Muusikast võlutud ringis on täna need eesti noored lauljad, kes on osalenud maailma noortekooris. Maailma noortekoor on kogunenud kaheksal suvel proovisessiooniks ja kontsertturnee, eks ning senised võõrustajamaad on olnud Rootsi, Belgia, Ungari, Hispaania, Ra, Uruguay, Kanada ja Eesti. Eeloleval suvel oodatakse noori lauljaid Jaapanis. Siiani on maailma noortekooris olnud võimalus laulda 14-l eestlasel. Algavas saates jagavad oma mõtteid ja muljeid Õnne-Ann Roosvee Annely Peebo, Kadri Mitt, Riina Joller, Elo Kalmet ja Mikk Üleoja ning Eesti kooriühingu poolt vahendaja rollis olnud Tiiu Valper. Mis on maailma noortekoor ja kust on alguse saanud maailma noortekoor, on selline projektkoor, mis koguneb igal aastal erineval maal. Ja tema sai alguse ideest 1988. aastal kuni toimus üleeuroopaline festival Euroopa kantaat. Ja kuna meie kooriühing on ka alati sellest osa võtnud, siis meie kooriühingu tolleaegne esimees Venno Laul tõi selle idee siia. Ja tema ja siis Tõnu Kaljuste korraldasid sinna koori saamiseks konkursi. Ja esimesel aastal oli sinna väga suur tung, nii et konkursile kogunes umbes 200 noorember ja konkurss oli kogunisti kolmes voorus. Esimesel päeval jõuti korraldada kaks vooru ja järgmisel siis oli viimane voor. Ja see konkurss oli päris tihe ja rebimine oli väga suur. Ja siis lõpuks jäi meil niimoodi, et oli igast häälerühmast neli ja valiti kolm, siis nii et esimesel aastal käis kooris 11 noort. Ja see esimene koor toimus siis Rootsis. Ja igal aastal on ka tavaliselt niimoodi, et koorik rahunemiseks valitakse mõni linnast väljas olev ilusas looduslikus kohas olev kompleks. Ja esimesel aastal oli selleks hingesondi rahvaülikool, mis asus ka linnast väljas, väikese järve ääres ja looduslikult väga maalilises kohas, nii et linn meid ei seganud. Ja võisime pühenduda ainult oma repertuaari omandamisele ja muidugi ka suhtlemisel omavahel. Järgmisel aastal koguneti Belgiasse ja kuna esimesel aastal see suur turnee, mida ette valmistati, mis hõlmas enamuse Euroopa pealinnadest kahjuks jäi majanduslikel põhjustel ära siis teisele aastal kutsuti väga palju neid tagasi, kes olid esimesel aastal ka käinud. Kuigi on umbes kolmveerand, olid siis vanad ja veerand olid uued lauljad. Ja teised Roostal tekkis siis traditsioon, et valmistatakse ette kaks kava, kahe poolega kontsert, esimeses pooles on siis klassikaline kava ja teises pooles kerge muusika spirituaalid ja siis valmistatakse ette veel ka suur Vormani, mida saab orkestriga ette kanda. Ja siis ongi niimoodi, et on esitatud tavaliselt kas maailma noorteorkestriga koos seda suurvormi või siis kohalikuma esindusorkestriga. Ja esimesel aastal siis Kunnase kava oli selline natukene kirju, siis võeti sellest õppust ja teisel aastal ikka võeti rohkem sellist klassikalist kava. Taoline kava ülesehitusprintsiip kehtib tänini ja ja tavaliselt siis ka koori juhatavad kaks erinevat dirigenti üks siis nagu klassikalist osa ja teine, kes juhatab kergendumat muusikat. Kuigi seda eelmisel aastal nagu 96. aastal juhatas terved kava Joonatan veel Asko Filipiinidelt kes olid kahe esimese aasta dirigendid. Esimesel aastal põhiliselt tegelaskooriga Stefan see olnud, kes on Stockholmi kuninglikus muusikaakadeemias professor ja tema nagu olisele euroopagantaadi idee elluviijaks ja siis kergemat muusikat, esimesel aastal dirigeeris beer Adwarhildre pärast ja tema oli meil kõikide lemmik. Ta oli selline Norra trolli moodi pikk habe, oli ta Leese Abelidel patsi pandud. Ja ta väga liikuv ja nakatas kooria, pani kooli täiesti elama. Ja siis kolmas dirigent, kes oli meil külalisdirigendina, tema juhatas Schönbergi Frieda ofeerdenit, oli siis väga kuulus ülemaailmselt rootsi dirigent Eerigeerikson. Tema tegi meiega siis tõesti väga nüansside rikast ja nad tõesti lõpuni viimistletud. Ja esimene kontsert, mis meil oli, see oli sellest Arvikast, kus meil oli see laululaager natukene eemal. See kontsert läks meil väga hästi ja kõik ootasid, et sellest tuleb tõesti, eks kuulsusrikas turnee. Aga kahjuks Stockholmi nii-öelda esimene kontsert, mis meil oli gloobenis, see esinemiskoht oli vast natuke halvasti valitud ja see klassikalise muusika osa ei kõlanud seal hästi, need seal läks nagu võimendusega kõik ja see saali jõudis sellest koorimuusikast vähe. Et see võimendus nagu rikkus ära ja osad laulud, mis olid meil solistidega solistid, siis laulsid oma privaatmikrofonidesse ja see balanss oli tasakaalust väljas. Need. Solistid nagu laulsid koori üle, kuigi koor oli tõesti esimesel aastal võimas. Ma arvan, et kõige suurem koor oligi esimesel aastal oli 108 noort kokku ja hääled olid tõesti ka väga head. Noh, võtame need aega, et kuulata esimesel aastal maailma noortekooris kavas olnud komplitseeritumaid teost. Arnold Schönbergi, Frideofferdan juhatab Erik Eriksson. Teisel aastal Belgias teil kontsertturnee õnnestus plaanipäraselt ja olid valitud ka palju paremad esinemispaigad. Enamus kontsertidest olid kirikutes ja saime esineda aga sellises kuulsas paigas nagu amsterdami kontserti paus. Ja Stockholmis spermalt Hallenis, mis on ka üks väga tuntud kontserdipaik. Teisele aastal oli meil klassikalise poole dirigendiks Friider Bernios kes on ka hiljem maailmakooriga tegelenud ja tema viib läbi ka paljusid dirigeerimise meistrikursuseid. Et on Euroopas väga tuntud dirigent, kuigi meile tookord oli ta selline päris tundmatu nimi. Ja siis teisel aastal Belgias Kerge muusika poolt juhatas selline korüfee nagu Ameerika tuntud dirigent ja arranžeerija Words rindu kes siis juhatas oma loodud lugusid ja ka mõningaid teisi kerge muusika poolt. 1992. aastal Hispaanias laulis maailma noortekooris seitse eestlast ning dirigendiks oli Tõnu Kaljuste. Hispaania aastastame rääkimas Annely Peebo, Kadri Mitia, Mikk Üleoja. Maailma noortekoorile on saanud tavaks, et dirigent toob kaasa ka oma maa muusikat. Kui suur oli sel aastal eesti muusika osakaal maailma noortekoori kavas? Ta oli küllalt suur, päris proportsionaalselt me ei julge öelda. Aga sellel aastal sai peale kontsertturneed tehtud ka CD-plaat, et poole sellest plaadi materjalist moodustab Veljo Tormise looming. Ja teise poole siis Franspartaani kahe koorimissa. Seal kavas oli üht-teist veel, aga, aga ütleme, et tormist oli nüüd julge kolmandik kindlasti. Võib-olla nimetataksegi mõned teosed, mis seal olid. Veljo Tormis, sest oli kavas Raua needmine jaanilaul tsüklist savi on ju niisugune, eks ole. Siis vistel vastel, mis oli meeskoorile seal tsüklist vastlalaulud siis naiskooriga oli kavas virmalised ja käsikivimäng. See oli segakooriga kolmest eesti mängulaulust. Aga me tegime veel seal lugusid läbi proovides, kuna sõnul oli eesmärk Veljo Tormis tutvustada ja ta tegi seda väga edukalt, siis just Me laulsime Ingerimaa õhtutest, proovis aegne läbi mõned lihtsalt, no ta oli küll ja rääkis seda unustatud rahvaste ajalugu ka koorile. Siis ta laulsime nii-öelda läbi, siis ta rääkis selle sisu, et see ei ole mitte nii lõbus-lõbusad lood, mis lõbustavad rahvast, kuna nad on nii toredad, niimoodi pead pealt kuulates. Et tegelikult on selle sisu hoopis sügavam ja, ja siis ta nagu lihtsalt laulsime läbi ka mõned mõned teosed mida meie esitanud härgi kontsert lühiinformatsioon eesti muusikast. Tegelikult see kaheksas osa, see ühel kontserdil, muuseas isegi lauldi Tegelikult nad on jah, vabas õhus, sealt. Kuna see meeldis rahvale ja tõesti tahtsid laulda ja ja tundus, et, et see eesmärk sõnul tutvustada tormist läks talliga kord kuidas võeti nende väga-väga paljude noorte poolt, mis olid üle maailma kokku tulnud, vastus eesti muusika. Lauslikeseda eesti keeles. Eks ole, laulsime eesti keeles ja, aga ma räägin, et eestlastel oli selles mõttes niisugune rapol soolomonopol kõik soolo osad, laulsime siiski meie, sest nii kiiresti eesti keelt ära õppida ei saa. Aga keel kui selline vaimustus neid väga, muusika kaasa arvatud, oli muidugi erinevaid, sest et oli neid natuke laide maid, kes kõige rohkem rannamõnusid nautisid, aga, aga vot need, kellele see läks hinge ja südamesse ja kes võtsid asja tõsiselt, need ikka tõesti õppisid. Ja näiteks raua leidmisest, see tekst on tohutult kiire ja seda on nii palju seal. Ja kui jälle ja jälle keegi tuli ja küsis, et kuidas ma seda hääldan ja siis nad harjutasid üldse. Vahest salat töötasid heas mõttes meid, sellega selle hääldusega, aga seda oli fantastiline vaadata. Mäletate, oli ta ettelaulmine vahetult enne kontserti, et kõik pidid tegema Tõnule ettelaulmise. Et see tegelikult ainult entusiastide peale mängitud ei olnud? Ta oli, sellepärast oli väga hea lühieksam nii-öelda hea neid entusiastidele ikkagi jagus. Nii hämmastav kui see pole sedagi. Tegelikult Eesti muusikat oli maailma noortekoor varem ka lausutud Raua needmine oli teist korda kavasema aastal 90 Belgias Friider belglase juhatamisel oli ka Raua needmine kavas. Ja 91. aastal. Siis oli kooridirigendiks Fredžurbri, laulsime Arvo Pärdi magnifikaati ja 1000 92. aastal oli küllalt palju neid inimesi, kes laulsid kooris ka 90. paarkümmend inimest, kindlasti ka uued lauljad siiski mingit pidi olid kursis sellega, mis varem oli nagu toimunud, sest igal aastal tehti vähemasti kassett. Need, kes huvi tundis, see nagu midagi ka teadis, et ega see nagu päris tühja koha peal ei läinud, et nüüd on Tormis ja Eesti muusika- ja et mis see on? Kurjakangelase kutsuda? Laevadelt tublid nad vaevalt. Oleksid viimase ei tasu. Peaks viima üksi rauda, venelased. Valge, tavalasin einele. Aga sõita? Ikka täitsa suur jooga täitsa. Ma vaatasin. Sünnib või. Kilpi Rakvere teras masinate päris võrdsed. Külla. Kus toimusid teie kontserdid ja kui palju oli neid kontserte? Sellega ei mäleta, oli kirikukontsert, oli vabaõhukontserte, Barcelonas ka teatrites, no ühesõnaga väga erinevates kohtades, erinevates linnades, nii et seda seal, kus me proove kohal kohalikus külas oli meil kontsert. Ja aga me käisime saarte peal seal Mallorcal. Jordan New York ka mõnevõrra. Aga nüüd linnade nimesid, vot mina ei ole suutnud veel kellelegi. Nii et paljudes paljudes Hispaania väikelinnades Jah, ja ma ei tea, neid kontserte oli kokku nüüd koos orkestriga, kui kõik kokku lugeda, sellel aastal esinesime koos maailmaorkestriga, mida juhatas sel aastal Eduardo mata. Neid koos olid mõned kontserdid, plussakab bella kontserdid. Need kokku oli neid kontserte kindlasti üle 10 isegi 12 13 14, aga täpset arvu küll ei julge peast enam nimetada. Vahetult enne seda prooviperioodi, siis üle kolme nädalaga tuli nii välja, et tõenäoliselt see aeg on suhteliselt pikk. Et sel aastal Hispaanias olid siis kontserdid ka koos maailmaorkestriga ja maailmaorkester on põhimõtteliselt samasugune üksus nagu maailma noortekoor. Aga vot neil seda noorte sõnasel vahel ei ole, et on lihtsalt maailmaorkester, kuigi sisuliselt ta just nimelt on maailma noorteorkester, sest osavõtjate vanus on samamoodi seal 17 kuni 20, jah, kuskil kuskil selles vahemikus. Ja samamoodi on ka maailmaorkester, nagu ka maailma noortekoor, selles on Esmusikaali padrun asel või nagu see on üks korraldajatest toetajatest maailma vaata kooril on nagu igal tegevusaastal olnud siis kavas niimoodi, et on üks hakkab bella programm ja siis üks suurvorm, mingi projekt koos orkestriga. Ja 92. aasta oli siis esimene, et need kaks renest muusikaliprojekti, maailmaorkester ja maailma noortekoor tegid midagi koos. Need ühiskontserdid nägid välja niimoodi, et, et orkester mängis osaliselt oma repertuaari meie tegime seal üht-teist, hakkab bella ja siis ühe osa me tegime koos, et seal oli kavas kavas vilja loobussi koor number 10 ja Nathani Charles, mis läksid siis nagu koos. Ja maailmaorkestrit juhatas sellel aastal Eduardo mata. Pluss siis veel koos, kui oli see olümpia galakontsert Barcelonas siis ühtlasi esitasime ka Nikis teadoraakise olümpiaga. Paatidel teil on olnud näiteks oma dirigendi ka suhe siin kodus, aga kuidas tundus tema käe all töötada seal maailma noortekooriga koos? No Suwemale endine võib-olla võib-olla kohati veel soojemgi tahab, ilmselt oli soojem selles suures välismaalaste massis ikkagi iga rahvus hoiab kokku ja nad on, meil oli vaba aega koos ja palju ei olnud, kui satud dirigendid kokku, siis ei ole ju suhe kui tööl. Ja rannaaega, meil oli seal palju. Sest et Tõnu teatavasti oskab tööd jaotada, ta ei väsita inimesi liiga, ta teab täpselt, kui palju ta peab tegema. Nii palju satavale, kannad hommikul kõik saavad sealt oma energia, mis nad vajavad, tema ise kaasa arvatud ja siis tööle ja siis töö laabus, minul ühesõnaga koormust. Venelased ei olnudki nii väga pingeline, sest oli ka abidirigent olemas. Hispaanlanna näol kes nagu ette valmistas uusi teoseid Ma ütlen seda, et meil oli aega palju see tingitud paljus sellest, et meil oli proov hommikul ja õhtul, eks ole, tegelikult kokku kuskil seitse tundi päevas kuus pool tundi päevas. Aga Hispaanias on lihtsalt niivõrd kuum, et keset päeva ei ole võimalik mitte midagi teha, sest siis on kohustuslik lihtsalt viis tundi sisestad, muidu saad surma seal õue peal. Tegime õues proovi. Vabas õhus, et nii või naa nagunii on võimalik elada ainult hommikul, kui ei ole veel liiga palav. Ja õhtul, kui enam ei ole liiga palav. Just meie põhjamaid inimestele lihtsalt fantastiline võimalus räme ilmale kasutada. Tagasi tulles ma mäletan neid komplimente minu ega me võtsime ka maksimaalsele Helsingis vastu võetud, öeldi meile, et valged, mu latid. Neid oli, oli väga kirju, rahvusvaheline seltskond koos. Äärmiselt kirju tõesti kõige kaugemates punktides inimesed kohale tulnud seletas mind isiklikult. Aga noh, see see põnev moment oligi selle asja juures, kui palju teil omavahelist suhtlemist oli ja kellega oli parem klapp? Põhjamaised inimesed nagu teada, hoiavad palju kokku ja me saime ka läbib ameeriklast. Vot jah, huvitav, et sellel aastal oli ameeriklane aga samas Mikkelos ühes toas võõramaalasega ja sama oli ka Norrutut põhjamaa inimesed, Anik viise huumoriga hea meel. Sest mõtlesin, et tore koos. Minu arust tekkisid nagu siuksed, noh, teatavat sõpruskonnad või on välistatud, et kui seal on mingi 80 90 inimest koos, et sa suhtled kõigiga täiesti võrdsed, sest noh, inimesed on erinevad ja kes omavahel paremini klapivad ja kes vähem et kes siis kellega läbi käis? See oli nagu väga individuaalne. Noh, minul on jäänud küll selliseid sidemeid inimestega. Mõned kirjavahetused on siin nüüd ära katkenud. Aga seal muidugi jälle Soomes põhjamaalane, et seal on üks väga hea sõber. Ja nõnda edasi. Aga kui kedagi kuskil ikka näed, siis sõidu peal reisi peal siis tuleb ikka jõutakse. Jah, just kas teil peale proovide ja kontserdite oli, oli omavahel ka muud seltskondlikku suhtlemist. No seda minu arust seal kooris alati palju olnud. Et seda nagu põhiliselt nagu ongi, et vahepeal tehakse nagu prooviga, tegelikult tehakse palju ja väga tulemuslikult proovinud. Aga, aga noh, kõik see muu aeg ollakse ikka ninapidi koos ja, ja aetakse juttu ja õhtul minnakse pubisse, juuakse õlut. Pooli puuviljadega seal lõunamaa on väga populaarne ja seda ikka õhtuti lõime. Äärmiselt lõbus on praegu, neid meenutada tuleb vägisi naer peale. Ma võtsin ka vahetult enne meie reportaaže pildid kaasa pidama, siis vaatasime nende piltide pealt seda meeleolu näha, oli tõesti vapustav. Sest noh, ega üldiselt noh, mina lausa maailma noortekooris neli aastat kokku ja noh, umbes kuu aega on nagu iga aasta olnud see periood, et ega selle kuu aja jooksul väga palju magada küll ei saadud. Ja alates diskotantsuõhtutest kuni isetegevuskontsert ideni välja sõnaga kõikvõimalikke üritusi, mis sinna vahele mahub. Ja minu arust seal Barcelona aastal või Hispaania aastal oligi just see isetegevus nagu mõtet kõige kõige aktiivsem, tule meeldegi praegu teistest aastatest. Oli küll Belgias oli ka, mäletan, Belgias ja, ja samamoodi oli, oli Ungaris. Esimesest aastast Rootsis ta nagu ei mäleta, sest see asi lagunes laiali seal. Seal oli teine eufooria, vot mäletad, Anneli tantsis seal lausa lausa hispaania tantsu isetegevuse, see oli midagi, noh, nii eriliste, nii. Uskumatu, et me, et me igasuguseid selliseid asju tegime. Tuleb meelde 90.-st aastast, kuidas seesama isetegevus nii-öelda kuidas Jens Carmenit laulis kostümeeritud ja värvitud, et igast kilu tehti seal muidugi haigeid sellel aastal. Tegelikult. Seal oli ka väga palju inimesi, kes, kes õppisid laulmist, kes tegelesid laulmisega juba omal maal ja nüüd olen mina ka sellele teele sattunud. Ja meil on olnud juttu juba varasematel aastatel, et, et võiks kord tulla see aeg, kus me kohtume juba suurel laval. Ja nüüd mul oligi üks kõne ja pakuti norrastuste ühte etteastet just nimelt ühe inimesega koos juurest maailma Rottegoorist. Sa nagu ka tore tore sättumuses. Nii et see maailma noortekoor on tööl ja laulmine ja, ja lõbus ja nauditav suvepuhkus. Jah, peale seda peab olema nädalapäevad aega, et ennast välja magada, aga mõjub hästi. Muidugi oli Hispaania aastal veel see olümpiamängud ju, mis, mis kroonis seda aastat tohutult, mis oligi selle, selle selline kesktelg, mille ümber see asi kõik käis. Sest et olümpia avamise pidustusele mitte päris sellel. Olümpikala olümpia galakontsert, see oli vist kaks päeva enne olümpiamängude avamist. Ja seal me tegime raua, need, mis ja istusime veel nõnda orkestri, toolide, tähendab nagu orkester oli kooris paigutatud ja ja kui Tõnu tuli ette, siis, siis kõik tõusid püsti korraks nagu orkester ja see oli selline šõu ja meeleolu seal olümpialinnas oli selline selline eriline küll palju rahvast erinevates maades nad käisid, kõigele oldi lipikud rinnas, et kust maalt, kus sportlased ja see oli eriline, oli eriline, et inimestele võib-olla vale arvamus, arusaamine ei jääks. Et see ülekanne, mida näidati televiisorist, see avamine sellel sellel avamisel ei osalenud, et meil oli siiski teine teine kontsen ennem jah. Et paljudel arvanud, et Me osalesime sellel suurel avamisel. Aga seda kahjuks ei olnud. Aga te olite siiski osa sellest olümpiamängude rammis Meil Jaagupile kontsert ju ka veel seal kuskil kiriku ees vabas õhus, kus me tegime päris pika A capella kava. Seal oli rahvast oli palju ja meie olümpiadelegatsioon seal kohtusime ka väliseestlasi. Ja kõik, kes olid tulnud ja teadsid, et Tõnu Kaljuste dirigeerib, et see oli Kui palju mängib kaaslase miljöö, kus te olete? Ütleme, üks asi on olla võib-olla siin vihmases Tallinnas maailmalaugude kooriga või, või teine asi Hispaanias päikeselises. No eks ta annab kahtlemata mingisuguse värvingu sellele asjale. Et noh, 90. aasta tuleb meelde, et siis me elasime Belgias müüri lähedal Floreffi kloostrisse, seal kloostri juurdeehitus, seal tänapäeval on katoliiklik poiste kool ja siis olid sellised toaks ühesed toad siukse sees. Niisugune tõeline valatud betoontarkus on betoonristseina peal ja ainult kivi ja puu ja selline askeetlik, et et see, et kui sa sinna tuppa lähed, see mõjub sulle ühtemoodi, kui, kui sa hispaaniasonid oma rõduga tuppa ja vaatad sealt keskväljakule näiteks noored lähevad tantsu näiteks öödel platsiks Jah, see sinul oli fantastiline tuba ju, kes, kes linna keskväljaku ääres keskpõhilise maja keskmisel rõdul meiegi kurta ei saa. Ukseväljakule. Aga see esialgu ehmatab muidugi ära, et kas tõesti kuu aega siin nüüd selles karbis või midagi sellist, aga õite varsti see muutub, sest et sa elad sinna sisse sapsu koduks nagu teatavasti inimene harjub kõigega. Ja tagantjärgi meenutad seda küll oli tore ja ma mäletan, kui me kadriga oma tuppa sisenesime, kahe kohvreid ei mahtunud sinna ära. Tuba oli nii väike ja aken pisike, akna riba oli, oli suunatud hoovi, kust mingisugust otsest päikesevalgust sisse ei paistnud, vastu tuli teine ja esimene pilt oli masendav, aga tõesti. Me harjusime sellega eluga väga lõpuks rahule. Ja siis need loomakesed mööda seinu, kes ronivad lõuna maalned, sisalikulised. Eemalda tõesti alguses ära. Aga just see rahvusvaheline seltskond ja need suhted ja sõbrad ja, ja muusika, see ei lasknud enam absoluutselt domineerida selleni, kus me elasime, ja vastupidi, see muutis ka selle armsaks. Selge see, et üks elusündmustest, mis meelde jääb ja see aeg sisaldab nii palju emotsioone, et neid annab ikka väga-väga pikalt veel. Meenutad meenutada ja ilmselt ilmselt surmani. Kuulame Sanctust Frankmartani missast. Maailma noortekoori juhatab Tõnu Kaljuste. Riina Joller olete üks staažikamaid maailma koorilauljaid või seotud maailma noortekooriga küll lauljana, küll kontsertmeistrina mitmel aastal ja kus te olete olnud? Kuus aastat kõige eksootilisem on muidugi siis Ladina-Ameerika, ütleme Uruguay Argentiina, Ladina-Ameerikas olite te eestlastest ka üksinda? Põhiprobleem oligi finantsküsimus ja kuna ma läksin sinna kui kontsertmeister, siis nemad mulle sõidupileti kindlustasid ja seetõttu tõesti ma olin ainukene, kes sinu sõitis. See oli jah, päris õnnetu probleeme Teele Jõks ja, ja Tiiu vits on, olid ju välja valitud. Aga nad lihtsalt viimasel hetkel raha pärast ei saanud nii palju raha kokku. Pilet oli väga kallis 20000. Eesti krooni ja kroon oli alles tulnud, see oli ka väga kallis. Mis iseloomustab just seda aastat, kui maailma noorte kuritegevus oli Ladina-Ameerikas. Talv. Kõige eksootilisem. Et kui Eestis oli olnud väga palav, väga kuum suvi ja siis meil oli, ütleme kõige rohkem nii 15. Ühel päeval ma valetan ka. Me saime lühikeste, ootasime bussi päikse käes aga muidu oli ikka vihmasadu ja just see on tüüpiline Eesti oktoobrikuine ilm, kes töötas sel aastal kooriga kuuriga, töötas põhiliselt Roberts und Rootsist. Ja vist tal ei olnud isegi mingit assistenti. Ja nagu juba öeldud, siis ma nagu proovis, aitasin Sämbergi ellu saamiseks klaveriga kaasa sest ei olnud seal nii suurt kava muidu tavaliselt ikka assistendid ka juures olnud, ka orkestrilugusid ei olnud kõigi Robertson üksinda. Mis oli seekord kavas? Kava iseloomustuseks võib ka öelda seda, et kui na Ladina-Ameerikas ei ole kooritraditsiooni kuigi tugeval järjel ja koorilaul ei ole üldse populaarne veel siis tuli ka valida väga hoolikalt, et kuidas öelda tänapäevaliselt kaubaks läheks. Ja tavaliselt on väga kaalukaid teoseid, siis seekord mindi just selliste lühemate ja väga kirju kava suunas aga rahvusvahelise kava suunas, et töötlusi välja ja just nimelt rahvalaulutöötlused. Mis seal oli Rootsi, Ungari, Saksa Sis, prantsuse kohalikku muusikat ja muidugi aspirtuaal oli ka palju. Et kuidagi populariseerida koorilaulu sellel kontinendil. Seal oli nagu vist ma arvan, põhiline eesmärk sellel reisil. Ja läks Kawasis kaubaks, läks küll üllatavalt hästi. Tõesti, rahvale meeldis ja, ja isegi kui me vahest mõtlesime, et see esimene pool on liiga kirju ja tõsine just siis siis ma arvan, et see läks ka väga edukalt. Ja rahvale tõesti meeldis ja kuna nad on teistsuguse temperamendiga inimesed, siis nad reageerivad Kappenegi palju tulisemalt kui kus tahes mujal. Uruguay tundub põhjamaalasele niivõrd eksootiline maa. Tähendab see linn ja seepeale maantee video, san, nii kaasaegne, nii modern, kivilinn noh, muidugi ta ei ole nagu Lasnamägi. Küllaltki naljakas oli seal ringi liikuda, sellepärast. No võib ju mõelda, et seal on tohutu loodus, lopsakus täpselt nagu Hispaanias. Ma mõtlesin, kujutasin ette palmid džungel, ma ei tea, ma lootsin midagi ja siis läheb kivi kivi. Nii et selles mõttes see kummaline linn seal nagu kultuuriväärtuse, nagu meie mõttes Euroopas, et sõnast tõesti lähed ja imetleb midagi ja muuseumid ja mälestusmärke sellistesse Monte videos üldse esinenud plokkidest koosnev linn. Eksootikat ta ei näinud, küll rannailma ka jo rannailmaga. Ma ei arva ka, et, et noortekork pühendus täielikult tööle. Kui sa lõpetasid oma tööpäeva proovid, kontserdid, siis sulgusid oma hotellituppa noored ka nagu õhtuti, ei olnud ka kuskil tegelikult koos ollagi sellist suurt ühist olemist, kus tõesti terve koor tunneks, et nad on koor, et me oleme kõik koos ja vot selles mõttes ka väga eraldi. Peamiseks sidujaks oli siiski Robert sundjah, Robert sundproovid ja kontserdid olid 1993. aasta maailma noortekoori esituses. Kuulame Argentiina helilooja Astarbijat Solla laulu. Lammuerttede langel. Juhatab Robert sond. Kuidas toimub õppeprotsess maailma noortekooris? See repertuaar, paar, mis on sinna valitud ei ole sugugi lihtne, vastupidi, see on väga komplitseeritud. Kas te olete saanud noodid varem kätte või, või siis omandatakse kõik kohapeal koos? Noodid söödetakse loomulikult varem, ütles, et repertuaar oleks täiesti võimatu kohapeal selgeks õppida. Ja kodus hakkad vaatama Žalgiris täiesti olematu muusika. Tegelikult on isegi kiri, kaaslased peavad sõnad peas, oleme kõik absoluutselt selge. Loomulikult seda iseenesest ei saa oma partii õppida ära ja reisitud lihtsalt kooriga kukkugema. Siis kui see suures proovis hakkad laulma, siis on kergem seda omandada. Kuigi seal armu ei anta, mingi peale hommikusööki n kohe proov kuni lõunasöögini siis on mingi väike vahe õhtuni välja. Ja siis, kui sa laule selgeks ei saa, siis võtad, aga noodiga lähed kuskil omaette hakkad harjutama. Esimese aasta kohta peab ütlema, et tookordne Nõukogude post-igatahes meile neid noote kohale ei toonud, nii et me pidime kõik kohapeal omandamas pektuaari. Ja minul oli täiesti selline hirm mõelda, et ma polnud kunagi sellises suures kooris laulnud. Ei kujutanud üldse ette, milline see tase seal võib olla, täiesti paaniliselt üritasin, kodusime nüüd selgeks saada neid lugusid aga muusika oli selline kolmandik kõvasti oli väga uus muusika, täiesti Atonaalne, võiks öelda, et võimatu kuidagi ise seda saada omandada. Aga kõik läks õnneks lõppude lõpuks. Ja tavaliselt on ka niimoodi, et see teine pool, mis koosneb kergemast muusikast, esitatakse peast, esimene pool, klassikaline on siis noodist ja teine pool läheb tavaliselt ka liikumise ja sellise mingi väikse sõuelemendiga. Millised on teie enda isiklikud muusikaelamused? Maailma noortekoorist? No tavaliselt ikka mingi laul läheb niivõrd hinge ikka paneb koori lausa pisaraid valama. Ja minule tegelikult teisest aastast väga meeldinud Brahmsi reekviemi esitus, mis tõesti, kui me seda esitasime, see oli meie viimane kontsert ja tavaliselt ongi niimoodi, et siis ikka pisarad tulevad silma. Sest see loominguline õhkkond, mis seal tekib ja see noorte nagu ühine südamed ukse, see ikka paneb kõikide hinge tellima. Mulle endale väga meeldis see, kuidas inimesed suhtusid sellesse koori, sest mina ei teadnud sellest koorist mitte midagi, kui ma sinna läksin. Ja kui ma nägin, millised hingestatud inimesed käivad proovid tõesti tuleb südamest, siis see nakatab tõesti. Sa muutud ise samasuguseks ja tõesti meeldis väga, kuidas inimesed tahtsid koos laulda ja kõigi erinevate maade erinevad häälekoolid ja erinevad hääled, tüübid, kõik sulavad üheks kooriks ja see kõlab nii kenasti. Ja tõesti oli lemmikud ja lemmiklood ja viimase poole maaler. See oli küll niimoodi, et pool koori tõesti võimetu midagi laulu, veel kõige klomp kõrgus. Gustav Mahler pindervelt Apan Kekkonen. Nii laulis 1995. aastal maailma noorte kork Kanadas Freider Berniuse juhatusel. Eestlastest laulis seal kaasa Elo Kalmet. Kanadas olid sa eestlased, sest ihuüksinda hakkas natuke kõhe ei olnud. Alguses oli küll sellepärast, et ma polnud kunagi nii kaugele veel sõitnud ju üksinda ja ma ei teadnud üldse neid inimesi, kes seal on, aga nad olid väga kenasti võtsid mind vastu, igaüks tuli küsima, et mis su nimi on, kus sa oled, kus teised on. Ja siis ma ütlesin, et ma lähen üksi, midagi ei ole teha. Nad võtsid mind väga soojalt vastu. Väga kena. Selliseid traditsioonid on seal kooris juba väljakujunenud ool Staliivningude, kus tehakse nalja, igaüks astub oma mingisuguse rahvusliku programmiga või oma maad meenutava kavaga ülesse. Ja seal saab loomulikult nalja ja üldse väga lõbus seltskond. Tõestasite vennastusite seal. Ja loomulikult see aitab väga palju muusikale kaasa, kui inimesed ise saavad hästi läbi. Tõesti, ma olin hirmul, et et kuidas ma lähen ihuüksinda. Ei tekkinud kordagi sellist tunnet, et et sina oled nüüd siit maalt hea sealtmaalt, et me oleme nüüd erinevad mingil moel või väga-väga sõbrunesime sulasid üheks pereks kokku. Kusse toimusid Kanadas kontserdid, kas Kastorite mingis ühes linnas paigal või, või sõitsite ka ringi, me sõitsime ikka ringi ka, proovid toimusid meil sellises väikses väiksemas linnakeses, serv pruukis, see on Kanada prantsuskeelses osas ja sõitsime ringi Montrealis, Torontos oli kontsert, meil siis oli väiksemates sellistes linnakestes ühel korral isegi kontsert mingist sellisest sihuke suur heinaööl eesti keeles öelda pingid olid sinna sisse tassitud ja niisugune nagu meie meie keeli, nagu maarahvast oli kuulamas neid. Ja väga huvitav oli see, et seal heinaküünis oli linnupesa, kas olid pojad sees ja, ja siis, kui nagu oli mingi vaiksem koht mõnes loos, siis linnud hakkasid laulma kõva häälega. Söö muidugi tekitas palju elevust. See oli väga armas, kuidagi esitada verbid, kuskil täiesti ekstravagantsuse kohas. Läks hinge. Kanadasse töötas teiega mitu dirigenti. Ja esimeses osas dirigeeris juba nimetatud Fritter Bernius kes seal Saksa üks kuulsamaid. Ja temaga oli väga tore koos töötada, tuli meie lemmik täiesti koor tavalise temani. No varjunditega, see oli nii hea teda vaadata, laval tõsta, nii hästi oskas edasi anda oma mõtet. Ja teises osas oli meil ameeriklane Albert McNeil. Ta oli selline vanem härrasmees, aga ta oli nii nooruslik ja kuidas tema dirigeeris seal juba omaette kasutad võimalikult vähe energiat ja koor tabas kõike lennult. Nii et ühe sõrmega dirigeeris enam-vähem. Ja koer tantsis ja laulis ja säras. Super. Ma ütleks seal vahel, et seal kooris on minu arvates väga kerge laulda, nii et sa tunned, et kõike nagu elavad seda kaasa ja ka hääled on enam-vähem ikkagi valitud niimoodi, et on selline tasakaal. Just, mis mulle väga selles kooris meeldis, on meeskoori väga ühtlane ja hea küla, nii et tavaliselt meil on siin alati meestest puudus ja otsitakse neid tikutulega taga, siis selles kooris on küll meeskoor ka alati väga võimekas. Kuulame, kuidas kõlas meeskoor 1992. aastal Hispaaniast, Veljo Tormis viskel vastel. Kes kannab maailma noortekooris osalemise kulud? Söök ja mõjutamine on seal loomulikult tasuta, selleks muidu näiteks eestlaste ja ma olen täiesti mõeldamatu sinna sõita ja oma raha eest olla, sest see on ikkagi väga kallis. Ja et sinu moengul saada, siis tuleb ainult sõit kinni maksta, ise endal. Kuigi see ei ole ka kodav, tuleb otsida sponsoreid. Minul see õnnestus. Kahjuks mõnel jäigi sellepärast sõitmata, ei leidnud kedagi, kes oleks nõus kompenseerima. Projekti teostajaks on rahvusvaheline koorimuusikakeskus, mis asub Belgias ja koori direktariksame, samblad, Wilkins. Ja siis need kulud, mis on nagu kohapeal, milline maa selle koori võtab vastu, need kannab siis kohaliku maa kooriühing. Viivadki oligi maailma noorte kur Eestis, laulsid ka kaasa Verdi reekviemi. Mina laulsin Verdi reekviemi suurvormi kaasa ja kahjuks peab ütlema, et Eestist seekord ei laulnud A cappella nad mitte keegi. Verdi reekviem jättis muidugi ka väga unustamatu mulje ja oli tore see, et, et maailma noored said kokku puutuda nüüd meie orkestriga ja meie kuulsa dirigendi Eri Klasiga. Ja peab ütlema, et eriklass väga meeldis nendele. Nii et ka tema kujunes üheks lemmikuks. Ja kuna ma laulsin veel Verdi reekviemi nüüd novembris ka Helmut drillingu projektis siis on väike võrdlus ka. Ja ma arvan, et minule siiski meeldis lauda koos maailma noortekooriga kuigi Rillingu projekti koori peeti üldiselt võimekamaks ja suurtemate häältega kooriks. Aga maailma noortekoor toob alati mingi erilise värskuse ja sellise noorusliku õhine just sellise väga suure teha tahtmisega. Ja tõesti igaüks elab niivõrd kaasa, et see on mingi eriline selline atmosfäär, mis tekib sellel kontserdil. Mis on nagu emotsionaalselt sellest maailma noortekooris laulmisest teiega jäänud siiani, mis kõigepealt meenub, kui, kui kuulekad jälle kutsutakse kokku maailma noortekoor, Vi laulab maailma noortekoor. Sealt on väga hariv projekt. See on minu arvates peamine noh, mina läksin maailma noortekoori kohe selle esimese raksuga, kui ta kokku tuli, see oli siis 89. aastal. Ja noh, seal on nüüd kavas igasuguseid asju, võib-olla see esimene maailma noortekoor oli küllalt kommertslik oma olemuselt, aga muu hulgas oli seal nüüd Schönbergi Fedja Fedja näiteks kavas. Ja Erik Eriksson juhatas seda siis. Ja noh, ma olin siis üheksateistaastane. Ja minu jaoks oleks olnud täiesti võimatu sel hetkel Eestis sellist muusikat lauda. Et kui me vaatame järgmist aastat üheksakümnendat aastat, kus oli väga korralik, hakkab bella kava väga raske, seal oli seesama Schönbergi Fida Feryden oli seal, seal oli Tormise Raua needmine Penderetski Stavad vaater ja siis oli seal Änboidi atakk roostet, Pritchard kriimsike suurteos kolmele koorile. Et sellel ajal ma ei laulnud Eesti filharmoonia kammerkooris ja kusagil mujal selliseid asju Eestis realiseerida oleks olnud täiesti võimatu, oli tohutult hariv, et mul oli nagu iga kord et vähemalt paar esimest aastat selline tunne, et et kui ma olin kuu aega nagu suvel seal kooris olnud, et, et see oli nagu konservatooriumi ühe kursuse eest. Tuli läbida sellist materjali, mida Eestis ei oleks olnud üldse võimalik läbida üheski kollektiivis. Ja seda väga heal tasemel, see koor oli siiski väga korralikul tasemel. Just seda, ma tahtsin siit kõrvalt öelda, et et see oli nagu äsja asja pluss pool, tõesti, tase oli ka ja kas võib öelda, et see tase on enam-vähem ühtlaselt hea? Võib küll kõigub, tähendab, võib küll öelda, et muusikaline tase on ühtlaselt hea, tähendab, koori kõla on olnud aastati erinev. Et millised inimesed sinna parasjagu satuvad, milliseid inimesed tooni annavad näiteks häälerühmasiseselt need, kes seal parasjagu on. Aga nagu halba maailma noortekoori mina küll ei ole nagu näinud. Tooni annab see, et kuigi kõik need lauljad, kes seal on laulnud ei õpi laulmist otseselt, et see on nende professioon. Aga peaaegu kõik tegelevad professionaalsel tasemel muusikaga või muusikaõpingutega ja tähendab, üldine muusikaline intelligents on väga kõrge. Aga seda ei peida kartulikoti ära, tähendab, tuleb igal juhul välja. Jah, eks niisugused väga väike, võib-olla niisugune meelelahutuse osa sinna juurde, kui meil olid pikad bussisõidud, siis läks üks inimene ette ja hakkas laulma. Meloodiaid ja buss pidi ära tundma, millistest teostest, millistest ooperites ta oli ja, ja ja see kestis praktiliselt kogu meie sõidutee. Nii et Meil on väga pikalt sõidusõidud, ei läinud meile lihtsalt nii magamiseks, vaid vaid meie mängud olid niisugused. Mina olen kolm korda olnud ja, ja selles taseme poolest mulle meenub, et kui esimene aasta oli kõik tundsid ennast, et nad on saanud siia maailma noortekoori, see oli midagi erilist. See oli selle eufooria tähel. Kui järgmine aasta kokku tülli siis see tuumik, kes oli ka eelmine aasta olnud kindlasti esimene, no eelmine aasta oli, pole kindlasti, oli eelmine aasta parem, läksid proovid edasi, selgus, et pole sel aastal häda midagi. Tuli järgmine kord jälle see tuumik, kes siis oli vot eelmistel aastatel oli ja oli jälle mõned proovid, tekkis jälle seesamune tunne, et ei ole paremat. Selline ego oli nendel inimestel seal küllalt suur ja see muidugi aitas sellele tasemele kaasa ka, sest et ei tahtnud olla halb ja kui näiteks belgia oli aastal 990 siis Woods vingel tegi oma oma oma svingikava seal ja väga karm mees ja ta nõudis kõiki neid lugusid peost. Ja rahvas ikka õppis ja tegi tööd, sest et ei saanud olla, et me ei tee. Ja see, see oli ka minu arust väga, näitas ära selle koori suhtumise ja selle soovi teha tasemed. Ja teha kõike tasemel kas tormist või võis vingli repertuaariga loodud või isenbergi jah muidugi, dirigendist oleneb ju nii tohutult palju ja kui seal ees on ikka sellised sellised nimed, nagu nad seal on olnud, siis tegelikult ei saa tulla sealt nagu nende poolt ka, aga nagu kooribult ka ummikut. Aga kui veel rääkida sellest sinna minekust üldse, siis oli ka hea keelepraktika loomulikult kõigile meile suhtlemine inimestega, et kõik need noored, kes nüüd minna kavatsevad ei tasu üldse araks lüüa, kui ei ole näiteks keelt suus, et see, see tuleb seal iseenesest ja sõprade ringis. Või oligi see esimene aasta 89, et noh olin jah, seda inglise keelt kuigi palju ikka õppinud, aga, aga teadagi, milline see õpetuse tase oli, ütlesid veel neli lauset, kus oli igas lauses seitse viga ja ja tegelikult nagu suhelda ei suutnud, aga see ei olnudki kuu aega, see esimene esimene aastaks kolm nädalat või. Et noh, siis nagu inglise keele õpetaja kergitas kulme peale seda, et mis siis nüüd viga? Et äkki nagu tuled ja, ja räägib valesti küll, aga ikkagi räägid, tähendab, oled võimeline suhtlema. Ja elan ületatud. No sul ei jää lihtsalt midagi muud üle jäänud, tahad rääkida, siis pead rääkima kõik, sellest võiks ka rääkida nüüd normaalne noortekoor Eestis. Tundub, et kui üks asi kergelt kätte tuleb, siis inimestele nagu huvi tegeleda selle projektiga. Et igal aastal on ikka mõni eestlane maailma noortekooris laulnud ja ja eriti just need algusaastad, kus teatavasti vene rubla meil veel riigis maksis ja ja, ja selle Vene rublast ei olnud võimalik tegelikult ju mitte kuhugile õieti nagu minnagi. Ja endal seda raha ei olnud ja igale poole reisimine tohutult kallis, et noh, praktiliselt oma initsiatiivil sai need rahad nii-öelda välja otsitud fondidest ja, ja mingisuguseid sponsorsummasid. Et oli nagu keeruline ja siis oli nagu jube huvitav, et ja igale poole sai mindud ja vist omast taskust, ega me ei maksnud küll vist kordagi midagi. Noh, päris niimoodi, et nüüd ise oled maksnud midagi? Jah, õnnestus, eks ole, kõik rahad kuskilt kätte saada. Ja nüüd kui eelmisel aastal, eks ole, 96. aastal, maailma noortekoor oli Eestis, mis ei oleks nii-öelda eesti lauljat nõunud üldse mitte mingisuguseid kulusid ega mitte mingit pingutust. Et siis on nagu noh, kui endisel lauljal on, on kuidagi väga imelik vaadata, et, et noh, keegi ei taha minna. Et, et kui ainult sellepärast minna maailma noortekoori, et see toimub kusagil eksootilisem maal või siis ei ole üldse mõtet minna. Tähendab, kui inimesel on huvitav, siis tal on üksinda metsas ka huvitav, eks ole. Selleks et minna teisele poole maakera, ega seal ei ole huvitavam oluliselt. Et see tegevus on tähtis, mida sa teed, seda võib siinsamas Eestis ka tehakse ja see on täpselt sama hea siin kui kusagil mujal. Need kontserdid, maailma kooringuid sel suvel olid tõeliselt head. Ja seda oleks ikka soojaks küll, kui istusid saalis ja tulid kõik mälestused ja, ja selle meeldiva, väga, väga professionaalse muusika saatel oli seda väga tore teha, ei huvitu, väga huvitav ja, ja kui siis tulevad Torsti rituaali, mis on nagu läbi aastakümnetel, on lihtsalt mõned laulud niimoodi suust suhu edasi läinud, et noored tahavad neid jälle, sest et jälle ja jälle järgmisest eelmisest aastast järgmisest aastast keegi ja siis see on ikka. See on küll tore tunne, kui nad jälle laulavad seda laulu, mida meie siis palju-palju aastaid tagasi tegin. Eelmine aasta oli jällegist isegi soodu või see oli 89. aastal. Esimesel aastal oli ja nüüd oli jälle hämmastav võib-olla soe soovitus kõigile kuulajatele, kellel on tekkinud mõte osaleda niisugusel üritusel. Nii nagu me siin rääkisime, on palju palju keelepraktikat, ilusat muusikat, huvitavaid inimesi, et see kõik kokku annab ühe suure suure elamuse. Nii et tõesti, kõigil, kellel on huvi ja, ja natukenegi aega selleks siis osalege, palun. Juba üheksandat aastat on meie noorte lauljate ning rahvusvahelise koorimuusikakeskuse vahel vahendaja rollis Tiiu Valper. Möödunud aastal aga kogunes maailma noorte kor Eestisse ning sinu kanda oli suur osa organiseerimistööst. Mida andis sulle see kogemus? No eks ma teadsin sellest koorist üsnagi palju juba enne tänu nende Eesti osalejatele ja Sangla tõlgendusega isiklikult kohtusin ma küll esmakordselt alles 94. aasta suvel, sinnamaani panime olnud pelgalt hääl telefonis ja nimi, nimi, paberi, pea ähvaksi peal. Pime, saatsime fakt, et kes Eestist tulevad ja kuidas ja millega ja mismoodi kõik toimub. Ja siis 94. aasta suvel saigi alguse see mõte, et miks mitte seda üldse Eestis teha, Niukest Riina sinuga kooriühingu, selle Belgias olisi kammerkoor samas majas endale seda kärbest pähe võiks ikkagi teha, et me kindlasti palju. Ja ta oli siin seaduses koorifestivali, ka rahvusvahelise koorifestivali ka, mida Aivar Mäega korraldasime, kutsusime ta külaliseks ja siis saigi nagu nalja visatud, et noh, miks siis mitte Eestis teha. Ja ta täiesti hakkas sellest mõttest kinni ja me käisime, sõitsime mööda Eestit ringi ja kus ja, ja tal hakkas see mõte meeldima, ta söötis selle etama sellele juhatusele kes, kes ka kohe üsna tuld võtsid ja nii see läkski. Mul on väga hea meel, et endine laulja Tiit Ojaveski oli nõus mulle appi appi tulema sellel korraldamisel. Temata ma ei oleks kindlasti hakkama saanud. Et siis praktiliselt kahekesi me seda tegime. Ja see oli väga meeldiv kogemus, et tõepoolest näha, kuidas pea 100 inimest igalt poolt üle maailma tulevad rõõmsalt kokku vähesed, kes neist 11 ennem tundsid. Need, kes on teist kolmandat aastat laulavad põhimõtteliselt ikka uued. Ja siis kuidas, kuidas sõbrunemise protsess seal käib ja kuidas see tööprotsess käib ja mis probleemid on ja siis ta oli tegelikult väga huvitav jälgida. Ja lõppkokkuvõttes võib öelda, et tundub, et nad jäid ikkagi Eestiga rahule. Tingimused olid neil väga hea, et paljud ei olnud merd näinud, nad elasid lohusalus mere ääres. Ilmad juhtusid just olema väga ilusad, täpselt siis, kui me saabusime Eestisse, läks kohe ilusaks ja jäigi süüa kuni lõpuni süüa said nad ka päris hästi, keegi ei virisenud keegi jäänud haigeks. Ma käisin nendega kaasas veel pärast Eesti prooviperioodi järgnes kontsertreisidel Soomes, Rootsis käisin ka seal kaasas ja nad väga-väga hea meelega meenutasid ehteid. Nad olid üllatunud, sest nad väga paljud ei teadnud üldse, mis maa see Eesti on ja olid hirmud teatud ära mingi vene okupatsiooni, ma ei tea, mille ideed just nimelt, et koga keelde, kuidas ta ikka Nõukogude Liidu vist läksite lahku löönud ja niikuinii ise hakkama ei saa, see oli ju põhijutto. Ja et üldse, mis inimesed me oleme ja nii Gröönimaa kindlasti vene keeles ja üldse näidata noortele, mis tegelikult on, mis siis noh, see on, kuidas siin elatakse ja siin elatakse päris euroopa moodi ja Tallinna vanalinnas, kui nad käisid, mis, mis jättis ikka väga suure elamuse väga paljudele, sest väga paljudes maades lihtsalt ei ole nii, nii vana pärandit kuskil enam lausa koomilisi asju küsitud. Et kas meil lehmapiim on põhimõttelise ala sellise küsimuse, et kas meil on lehmal, kas meil on elelilled ka jah, telefon on ja et noh, arusaamine oligi täiesti ähmane ja paljud tõesti olid öelnud kodust lahkudes, et ma ei tea, kas ma saan helistada enne, kui me jõuame Rootsi, sest me ei tea Telefoni, sellised mõtted, aga nad olid väga üllatav, ütleme, et kui meil on isegi maal puu all telefonikaardiga automaat, et sa võid helistada kuhu tahes millal tahes ja millal tahes. Ja noh, kontserdid läksid, läksid ju ka väga hästi, erinevalt Argentiinast oli meil ikkagi kaks kava. Oli orkestriga kava koos erzoga dirigendiks Eri Klas, Verdi reekviem siis suurteoseks ja, ja teine oli Jakob Bella kava. Ja dirigent oli Jonatan veel Asko Filipiinidelt. Tema oli muidugi selles kooris juba ennem laulnud ja töötanud ka seal assistendina enne kokku neli kontserti Tallinnas. Vahepeal nad käisid veel Riias, saime, saime neile Baltikumi ka rohkem näidata kui mitte ainult Eestit. Ja siis Soome, Rootsi. Kuuldavasti hakata varsti jälle uusi lauljaid üle kuulama. Maailma noortekoori jaoks ja sinna maailma koori valimine käib lintide alusel ja tavaliselt iga maa korraldab oma eelkonkursi lauljatele ja siis saadetakse sinna Belgiasse juba juba parimad lindid. Ja kust v siis valitakse välja kuni 100 lauljat, kes, kes saavad osaleda, spetsiaalne Testan nendel lauljatel, mida nad peavad ette laulma ja ja noh, mis tingimustel nad võetakse sinna vastu. Ja varsti on jah, järgmiseks aastaks juba juba kuulamine. Järgmine aasta on ka jälle väga eksootiline maa on jaapanis, toimub. Millal teil ülekuulamine toimub ja ülekuulamine nüüd on just just paika pandud, see, see aeg toimub esimesel märtsil. Väravatornis lühike jalg üheksa, algusega kell 11 ka noh, see on eelneva registreerimise põhjal nii, et kõik soovijad peaksid end eelnevalt registreerima. Noored lauljad vanuses 17 kuni 24, kes on huvitav teatud maailma noortekooris, laulmisest eeloleval suvel Jaapanis saavad teavet tingimuste kohta järgistreerida kolmel telefonil. Numbril neli neli üks kaheksa neli üheksa vastab teile Hendrik Vestmann, Eesti kooriühingust telefonil kuus seitse null kuus kaheksa neli null Liina Kotkas muusikaakadeemiast ning Tiiu Valper telefon väravatornis on neli neli kaheksa üheksa kaks kuus. See info on siis tulevastele maailma noortekoorilauljatele, keda oodatakse väravatorni juba esimesel märtsil. Meie saade läheneb lõpule ning tahan siinkohal tänada tänase saate külalisi. Tiiu Valk pärit ning maailma noortekoori endisi lauljaid Õnne-Ann Roos, veed Annely Peebot, Kadri Mitti, Riina Jollerit, Elo kalmetit ja Mikk Üleoja. Nende meenutused seadist näiteks Kersti Inno