Tere õhtust, kell sai kaheksa, teeme kokkuvõtte reedest, kaheksandast augustist. Mina olen Mall Mälberg. 20 üheksandat suveolümpiamängud Pekingis on avatud. Peking suutis jätta väga kauni avatseremooniaga maailmale mõjuva mulje. Eestist osaleb mängudel 47 sportlast. Gruusias käib sõda vastukäivaid teateid, lahingutegevusest on palju. Silvalis põlevad kõikjal gruusia tankid. Nad tõmbuvad varem hõivatud positsioonidelt tagasi, teatasid Lõuna-Osseetia separatistliku võimud. Samuti teatatakse katastroofi ilistest purustustest. Vene õhurünnak Marnooli lennuväljabaasile hävitas mitu lennuväljal seisnud sõjalennukit, teatas Gruusia välisministril kirjum. Samas rünnakus sai surma neli gruusia sõdurit. Venemaa on ähvardanud homsest katkestada Ühenduse Gruusiaga. Välisminister Urmas Paet peab ääretult tähtsaks, et rahvusvahelised organisatsioonid teeksid maksimaalselt jõupingutusi, et vägivald Gruusias kiiresti lõpeks. ÜRO Julgeolekunõukogu koguneb täna uuesti istungile, et arutada Lõuna-Osseetia küsimust. Istung toimub gruusia palve ning algab Eesti aja järgi kell 10. Ja täna algab Tallinnas Eesti muusikasuvekeskse sündmusena Birgitta festival. 2000 80 päeva jooksul toimub Pirita kloostri varemetes 10 etendust ja kontserti ning kloostri päev. Festival toob vaatajate ette maailma muusikateatrite uued suunad ja põnevamad lavastused. Homme on enamasti pilves ilm, ennelõunal sajab mitmel pool hoovihma. Sooja tuleb 17 kuni 22 kraadi. Täna avati Pekingis 20 üheksandat suveolümpiamängud. Vallo kelmsaar teeb meile avatseremooniast kokkuvõte, aga enne seda veel helilõik olümpiamängude avatuks kuulutamisest. Nii kuulutas kell 23 36 siinse aja järgi Pekingi olümpiamängud avatuks. Hiina president Food siin. Eestis oli kell 18 36. Olümpia avatseremoonia toimus nagu ikka kindla skeemi järgi delegatsioonide sissemarss ja korralduskomitee esimehe ning rahvusvahelise olümpiakomitee esimehe sõnavõtud. Seejärel see, mida kõige rohkem oodati. Loomulikult olümpialipu sissetoomine ja tuletseremoonia. Tuletseremoonia oli väga fantastiline. Vist ei ole ükski olümpialinn varem suutnud varjata nii suure hulga inimeste eest seda, kuidas tuli tegelikult süüdatakse kui öelda, et suurem osa staadionil viibivatest inimestest ja väga valdav osa ei teadnud isegi ajakirjanikud ei teadnud ette, kuidas tuli süüdatakse. Tegelikult toimus kõik nii, et viimane tulekandja jook tõmmati trossidega üles staadioni siseringile kõige kõrgemale, kuhu üldse minna andis ja siis tegi ta staadioni kohal veel tiiru ning seejärel süttis olümpiatuli. See oli fantastiline, aga kogu see avatseremoonia oli fantastiline juba esimestest minutitest peale, kui suurepärane valgusmäng selle sisse juhatas. Ilutulestik oli nii vägev, et toolid istumise all värisesid. Ja mõni sõna ka nendest sõnavõttudest, mida seal peeti rahvusvaheliselt. Olümpiakomitee president Jacques rook meenutas, et Hiina on unistanud kaua oma uste avamisest ja maailma sporditippude kutsumisest Pekingi olümpiamängudele. Tänaseks on see unistus teoks saanud ja selle puhul õnnitles Rakrock Pekingis. Ta ütles, et Hiina oleme valinud nende motoks üks maailm, üks unistus ja nagu üks maailm elati kaasa maailmas traagilisele maavärinale sikhani provintsis Hiinas. See liigutas kõiki ja kõiki liigutas Hiina inimeste vaprus ja solidaarsus. Ühe unistuse võivad need olümpiamängud veel pakkuda, pakkuda rõõmu, lootust ja uhkust. Ja loomulikult, nagu viimastel aastatel viimastel olümpiamängudel juba tavaks saanud mainis sakrockeraga dopinguohtusid. Aga võistluse alad on juba tegelikult alanud, on alanud jalgpalliturniirid ja homme algavad võistlused väga mitmel alal. Kokku jagatakse homme välja seitse medalikomplekti. Kokku osaleb Pekingi olümpiamängudel üle 200 rahvuslike olümpiakomiteede esinduse ehk siis võistkonna päris riikide esindustes ei saa kõiki nimetada, sest teiste hulgas on näiteks ka Palestiina, kes veel oma riik ei ole moodustanud. Kõigest sellest siis juba homsest alates 16 päeva jooksul Pekingist. Vallo kelmsaar. Aitäh vallale. Ja meie siit stuudiost jätkame nüüd hoopis teisel teemal, Gruusias käib sõda, Tarmo Maiberg annab ülevaate viimastest sündmustest. Gruusia alustas Lõuna-Osseetia enda kontrolli alla võtmise operatsioon eile hilisõhtul, kui väidetavalt Lõuna-Osseetiast tulistasid nende külasid. Tegelikult tõde ei ole teada, sest lõuna Asseedid väidavad, et grusiinid alustasid tulistamist. Täna hommikul oli välksõda jõudnud juba Chinvaalisse, kus grusiinid saavutasid linna üle kontrolli. Seda küll vaid niikauaks, kuni üle piiri tulnud vene 58. armee jõudis linna lähistele ning asus seda pommitama Sergei pauk. Shapagapsi teatel on pommitamises hukkunud sadu tsiviilelanikke. Viimase teadete kohaselt on aga vene soomusmasinad sisenenud catchnvaali põhjapoolsetesse eeslinnadesse. Sellest teatas separatistide pressitalitus. Gruusia president Mihhail Saakašvili ütles usutluses CNN-ile ja BBC-le, et Venemaa on tema riigi vastu sõtta aastanud. Saakašvili seletas, et Venemaa on sõjas Gruusiaga Gruusia territooriumil ja Gruusia kaitseb enda territooriumi. Vene kaitseministeeriumi teatel on gruusia vägede rünnakus saanud surma 10 vene rahuvalvajat. Gruusia teadete kohaselt pommitasid Vene pommituslennukit Gruusia sõjaväebaasid Tbilisist 25 kilomeetriga kaugusel vas jaanis. Teises pealinnast 40 kilomeetri kaugusel Marne uuli baasis on vene pommitajate rünnakus hukkunud kolm gruusia sõdurit. Gruusia väed on aga alla tulistanud ka neli Vene lennukid. Seda teadet Venemaa eitab. Venemaa president Dmitri Medvedjev teatas enne vägede rünnakut, et Venemaa ei lubama kaasmaalaste tapmist Lõuna-Osseetias ja selle eest vastutavaid isikuid karistatakse. Ka Vene peaminister Vladimir Putin lubas, et Venemaa vastab Gruusia rünnakule. Ameerika ühendriigid lubasid aga kohale saata saadiku, kes suudaks pooltega suhelda ning saavutaks vähemalt esialgu relvarahu. Euroopa julgeoleku ja koostööorganisatsioon. OSCE hoiatasid gruusia separatistliku Lõuna-Osseetia piirkond on sõja lävel. Organisatsioon kutsus ka peatama igasugust sõjategevust. Õhtuks, kutsus OSCE kokku erakorralise istungi ning teatas, et saadab kohe oma erisaadiku Gruusiasse käivitama rahuläbirääkimisi. ÜRO Julgeolekunõukogu koguneb aga täna õhtul uuesti istungile, et arutada Lõuna-Osseetia küsimust. Istung toimub Gruusia palvel ning algab Eesti aja järgi kell 20. Lisaks. Julgeolekunõukogu arutas Lõuna-Osseetias vallandunud sündmusi ka täna hommikul, kuid läks laiali midagi otsustamata. Venemaa alaline esindaja ÜRO-s Vitali Tšurkine ütles, et julgeolekunõukogu ei suutnud sündmustele adekvaatselt reageerida. Eesti president Toomas Hendrik Ilves aga helistas Gruusia riigi peale Mihhail Saakašvili-le, kes andis ka üleval vaata hetkeolukorrast Lõuna-Osseetias. Gruusia president ütles ennelõunal, et grusiinid alustasid operatsiooni öösel pärast seda, kui Gruusia positsioonide pihta avati massiivne raskerelvade tuli ning läbi roki tunneli hakkas Lõuna-Osseetiasse sisenema sõjaline rasketehnika. President Ilvese sõnul äärmiselt kahetsusväärne, et seni pole õnnestunud peatada vaenutegevust, mis on põhjustanud asjatuid ohvreid, vigastusi ja purustusi. President avaldas hukkunute peredele ja lähedastele sügavat kaastunnet kogu Eestina. Panime millised on kohapeal meeleolud, sellest saime rääkida Tartu Ülikooli tudengi Hardi Aas põlluga, kes on hetkel Gruusias filmimas. Kohalikud on, vähemalt pealinnas on rahulikult tänavatel väga palju rahvast ei ole ja inimesed pigem asjalikud ja natukene natukene nukralt, just kaaslaste pärast, kes. Kas sa oled mõne kohalikuga rääkinud isega man, arutanud seda mitme kohalikuga, nende jaoks on küsimus, et mis Venemaa tahab sellest, et mis Venemaa tahab selle. Et kas ta tahab. Tegelikult on nad kõik selle juba korra läbi elanud või, või nad on kõik nagu sõjas karastunud. Mida arvavad kohalikud ajakirjanikud, kui kaua selline sõjaseisukord võiks kesta? Sõnakintsud käivad läbi, et noh, et kui me oleme nüüd niitnud, natukene kahtlevad, aga juba trügib selline selline mõte pähe. Ega sa nüüd ise sõjategevust? Veidi hiljem, siis ma näen veidi rohkem teada, aga praegu ma ei ole seda tegevust, menukoori ei ole Osseetiat, et koori korjan siiski gruusia linnasüdame, ainult käinud pommitajaid pommitamas, aga fliisi ümbruses olin vahepeal 20 kilomeetrit kriisist ja siis oli näha pommitajaid ja oli näha, et nad kauguses pommitasid üht-teist pomme. Rahvusringhäälingu korrespondent Krister Paris sõitis täna samuti Osseetiasse ja tõenäoliselt kuuleme tema reportaaže juba homme. Eesti suursaadik Gruusias Toomas lukk arvas juba hommikul, et oht, et Venemaa sekkub, on täiesti olemas ja kahjuks nii läkski. Välisminister Urmas Paet peab sündmuste käiku väga kahetsusväärseks. No kahjuks hommikused lootused Venemaa sellesse konflikti otseselt ei sekku, ei ole täitunud ja viimaste andmete järgi on, on tõepoolest ka Venemaaväeüksuse konflikti Gruusias sekkunud ja ega siis mitte austades Gruusia territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust Gruusiat pommitanud. Nii et selles uues sündmuste arengu valguses on tõepoolest kindlasti suhteliselt oluline, et rahvusvaheline üldsus, sealhulgas ka kõik olulised rahvusvahelised organisatsioonid võimalikult kiiresti suudaksid kujundada ühese seisukoha ja teisalt teha maksimaalselt pingutusi selleks, et see vägivald, see verine konflikt võimalikult kiiresti lõpeks ja osapooled suudaksid läbi rääkida teineteisega. Aga igal juhul kahetsusväärselt viimaste tundidega, jah, on sündmused Gruusias võtnud aga mängu seoses sellega, et siis ka Venemaa on otseselt sellesse konflikti sekkunud. Leedu teatas, et saadab välisministri kohale uurima täpsemalt, kuidas asjalood on. Kas Eesti võtab ette midagi konkreetset? No me oleme panustanud praegu peamiselt siis töösse meie partneritega rahvusvahelistes organisatsioonides saavutada seda eesmärki, et võimalikult kiiresti Euroopa Liit, OSCE, teised rahvusvahelised organisatsioonid suudaksid astuda, sest praegu küll meie analüüs näitab, et ainuke võimalus läbirääkimistesse seda probleemi kanaliseerida on sel juhul, kui ikkagi rahvusvaheline üldsus väga üheselt ütleb oma seisukoha ja mõjutab ka Venemaad. Nii et see on peamine tegevussuund, aga teisalt muidugi juba valmis oleks siis näiteks humanitaarabi missiooniks ja siis ka veel tuleb vaadata, millised on veel need vajadused, kus siis ka meie otseselt saame gruusia inimesi abistada. Vähem kui tunni aja pärast algab Tallinnas Pirita kloostris Birgitta festival. Karin kopra käis päeval kloostris. Tallinna Pirita kloostri varemetest kostsid täna keskpäeval helid Tšaikovski aegumatust balletist Luikede järv, sest just selle teosega avatakse täna õhtul kell üheksa Eesti muusika suveks keskseid sündmusi Birgitta festivali produtsent Heili Vaus. Tamme sõnul on festivali eesmärgiks tuua vaatajani maailma muusikateatris toimuvad uued suunad. Äärmused. Jaa, põnevamad lavastused. 10 päeva jooksul antakse 10 etendust lisaks klassika kullafondi kuuluvate teoste naguumas kannile ka Vallo ja tonitsepti kuulsate ooperite kõrval taas Benjamin Britteni kruvikeerde esmalavastus Eestis. Flamenco-etendust on, su on, laste jaoks on kohal kõige suuremad sõbrad ja festivalil. Lisaks võib pidada karismaatilise viiuldaja Gidon kreemeri ning muusikutest kolmikute lavastust kino ja komöödiafestivali kunstiline juht Eri Klas on selle aasta peakülaliseks toonud Moskva Novaja Opera ja vene keiserliku balleti. Teil on väga tihe kontserdigraafik, aga mis on see, mis sunnib teda igal aastal augustikuus tulema siia Pirita kloostri varemetesse? Ma väga armasusedas. Ja mul on väga hea ja uhke tunne selle üle, et see Birgitta festival on nii toredasti käima läinud. Kes on need, kellega koostöö üle on teil sel aastal? Hea meel, siin on ERSO, meie sümfooniaorkester Lätti. Siin on impeerium, ballett Moskvas, siin on Novaja Opera Moskvast jälle peadirigent, ma olen, on tulemas minu väga lähedane sõber, maailmakuulus viiuldaja Gidon Kremer. Eriti põnev on minu arvates ka Britteni ooperikruvi keere etendus ja muidugi 911. Kindlasti on Verdi reekviem, kus astuvad üles meie eliit, solistid, kes laulavad tavalised talvel Viinis. Annely Peebo Larssoni, Juhan Tralla ja Ain Anger. Birgitta festival toimub juba neljandat korda kuid mis on sel aastal erilist, vastab Tallinna filharmoonia direktor Jüri Leiten. Tehnilise poole pealt oleme me edenenud nii palju, et meil on uus katus, uus tribüün, uued toolid, samuti on meil jälle natukene kohti juures, ehk siis tänavu aasta üle 1300 koha kunstilise poole pealt. Uus on see, et oleme saanud oma jõududega valmis toreda toodangu Britteni, kruvi, keere, kammerooperi, ka muude etendused on esitatud väga kõrgel tasemel ja publikaks oma täieliku naudingu sellest, et nüüd tuleks veel loota enam-vähem heale ilmale ja, ja festival täna võib alata. Birgitta festival tänasest seitsmeteistkümnenda augustini on täis muusikalist äratundmisrõõmu, aga ka üllatusi. Rahvusringhäälingu uudistele Karin kopraklassikaraadiost. Ja jäänud on ilmateade. Homme on meil vahelduva pilvisusega ilm. Ennelõunal sajab mitmel pool hoovihma, võib äikest olla, pärastlõunal saju võimalus väheneb. Läänekaare tuul viis kuni 12, saartel ja rannikul puhanguti 14 kuni 16 meetrit sekundis. Õhtuks tuul nõrgeneb ja sooja on meil homme 17 kuni 22 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, mille järjekorranumber on 17267. Toimetaja oli Mall Mälberg. Kuulmiseni.