Tänase saate pühendame Ladina-Ameerika ja sealsetele endistele ja praegustele kitarri korruyfeedele. Karl Lõuna-Ameerikas ei ole uus nähtus. Nii näiteks konkis toorkvartes, kes saabus Mehhikosse 1519. aastal. Tema saatjaskonna hulgas oli keegi Ortiz vioolamängija. Portugalikeelsetes Ladina-Ameerika maades nimetatakse kitarri siia maanigi Viola. 16.-st sajandist alates olid ka lima see, mis asub Peruus kloostri nunnad, kuulsad oma muusikainstrumentidele mängu poolest eriti vioolal ja kitarril. Esimene kitarrikool. Seal trükiti seitsmeteistkümnenda sajandi keskel autor Sebastian de Aguerre. Selles olid tantsud Hispaania indiaani jaani kritaalse päritoluga. Teine kogumik 1740 sisaldas hispaania prantsuse tantse ja Euroopa klassikat, näiteks olid seal Corelli kammersonaadidki. Professionaalne Kitalistika hakkab edenema 19. sajandil, mil Buenos Aireses esitatakse Euroopa virtuoosid ehk rulli ja teiste kitarriteoseid. Ja 1822. aastal avatakse Buenos Aireses akadeemia juures kitarriklass. Suure töö kitarrimängukultuuri edendamiseks Ladina-Ameerikas tegi ära Darryga õpilane Domingo 1886 kuni 1944 esimene Euroopa virtuoos, kest kastrolilis Ladina-Ameerikas, holisming veel lobed. Algul Argentiinas, siis Tšiilis. Talle järgnesid kastralleerides Suurlinnades Sigovia ja Emilio puhol. Viimane andis välja Buenos Aireses 1935. aastal oma kitarrikooli esimese trüki. Darryga meetodil põhinevad seitsme osalised. Kitarrikuurid anti välja Buenos Aireses ka argentiinlaste Julio. Kogu see metoodilise materjali rohke trükkimine ja kitarripedagoogika levimine lõi sellistes maades nagu Argentiina, Venetsueela, Paraguay soodsa pinnase kitarrile ja kitarrimuusikale. Paraguay sündiski 1885. aastal Ladina-Ameerika kõige kuulsamaid kitarrivirtuoosi Augustin vaarius man koore, kellele pühendasin aasta tagasi mitu saadet. Varjus oli kontaktisse goviaga ning muideks varjus idee oli kautšikust kitarrikeelte valmistamine, mis sisuliselt oli realiseeritud sigu ja poolt 1947. aastal, mil valmisid Ameerika ühendriikidesse esimesed nailonkeeled. Kitarrile. Kuuleksime siinkohal varjuse kitarripalu, mis annaks näite sellest, et ladinaameerika kitarrivirtuoosid kirjutasid muusikat mitmes stiilis. Augustimbarjust peetakse ka kitarri shop vääniks. Sedavõrd romantilise orkestri Laane on tema kitarripalade faktuur. Kõlab varjusa valssi. Quezza esitaja John Williams. Enamus 20. sajandi algusel ladinaameerika kitarrist kirjutab muusikat kitarrile, toetudes rahvamuusikavormidele nagu samba Italia, Soro 1931. aastal sündinud argentiinlane Orgeimorell on saanud oma virtuoosse mängustiiliga tuntuks ka pass ja tema kõrval nimetataks ka Eduardo Falju Rodrigo oriera nimesid. Klassikalise helikeelega kitarrimuusikast rääkides nimetame aga Venetsueela heliloojat Antonio Laurot 1917 kuni 86 elanud, kellel oli akadeemilise muusikahariduse tagapõhi ja kes valdas ka ise kitarri. See oli Venezuela kitarrist Irja Tiias, kes esimesena juhtis kitarrimaailma tähelepanu oma õpetaja ja kaasmaks Dallase kaunitele kitarri kompositsioonidele. Nüüd on Laura heliteosed sageli maailmast tuntud kitarristide heli salvestitel ja kontserdiprogrammides. Iseäranis populaarsed on lauruminetzeela ehk kreooli valsid samuti Venetsueela süüt sonaat variatsioonid laste lauluteemale, samuti kitarrikontsertorkestriga kuulaks ennegi siinkohal Antonia laulab variatsioone Venezuela laste laulu teemal. Esitab need saate. Veel üks nimi ladinaameerika kitarri taevas on Itaalias 1904. aastal sündinud ja Brasiilias kasvanud Uruguay's tegutsenud helilooja, kuidas Antarsala kitarrist hakkas ta huvituma tänu sõprusele Andrejs goviaga viimase viibimisel Montevideost teise maailmasõja ajal. Nii on Sandro salaall valminud kitarrile neli sonaati neli dientost, viis prelüüdi ja süüt antiikse stiilis samuti kontsertino kitarrile ja orkestrile 1942. aastal. Jah, topeltkontsert kitarrile, Jetsembalule lik kontsert kahele kitarrile ja orkestrile pühendusega Sergio ja Eduardo Aabereole kuulsale Brasiilia kitarri tuumale. Teine Ladina-Ameerika kuulus helilooja, kes on populaarseks saanud 20. sajandi teise poole kitarri elus on argentiinlane Beats olla elanud 1925 kuni 1992. Teda nimetati iga maid rendu tango ehk tango isa, kuna piad Solla arendas tango vormi omapäraste ballaadideni. Nii on tema loomingustki tarile loodud tango vormis viis pala soolokitarrile tango süüt kahele kitarrile, tango ajalugu, flöödikitarrile ning kontsert kitarrile, pandanioonile ja orkestrile. On vast jäänud üks heliteos, mida peaks tutvustama ladinaameerika kitarrimuusikast. See on Argentiina helilooja Alberto Ginasteira sonaat soolokitarrile oopus 47 kirjutatud 1976. aastal helilooja viibines genevas. Isa ise on öelnud, et ta on tavaliselt, kirjutab instrumentaalpalu kahes seerias. Pump ana, ainastikul ja puneni Ahaniastikul. Esimene on vihmametsades elavate indiaanlaste folkloor ja teine punakultuuri rahvad on ilutsenud Lõuna-Ameerika mäestiku platoodel. Kitarri sonaadis on kasutusel mõlemad folkloori. Esimene osa essordino põhineb Argentiina laulul, Itaalial, teine osas Kertsa ja neljas osa finaal pampa indiaanlastega kultuuriainetel. Ginasteira ise on öelnud, et soov kirjutada kitarrile oli temas õpiaastate alguses kuid see sai teoks alles 40 aastat hiljem. Alberto Ginasteira kitarrisonaati loetakse meie aja üheks parimaks kitarriteoseks. Helilooja kirjutas ei oodanud asjata. Aastakümneid. Tehase katsetus kõlab Alberto ninast eirasonaat, kitarrile uppus 47 osad essordino Scertza Kantor absoodiku ja finaale. Esitaja soome kitarrist Timo korphonen.