Kas tead, klassikaraadio kuulajad, me alustame 21. mai muusikauudistesaadet heliga ja mida täna toimetab Mirje Mändla? Tänases saates kõneleme pikemalt Eino Tambergi sünnist tähistamisest ja sel puhul ilmuvast raamatust tundeline teekond kestvast festivalist, Eduard Tubin ja tema aeg Eesti muusika tähtsusest maailmas ja sealhulgas ka Erkki-Sven Tüüri uute teoste tellimisest, frankfurdi, raadio sümfooniaorkestri poolt, Tallinna filharmoonia hooaja lõppkontserdis Pravissima ning Rubisteni deemoni etendamisest Pärnu ooperifestivalil kontserdist, kus esinevad Jeren, Lilia, Holger Faust Peters ning loomulikult annab muusikauudistest väljaspool Eestit ülevaate Priit Kuusk. Head kuulamist. 27. mail saab eesti helilooja professor Eino Tamberg 75 aastaseks. Sel puhul toimub kolmapäeval Estonia teatris Serena rakki uuslavastuse esietendus. Samal päeval kell 17 esitletakse uut raamatut Tambergist, mille on välja andnud Eesti muusika infokeskus. Ja 27. mail kell viis toimub Eesti Muusikaakadeemia kammersaalis kontsert jubilate 2005 Eino Tamberg 75 Raamat Eino Tambergi kannab pealkirja tundeline teekond ühe Eino Tambergi teose järgi. Raamatust saab lugeda nii Eino Tamberg ist kui Eino Tambergi teostast ja samas, kuna raamatuga on kaasas ka CD, siis kuulata Eino Tambergi muusikat selle raamatu lugemise juurde. Raamatust tundeline teekond kõneleb lähemalt Eesti muusika infokeskuse juhataja Kaja Irjas. Kes on selle raamatu läbi lugenud, ma arvan, mõistab Eino Tambergi ja tema muusikat ja tema loomisstiili tunduvalt paremini. See raamat ei ole sugugi mitte ainult mõeldud muusika uurijatele või muusikaspetsialistidele pigem vastupidi. See on raamat kultuursele, inimesele, kes käib teatris, kes käib kontserdil, kellele Eino Tambergi nimi on tuntud või ka tundma. Siin on kolm suurt peatükki, neist on Märt-Matis, Lille intervjuu, Eino Dambergiga intervjuusid, mis on tehtud märtsikuus sel aastal. Märt-Matis Lill oma intervjuus esitab Eino Tambergile täitsa palju küsimusi selle kohta, kuidas Eino Tamberg kirjutab, kuidas sünnivad tema teosed, kas ta mõtleb nad enne peas valmis, siis paneb paberile, mis teda inspireerib, kirjutama, mis on talle põhikriteeriumid. Eks muusika loomisel, et see kõik on väga huvitav lugeda sellest raamatust. Teiseks maks analõiguks. Siin raamatus on Evi Arujärve loomingu ülevaade Eino Tambergi muusikast, kus siis Evi Arujärv vaatleb perioodide kaupa Eino Tambergi loomingut ja räägib ka lähemalt väga paljudest Eino Tambergi olulistest teostest ja kolmas kuna on jaotus, on Raili Sule kirjutatud ja see puudutab Eino Tambergi lavateoseid siis muusikalisi teoseid, operett, ballett, aga süntees, teoseid ja kõikide peatükkide juures on ohtralt fotosid. Mõned neist on nihukese Trariteetsed pärit Eino Tambergi kodusest fotoalbumist, aga huviväärset lugemist saab siit nii muusikateadlane kui tava lugeja. Ja mis veel on rõõmustav selle raamatu juures ja mille üle ma arvan, tunneb väga suurt head meelt ka Eino Tamberg ise. Nimelt selles raamatus on lisaks kirja pandule kaiks CD-plaat, kus on ületunni Eino Tambergi muusikat peal. Selle muusikavaliku plaadile tegi Eino Tamberg ise ja nagu ta mitu korda on ka rõhutanud, et see muusikavaliku tegemine oli küllalt raske eesmärgiks siis, et lugeja kuulaja saaks ülevaate Eino Tambergi muusika arengust läbi aastakümnete. Muusika plaadil kõlaks kaunilt, et seal on peal tervikuna Eino Tambergi neljas sümfoonia ja siis osasid tema teostest muuhulgas ka kaunis katkenud Syranodo börse rakki epiloogist, katkenud Portšertogrossast ja kõige lõpuks kõlab Eino Tambergi lahkumislaul. Lisaks intervjuule, mis on tõesti siis raamatu põhiosa kaunile plaadile, ülevaatele loomingust, on sellesse raamatusse mahtunud sisse ka hinna, Tambergi, kolleegide sõprade armsad temast. Neid on tublisti üle 10 ja mul on kohutavalt hea meel, et niisugune dirigent nagu kurt Mazur leidis aega saata meile meeliga väike tervitus Eino Tambergile, aga nende mitmeteistkümne inimese hulgas on ka näiteks Jaan Kross, Hans Trass, kes muide on esinenud ühes Eino Tambergi oopuses, Kaljo Kiisk, Rein Raamat, Anu Kaal, Teo Maiste, Veljo Tormis, Jaan lääts ja suur hulk Eino Tambergi õpilasi. Sest nagu me teame, väga suure osa oma elust, on ju Eino Tamberg õpetanud opositsiooni muusikaakadeemias ja lisaks on siin veel päris palju toredat materjali ja ma tooksin eriti välja võimaluse saada täielik ülevaade Eino Tambergi helitöödest. Nimelt on raamatu lõpuosas Tambergi teosta täielik loetelu Sis ootuste kaupa ja oleme sinna lisanud kõikide nende teoste esiettekande kuupäeva, esiettekandjad enamasti need kõik on teada, mõnel üksikul ei ole see teada ja on olemas ka Bergi, diskograafia ja bibliograafia, mis on ka arvan muusika uurijatele niukseks maiuspalaks. Selle raamatu puhul mõtlesime, kuidas raamatut kujundada juba siis, kui raamat on kas kaupluselettidel või võikil inimese kätte sattunud, et vaadates esikaant tal nagu tekiks mingi tunne juba selle tundelise teekonna käes hoidmisel, esikaanele. Loomulikult tahaksime panna Eino Tambergi foto taha taustaks panna ühe joonistuse, kus on kujutatud tütarlaps, käed üleval tantsija baleriini poosis ja sirutamas käsi päikese poole, millise kangesti meeldis joonistus, mille autoriks on Edgar Valter ja kes on teinud selle joonistuse 60.-te alguses. Kui Tallinnas Estonia teatris oli laval ballett-sümfoonia et Edgar Valter käis proovides ja siis sellest tantsust inspireerituna joonistas terve rea joonistusi, mis osad neist on Eino Tambergile kodus raamituna seina peal Usarnis oma lehtedel ja ka siin raamatus nende rikkalike fotode illustratsioonide hulgast oleme ära toonud paar Edgar Valteri joonistust. Talle raamatu tegemise käigus avanes meile helilooja Eino Tamberg veelgi rohkem süvitsi. Ja ma usun, et meile kõigile, kes me selle raamatuga siin tegevad olime sai tema looming kuidagi veelgi lähedasemaks veelgi omasemaks. Kui ma nüüd ühe asja peaksin ütlema. Minu meelest see on ilu, ilu, mis on märgi teostes olemas alates tema esimestest kuni viimaste oopusteni, sest minut mõnest ilu on nii habras ja õrn asi, et paljud Vistada pelgavad, et meie ümber kõlab tohutult palju muusikat, eesti muusikat, nüüdismuusikat, aga see ilu, see on väga harv nähtus. Ilu ja tunne. Mis on Tambergi muusikas, see, ma arvan, võiks olla oluline eesti muusikas. Eesti muusika infokeskuse juhataja Kaja Irjas andis ülevaate Eino Tamberg-ist kõnelevast uuest raamatust. Tundeline teekond klassikaraadio eetris kõlab Eino Tambergi 75. sünnipäeva puhul teisipäeval kell 15 15 salvestus Eino Tambergi autorikontserdist, mis toimub käesoleval aastal 13. aprillil. Eesti muusika päevade raames esinevad Helen Lokuta, Taavi Tampa Revale ansambel Vootšmuslikaales ja dirigendipuldis oli tookord Toomas Vavilov. Muuhulgas tulid esiettekandele Eino Tambergi dialoogid tšellole ja klaverile ja kolm laulu Viivi Luige luulel. Armastuse antoloogia reegel kõlab nädalateosena Eino Tambergi trompetikontsert number üks oopus 42. Soleerib Indrek Vau ja mängib Eesti riiklik sümfooniaorkester Olari Eltsi trikki krimisel teosa salvestatud aastal 2004 Eino Tambergi raamatutundeline teekond vahel olevat CD teed. Pakume teile kuulamiseks klassikaraadio eetris kaheksandal mail kell 14 null viis pärastlõunaalbumi tunnis. Järgmisel nädalal jõuab taas Rahvusooper Estonia lavale Eino Tambergi ooper fyranoodidel rakk. Teose libreto toon loonud Jaan Kross, Ed Moonrastani Kuulsa värssdraama aineil. 25. ja 28. mail antakse kaks etendust. Tegemist on teatraliseeritud etendusega lavastaja Neeme kuningas. Mida see täpselt tähendab? Nojah, silma kohe peangi ütlema, et lavastajaks ma ei tahagi ennast tituleeris keerida selle projekti puhul, et ma aitan ta nii-öelda lavale seada. Sellepärast et ettevõtmine saab olema küllaltki erandlik kindlasti noh, eelkõige peatähelepanu maestro Tambergi juubelil ja selleks see lugu siis saigi võetud mängukava ja varastatud sinna. Aga see, mis, nagu laval hakkab näha, olema ja sündima, see on väga suuresti siiski mõjutatud 95. aastal Mikk Mikiveri poolt lavastatud Syranode pealse rakist kus olid küll teised osatäitjad, osades mõned on ka samad nagu Jassi Zahharov, Mati kõrts, suurematest osadest teevad kaasa ja on kasutatud Ervin õunapuu lavakujunduse detaile, sinna on üht-teist lisatud. Mare Raidma kostüüme, nii et inspiratsiooni lähteks on, siis on nagunii Eino Tambergi partituur, kui siis ütleme siis 95. aasta lavastust muusikaliseks juhiks. Dirigendiks on Vello Pähn, aga väga tõhusa sellise töö just eriti lauljatega on teinud meespere ja on hea meel, et kaks debitanti astuvad üles siis yrano rollis nimiosas Rauno ELK-s on meie noorema põlvkonna nagu teatri vaieldamatult üks juhtivamaid haritlane ja kelle töökoormus on olnud väga suur ja kes on väga tublilt nende ülesannetega kõik toime tulnud. Ja kindlasti Eesti baritoni Leon Syrano üks selline Tiprolli unelmate roll ja Roxanina kaasa siis Muusikaakadeemia lõpetanud ja praegu Soomes õppiv Alfjagamaalova. Tõesti erakordne leid. Kõrge, kerge lüüriline sopran, muusiku taustaga ja haruldaselt loomulikult fraseeriva vokaliseeriv lauljanna ja ka muidu võluv noor daam Maikuus antakse kaks etendust, kas ooper jääb edasi rahvusooperi mängukavva Ja kuna järgmine hooaeg on siis ajas ja meie juubelihooaeg ehkki pisut lühikesevõitu, kuna majas ju teatavasti publiku poolel käib remont ja me avame oma uksed alles detsembri keskel siis kevade poole kindlasti ilmuti ränoode perserakk afissidele tagasi. Serenaadi perserakk on minu meelest üks ilusamaid eesti oopereid. Mina ei saa teisiti, kui ma pean sellega tõesti nõustuma, sellepärast et isegi praegu proovides mäletan mõlemat eelmist lavastust Kaaga Udo Väljaotsal lavastust, kus tegid Hendrik Krumm janugaal ja Teo Maiste nimiosas ja, ja siis seda mainitud Mikiveri lavastust. Ja selles on üks teatud mõju tõepoolest selles muusikas. Ta on habras, ta on romantiline, ta on kirglik, ta on aus ja, ja nagu minu abiline näitejuht Helgi Sallo ütles, et, et see on üks selline huvitav ooperi huvitav muusika. Et ehkki ta lõpetab maagiliselt, siis tänu sellele muusikale lõpus sellist nagu ahistavad või painavat tunnet vaid vastupidi, tekib mingisugune selline Katarsis võideldud kirgastumine, sest see kõik on õilis, on ilus, ehkki traagiline ja muusika on, on, on tõepoolest üks tõeline meistriteos. Aitäh peaprodutsent Neeme kuningas Eino Tambergi ooperi Syranoode perserakk etendused on rahvusooperi mängukavas 25. ja 28. mail. Kolmapäeval toimus festivali Eduard Tubin ja tema aeg avakontsert. Esines Eesti riiklik sümfooniaorkester Paavo Järvi dirigeerimisel. Kavas olid tüüri Tubina, Sumera ning Sibeliuse teosed ja see kontsert jõudis ka Euroopa raadiojaamadesse Põhja- ja Baltimaade kontserdisarja raames. Samal päeval toimus ka festivali pressikonverents, kus festivali tähendusest kõneles festivali kunstiline juht Vardo Rumessen. Minu jaoks on Tubin eestluse vaimu kandja hoidma seda loomingu pühadus, meie vaimse jõuallikas, sellel muusikal on öelda midagi meie kaasaeg. Meile tulevad siia esinema külalisdirigendid, külalisi, kes kõik need esinejad mängivad ju sedasama kavaga kodus. Tubina festival ei toimu mitte ainult Tallinnas, vaid ta toimub kõikides nendes riikides, kelle orkestrid ja dirigendid siin esinenud. Festivali jooksul tulevad ettekandele kõik Tubina sümfooniad ning ka teised tema orkestriteosed. Neid teoseid esitavad mitmed sümfooniaorkestrid ning selle nädalavahetusel. Pühapäeva õhtul kell 19 annab Estonia kontserdisaalis kontserdi Peterburi Maria Teatris Ronja orkester, valeerik kergeevitarrigeerimisel. Kavas on Šostakovitši ja Tubina kaheksandat sümfooniat. Tegelikult Maria teatris on kolm sümfooniaorkestrit ja nad on omavahel töö ära jaotanud. Milliseid etendusi teeb üks või teine või kolmas orkester? Valeri kirgev on muidugi väga suur nimi, maailmadirigentide hulgas aga Peterburi Maria teatris on tal lisaks peadirigendikohustustele ka veel direktori kohustused, kunstilise juhi kohustused ja jõuab ta olla veel ka peadirigent. Kuna ka oli üldiselt väga raske kontakti saada, siis ma sain teada, et Valeri kergem on koos Maria teatriga külalisetendustel Stockholmis. See oli 2004. aastal. Et seal on kavas Šostakovitši, ooper Katerina Izmailova ja pärast etendust sain ka esimest korda rääkida Valeri kergiviga. Sellest mõttest. Ma ütleks üldse kerge vee kohta, et ta on müstiline teed. Tal on väga omapärane dirigeerimis maneer, mis võib-olla paljudele tundub isegi kohati veidi veidrana, aga see tema isiksuse mõju võlu, see allutab endale kuulaja ja see hakkab peale juba sellest etistada. Lavale tuleb ammu enne seda, kui ta jõuab dirigendipulti. On õhus tunda seda muusikalist kujundit. Kuidas muusika nüüd hakkab kõla, ta võtab nagu ma ütleks, Saiba ka ülevalt õhust seda Viputit ja toob selle kuulajate keskele. Ja kuulajad on lummuses. Ta oli algusest peale väga huvitatud Eestisse tulekust, tema ideeks oli teha kontsert Narva silla peal. Ma pakkusin, Valeri kerge vili välja kava Šostakovitši kaheksas sümfoonia ja Tubin kaheksas sümfoonia lootes vaikselt, et võib-olla see Šostakovitši kaheksanda sümfoonia traagiline maailm kuidagi nagu valmistab ette ka seda tema jaoks tundmatut Tubina kaheksandat sümfooniat, mis seal Tubina loomingus kõige traagilisem ja niisugune süngem sümfoonia üldse ja milles ei ole sugugi mitte nii kerge süveneda. Aga olles kuulnud temaga nüüd vahvleid üha rohkem, tekkis sisemine veendumus, et see on just temale sobiv muusika. Ja siis ta palus tuua mul partituuri plaadi järgmine kord siis ma viisingi talle juba partituuri plaadi. Pärast seda oli asi otsustatud tõest ja see oli väga huvitav muusika. Ma teen selle ära. Nii et jääme põnevusega ootama. Kolmandat aastat järjest tuntakse festivali Tubin ja tema aeg toimumise ajal ühele noorele eesti muusikule üle Neeme Järvi nimelist preemiat, seekord antise pianist Marko Martinile. Palju õnne. Mis sinu jaoks sellele preemia saamisele eelnes, mis selleks pidi tegema, et seda saada? Käesoleval aastal kuulutati välja konkurss kolmele erialale klaver, viiul ja soololaul, kes kõik võistlesid nagu ühes kategoorias ja tingimuseks oli, et tuli esitada 30 minutit ainult Eduard Tubina teoseid lisaklausliga, et peast, mis eelnes sellele preemiale, on loomulikult selle konkursi ettevalmistus. Pean ütlema, et ega tugina muusika ei ole lihtne, ei ole lihtne sellest aru saada ei ole lihtne, seda ära õppida ei ole lihtne seda teostada. Tegemist on väga keeruka heliloojaga ja ettevalmistusprotsess oli pikk ja põhjalik. Millised sinu eelnevad kogemused olid, Eduard Tubina klaverimuusikaga, oli ka see varem sul repertuaaris? On olnud aga ilmselt nagu paljudel mitte piisavalt, tema võib-olla tuntuim klaveriteos on ballaad Mart Saare teemale, mida enamik pianist on ka mänginud. Uhke monumentaalne teos, aga seoses selle konkursiga õppisin ka prelüüd väikevorme ja ühe Tubina esimestest klaveriteostest üleüldse, mille nimeks on sonaadi allegro edu ehk siis esimene osa Temazonaadist, mis valmis lubinal siis, kui ta oli vaid 23 aastane, aga mille esmaesitajaks ta ise oli ja see on tõepoolest väga keeruka polüfoonilise tiheda koega teos ja ütleme siis nii, et sellest läbihammustamine võttis tõesti palju vaeva. See kogemused Tubina muusika on keeruline, on üks avastus, aga oli sul veel seoses kokku puutumisega nüüd Tubina muusikaga ka mingeid muid avastusi ja üllatusi ja midagi sellist, mida varem ei teadnud. No kui ma ütleks, siis hästi positiivseid, sellepärast et see kogu selle keerukuse tagant ütleme, paistab ikkagi jäämäe tipp sinna tõesti, ütleme läheb palju energiat ja pingutust, aga mina pean ütlema küll, et kogusid tegelemine Tubina muusikaga minu suhtumist küll väga palju parendas, sellepärast et ma hakkasin temast veel rohkem lugu pidama kui tõeliselt heast heliloojast. Leidsid ka mingi sellise teose, mille sa nüüd kindlasti ka oma püsirepertuaari võiksid jätta. Võiksingi nimetada sedasama sonaat-allegro, kuna ta on ka Tubinal varane teos, siis ilmnevad seal ka igasuguseid mõjutused, võib olla, kas kehabiniltramaaninovilt see on tõepoolest üks niisugune võimas monumentaalne teos, mida kindlasti edaspidigi mängib. See konkurss oli sinu jaoks selline positiivne kogemus, mille eesmärk ilmselt oligi tutvustada ja propageerida ja levitada Tubina muusikat. No täpselt nii, kuivõrd saab üks konkurss üleüldse positiivne kogemus olla, sellepärast et mina arvan siiski, et muusika võistlemiseks ei ole loodud. Aga kui jätta jah, kogu see, mis tavaliselt käib konkusega Gazasse, närvipinge ja võistlusmoment kõrvale, siis oli küll äärmiselt positiivne. Millised sinu loomingulised plaanid nüüd edasi on? Mõningaid mõtteid on, kui nüüd üldsõnaliselt rääkida, siis sooviks nagu ka Tubina muusikat rohkem esitada ehk tulevikus ka midagi jäädvustada. Aitäh, Marko Martin, palju õnne ja edu edaspidiseks. Ilmunud on uus CD-plaat Tubina loomingust, millel kõlab ballett kratt. Müügile on tulnud Eesti Posti poolt Tubina juubelimark ja ümbrik samuti Tubina album. Välja on antud ka Tubina medal, mille pälvis Neeme Järvi ja festivali aegu on valminud ka film, kõneleb ETV muusikaosakonna juhataja Heidi Pruuli. Ilm on võetud ette koostöös eksid filmiga ja Rootsi televisiooni väikesel osalusel. Autorid on noored ja uue nägemusega tulnud sellisele materjalile juurde. Autorid on Jüri Reinvere ja Marianne Kõrver, noor režissöör. Filmis võtavad sõna Käbi Laretei, Neeme Järvi, Veljo Tormis, Asta Lepik ja veel mõned inimesed ja ta keskendub nagu sellele ajastule sellel keskkonnale, milles Tubin elas ja lõi oma muusikat. Klassikaraadio eetris on järgmine otseülekanne festivalil Tubin ja tema aeg järgmisel laupäeval, 28. mail. Eesti riikliku sümfooniaorkestrit dirigeerib Neeme Järvi. Ettekandele tuleb kava, millega orkester läheb kontserditurneele Rootsi augustikuus Läänemere festivali raames. Kavas on siis Edurcapi sõit balletist Kalevipoeg, Tubina kuues sümfoonia ja Sten hammari klaverikontsert number üks v mall, milles soleerib persetekstrand. Eesti riikliku sümfooniaorkestrile on põhjust rõõmustada sellegi üle, et nüüd on lõpuks ka Eestisse jõudnud plaat kus kõlab Beer Küngi näidendi muusika mitte süütide kaupa vaid kõik kriigi muusikalised ideed ja seda loogilises järjestuses. Esitus. Koosseis on pea sama, kes osales ka Grammy pälvinud Sibeerise kantaatide salvestamisel. Nimelt esitavad kreegi muusikat solistid Camille tellinge šarlot, Hellekanud, tütarlastekoor Ellerhein, Eesti rahvusmeeskoor ja Eesti riiklik sümfooniaorkester dirigendipuldis Paavo Järvi. Berghinglassic plaadimärgi all ilmunud albumit kommenteerib dirigent Paavo Järvi. Nagu paljud heliloojad on teinud oma tuntud lugudest, on süütejasüüdid, ei pea olema üldse see kronoloogilises järjekorras, nad võivad olla vabalt ilusamad osad, mis muusikat hästi kokku sobivad. Aga kuna ma olen püüdnud luua mingisuguseid tervikuna, siis ma tegin sellise otsused selle asemel, et mängidasüüdid järjest, ma võiks kasutada kõiki neid osi, kus ei ole juttu, sest kuna ta on ikka näidendile, mängib muusika, seal on palju sellist, kus on vaja tunda norra keelt. Ma tegin sellise süüdi, võtsin kõik selle muusikalise huvitava muusikalise materjali, panin ta proloogi. Seekord on nii, et see tegelikult see pilt tervest Bergyndist on nüüd selge, see on, algab ja lõpeb täpselt ja pidin seal vahepeal õiges järjekorras, aga ta on tehtud lihtsalt kuulajaks natukene. Täitsa uskumatu, kuidas ikkagi tegelikult asi kõlama on saanud, et isegi Arvo Leibur, kes mängis viiulisoolosid, see oli lausa võrreldav Peko kuusistega, kes mingite Soome rahvamuusikat või selline vabadusi. Erakordselt head head muusikat orkestris ja me oleme väga suutelised tegema kõrgel tasemel, majutasime muusikat, selleks peab olema aega ja selleks peab olema terve see koostöö, mentaliteet, tahe ja meil on see olemas siin, nii et ma arvan, et viimased paar plaati on tõesti head järgmisi plaat, mis on puhtalt kesse plaat seal sümfoonilised tantsud, norra tantsud. Ja siis on Holbergis viid ja veel paar orkestreerida, kuna see on rahvusvaheline plaadifirma selleks, et seda müüa saaksid, on nad valivad just sellist põhjamaistelt buduaari, mis iseenesest ei ole halb. Alguses, aga see ei ole, kas kõik söötmine, Peame seisma peame ja lõppude lõpuks ma tahaks seda ikka ka muud repertuaari, praegu saame sellest aru, neil on vaja mingisugust sellist loogikat. Miks sulle püüdsin Eestisse plaadist plaadi ja miks näiteks mitte Londonisse sama plaat? Repertuaari valik on seotud ka lääne firmade arvamusega meist. Klassikaraadio eetris on Edward kriigi muusika näidendile Peer künteetris esimesel mail kell 14, null viis algavas albumid. Eesti muusika jõuab Paavo Järvi kaudu ka Saksamaale, kuna ta on alates hooajast 2006 2007 frankfurdi raadio sümfooniaorkestri peadirigent, on ta tellinud juba ka mõningaid uusi teoseid, sealhulgas Erkki-Sven Tüürilt. Frankfurdi raadio sümfooniaorkester on üks parimaid raadio orkestri Saksamaal üldse ja pealegi on see raadiote tähtsus Saksamaal eriti tung. Organisatsioon on väga mõjuvõimas ja neil on palju publikut, neid on vist viis või kuus, üks varrisheron, Fung nor, Deutsche konfung, ešelon, from endiaar, noorteurofon. Miks mulle see eriti meeldib, on see, et kontserdid lähevad linti kuulates üle terve maailma, parandades EBU süsteemis? Teine võimalus muidugi on, kuna neile oma stuudiod ja neil on kõik see tehnika ja kõik need helirežissöörid on käepärast võtta terve see plaadistamise salvestamise protsess käib loomulikult nende ameti juurde, mis tavaliselt pojakesed ja see on nagu mingi eraldi osa, mille eest peab eraldi võitlema ja millele need projektid eraldi tegema. See minu jaoks on väga tähtis, palju sõda, repertuaari, mida ma tahan mängida, plaadistada ja minema tarvas kontaktis. Seda on väga raske mängida kontserditel, kuna see on kas kaasaegne repertuaar või ta on selline natukene tundmatu repertuaar. Raadio-orkestrite mandaat ongi just see mängida rohkem sellist muusikat, mida tegelikult, et need suured akadeemilised sümfooniaorkestrid ei mängi ja mobiilseid hotellid ühte või kahte helisevad alati kavasse panna, et see Eesti teema või kohe ettevõtjaks, sest et muidugi esimene ütlen kohe, meistri dirigent mängib eesti muusikat, juba on, oleks korda nimetatud testid ja kuigi me arvame, et, et Eestit nagu ei ole vaja eriti propageerida, kuna me oleme vabad ja me oleme nüüd saanud kõik kätte, mis me oleme tahtnud. Tegelikult see on valearvamus, Eestit ei tunne keegi kuskil ja s tuleb kogu aeg propageerida, sellepärast minu arust väga targad inimesed ei, intelligentsed inimesed küsivad, kas Riia pealinn või, või tahavad midagi näidata, et nad on väga kursis, siis ütlevad midagi, Vilniuse kohta võib seda 100 Vilniuses aga ükskord laeva käinud Baltikumis midagi sellist. Üldist arusaamist, kus Eesti on ja mille poolest Eesti üha silma paistab, seda ikka veel ei ole seda vaja kogu aeg arendada. Minu selline põhiline aktsent on, seda tüürib ja tuvinate tahame kaotate mängima. Mu tahaks isegi teha mingisuguse seeria, kus me saame natuke krõbinat salvestada kaasaegsetest ja elavatest on tüür, see, keda, keda seal väga muuseas tuntakse hästi tüürifestival on juba seal 2007 selles Aalto ooperis Frankfurdis ja me oleme nüüd kaks lugevad hotellid enne klaverikontserti fonil lugu. Kõnes dirigent Paavo Järvi oma repertuaarivalikuprintsiipidest frankfurdi raadio sümfooniaorkestri juures. Andres Mustonen valmistate praegu Tallinna kammerorkestriga ette kava Tallinna filharmoonia hooaja lõppkontserdiks, aga ise tulete just Moskvast. Kuidas teil seal läks, küsin kõigepealt. Ja noh, seal oli suur kontsert, tuleb monumente, pesseov, Venemaa suur sümfooniaorkester, Tšaikovski nimeline kunstijõuga ja nagu nimigi ütleb, Jeff on ehk kõige ihaldatuma orkester üldse Venemaal, kellega koostööd teha. Ja konservatooriumi suures saalis oli meil sümfooniakontsert, Suumaniberti, Hayden, nii muusikast väga suure tähelepanuga tohutu publiku osavõtuga ja menuga. Aga millised teosed ja millised meeleolud ootavad siis sarja Pravissima lõppkontserdil? Jätkame ikka selles samas asjas, et muusika peab vaimustama tegijaid, kuulajaid ja siin ongi väga ja alati kogeda, kui sa teed tööd vene orkestrit, ega siis seal ei ole kunagi sellest puudu. Aga natukene liigud põhja poole, siis natuke see väheneb, nii et siin tuleb lihtsalt palju rohkem tööd teha, et seda kõike see kätte saada. Aga loomulikult me selle saame ja see programm on ju ka väga huvitatud minu meelest üles ehitatud väga erinevate heliloojate peale ka kõiki ühendab niisugune sisemine, romantiline hing, palettinsylvestrovi õrn, peaaegu puutumatu muusika, kus me kuuleme Schopenja Schubertit elavana veel muusikas vastav päts olla kirglik inglisviit prantsuse romantism, Foree ja peateos on siis Christoph Penderetski esmaettekanne Eestis tšellokontsert, et see on nii vioolakontsert kui tšellokontserte klarnetikontsert ja siis üle mitmete aastate. Taas tuleb Eestisse Ardo Norras otse Jaapanist, praegu. Olete Ardo Norras ega ka varem koos musitseerinud. Kuidas te teda iseloomustaksite? Tema esindab meil niuke prantsuse tšello kooli, mis on väga pehme, väga kultuurse tooniga ja väga värvikate toonidega, niisugune ta ei ole, mitte niisugune väga, nagu öeldakse, pragistaja või niisugune niukene, meeletu dramaatika kuuleb niukse ilu, ilu ja esteetika peale ta nii elus kui ka muusika. Niukene, aadellik, muusikamees. Meil on praegu väga ja orkestri koosseis orkestrist sees on ka kremeraatuseks, et osaleb selles projektis. Nüüd on väga tugev koosseis, astub üles, koosseis on suurem kui tavaline kaamera kestab nüüd, et siin on niuksed, head muusikud, on, on veel juures. Usun, et see kava kõlab väga hästi metodisti kirikus, kus seekord kontsert toimub, kontsert toimub kolmapäeva õhtul kell seitse metodisti kirikus, aga teil endal on veel pühapäeval ja põneva kavaga kontsert. Ja pühapäeval on Kadriorus on Hortusega kontsert, liturgilise traditsioonid, tublid traditsioonid, varajased kristlikud traditsioonid ja kauged kultuurid, Ida kultuurid, ühendatuna, Lääne liturgiatega kõne minu kõige kõige lähedasem hingelähedasem maailm, kus ma otsin maailma ühtsust ja seda, seda ma saan teha ju loomulikult kõige paremini oma ansambliga, kus maailm kõik pühendub, kus Mooses, Siiba ja Kristus kohtuvad ja nendest inspireeritud muusika hakkab koos kõlama. Nii et kevadpäevad tulvil kaunist muusikat. Jah, on kevad tulvil, on suvi tulvil ja sügis, nii et, et siin ei ole mingit vahet, aga tore on muidugi, et taevas on lahti ja valgus on väljas. Tänavu neljandat korda toimuv Klaudia Taevi nimeline rahvusvaheline noorte lauljate konkurss on seekord võtnud lausa rahvusvahelise ooperimuusika. Festivali raamid ja kunstiline juht Erki Pehk. Kuidas te seda seletate? See, et ta nüüd on võtnud festivali daamid, on suhteliselt paratamatu samm tõesti, pelgalt konkurss, kus üle maailma tulevad inimesed, noored lauljad kohale, see ei rahuldanud ennid, noori lauljaid, iseennast ega tegelikult publikut, kes tahaks teada, kuulda näha nendest noortest ka hiljem, mis neist on saanud, need, kes eelmistel aastatel on võitnud, need on kõik siia ka korduvalt juba tee tagasi leidnud, siis mitte ainult siis ütleme sellise festivali raames, vaid ka kas siis rahvusooperietendustes või lihtsalt lausa kontsertidega. See ongi nagu, mis kõige parem põhjendus, et kui üks asi areneb, siis ta muutub ainult suuremaks ja suuremaks. Juba eelmisel korral haakus konkursiga ooperietendus, kus sai kuulata eelmise konkursi võitjat. Seekord on samuti ooper ja deemon. Anton Rubensteini suhteliselt vähetuntud, kuid fantastiliselt ilus ooper, mis minu arust ei ole Eestis jooksnud kahel põhjusel. Esiteks ei ole olnud võib-olla sellist väga deemonliku väga huvitavat ja väga raske partiid ära laulvat baritoni ja teiseks, eks ka Georg Otsa poolt kuulsaks lauldud Rolli selline vari on kindlasti lehvinud veel aastakümneid, ehk siiamaani välja, et noh, minu põlvkond mäletab seda teleklippi küll väga hästi ja võib-olla, et ei ole ka juletud. Õnneks see vari jahista leedu baritoni, keda näeme seekord. Nojah, sellepärast, et see ongi nagu asja juures nagu see võlu, et kui meie konkursil on nagu selline idee, siis nüüd siis loodetavasti traditsiooniks saamas. Et võitja tõesti saab nagu öelda sõna, et millist ooperit nagu laulda tahaks. Kui anna sammuil 2001 võitis, siis tema soovunelm oli laulda childad ja Rigolettot me ka tegime kaks aastat tagasi Leedu baritoni, esimene valik oli küll Don Giovanni, aga kuna tonnise vanni jookseb praegu niikuinii rahvusooperis väga edukalt ja võib-olla ei olnud nagu selline huvitav valik festivali jaoks tehtud laimannas pautieniusele ettepanek. Et kuidas oleks maid jagada deemoniga? Esialgu ta ei teadnud sellest ooperis nagu suurt midagi, aga kui ta oli selle läbi kuulanud, siis ta helistas kohe tagasi, ütles, et seda me teeme, sest ooper on just ütleme baritoni ja ikka võrratu, seal on neli imekaunist aariat ja väga raske vokaalselt ja ka psühholoogiliselt, nii et selles mõttes on ta üks selline huvitav, huvitav, väga huvitav ja omapärane ooper. Laimunas paust geenius, seal on vahepealsetel aastatel väga hästi läinud. On küll jah, ei saa salata, nagu ta ise ütles tänu sellele, et tal õnnestus võita rahvusvaheline konkurss sai ta ka Leedu aasta laulja tiitli 2004 ja peale selle on ta nüüd korduvalt käinud Eestimaal, tan laulnud Padaemanda astallaanutravjaatas. Kuressaare ooperifestivalil on ta käinud koos Leedu teatritega, tuleb ka sellel suvel nii et oma tee Eestisse on olnud päris mitmekordne. Georg Otsa mälestusõhtul astus ta üles ja nüüd kuningas Arturi kalal, mis tuleb nüüd lähiajal ka seal võib teda kuulda. Võib-olla lühidalt ka nendest, keda veel solistidena Valdab näha, kuulda, kuna leedukas on meil nii kõrget masti, et sellepärast on meil ka komplekteerida küpsetest väga toredatest noortest artistidest. Peategelaste seltskond. Anastassia pakastava tuleb meile Nemirovitš, Tantženko ja Stanislavski nimelisest Moskva ooperiteatrist. Stansal tõusev staar ja tema. Tamara on nüüd küll nii hingematvalt kaunis, et Claire õnnestunud leida ikka superlavapartner Sergeiga idei Moskva suurest teatrist aitab meid. Tenori ehk sissinodaali partii laulmisel. Läti ooperiteatrist tuleb meile kogenud bass Roman polissaadov. Tema laulab, isa, eesti toredad solistid, Teele Jõks laulab inglit, vanameister Leonid Savitski vana teenrit. Hollandi liiv laulab meile, käskija Laasa merre silmad. Dow laulab amme osa, nii et ka selline läbilõige Eesti noortest tegijatest on ka lavalaudadel. Pluss siis projekt koond ja Pärnu linnaorkester. Naudib tõsiselt seda tegemist, sest ütleme, tervik ooperit üks linnaorkester nagu ikka vist ette kandub tihti isa Trigoletto ajast ma mäletan seda, et nende vaimustus oli niivõrd suur ja seal kandub ka praegustesse proovidesse. Miliustan markesse proovid alanud ja nende suhtumine ooperitegemisse on tõsiselt arvestatav. Väga tore. Lavastaja on Mati Unt ja Robyn, Steni deemon etendub siis Pärnu teatris Endla 27. 28. 31. mail ja kolmandal juunil. Aga selle festivali raames toimub lisaks ooperile ja konkursile teil veel. Ja kõige esimene asi, millega me pihta hakkame, on kohe 27.-st 29., nii kolmepäevane meistriklass teeb professor Ingrid Kremli, Hamburgi muusikakõrgkoolist spetsiifilise 12 aktiivosavõtjat, nendest kuus on välismaalt ja kuus on meie eestlased, kes siis on registreerunud ja meistriklass puudutab siis Mozart, D Stiili interpreteerimist, Mozarti laulmise interpreteerimist, siis järgneb kohe deemoni esietendus. 27. teisel juunil on meil traditsiooniline Claudidaari mälestusõhtut, kus siis astuvad üles tema õpilased ja ka omakorda õpilaste õpilased teda õhtul, et juhib Toomas Cutter, kes on ka ise Klaudia Taevi õpilane olnud neljandal juunil on Kõpu kiriku renoveerimiseks. Võtame all, heategevuskontserdil astub üles kuulus vereva ass Aleksander vedernikov. Festival on juba piisavalt suur, 10-ks päevaks jätkub sahmimiste tegemist, külges vähegi Pärnusse tuleb siis nagu me ka reklaami lauses ütleme et ooperi muusikasõpradele tasuks nagu küll see tee jalge alla võtta, sest on igale maitsele nii suurtele. 21. ja 22. mail esinevad sarja vanasti Euroopas raames Iren lill klassinil ning Holger Faust Peters, Biolade kambal neid kontserte tutvustav stiivitas Artjomi tegevsekretär Helene oleksin. Holger Faust Peters on õppinud, ei ole ta Kambartid, tšellot ja barokktšellot siin päris päris mitmetes kohtades, nii Kellis, Mystery muusikakõrgkoolides ja on tal olemas sidemed skoolagantoorium kassilientsisega Šveitsist, kus ta õppis, ei ole ta ka hambad ja keskaegsed kiilid tal selle kooliga lõpetanud on tegemist väga ajastuteadliku ja muusikaliselt väga huvitava isiksusega, kes tuleb meile siis esinema, tegelikult on see kontakt tekkinud tänu Ireen lillele, kes käis ka Kölni muusikakõrgkoolis ennast täiendamas, selle kaudu on see kontakt tekkinud direen, lill, siis kes sellel samal kontserdil ka siini mängib, tema kutsus Holger Faust Peters siia Eestisse esinema, seda toetab ka siis Göte instituut. IRL-il on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia siis klaveri erialal ja siis ta on ennast edasi täiendanud klavessiini erialal Sis Imbi Talumäe käe all Eestis 2002. aastal astus ta Kölni muusikakõrgkooli. Lõpetas selle 2004. aastal, ta on täiendanud peale selle veel ennast tõesti päris mitmetes kohtades üle Euroopa IRL-il tegutseb Tallinnas põhiliselt praegu ja korraldab just nimelt ka siis seda kontserti. Sorry ja neid kontserte on olnud ka ennem Tallinnas, kus oli Inglismaa muusikat ja siis teine kontsert oli, kus oli Itaalia ja Portugal. Et seal nagu Tallinnas juba kolmas kontsert sellest harjast Tartus on ta nüüd esimest korda barokkmuusikaga on niimoodi, et ta on erinevates maades väga erinev ja seal see on võetud ka selle sarja nagu aluseks, et tutvustada erinevate maade muusikat nagu eraldi. Et seekord on tõesti võrdlusena siis Saksamaa ja Prantsusmaa muusika, mis on kohati täiesti nagu erinevad, aga samas on nagu laenatud elemente nii ühest kui teisest, nii ühte kui teise. Et on seekord esitusel selliste tuntud heliloojate nagu Maree ja Johann Sebastian Bachi muusika. Samas võib kuulata ka täiesti selliste heliloojate muusikat, keda üldse väga tihti ei näe kontserdikavades mängitavat kunstit. Parocal vorst olidki natukene rohkem omavahel seotud kui tänapäeval, et me püüame seda nagu taaselustada, et et kõlab muusika, samal ajal on ka kujutav kants Raivo närvi räägib selle muusika ja heliloojate tausta kohta pikemalt siis selle muusika Ajal, kui muusika kõlab, on kommentaaripildis, see tähendab, et ta siis joonistab neid samu heliloojaid või siis kui on tegemist sellise kammiliste teostega, kus on juba helilooja mõttes mingisugune pilt olnud seoses selle muusikaga, siis püüab Raivo Järvi seda ka paberile panna sinna nagu väike mäng ka nendel, kes tulevad, et piletid siis kõik lähevad loosimisele ja siis kontserdi lõpus, kui me välja, kes on need õnnelikud, kes saavad need pildid endale, mis isonistati selle kontserdi käigus. Kõnessestiivitas Artemi tegevsekretär Helene oleksin kontserdid, kus esinevad klassinis Iren lill ja Viola da gamba mängija Holger Faust. Peters toimuvad 21. mail kell 16 Tartu linnamuuseumis ja 22. mail kell 13 Tallinna kunstihoones. Ja tänase heliga lõppu veel ka mõned lühiuudised. Maikuu alguses võttis Eesti klavessionist Eesti Muusikaakadeemia doktorant Irina Sahharenkov osa 57.-st Praha kevade rahvusvahelisest klavessiini konkursist ning ta pälvis seal kolmanda preemia, samuti Muusikafondi auhinna Tšehhi kaasaegse muusika esituse eest. Nagu teada, mõõdetakse kaasaegsete teoste väärtust ikka selle järgi, kui mitu korda neid pärast esiettekannet veel esitatakse. Kui me hiljuti kuulasime taas kord Lepo Sumera multimeediaooperit südameasjad siis tänaseks selgunud, et 18. novembril tuleb no teatris taas kord ettekandele Märt-Matis Lille eesti muusika päevade aegu lavastanud ooper kurb rõõm kolmele häälele, kahele näitlejale ja elektroonikale. Selle muusika pinnal on Märt-Matis Lill alustanud koostööd ka koreograafia. Tantsija Teet kasega. Jazzkaare kevadhooaja super kontsert Brasiilia tippudega. 26. mail kell seitse õhtul Estonia kontserdisaalis Silbana Maltab ossa vänd ja Tähklalised Tonio Horta kitarril linga Irtomoreira löökpillidel. Põhja- ja Baltimaade orkestrid hakkavad oma hooaega lõpetama Rootsi raadio sümfooniaorkestri ees seisis kahe kontserdiga eelmisel nädalal. Jong raadio sõjalis-perverdi hällis lõpetab hoo orkestri peadirigent Manfred hoonek tuleva neljapäeval reedel kuishimalovskiwi esimese viiulikontserdi solistiks tuleb Taanist Nikolai näider, kes just hiljaaegu ka Neeme Järvi käe all Detroitis mängis. Vahepeal, üleeile õhtul tegi Rootsi raadio kooriga siis hooaja lõpuõhtu meie Tõnu Kaljuste. Gustav Vasa kirikus juhatas Rahmaninovi suurteost kogu öine teenistus saades siingi nagu hiljaaegu Hollandi raadio suure koori ees Amsterdamis suure menu osaliseks. Helsingborgi Sümfooniaorkester lõpetas juba nädal tagasi juhatamas orkestri endine soomlasest peadirigent okokkama ja see oli kavameistrid eksiilis, Stravinski pardokiga. Eile lisandus veel maailma muusikakõrgkooli kompositsiooni üliõpilaste lõpukontsert Tabiva toomele juhatusel. Aasta tagasi juhatas samasugust kontserti Stockholmis meie Oleri. Nüüd lõppedes Olari Elts, üleeile aga Läti rahvusliku sümfooniaorkestri hooaja, juhatades lõpukontserti Riias suure Gildi saalis ümbergi kurje lauludega. Osalemas lauljaid kolmest Läti koorist solistidest tuntumat olevaitseja Karlis Saarints. 14 10.-ks juuniks toob Elsa Märjaorkestrit Tubina festivalile ja Eri Klas juhatas eile õhtul Tamperes täpselt sama kava, millega temagi tuleb Soome orkestriga 31. mail Tubina festivalile Tallinna Arvo Bergi per Peedu mobile Sibeliuse metshaldjas ning Tubina üheksas sümfooniaorkestriga Tampere filharmoonia. Uuel nädalal jõuab Eri Klas Tamperes juhatada Karl Orfic karmile Buranad. Veel viimane side Tubina festival oli juhatanud kolmapäeval ERSO ees. Festivali avakontserti on Paavo Järvi uuel nädalal juba Tokyos, kus tal on kogu kaheksa kontserti, Kuulsa enneyczkey sümfooniaorkester aga nelja erineva kavaga. Neljast kavast kolmes on igaühes ka üks eesti teos. Tuleval neljapäeval reedel Tokios Santori hoolis, siis kõlamas Arvo Pärdi Fra dress, Prokofjevi esimene viiulikontsert solist väga kuulus Hillary Haan Ningsustakovitsiv viies. Ja korraks Tubina jälgedele Saksamaale. Äsja kõlas siin meistrikontrabassikontsert, solistiks Berliini muusikaakadeemia nimekas professor Michael barriv Wolf. Temale olnud Tubina kontrabassikontsert tõeliseks meeldivaks avastuseks. Publik ja ajakirjandusteoste üksmeelselt kiitmas. Ja dirigenditöö tegi juba pikk pikemalt Saksamaal tegutsev Tarmo vask oma endas Sweebisgmenti filharmoonia orkestriga. Muuseas oli ta koor meistriks ka Tobiase Joona lähetamise ettekandel Kölni filharmoonias Neeme Järvi käe all. Šläbisgmenti filharmoonia kõrvale Tarmo Vaaskwell, Hayden Bergi teatri koormeister ning praegu toob Tagoori publiku ette tomaa ooperis minjoon. Ja veel on täna rääkida kuuendastki Eestit legendist välismaal neljapäevast homseni ja maestro Neeme Järvi. Järjekordsed neli kontserti New Jersey sümfooniaorkestriga orkestri residentsis pakkis samuti Bruns liikis jäteren tonis. Selles kavas on kaks suurteost, Beethoveni kolmikkontserti ja Gustav Mahleri neljas sümfoonia Ronja. Beethoveni solistideks on ameeriklaste maineka Eroika trio liikmed, kelle hulgast tšellist säärast Santan proodio on näiteks ka Tšaikovski konkursi võitnud Moskvast. Taas on järvi endale solistiks Ameerikasse kutsunud, aga meie soprani Kaia Urbi. Nüüd siis Mahleri neljanda sümfoonia kõigile neljale ettekandele. Kontserdid New Jerseys on Neeme Järvi laga ka viimased enne järvi festivali juunis, mille Detroiti sümfooniaorkester korraldab Järvi lahkumise puhul peadirigendi ametist. Suurte festivalide juurde Firenzes, Viinis, Prahas, poleetosbergianišvetzinghanisse läheme pikemalt nädala pärast, kuna pidustused seal hooga kestavad. Täna lühematel mitmelt poolt. Briti saartelt toimub veel maikuus kaks mahukamat Arvo Pärdiga Loomingu näitamist. Enne kui tuleval nädalal on peategelaseks Manchester. Teata esitab mitu teost täna Liverpooli ansambel 10 gimme kaantest Britteni mälestuseks, siis Nunctimitis, liverpooli filharmoonia koorilt ning mõlemalt koos Berliini missa. Ja tahaks veel kord meenutada Londonist teisipäeval kuninganna Elizabethi hallist toimunut. Maailma esiettekannet korealanna on subt synni teosest kan teatriks Sapraanika kus koos London Sinfoniettaga George pensioni juhatusel olid solistideks Soomes sopranit Anu ja Piia komsi ning kontratenor Andres Ots ja sõnaga ka meie Mart siineri õpetajast Ameerikas olnud maestro Christopher Rausist. Tema uus löödi kontserdi Jöteboris ning kitarrikontserti kontserdi kaudi Ühendriikides. Pits pürgis nimeka David Robertsoni dirigeerimisel naabruses Minneapolises algasid Adamsi ooperi Nixon Hiinas. Uuslavastuse etendused. Maestro Pearbulees nimetati juubeli järgselt Berliinist Väätsas kapell audirigendiks, kus peadirigent Daniel parem Paim orkestri ette jõuab mul ees aga alles 2007. aastal. Salzburgi lihavõttefestivali otsingute järel sai Vene rahvusorkester, mis Mihhail Pleviovi asutatud endale uueks peadirigendiks, noorukese 30 kaheaastase Vladimiri urovski kes jätkab samaskla Burni festivali ooperimuusikadirektorina ning Londoni Filharmoonikute orkestrile alalise külalisdirigendina Inglismaal. Berliini Filharmoonikute peadirigent Simon rättel sai koos oma orkestriga Mannerheimi linnalt mainekas Schilleri eripreemia oma muusikahariduslikku projekti Kevadpühitsus eest Berliinis. Preemiad antakse nelja aasta tagant, kunstis ja ühiskonnaelus silma paistnud isikutele. Luciano Pavarotti jätkab pikkamööda oma esinemiste ulatuslikul lõputurneed maailmas. Teisipäeval laulistab Pariisis versii väljakul järgmine kontsert tuleb, olles 15. juulil Prantsusmaal nimmi areenil kontserdisarja nimeks arvel Luciano kaks nimekad dirigenti on lahkunud 77 aastasena kääri Bertiini ja 70 vastasena Sergio komissioone. Xistop Penderetski pühendas oma Poola reekviemi viimase seni lõpetamata olnud osa paavst Johannes Paulus teise mälestusele. Varasemad osad on pühendatud Lekvalenzale ja solidaarsusele ning Varssavi ülestõusu ohvrile tele ja Katõni massimõrvas hukkunud poolakatele. Soome plaadifirma un liin sõlmis üheaastase lepingu Philadelphia orkestriga Ühendriikides. Esimene plaat ilmub aasta lõpul, aga Praha kevadel astub täna üles harukordsest programmis härvi Hankokid Trio, esinedes seal koos Praha raadio sümfooniaorkestriga. Klassikaraadio esitab 27. mail kell pool üheksa on kavas otseülekanne Rootsist. Esineb viiuldaja Nikolai Snyder, Rootsi riikliku sümfooniaorkestrit dirigeerib Manfred hoonet. Kavas list, rovski ja torsaki üheksas sümfoonia uuest maailmast. Otseülekanne algab reedel kell 23 10. Tänasele helikajale tegid kaastööd Kerstin Karin kopra, Tiina kuningas, Marge Raun ja Priit Kuusk, operaatoreid oleid Katrin maadike, Helle Paas. Heligaja toimetas Mirje Mändla. Helga ja muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis internetti. Kes teile sobival ajal teile sobival ajal liigaja