Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte kolmapäevast 11.-st juulist minale Mall Mälberg. Eurole Rahandusministrid kavatsevad Hispaania abiprogrammi tingimused kinnitada 20. juulil ning Hispaania saab oma panganduse aitamiseks 30 miljardit eurot. Rahandusministeeriumi Euroopa liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Martin Põder ütles, et Hispaania tuleb reformida oma finantssektorit tervikuna, tugevdada nii regulatsioone kui järelevalvet. Rahandusminister Jürgen Ligi ütles tänasel pressikonverentsil, et Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi läbirääkimiste nimekirjas pole enam põllumajanduse otsetoetuste võrdsustamisest. Ligi sõnul kohtleb Euroopa Komisjoni pakutud otsetoetuste tase Eestit ebaõiglaselt ning küsimus tuleks taas läbirääkimiste nimekirja lülitada. Europarlamendi liikmed Balti riikidest esitasid sel nädalal poolsed ettepanekud sealsele põllumajanduse ja maaelu arengukomisjonile. Eesti maaülikoolis algasid Eesti viljelus. Kahel päeval saavad põllumehed oma silmaga näha, kuidas mõjuvad uued taimekaitsevahendid, väetised ja kõik muu taimedele. Täna asutati Tartus keeletoimetajate liit, mille eesmärk on tutvustada keele toimet, ametit ja tekstide toimetamise vajalikkust ühiskonnas laiemalt. Pikemas plaanis on kavas luua ka keeletoimetaja kutsestandard ning töötada välja toimetaja eetika põhimõtted. Täna õhtul algab Haapsalus vanamuusika festival, mille üks kõrghetki on maailmakuulsa Rootsi koori Eerik Ericssoni kammerkoori kontsert. Festivalil kuuleb ka Bachi kantaadi loomingu säravamaid teoseid. Ilmast. Eeloleval ööl ja homme päeval on ilm enamasti pilves ja mitmel pool sajab vihma, kohati võib äikest tulla. Sooja on öösel 11 kuni 17, homme päeval 18 kuni 23, Ida-Eestis kuni 26 kraadi. Hispaania teeb ettevalmistusi selleks, et saada Euroopa Liidult abi oma pangandussektorile. Ühtlasi teatas Hispaania peaminister Mariano Rajoy täna parlamendis. Eelarvepuudujäägi lubatud vähendamiseks tuleb kahe ja poole aasta jooksul kärpida avaliku sektori kulusid 65 miljardi euro võrra, jätkab Janek Salme. Euroala rahandusministrid kavatsevad Hispaania abiprogrammi tingimused kinnitada 20. juulil. Hispaania saab kokkuleppega oma pangandusaitamiseks esmalt 30 miljardit eurot. Raha tuleb Euroopa finantsstabiilsuse fondist ning Hispaanias liigub seeläbi riikliku fondi. Rahandusminister ju me, Euroopa liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Martin Põder ütles, et Hispaania peab reformima oma finantssektorit tervikuna. Tugevdada tuleb regulatsioone ja järelevalvet. Kõige kiireloomulise samm on siis hinnata kõikide pankade kapitali vajadusi pangapõhiselt, et praegu on olemas juunis avaldatud ülevaatesektoris tervikuna, see siis riskistsenaariumi puhul jäi vahemikku 51 kuni 62 miljardit eurot, aga see on nii-öelda sektoriülene pankade vahel jagamata siis kui need kapitali teadlased on pankade kaupa. Vaata, pangad grupeeritakse vastavalt sellele vajadusele ära, hakatakse nendega kiiresti tegelema. Põder lisas, et panganduse tervendamiseks on päevakorral ka niinimetatud halbade varade panga loomine, kuid täpsustamist vajab, milliseid varasid sinna koondama hakatakse. Esialgu pole veel teada, kui palju panku abi vajab. Samuti täpsustatakse EFSF-ist raha andmise tingimusi. Ja EFSF on tõenäoliselt ainult siis selle laenuosa või selle programmi osa, esimene taastajat, siis kui ESM jõustub, siis hakkab finantseerimine tulema ka ESM-ist. Hispaania peab 2014.-ks aastaks viima riigieelarvepuudujäägi alla kolme protsendi sisemajanduse kogutoodangust. Muu hulgas kavatsetakse avaliku sektori kulutusi pida 65 miljardi euro võrra. Praeguse Euroopa Liidu eesistuja Küproselt. Kui palju asju sai tee euroala rahandusministrid, lõplik otsus tõenäoliselt enne septembrit. Küpros tahab samuti raha eeskätt pankade päästmiseks ning on ühtlasi palunud ka Venemaalt viis miljardit eurot abilaenu. Rahandusminister Jürgen Ligi ütles tänasel pressikonverentsil, et Küpros on oma probleemidega tegelemist pidevalt edasi lükanud. Võimul on ka tugevalt vasakpoolsed kellel on omad vaated ja eelistused, mis takistavad siis kriisiga toimetamist. Edasilükkamise jaoks on nad saanud ka Venemaalt ütleme siis lõdvedel tingimustele laenu, millega ei kaasne mingeid ettekirjutusi majanduspoliitika kohaselt. Euroopaliitika tahab näha, et võlgadesse sattunud riiki, eriti kui tal on siin ülemäärase eelarveprotseduurid ja muud probleemid ja nüüd siis ka abipalve et see ikkagi alluks majanduspoliitilistele kirjutistele. Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul soovib Eesti, et põllumajanduse otsetoetuste võrdsustamine võetaks taas Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi rääkimiste teemade hulka. Eesti, Läti ja Leedu esindajad esitasid sel nädalal ka Europarlamendi põllumajanduse ja maaelukomisjonile ühisettepaneku, mis puudutab ühise põllumajanduspoliitika otsetoetuste reformi. Janek Salme räägib veel edasi. Rahandusminister Jürgen Ligi ütles tänasel pressikonverentsil, et Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi läbirääkimiste teemade nimekirjas pole enam põllumajanduse otsetoetuste võrdsustamine teemat kuna tase, mis on Eesti puhul 45 protsenti Euroopa Liidu keskmisest ja 59 protsenti, mida Euroopa komisjon pakub uues eelarve kavas, on Ligi sõnul Eestit ebaõiglaselt kohtlevad. Ligi sõnul soovib Eesti, et otsetoetuste küsimus taas läbirääkimiste teemade nimekirja võetaks. Vajadus on, et konkurentsitingimused oleksid ühtlasemad vaatamata kogu sellest pärast läbirääkimiste nimekirjast on see välja visatud ja meie nõuame, et see tagasi toomast, sest see puudutab mitut riiki. See ei ole väga kallis, kui seda õieti jällegi piiritleda. Põllumajanduse puhul saab seda piiritleda ikkagi nende riikidega, kus tasemega madal meil ei ole nagu mingit põhjust ei, tingimused, me peaksime otsetoetusi saama oluliselt vähem. Eesti, Läti ja Leedu esindajad esitasid sel nädalal ka Europarlamendi põllumajanduse ja maaelu arengukomisjonil ühisettepaneku, mis puudutab ühise põllumajanduspoliitika otsetoetuste reformi. Europarlamendi liige Ivari Padar rääkis ettepanekust lähemalt. Perioodi lõpuks ütleme 2000 seitsmeteistkümnendaks kuni 2020. aastani, et nendel aastatel peaks juba olema siis kolmes balti riigis põllumajanduse otsetoetused 80 protsenti Euroopa Liidu keskmisest ja siin on ka siis selles kompromiss, siis seal on sees ka ta on punkt, et riikidel, kellel on toetuste üle 120 protsendi Euroopa Liidu keskmisest otsetoetusest, et üle 120 protsendi Euroopa Liidu keskmise otsetoetuste toetused minna ei tohiks. Padari sõnul on praegu väga raske arvata, kui suur võiks olla balti riikide ettepaneku toetajate hulk. Küll on aga selge, et ühise põllumajanduspoliitika tulevik on väga tundlik teema ning toetuste tõstmine näed, teatud kohtades tähendaks nende langetamist mujal. Padar ütles, et komisjonist tulevad äsja tehtud ettepanekuid arutlusele sügisel ning täiskogu hääletab reformi üle tõenäoliselt tuleva aasta alguses. Muidugi üritatakse võimalikult ühte jalga käia, et väga suuri erimeelsusi nõukogu ja parlamendi vahel ei tuleks. Aga kui need tulevad, siis pärast parlamendihääletust tulevad siis kolmepoolsed, läbirääkimised, komisjon, nõukogu, parlament, kus siis proovitakse valmis saada sellise dokumendiga, mis kõiki osapooli rahuldaks. Homme langetab riigikohus otsuse, kas Eesti liitumine ESM-iga on põhiseadusega vastuolus või mitte. Seda on hakatud juba täna kommenteerima riigikogu eurole. Rahvaliidu asjade ja rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd usub, et riigikohtu otsus ei pea Eesti osalust Euroopa stabiilsusmehhanismis ESM-is põhiseadusega vastuolus olevaks. Aga kuid tõesti peaks juhtuma, et kohus tuvastab vastuolu põhiseadusega, siis muutub Sõerdi hinnangul olukord Eesti jaoks keeruliseks ja häid lahendusi sellisel juhul pole. SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel kommenteeris homme avalikuks tehtavat riigikogu riigikogu kohtuotsust, öeldes et Eestis tekkinud väike komistuskivi laiemas pildis suurt tähendust ei oma. Kui finantssüsteem tahetakse püsti jätta ning täielikku kaost vältida, siis leitakse euroala tasandil võimalused vajalike sammude elluviimiseks. Koppeli arvates nii või teisiti. Tehnikat uusi väetisi, teadlaste tegemisi ja kõike muud taolist saab vaadata ja kogeda. Täna alanud Eesti viljeluspäevadel uudiste poolt käis kohal Toomas Kelt. Nii mürisesid masinad täna rõhu katseaia kõrval põllul. Just seda häält tegi üks täiesti uus kombain, millel osaliselt rataste asemel roomikud. Kuid uusi asju oli näha veelgi. Näiteks Kaupo suid firmast süngenta Agro Service tutvustas ühte vana ja samal ajal ka uut viljakultuurid oder, sest uued on need süngenta õlleodrasordid. No kuidas selle asja perspektiiv Eestis võiks olla, sobitasin kasvatamiseks. Kui vaadata katselappe vaadata tootjate põlde, siis antud pardid sobivad kasvatamiseks meie piirkonnas. Iseasi on see, et kuna teadaannet õlle odral on suhteliselt ranged, kvaliteedinõuded, et selle me saame alles sügisel teada, et kas ta nende läheb klassi või, või, või siis ei lähe. Aga katse lappidel sai näha ka rapsi, kartulit ja nii edasi ja ikka seisis juures ka asjatundja, kes huvilistele rääkis, mida just kasvatatakse ja milliseid väetisi ning taimekaitsevahendeid on kasutatud. Viljeluspäevade peakorraldaja, Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas selgitas, et just see oma silmaga vaatamine ja ise asjades veendumine on viljeluspäevade peaeesmärk. Just reaalselt ikkagi inimene näeks, et kui mingi asi on ära tehtud, et siin on kohe praegu tõesti väga ilusti silmaga nähtavalt ainult vahed sees ja, ja see on väga hea eeskuju, mida kodus järgi teha. Ei saa põllumees enam hakkama, nii et ükskord kogus koolis tarkust ja nüüd elab selle najal, lisas Ameerikas. Igal aastal tuleb midagi uut ja selle kõigega peab kursis olema. Sama meelt on ka maaülikooli rektor Mait Klaassen, kuid Klaassen toob juurde ka kasu. Teadvusele ega teadlasele on vahel väga tervistav see, kui saadakse praktikutega kokku ja kuulatakse, mis siis tegelikult praktikas juhtub, kui neid teadlaste poolt välja töötatud meetodeid ja uusi vahendeid kasutada, sest et ega katses on üks asi, aga kui tegelik elu praktikas näitab midagi muud, siis tuleb teha korrektuure vahepeal sisse, nii et praktikutega kokkusaamine äärmiselt kasulik kõigile teadlastele. Kui nüüd hinnata kõike uut maaviljeluse vaid katselappide vaatamisalusel, siis saab küll rõõmustada. Viljad on ilusad ja saak hea, seda tunnistas ka põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. No siin tekib küll Eesti põllumajandusselline positiivne emotsioon ja positiivne mulje ja eks ta selles suures oleneb, kus siis kolm osapoolt koos tegutsevad ühelt poolt praktiseeriv põllumees, teiselt poolt tehnikaväetiste muude vajalike kemikaalide maaletoojad, müüjad ja kolmandalt poolt teadlased. Viljeluspäevad toimuvad juba üheksandat korda, pakutavaga saab tutvuda veel ka homme. Toomas Kelt Tartu. Täna asutati Tartus keeletoimetajate liit, kahe asutajaliikmega vestles Eeva Esse. Seda, kui palju on Eestis tegevaid keela toimetajaid, ei osanud täna loodud keeletoimetajate liidu asutajaliikmed, helika mäekivi ja Egle Pullerits täpselt öelda, kuid paarisaja kanti võib see arv enda hinnangul jääda küll. Piiri hägustab asjaolu, et keeletoimetajate ring on lai ja selle ametinimetusega pärjevad, ent paljud jätkab tekstibüroo. Päeva keerab peatoimetaja helika Mäekivi. Peale meediaettevõtete on siis keeletoimetajad kirjastustes, tõlkebüroodes, riigiasutustes, ministeeriumides ja keeletoimete ongi oma olemuselt selline nagu hall kardinal, et ta seisab alati teksti autori selja taga ja aitab seda teksti siis ilusamaks muuta, kui ise jääb alati tagaplaanile, nii et sellepärast ta ei torkaks silma, ei ole sellist kindlaks kujunenud tõekspidamisi ja ei ole ka selge, kus on see korrektori töö, kus on toimetajatöö, kus on keeletoimetaja, sisutoimetaja töö piirid ongi hägused ja vahetevahel saab mõni inimene valesti. Ei saa aru, et ta ütleb, et ta on toimetaja, kuid teeb tegelikult ainult korrektuuri. Keeletoimetajate liit suuresti just selleks loodigi, et inimesed teaksid, millega selle ameti esindajad tegelevad, võiksid mõnelt liidu liikmelt toimetamistööd tellides kindlad olla, et tulemus on kvaliteetne. Nii on pikemas perspektiivis liidu eesmärk välja töötada ka toimetaja eetika põhimõtted. Palusin helika mäekivile Tartu Ülikooli keelehoolduskeskuse koordineerija Egle Pullerits sul välja tuua peamised punktid, millest keeletoimetajad peaksid lähtuma. No kõige tähtsam on see, et toimetaja peab täitma temale antud ülesanded. Kui klient on soovinud näiteks sisutoimetamist, siis toimetaja ülesanne on kontrollida üle ka kõik nimed ja aastaarvud ja ka faktid, see on kindlasti kõige tähtsam. Kirjakeele norm on üks, teine asi, mis on tähtis, järgib oma töös eesti kirjakeele norme. Põhialus on õige sõnaraamat, aga muutke õigekeelsusallikad, et ta ei tohi neid ära unustada, ta peab olema kogu aeg kursis, pidevalt arenema, paneme tähele, mis emakeele seltsi keeletoimkond teeb, on toimetaja või ka korrektoreid, kes kipuvad oma liigse aruses oskuskeele kallale. Et kui näiteks jurist või majandusinimene või meditsiiniinimene on harjunud kasutama mõnda asja võõrsõnana ja see on selles ringkonnas tuntud, siis keeletoimetaja oma selles suures innukuses ei tohiks seda ilma temaga nõu pidamata kohe omas alaks muuta. Täna loodud ametiliidu liikmeteks oodatakse peamiselt eesti filolooge, kes on tegevad keele toimetajatena uudistele Eeva Esse Tartu stuudiost. Haapsalus algab täna pika ajalooga vanamuusika festival Ivar Soopan, räägi festivalist lähemalt. Üheksateistkümnendat korda Haapsalus peetud vanamuusika festival järgib heaks tavaks saanud ülesehitust. Festivali Iraamiks on suurprojektid, kus esinevad Eesti muusikud koos väliskülalistega. Sinna vahele mahuvad väiksemad kontserdid, kus eraldi kuuleb meie ansamblit kõrvuti külaliste tippansamblitega üks peaesinejaid. Reedel Toomkirikus esineb Eerik Ericssoni kammerkoor, Rootsist jätkab vanamuusika festivali juht Toomas Siitan. See on koor selline, milliseid Eestisse üliharva satub väga õnnelik, et siin sai koguni väikse turnee neile korraldada, nad alustavad Viljandist siis täna on homme Tallinnas, reede õhtul, siis Haapsalus sama kavaga. Festivali üks tipphetki on juba täna õhtul kell kaheksa Haapsalu Toomkirikus. Bachi kontaatide kava kohta ma julgen küll öelda, et sellist solistide paraadi mina mõtlen siin lauljaidi, aga ste oboe solisti Saksamaalt list saab Eestis küll haruharva kuulda Netcantaadid Bachi kontaatide hulgast saarde tohutult palju valida seal säravamaid ja igat laadi teoseid, aga tundub, et vähemalt minu enda hinge jaoks praegu see kava kuidagi eriliselt resoneerib. Kaheksaliikmeline koor väga selliste solistlike häältega Tallinna barokkorkester, nii et ma usun, et see on, on niisugune kogu hooajapildis võib-olla esileküündiv kava. Viimastel aastatel on Haapsalu vanamuusikafestivalil esitatud Hendry oratoorium, tänavu kuuleb aga Händeli aariaid. Toomas Siitan. Seal kõlavad ka kaks orelikontserti, siis Eestis jällegi kuuleb üliharva. Ma olen kindel, et iga kuulaja tunneb seal mõne omalemmikugi ära. Ma loodan väga, et, et igaüks leiab mõne uue lemmiku veel juurde sealt, nii et see peaks olema niisugune hittide paraad. Homme on aga Haapsalu Jaani kirikus keskaegse pilli lüüra kamba soolokontsert, millist ilmselt polegi varem Eestis olnud. Lüüra kambal mängib Soome muusik Marcus quica. Markus, kui ikka on praegu võib-olla Põhjamaade skandinaavia, eks hinnatum, vanade pillide, vanade poogenpillide virtuoos lüüra kamba soolokavas on ka midagi taolist millelaadset Eestis ei ole kindlasti kuuldud. Haapsalu vanamuusika festival kestab pühapäevani, kõigil kuuel päeval on üks kontsert. Ivar Soopan, Haapsalu. Jäänud on veel rääkida lähemate päevade ilmast. Merike Merilain, palun. Tänane päev jäi väga jahedaks ja isegi Kagu-Eestis tõusis vaevalt 20 lähedale, sest et lihtsalt pilvkate ei hajunud meie kohalt ja üksikud hoovihmapilved on siiani eestida. Üürikene ilma paranemine tuleb Läänemere lõunaosa kohal, kuid see samas mattub juba hommikuks uuesti paksudesse pilvedesse ja need on tõenäoliselt siis rünksajupilved ja äikesepilved, mis liiguvad siis päeva jooksul aeglaselt edelast kirde poole ning sadu on nendest tugev. Ja õhutemperatuur võib siis tõusta eelkõige ka Eestis 25 kraadi lähedale aga mujal on siis 18 kuni 23 kraadi. Ning edasi satume me siis päris jahedas ja vihmases ilma. Reedel on meie kohal tekkimas väike osatsüklon, mis võib siis hästi tugev 1000 sadu põhjustada just reede öösel. Päeval on sadu, harvem ja hoovihmadega. Ja edasi ka laupäev, edasi pühapäev. Kõik on ühteviisi hoovihmadega ja jahedad, päevane temperatuur jääb 15 20 kraadi piiresse ja öösiti on üheksa kuni 15 kraadi sooja. Ja seejuures on edelatuul võrdlemisi tugev. Aitäh Merike Merilain, niisugune oli tänane Päevakaja minale Mall Mälberg, kena õhtut.