Helga ja muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetis. Teile sobival ajal teile sobival ajal heliga ja. Tere, hea kuulaja, algamas on muusikaelu kokkuvõttev saade, helikaja ja tänased teemad sellised. Eile jõudis Rahvusooper Estonia lavale Giacomo Putšiini Tosca, mis kuulub menukamaid ooperite hulka maailmas. Uuslavastusest räägivad Estonia muusikaline juht Arvo Volmer ja lavastaja Leedust Raymondas panioonis, vahendab Kersti Inno. Kolmapäeval, 18. mail algab suur sümfoonilise muusika festival Tubin ja tema aeg. Esimese kontserdi annab Eesti riiklik sümfooniaorkester Paavo Järvi juhatusel. Festivali kunstiline juht Vardo Rumessen kõneleb toimuvast irve Normeti vahendusel. Esmaspäeval, 16. mail esietendub teatri ja muusikamuuseumis Alo Põldmäe koomiline ooper kontra kas kuningatütar selle lavastab Hardi Volmer. Telefoniintervjuu heliloojaga tegi maris Vaht. Neljapäeval, 19. mail tuleb Tallinna metodisti kirikus ettekandele Ameerika helilooja James Adleri AIDS i reekviem kõneleb rahvusmeeskoori peadirigent Ants Soots, küsib Kersti Inno. Laupäeval, 14. mail esineb Tallinna raekojas klaveritrio kraatris koosseisus Mikk Murdvee viiulil, Kristjan Saar tšello ja Sten Lassmann klaveril. Kontserti tutvustab produtsent Madis Kolk Marge Rauna vahendusel. Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri pressikonverentsilt saime infot. ETA, augustis toimub balti mere festival. Pühapäeval, 15. mail annavad Haimre mõisapargis kontserdi saksofoni tega kevadesse Eesti rahvusmeeskoor ja Tallinna saksofonikvartett. Kontserdist, kõneleb Marge Raun. Heligaja saate lõpetab Priit Kuuse kokkuvõte muusikasündmustest laias maailmas. Rahvusooperis Estonia jõudis üle 40 aasta taas lavale üks ooper, rajal on menukamaid, teoseid Putšiini Tosca, räägib Estonia muusikaline juht Arvo Volmer. Tosca lavastust sedapuhku iseloomustab üks kurb paralleel või nimelt, kui te märkasite, siis mõni aeg tagasi mõtlesime tuntud ooperiprimadonna Aino külvandi. Aino Külvand oli Estonia neljapaistvamaid Toskasid kes muuhulgas laulist oska osaga eelmisest oska lavastuses, mis toimus 1965. aastal, 40 aastat on mööda läinud, võib öelda julgelt, et kaks ooperilauljate sugupõlve on Estonia laval käinud üle niimoodi, et see ooper siin on jäänud nendest puutumata, mis küllaltki märkimisväärne, sest et see on ooperirepertuaari kõige populaarsemaid oopereid, publiku poolt, armastatumaid, oopereid. Ma ise armastan selle kohta öelda, et see on minu arvates ainus action ooper üldse, mis mingisugust edu on omanud ja kohe nii suurt edust tavaliselt ooperid keskenduvad rohkem inimese hinge sisevaatlustele ja tunnete vaatlustele ja niisugune aktiivne libreto või süzee liin ajalooliselt eduka ooperiga kuku läinud ei ole, oskan siinpuhul meeldiv erand. Lavastaja ja kunstnik on Leedust Raymondas panioonis töötab nii filmis, televisioonis kui teatris. Ta toonitab, et lavastus on klassikaline ja tema seisukoht on, et ooperit ei tohigi kaasaegsete meetoditega lõhkuda. Talle meeldib klassikat lavastada, sest klassika on igavene ja temas on peidus tõde. Avalduvad need igavesed teemad tänapäeval uutena näiteks on kõigile tuntud Toscaloos inimese vastutuse teema oma südametunnistuse ja jumala ees. Ja nõnda ilmneb, et see ooper on ka tänapäeval täiesti aktuaalne, nii muusika kui lugu ise. Raymondas pani juunist töötab alati koos kunstniku Sergei usbaculloga, kes toetab lavastaja taotlusi töös välja kujunenud märkide süsteemiga. Traditsiooni kohtumine tänapäevaga lubab vaata rajal ise toimuvaga suhtestuda. Ta loodab, et igaühes tekivad oma mõtted oma tegudest ja nende tagajärgedest. Kunagi pole vägivallaga suudetud probleeme lahendada. Etenduse muusikaline konsultant ja samas dirigendi assistent on Alessandro ballett, see, kes aidanud lauljaid itaalia keele osas. Hiljem hakkab ta Volmeri Jüri Alperteni kõrval ka terrigeerima Valguskunstnik Nikon Neeme Jõe. Lisaks Estonia sümfooniaorkestrile ja koorile Tepp kaasaga poistekoor. Toscale on kinnitatud neljane koosseis. Nimirolli teevad Heliveskus ja Pille Lill, kes laulis Toscata mõne aasta eest Vanemuises. Sügisest loodame Toscana näha kuulda ka noort lauljatari Juliassemjonavat. Eilsel esietendusel laulis nimiosa külaline Ukrainast. Noor-Ukraina sopran oks annab ikka, kes on minu jaoks üks suuremaid lavastusest ääres on tohutu potentsiaal, nii et kui inimene 20 kuueaastaselt laulatastad, sest see peab midagi unikaalset olema ja, ja ma loodan, et tehes ühe hea koostöökarjääri algusfaasis, õnnestub meil temaga pidada sidemeid ka hiljem kuidagi kõrgemale lennanud on. Scarpia osas näeme järgmisel nädalal kahes etenduses Maailmakuulsat vene baritoni, kes praegu Londonis elab seal seile impercusse, kes käis ka meiega proove tegemas siin praegu, seal on vahepeal mõned, teised järgmisel nädalal tagasi ja see on tõesti suur elamus nii suurte meistritega koos muusikat teha, kui leiad, et need mõtted, mis sus endas on peegelduvad kunstlikus ja kunstnik pakub ise veel omapoolsed niisuguseid aktsenti juurde, nii et sellises tööprotsessis kasvab igaüks. Aga eriti tahaks ma meie solistide puhul mainida seda, et selles lavastuses teevad oma esimesed suured rollid mõnedki festi, nooremad lauljad, eriti tahaks ma juhtida tähelepanu sellele, et räägitakse kogu aeg, et tenoreid ei ole, aga kui te vaatate seda lehte, kus on osatäitjad, meil on siin lausa kolm oma tenorit ja eriti tahaks juhtida tähelepanu Mart Maritele ja Urmas Põldmale, kes on ikkagi väga noored lauljad ja on käinud arenguhüpe ilma igasuguse hinnaalandusi. Tõenäoliselt siin on väga suur potentsiaal ja loodame, et meil õnnestub seda targalt edasi arendada ja igal juhul see ei ole igapäevane asi, et omast majast võib leida niivõrd häid osatäitjaid sinna. Jääb vaid loota, et oska, osutub hüppelauaks ja avab arengupotentsiaali paljudele oma teatri uue põlvkonna lauljatele. Publiku huvi ooperi vastu on suur ja piletid kõigile kevadistele etendustele välja müüdud. Augusti alguses viib Rahvusooper Estoniat, oska uuslavastusega tal Halla festivalil erutuda, siin siin aga näide. Esietendusel laulnud Ukraina soprani Oksana tika rikkalikust häälest. Festival Tubin ja tema aeg algab juba järgmisel nädalal 18. mail. Aga sümfooniakontserdid, kuigi see on suurejooneline rida väga häid kollektiive ei ole mitte ainus valdkond, kus Eduard Tubina elutöö loomingu ja muu sellisega tegeldakse. Festivali kunstiline juht Vardo Rumessen mis meid ootab ees täna, homme ja järgmisel nädalal Me oleme planeerinud pressikonverentsi festivali alustamise päeval, 18. mail, päeval kell üks Estonia talveaias. Me tutvustame mitte ainult festivali, mis kulgeb kõik praegu plaanipäraselt, aga lisaks sellele festivali avakontserdil 18. mail, mida juhatab Paavo Järvi ja esineb ERSO kantakse ette viies sümfooniat ja selle kontserdi avab festivali patroon Rootsi suursaadik härra Taage, artelius. Ja Läti võtab seal pärast seda sõna autotehase Volvo avalike suhete direktor rahanzzarenstrum kes annab üle järjekordse Neeme Järvi nimelise Volvo autotehase preemia ühele noorele Eesti muusikule 50000 rootsi krooni. Nüüd seal pressikonverentsil avalikustame siis selle interpreedi nime. Samuti avalikustatakse pressikonverentsil Tubina medali saaja. Nimelt on Tubina ühingu juhatus teinud aasta läbi ettevalmistusi hakata välja andma Tubina medalit. Umbes sellel eeskujul, nagu Mahleri ühing annab välja Mahleri medalit parimate salvestuste ja parimate maaleri teoste ettekannete eest ja see on rahvusvaheline preemia, see ei ole rahaline preemia, see on auhind, võiks ütelda täpsemalt hõbedast medal, mida antakse välja siis vastavalt juhatuse otsusele kas iga aasta või ka aasta vastavalt vajadusele. Pressikonverentsil on lubanud osaleda ka Eesti Posti esindaja, kes tutvustab Tubina marki ja Tubina ümbrikud. Ja 18. mail on siis selle esimese päeva templipäev ja seda saab siis ka Estonia kontsertsaalis päeva jooksul. Kes tunneb selle asja vastu huvi ja pressikonverentsil, siis seda tutvustatakse. Lisaks sellele on loota, et kui nüüd teatri- ja muusikamuuseum saab korraldada Tubina näituse festivali ajaks ka Estonia kontserdisaali fuajees siis on ka sele see tutvustamine planeeritud pressikonverentsil 18. mail. Lisaks sellele on teatri muusikamuuseumil planeeritud Tubina album teda juuni alguseks. Loodame, et see saab teoks. Ja loodetavasti tuleb see siis müügile ka Tubina festivali kontsertidel. See on päris mahukas album ja annab ülevaate mitte ainult Tubina elust ja loomingust ja tegevusest, vaid sellele väga ulatuslik ajalooline tagapõhikajastatud, kaasa arvatud kõik need poliitilised sündmused mis Tubina eluajal aset leidsid. Need on siis kajastatud vastava kronoloogia kaudu, aga samuti pildimaterjali kaudu ja Tubina ühingu väljaandel ilmuvad kõige lähemal ajal veel kaks vihikut klaveriteoseid ja võib-olla juunikuu sees ilmuvad veel kaks vihikut, seega oleks siis juba kuus vihikut klaveriteoseid, mis loodetavasti on siis ka kättesaadavad nii Tubina festivalil kui ka teaduskonverentsil. Nüüd on Muusikaakadeemia koostöös Tubina ühinguga planeerinud muusikateaduslikku konverentsi. 16. seitsmeteistkümnendal juunil, kus võtavad osa peale Eesti oma muusikateadlaste ka päris paljud muusikateadlased väljastpoolt Kanadast, Ameerikast, Rootsist, Soomest. Nii et loodame, et, et see tuleb igati esinduslik ja asjalik konverents muidugi kogu selle festivali kulminatsiooniks kujunenud Tubina monumendi avamine Tartus 19. juunil, millele järgneb Vanemuise teatri orkestri kontsert Neeme Järvi juhatusel. Monumendi autor, toriks on Aili Vahtrapuu ja see skulptuur on juba valmis. See on valamisel ja ettevalmistus tööd Tartus Vanemuise teatri ees käivad osa sellest mullast on juba seal ära viidud, nii et tehakse platsi puhtaks Tubina jaoks. On veel rida asju, mis meile silma ja südamerõõmu pakub. Kogu festivali aja. Need on näitused. Teatri- ja muusikamuuseumil on plaanis avada näitus Eduard Tubina teemal Eesti kontserdi fuajees. Ja teine näitus helilooja elust ning tegevusest avatakse Eesti muusikaakadeemias. Veel üks püsivam asi, kui ühe õhtu kontsert on Eesti televisiooni poolt valmistatud telefilm Edward Tubinast. Autor on noor helilooja Jüri Reinvere kes on oma huvitavad käekiri ja teiste heliloojate portrateerimisel varem juba telesaadetes tõestanud. Filmi esilinastus on 16. juunil Kinos Sõprus. Ja kõige lõpuks ärgem unustagem kuulata klassikaraadio Tubina sarja. Teisipäeviti oleme eetris pika kontserdiga, millele lisanduvad kommentaarid. See algab kell 19. Null viis, kestab kuni 21-ni ja laupäeviti oleme eetris kell 11, null viis. Ligi tunnise jutusaatega. Ikka Tubinast. On ju tema juubeliaasta. Legendaarne meie oios Jaajotu. Eduard Tubin helilooja. Esmaspäeval, 16. mail etendub Eesti teatri- ja muusikamuuseumis Alo Põldmäe koomiline mono-ooper, kontrabass, kuningatütar. Telefonil on teose autor Alo Põldmäe. Tere päevast. Rääkige palun klassikaraadiokuulajatele oma ooperist lähemalt kui värske teosega tegemist. No tegemist on ikka päris värske teosega, see valmis Eesti muusika päevade tellimusena ja ta pidi olema juba kuu aega tagasi laual, aga siin seoses laulja haigestumisega lükkus nüüd teos üks kuu edasi, nii et olen valmis saanud selle teose selle aasta alguses. Ja algusest peale olen ma pidanud silmas kahte asja, nimelt peas võimekat karakternäitlejat ja lauljat. Villu Valdmaad ja teine moment, olen silmas pidanud saksa kirjaniku Peter siiski näidendit kontrabass. Kunagi selles näidendis tegi hiilgerolli Aarne Üksküla, sealt on see mul meelde jäänud. Ja minu töökohas teatri muusikamuuseumis on mul tegemist küllaltki aktiivselt kontrabassimängija Ludvig juhti tegevuse ja elu uurimisega ja siis need momendid jooksid kokku ja tekkis mul viimastel aastatel suurenenud huvi kontrabassi kui pilli vastu. Ja kui mar sellest oopereid eest rääkisin Enn Vetemaaga, siis tema haakus ja tegi üsna uue libreto. Aga siiski põhiniidistik jäi Petriksiskindil näidendi oma põhinelistik jäi alles. Nii et selline mono-ooper mitte ainult lauljale, vaid ka ühele pillile. Muidugi pill on küllaltki tähtsal kohal ja toimub tema, küll ülistamine, küll tema mahategemine, vastavalt sellele, kuidas see areneb. Nüüd põhilaulja on Villu Valdma, mis on siis kontrabassimängija rollis. Aga kuna pealkirigi ütleb, et ooper on kontrabass kuningatütar siis selgub, et kontrabass on nõiutud kuningatütar ja selle kontrabass kuningatütre rollis. Olen kutsunud esinema Margarete Fisheri, tema on muusikaakadeemias õppiv Saksamaalt pärit laulja. Ja niipalju siis lauljaid kaks lauljat kokku. Tuvastab selle Hardi Volmer, kes on mitmekülgne inimene nik kinos, teatris, kunsti vallas. Ja siin on mitmed inimesed abiks olnud kontrabassimängukonsultandina Mati lukk, kes esineb ka saateansamblis ja on aidanud mitmes aspektis sind kohandada kontrabassi vastavalt oludele Hasso tornile ja vastavalt Villu Valdma kontrabassioskustele. Su väike saateansambel on siis viiest mängijast on siis kontrabass, viiul, Fokot, löökriistad, digiklaver ja su seest võib-olla natukene. Et kontrabassimängija on oma kontrabassist nii sisse võetud, et kõik muud pillid jäävad nagu tahaplaanile. Ja kontrabassimängija põhitegevus seisneb selles, et kõiki teisi pille ja teha nii, kuidas see võimalik on, et tema armastatud kontrabass tõuseks kõrgemale. Ometi sekkub üx unelmate naine, eks metsosopran Saara. Ja see ajabki kõik selle kiindumuse kontrabassi vastu segamini. Aga lõpuks ikkagi, kui selgub, et kontrabass on nõiutud kuningatütar siis saab asi jälle ühele poole. Toimub kompromiss, aga sellest siis on võimalik juba aru saada, kui vaadata ooperit. Tegemist on monoooperiga, et siin mainisite, et lauljaid on tegelikult rohkem Villu Valdma ja Margarete Fischer. Kas selle metsosoprani sekkuva naise hääl on ka kellegi poolt esitatud? Margarete sisser tuleb ikkagi päris elusalt lavale siis, kui kontrabassist saab naine, nii et tema tuleb saabolasse ainult tegevuse lõpus päris lõpus, nii et see nimetus mono-ooper ikkagi on õigustatud, sest lõviosa tegevusest lõviosa laulmisest on Villu Valdma õlul. Aga need pillimängijad, need viis instrumenti, kes siis ansamblis üles astuvad mainiks ära ka nende nimed. Ja seda ansamblit juhib kontrabassist Mati lukk. Siis viiulit mängib Kristjan Hallik, fagotti Tarmo Vahter löökpille Anto, õnnis ja digiklaveril kaastaga Helen Põldma. Kuhu võiksid inimesed tulla ja kust pileteid muretseda? Etendus toimub Assauwe tornis 16. mail kell 19, null null ja piletid on saadaval koha peal. Need maksavad 50 krooni ja sooduspilet on 25 krooni. Esimese hooga on see üks etendus. Mis edasi saab, see selgub juba hiljem. Ja lõpetuseks ma ütleks selle ooperi kohta veel nii, et nagu inimühiskond, kas on nii, ka muusikainstrumentide ühiskonnas on oma hierarhiad, oma eelistused, Omaco teatud tragöödiat unistused ja õnnehetked ja tihti põimuvad pillide saatused oma peremeeste saatusega ja üks võimalikest saatustest on nähtaval kuuldaval siis kontrabass, kuningatütrest. Aitäh teile selle intervjuu eest, härra Alo Põldmäe. Soovin teile edukat etendust ja kuulajatele meeldivat ooperielamust. Viieteistkümnes mai on ülemaailmne AIDSi ohvrite mälestuspäev, mida ka siin Eestis on juba mitmel aastal kontserdiga tähistatud. 19. mail toob Eesti rahvusmeeskoor sel puhul esmakordselt Eesti publikuni USA helilooja Tseems Adleri aidsi reekviemi ja ma palun sellest teosest vähemalt rääkima rahvusmeeskoori peadirigenti Ants Rootsilt. Tõepoolest, selle muusika saamislugu on lapik olnud tuntud Ameerika koorijuht, kes ka Eestis on tuntud ja tuntud estofiil. Lonni Klein tõi mulle mõned aastad tagasi päris korras rikku valikumeeskoorimuusikat Ameerika heliloojatelt. Oleme mõnedki asjad oma kavadesse võtnud ja üks nendest oli Piia Jeesu Memento moorist Seimze Adleri aids reekviem-ist selliseid metsosopran mees, koori- ja klaverisaade ehk sageli löödud süntesaatori saade. See oli ainult üks osa ja 70 viieminutilisest üheks osalisest teosest. Selle ühe osa tundmaõppimise järel mul tekkis järjest suurem huvi selle teose vastu tervikuna. Võttis päris tükk aega tervele teosele jälile saada. Lõpuks saime kontakti Chevsaatleri endaga ja ta on olnud aktiivne selle teemaga edasi tegelema, olnud meiega palju kontaktis ja lõpuks saime kätte nüüd terved teose variandi, kus siis esitavad solistid meeskoor, klaver ja süntesaator. Kuivõrd algselt oli esiettekanne 96. aastal oli orkestriga ja vaid mõned osad olid tehtud variandi jaoks klaverist autor siis helilooja oli nõus tegema nüüd terve reekviemi klaveri ja süntesaatori saatega. Ta on sellega kallal palju vaeva näinud, kuivõrd meil praegu orkestrit kasutada ei ole, aga tulevikus tingimata tahaksime võitjad, aga seda orkestridirigentide on tunda, et helilooja on selle teose kirjutanud vähe väga suure pühendumisega. Seda on näha juba partituurist kus igale detaili nüansile on omad soovitused. Tal on väga selge kujutlus ja nii nagu Ameerika kriitika on nende ettekannete kohta öelnud, et Sheilsaatori seni kõige õnnestunum kõige emotsionaalsem mõjuvam teos, etan emotsioon reaalselt rikas ja seda ta tõepoolest on. Siin põhiskelett on traditsiooniline reekviemi vorm aga siin on ka palju kaasaegseid muudatusi. Juudi liturgia mõjutusi. Ja põhiliselt jääb kõlama ikkagi reekviem sellisena, nagu me oleme harjunud klassikuteltki kuulama, aga poolest tan põiminud ja kasutanud väga palju ka Ameerika poeetide tekste ja nagu ta ütleb, ise oma kaaskirjas. Ja partituuris on ka öeldud, et nende tekstidega koos poeetidega lausa töötanud, et saada just seda sõnumit ja sellist tunnet ja emotsiooni kätte, nagu ta on selles reeklemis kujutlenud väga erinevate tekstidega, siis inglise keeles ja osa ladinakeelset teksti Santuses ja mõnedes teistes osades on pandud heebrea keelde heebrea keele tõlkest oma tekst ja kolmandas osas, kus soolo on heebrea keeles on kasutatud ka juudi helilaadi. See on väga huvitav, põnev, omapärane seda juudi rahvalaule intonatsiooni on ka teistes osades helikeelelt Ongi ta äärmiselt isikupärane. Kus on tunda ehk neuroromantilist stiili, on Polutonaalsust väga isikupäraseid, harmoonia, käsitlusi, isikupäraseid, modulatsioone, helistiku käsitlusi ja Tiia siire oma karateersuses kasutamiseks on küllalt lähedal juba ehk naalsuselegi ja samas võib olla ka väga puhta selge kõlalist harmooniat ja mõnedes osades on pandud teine tenor ja bariton väga pikka aega omavahel laulma sekundis, mis loob omamoodi mingi erilise tunde. See jääb märkamata ja näitab mingisugust kestvat painet põikena. Veel lisan, et teksti loeb William Vesilind, osa teksti loetakse ja need tekstid on, nad on nii karmid, nii otsesed isegi šokeerivad, et siin on kontserdikriitikas öeldud, et mõned dirigendid on keeldunud mõnda osa isegi tegemast, aga meie pea peame õigeks, et me ei saa distantseeruda nii globaalses probleemist. See on meiega silmitsi ja me peame mõistma seda globaalset probleemi. Nii et publik saab 75 minuti jooksul rikkalikku ja mitmekülgse muusikaelamuse. Eesti rahvusmeeskond esitab Chamsaateri aidsi reekviemi Memento mori koos solistide, ka need on Pille Lill, Iris Oja, Raul Mikson ja Marek lobe. Klaveril on Siimselises inte saata toril Siim Poll. Kontsert toimub Tallinna metodisti kirikus 19. mai õhtul kell seitse. Kuivõrd meie leitud teos, mis meile väga hakkas huvi pakkuma ja tervise arengu instituut, kes tahab AIDSi ohvrite mälestuspäeva tähistada, meie huvid kattuvad, siis tervise arengu instituudiga korraldusel see kontsert toimub ja nad palusid edasi öelda, et see kontsert on kutsetega, aga kutseid saab ka kohapealt, nii et kõik huvilised saavad sellest kontserdist siiski osa. Sarjas Eesti interpreedid esineb Tallinna raekojas klaveritrio fraatress. Produtsent Madis Kolk räägib ansamblist ja selle kavast. Kavas on kõigepealt nii-öelda raudne trio repertuaar Mardiinu teine trio d-moll ja Bransi c mundri joobes 101. Tähelepanu väärne kindlasti on esiettekanne või maailma esiettekanne. Nimelt noore helilooja, viiuldaja Mihkel viis meeleseisundit Trio on Eesti püsivalt tegutsevate kammeransamblite hulgas, üks nooremaid aga on juba mitmesugust tunnustust võitnud. 2000. aastal alustati juba samal aastal Pälliti rahvusvaheliselt kammeransamblite konkursil Lätis Jurmala 2000 teine preemia ja esinenud ESTO päevadel Torontos ning jõuti finaali konkurss-festivalil Con Riia, kus pälviti Vanemuise kontserdimaja. Eesti televisiooniauhinnad. Muidugi on kõik kolm ansambli liiget on päris tuntud kas solistidena või ennekõike solistidena. Tšellist Kristjan Saar, kes on juba mõnda aega õppimas Sibeliuse akadeemias väga tuntud sotsialistide professori Ardo norrase käe all ja on võitnud konkursi preemia, esinenud mitmes välisriigis. Samuti Mikk Murdvee, kes õpib Sibeliuse akadeemias Mari Tampere Bezroodne juures. Aga see on huvitav ka, kas ta kehtestab ennast ka dirigendina, kuna tema õppejõududeks Sibeliuse akadeemias dirigeerimist klassis on maailma üks tuntumaid terrigeerimis professoreid Jorma panula ja samuti Leif Lähme otse valmile solistina. Kõige rohkem praeguseks on saavutanud neist pianist Sten Lassmann, kes on kahtlemata noorema põlvkonna juhtfiguure pianistide hulgas. Ta on paaril viimasel aastal põhiliselt õppinud suurtes Euroopa akadeemiates Pariisi rahvuslikus konservatooriumis Brežitaanschereeri juures ja sel aastal Londoni kuninglikus muusikaakadeemias. Samal ajal jätkab ta ka Eesti muusikaakadeemias professor Ivari Ilja juures Lassmanni märg. Kas võib-olla kõige rohkem meie muusika klaveripublik mõne aasta eest, kui ta jagas esikohta eesti rahvastiku pianistide konkursil ja tal on hästi läinud Moskvas Tšaikovski konkursil ning mitmel pool mujal, nii et mäletame teda ka väga hästi õnnestunud klaveriõhtu järgi sel hooajal Eesti kontserdi noorte pianistide sarjas. Nii et raekojast saab kuulata, kuidas kolm noort silmapaistvat interpreedi mängivad ühes aktiivsemas ja huvitavamas noorte interpreetide kammeransamblis. Klaveritrio fraatris kontsert on laupäeval 14 10. mail kell 18 Tallinna raekojas. Eesti riikliku sümfooniaorkestri pressikonverentsil käis Mirje Mändla ja teisalt järgmist teavet. Üheksandast 19. augustini toimub kolmas balti merefestival mille kunstiline juht on Esa-Pekka Halonen. Festivali idee on ühendatud Ta balti mere äärsete riikide muusikud ja sel korral on festivalile kaasatud esinejad Soomest, Taanist ja Eestist. Eesti riiklik sümfooniaorkester Neeme Järvi juhatusel annab festivali raames kontserdi seitsmeteistkümnendal augustil Rootsis Beer valt Hallenis. Kavatsen kapisõit kalevipoeg Tubina kuues sümfoonia Stenhammari klaverikontsert number üks Päär teinstrandiisoleerimisel. Festivali raames jõuavad Tallinnasse kontsert tundma Rootsi raadio sümfooniaorkester Manfred oneki juhatusel ning Helsingi linnaorkester Esapekka saloneni dirigeerimisel. Solistan Helen krimo. Külalisorkestrite kontserdid toimuvad 10. ja 11. augustil. Kevad on käes, kontserdihooaeg linnades lõppenud ning kontserttegevus hakkab elavdama Eestimaa kaunis paigus. Siinkohal tahaks tutvustada kontserti, mis toimub Raplamaal kavaga saksofoni tega kevades esinevad Eesti rahvusmeeskoor ja Tallinna saksofonikvartett. Solistan tenor Aivar Kaldre ja dirigent Andres heinapuu, Kawason listi Hiturralde, Ernesaksa, Türnpu ja Kruusimäe looming. Kontserdi toimumispaik on huvitav selle poolest, et see toimub 100 aastat tagasi. Mõisate põletamise tuhinas hävitatud suurejoonelise Haimre mõisapargis asuva niinimetatud Muhamedi kabeli ees. Sellekevadine kontsert Taimre mõisapargis Raplamaal toimub pühapäeval, 15. mail kell 14. Suurejooneline tsellumuusikapidu on jäänud selja taha, mitte kaugel Pariisist põhjas kaunis väikelinnas povi ees. See on 13. rahvusvaheline tšelloansamblite festival tänavu viis päeva, kuni kolmapäevani. Festivali varasemaidki kavu vaadates näeb, tema haare on tõeliselt globaalne ja samas ka tänuväärne, mitte nii tavalises muusikažanris. Hämmastab aga ka ürituste rohkust tänavugi 18 kontserti autorite kammerõhtutest kuni sümfoonilise kavadeni. Bow ees on ju aastaid tegutsenud oma tšello oktet miljon, nagu kogu festivali sünnis, pole väikesed disla Strapovitši teened, kelle nimel lausa kannab nüüd ka uusi kontserdi päik Razdarbovitši auditoorium, avagava sisustas ansambel tšello, x2 poplugudega Chaplinist ja niino ratast ning Beats ollast kuni kupper. Niisiis edasi tšehhi tšellomuusika kava kummarduse Siemensi preemia värskele laureaadile anriitiki tööle. Kuni õhtul Powee teatris prantsuse rahvusorkester nelgi kavastiti järgmisel päeval üks festivali pea kangelasi, teenekas soome tšellist Ardo noores algul tuua kavaga hiljem Bratislava trio Trio endaga pärast hail ning Henrik Kuretski ja ansamblil lebas nii parim valik itaalia vanad tšellomuusikat. Kava pealkirjaks kummardus Louisi pokkeriinile. Siis juba prantsuse rahvusorkestri 10 tšelloansambel. Aleksander Bakerini kava esitus koos kommentaaridega kuulsalt annerremm üldisemalt. Ovee omadsel ooketi tähtsam esinemine tänavu koos Strasbury löökpilliansambliga raster bovitši vaimus on tellitud uusi teoseid otse oktetile mitmelt poolt. 1998 näiteks soomlanna Kaija saare jah olnud, aga eelmise aasta festivalile tõi oma uue teose soprani leiad selle oktetile, Labee aga toon Arvo Pärt. Tänavuste uudis autorite hulgas oli prantslanna Shiro ja kui muust loomingust rääkida, siis Ardo nooresse kvarteti kavas kõlas ka Gräzin apatsejevitši kvartett. Või siis rahvusorkestri kümneltsialistilt humoorikas skoole Litšelli, helilooja Shan frantseelt mujalgi kavad äärmiselt mitmekesiseid. Seda toredat festivalil ohjab praegu Jacques Perlayer. Järgmisel korral on siia kants disla Frostropovidsid oodata. Arvo Pärdi uus teos festivalil Prantsusmaal on aga maailmalendu läinud ja näiteks kolmapäeval mängib seda Washingtonis ka Rahvusliku Sümfooniaorkestri tšello oktet. Prantsusmaalt tegi läbisõiduga kontserdi Paavo Järvi, olles sel nädalal töös, ei tea juba mitmendat korda prantsuse raadio filharmooniaorkestri ees ei lehtedel kontserdil Pariisi kuulsas saan sellise teatris hoitkavas Prokofjevi sviit leidnudki see listi teine klaverikontsert, solistiks Nicolás angeelitz ning Rahmaninovi teine. Uuel nädalal on Paavo Järvi ERSO ees ning valmistab orkestri ette Tubina festivali avakontserdiks. Kaunis klassikaline kava hakkab järgmisel nädalal kõlama ka maestro Neeme Järvi. Öösse sümfooniaorkestriga esitatakse alates neljandast olevast neljal kontserdil Beethoveni kolmikkontsert solistideks roika Trio liikmed ning Gustav Mahleri neljas sümfoonia ja kus kõigil neljal kontserdil on soprani solistiks meie kaija Hurg. See pole esimene kord Järvi, Kaia Urbi Ameerikasse omas solistiks kutsub. Lähemal Riias valmistub hooaja lõppkontserdiks Läti rahvusliku sümfooniaorkestri peadirigent Olari Elts. Proovid uuest nädalast ning lõputeenusena kõlavat Arnold ümbergi kurje laulud. Kontsert on neljapäeval Riia suure Gildi saalis ning solistideks lätlaste nimekamad. Sonora Vaidze, Karlis saarends ja Viesturs Hans. Siinkõnelejal on parimad mälestused korre laulude ettekandmist. Mõned aastad tagasi meie rahvusmeeskooriga Taanis avalgussis Aalborgis tookord maestro Michel tabasnik juhatusel. Ent Leedu riiklik sümfooniaorkester lükkas hooaja viimase Mahleri kontserdi kuu võrra edasi juunisse. Lauljatar Violetta Urmana pärast. Leedu orkestrile on käsil auahne projekt ette kanda Gustav Mahleri sümfoonilised teosed. Orkestri asutaja Ginter Linkevičiuse käe all. Leedu filharmoonia orkestri kõrval asetas Linkevičiuse uue orkestri just 15 aastat tagasi. Ning viis aastat tagasi sai orkester endale ka uue residentsi vastvalminud Vilniuse kongresside halli näol. Londoni rajal. Festival hool läheb peatselt uuenduskuuri alla, praegu on seal viimased kontserdid, sealhulgas scapsittermeks Davis juubelile pühendatud mahuka retrospektiivi, viimane õhtu helilooja enda dirigeerimisel. Lõputeoseks tema kaheksas Antarktikas ja. Ka heliloojat Hans Karl kruuberid kutsutakse aina oma teoseid juhatama alles Deboris Neeme Järvi andise orkestri ees, nüüd aga trehtis, kus Hollandi kammerorkester esitas tema käe all teoses tsaarivari ja Manhattan broadcast. Eesti muusika hea sõber ja Tobiase uurija, organisti ja muusikateadlane helkesselker käis äsja kontserdireisil Austraalias Aasias. Sydneys esines ta raesaalis ooperimajakeskuses ja seantandri katedraalis seejärel Melbourne'is sealse oreliühingu korraldusel ning lõpuks kongi suures 3000 kuulajat mahutav kontserdisaalis. Tema kasutada oli seal saksa firma riiger, orel. Elke enda sõnul täiesti uus ja huvitav seal Pill muusikafestivalid toimuvatel Marsseys ja Kosovo pealinnas Bristinas, kus peategelaseks Viini uue muusika ansambel Pierrolu näär. Ka Tšehhimaal. Taas, kust traditsioonilisel Janadžiki maifestivalil on keskseid esinejaid ansambel ressers Fraiburgist Lancia entsemsi festival, nemad on endale külla kutsunud aga taas Viini ansambli Klang foorum viin mille asutajaks ja juhiks jo helilooja püüad. Furre. Väärib tähelepanu ka Moskva konservatooriumi uue muusikastuudio kontserdisari Rahmaninovi saalis, kus nüüd kolmapäeval tehti kontsert Austria vabariigi 60.-ks aastapäevaks. Kavas Karl gold, Ulman vedern, Xeenek Egon Welles, Filipp Erskavitš. Päris uue teosega tuleb kuulajate ette Londonis aga kuninganna Elizabethist saalist. Tuleval kolmapäeval. London Symphony Jetta juhatamas helilooja George Benjamin. See on Saksamaa korealanna kraave Meyeri preemia laureaadi konsuk džinni kaal instrumentaalteos kantaatriks operäänika kust tähendab vähendavalt solistideks Soomes opranitest õed Anu ja Piia komsi, samuti Kontratenor Andrea what's. Kohe tulevad teose esiettekanded ka Kölnis ja Pariisis. Nüüdseks on siis Californias Santa kruusis lõpule jõudnud uue muusika festival, passifike riim, kus olidki esiplaanil Vaikse ookeani heliloojad Hiinast ja Koreast kuni Indoneesia, nii Ameerika ja Euroopa autorid siinsamas kõrval aga tehtiga pühendust, terri räilile, tema 70.-ks sünnipäevaks, kus kroonas kvarteti esines koos heliloojaga klaveril. Suurim ja väärsem praegu käivatest on kahtlemata maasi musikaale festivali Itaalias Firenzes. Tänavu juba 60 kaheksandat korda. Eile oli seal suursündmuseks Lutsjanoveerius sümfoonia ja ettekandekoos singel Singersitega. Festivali kunstilise juhi suubin Lehta käe all. Täna dirigeerib maestro mehhdhagatiaatrid Ella Bergoles Mozarti Don Giovanni Ervins rotiga nimiosas.