Heliga ja tere ja klassikaraadiokuulaja tänast 30. aprilli heligaja Saadet toimetab Kersti Inno. Tänased teemad. Rahvusvahelise koorifestivali Tallinn 2005 konkursist jagab mõtteid žürii esimees Venno Laul Vladimir raskenaasi ja Kremerata Baltica kontsertidest Eestis, räägib produtsent Madis Kolk. Tartus toimunud noorte pianistide konkursist kuuleme Hedvig Lätti vahendusel, kes küsitles žüriiliikmeid ida muusika. Festivali orient tutvustab kunstiline juht Peeter Vähi. Stockholmis allkirjastati leping Eduard Tubina kogutud teoste väljaandmiseks, räägib Vardo Rumessen. Virve Normet tutvustab Tubinnale pühendatud kontserdi ja saatesarja Eduard Tubin. Järjekordset Tubina ühingu õhtu kava tutvustab Toomas ilmet. Sibeliuse muusikaakadeemia professori Matti randaneni. Akordionimuusikaseminarist kuuleme Henn Rebase vahendusel läti dirigent kast. Marsruut on Eesti filharmoonia kammerkooriga valmistanud ette kava briti ja läti muusikast teatraliseeritud kontserti nõukogude ajal keelatud autorite kirjandusest ja muusikast Kuu tagumine külg tutvustab produtsent Heili paus ja muusikauudiseid laiast maailmast, vahendab Priit Kuusk. Head kuulamist. Eelmisel nädalalõpul toimus Tallinnas üheksas rahvusvaheline koorifestival Tallinn 2005 mille keskne sündmus oli koorikum. Kurss võistles 30 koori kaheksast riigist. Žüriis olid rahvusvaheliselt tuntud muusikud. Stephen leitan Inglismaalt, sepa murda Soomest Maris sirmas Lätist Gustav siutmist Rootsist. Žürii esimees oli professor Venno Laul, kel tohutult kogemusi žürii tööst rahvusvahelistel konkurssidel. Tallinna koorifestival 2005 lõi pretsedendi. Jah, tõepoolest, mul on olnud võimalus üle 50 korra alla erinevates riides. Aga sellist korraldust, kus koorid vestlevad mitte kooriliikide kategooriates, vaid muusikastiilide kategooriates. Sellist korraldust kogesin esimest korda. Teadaolevalt sellist mudelit ei olegi maailmas kuskil mujal kasutatud veel. Sellepärast ta sellest kõigepealt natuke rääkida. Me pakkusime välja koordele kolm muusikast piiridega teooriat. Esimene oli barokk, transteine oli 19. sajandi romantism ja kolmas oli kaasaegne muusikakoorid, võisid ise otsustada, millisest kategooriast nad osa võtavad. Nad võisid osaleda kõigis kolmes veid, tulla konkursile ainult sooviga võtta osa ühest kategooriast. Mis oli selle juures korraldajate nägemuses pluss kõigepealt see, et see kontsentreeritud tähelepanu muusikalisele kvaliteedile, muusikatestele, parameetritele. Loomulikult ei saa teha head muusikat ilma hea instrumenditaja koor peab hea olema, kui ta tahab konkursil silma paista. Kuid ikkagi, kui vesteldakse muusika kategooriates, siis niisugune moment nagu ütleme stiili mõiste, stiilitaju, ütleme barokk, renessanssmuusika, esitus, eripära või romantismitunnetus või suutlikkus kaasaegses helikeeles ennast teostada ja nii edasi. Nii et esikohale tõusis nagu muusikaline kvaliteet esikohale tõusis. Repertuaarivaliku oskus omal ajal endasse tavatses seda öelda, et koorijuhi väärtuse ja oskuste üle saab juba hakata otsustama selle järgi, kui vaatad kavalehele, mida te sinna valinud juba sealt peab peegelduma vastu korjuhi, tarkus, tunnetamaks oma pooli, võimeid ja nii edasi. Selline muusika kategooriates, muusikastiili kategooriates. Konkurss rõhutas oluliselt selle momendi osatähtsust publiku seisukohalt, mida õnneks oli meile jagunud kõigile päevadele kõigile kontsertidele. Piisavalt. Aitäh kõigile, kes käisid kuulamas koorifestivali publiku jaoks oli kahtlemata ka selline korraldus huvipakkuvam, sest ei tulnud järjest kuulata ühevärvilist koorilaulu. Ja peale selle selline stiilikategooriates vestlemine välistab kohustusliku laulu. Kas paneme seda võimalust ja panna mees kordadel laste kordadel ühte sama kohustusliku laule repertuaari. Nii et huvitavam oli igal juhul kõigil, nii publiku kui ka žürii säilitas värskuse, laua taga ei nüristunud. Hakkas žüriile ei tekkinud probleemid, kuidas võrrelda näiteks lastekoori ja küpsete inimeste koorimuusika tõlgitust, noh kasvõi barokkmuusikat. Kas tabelite, selle naelapea pihta, mille üle ka oli üldse enne selle mudeli rakendust kõige rohkemate vahetust, tõesti, me kõik pisut kartsime seda, et, et võib-olla lastekoorid tunnevad endid mingil määral diskrimineeritud, et kas võib lastelt tahta sellist kogemust, sellist taset, sellist suutlikkust, mida võib üks täiskasvanute kammerkoor, kus on valdavalt valitud lauljat suurte kogemustega ja, ja tihtipeale ka profid. Et kuidas need omavahel panna ühes kategoorias võistlema. Kuid ütleks selle kohta, et elu ise panin asjad päike üllatus-üllatus, konkusid tervikpildis. Eesti lastekoorid olid ühed kõvemad tegijad ja ka lõpptulemustes Eesti kooridest kõige kõrgema punktisumma just. Lastekoor Eesti televisiooni lastekoor. Võin öelda, et žüriilaua taga meid tunnetanud üldse sellist probleemi. Me ei suuda võrrelda erinevaid kooriliike üksteise järgi vaheldumisi esinemas. Ma täiesti unustasin selle probleemi. Meil Jaanus ürige lähtuda reglemendi järgselt mingisuguseid arutelusid aga peab ütlema, et ka pärast kohvitassi juures jutuajamistel ta, mu kolleegid Zürist keegi ei väljendanud, et oleks olnud raske, oleks olnud võimatu hinnata neid erinevaid kooriliike selles ühes grupis. No rääkides veel praegu tulemustest peab ütlema, et tugevalt esinesid üldse eesti koorid, Eestist, oli meeldivaid üllatajaid ja et 30-st osa võtnud koorist 20 olid eesti koorid siinjuures taas täiesti eraldi tänu öelda kõigile Eesti koorijuhtidele, lauljatele, kes selle konkursile tulid, sest lisaks me ainult 10 väliskooriga seda konkursse korraldama siis oleks saanud päevaga läbi ja poleks sündinud sellist sellist tundmust. Teisest küljest võttes nii, et kuna žürii ei korraldanud arutelusid, tulemused kujunesid protokollis, mille alusel nii nagu iga žürii liige nad pärast koori esinemist ära andis siis objektiivsus oli garanteeritud. Aga kui nüüd nendes kolmes kategoorias vaadata, kes võitsid, siis renessanss barokkmuusikas, ansambel Soomest, romantismis, mees kooritaaliast kaasaegses muusikas, lastekoor Eestist ja kõige suurem autasu Grand Prix võitis koor Eestist. Siinkohal loeksin ette tulemused. Renessanss barokkmuusika kategoorias sai esikoha kammerkoor, hilja ansambel Soomest, teise kohaga märgorvu otses musikaalse Risto Joosti juhatusel ja kolmanda koha Tallinna Ülikooli kammerkoor, dirigendid Merike ja Aivar allesstzynski. 19. sajandi romantismi kategoorias võitis Europoli fooniko Tiruda Itaaliast. Teise koha sai Estonia seltsi segakoor dirigent Heli Jürgenson ja kolmanda koha Hämelais osakonnad, laulajad Soomest. Ning kaasaegse muusika kategoorias sai esikoha Eesti televisiooni lastekoor dirigent Lii Leitmaa Kammerkoor Woodžes, musikaales dirigent Risto Joost ja kolmanda koha Hämeleis osakonnad laulajad Soomest ning Grand Prix disWoodžes musikaales Eestist Risto Joosti juhatusel. Lisaks andis žürii välja terve rea tunnustuspreemiaid. Otsustasime esile tõsta selliseid koore, mis mõne iseäraliku saavutusega või mõne nüansiga eriti meile meelde jäid, silma hakkasid. Ja siin on märkida, et niisugused noortekollektiivid nagu rivaali kammermeeskoor Tallinnast ja vanalinna muusikamaja tütarlastekoor Eestist žürii tunnustuspreemia ja sai žürii tunnustuspreemia üle eestlasele neidudekoor, leelo. Žürii poolt oli õigus anda välja parima dirigendi preemia. Tekkis jälle küsimus, et Preemia dirigendi preemia äkki kuidagi nagu loogiliselt ei peaks minema siis sellele dirigendile, kelle koor saavutab maksimaalse tulemuse. Aga samas tundus, niiet alati ei ole see dirigent süüdi, kui ta koor või kohe võitjaks ei tule. Teinekord lihtsalt pill ei ole veel piisavalt hästi komplekteeritud ja koor on oma arengujärgus poole teel, aga dirigent näitab oma tarkust, oma muusikalist isiksust, oma arusaamist niivõrd eredalt, et teda taas tunnustada. Ja sel aastal antigi dirigendi eripreemia Heli Jürgensonil Estonia seltsi segakoori dirigendile. Ja seda väliskolleege. Kuulge te tähelepaneku põhjal, nende poolt oli see initsiatiiv, mida ma soojalt muidugi toetasin. Nad ütlesid, et see paistis silma, kuidas inimene tajub muusikat, kuidas ta tõlgendab muusikat ja koori esinesid tublilt, nad tulid romantismi kategoorias teisele kohale. Preemia parima eesti helilooja teose esituse eest väliskoorid poolt sai Häme läis osakonnal laulajat Soomest. Nii et teie näeksite meelsasti, et koorile konkurss, Tallinn jätkaks sama ülesehitusega. Mina isiklikult ütleksin, et tark oleks otsas, kui praegu nõndaks selle kogemusega, mis me praegu saime. See õigustas ennast, see oli huvitav. See ei jätnud kedagi varju. Ja isiklikult olen sügavalt veendunud, et, et see väärib kordamist. Olgu siinkohal öeldud, et, et idee käis välja Tõnu Kaljuste kes oli selle konkursi kunstiline juht ja sinna siiralt tunnustan tema nägemust aru saama. Enne kompusse, et kuivõrd see võiks olla huvitav see õigustas ennast täielikult. Rääkis koorikonkursi Tallinn 2005 žürii esimees Venno Laul. Liigaja. Täna-homme annavad Eestis kontserte Vladimir askenaasi ja Kremerata Baltica, räägib produtsent Madis Kolk. Arskenaasi esines Eestis eelmine kord 99. aastal Tallinnas ja Tartus klaveriõhtuga. Ja mäletan, milline suursündmus oli ka see tookord. Tegu on, ühe, võib küll öelda suurima mitmekülgsema ja viljakama muusika Korfeega üldse praegu maailmas, kes on omal ajal noorest peast võitnud mitu kõige suuremat pianistide konkursi olles veel Moskva konservatooriumi noor staar siis ta läks küllalt vara ja nõukogude võimu jaoks skandaalselt läände ja seal tema karjäär alles õitsele puhkes, sest et selle kõrval, et ta on tohutult esinenud ja plaadistanud paljude erinevate terlik loomingut ja nii edasi ja pälvinud ridamisi grammisid selle kõrval, et ta üle maailma ringles tipppianistina. Kui ta alustas dirigendina nagu tihtipeale just pianistina ja väga nimekad pianistid on üle läinud või kaastegevusena ka dirigeerinud, siis mõnikord sega muigeid esile kutsunud, noh mitte kõik ei ole saavutanud dirigendina sedasama, mis pianistina siis arskenaasi, tema maine ja tegevuse mõju ka dirigendina järjest kasvas ning on hämmastav, kui paljude juhtivate sümfooniaorkestrit peadirigent Ta hulk aastaid on olnud. Ja seetõttu on väga uhke, et Kremerata Baltica, mis on Riiast pärineva maailmakuulsa viiuldaja Gidon kreemeri loodud võiks öelda meie oma kammerorkester, sest seal mängivad ju Eesti, Läti ja Leedu parimad noored orkestri muusikud. Et kui tore on, et Kremer Kremerata Baltica on suhteliselt arma nähtusena kutsunud kõrvalt dirigendi, sellise dirigendi Kremer Aadot juhatama koos Gidon kreemeriga Kremerata Baltica on ju meie regiooni fenomen, kes on tuntud kutsutud pidevalt suurimatele, festivalidele ja tähtsamatele kontserdilavadele. Nii et praegu jah, kuidas seda nimetada kumulatsioon, võimendamine või sünergia, et on kaks võimsat jõudu on kokku saanud ja selles klassikalises kavas, mis ettekandele tuleb Sibeliuse sütt armastav Mozarti klaverikontsert Es-duur keskel kaks seitse, üks arginaasiga klaveri taga ja dirigeerimise ikka. Ja Hendersoni auketi keelpilliorkestri versioon, et ma saan seal on nii pianistlikus ära kui ka lihtsalt väga head klassikalist muusikat erakordselt kõrgetasemelise ettekandes. Kremerata Baltica ja dirigent ja klaverisolist Vladimir askenaasi esinevad Estonia kontserdisaalis 30. aprillil kell 19 ja Pärnu kontserdimajas esimesel mail kell 17. Möödunud nädalal toimus Tartus viies Eesti noorte pianistide konkurss, kus osales üle 70 noore mängija üle Eestit. Millised annab žüriiliikmete kommentaarid? Kuulata ei saa, hinnates neid noori mängijaid. Žürii esimees oli Sibeliuse akadeemia õppejõud Queen liutavatcherna. Žürii liige oli ka Eesti Muusikaakadeemia õppejõud Lilian Semper. Minul oli see küll väga huvitav kuulata, seepärast, et mul ei ole täit ülevaadet olnud Eesti selle hea pianistidest, nii et ma selle nüüd mingil määral kindlasti sain. See oli päris rõõmustav, mulle meeldis näiteks niisugune asi, et oli väga palju poiss, sest klaver vaatamata kõigele on mingil määral nagu meeste pill. Miks sa seda nüüd absoluutselt öelda, aga ta on mingil määral seda tõesti teiseks tase on tõusnud. Mulle meeldis ka see, et mõned keskus, et Eestis on nagu rohkem esile tõusnud Tallinna kõrval näiteks Kirde-Eesti, muidugi juba mõnda aega trügib sinna esiplaanile oma heade noorte pianistidega Narva, Sillamäe, Jõhvi ja siis märkimis tarne. Minu meelest oli see Tartu edasiminek, sellepärast et sestsaadik, kui Tartusse on tehtud noorteosakond Elleri muusikakooli juurde kuidas öelda ette valmistavad nad endale õpilasi juba maast madalast ja see algõpetuse on äärmiselt tähtis, nii et selle tõttu on Tartus nagu märgata taseme tõusu ja muidugi tahaks ka näha, et oleks teisigi innukaid osavõtjaid. Mul tuleb ikka ette, et näiteks Pärnu on nii suur keskus ja Pärnust ei olnud, osavõtjaid oli küll, aga Viljandist seekord. Kes olid parimad noored? Žürii liige, Georg Otsa nimelise muusikakooli õppejõud Lembit Orgse Tänase hetke seisuga ja nüüd selle möödunud konkursi mängu põhjal me andsime esimesed kohad välja nooremas vanusegrupis. Esimese koha sai Daniil Gridžneb Narvast ja Joosep Teppo Keilast. Nemad olid siis noorema tupi esimese koha võitjad ja andsime esimese koha välja keskmises vanusegrupis ja selle Sairuslanstroogi Narvast. Vanemas vanusegrupis me seekord esikohta välja ei andnud, küll aga hulgaliselt teisi ja kolmandaid kohti. Nende noormeeste juures olid ühendatud väga lava isiksus, kunstnikunatuur ja küllaltki kaugele arenenud mänguoskused. Need olid kõikide nende kolme noormehe puhul väljapaistvalt heas seoses vanemas grupis, mis auhinnad välja Anky. Andsime kaks teist preemiat. Kle said e Vaborobjoova Tallinna muusikakeskkoolist ja Jaanus poogelberg Tartu Elleri-koolist ja oli veel kolm kolmandat preemiat. No mind rõõmustas ka eriti nooremate vanusegruppide juures yhe mängu ja loomingurõõm, mis oli just väiksemad osavõtjate puhul eriti rõõmsaks tegev ja äratuntav klaverimäng nõuab suurt keskendumist ja pühendumist ja ka kannatlikuste tööd ja mõnikord vanemaks vaadates seda kõike ei jätku enam. Võib-olla seetõttu vanemas grupis see pilt ei olnud ehk nii ere, aga ometigi olid kõik mängijad väga tublid, ka seal. Rõõm on teatada, et eesti noored muusikud on taas ka rahvusvahelisel konkursil silma paistnud. Sopran Alpia komaalova ja pianist Mihkel Poll pääsesid konkursi New Talent 2005 poolfinaali New Talent konkurss, mida korraldab Euroopa Ringhäälingute Liit juba alates 1969.-st vastast ning selle eesmärgiks on julgustada noori muusikuid esinema suure auditooriumi ees, mida võimaldab raadioülekanne. Alates 2003.-st aastast. Ost toimub New Talent slovakkias. Esimest korda konkursi ajaloos pääsesid teise vooru ka Eesti esindajad. Kandidaatide valimine konkursile toimub EBU liikmesmaade raadiojaamade kaudu. Igal riigil on võimalik saata konkursile kahe esineja salvestised vanuses 18 kuni 30 aastat. Eesti raadiokandidaadid Alpiacamaalova ja Mihkel Poll on Eesti noorte interpreetide konkursi Con prio tead. Esimeses voorus valib rahvusvaheline žürii välja kaheksa poolfinalisti, kes sel aastal esinevad 30. septembril Bratislavas toimuval kammerkontserdil. Kammerkontserdi kaheksa esineja hulgast valib žürii välja kolm finalisti kontserdile, kus noorele muusikule antakse võimalus esineda koos rahvusvaheliselt tuntud orkestri legendiga. 2005. aasta uue talendi Euroopa muusikamaastikul otsustab finaalkontsert kolmandal oktoobril Bratislavas. Klassikaraadio teeb New talenti finaalkontsertidest, otseülekanded. Ka ja maikuu esimene nädal möödub Eestis festivali orient tähe all. Festivali tutvustab kunstiline juht Peeter Vähi. Juba kolmeteistkümnendat aastat on kestnud orient festivalide traditsioon Eestis tänaseks mitte üksnes Eestis, vaid orient. Festival on jõudnud laieneda Soome Lätisse ja nüüd esmakordselt ka Venemaale, täpsemalt Sankt-Peterburgis. Mõnes mõttes. Ma julgeksin vist pidada käesoleva aasta festivali kõige paremaks, kui neid võrrelda varasemate aastatega, sest tänasel festivalil on meil tipud väga. Mitmeski mõttes peaks ehk nimetama ravi Šankarit annuskashankarid, need on tipud, tuntuse kuulsuseks, kuidas siis ka eksootilisemaid esinejaid on raske leida, kui näiteks meie tänavune Taani rahvalaulik ühtlasi ka Taani kuninga nõunik tappa saanud ka sellist mastaapi ja monumentaalsust on näiteks Hiina ooperi Kultši ooperi näol. Ja kui vaadata sümfoonilist muusikat perso kava, siis väga raske on leida nii-öelda veelgi paremaid heliloojaid. Idamaailmast. Käesoleval festivalil on esindatud nii-öelda jaapani number üks helilooja toru takementsu siis Hiina helilooja ta on ja koreast ison Jon geograafia, need araabia maadest kuni Jaapanini. Ja kui ravi Šankaron ära käinud, siis kõrgemale ei ole justkui enam edasi püüelda. Eks me peame vaatama uute kvaliteedi poole tulevikust, aga kes siis sel aastal esinevad? Ma juba nimetasin hiina kunsti ooperit, see on 30 kaheliikmeline ooperitrupp, võib-olla Hiinast on enam tuntud Pekingi ooper, aga Kunsu on Hiina ooperiliikidest vanim, ligi 700 aasta vanune ja tänaseks lülitatud Unesco kultuuripärandile seda nimekirja siis Nepaali muusikat esindab Nepaali ametlik kultuurisaadik, see on ansambel sur Sutha, kes siis ühendab budistliku jahinduistliku niisugused muusikatraditsioonid Nepaalis, võib-olla ehk kõige suuremad virtuoosid tänavusel festivalil on kaks meest Indiast. Sarodi mängija, Ronadžitsem, Gupta sarved on teatavasti india tüüpiline näppepill, selline võib-olla ehk lautolaadne. Ja teda saadab tabla trummidel Superior toas, ma julgen tõesti öelda, ta on fantastiline trummar, ma ei ole näiteks veendunud. Ta jääb maha nii-öelda jumaldatavatest india trummaritest, nagu sa kir Hussein või siis alla raga. Aga meile tuleb Aditia Kaljan Puur. Ma julgen siiralt soovitada seda kontserti kõigile, keegi ei pea pettuma, siis ERSO kontsert Kaug-Ida-muusikast, heliloojaid, vaatasin, torud, Ace mitsu taandun ja, ja see ongi olnud, aga dirigendipuldis on korealane Dio ja solistiks hiina Pekingist pärit Pippa virtuoos. Lei Lan Wei Wei on muide Pippa mängija, keda soovitas Landon isiklikult oma kontserdi solistiks siis putani muusika, see on midagi eksootilist botaani solistiga. Me kohtusime paar aastat tagasi, kui Taanis ja sealt ta silma jäigi. See on võib-olla kõige sellisem rentsem, kõige folkloor, elikum esinenud ja meie tänavusel festivalil lisaks veel hiina traditsiooniline trio, mis mängib niisugust kammerliku muusikat, see ei ole rahvamuusika, see on ikkagi selline rafineeritud professionaalne muusika, mida esitati Imparaatorlikes õukondades ja festivali lõpet tab islamimaade muusika kontsert, mis on mõnes mõttes skaala kontsert koosneb kolmest osast, alustab Egiptuse päritolu araabia muusik, kes on pärit egiptuse, nii-öelda südamest sündinud kuulsate Giza püramiidide vahetus läheduses. Tema nimi on alaline? Jaa, ta laulab ja saadab ennast lauto sarnasel keelpillil nimega uud. Kontserdi teine pool on muidugi tinglikult islamimaade muusika. Tegemist on nimelt sellise moslemimõjudega india tantsuga katakk tantsuga kaks tantsijat, kes on kava üles seadnud nii, et nad kohati nagu võistlevad omavahel, see on selline teadlik duett-duell ja neid saadavad siis india elavad muusikud. Ja kontserdi lõpetab meie festivalil üks sellistest tõusvatest staaridest usbeki lauljatar ja ka keelpillimängija see varanazarhan. See on lauljat, kes on nimetatud World Music kategoorias aasta muusikuks 2004 ja ta on tõesti seda väärt, võib olla lõbuks, nimetaksin veel ravisankari ja anoskašankari kontserti, aga seda ma nimetan teatud niisuguse kõhklusega, oma hääles pärast, et ei ole sugugi rõõm öelda, et, et jah, et orient festivali raames toimub kaks ravisjonkari kontserti, aga need toimuvad mitte Eestis. Üks toimub Peterburis ja teine toimub Riias. Festivali aegu kõneleb Peeter Vähi klassikaraadios kell kaheksa 10 igal hommikul veel pikemalt. Kõikidest esinejatest klassikaraadios on ka ülekanne reedel, kuuendal mail Eesti riikliku sümfooniaorkestri kontserdist. Me salvestame ka viienda mai. India kontserdi, kus esineb Atyydse garampoorse on eetris üheksandal mail kell 21. Samuti salvestame kasse varandasarhanni kontserti, mis jõuab klassikaraadio eetrisse 14. mail kell 20 null viis. Helikaja Vardo Rumessen mõne projektiga nii. Ühe etapi justkui saavutad ja siis on silmapiiril selle töö tegelik ja monumentaalne osa. See on nüüd emotsionaalne sissejuhatus. Tegelikult tuled sa Stockholmist ja seal sai alla kirjutatud üks tohutult oluline leping Tubina muusika jaoks. Mis see on? Ma arvan, et, et see on Eesti ja Rootsi riikide vahel seni sõlmitud lepingutest kõige pikemaajalisem ja kõige suurem leping mis jääb kehtima vähemalt 30-ks aastaks. Ettevalmistusi selleks sai hakata tegema juba aastal 1997, kui ma tegin esimese kirja tolleaegsele peaministrile Mart Siimanile. Kui 2001. aastal loodi rahvusvaheline Eduard Tubina ühing siis vastavalt selle põhikirjale on selle ühingu üheks kõige peamiseks tähtsamaks eesmärgiks Tubina kogutud teoste väljaandmine. Siiamaani Maale on kestnud väga keerulised ja pikaajalised läbirääkimised. Nii Rootsi valitsuse, Rootsi peaministri, Rootsi kultuuriministri, Muusikaakadeemia ja mitmete Rootsi kirjastustega. Ja nüüd, 26. aprillil ei see etapp läbi, kui Rootsi kuninglikus muusikaakadeemias olid kokku tulnud kõik rootsi kirjastused. Neid on neli erinevat kirjastust. Keermans music for laag, Erlingher, laagen, siis Edition Sveits ja ja samuti Scandinavian Song ja samuti Nordiska music Fer laageti esindajana veel üks Germantsi kirjastuse peatoimetaja ja nemad kirjutasid alla siis koos Eduard Tubina ühinguga ja samuti tee Eduard Tubina helitööde pärija Eino Tubina poolt alla trükiõiguste lepingud. Tubina ühingul on varem juba sõlmitud leping Eesti vabariigi Kultuuriministeeriumiga aastast 2003 mis tagab meile aastase finantseerimise ja kohustab meid välja andma igal aastal vähemalt ühe aitäh, kuid siiani puudusid meil selleks juriidilised kirjastamisõigused. Ja nüüd sai see leping kuues eksemplaris. 26. aprillil Stockholmis alla kirjutatud esimesed väljaanded on tegelikult juba ilmunud. Need on separaat, vihikud klaveriteostest ja selle aasta lõpuks peaks ilmuma suur paks album, akadeemiline väljaanne koos teaduslike kommentaaridega inglise keeles Tubina kogutud klaveriteosed. Kõik ettevalmistused selleks tehtud noodigraafika on valmis. Ja samuti on noodigraafika juba valmis järgmise köite jaoks mis peaks ilmuma aastal 2006 seoses Estonia teater tri 100 aasta tähistamise juubeliga. See on Tubina ooper Barbara fantiisen, Uusen, mida on Eestis ju korduvalt lavastatud ja mis on üks kõige menukamaid ooperilavastusi meil üldse olnud. Millega siis tähistatakse ka seda teatri juubelit? Legendaarne meie ojas Jaajotu. Eduard Tubin helilooja. Hea kuulaja, kui palju tead sa meie suurimast helilooja Eduard Tubina, st. Kas ei ole su ettekujutus temast seostunud, vaid 10 sümfooniaga ning mõne lavateosega teado reid, Reigi õpetaja ja Barbara fontii sõnuhusen, mida taas ka Estonia laval näha saame. Ja veel, mäletad, kui värvikas oli ballett kratt. Aga võib-olla on sul huvitav teada, et väliseestlaseks peetud Eduard Tubin oma elu 40 esimest aastat elas Eestis ja töötas Tartus ja töötas määratu energiaga. Ilmselt suur muusikaanne jumala armust jõudis ta palju. Ta oli koorijuht, Vanemuise teatri dirigent, kes, nagu öeldakse, 10 päeva nädalas tegeles aktiivse teatri ja kontserdieluga sümfooniad, vokaalsümfoonilised, suurteosed, ooperid, operetid, meelelahutuskontserdid, laulupäevade juhatamine, kooride ees lisaks veel aktiivne oma helilooming. Ja loomulikult noore mehe isiklik tundeelu. Kõigest sellest, mis tehtud kodumail ja mida hiljem tõid 40 pagulasaastat ja kohanemine Rootsi ning selle niinimetatud vaba maailmaoludega. Ka sellest tahame rääkida saatesarjas Eduard Tubin 100. Mai ja juunikuu jooksul. Tema ulatusliku loomingu jaoks on kahetunnine aeg teisipäeviti kell 19 ja ligi tunnised on saated, kus domineerib elav jutt ja mõttevahend, kus need on eetris laupäeviti kell 11 null viis kuni 12. Kordusega pühapäeval kell 16, null viis. Kui eetris kõlab signatuur Tubina teise viiulikontserdi jutustava algus fraasiga siis alustamegi oma järjekordset saadet Eduard Tubin 100. Ja neid saateid ja kontserte saab olema klassikaraadios kokku 14. Ka ja teisipäeval, kolmandal mail toimub rahvusvahelise Eduard Tubina ühingu muusikaõhtu ja see on sel hooajal. Viimane ühingu tegevdirektor Toomas Velmet, mis te sellel viimasel õhtul välja pakute? Viimane õhtu on mitmes mõttes erandlik. Esiteks on ta erandlik selles mõttes, et ta ei toimu mitte Estonia teatri talveaias, vaid toimub seekord Estonia teatri valges saalis, aga sisult on ta erandlik. Ettekandele tuleb Eduard Tubina sona vaat altviiulile ja klaverile, mille kirjutamisest muide on täpselt möödas 40 aastat. Eduard Tubin kirjutas selle oma 60.-ks juubeliks, aga see tuleb ettekandele nüüd hoopis ise äärel, kus versioonis seda mängivad altsaksofonist Virgo Veldi ja Mati Mikkal. See on siis nüüd juba kolmas versioon sellest teosest. Teos, nagu juba öeldud, on kirjutatud 1965. aastal ja veel on huvitav see, et teosed tellijaks ja inspireeri, eks oli kodu Eesti Alt viiulimängija Raimond sepp, kes oli pikaajaline Eesti raadio sümfooniaorkestri aldirühma kontsertmeister ja 35. aasta 20. okt. Oktoobril oli selle teose esmasalvestus Eesti raadios. Üldse on see Tubinud kammermuusikast noh, ütleme, kui soola klaveriteosed välja arvata, on kammermuusikast vist küll kõige populaarsem teos. Temast on olemas ka versioon tšellole ja klaverile, mida on edukalt mänginud Sibeliuse akadeemia professor Erkki raud ja koos Kalle Randaluga. Ta on hästi palju salvestatud. Eesti raadios peaks olema umbes viis varianti sellest teosest salvestatud firmale meloodia, temast on tehtud plaad, firma, mis väljalaskena Rootsi raadios on salvestused, küllap ta siis on hea teos, seaded teinud on ikka ja esitajad ise. Hea, et nüüd hakkavad ilmuma Eduard Tubina kogutud teosed sest nii palju kui mina olen seda teost näiteks mänginud või, või ka kõik artistid, kes on mänginud seda alati, on küsitud, kust saab noot ma isegi võrdleks seda teost palju hilisema teosega, mis on Dmitri Šostakovitši viimane oopus tema sõnade Aldile ja klaverile võrdleks teda mitte niivõrd helikeelelt, nad on ikka täiesti erinevad autorid, kuivõrd sisult ja ta erandlik, mida kõik kohe panevad tähele, on see, et ta ei ole traditsiooniline vorm. Ta lõpeb Plargoga, läppub Largo on tema lõpp ja see dramaturgiline meeleolude rida on hästi sobiv nendele instrumentidele, millel teda esitatakse. Ka ja 23. aprillil oli akordionil professor Matti randa Sibeliuse akadeemiast külas Tallinnas ja pidas matkamajas seminari teemal, kuidas tõlgendada barokkmuusikat. Akordionil. Kuulajataks olid akordioniõpetajad üle kogu Eesti. Matti Randonen on sündinud 52. aastal ja on Soomes Sibeliuse akadeemias koordini osakonna looja ja juhataja juba aastast alates 1977. See on ainuke paik Soomes, kus on võimalik omandada magistri ja doktorikraad akordioni erialal. Praegusel hetkel valmistub magistriks 12 ja doktori pesa on neli üliõpilast. Lisaks üliõpilastele on Sibeliuse akadeemias veel noorsooosakond, kus õpivad eriti andekad noored üle kogu Soome alates kaheksandast kuni 18. eluaastani. Akordioni kõrgharidust võib omandada kolme eri teed mööda klassikalise muusika, rahvamuusika ja muusikapedagoogika osakonnas. Aga ka näiteks võib helil peaerialapilliks akordioni valida. See tähendab loomulikult valik passidega akordionit, mida muide mängib ligi 95 protsenti akordioni õppijatest kogu Soomes. Kokkuvõttes on Soomes maailma parimad võimalused õppida akordionit 130 muusikakooli, 12 konservatooriumi ja 10 rakendusliku kõrgkooli, kus kõigis akordioniosakonnad mati randamini juures pinud paljud soome ja ka mitmete Euroopa maade tänaseks tuntud interpreedid. Kuidas meie seminar möödus? Tallinna on alati meeldiv tulla, nende aastate vältel olen saanud tuttavaks ja sõbraks paljude kolleegidega. Tundus, et inimesed kuulasid loengut suure huvi ja tähele panna ja mul oli eesmärk panna nad mõtlema minuga koos ja muuta vanu tuntud-teatud, arusaamasid barokist veidi liigutada välja kujunenud mõttemaailma uuemas valguses. Usun, et matkamajja ei mahtunud kõik soovijad. Mida sul neile öelda oleks, kes kohal ei olnud? Suurepärane uudis on see, et akordionil läheb praegu väga hästi nii Soomes kui kogu maailmas on nii mitmekülgset muusikat kui mängijaid. Soome vaatevinklist vaadatuna on meil väga häid ja tunnustatud klassikalise ja kaasaegse muusika interpreedid nagu Janne rätte miga päev, rünen kaks väga head. Džäss, akordionistid siis Kimmo Puhjonen, kes teeb omanäolisi spektaakleid kogu euro. Kas meil on häid rahvamuusikamängijad eesotsas marja kalanemiga ja nii edasi. Tõsi on see, et akordionist mängides ei pea enam tagasi vaatama vaid vastupidi võib julgelt tulevikku vaadata ja näha, milliseid uusi võimalusi pill pakub. Sul ilmus mõni aeg tagasi CD-Soome kaasaegsete heliloojate muusikaga. Kommenteeri pisut. Siin on eelkõige Heino Johani raudava süüdid kes on Sibeliuse kõrval ise üks tuntumaid soome heliloojad. Mul on olnud õnn ja rõõm temaga teha koostööd ja sedakaudu ka temaga sõbrunenud. Oli tähtis, et sain tema teosed plaadile aga siin on ka üsna värskeid asju, näiteks Jukka teensu soolo, mis on teist laadi, väga-väga põnev teos. Ja ülepea on tähtis, et kui lävida heliloojatega, siis saatke nende loomingut dokumenteerida. Sedakaudu levivad need asjad ka mujale ning usun aja pärast mängitakse ka teil Eestis neid teoseid. Nii rääkis moti randal. Eesti dirigendid on Lätis hinnatud nagu ka Läti koorid, Eesti kontserdielus. Sedapuhku on kutsutud läti dirigent Kaspars Putnints valmistama ette Eesti filharmoonia kammerkooriga kava briti ja läti muusikast. Esialgne kavatsus oli teha romantiline kava midagi kaunikõlalist harmoonilist, kuna koor on viimasel ajal palju kaasaegset muusikat esitanud, ütleb Kaspars Budnins. Siiski sega vahvaldavalt kaasaegsete heliloojate looming. Kava esimene pool on rohkem või vähem vaimulik ning teine poolilmalik kuigi esimese poole viimane lugu. Jonatan Haavi inglid pole otseselt vaimulikule tekstile, küll aga selle ees kõlav jams. Mcmiljoni looming, teine pool, aga kus saab kuulata aitäh, Läti heliloojad, teemil Starsinciyayaseb sviitolsi romantilist koorimuusikat 1000 19.-st 20.-st sajandist lõpeb Maia infelde hiljuti loodud kolme poeemiga. Kuulsa läti poeedi pritsis part tekstile. Enne seda on ka Austraalias sündinud helilooja anne Boydi teos ületamas unistuste silda, mis inspireerituna keskkond Väikse jaapani poetissileedis Sarashima päevikust otsekui seob omavahel aega ja ruumianne. Boydi teoses on ka seos religiooniga, kuna see kirjeldab poetissi religioosseid elamusi unenägudes. Eestis ei esitata Läti muusikat just eriti sageli. Ka Kaspars Budnintsee arvates tunnevad lätlased Eesti muusikat rohkem kui eestlased läti muusikat. Kuigi Maia infelte muusikat on Eesti filharmoonia kammerkoor mäng esitanud ja üks tema teos oli ka Baltic poissi see kavas. Eesti filharmoonia kammerkoor annab koos Kaspars Putnintsiga kolm kontserti. Neljandal mail Viljandi Pauluse kirikus, viiendal mail Tallinna Jaani kirikus ja kuuendal mail Haapsalu toomkirikus. Tallinna kontserdist teeb klassikaraadioülekande. Mille vaheajal saab pikemalt kuulata intervjuud Kaspars Putnintsiga kaja. Tallinna filharmoonia esitleb taas üht põnevat projekti. Neljandat, kuuendal ja kaheksandal mail leiavad aset teatraliseeritud kontserdid pealkirjaga Kuu tagumine külg. Ettekandele tuleb nõukogude ajal keelatud autorite muusika ja kirjandustekste, loeb näitleja Peeter Volkonski ning esinevad muusikud Leho Ugandi, Urmas Vulp, Arvo Haasma, Teet Järvi ja Lea Leiten. Meil on nüüd stuudios produtsent Heili Tamm. Kes siis olid need heliloojad, kes olid keelatud nõukogude ajal ja kelle muusikat me nüüd esitame. Kõigepealt on meil võimalus üldse teha seda kontserti tänu Peeter Volkonski isale Andrei Volkonskile kes on helilooja sündinud Šveitsis, praegu elab Lõuna-Prantsusmaal ja pärit vanast vene vürstisoost. Nende perekond kolis Moskvasse ja hakkas siis nooruk seal kompositsiooni tudengina Moskva konservatooriumis ringi käima. Ja kuna tema kontakt need niimoodi Venemaaga ja laiemas mõttes kõigi nende heliloojatega, kes siit nõukogudeajastust välja kasvasid, oli väga tihe siis on tema väga head suhted kabeljajevi fondiga, kust me saime tõesti nüüd need teosed, mis ilmselt ei ole ka Eestis enne ettekandes kõlanud. Need oleks siis Valentin Silvestravi veel pillikvartett. Victor Kissini Trio ažnitket on meil muidugi mängitud. Ettekandele tuleb Alfred Schmidt käshile Moziik pala tšellole ja viiulit hiljem ja siis Andrei Volkonski enda sonaat allile klaverile ning kirjandusest loetakse Aleksandr kandraatovi novelli Kuu tagumine külg millest on ka kontserdi pealkiri. Silvestrof on ainus, kes on ka jäänud endise nõukogude liidu territooriumile veel elama Ukraina heliloojana. Teised on suundunud läände ja Nõukogude seal oli neil võimalus siin põhiliselt elatist teenida filmimuusikaga ja selle kõrvalt muidugi nad kirjutasid olulisi teoseid, mis siis näiteks niitke puhul said ka maailmas 80.-te lõpul väga laialt tuntuks ja tõid talle niisuguse kõmulise kuulsuse ja eriliselt põnev on Andrei Volkonski elu ja loomingutee, millest me ilmselt ka väga palju ei tea tema roll põhiliselt Ta oligi selles, et läänest tulnud poisina oli tal hoopis teistsugune ettekujutus muusikast ja kunstist. Ta tõi läänest selliseid uusi arengusuundi ja uusi tuuli, mis siis siin sattusid tõesti väga soodsasse pinnasesse ja teda peetakse ka esimeseks heliloojaks, kes 12 tooni tehnika tol ajal Moskvas kasutusele võttis. Ja teosed olid niivõrd oluliseks tõukejõuks, et Silvestrav nimetas neid lausa sama etapilisteks kui varasematel aegadel. Šostakovitši sümfooniaid tema kõige olulisemateks teostaks nimetatakse muusikas trykdat ja peeglite süüti. Näitleja Peeter Volkonski kontserdil ette Aleksander kontraatovi novelli Kuu tagumine külg. Kas võib paari lausega öelda, millesse novell räägib nõukogude aegsest paranailisest kahtlustamisest? Miks väga tore lause on seal umbes selline, et meie linnakeses oli tavaline see, et kõik kõigi luurasid kahtlustasid ja seitse aastat tagasi oli olnud sellel ka märkimisväärne tulemus. Püüti kinni üks isik, kes meenutas spiooni. Nii et kontserdid, Kuu tagumine külg, kus kantakse ette nõukogude ajal keelatud autorite muusikat ja kirjandust toimuvad neljandal mail Tartu Ülikooli aulas, kuuendal mail Narvas Geneva keskuses ja kaheksandal mail Tallinnas teatris number 99 kaheksanda mai kontserdi. Klassikaraadio salvestab ja annab eetrisse hiljem. Rahvusvahelise uue muusika ühingu tänavused maailma muusikapäevad korraldati Horvaatia pealinnas Zagrebis ning ühendati harvaesinevat siinse uue muusika biennaali ka, mis siis toimus juba 20 kolmandat korda pidustuste lõppu. Seal oli eelmine pühapäev muusikat kokku 10-l päeval. Eelmised maailma muusikapäevad toimusid alles novembris mitmes Šveitsi linnas. Nüüd Zagrebis kaks festivali Sis ühes Sophia kui tuuline, kui festivali erikülalise portree õhtu pühendus Chintos seltsile, teised paljude maade autorid reas. Praegu on rahvusvahelises ühingus 55 liikmesriiki. Tavapäraselt saavad peasõna korraldajama esinemiskollektiivid. Nii tuleb ka odavam tänavu siiski palju ka välisesinejaid. Zagrebi filharmoonia orkestri ja Horvaatia ning Sloveenia raadiot, TV orkestrite kõrval, Budapesti riigiooper, uue balletitrupp Torinos, ansamblid Saksamaalt, Rootsist, Norrast, Itaaliast uue muusika ühingu tänavuse resideeri, ansamblile ansambel antipood Šveitsist. Teoste hulgast, mida pakuti festivali kava ligi 500 valis rahvusvaheline žürii Horvaatia helil stancohorvate ning Poola helile Sigmund lause eesistumisel välja tänavuse programmi. Muusikapäevade kontserdid jõudsid veel nelja Horvaatia linna. Dubrovnikus alustades jõudsin loendada, et seekordsel festivalil kõlas kokku 69 autori teoseid. Rõõmustavalt ikas samba Haablanegi ja Perttu Haabenen ja Leedust Marius päranauskas Ninger mintesse erks niike Lätist ja Eestist ei ühtki heli loojat. Muuseas, kuigi me polnud ka veel siis rahvusvahelise uue muusika ühingu liikmed, esitas Ljubljana üks koor üle-eelmistel maailma muusikapäevadel omaalgatuslikult Veljo Tormise Raua need, mis Zagrebis toimus nüüd aga ka ühingu peaassamblee, kus ühehäälselt valiti ka Eesti ühingu liikmeks. Ukraina näiteks on juba liige ja sealt tuli festivalile valitud Oleksandr statinski teos kes olid enamtuntud autorid kube tuulinjas seltsi kõrval ehk siis Tubravokaadi, Taani, Horvaatiast, Richard miil Austrias, Itaaliast. Fosfalda Torres Venetsueelast või Vaasa Jaapanist. Vaataks põgusalt kahele viimasele festivalipäevale härra muuseumis itaallaste ansambel Ikarus. Õhtul Horvaatia rahvusteatris Budapesti ooperietendus Emil Petrovissi tuntud lühiooperis elav järv. See on sõda ning Jaanus Vaida lühiooper Maarjo ja võlur hilisõhtul aga kuulsat itaallaste trio Roberta fabridž Taani flöödid Antonio Kaczyano löögristadel ning neilgi käinud Stefanos kodaniibio kontrabassil esitamas mälestus ka väätšintus seltsi loomingust. Pühapäeval esinemas Gide festivali keelpilliansambel siin kavas ka oma ooperitega tuntuks saanud serblanna isi Torrese veel Jaan seejärel taas ansambel liikars, siis Torino teatri ballett LoRe tähena Furna juhatusse, Luuteid Itaalia lavastustega, mis Horvaatia rahvusteatrist suurt festivaliga lõpetasid. Nüüd siit-sealt mujalt ta nädala keskel kolmel õhtul mängisid Berliini Filharmoonikute peadirigent saimad rätli käe all korealanna džinni kuulsat teost. Mayeri preemiaga pärjatud viiulikontserti solistiks oli mullu septembris Lahtis Sibeliuse festivalilgi peakülalisena käinud Christian teetslav. Ühendriikides Miamis toimunud uue klaverimuusikafestivali aegu juhatas Maiame Lincolni teatris sealset Simpsonid Paavo Järvi. Põhjamaadelt kavas ideelisi Liilsel. Nüüd on päeval järjest kolm erinevat kava omas Cincinnati Sümfooniaorkestriga, igas ka leiab uut muusikat, näiteks lutas Slovski kontsertorkestrile Essabekas saloneni gambiit või eeloleval reedel-laupäeval sealse helilooja. Ettekandes selles samas kavas on aga ka Šostakovitši kontsert klaverile, trompeti Leagee pillidele ning solistideks tulevad siia Aleksander Doraalse ja Philip Collins. Londoni kuninglikust festival hoolis jõuab just täna lõpule. Helju jääb hittermeks. Tei. Vis juubeli puhune retrospektiiv nimetuse allmaks sisse Nov Auettaim. Eelviimasel kontserdil Westminsteri katedraalis kõlas katedraali koori esituses, mis täna on kavalusega trump Läti kontserte, Rootsi virtuoosi hookeanhardenberi eriga solistina ning kaheksas Antarktikas sümfooniaorkestrit filharmoonia juhatab helilooja ise. Kogu sellesse tsüklisse. Londoni lõunakaldakeskuses mahtus 10 kontserti tee kokku 15 teosega. Nüüd on siis varasema Harrison vöödvisli sarja järel kapiter meheks veel Davis vääriliselt austatud. Aga Brasiilias manause eksootilisest teatrimajas keskAmazonase platood käidi juba nädal aega ooperifestival Amazonas. Tere üheksandat korda. Siin saab esmakordselt Teoks Wagneri kogu Niibelungide deteroloogia ettekanne Brasiilias. Kavas on veel kasse, vilja habemes ja või Orphy karmina Burana lavaversioon. Nimekas Rootsi dirigent, kauaaegne ülikooli professor Sixten elling on surnud New Yorgis 80 kuueaastasena. Samaviisi on lahkunud aktiivsemaid ja nimekamaid modernse suuna austria heliloojaid. Enam kui 130 teose tor Helmut eder. Tema oli 88 aastane ja lõpu mõnest preemiast Berliinis elav korealanna on subt. Siin sai aga Arnold Schönbergi preemia helilooja ideaalide edasiviimise ning kõrgtasemelise heliloomingu eest. See on 12 ja pool 1000 eurot. Preemia. Ta andis pidulikult Viinis üle peadirigent Berliinist. Kent Nagano. Suurem oma vääringult 20000 eurot on Paul hindemeti preemia, mida annab välja hindemitis sündilin Hanaus. Preemia värske laureaat on vene ameerika naishelilooja ois Draghi festivali kaudu meilegi tuttavaks saanud Leera power Bach kelle Hans Christian Anderseni nimeline ballett kuu keskel ka Kopenhaageni ooperimajas publiku ette jõudis. Ja enne seda veel Hamburgi riigiooperis tema ballett prelüüdi CV. Aga just täna algab juba 60 kaheksandat korda. May festival Madis Jombusikaale Firenzes. Festivali kunstiline juht Subin Mehta juhatab avaetendust Toscast teatri kommunales peaosades laulmas Violetta urmaale ja Rutšeero Raimondi. Tänasele heligaja saatele tegid kaastööd Marge Raun, Hedvig Lätt, Mirje Mändla, Virve Normet, Tiina kuningas, Karin kop, Henn Rebane ja Priit Kuusk. Saate seadsid kokku helioperaator, tor Katrin mõõdik ja toimetaja Kersti Inno. Aitäh kuulamast. Muide, homme kell neli olete kutsutud Stenbocki maja õuele tasuta vabaõhukontserdile lendutõus, kus esineb Raivo Tafenau ansambel. Kontsert avab nii Euroopa nädala, kuid kevade ja sellega ka vabaõhukontsertide hooaja kaunist kevadpühade. Eile. Sülgaja muusika, uudised, muusika, uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis. Internetis ei sobi vanajumal teile sobival ajal heliga ja.