Tere, head kuulajad. Algab iganädalane muusikauudistesaade helikaja, milles kõigepealt tuleb juttu üheksandast rahvusvahelisest koorifestivalist. Festivali lõppkontserdil tuleb ettekandele Lutšanobeerija teos kooro, mida tutvustab dirigent Tõnu Kaljuste. Teemat vahendab Kersti Inno. Täna algavat jätskaart ja klassikaraadioülekandeid, tutvustab korraldaja kunstiline juht Anne Erm. Täna, 23. aprillil Rõuge kirikus, kus ja homme, 24. aprillil Tartu Ülikooli aulas esitavad solistid, oratooriumikoor ja Võru sümfooniaorkester Erki Pehki dirigeerimisel kevade Joseph Haydni oratooriumi taastajad tutvustav dirigent Erki Pehk. Täna esineb Tallinna raekojas uus Tallinna Trio Kaido Kelderiga tegi intervjuu Marge Raun. Tartu sadamateatris esietendus Ruslan Stepanov. Tantsulavastus anud teema kõneleb peaosatäitja Aivar Kallast. 27. aprillil kell 18 toimub Kadrioru lossis Kaia Urbija, Heiki Mätliku Veneromansside plaadiesitluskontsertplaadi andis välja harmoonia mundi Kaia Urbiga, kõneleb Kersti Inno. Samal päeval, 27. aprillil kell 19 esineb Niguliste muuseum-kontserdisaalis Vox Clamantis. Produtsent Madis Kolk küsitleb Marge Raun. Ja samal õhtul kell 19 esineb Estonia kontserdisaalis Tallinna noorteorkester. Kava tutvustab dirigent Toivo Peäske. 28. aprillil on Estonia kontserdisaalis kontsert klassika koos Klasiga ettekandele tulev Jukkalincola lumekuninganna. Lähemalt räägib Kersti Inno. Reedel 29. aprillil toimuvat ERSO kontserti Heebrealastele. Stuudio tutvustab toimetaja Mirje Mändla ja saate lõpetab Priit Kuusk muusikauudistega laiast maailmast. Head kuulamist. Tallinnas on neil päevil suur koorimuusikapidu, toimub üheksas rahvusvaheline koorifestival Tallinn 2005, kus osalema kas 30 koori kaheksast riigist. Luksuslikuks raamiks. Festivalile on aga maailma ühe parema professionaalse koori segakoori Latvija esinemised ava- ja lõppkontserdil. Festivali tänane programm algab juba hommikul pool 10 Estonia kontserdisaalis rahvusvahelise konkursiga kaasaegse muusika kategoorias. Kell 12 on festivali kontsert Nigulistes. Kell kolm võistlevad Estonia kontserdisaalis parimad koorid Grand Prix le. Tulemused teatatakse pärast lõppkontserti, mis tõotab erilist kõlaelamust. Festivali kunstilise juhi Tõnu Kaljuste tusel tuleb ettekandele peeri Okoora. Minu enda ammune unistus oli Beria koorot teha, aga Beria kooro teos iseenesest haakub ühe niisuguse suurema ideega, mis on olnud vot sellest ajast peale, kui see teos kirjutatud, kirjutatud 76. See on just siis, kui lõpetasin konservatooriumi ja sealt alates on olnud koorimuusika suhtes nüüd niisugune hoiak, et ma võtan mandrid samasuguse professionaalse kandi pealt nagu orkestrimuusikat selles mõttes, et mulle professionaalne koorilaule ja professionaalne orgistant on minu jaoks samavõrdväärset muusikat. Koorimuusika kui professionaalne tegevusala on tegelikult küllaltki hilinen. Neid lauljaid, kes on suutnud kutselises koorides nagu vastu panna ja vastu pidada ja omavad suuremat repertuaari need ei olegi maailmas nii väga palju. Ja seda muusika hulka, mis on nüüd 20-l sajandil koorile kirjutatud on koorimuusikat üldse vokaalkunsti tohutult palju arendanud. Selles žanris ja selles idees on üks niisugune teos olemas, mis tõesti meil siin ette kantud pole ja see on seal perie kooro, sealisi, orkester ja koor ei ole pandud. Nii, et orkester on ees ja kuulan taga lauljad laulavad orkestri sees 40 lauljat, 40, pillimängijat, nii et kui tavaliselt Dist kõrval on esimene sopran, esimene viiuldaja, sisele üks soprani, 10 lauljat igast häälerühmast 10 sopranit, Kemaltasime tenorit, passi ja küllaltki väike keelpillirühm, aga küllaltki suur puhkpillirühm ja lõõtspill. Igale liinil on oma partituuri rida. Muusika on väga tihe, väga raske ja, ja väga raskesti kuulatav. Nii et kui teha niisugust traditsioonilist kontserdireklaamijad, tulge kuulama tohutut ilusat muusikat kevade puhuks, siis, siis ma pean ütlema, tulgu need kontserdile, kes tahavad saada ainulaadset kõla kogemust tund aegade Busclete taolises pillide ja häälte niisugudes faktuuris, mida ta elu sees kuulnud ei ole. See on täielik uus muusika. Ja kuidas see kõik saalis kõlama hakkab, pole õrna aimu. Mul pole kunagi olnud helipilti võimalik nii üles panna, et pillimehed ja lauljad on nii segamini. Ja igalühel on seal oma rida väga komplitseeritud partituur. Lisaks sellele laulame seal kolmes, neljas keeles. Need mõtted on küll mitmeid ja nad lähevad kordusesse erinevates keeltes, aga väiksed viited, mis selles tekstis on, need ei ole taolised, mis peavad saali otseselt kostma, sest nad on niivõrd, et üksteisest üle lauldud ja selle foneetikaga tehtud temped taipad, ainult, et laulab inglise keeles, aga sa ei pruugi sellest tekstist aru saada, need tekstid on kõik inimestelt kätes. Sa taipad, et nüüd keel muutus ist laulavad prantsuse keeles ja sa seda ajada siis hispaania keeles veidi lauldakse. Et see foneetika annab mingisuguse aimu keelest ja tähendusest, aga ta tahab sellega nagu selle inimhääle värvides anda instrumentidele võrdset partnerit. Peerija tema on inimhäälega teinud võib-olla 20-l sajandil kõige huvitavamaid kompositsioone minu jaoks küll ta on niivõrd mitmekesine looja, ta huvi on alates folkloorist kuni väga elektrooniliste kombinatsioonideni aga tema muusikana väga suure juurikaga, sest ma teen seda. Niisugust inimhäält võtab mitte kui ühte poleeritud instrumente, mis on aegade jooksul Berkantos ideaali saavutanud. Vaideta näeb inimhääles palju teisigi värve, hästi palju, lihtsalt otsest sirget laulmist otsa. Vibraator kalameestel on niisugust väga inim Häälele inimloomusele omavaid helisid tekitab häälest, kasutab sellest häälest foneetilisi värve, mis tihtipeale jäävad nagu kaugeks ja ütleme, kui ta teose lõpus läbialune Ruuda küsib, et küsite kindlasti, miks ei kõnele see luuletus Meie unenägudest lehestik kest sünnima suurtest vulkaanilist siis see on niisugune vahva küsimus, et miks ei kõneleme niisugusest ilusatest asjadest, vaid kõnelema igatsusest ja räägime surmast ja mida see tuul meile siia hetkeks, mis me siin maa peal oleme korraks toob ja meid Astingud, mida ta läbi need indiaanilugude läbi Peruu tantsulaulude, Polüneesia poeesia ja Pablo Neruda on üks populaarsemaid autoreid tal selles kompositsioonis. Ta laseb paista maailma erinevates paikades sündinud inimeste mõtetega oma muusikalise keelega niisuguse kompositsiooni, et see on tõesti väga raskesti kuulatav, mõtlen tõsiselt ja selle teose interpreteerimisel on võib-olla suurem tulevik tulevikus, kus on suuremaid võimalusi helipilti veidi tasakaalustada ja aga see on minu jaoks ka esimene kokkusaamine selle Vardituuriga ja nende lauljatega läti kooris, nii et mina kohtun mitme suure tundmatuga selle asja puhul. Ega ta ei ole niisugune tüüpiline festivali lõpukontserdil oleks võinud muidugi teha Verdi reekviemi või mingisugust suuremat kindla peale minekut, mis nagu kontsentratsiooni silmis müüks paremini. Aga see teos on siia programmi tulnud ja me püüame nüüd avastada seda uut kõla, mis see endaga kaasa toob. Pirjo kooro esitavad segakoor Latvija ja Eesti riiklik sümfooniaorkester Tõnu Kaljuste juhatusel täna õhtul kell seitse Estonia kontserdisaalis üheksanda rahvusvahelise koorifestivali Tallinn 2005 lõppkontserdil. Heliga ja. Täna saab hoo sisse järjekordne jätskaar korraldaja ja kunstiline juht Anne Erm. Eriline on see, et kevad on külmem kui kunagi varem, sest et jätkare hüüdlause on, jätkardab kevade, aga noh, sellegipoolest õhkkond on väga soe, et esimene avakontsert tegelikult oli Inglise kolledžis reedel kell üks päeval, kust Nato Tšaes Messingeris tõi oma džässisõnumi noortele kuulajatele. Aga eriline on jätkar selle poolest. Ta alati pakub mitte ainult mainstreami jätsi, vaid ta pakub ka etnodžässi, pakub pluusi siis kõiki neid vahepealseid žanreid, mis on väga lähedased, näiteks nüüdismuusikale uusi improvisatsiooniline muusika. Ja alati on esinejad uued ja alati on ka üks või kaks, kes tulevad tagasi. Ja kuna Tallinna džässifestivalide ajaloos on kõige tähtsam persoon üldse Chats loid, kas ta seda tahab või ei taha. Tänavu on kontserte siis kokku kuues linnas. Erilisena ma tahaksin esile tõsta kui maailma muusika esinejaid, kes siin veel käinud ei ole. Kes siin käinud on, kimab ohjanen, tema kontsert on esimesena välja müüdud. Aga käinud ei ole meil näiteks Chaferjusse, kes on Tuneesiast pärit virtuoos ja vokalist nii Pariisi, Haagi, Londoni kõigil festivalidel, kes käinud, on kuulnud. Vot see on kõige erilisem elamus olnud maailma muusikast veel. Näiteks aafrika Kameronist pärit lauljatar Compassi, keda on meile soovitanud Hedvig Hanson. Ta on laulnud voona viimasel plaadil ja Richard Bono omakorda tema viimasel plaadil. See kontakt Cameroni muusikute vahel on väga tihe. Informatsiooni jazzkaare kohta on meedias palju olnud, aga võib-olla räägime siis tänastest ja homsetest kontsertidest. Laupäeval, siis väikekontsertide sari Tallinna tornidesse on nagu esmakordne väiksed kammerkoosseisud esinemas 12-st kella kuueni ja õhtul siis haavakontsertball, nagu öeldud, nato bigbänd, kus mängivad Ameerika muusikud, resideeruvad nad küll Brüsselisse mängivad igasugustel vastuvõttudel ja sealhulgas ka üks eesti muusiksime vasar, kes sealpool aastat on trompetit mänginud. Ja siis Eesti Muusikaakadeemia bigbänd Teet Raik juhatab seda ja pühapäeval on meil ka tegemist big bändiga ehk meie esindus, bänd, Estonian Dream Bigbänd on õige mitme projekti puhul koostööd teinud Rootsi dirigendiga üürield häälizdrämiga. Ta on väga hea arranžeerija ja helilooja. Ja huvi on ka selliste väga heade popteemade vastu ehk siis abatande seadnud Jimi Hendrixit. Siia tuleb tabeli džauli muusikaga ja suveks planeerib Elton Johni papsite seada Tšassilikult mitte ainult orkestrile, vaid ka lauljatar ja lauljatar Annikast. Kaagland on tegelikult ka ooperilaval üles astunud, nii et ooperilauljatar. See on küll neli Sakala keskuses, kell kuus on George Floydi kvarteti kontsert Kaarli kirikus. Chad Floydi paar eelviimast plaati on hästi ballaadilikud ja, ja hästi sellise meeleoluga, mis sobib sinna vanade võlvide alla. Õhtul siis kes viitsib, jaksab, see tuleb Kaarli kirikus seal tagasi Sakala suurde saali. Ja siin selline tangokava ehk siis Villu Veski on kord seda juba siin Tallinnas esitlenud ja mänginud, aga nüüd tuleb Argentiinast taas Daniel Pipi Piazza olla, kes on staabiasse olla pojapoeg ja õppinud trummi Ameerikas ja valdab seda tangas tilistikat perfektselt, nii et kuna seal on meil tegemist sellise vahva atmosfääriga ekraanidega siis saab täielikult sisse elada ennast argentiina, tango atmosfääri. Et selline on siis ka laupäeval ja pühapäeval. Jätskaar kestab 30. aprillini. Klassikaraadio teeb ülekandeid jätskaarelt igal õhtul 25.-st aprillist kuni laupäevani 30. aprillini. Ülekandeid vahendavad immo Mihkelson ja Tiit Kuuznets. Sülgaja. Täna kell neli koguneb Rõuge kirikusse sajaliikmeline muusikutega koosseis võru sümfooniaorkester ja oratooriumikoor ning solistid, et ette kanda püks klassitsismiajastu pärle, Joosep Haydni oratooriumi aastaajad. Esimene osa kevad. Ettekannet juhatab dirigent Erki Pehk, kes on praegu stuudios, et meile rekti tutvustada. Tean, et Tartu Ülikooli aula akus ka pühapäeval seesama teos ettekandele tuleb, on juba tuntud kontserdipaik. Kuid kuidas tekkis mõte just Rõuge kirikus esitus korraldada? Idee on tegelikult juba nii pikk, et selleks, et rääkida sellest, kuidas see asi ükskord Rõuges jõudis Rõuge kirikusse peaks alustama tegelikult väga-väga-väga kaugest ajast. Nimelt 80.-te aastate keskpaigast noore tudengina dirigendi õpingutes juba sattusin rääkima Võrumaaga kauaaegse muusikajuhi, ütleme niiviisi kultuurijuhi muusikakooli direktoriga Hendrik Juurikas ega kes kahjuks just kuu aega tagasi läks manalateele. Ja toona tuli jutuks just see Haydni aastaajad. Mul oli kinnisidee, et, et selle peab ükskord Võrumaal Võrumaa oma jõududega ette kantama. Tookord mulle tundus see mõte väga sümpaatne ja põhimõtteliselt oli juttu sellest, et ega nüüd vaevalt et tema seda jõuab oma elu jooksul teha. Et aga miks mitte, kui mina nüüd siin natukese tiibu kandma hakkan, et siis siis võiks selle asja ära teha. Eelmisel aastal pöördus poole Jaan Randvere, see on Võrus üks tore muusikaõpetaja koos abikaasaga Võru muusikakoolis noortele pillimängupisikut sisse panevad. Nemad on seal kahekesi juba kaks aastat korraldanud selliseid keelpilliorkestri mängimisi, Nad on Põlvast ja Valgamaalt ja igalt poolt niiviisi sealt Lõuna-Eestis kokku toonud koorikeelpilli mängijaid. Üritanud sellel baasil nagu tekitada väikest orkestrimuusika tegemist. Ja see on leidnud väga positiivse vastukaja. Ja paljud endised võrumaalasedki on tulnud siis üle Eesti appi, et, et neid neid mängeldusi professionaalsemaks muuta. Ja toona siis oligi juttu, et miks mitte teha midagi sellist tõeliselt suurt kokku lausa sümfooniaorkester, sest teada on ju see, et, et võrukaid jagub nii Vanemuisesse, Estonia teatrisse kui ERSO-s. See oleks selline nagu kõiki võrumaalisi ühendav kena projekt, siis tuli mul meelde see Hendrik Juurikas jutt paarkümmend aastat tagasi ja, ja nii ta otsustatud sai, et teeme ära, et nüüd viime selle ellu. Rõuge kirik on nüüd tegelikult kontsertpaigana paratamatus, sest just nüüd, kus tahetakse teha suurt ja ilusat. Ja tõesti masshaaravate kultuuriürituste otsustas Võru kultuurimaja remonti minna. Lähim kauneim ja tõesti ka tegelikult siiski kontsertpaigana juba suhteliselt tuntud koht ongi Rõuge kirik päris suur armas kiriku 16 kilomeetrit ainult võrust. Täname, et üks meie kaasmängijatest orkestrist ega solist klarnetimängija Kalev Welt vutt on näiteks selles Rõuge kirikus ristitud. Ja Tartusse tuleme me sellepärast, et kui juba midagi nii suurt ja ulatusliku ette võtta, ütleme siis ausalt, et võrumaalaste jaoks ütleme enamuse jaoks, kes ei ole ju tegelikult professionaalse muusikaharidusega üldsegi mitte kokku puutunud. Nende jaoks on see selline töö, mis on väldanud sügisest saati, et see asi ükskord korralikult ette kantud saaks ja paha oleks, kui see ainult siis korra nüüd Rõuge kirikus ette kanda. Solistipartiisid laulavad kutselised muusikud. Solistipartiid laulavad kõik ühel või teisel moel, Võrumaal aga seotud inimesed. Maris lillason sopran, kes laulab rahvusooperis, kes on kaks aastat laulnud filharmoonia kammerkooris on lausa Võru külje alt parksepast pärit ja Võru muusikakoolis oma esimesed õpingut teinud. Mati Turi on teada lähedasi suhteid Võrumaa ja kui allergi, kelle äia talu asub Võrumaal, nii et kõik solistid on teada-tuntud juba Eesti professionaalsete muusikute seas. Mis kontserdil veel ettekandele tuleb? Kontserdil mängitakse veel esimeses pooles näiteks Hendili veemuusikat, Mozarti klarneti kvintetti Bachi partiita kantakse ette võru noore viiuldaja Kristel Arundi poolt. Ainult ühe osa ette kanname, on noh, nagu ma siin ka juba ennast ütlesin, et ega, ega selle teose õppimine ei ole mitte kerge, et laulda ühte korralikku klassikalist teost, selleks on vaja väga head laulutehnikat, et seda kohe niiviisi soovi ja valmis. Seda loomulikult eriti just koori poolt nagu ei ole ja eks me olemegi võtnud nagu sellise salajase plaani, et igal aastaajal üks aastaaeg ette kanda. Ja nagu päris ühe aasta jooksul siis ühe neljandiku aasta jooksul nagu päris ka ära ei õpi yhte osa. Siis me läheme tagurpidi. Kevadel kannamete kevade, nüüd sellel talvel kanname talve, järgmisel sügisel kanname ette sügise ja siis juba kahe aasta pärast suvel kanname kogu oratooriumi, seal saab olema üks aastat vältav suur suur suur projekt. Aitäh, dirigent Erki Pehk, nii et täna kell neli Rõuge kirikus looduskaunis kohas tuleb ettekandele veel kaunim muusikateos. Sain Joosep Haydni oratooriumi aastaajad, esimene osa kevad ja kontsert kordub pühapäeval, 24. aprillil Tartu Ülikooli aulas samuti kell neli. Täna esineb Tallinna raekojas uus Tallinna Trio Kaido Kelderiga tegi intervjuu Marge Raun. Sel kevadel astub siis uus Tallinna Trio üles Schuberti kavaga. Trio on see aastaga selline lugu, et meil on väikesed muudatused, ehk siis meie pianist Merrit Gerretz-Traksmann sellel kontserdil ei osale. Tema asemel on seekord meiega koos laval suurepärane pianist Marko Martin. Kava Schubert ainult suubertan, võib-olla mingis mõttes nagu tavaline, aga, aga samas ütleme meile on ta tegelikult väga suur väljakutse. Esiteks sellepärast, et me astume vale kahe suverti minu meeles parimate teostega. Ehk siis trio Es-duur ja siis väga tuntud teost forellide kvintett. Ginteid tähendab muidugi seda. Me ei ole laval kolmekesi viiekesi ehk siis meiega on koos laval Torsten tibud Soomest väga suurepärane vioolamängija, keda on siin Eesti kontserdilavadel väga palju nähtud ja kuuldud koos nüüd ansambliga. Ja samamoodi ERSO kontrabassirühma kontsertmeister Mati lukk. Trio Es-duur on selline teos, millega tegelikult alustasin ma suuremat tutvusta klassikalise klaverit Riiaga, ehk siis see oli üks esimesi teoseid, millega me astusime kontserdilavale. Käisime ka konkursil väga mahukas teos, aga selline sõna otseses mõttes suurteos. Klaveritrio Ale, kus on igal mängijal suured ülesanded. Ja minu meelest üks suuremaid ülesandeid on see, et kuulajale jääks mulje, et see kõik tuleb väga kergelt ja lihtsalt mismoodi me sellele jõuame, see on meie enda probleem. Intetist nii palju, et seda teost teavad, usun enamus klassikalise muusikaga kokku puutunud inimestest. Et selles mõttes on kindlasti kontserdi kuulajatel mingisugune oma versioon sellest, aga me püüame siis pakkuda neile tõeliselt kevadise kvintetti versiooni. Tartus sadamateatris esietendus tantsulavastus Anad teem, mis kreeka keeles tõlgituna tähendab needust. Tantsulavastuse lavastas Ruslan Stepanov, kes lõpetas 2002. aastal Viljandi kultuuriakadeemia ning töötab alates sellest ajast Vanemuises tantsija ja koreograaf lavastajana. Tantsulavastuse annad teem, kunstnikutöö tegi Vanemuise balletijuht Mare Tommingas. Tantsuetenduses. Anateem tantsib peaosa Vanemuise teatri balletitantsija Aivar Kallaste. Tal ei ole niisugust läbi ja vot siis on, need on pildid sõjast ei ole konkreetset, seda vastaspooli ka kindlalt paika pandud, kes need siis võitlevad või väidan seda, kui globaalne mõistev hävitusse, mõttetu tapmine ja lugu siis mis mind puudutab, on ennast väsinud sõdurist, kes tabab siis lõpuks ära selle, kui kuivõrd mõttetu on, on see, seda ja inimeste hävitamine olnud. Kas kasutab ta seal kaasaegset või klassikalist tantsu, rohkem? Ei ole jah klassika baasil lavastajat, vaid on moderntantsuetendus. Sõda kujutada tantsu laval läbi koreograafia, kas seal on ainult koreograafiat või natukene mingeid muid visuaalseid efekte ka kasutatud? Peale koreograafia on ka videolõigud, mille on teinud Janek Savo lainen. Kes on sinu tantsupartnerid? Need on kaks, see hea naisterahvas, kelle juurde ma kogemata oma sõjateel siis satun ja kes mind oma hoole alla võtab. Katre lindmets ja partneriks on ka ka see laps, kelle surma ma näen pealt hirotaga. Seki on selles rollis, kuigi me ju otseselt mingit võttega dialoogi temaga ei ole, ka laval on ka veel ehtne muusikamees viiuldaja Alexander, kes mängib meile ja temaga, mul on ka nii palju kontakte siis, et ma jutustan talle sellest raskest sündmusest, mida ma nägin sellest lapsest ja palun tal siis haual mängida. Kas see etendus on tõesti läbinisti nii sünge ja lõpebki süngelt natukene lootusekiirt ka kuskil paistmas? Ma arvan, et seda ju kestis mitmeid aastaid ja vaevalt et need inimesed olid siis kogu selle nii-öelda pidevas masenduses ikka püüdsid leida ka mingisugust optimismi kiirekest nagu, ja seal on ka etenduses see välja toodud, need on rõõmsamaid stseeni ka, nii et ei, ta ei ole lõpuni otsast lõpuni sünge. Tantsulavastuses anateem on kasutatud Sergei Rahmaninovi ja Frederic Chopini muusikat. Muusikavalik on minu meelest küll õnnestunud jällegi miks mitte publiku jaoks, nii palju me siis Rahmaninovi ka kokku puutume ja rel tantsu laval. Jälle moment, miks võiks inimesed tulla? Ruslan Stepanov, tantsulavastus Anardeem esietendus Tartus sadamateatris järgmised etendused toimuvad 29. aprillil ja kolmandal mail. Kaia orbija Heiki Mertikku tuua on teinud koostööd juba üle tosina aasta ja andnud menukaid kontserte mitmel pool Eestis, Saksamaal ja Soomes. Neilt on ilmunud viis CD plaati, neist viimane ilmus äsja harmoonia mundilt. Salvestis on aga tehtud 2001. aastal Mikkeli muuseumis helirežissöör Maido maadikuga eesti raadiost. Pärisin Kaija Urbilt, kuidas jõudis salvestid harmoonia mundi heliplaadile. Päris hea pikaajalises koostöös filharmoonia kammerkooriga ja selle tõttu ka on tekkinud mingisugused isiklikud kontaktid. Täiesti puhtjuhuslikult sattus romantside salvestus, mille me tegime Heiki ka selleks, et vormistada seda projekti, mida me tegime paar aastat tagasi kontserdisarjana Eesti erinevates kohtades ja lindistame need laulud ja täiesti juhuslikult sattus ülesvõte Rubina Jangi käte kõrvu, kes ongi siis selle harmoonia mondi produtsent. Salvestasime tegelikult neid Kadriorus Mikkeli muuseumis kuna me tahtsime kindlasti saada võimalikult niisugust naturaalset akustikat, et see oleks väga suure kajaga, aga samas et ta ei oleks noh, niisuguse väga, aga tubase akustikaga ja neile meeldis. Neile meeldis nii see ülesvõte kui kõik terves tervikus lugude valik ja, ja see niisugune komplekt nende poolt valitud plaadi kujundusega on minu meelest haruldaselt maitsekas ja elegantne, niisugune pakend kokku. Mis ajast need laulud on ja millised heliloojad on siin esindatud? Laulud on peamiselt kõik niisugused tootmisesindavad linna romansi, konkreetselt linna Rowansse, mis mind just tegelikult just kõige rohkem nagu huvitas. Ja laulud on pärit 19. sajandi lõpp, pust enamasti kõik, kuigi siin on ka niisugusi heliloojaid nagu Glinka Varlamoff tšekkovskist ka üks kena lugu, aga ülejäänud nimed nagu jubiook, Asherjaajeffebaskaalov, Nad olid niisugused inimesed, kes teatena koodi romantiliste aegadel said, eks ole, mõttekaaslased ja niisugused ühiste huvidega inimesed said, said kokku, nad omavahel musitseerisid, vestlesid igasugustel huvitavatel teemadel ja muuhulgas siis ka demonstreerisid üksteisele oma niisugust loomingut. Ma arvan, et see mõttekaaslaste seltskond võib-olla võib-olla niisugustes kohtades just need laulud niimoodi kõlasidki. Ja sinule on nad hingelähedased ja mulle tundub, et see on niisugune muusika, millest väga palju ei räägita, mida võib olla väga palju ka ei laulda seda sedalaadi muusikat üldse. Praegusel ajal, ma arvan, on inimestel just janu, võib-olla niisuguse romantilise ma elegants, ema peenetundelisem emotsionaalse muusika järgi, aga niisugust siirast poeesiat, ilusat poeesiat, väga ilusate sõnadega ilusaid, sügavaid siiraid, tundeid, vot see on see, mis pani naga tegema seda asja. Plaadi esitluskontsert toimub kolmapäeval olen 27. aprillil kell kuus Kadrioru lossis. Lisaks Veneromanssidele esitavad Kaia Urb jahikimetlik kontserdil kama Marje ja Kuldar singi laule, mis salvestatud samal aastal samas kohas Mikkeli muuseumis klassikaraadiost sapineromansside plaati kuulata aga albumi tunnis. Tuleval teisipäeval kell kaks. Taas on käes ansambli Vox Clamantis kohtumiste kontsert kellega koos ja mis teemadel seekordne kontsert toimub, räägib produtsent Madis Kolk. Nüüd on siis lõppemas läbi hooaja kestnud sari, kohtumised eelmised Vox Clamantis, kohtumised olid küberstuudioga. Siis oli projekt taiko ring, kus kohta jäetakse nüüd Villu Veski, Taavo Remmel ja Brian Melvin ja veel kolm löökpillimängijat ja kontserdi teemaks oli või inspiratsiooniks oli jaapani rituaalne taiko trummimuusika. Kolmas kohtumine toimus musikaalse instrumentaalansambliga ja neljas kohtumine on Hortus muusikusega, kellega ühtpidi küll Vox Clamantis, seal ju tegevussuund, sama vanaaegne keskaegne muusika tihtipeale just vaimulik muusika. Loomulikult nendest ajastutest. Aga seekord on kohtumise osaliseks veel Jeemeni igipärimuslik juudi traditsiooni poeesia ja ilmselt sellest ka mõjutusi saanud Helena Tulve uudisteosele esiettekanne. Ning solistiks on kutsutud üks noori säravaid tõusvaid tähti eesti jazzi taevas. Vokalist Sofia Rubina. Kuigi me teame hästi jooni Vox Clamantis, kes muide saabub vahetult enne kontserti ühelt oma rahvusvahelistelt turneedelt Jaapanist ja teame hästi Ortes muusikust siis usume Jeemenis, kus on kõige vanem säilinud juudid, traditsiooniline kogukond sealt pärineva poeesia ja vaimsuse. Jah, mõjutustes on kohtumised neli. Samuti üllatus, nagu eelmised kolm kohtumist. Kolmapäeval, 27. aprillil kell 19 toimub Estonia kontserdisaalis Tallinna noorteorkestri kevadkontsert. Dirigent on Toivo Peäske. Toivo peaski. Öelge palun, kes mängivad Tallinna noorteorkestris. Tallinna noorteorkestris mängivad Tallinnas elavad ja õpivad noored vanuses kuni 25 aastat põhimõtteliselt Muusikaakadeemia üliõpilased ja magistrandid ja on ka juba lõpetanuid. Samuti Tallinna muusikakeskkooli õpilased ja Georg Otsa nimelise muusikakooli õpilased. Seekord on suurem osa ongi tegelikult Tallinna muusikakeskkooli õpilased. Kas tegemist on siis sellise projektiorkestriga? Me oma kontserte teeme küll nii-öelda projektidena, proovid enne kontserti me ei tegutse nii et iga nädal on proovid, aga põhimõtteliselt me tegutseme ikka juba pool aastat ja mulle see nimetus, projekti orkester väga ei meeldi, ta on ikka nii enam-vähem kindla koosseisuga orkester ja kontserte siis anname nii palju, kui, kui vähegi võimaldavad õppeplaanid, teistel orkestrite töögraafikud ja nii edasi. Juriidiliselt oleme Eesti muusikafondi all, kuigi me tegutseme tegelikult nii päris omal käel, seal olen isend, orkestri mänedžeriks ja korraldajaks ja ka ühtlasi dirigendiks. No võib arvata, et selle orkestri liikmed vahetuvad üsna kiiresti või on teil selline püsiv koosseis pidevalt? Peab ütlema, et nii ja naa on päris kindel hulk inimesi, kes mängib ikka aastaid seal, aga on ka neid, kes vahetuvad, noh, oleneb juba repertuaarist, millist koosseisu me vajame, sellest olenevalt siis ka vahetuvad inimesed tuleb noori peale ja vanemad mängijad on juba mitmed neilt on siirdunud professionaalsetes orkestrites Estonia ooperisse, Herzosse. Kui tihti te kontsert üldse teha saate? Ega me ei olegi palju jõudnud, võib-olla neli-viis kontserti mõnel hooajal sel hooajal saame siiski ainult kaks kontserti teha. No oleneb väga palju teiste orkestrite töögraafikust, sest ega ühestki õppeorkestrisse meie orkester ei vabasta. See on üsna ristsõnamõistatus, kunas me leiame niisuguse aja, kus me saame kokku tulla ja mängida? Nüüd saate kolmapäeval, 27. aprillil Estonia kontserdisaalis, mida te seal esitate? No meil peaks olema üsna ilus kevadine kava, ühtegi otseselt kevade nime kandvat lugu küll ei ole, aga see on koostatud põhiliselt Lääne-Euroopa heliloojate teostest. Alustame inglise helilooja voogem Williamsi ime kauni fantaasiaga kahele keelpilliorkestrile. No seda siin mängis hiljuti ERSO pool hilieri juhatusel. Aasta tagasi mängiti seda Kuhma orkestri mängukursustel ja meie keelpillimängijad ise olid aga huvitatud, et seda jälle siin uuesti mängitaks. Nad väga tahavad seda mängida. Siis on meil noorte solistidega Mozarti flöödi-harfi Kontsert solistideks on akadeemia üliõpilased, Inga Masing, Liis Jürgens ja teise poole esimeseks on meil täiesti ajalooline sündmus. Me mängime esimest korda Eestis 156 aastat tagasi kirjutatud teost, see on on rivioteni. Neljas viiulikontsert. Lähen oli 19. sajandi üks üks tuntumaid viiuldajaid ja ka helilooja oli imelaps. Kuueaastaselt andis oma esimese soolokontserdi. Tema elu möödus pidevalt kastroleerides. Ta on muide ka palju aastaid töötanud. Peterburis oli Peterburi keiserlik viiuldaja, niisugune ametikoht oli tal ja neljas viiulikontsert ongi kirjutatud Peterburis 1849, kuid see oli dollar Aja kohta niivõrd uuenduslik teos, et ta ise ei julgenud seda mängida ennem kui 1851 Pariisis esimest korda seda kontserti loomingus parimaks peetud tihtipeale on väga paljud mänginud näiteks Jaša Heifets pidevalt mängis seda oma kontsertreisidel, aga Eestis jah, paraku ei ole seda tõepoolest mängitud. Me tellisime tänu Concerto krossale, saime me need noodid orkestrimaterjali ja nüüd tuleb siis esiettekanne. Solistiks on kuueteistaastane noor virtuoos Triin Ruubel, muusikakeskkooli õpilane ja kohe ongi virtuoos ja on tõepoolest virtuoos, armastab väga kiiresti mängida. Mis selle kontserdi eriliseks teeb? Ta on väga viiulipärane, kõigepealt on väga romantiline, ei oska ma nüüd tagantjärgi öelda, milles seisneb nüüd tema uuenduslikkus, noh see on nii-öelda muusika loolaste pärusmaa, ta on ka väga hea orkestratsiooniga ja pakub väga suurt mängurõõmu nii solistile kui ma usun ka orkestrile, aga kontserdi lõpus on siis hästi popule Kaarne teos, see on teine sviit. Shoursby see Arleeslannasse on Todee muusikalisele draamale Arleeslana kirjutatud muusikast. Tasub kontserdile tulla noored inimesed mängivad huvitavat muusikat. Ma usun küll, et tasub ja nagu meie eelmised kontserdid on näidanud, kes on käinud, need on kiitnud, kuigi valdavalt üsna noored mängijad ja aga kõik on peaaegu juba üsna suurte orkestri kogemustega, nii kooliorkestrites kui kui ka meil kaasamängimisest. Meie orkestri kõige noorem liige on seekord 13 aastane. Tegelikult üsna üsna noor koosseis. Tallinna noorteorkester esineb kolmapäeval, 27. aprillil kell 19 Estonia kontserdisaalis. Tallinna filharmoonia tähistab kuulsa taani muinasjutu looja Hans Christian Anderseni kahesajandat sünniaastapäeva tema muinasjutu lumekuninganna kontsert esitusega Jukkalingala muusikaga. Anderseni enda elu sarnanes muinaslooga, kus tähtsusetu tegelane tõuseb läbi rohkete katsumuste aujärjele. Puruvaesest hõbedast kingsepapojast sai Taani kuulsaim inimene, tõlgituim kirjanik. Teda peetakse kunstmuinasjutužanri loojaks, neid on ta kirjutanud olnud ligikaudu 160. Et Anderseni nimi ja looming maailmas edasi tuntud oleks, valiti Taanis juubeliaastal paljudest riikidest kultuuritegelasi. Anderseni hea tahte saadiku yks Eestist osutusid valitu üks suusataja Kristina Šmigun ja dirigent Eri Klas, kes olnud seotud mitme Taani orkestriga ning töötanud Arhusi sümfooniaorkestri peadirigendina. Eri Klas siinitsed Kiievil toimubki kontsert, kus Anderseni värvikas ja tore muinasjutt lumekuninganna jõuab publikuni Juka Lincoln muusika ja illustreeriva slaidiprogrammiga. Jutustaja rollis on Diana Klas. Džässmuusiku helilooja, kliendina tuntud Jukka lingala lõi lumekuninganna muusika algselt filmile, mis pälvis 1987. aastal Jussi auhinna. Ligi veerand sajandeid kestnud töö Helsingi linnateatri dirigendina on üks põhjusi, miks Lingoland loonud ka väga palju lavamuusikat. Ka lumekuninganna filmimuusika on ta seadnud lavamuusikaks, mis elling alale omaselt kergemas stiilis ja moderne. Juka Lincoln, noh, tuleb ise Tallinna kammerorkestriga oma teose ettekannet ette valmistama. Kuulata saab seda 28. aprillil Estonia kontserdisaalis Eri Klasi juhatusel sarjas klassika koos Klasiga. ERSO esitleda 29. aprillil Estonia kontserdisaalis heebrea rapsoodia. Kavas Bruh Lohja, Prokofjevi. Soleerib tšellist Ramon Jeffi juhatab maestro Nikolai Aleksejev. Eesti riikliku sümfooniaorkestri 29. aprilli kontsert tähistab rahvusvahelist intellektuaalse omandipäeva ja sellel kontserdil on dirigendipuldis taas kord orkestri peadirigent Nikolai Aleksejev, kellele see on enne hooaja lõppkontserti veel viimane ülesastumine siin Estonia kontserdisaalis. Kontserdil soleerib tšellist Ramon jahve Saksamaalt. Tegemist on juudi rahvusest Riias sündinud muusikaga, kes elab juba viimased 30 aastat, siis hoopis Saksamaal ja ta on õppinud David keeringlaseda Šafrani Sander vägija Boriss Bergamentšikovi käe all. Reedese kontserdi jooksul kuuleme tema soleerimisel kahte teost. Esimene neist prohvikol niidre ja teine Blochi loomu kahe saksa helilooja maks, profiern, Splahi, Heebrea meloodiatele põhinevad teosed. Tšellole orkestrile kuuluvad siis paljude maailmasolistide repertuaari ning neid ongi kombeks siis koos tihti esitada Kanyydran traditsioonilisi jõudi muusikat, tuntumaid meloodiaid ja on inspireerinud mitmeid 20. sajandi heliloojaid. Blochi looma ehk Saalomon on aga üks virtuaalsemaid tšelloteoseid ja kontserdi teises pooles kuuleme Sergei Prokofjevi kuuendat sümfooniat, mis seal enne 1947. aastal Eesti riikliku sümfooniaorkestri reedese kontserdi salvestab. Klassikaraadio. Kuigi juba üheteistkümnendat korda tehakse sel nädalavahetusel ukra Reinas Odessas teoks järjekordne põnev üritus festival kaks ja kaks päeva uut muusikat. Festival piirdub 48 tunniga, see on sisereedest pühapäevani, millesse mahub aga kaks 12 tunnilist bloki kontserdimuusikat. Ettevõtmised kõikuvad essa Ukraina kultuurikeskuses. Festivali algataja ja kunstiline juht. Siiani on naishelilooja karm Ellatset kolenko. Tänuväärt, et on siin esiplaanil pikk rida ja Ida-Euroopa muidugi ka Ukraina heliloojaid. Samas ka tuntud autoreid läänest kõigile ida omadele, kust keegi pärit pole jälile jõudnud, nimetagem siis enam kuuldud nimesid. Rašid, kali, mullin, Tatarimaalt, siin praegu esimene, edasi oleks Sanders Aga keevitš, Sergei Sašitka, Juulia kommelskaja, viitavates Germalavitš jõus, Ukraina autoreid veel terve rida. Ja siis läänes Jeim skalaar, Shal lukktarbel lee Koorits heegerit või mis seal lang, sisukas valik siingi ja autorinaga karamellsepp kalenko ise. Odessa kammerorkester on kaasa tegemas dirigentideks Bernhard Wulf ja Igor Shaw ruk ja rida kammeransamblid läänest Zürichi klaveritiriost. Kuni ideelt saksofonikvartetti, nii ennast näiteks ka pianist Tatjana gravitšenko. Kaheksa päeva kestis, jõudis eilseks lõpule uue muusika festival Jauna muusika Vilniuses, mida on peetud olulisemaks elektromuusika ja elektroakustilise muusikafestivaliks Baltimaadel. Nii olid ka kontserdid oma teemalt ja nimetustest. Sõnaga e-elektromeenutame viimaseid kolme sellelt nädalalt kolmapäeval kava e multimeedia, kus peategelasteks Florientein vedendi Hollandist Karsten Nikolai Saksamaad. Neljapäeval kava Eevois, läti raadio kammerlauljatelt Kawassar jahu, Jurguutis marsruulis Jonatan Haavi ning eile viimasena leedu oma uuele muusikale pühendatud kava Eeellit lõunale. Naabrite autorid vääriksid siin minu meelest kõik äratoomist. Ja kirdes marti näitis. Kõik kontserdid toimusid Vilniuse kaasaegse kunsti keskuses. Heidelbergi kevadfestivalil on algamas viimane nädal. Kui pidustuste alguses nädalal tehti sisukas kummardus Arvo Pärdile nelja kontserdiga tema juubeli puhuks kaasa tegemas ka dirigent Anu Tali ning Eesti filharmoonia kammerkoor, mida hakkab Bella kavades, juhatas peadirigent Paul Hillier siis järgmisele nädalale. Viimasele jääb ka viimane, viies Arvo Pärdi pühendus. Ja siis on kavas kollaaži B ja C ning magniifikat esitama seda Hoycze kamber virtuoos Berliinist ning Winsbachi poistekoor. Järgmisel laupäeval jõuame rääkida ka praegu kestvast nüüdismuusika festivalist. Ooren auh euroop Düsseldorfi toon Halles ja Hollandi kolmes linnas reedeni kestvast Hollandi kammerooperifestivalist. Ent sisukas festivali mõõtu kontserdisari tehakse praegu teoks Londoni lõunakalda kontserdikeskuses seanss Pieter Maxwell Davise hiljutisele 70.-le sünnipäevale pühendatud tsükkel seitsmeteistkümnendast kuni 30. aprillini nimetuse all. Peter Maxwell Davis siition How hauettaim kaase tegemas mitmed väljapaistvad muusikud, Kuningliku Muusikaakadeemia ansamblit, kammerorkestri Psafa endimion ansambel. Ja just eile mängisin Antons infonietta Oliver gnosseni käe all ka Maxwell Davise teosed. Anti Christy Revolution end. Poolkontsert toimus Queen Elizabeth hoolis. Nüüd veel edasi kolm kontserti, kuni lõpp õhtuni Royal festival hooliskus filharmooniaorkestri ees helilooja ise ning solistiks trompetis ookean, Hardymbeeveeerr Rootsist. Uusi teoseid ja põnevaid ettekandeid veel siit-sealt. Soome juurtega nimeka Ameerika helilooja Charles voori näril on valmis kiustani kammerorkestri takk, kaamera tellimusena, uus oopus aspiriaajana, maailma esiettekanded pühapäeval esmaspäeval New Yorgi kogen häini muuseumi-kontserdisaalis helilooja dirigent eriliselt tähelepanu äratavad šoti heliloojad Jens Mac Nillani populaarse kolmandast sümfooniast, Sailans uued ettekanded. Aprilli teisel nädalal kolm esitust Kuulsa Philadelphia ookestra pooldis tituuaa dirigeerimisel ning peatselt tulemas kaks õhtut magniburgi filharmoonia orkestrit-Saksamaal. Märkimaks Eduard Tubina tähtpäeva aastat juhatab Neeme Järvi üleeile eile ja täna Detroitis Tubina viiendat sümfooniat millele kavas eelnesid Sibeliuse Finlandia ning Prokofjevi teine viiulikontsert Nikolai snaideriga solistina segava nimetuse all eklektika. Järvi on tema peadirigendi ametis viimane enne lahkumiskontsertide seeriat juunis. Aga kolmapäeval austati maestro Järvit ta 15 aastase peadirigenditöö eest Detroidi sümfooniaorkestris Detroiti muusikapreemiad distingulist achievement kraadiga. See anti talle pidulikult kätte. Detroitis teid syyatteris. Soome raadio sümfooniaorkester on järjekordsel kontserdireisil Hispaanias, Soome uuest muusikast kaasas maakonnas Lindneri orkestritükk. Cramo juhatab seda teisipäevast neljapäevani Sara koosas, Valencias ja Madriidis aga kolmeks nädalaks Helsingisse Aleksandri teatrisse tulnud Peterburi Maria teater. Küll lauldi algul Helsingi toomkirikus Uspenski katedraalis ka vene kirikumuusikat ja õigeusu psalmi. Peri trupp tegi oma uuslavastuse esietenduse. Šostakovitši päris mängurid just siin Aleksandri teatris kaasas ka veel balleti diveritis ning neil päevil Prokofjevi armastuses kolme apelsini vastu etendused. Ning lõpuks Velveneromansside kava dirigendipuldis oli, on Tugansohhijev peadirigent Valeri kergi juhatab ise New Yorgi Metropolitan operes näiteks Wagneri Valküüride vanemat lavastust, kus siig Monty osas laulab plasside Domingo. Ent uue lavastusena on netis publiku ees. Praegu on Faust, kus muusikadirektor Jens Liiwaini käe all laulavad Fausti Roberta Alanya ning Margareti Soomes Apranzoyle isugoski. Ja Soome veel Matit tiraeg Kalju kes on ka meie ois tracki festivali noore tippsolisti antis siirale professor Sibeliuse akadeemias Helsingis valiti Helsingi kõrvale ka Hannoveri kõrgema muusikakooli juhtivaks klaveriprofessoriks. Rae Kallio valiti sinna 80 Kuuesoovija kandidaadi hulgast. Enne teda oli klaveriprofessuuri eesotsas Harje Vardi, kes on olnud ka näiteks fin. Brontmani jundi oli õpetaja. Sellist Miša, Maiski ja pianist Marcia Archerits tähistavad oma kolmekümneaastase tutvuse ja koos juubelit. Maiski oli üldse esimene tšellist, kes Archeritšiga koos esinema hakkas. Nüüd on nad mänginud oma juubelikavad vene muusikast, Stravinski, Prokofjevi Šostakovitši menukalt radile ja viimati kuuldi seda kontserdil Brüsselis. Aastal 2003. Väärib tähelepanuga Britteni ooper repiiter, kärans esmalavastuse Ateenas olümpiateatris Kreeka rahvusooperitrupid alkas Valttasse dirigeerimisel kaks viinast etendust, eile ja homme aga Pieter garaimsi. Kontsertettekande tegid asja ka Berliini Filharmoonikute peadirigent sai man rätt liivale. Jaa, täht solistidega läheb praegu Londoni kuninglikus ooperis Verdi maskiball. Siingi on esiplaanil soome sopran, kärita matile. Amelia osas Gustav, kolmas on tenor Marcelo Alvarez pangas trendi osas Toomas Hansson muusikadirektor Antonio Papano käe all. Aga päris põnev uudis tuleb Londonist kolmandal mail, kui kuninglikus ooperis tuleb maailma esiettekandele dirigent Lorin ma senikauaoodatud per 1984 George Orwelli järgi ning autori enda juhatusel. Helgaja. Tänasele heligajale tegid kaastööd Kersti Inno, Karin kopra, Hedvig Lätt, Marge Raun, Mirje Mändla ja Priit Kuusk. Saate pani kokku Tiina kuningas, tehniliselt teostas Helle Paas. Helga ja muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetis. Neile sobival ajal sobival ajal liiga ja.