Ilmnesid kitarrimuusikasaated viimasel poolel aastal valgustasid 20. sajandi esimese poole kitarrimuusikat, mis olid kirjutatud enamus Andrese kuhugi õhutusel ja kaasabil. Samas peab nentima, et hoolimata Sigoovia jõupingutustest jäi paljudel pärastsõjaaegsetel kuulsatel heliloojatel näiteks, mis jään Stochousen ja teised kitarr märkamata. Kõik nad taotlesid kõrgemaid eesmärke nagu ponts ja pila, loobuski. Paradoks on aga see, et nüüd mängitakse paljude kitarri märganud heliloojate teoseid rohkem kui nende sümfooniaid või oopereid. On vaid olemas mõned kitarriteosed kuulsatelt maailma heliloojatelt, nagu ma loen, defalia mälestus balanemissile oma kirjutatud circa 1921 esiettekanne 1922. aastal Emilyga puholi poolt. Samuti Šveitsi helilooja Frank partiini neli väikest pala 1933 ja Francis Polanki Sarabanud kirjutatud 1960. aastal pühendusega Iida freestyle ning Darius Mio Segoviana. Oma kammerteostuses kasutasid kitarri kannatuse ümberg serenaadi Soopos 24 Anton Veeber kolm laulu pluss 18 ja kaks laulu uppus 19 ja samuti Igor Stravinski mitmes kammerteoses, nagu näiteks mine neli rahvalaulu. Tuntud on ka säki vääri palav Fransva soolokitarrile ja Endragd kleidile ja kitarrile ning parabool kahele kitarrile. Kuulaksin aga täna siin esimest 20. sajandi tellitud heliloojatelt kitarriteost Manuel defalia Homena, et selle esitab täna Julian pri. Saate algul tõestada püütud väite vastu on küll olemas kolmunumantaalset teost üks nimelt Pier Puleesi kammerteos tematrjöösandmade haamer ilma meistrita. See on oluline, kuid väga ebamugava kitarri partiiga teos ning kirjutatud oli, et 1954. aastal ja redigeeritud helilooja poolt 1957. aastal ning see on tänaseni üheks kaasaegse muusika komponeerimise etaloniks. Teine teos, mis oli kirjutatud soolokitarrile ja tõmbas endale avalikkuse tähelepanu, oli inglise helilooja Benjamin Britteni nokk Türn oopus 70 ja tema hiina laulud sopran-le kitarri saatel. Esimesest teosest võiksime rääkida mõnes järgmises saates Inglise 20. sajandi kitarrimuusikast. Gutena kuulaksime Benjamin Britteni hiina laule, Opus 58 Need olid kirjutatud sopranile ja Hiina poeetide tekstidele ning ilmusid kirjastuses 1959. aastal. Täna kuulame hiina laule teenoni Wilfried Brauni ja kitarristi John Williamsi ettekandes kõlavad laulud, suur Kell, vana lauto, sügisene tuul, karjapoiss, depressioon ja tantsulaul. Siiani mainitud ja tutvustatud heliteosed olid kirjutatud eri epohhil ja stiilides alates impressionismi stjani klassitsismi, st lõpetades seeriatehnikaga. Täieliku avangardismi sünteesis kirjutatud kitarriteosed nüüdisheliloojatelt võiks aga eelkõige tuua esile Hans Werner Henze kaks nõndanimetatud Heracles sonaati soolokitarrile. Need oleksid Royal Winter Music esimene kirjutatud 1976. aastal Järvujal Winter Music teine kirjutatud 1979. aastal. Nendes helindites on kujutatud Shakespeare'i tragöödiate peategelaste karaktereid nagu Romeo ja Julia kleidi mähkmed ja nii edasi. Nendele helitöödele eelnes Ans mentena Ensel kammertsükkel Els Himma Roon 1970, mis oli Kuubaik soria, Esteban maantee autobiograafiline kirjutatud tsükkel, parituline flöödi, leia kitarrile ning löökpillidele. Viimane Verne Enso kompositsioon kirjutab 1900 900 85 kuni 86 oli Pealkirjaga auli arv, mida võib võtta kitarrikontserdiga, kus kitarrile on rohkem meloodiline osa. Instrumentaalansambel loob harmoonilise tagapõhja. Teine helilooja avangardist 20. sajandi kuulsus, kes on pöördunud kitarri poole, on jaapani nüüdishelilooja toru, takemiitsu demonton, soolokitarrile kirjutatud teosed foolias samuti Trio flöödile lautoleja kitarrile ning kontsert pealegi kirjaga do Zeitšov triim. Unelmate teravus, mis valmis 1983. Kuuleksime täna kahte fooliot toru tage myydsult. Neid esitab Jaapani kitarrist Kobayashi, kes tegi muideks koostööd meie Viildajaga Lemmo erendiga. Tema tööaastatel Ecuadoris. Oleme oma 20. sajandi kitarrimuusikat valgustava saatega jõudnud üsna meie aastate piirimaile. Kui kõrvale jätta esialgu terve rida Euroopa heliloojad, kes jätkavad kitarrile kirjutamist rahulikumas armoonilisemas helikeeles, tutvustaksin neid vast paaris järgmises saates, siis on viimase sõna öelnud 20. sajandi kitarri muusikasse tuntud helikunstnikud periood ja tonatooni. Tooksime saate lõpetuseks ära Franco tonatooni. Kaks pala pealkirjaga Algo, mis olid kirjutatud 1977. aastal, pühendas Itaalia kitarri professoritele, Rucherokieeslale ja oskanis hiljale. Need on kaks täiesti erineva karakteriga pala. Esimene, impulsiivne ja katkeb teine Nocturni maiguline, mis näitavad isoleerimist, tavasid, millest kasvab välja kitarrile omased kaks kontrastsed poolust. Jäägu see muusika ilmestama 20. sajandi helikuulsuste kitarrimuusika karakterid ja siinkohal ka lõppsõnaks, et jätkata juba rahvusvaheliste koolkondade kitarrimuusikat tutvustamist. Järgmistes saadetes kõlab Franco Donald tooni Algo esitajaks Timo.