Helga ja muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetis stiilis abi. Teile sobival ajal. Tere hea klassikaraadiokuulaja eetris on järjekordne helikajasaade, millest täna tuleb juttu järgmistel teemadel. Esimesel oktoobril toimus rahvusvahelise muusikapäeva kontsert, kus esinesid klannetist Martin frest ja ERSO Tõnu Kaljuste juhatusel. Kontserdimuljeid jagab Märt-Matis Lill. Eile õhtul esietendus rahvusooper, see oli Estonia ja Malmö muusikateatri ühistööna Giuseppe Verdi ooper Aida. Pressikonverentsil käis Kersti Inno. JÜRI leid tutvustab Tallinn džässstuudiokontserti. Täna kell neli Eesti raadio esimeses stuudios. Aare Tammesalu räägib belgia vanamuusika ansambli ilgardel liina kontsertidest. Loo tegi Tiina kuningas. Muusikateaduse üliõpilane Triin vallaste käis Eesti Muusikaakadeemia sügisfestivalil. Jaga muljeid. Täna õhtul esitatakse muusikaakadeemias Raimo Kangro uut CD-plaati Display. Kersti Inno küsitles kaja. Irjast. Algavad Eesti rahvusmeeskoori juubelikontserdid, rammi lugu. Antsotsiga vestles Kersti Inno. 10. oktoobril toimub Rakvere Gümnaasiumi saalis üleriigilise õpetajate muusikapäeva galakontsert, millest liiahjukile rääkis Toivo Peäske. Pärnus tegutsevast käsikellade ansamblist tegi loo Ülle Hallik. Immo Mihkelson tutvustab Tügninud Riia kontserti Sügist jazzil 13. oktoobril ning saate lõpus, nagu ikka, vahendab Priit Kuusk muusikauudiseid maailmast. Mina olen toimetaja Karin kopra ja soovin teile head heligaja kuulamist. Esimesel oktoobril toimus Estonia kontserdisaalil rahvusvahelisele muusikapäevale pühendatud kontsert. See oli ERSO kontsert, dirigeeris Tõnu Kaljuste ja kavas oli natuke sellist klassikalisemalt Haanja zhanri esindav Karl Nissani viies sümfooniategu on küll üsna uuenduslikku laadi sümfooniat eriti oma aja kontekstis ka teosega, mis tänapäeval kõlab üsna värskelt. Teisalt oli siis selline väga värske stiili esteetikaga kirjutatud teos, milleks oli siis rootsi helilooja Andra Silborgi klarnetikontsert alapealkirjaga paabulinnu lood. See Nilsson kõlas niimodi üsna klassikaliselt, võib-olla minu jaoks natuke raskepäraselt, et ütleme seal siis esimese poole kulminatsioon toimis minu jaoks väga hästi, et sinna see intensiivsus kandis väga hästi välja. Aga teise poole dramaturgia võib-olla ei olnud minul veenan Silbargi puhtaks, siis muidugi see lugu tekitas palju mõtteid. Kõik räägivad seda, et sellist teost kuule väga tihti kontserdisaalis laval nad muudkui pelgalt musitseerimist, mingitpidi see on nii ei ole, et ütleme nii, et tegelikult muusikateatri ühendamist on toimunud juba väga kaua aega. Erakonnas ja teada oli eelkõige tänu solistile, sellepärast et sellist solistika kuulab väga harva ja see teos oli kirjutatud just selle solisti spetsiifikat silmas pidades ja võib öelda, et kõik, mis muutus solistide teos, kandis suurepäraselt seda välja, see oli väga värvikas. Sellist näitlejameisterlikkust koos sellise mängimismeisterlikkus aga kuuleb ikkagi väga harva võetakse võrreldas sellist muusikaloo suurteostega nagu näiteks PRO rolle või sekvensad stock, Hosoni, mitmed muusikateatrit muuhulgas ka mitmeid klarnetiteoseid, mitmed muusikateatrites kasutanud teosed, näiteks Arlekiin, Puleesi kuulus klarnetiteos, dialoog, talong nende teostega võrreldes minu jaoks pargi lugu ei kahvatuks ja miks Tallinna ebaühtlane, seal oli selliseid eredaid, Silbarkliku efektseid välgatusi. Kohati oli ta selline nagu väga laia käega kirjutatud nagu halvas mõttes postmodernistlik, et nagu mingit lihtsalt väga palju punast niiti sellest loost ei olnud nagu kuulda. Ja teisalt ka selline efektne kollaaž, mis oleks õigustanud ennast sellise nagu eri stiilide ühendamisel. Selles mõttes mõlemat pidi vaadatuna mina selle looga nagu tervikuna rahule jäänud. Üks tsitaat, mis mulle meelde tuli, seda lugu vaadates oli, plaatame riigist, plaat on omal ajal muretses väga muusika mõju üle ja siis üks asi, mida ta nagu väga taunis jätta. Eestis on selline muusik, mida võivad ka loomad ja lapsed nautida seal just selline hästi Virtoosne ja efektne muusikaplaat on, leiab, et muusika ei tohiks olla eelkõige selline muusika, peaks olema midagi muud. Ma arvan, et see kõlab kindlasti väga konservatiivselt, aga mingitpidi ma arvan, et noh, ütleme selles kultuuriruumis, kus me elame, siiski see väärtushinnang on kehtiv. Laias laastus me võime küll väga selliste suremuste postmodernistlikud teooriatega õigustada pärast kõike, aga lõpuks ikkagi see tunne, mida me mingi teos tekita, ma arvan, et lõppkokkuvõttes ikkagi seda tunnet usaldada. Ma arvan, et ma ei ole ainuke, kellel tekkis selline natuke kõhklevad hulgas teosed mis pakkus palju naudingut, aga tekitas teatud reservatsiooni. Nii võiks olla dokumente sellele. Eile toimus Rocca al Mare unister tennisekeskuses Verdi Aida esietendus Rahvusooper Estonias suur projekt, mis valminud koostöös Malme ooperi- ja muusikateatriga. Peaosalised Ameerikast, Peterburist, Moskvast ja Ukrainast nende kõrval solistid Eestist, koor ja orkester Estonia teatrist. Dirigent Arvo Volmeri-le on see esimene töö teatri kunstilise juhina. Rootsist toodi lavakujundus lihtne, kuid võimas ja egiptusepärased kaunid kostüümid. Ka lavastaja on Malmö ooperiteatrist Marianne. Temale on see juba neljas kord aidad lavastada. Esimest korda lavastas Marianne mürkaidad Põhjamaade suurimal laval Malmes. Siin unistari tennisekeskuses on aga veel suurem lava suurim, kus ta iial ooperit lavastanud. See on temagi jaoks põnev ja ta arvab, et aidata ongi õige väga suurelt lavastada. Teie arvates oma Iida väga hea draama isegi siis, kui muusika kõrvale jätta. Lavastaja põhitaotlus on tuua välja draama, laulda välja kõik tunded, lauljaid pole seda ja teha, kuna lava on nõnda hiiglaslik. Nimiosatäitja ameeriklanna Sintia Makrys on lavastusest ja lavastajast vaimustuses. Romantiline kaunite kõrgete nootidega peab tehniliselt väga heas vormis olema solist, tutvustab Arvo Volmer. Meil on äärmiselt erinevad solistid, koosseisud, mis on minu jaoks tohutult põnev nädal erineva häälega. Unikaalne on Mariinski teatrisopran, Marina Šagutš. Väga põnev on jälgida tenoreid tööl. Aleksander kooretz Kiievist on niisugune tüüpiline itaaliaplaanist Harr ta suure säraga ja äärmiselt põnev. Kõlaliselt laulja Roman Moravitski suurest teatrist on vedama jõulise värviga ja äärmiselt põneva tämbriga laulja ja väga paindlik kunstnik ja magan hoopis teised lood. Kui tema laulab siis nendega mitu asja teistmoodi ja samamoodi ka senti mäkra, kes on väga suure kuulsusega Ameerika sopran. Tema kõlab ka hoopis teistmoodi kui Marina, nii et tegelikult meil on kolm erinevat etendust selles lavastuses või kolm erinevat produktsiooni. Kui enamik soliste debayydas kaasa esmakordselt, siis mõlemal amineerise osatäitjal on selle rolliga varasem kogemus olemas. Need on Angelina Swatka Ukraina rahvusooperist ja Marianna rasva Peterburi Maria teatrist. Iga asi on isemoodi huvitav ja lõpuks on 13. oktoobril etendus koos, siis laulavad suure töö tegijad, kes on selle etenduse põhjaga ette valmistanud külaliste jaoks, Pille Lilja, Riina Airen, Vello Jürna, nii et nemad võib-olla kõige rohkem teevad seda, mismoodi mina seda asja näen, sest kui meil on väga lühikese ajaga aga vaja külalistest panna kokku koosseis, siis loomulikult see on kompromisside küsimus. Kuulmine on niivõrd sügavalt noh, inimese keha sees ja keha lihaste koordinatsiooni küsimus, et siin on väga ohtlik minna midagi radikaalselt muutma. Paar nädalat enne niivõrd rasket etendust, et siin mõned asjad ma ettevaatlikult olen püüdnud enda viisi ajada ja on ka niisuguseid asju, mis teistel on juba sisse kirjutatud ja sisselauldud, kus ma siis niimoodi osavalt sobitan meie etenduse nagu selle selle koha ümber, sest et noh, kõik lauljad on suured meistrid ja aga küsimus ongi just selles, et see tegemine, mismoodi see protsessini, millised erinevad värvid, see on, see on ooperikunsti kõige põnevam külg minu arusaamist mööda. Eesti solistidest on kaastegevad veel Jassi Zahharov, Rauno LP, Aare Saal, Leonid Savitski, Mati Palm, Heli Veskus, Nadia Kurem, Mart Madiste ja Urmas Põldma. Väida muusika ise on ju üks vägevamaid ooperipartituuri üldse ilusaimad, kaariatest meetmed on sellest ooperist ja väga põnevad duetid ja muidugi noh, ütleme väga kuulus teise. Vaata, see signaal on magusa võidumarsimuusikaga ja kaardil on sinna ette nähtud ka lisaorkester lavatagune ja lava peal tuleb lisa kesteni, jätkame kõla, võimsust on lubada trasti aida trumpe. Etenduses vaata heida trompetit ei saa kuulda, sest täida tompetitega on üks niisugune naljakas asi, et nad näevad väga uhked välja niuksed, pikad ja väärmised, kohmakad instrumendid, nüüd ei oleks olnud mingisugune probleem neid võtta, aga otsustasime, et lähme muusikaliselt söödavama variandi peale, aida trumpetitega. Tahavad nad on väga kapriissed, pillid ja keegi neid õieti mängida ei suuda neid väga-väga kaua vaja harjutada, aga kuna neid saab ainult laenata, siis väga kauaks neid laenata ei saa. Samale seal on nendele instrumentidele krooniliselt mõned häälestuse probleemid, need natuke, kuna kunagi puhtalt ja kui suur orkester mängib tavaliste moodsate pillidega, siis need heida trompetit kõlavad alati kole mustalt seal ja lisaks tuleb seal alati Kikse ja niukseid eksimusi vaheline, mõtlesin, et aga miks meil seda väikest visuaalset efekti näha on, et me võime panna kuskile foto välja, et selline on aida trompet, mis kõlab koledasti. Me mängime tavaliste trantpillidega, mis kõlavad väga ilusasti. Kuidas on tennisehallist ooperiteater saanud, valgustab teatri direktor Paul Himma. Me oleme hõivanud kõik, mis siin hõivata on andnud ja kui nüüd tehnilisest poolest rääkida, mis on tegelikult ütleme kunsti tegema selleks vundament või see jäämäe veealune osa, mis annabki võimaluse, et saaks head kunsti sündida, siis praktiliselt 36 tunni jooksul tuli meil ehitada sellest hetkest, kui ma nii-öelda allkirja vastu võtsid vastusele tennisekeskuse, selle poole, kus meie tegutseme ja hakkasime siin asju üles ehitama, siis nende loetud tundide jooksul on tulnud ehitada ligi 500 ruutmeetrini lava. Mis on suurim, mida Eestis on kunagi ehitatud paigaldada fermid, mille külge saab riputada valguspargi, nende farmide kogupikkus on kuskil 130 meetrit lavale ülesse. Me oleme toonud siia kogu Estonia valguse pargi kuskil kaks-kolmsada 40 erinevat valgusseadeldiste prosektorit. Me oleme veel rentinud juurde, nii et kogu valguspargivõimalused on kuskil 400 erinevate ühikut. Nende teenindamiseks on meil laval 180 erinevat paralleelselt toimivat vooluringi. Ehk siis need on need erinevad võimalused, mida on võimalik kasutada. Ja publikut saali mahub 1750 inimest, samuti need tennise garderoobid ja kõik need ruumid on kasutusel garderoobid enam Meikapina ettevalmistavate ruumidena. Nii et tegelikult me oleme kolinud kõik siia selles projektis koos teenindava personaliga kuni koristajad turvameestena välja ligi 450 inimest. Sama palju kui terve Estonia, kuigi osa neist on jäänud ka veel majja. Huvietenduste vastu on suur tulemas grupid ka väljaspoolt Eestist, Soomest, Taanist, Rootsist, Šveitsist, Inglismaad. Seetõttu otsustati anda ka kaks lisaetendust. Me anname kokku üheksa etendust, kaheksandal, üheksandal, 10. reede, laupäev, pühapäev, siis me esmaspäeval puhkame jälle teisipäevast 12-st kuni pühapäeva seitsmeteistkümnenda nii, ja siis on selleks korraks aida otsas ja ma loodan, et kuigi eelmise sai ta oli vahe 40 aastat, siis ma usun, et järgmine aitäh. Täna pärastlõunal kell neli on Eesti Raadio esimeses stuudios džässikontsert Tallinn Chas stuudio. Korraldab Tallinna filharmoonia ja klassikaraadio stuudios on nüüd Yarmoone direktor Jüri Leiten. Mulle tundub, et Eesti raadio muuseas pole tükil ajal ühtegi kontserdit korraldatud. Ma ei oska öelda, kui pikk see vahe on olnud, ma arvan, nüüd ansambel vist on siin ikkagi midagi teinud hästi vähesel määral, aga tõsi ma arvan, et rohkem kui 10 aastat on sellest ajast möödas kui siin esinesid ikkagi ERSO estraadiorkester, võib-olla isegi rohkem, sest kunagised ERSO adrasaated need ulatuvad, ma arvan, ikkagi rohkem kui 15 aasta tagustesse aegadesse. Ja nüüd me olemegi jõudnud sellisesse punkti täna. Et korraldame uhkelt jazzkontserdi ja see kontsert on siis nii-öelda algus ühele sarjale, mis kannab nime tallingher stuudio seal suurelt osalt täna proovitöö ja kontserdiidee on siis järgmine, et sellel esineksid võimalikult head eesti jazzmuusikud. Oleme mõelnud selle sarja Estonian Dream Big Bandi keskseks, et meil käiksid head külalised välismaalt, head solistid välismaalt ja sellele projektile oleks ka raadiopartner-Euroopast või isegi mujalt. Antud kontserdi puhul on siis partnerlust järgmine. Tallinna filharmoonia, Eesti Raadio ja Rootsi riigiraadio džässiosakond. Minu meelest on see väga ilus ja väga kasulik kõigile osapooltele selline algus, nii et sellest kontserdist valmib siis kontsertlindistus. Mida peale tänast ettekannet siis mõni päev veel natukene miksitakse. Ja siis jääb see kasvatada nii Eesti raadiosse kui Rootsi rahandus kes siis täna üles astuvad. Nädala astub üles tervenisti kaks orkestrit nii-öelda soojenduseks otsa kooli bigbänd Siim Aimla juhendamisel ja solist Kaire Vilgats. See on meile väga oluline, et selle sarja puhul oleks noored muusikud kaasa haaratud üritusse sest džässiõpe teeb Eestimaal ka juba mõnda aastat siin ilusaid pikki samme. Et on ka Eesti muusikaakadeemiasse loodud džässiosakond peale Viljandi kultuuriakadeemia ja otsa kooli. Nii et me loodame selle nooruse kaasamisega siia saada ka väga hinnalist noort publikut. Ja siis kontserti nii-öelda põhiosa on siis Triin bigbänd dirigendiks juba meie mõnda aega partner olnud helilooja, arranžeerija, pedagoog, dirigent, Öryanthlstram Rootsist ja suurepärane trompeti vist maailma nimi USA'st Tim Heigans on hästi palju kastroleeriv solist. Viibika palju Rootsi õppeasutustes ja orkestrite juures. Ja ta juhtus just olema Euroopas sellel ajal ja me kasutasime selle ära, mida esitletakse, esitatakse, kuidas ma ütlen, õige oleks vist öelda modernset džässmuusikat, orkestrile ja solistile. Looming pärineb nüüd meie dirigendi üüren säästrumi sulest. Ja on loodud just arvestades Tim Heigantsid teda kui isiksust, teda kui trompetimängijat. Tema erinevaid, selliseid iseloomuomadusi ja mängumaneer. Et tegemist on uue muusikaga ja, ja minu meelest selline uus muusika on kõlanud päris vähe, ütleme džässorkestrimuusika siis Eestis. Nii et see oli ka, ütleme Rootsi raadiopartnerluse üks mõte, et me mängime siin siis nagu rootsi muusikat. Te ütlesite, et sellest saab sari, millel on järgmine. Me olime nagu praegu natukene ettevaatlikud selles suhtes, et panna nüüd hooaega kohe lõpuni paika. Et kuna see ei ole mitte ainult kontsert, vaid see on nüüd kontsertsalvestus ja tegelikult jätkub veel tihe tööga peale seda kontserti. Ja kui me oleme nüüd ära kuulanud ja oodanud selle lõpp-produkti ja saanud ka vastava hinnangu Eesti raadiost ja Rootsi raadiost vaatame, millised korrektuurid oma tegevuses veel peame tegema, aga mida ma võin kindlalt öelda, et kindlasti selles sarjas nime all jõuab kuulajani veel aasta lõpus toimuv kontsert esiKansoniga, mis küll ei toimunud siin esimeses stuudios vaid Estonia kontserdisaalis, kuid järgmisel poolaastal me jätkame siis siin esimeses stuudios ja kindlasti mängime kaks kontserti Estonian Dream Big bändiga ja ühe kontserdi väiksemate koosseisudega. Aitäh Jüri Leiten, nii et džässisõber. Täna kell neli Eesti raadio esimeses stuudios on kontsert sarjast Tallinn džässstuudio. Esinevad Estonian Dream Big Band, otsa kooli biitbänd, solistandim Haadans vokaalsolist Kaire Vilgats ja dirigent. Hõõrien falstre. Pühapäeval, 10. oktoobril esineb Kadrioru lossis kell 18 belgia ansambel ilgaardelliinu Eesti Kontserdi produtsent Aare Tammesalu. Mis ansambel on Ilkkardellinov? Ilgar Berliin on Belgia vanamuusikaansambel, mis koosneb tuntud oma ala väljapaistvatest mängijatest Tallinnasse ja Tartusse ja Pärnusse tulevad nad viiekesi. Ilgar tellinud vaimseks juhiks on marsselbon seee tõenäoliselt maailma üks parimaid barokkoboemängijaid. Samuti kuuluvad ansamblisse andev Wynne, kes mängib Travers flööti. Siis François Fernandez mängib barokkviiulit, Michelbuyanžeer tšellot ja Aadeeell klavessiini. Nende kava on koostatud barokiajastu heliloojate teostest. Telemanni Johann Sebastian Bachi Händeli looming, samuti vähetuntud mees nagu Jaanitš, nii et see kava on hästi koostatud. Muusikat mängitakse oma ajastu instrumentidel. Pillid, mida interpreedid kasutavad, on kas pärit sellest ajast, mil see muusika on loodud või siis on selle ajastu pillide täpsed koopiad. Ja huvitav on ka see, et nii marsselbonsele kui Jande vinna ehitavad ise instrumente nüüdseks juba omavad niisugust pillitöökoda, et nad on väga suured spetsialistid ka pilliehituse alal. Kõik need interpreedid on oma ala väga head asjatundjad ja selle ajastu muusikat väga põhjalikult uurinud ja see ansambel on andnud välja päris mitmeid heliplaate, et ja neid on ka väga kõrgelt hinnatud, samuti kaardil lino esinemas pidevalt Euroopa suurtel festivalidel ja tuntud kontserdisaalides peale Euroopa olnud siis esinenud ka Jaapanis, Ameerikas ja, ja mujal. Elgordeliino esineb Tallinnas pühapäeval Kadrioru lossis, kontsert algab kell 18, aga kaks kontserti on neil Eestis. Nad esinevad Pärnus ja Tartus Pärnus, siis teisipäeval, 12. oktoobril Pärnu kontserdimaja kammersaalis ja Tartus 13. oktoobril. Mõlemad kontserdid nii Pärnus kui Tartus algavad kell seitse õhtul ja Tartu kontsert on Tartu Ülikooli ajaloomuuseumis. Ansambli nimi on eel Karl Heino. Mida see tähendab ja oskad ehk öelda, miks ansambel omale sellise nime on võtnud? Ma arvan, et nad on võtnud selle tänu Vivaldi ühele teosele kontserdile, mille pealkiri on ilgardel liina, aga Ilgordil Liino iseenesest tähendab tegelikult ohakalindu, tõenäoliselt siis muudetud leidsid, et see on nende ansamblile ja nende tegevusele selline sobiv ja tore, nimetas. Kolmapäeval, kuuendal oktoobril algas Eesti muusikaakadeemias traditsiooniline sügisfestival sel aastal siis kuuendat korda. Sügisfestivali üheks oluliseks eesmärgiks on pakkuda noortele kompositsiooni tudengitele võimalust oma teoseid ka elavas ettekandes kuulajatele tutvustada. Selle kõrval kõlavad ka uue muusikamaailma nimekate heliloojate teosed. Tänavuse sügisfestivali märksõnaks võiks olla elektrooniline muusika. Kolmapäeva õhtu avakontserdi kavasse kuulusid eranditult Muusikaakadeemia elektronmuusika. Stuudio autorite looming. Esitleti ka värsket elektronmuusika stuudioplaati eesstuudio. Sellel kõlavad kompositsioonid Miriam tallilt Mallemaltiselt Aurydak Tüürilt, Liisi Jürgen silt Janar paegliselt, Pille Kangurit, Hans-Gunter lokilt, Marga kõlarilti, Rauno Remmelt. Neljapäevast kontserdipäeva võiks iseloomustada kui avastuste päeva vähemalt siinrääkija jaoks kelle neljandal kontserdil musitseeris Odessa tšello tuua ja lontšellissima koosseisus Olga Ves sellina ja Vadim Lartlikov. Kava koosnes peaasjalikult ukraina uuest muusikast. Selliste heliloojate nagu Sergei säršitko, Ludmilla juurina, Alla saga keevitši teoseid kuuleb Eestis haruharva, sellest ka nende muusika meeldiv avastamismoment. Tuua ehitusest tuli ettekandele ka eesti noore helilooja, nimelt Ülo Krigul teos pealkirjaga üks jagatud kahega tšello tuua interpretatsioonis oli tajutav head tundlikkuse aste autori käekirja järgimisel. Samas jäi veidi õhku erinevate kõlanüansside realiseerimine. Neid oleks veelgi rohkem oodanud. Eriti kui nii-öelda lõhna oli publik sellest ju ninna saanud. Kohati võlusid muusikud oma pillidest vägagi põnevaid tämbrivarjundeid välja. Neljapäeva teisel kontserdil astus üles Helsinki Orchestra. Dirigendiks on jaapanlale singi kandki. Tegemist on arvutiorkestriga, mille liikmete viis loomingus sünnivad erisugused elektrooniliste helide ühendused. Eesti Muusikaakadeemia saalis kõlasid kolm kompositsiooni. Tommy Kereneni teos. Ja sündigantki Petseeemm null, kolm viis viis pluss 53. Nende esindajateks olid 18 läptopi. Eks juba orkestri lavaloleku visuaalne pool mõjus teistsuguselt, kui harilikult ollakse harjunud kontserdisaalis orkestrit nägema. Ikkagi ligi 20 inimest koos ligi 20 arvutiga istumas pika laua ääres keset metsikut juhtmete rägastikku. Orkestri sisuline pool aga suuri avastusi pakkunud. Kuigi Eestis jõuab elektrooniline muusika kontserdisaali haruharva ning sellest tingitult ei ole ka taolise muusika kuulamisharjumus siinse publiku seas teab, mis suur olid. Neljapäeva õhtul läks planeeritud ideed ja mõtted siiski tuttavad. Igatahes oli tegemist huvitava üritusega ja kõlanud muusika võiks ka edaspidi üha suuremat tähelepanu pälvida. Sügisfestival aga jätkub. Laupäeval toimub kella neljast festivali lõppkontsert, kõik kontserdid toimuvad Eesti Muusikaakadeemia kammersaalis. Olete oodanud? Liiga ja Eesti muusika infokeskus esitles eile õhtul esimest oma välja antud heliplaati, millel Raimo Kangro displeid infokeskuse juhataja Kaja Irjas. Jah, tõepoolest, see on esimene plaat, mille me välja anname, kuigi heliplaat eesti heliloojate muusikaga oleme me nii-öelda tasuta jaotanud oma teistest trükistes ka. Aga miks just Kangro põhjus on väga lihtne, nimelt septembri lõpus möödus 55 aastat Raimo Kangro sünnist ja juba aasta algul me teadsime, et niisuguse Plaadi, Me Kangro sünniaastapäevaks anname välja. Miks just displeid selle plaadi peal, mida on kokku 12, siis displeid? Mõtlesime, et see on niisugune tore sari mille osad on kirjutatud siis kas ansamblile väiksemale või suuremale, aga on ka orkestri display isid. Ja see nagu annab päris toreda ja ülevaatliku pildi Kangro helikeelest. Plaat iseendast on tegelikult kaksikplaat, et kõik need 12 displeid ära mahuks ja nüüd siis oktoobri alguses Eesti Muusikaakadeemia sügisfestivali kontserdil me seda tõesti esitlesime. Kusjuures ka sügisfestivali kontserdi viimane pool oli Kangro muusikale pühendatud just sellesama eesmärgiga tähistada meie Ühe toredama ja tüseda oma helilooja 50 viiendat sünniaastapäeva. Mis asjad need displeid õigupoolest on? Kangro on, et pealkirjastanud valdavalt portreedena näiteks displei number üks on pealkirjaga Steve Reichi portree. Kõiki muidugi ei hakanud siin üles lugema, aga näiteks displei number neli on tundmatu muusiku portree. Et see pealkiri nagu annab mingil määral võtme kätte sellele ühele või teisele loole, siis ja miks just display? See ongi üks niisugune kummaline küsimus, millele täna enam heliloojat ei ole, meie hulgas ei oska keegi päris täpselt vastata, et miks pani helilooja pealkirjaks displeid, mida see sõna displei tähendab, noh ta võiks tähendada näiteks arvutimonitori kuvarit, aga ta võis ka tähendada näiteks eksponeerima näit tama sõnal inglise keelsel sõnal on palju tähendusi ja sellepärast oleme oma plaadiga kujundanud niimoodi, et kui see kätte võtta, siis tundub, nagu hoiaks käes ühte väikest displeid ühte väikest arvutiekraani. Selle värv on arvutiekraani värv, nihuke tüüpiline rohekassinine. Ja ikoonidena on siis siin arvutiekraanil kõik nende displeid tegelased või siis pealkirjade järgi olema need väiksed ikoonid siia pannud. Ja displei number neli, nagu ma ütlesin, pealkirjaga tundmatu muusiku portree. Mõtlesime, et järsku see tundmatu muusika hoopis Kangro ise. Lisaks portreede-le on siin ka muid põnevaid pealkirju, näiteks hiiriku pasunad või kaardunud lüüra plaadi kõlapilt kalik, kuna esituskoosseisud erinevad kammerlikest lugudes rohkem klaverit ja löökpille. Aga siin on ka lugusid suurematele koosseisude, kus mängivad nüüd ansambel Tallinna kammerorkester ja Eesti riiklik sümfooniaorkester. Plaat on sündinud koostöös Eesti raadioga. Plaadi salvestuse ja Ameerika-turnee ka juubelihooaega alustanud Eesti rahvusmeeskoor alustab nüüd Eesti publikule suure juubelikontsertide sarjaga ja seda juba homsest. Rahvusmeeskoori peadirigent Ants Soots, kuidas on teil see sari üles ehitatud? Jah, 60 grammi juba nii pikk aeg, et neid, kes sellest ise osa saanud neid ei olegi enam kuigi palju, nii et enamasti teeme mälestusi ja mälestuste mälestusi omakorda. Ja püüda nüüd rammi lugu, ühtegi kontserdi panna on küllalt raske ülesanne, aga püüame RAMi tegevus jaganud maailmselgelt perioodidesse rammimine olnud üldse 13 dirigenti, kes siis episoodilisemalt ja kes pikemat aega mõned juba manalateed läinud. Seetõttu kutsusime kava tegema diligendid, kelle tööperiood on olnud pikem ja põhjalikum. Need on siis Ants Üleoja, Kuno areng, Olev Oja, Uno Järvela ja kava ülesehituse mõtteks on, et iga dirigent püüaks peegeldada oma aega. Mis selles ajas on olnud tähtsaks, mis on olemuslikult koori elus tähtis olnud, missuguseid heliloojad, missugused teosed atmosfääri rõhutamiseks ja taustatundmiseks kasutame ka mõned kaid unikaalseid filmivõtteid ja Alo Rammo loeb ori kroonikast mõningaid märkusi. Ants Ülekava keskmes on eelkõige Veljo Tormis äraandja lugu. Kuivõrd tormis ei ole mitte ainult kuuekümnendatel seitsmekümnendatel aastatel tähtis helilooja, vaid ta kandub ka üheksakümnendates aastates edasi ja samuti Antsile. Kavas on ka tundmatuid Evald Aava ja Tobiase laule. Kauaaegne dirigent Kuno areng, kelle tulekuga koori elus muutus oluliselt repertuaar, tuli Meris heliloojaid. Jaga Tormise looming järjest kasvab tema aegadel. Nii ongi talle endale pühendatud Tormise pikse litaania. Valelik ta, kes on spetsiaalselt seitsmekümnendatel ja kaheksandal aastal koorile kirjutanud samuti sammul barberi Stop Wolf ja pöörab tähelepanu, anti margustele, kes 60. 70 aastatel oli rammi väga palju lauldud helilooja ja tänaseks kahetsusväärselt ehk Nate purustatud. Uno Järvela, kes on muide koori asutajaliige, olnud hiljem dirigent, nii et tema on nüüd selle esimese paarikümne aasta koori kaasaegne ja loomulikult ta pöörab tähelepanu siis Gustav Ernesaksa süüdile, kuidas Kalamees elavad, mis ilmselt 53. aastal loodud teosena ehk meeskooriteostest on üks Ernesaks õnnestunumaid ja lõpetame kontserti rammi üldse esimesena kõlanud lauluga lätte kostku laulud eesti keeles. Aga ees on peale selle veel kolm kontserti. Üheksanda nendele solistide ansamblite kontsert, kuivõrd selline teema on olnud trammiajaloos küll vahel vaheaegadega, aga tal on olnud aktuaalne et koorilauljad saaksid ennast individuaalselt ja ansamblilauluna ennast üles näidata. 20. novembril on rammi juubelikontsert ja selle alapealkiri on ramm täna, kuhu me oleme koondanud siis teoseid just viimastest aastatest ja päris rida uusi teoseid ka? Aare Kruusimäe, Keltto uudisteose spetsiaalselt selleks tellitud koos improloo improvisatsioonilist ansambliga Tõnu kõrvitsa, Sisaski Peeter Vähi ikka jälle Veljo Tormis muide Sampo tagumine, mis on peaaegu siin ette kandmata Joani bonaato, Cruxvideeriste igale meeskoorile Penderetski, Jaanus tordi Mercy ja kuivõrd me oleme väga tähtsaks pidanud marammi repertuaaris ja kontserttegevuses vokaalsümfoonilise teose ettekannet, siis neljandal detsembril esitame meie audirigendi Eri Klasi juhatusel Sibeliuse kullervoo koos ERSO-ga, kes on meie hea välja kujunenud partner. Esimene kontsert siis, mis annab ülevaaterammi ajaloost on kolmes kontserdisaalis 10. oktoobril Vanemuise kontserdimajas, 14. oktoobril Estonia kontserdisaalis ja seitsmeteistkümnendal oktoobril Pärnu kontserdimajas Estonia kontserdisaalis toimuva kontserdi. Klassikaraadio salvestab ja annab hiljem eetrisse saatesarjaga RAMi juubeliks olema ka alustanud. Esimene saade oli neljapäeval ja seda saab kordusena kuulata esmaspäeval. 13, null viis. Telefonil on Rakvere muusikakooli direktor Toivo Peäske. 10. oktoobril on Rakvere Gümnaasiumi saalis üks huvitav kontsert. See on üleriigilise õpetajate muusikapäeva galakontsert, kus esineb ligi 40 õpetajat seitsmeteistkümnest erinevast Eesti muusika- ja kunstikoolist. Rääkige palun natuke sellest kontserdist, kellele see kontsert on suunatud ja mis laadi kava esitatakse. No tere päevast, see kontsert on suunatud kõigepealt meile endile muusikakoolide õpetajatele, noh, on ju teada, et õpetajad ju kõik on kunagi pilli õppinud ja ja osa neist mängib veel aktiivselt edasi. Saime nagu idee sellest, et me ise oleme siin Rakvere muusikakooli õpetajatega igal kevadel andnud ühe kontserdi ja ja need on olnud väga menukad ja mõeldes siis ka teiste muusikakoolide õpetajate peale tuligi niisugune ideed, kutsume kõik kokku, kes tahaksid mängida, mängime üksteisele mängima oma õpilastele ja mängime ka Rakvere ja ümbruskonna publikule ja nii palju, kui ma kuulnud olen, siis on ka teistest muusikakoolidest, kus tulevad esinejad, tuleb ka publikut tulevad kuulama, kuidas nende õpetajad mängivad. Ma arvan, et see on õpetajatele üks niisugune väike innustus ja ja ja ma usun, et ka nende õpilastel on huvitav kuulata, kuidas minu õps ikkagi mängib. Noh, ma ei tea, läks võib-olla korra segamini, aga kihvt ikkagi näed, ikka mängib minu õpetaja. Oletegi oma teates lisanud lauset tasuta sissepääs kogu kontserdi vältel, nii et kes ei jõua päris kolm tundi ära kuulata, võib tulla näiteks mõnda kontserdi ossa või kui teab, et oma õpetaja vist esineb. No täpselt nii oligi mõeldud, niimoodi see käib ka publikukohtades. Kas on välja mõeldud ka mingi tagasiside selle kontserdi juurde, kas näiteks õpilased kirjutavad pärast midagi, mis nad arvavad sellest, et kuidas nende õpetajad mängisid? Meie koolis oleme küll sisse viinud niisuguse kontserdipäevikute süsteemi ja ja me lausa nõuame neid kontserte kevadiste üleminekueksamite ajal ja kontserdite ajal. Tähendab, meie siin tahame ikka harjutada oma lapsi, kontsertidel, käima tõsise muusika kontsertidel, see on ju üks osa nende muusikalisest haridusest. Suur tänu Toivo Peäske ja loodame, et see kontsert läheb teil kõik korda. Selle algusaeg on siis 10. oktoobril kell 15 Rakvere Gümnaasiumi saalis. Arsise kellade koori teab tänaseks ilmselt iga vähegi muusikast huvitav inimene. Vahest on vähem teada. Pärnuski on käsikellad helisenud juba üle kuue aasta. Need noored, kelle käsikellade mängude taustaks kuulajate on koos käinud Agape Huvikooli juures ning tänaseks on Agape käsikellade ansamblil kolme koosseisu peale üle 30 liikme. Kuna kaabe keskuse ruumid laienevale kellade ansamblile järelkasvu soetamiseks ahtaks kippusid jääma, sõlmiti möödunud nädalal ühistöö kokkuleppe naabruses asuva rääma põhikooliga, et sealsetes ruumides harjutamas käia. Agape Huvikoolijuht ja käsikellade ansambli looja Helvi treibluati sõnul on kontsert koosseis jõudnud vanusesse, kus gümnaasiumi lõpetamise järel linnast lahkuma kiputakse ning sellest ka vajadus kasvulava laiendada. Kontsertkoosseisu jõudnud on lisaks arvukatele Eesti kontsertidele selja taga põnev reis Ameerikasse ning edukas esinemine mullusel Praha jõulumuusikafestivalilt. Helvi treilerit. Varsti saab aasta sellest, kui me käisime Prahas 13. rahvusvahelisel jõulu- ja advendimuusika konkurss-festivalil ja seal olime me koos neidudekoorile orgentum oks, kelle dirigent on Toomas, oi jaa, meil läks seal lausa hiilgavalt, nii et me tulime sealt mitme kullaga tagasi. Noh, ma usun, et meie roll oli küll märksa väiksem kui lauljate oma, aga ma arvan, et me olime üsna oluliselt tegelikult selles kontsertkavas ja kuna oli jõulumuusika, siis kellad ja jõulud ja ikka seostuvad kogu aeg. Tookord Toomas Voll just mainis seda, et teie mängite teistsugustel kelladel, kui mängib marsis, et mille poolest need kellad erinevad. Kujult ja sulam, millest nad tehtud on, annab ka erinevad võlamuidugi. Need kellaplaadid, mis täna nüüd said siin ühest käest teise antud on vist tõepoolest ainult meis. Ja need, millega praegune kontsert koos seitsmel mängu räägib, et Tšaimid on muidugi Arsisel olemas. Aga eks nad on erinevate tehaste poolt toodetuna ikkagi tihti erineva hinnaga erineva kõlaga muusikat saab teha igal juhul. Laps lõpetab muusikakooli, siis ta võib minna järgmise astme muusikakooli kuni konservatooriumisse välja, et kuhu võiksid need andekad käsikellade mängijad edasi minna? Meie põhitegevus on selle õppe jooksul, et õpetada lapsi muusikat armastama, õpetada neid kontserdil käima, sest ise sagedasti kontserdil käia, siis ma vahest tunnen piinlikust mõne publiku seas istuja pärast, kes vahest ei taipa, et näiteks suurvormiosade vahel plaksutada ja jääd kontserdile tullakse ikkagi häälestunud. No ja need on teatud inimlikud tõed, mida ainult läbi muusika saab tegelikult kasvatada. Nii et ma arvan, et kui siin mänginud inimene lõpetab gümnaasiumi tunneb nooti tal on hea muusika, selline maitse, et siis võib temast saada hea koorilaulja, haritud kontserdikülastajad, suur muusikasõber. Ja ei ole välistatud, et kui meil Kelly juba rohkem on, et me teame ka täiskasvanute ansambli Pärnu rääma põhikooli direktor Elmo Joa leidis, et käsikellade ansambli võtmine oma katuse alla annab palju neilegi õpilastele, kes selles ei mänginud. Parim eeskuju ühele noorele teismelisele on teine samavanune sõber oskab mõnda asja temast paremini või väga hästi, siis noh, nad on ta hinnatud oma omavahel ja kui see on käsikirja käsikelladega mängimine ja siis on see ääretult mõnus. See on selline hinge rahustav muusika ja ta ei käi otseselt nagu noh, praegune tsin Tiltsutavat, aga, aga aga kui ikka on lugu, mängitakse sind alati kenasti, tuleb välja. Heligajale Pärnust Ülle Hallik Lauljatar Sirkka, Kosonen, saksofonist, džässi doktor järi, Belgia mägi ja eesti kitarriguru Jaak Sooäär seiklevad pigmee muusika radadel. Kontsert 13. oktoobril kell seitse Tallinna kunstihoones. Kolmapäeval esineb Tallinna kunstihoones sügist džässifestivali raames džässitrio Soomest tüdni džässtrio immo Mihkelson. Millist muusikat võib oodata sellelt kontserdilt? See küsimus ei olegi lihtne vastata. Peaaegu sama keeruline on igasuguste džäss kontserdite puhul, kui see on improvisatsiooniline üks paras roll mängida, vastata sellele, mida me sealt oodata võiksime ja, ja muusikud ise ka nad ka täpselt ei tea, kas õnnestub või mitte. Et see on väga suur erinevus võrreldes näiteks klassikaga kontserdiga, kus testri lehes partituur on küllaltki selgelt kindlad raamid ja ka eesmärk püstitatud on üsnagi täpne. Džässi puhul son džässitrio Trio, kus on kaks soomlast ja külalisena ka üks eestlane. Džässi puhul on ootamatusi alati rohkem ja mõtet neilt oodata publikul, sest tihtipeale niisugused üllatused ja ootamatused on üks maiuspalasid kuulajatele ka nende olemasolevate märkide järgi, mida see koosseis on varem teinud ja milline on nende muusikute taust. Võiks öelda seda, et meil on oodata tugevalt etniliste sugemetega improvisatsioonilist ja üllatusterohket džässmuusikat. Nimelt on seal grupis lauljatar circa Kosonen lõpetanud tõelise akadeemia rahvamuusikaosakonna. Ja kuna see osakond on väga palju soomes lained löövad ka selle poolest, et nad on praktiliselt tegevad, annavad välja plaat, teevad koos kontserte siis on ta juba selle akadeemia õpingute ajast peale jäädvustatud plaatidel. Ta tegutseb Soomes mitmes küllaltki tuntud koosseisus ja mitte ainult lauljana, vaid ka ordeni mängija on sealjuures näiteks on selline naljaka nimega Helsingi Kaherili naised üks selline kvintett, kus on viis akordionimängijat, lauljat, naist ja temal on üks osaline siis ka näiteks Soomes päris tuntud meie naised, koosseis elavad ka selliste küllaltki palju regi laululist repertuaari temaga seal kaasa tega. Aga tema ampluaa ei piirdu ainult mitte Soome polka huumoriga hääle tekitamise alal, vaid kogu maailmaga ja see nimi seal Seppik Me džässkütmisest, nagu nad ise ütlevad, see viitabki sellele, et laulutehnikatest ja sealjuures veel ka kõrilaulust, mis on tuvast pärit mitmetest Lõuna-Ameerika lauluviisidest ja muudest, vaat sealt on võtnud tema alltehnikat kõike seda, ta püüab laval rakendada. Ja naer soome saksofonimängija, temast umbes circa Kosonialist umbes 10 aastat vanem saksofonimängija sirgel mägi ei ole ainukene doktorikraadi omav džässmuusikuid vähemalt esimene Soomes ja tema doktoritöö käsitleski džässmuusika ristumise teiste kultuuridega ning see huvi-ist nimelt teiste kultuuride muusikate vastu Anieri Bergimagi muusiku karjääri läbiv liin olnud ja selles koosseisus koos circa kosmosega on see huvi leinud praktiliselt rakenduse ja siis pügmi trio tähendab seda, et alati liitub ikkagi kolmas nende kahega sele circa Kosoneni ja Belgia Mägi. Ega see kolmandat seekord Jaak Sooäär. Eesti päris tuntud kitarrist, tuntud ka selle poolest, et ta on avatud meelega on teinud päris palju koostööprojekte muusikutega, Kesk-Euroopast, Skandinaaviamaadest ja Jaak Sooääre kõige iseloomulikum tunnusjoon on tema selline omapärane improvisatsioonilised. Dema käekiri on pärit postmodernsest džässmuusikast. Kui armastatud kollaaže, kus on stiilide kirjusas ja selline postmoderne hoiaku lähenemisnurk siis peaks sobima päris hästi kokku selle rütmi soome tuua või antud kontserdil trio hoiakuga, kus tuuakse kokku koguv sellist maailma muusikalist kirevust. Võtakse sulatada sellest üks niisugune kompaktne publikut köitev, huvitav, muusikaliselt sisukas tervik. Seal võib-olla kõige lühemalt, mida ma oskaksin öelda taolise kontserdi kohta, igal juhul on seal päris palju etnilisi kilde võimalik kuulda, seda päris kindlasti. Kindlasti on võimalik kuulda huvitavat džässi, improvisatsiooni. Kõrgemägi on lüürilise mängumaneeriga saksofonimängija. Jaak Sooäär armastab meloodiat päris kenasti, nagu ehk on inimesed kogenud tema kontserditel. Ja kui sinna lisada veel vokalist väga sellise laiatehnikapagasiga kogu maailmast vokaaltehnikat hõlmav vokalist circa Kosonal, siis mina küll pakun välja, et see saab olema huvitav kontsert. Aitäh immo Mihkelson, nii et kolmapäeval filmitrio esineb kunstihoones ja sellest kontserdist teeb klassikaraadio ka üle kanda. Täna veidi pead uue muusika sõnumeid festivalidel. Homme algavad kolmekümnendad uue muusikapäevad Saksamaal liine purgis pikka aega nende organisaatoriks ja kunstiliseks juhiks olnud Hamburgi Kõrgema muusikakooli professor of Lätist ja helilooja Helmut Hermann. Veel kauem Alert man olnud öine purgis, resideeriva ballaiv elektroonikakeskuse direktoriks. Lüneburgi Ülikooli jõudja, siinse uue muusikahariduskeskuse juhataja. Lisage need 98.-st aastast on Helmut Hermann teisegi tähtsa rahvusvahelise organisatsiooni Euroopa uue muusika esitajate konverentsi president. Selle ühenduse presiidiumi kuulub ka meie Madis Kolk. Lüneburgi festival kaheksal päeval iga päev kaks kontserti ku Lockenhausis hommikuti töötoad ja loengud. Ansambel Lüneburgi Hamburgi avalikku pea proovini. Helmut Herman on siia kutsunud elektronmuusika stuudio osalema mitmelt poolt Hollandi vanima stuudio haagist listi nimelisest vaimeri kõrgemast muusikakoolist Salzburgi, Mozarti Prantsusmaalt elektromuusikafestivalide keskusest purgist. Lugude autorid pole niivõrd tuntud välja arvatud bassist John Eckardiga oskus esitusega Bernhard Lang, Helmut saak all, Villusier help, moteered man, teeb ise kaasa flatistina mitmelgi pool. Eriti köitev on tema mäng suurel bass löödil in g. Sellele on ta ka ise teoseid. Aga nagu kogu festivalil, on ka Need hobused mingil viisil kombineeritud elektromuusikaliste võtetega. Juba reedel algab suurejooneline, kuigi vaid kolmel päeval toimub uue muusika festival Doonau Eszingenis, kus tsirka veerandsaja esitatava teose hulgas 20 teose maailma esiettekanded festivali tutvustuses märgib, et neil osaleb kaheksa eri maa muusikuid. Festivali teema ongi tänavu kauge lähedus särne näie ning juba avakontserdil esineb pandungi uue muusika ansambel Indoneesiast aga sealset brite kõrval uus teostega mõlemad Sitsiiliast pärit itaalia heliloojad Salvatore ess ja Riinu Peeerr luinsi pilloone eelisi õpilasena. Peaaegu kõik teosed on Edela-Saksa Ringhäälingu tellimused, kes on ka muusikapäevade peakorraldaja. Maandume oma uudistest tuleval laupäeval otse Doonau Escingani festivali keskpaika mil toimub Kals sukanimelise preemia kuuldemäng kui raadiokunst üleandmine. Ent juba neljapäeval toimuv Veneetsia biennaali muusikaprogrammis Austria nais Olga loiveriti uusteose, sest piiro alleesia maailma esiettekanne nägi teatrolafeniitsi orkester Bernhard kontaski dirigeerimisel. Veneetsias on esiplaanil kaustale tollane Bret liin, soome helilooja maadlus Linberi ning hollandlane Michel vander A. Vandera uus teos on samas esiettekandele Kadonauessingeni avapäeval reedel. Noor austraallanna Olga noi virt on aga menukas. Eelmisel reedel külasita uus klaveriansambliteos. Lookus toob luuresse voolus ning ooperis lõust. Haju ei esmakordsel Strasbury festivalil muusika. Juba uus teos, see, kes saabub Häälele, videole ja ansambel modernile Austrias, platsis staieri sügisfestivalil oktoobri teisel poolel ning kuulus viin modern keskendub Oktoobri lõpul Olga noiverti loomingule. Tema nelja uuema teose ettekandega. Peatselt jõuab kätte suursündmus tänavusele juubillerile Harrison vöötvistlile tema kodulinnas Londonis. 20. oktoobril algab siin tema loomingu mahukas festival löötuvus, geimz, kontserte, lõunakaldakeskuses jätkub kuni 11. novembrini. Los Angelese uus vol. Disney hall on aina rohkem publikut köitmas ka uute teoste tellijana. Los Angelese filharmoonia orkestrile on publikut rohkem ja nii tuleb nagu rohkem korrata. Täna külastasin kolmandat viimast korda šotlasi jams Mc miljoni uus teos, šoti pistiaarium. Solistu veeemmaschel orelil. Dirigeerime seesabekas salonen. Veel sellel kuul kõlab Disney hallis ka Steve Reichi uus teos ju paar koori variatsioonides Angeles Master Koraile müranud kössoni juhatusel. Tahaks ära märkida ka Philip klaasi 20 aasta taguse ooperi ressiivil voos kodus. Saksamaa esiettekannet raiburgis. Uuslavastuse viimased kuues seitsmes etendus Freiburgi linnahallis täna-homme. See on action teater sõna otsesemas tähenduses, ütleb reklaam Ralf ronija Sigrontritsi lavastuse kohta. Proloog kolmesseiniga epereemeni festival naabruses lõppes 29. septembril võime klassi ooperi esietendust Fraiburgis järgmisel päeval lugeda ka pere Jeemeni festivali järel dominandiks. Bremeni tänavuse festivali üks kangelasi, dirigent Kristjan Järvi on viiendast oktoobrist alates jagama uue orkestri Alam-Austria toon küünsleritega esimesel ühisel kontserdireisil Briti saartel. Nagu ikka, esinemisgraafik tihe 10 päeva jooksul üheksa kontserti selja tagant Suansi ning kuulus Symphony hool. Üks Euroopa paremaid uusi saale ja Riiling. Eile Rothschild, hool Londoni croidonis, uuel nädalal mängitakse jube Šotimaal. Et ollakse orkester Viinist on seda tundega kavadest, mis samas ka Christian Järvilikult atraktiivsed vähem akadeemilised Johann Straussi loodini metsadest. Viinlase Heinz Karl Gruberi päri, aga kaduma. Kaheksas ja Beethoveni kolmas omania. Noore vene austria solisti tähe Liivia Vaitsiga maks Brufi esimene viiulikontsert, maaleri Blumiine, Richard Straussi pur, lesk, klaverisolistiks ainus esimene Tšaikovski konkursi võitnud naine 2002, jaapanlanna Jaakko uue haara. Paavo Järvi juhatab täna aga viimast kolmandat kontserti Ameerika big Faivi kuuluva Chicago sümfooniaorkestri ees. Chicago uues Symphony'ga sentalis. Kavas debiicii fauni pärastlõuna vaartoki, teine viiulikontsert, Christian teetslathiga viimatise Lahtis Sibeliuse festivali tippsolistiks, niilseni viies sümfoonia, millest Tõnu Kaljuste äsja Tallinnas suurepärase ettekande tegi. Tagasi Cincinnatis hakkab Paavo ette valmistama vabasid Cincinnati sümfooniaorkestri esimesele Euroopa reisile koos temaga mis algab Viini kontserdimajast 29. okt oktoobril. Sealmail suurt festivali viin modern toimumise aegu. Kui muuseas reisikavas mõnelgi pool kõlab ka Erkki-Sven Tüüri Aaditus. Lõpetaksin täna mõne põnevama ettekandega Arvo Pärdi teostest neil päevil kantrist Britteni mälestuseks on saanud mitu esitust Saksamaal kammerorkestrit ansambel Jeans. Sel nädalal on BBC Walesi Rahvusorkester mänginud kaardifis nii kantust kui issil vajaduse laulu. Üleeile Berliini missa, Bachi ühingu koorid ja orkestrid Kölnis Texases, Ford Vossis Clayburni klaverikonkursside linnas eile Sealse orkestriga Praatresse kitarri solistika versioon. Soleerimas kuulus Manuel paru eeku. Sülgaja klassikaraadio eetris oli üheksanda oktoobri helikaja, mille pani kokku Kersti Inno, Tiina kuningas, Triin vallaste, Liina Fjuk, Märt-Matis Lill ja Priit Kuusk. Tehniliselt teostas Helle Paas. Mina olen toimetaja Karin kopra. Tänan kuulamast ja soovin mõnusat laupäeva jätku.