Helga ja muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetis Tallinnas abi vanaemal teile sobival ajal. Elliga jaa, tere, mina olen toimetaja Karin kopra ja tutvustan teile tänase heligaja teemasid. Möödunud nädalal võttis Eesti muusikanõukogu vastu resolutsiooni, mida saates kommenteerib muusikanõukogu juhatuse esimees Peep Lassmann. Rootsi raadio produtsent kurt Karlsson külastas festivali Tubin ja tema aeg kontserti, kus esines Maria teatri orkester Valeri ker Kiievi juhatusel jagab meile nüüd muljeid. Marge Rauna vahendusel tutvustame kolme tulevast kontserti festivalil Tubin ja tema aeg. Täna esineb riiklik sümfooniaorkester Neeme Järvi. Vaata sel teisipäeval, 31. mail esinevad Tampere Filharmoonikute Eri Klasi juhatusel ning reedel, kolmandal juunil võite kuula minna Helsingi filarmoonikuid Leif Seegersdami juhatusel. Esimesest viienda juunini toimub neljas Klaudia Taevi nimeline rahvusvaheline noorte lauljate konkurss. Kuulete Kersti Inno intervjuud konkursi presidendi Toomas kutteriga. Teisel juunil leiab aset kuningas Arturi gala. Kersti Inno tegi intervjuu kunstilise juhi Mart Mikuga Tartus Oskar Lutsu majamuuseumis tähistatakse lastekaitsepäeva ja teisel juunil toimub promenaadikontsertide sarja Emajõe suvi 2005 avakontsert. Mõlemat teemat vahendab Hedvig Lätt. Ja saate lõpus, nagu ikka Priit Kuuse muusika uudised maailmast. Head heligaja kuulamist. Möödunud nädalal võttis Eesti muusikanõukogu vastu resolutsiooni muusikanõukogu juhatuse esimees Peep Lassmann, millised olid need olulisemad punktid selles resolutsioonis? Resolutsioon, mis võeti vastu, kajastab hetke olulisi probleeme muusika valdkonnas nii muusikahariduses kui ka muusikaelus üldse. Ja pearõhk on selles resolutsioonis praegu pandud muusikaharidusega seotud küsimustele eelkõige Endiste, mu laste muusikakoolide, praeguste munitsipaal Paal muusikakoolide probleemidele. Sellele, kuidas riik saaks aidata, neid koole, ma arvan, eeldan seda, et riigil on see tahe olemas. Kuidas riik saaks seda teha? Arvestades sellega, et munitsipaalasutused ongi just nimelt munitsipaal kaal, asutused ja omavalitsustel puudub seadusejärgne kohustus riigi poolt eraldatud rahade edasisuunamiseks. Seega oleks vaja leida mingisugune lahendus, et oleks garanteeritud riigipoolses soovi korral ja vastava raha eraldamise korral ka selle raha saabumine mustkoolidesse. Meie soov on, et riik võtaks enda peale osaliselt nii personalikulude tasumise kui ka uute pillide ostmise ja ka mingil määral täiendõppeküsimused nendes muusikakoolides sest on selge, et kõik vallad ei suuda neid küsimusi lahendada. Resolutsioon, mis sisaldab ka muid punktiga muusikahariduse vallas, nimelt on ju üks väga oluline punkt veel niinimetatud kolme koolimaja ehitus Tallinnas, eks need kolm kooliv kordan veel üle, oleks muusikakeskkool otsa nimeline muusikakool. Tallinna balletikool. Saan endale ühise õppehoone ehitamise vajadus. Resolutsioon toonitab seda vajadust ja soovib, et see ehitus hakkaks kiiresti peale. Mis puudutab muusikaelu küsimusi, siis on seal päris mitmeid, eelkõige just noortele suunatud punkte. Avaldame soovi, et kultuuriministeeriumi eelarves oleks omaette lõik noort suunatult muusikaprojektide jaoks ja samuti oleks omaette lõik selles eelarves muusikakonkursside korraldamiseks. Samuti tõstsime üles küsimusega etendusasutuste seaduse rakendamise osas. Nimelt see ei ole veel päriselt rakendunud kõikide asutuste jaoks kellele see resolutsioon saadetud resolutsioon on saadetud kahele vastavale ministeeriumile, kultuuriministeeriumile ja haridus ja teadusministeeriumile samuti mitmetele muudele olulistele asutustele, meediale, kaasa arvatud klassikaraadiole loomulikult muusikanõukogu liikmetele ja riigikogu kultuurikomisjonile, samuti riigikogu fraktsioonidele. Läheksin selle punkti juurde, mis peab vajalikuks välja töötada muusikakoolide seadus. Kas on teada, kas lähiajal kavatsetakse riiklikul tasandil sellele kuidagi reageerida? Ma olen seda tunnet resolutsioon otseselt ei ütle, et ainuke lahendus ongi muusikakoolide seadus, vaid viitama sellele, et on vaja lahendada just nimelt palju küsimusi, mis on seotud esimese aasta muusikakoolidega munitsipaalmuusikakoolidega. Kõigepealt muidugi riigipoolse toetuse küsimus teiselt poolt ka seal töötavad pedagoogide võrdsustamise küsimus üldhariduskoolides töötavate pedagoogidega nii palga kui ka muudes küsimustes. Ja kas niisuguste muutuste tegemine nõuab vastava omaette seaduse väljatöötamist selles ma ei ole üldse kindel seal ühe variandile kirja resolutsioonis. Võib-olla veel lähemalt kommenteerida seda meile nii olulist punkti, et muusikanõukogu peab vajalikuks muusika osatähtsuse muusikali kajastamise kasvu avalik-õiguslikes meediakanalites. Mida reaalselt selle all mõeldakse? Ma arvan, et eelkõige see on võib-olla televisiooni muusikasaadete probleem ja toetus just sellele, et avalikus televisioonikanalis oleks rohkem muusikat ja muusikaelu kajastavad saated, sellepärast et klassikaraadio teeb seda niikuinii. Ema veel lisada veel, et, et see on tegelikult kaudne toetus klassikaraadio olemasolule, mida aeg-ajalt ikka juhtub, et satub küsimärgi alla. Klassikaraadio stuudios on külas Rootsi raadio produtsent kurt Karlsson, kes käis kuulamas Tubina festivali kontserti, kus esines Maria teatri orkester varieeriker Kiievi juhatusel. Küsisin temalt, kuidas ta suhtub kontserdi kavasse. Teatas, et eile käisin kontserdil, kus olid esindatud kahe 20. sajandi suurima sümbooniku teosed Šostakovitši ja Tubina ja avastasin Tubina enda jaoks uuesti. Tubin suudab käsitseda suurepäraselt sümboonilist vormi. Võiks öelda, et võib-olla on raske panna kontserdi kavva Tubin kõrvuti hoovitšiga sest viimane on niivõrd tuntud helilooja kuid ütleksin, et väheste heliloojate teosed sobivad kontserdil kokku panna Šostakovitši teosega ja selles mõttes sobist Tubin kauba väga hästi. Küsisin, et kas võiks öelda, et Valeri ker Kiiev on üks huvitavamaid dirigendi isiksusi Ta on justkui seotud kogu Peterburi muusikaeluga. Ta on väga mitmekülgne, dirigeerib nii ooperit kui sümfoonilisi muusikat. Ta paneb kõik muusikasse ja ka iseenda ning sageli on tulemus väga hea. Tema Tubina ettekanne oligi väga hea. Kuigi ta juhatas Tubina muusikat esmakordselt. Olen kuulnud, kavatseb Tubina teost juhatada ka Peterburis ja loodan, et ta tõesti teeb seda. Millised tunded ja mõtted teil olid, kui lahkusite kontserdisaalist. Kõigepealt mängiti Tubinat ja ma olin väga rahul Tubina ettekandega, polnud seda enne laivis kuulnud ja olin väga rõõmus, et kõik mu ootused täitusid pärast väga pikka Šostakovitši sööd kooniat, võiks öelda. Kui kontserte lubatud veidi kritiseerida, siis naljakas kõrvuti kõlasid Tubina kaheksas Šostakovitši kaheksas sümfoonia fotokovitši kaheksas on väga palju ulatuslikum kestes üle tunni ja see on kindlasti raske teos, ütleksin, et juba oma ulatuslikkuse poolest. Väga tihti juhtubki Kiieviga, nii et muusika viib ta endaga kaasa ja seda tegi temaga. Šostakovitši heli oli võimas ja võib-olla oli seda isegi liiga palju. Nii et suhteliselt väikeses Estonia kontserdisaalis mängis suur sümfooniaorkester, kes mängis nii valjult kui võimalik forte Fortissimas. Sisuliselt seal on natukene liiga palju. Kergem oleks võinud orkestrit veidi vaos hoida, kuid see pole tema idee, ta ei hoia iialgi orkestrit vaos. Kas neid teoseid oli kuidagi raske kuulata? Tubina muusika on vormiliselt perfektne, kuid selles on ka palju tundeid. Mulle on alati tundunud, et Tubin vaatab tagasi ja mõtleb Eesti ajaloole ja nõukogude okupatsiooni-le ja sellele, et oli sunnitud Eestist lahkuma ning elama välismaal. Arvan, et osa sellest kurbusest võib alati ära tunda tema muusikast. Stakovitš jällegi niivõrd kurb, kuigi tal oli probleeme samuti nõukogude võimuga kuid me teame, et tema muusikas väljendub see teatud iroonia abil. Ta on irooniline kogu nõukogude võimu suhtes. Ja sealjuures on naljakas see, et see võim ei saanud iialgi päriselt sellest aru. Ei saanud teada, et see iroonia oli pööratud nende vastu. Kui tuntud on Tubin Rootsis. Ta on tuntud ja rohkem tuntud praegu kui 20 aastat tagasi ja tema tuntus järjest kasvav isiksusena oli Tubin väga tagasihoidlik ja ja iial ei püüdnud kedagi panna oma muusikat esitama. Ta tahtis, et inimesed leiaksid ise selle, aga see on raske ülesanne, tal on niivõrd palju head muusikat, et pole lihtne kõike seda märgata, kuid paljud tema orkestrilood on Rootsis esitatud ja ka salvestatud, kuid kahjuks ei esitata teda ka küllalt sageli. Põhjus on selles, et konkurents on suur. Palju on kaasaja heliloojaid, keda peaks esitama veelgi rohkem vanu rootsi heliloojaid, kelle teoseid vajaksid ettekandmist ja aeg kontsertideks limiteeritud. Kuid ka raadio teeb selles osas palju ära, eriti praegu. Juunis Annomeetrisse kolm-neli kontserti tema sümpooniatega ning samuti mängime CD salvestusi ning teeme temast sõnasaateid. Rääkis Rootsi raadio produtsent, kurt Karlsson Ikka ja jätkub Eduard Tubina festivali sümfooniline paraad. 28. mail laupäeval on laval Eesti riiklik sümfooniaorkester, solist Berdenkstrand ja dirigent Neeme Järvi. Kontserti tutvustab muusikateadlane ja rahvusvahelise Eduard Tubina ühingu aseesimees Margus Pärtlas. Eeloleva kontserdi teeb eriliseks kahtlemata Neeme Järvi seismine dirigendipuldis. Maestro Neeme Järvi sidus helilooja Eduard Tubin aga pikaaegne loominguline koostöö ja isiklik sõprus. Just tänu Neeme Järvile toimus 1900 kaheksakümnendatel aastatel Tubina muusika laiahaardelisem rahvusvaheline läbimurre. Rootsi firma BIS väljaandel ja Neeme Järvi dirigeerimisel ilmusid siis kõik Tubina 10 sümfooniat, lisaks sellele instrumentaalkontserdid ja mitmed teised orkestriteosed. Seetõttu pole üllatav, et kui rahvusvaheline Eduard Tubina ühingu otsustas tänavu helilooja juubeliaastal asutada Eduard Tubina medali Ararati ühingu juhatuse üksmeelsele otsusele esimene medal just Neeme Järvile silmapaistvate kunstiliste tulemuste eest Eduard Tubina loomingu esitamisel nüüd mõne sõnaga kontserdikavast. Tubina kuuenda sümfoonia kõrval kõlab siin Eugen Kapi sõit balletist Kalevipoega. Mõnes mõttes on need teosed punased, sest mõlemad põhinevad tugeval tantsulisel algel mõnes mõttes aga lausa vastandlikud. Kui 1947. aastal valminud Kalevipoeg on loodud rahvuslikus ja toonasele Nõukogude muusikale kohustuslikus optimistlikus vaimus. SiisTubina kuues sümfoonia on tugeva filosoofilise taustaga äärmiselt dramaatiline ja konfliktne helitöö. Tantsudeks, mille elemente siin kasutatud on boolero, Habaneera ja rumba. Traditsioonilises sümfooniaorkestris soleerib suhteliselt eksootilise külalisena saksofon. Ühes intervjuus on helilooja ise öelnud. Tahaksin kuuendat sümfooniat kujundada väga tõsiseks filosoofiliseks arutluseks kannab tugev rütmiline alus, mis kohati meenutab ka moodsaid komplitseeritud tantsurütme. Nii et tõepoolest sellest sümfooniast kõlavad 20. sajandi modern, selle linna ühiskonnale tüüpilised kujundid. Samas on sümfoonia finaalis alapealkirjaga Fesztooso vastandatud sellele akne vorm. Tšak on või passa kalja, mis põhineb ostinaatsel range iseloomuga teemal. Nii et kui kuulaja soovib otsida teosest programmilisi element või sisulist allteksti, siis selleks on siin rohkesti võimalusi. Ja just finaalis jäävad kõlama sellised üldinimlikud väärtused mis helilooja Tubina jaoks olid äärmiselt olulised. Sümfoonia helikeel on küllaltki komplitseeritud. Ja siin on ka küllaltki intrigeeriv just mõelda selle peale, kuidas 20. sajandi eesti heliloojate saatused kujunesid. Kui Tubin 1944. aastal Eestist koos oma naise ja kahe pojaga põgenes siis peaaegu et tema kaaslane Eugen Kapp ja siia Nõukogude Eestisse. Temast kujunes üsnagi oluline ideoloogia ala tegelane, aga samas muidugi ta oli andekas helilooja see andekus kuskile kadunud, aga loomulikult see nõukogude ühiskond tema loomingule teatav pitseri vajutas. Nii et neid kahte teost, mis me sel laupäeval kuuleme on mitmes mõttes, aga huvitav võrrelda. Lisaks sellele esineb kontserdil külalisena Rootsi väljapaistev pianist per Tõnkstrand kes esitab Rootsi ehk kõige väljapaistvama helilooja või vähemalt helilooja klassiku Wilhelm Sten hammeri. Klaverikontserdi number üks b-moll. Sten hammar on sündinud Tubinaste Eugen kapis umbes üks põlvkond varem. See loomulikult tähendab ka, et helikeel on küllaltki erinev. Klaverikontsert on kirjutatud veel 19. sajandi lõpuaastail ja meenatud mõnevõrra Wagneri ja Johannes Brahmsi teoseid. Ja teisipäeval, 31. mail esinevad Estonia kontserdisaalis Tampere Filharmoonikute Eri Klasi juhatusel. Telefonil on dirigent Eri Klas. Rääkides trumpi, siis minul algamas kaheksas hooaeg selle orkestri kunstilise juhina. Kuid orkester mulle tuttav juba 30 aastat. On leitud sel aastal 75 aastat on tema panus rääkida sellest seisust Tallinnasse, siis muidugi kava kokku pannes oli minu soov, et kava esimene osa koosneks eesti muusikast. Kuna minule langes valik. Tubin 100, aga on ka Pärt 70, siis arvasin, et võib-olla oleks huvitav alustatusega pärsi teosega Perteetomaabile mille ta lõi 60.-te aastate algul. Aga kuidas siis seda teost tundsin, et tegemist on läbile teosega läbilööva selles mõttes, et see teos äratas suurt tähelepanu ka Varssavi sügisel ja saavutusmajandust suure tähelepanu. Teiseks mängime bändi teost fraatrias, mille Pärt on omistanud Dublini mälestusele ja mis esindab hoopis teistsugust Pärti. Mediteerivad. Sa oled, kuid väga mitme koelist, siis kõlab Tubina üheksas sümfoonia, nii selline vägagi palju teistest dublini sümfooniat, kuid samaaegselt väga sügava sisuga kaheosaline kuid räägib hoopis teistsugust keelt. Väga emotsionaalselt ja, aga põhjamaist. Kontsertosas kõlab Sibeliuse meelitada sama metsavalvur, metsapealik. Seal legend ja seal melodraama, nagu öeldud, et orkestrile koosta roll kaastegevad ainult keldrid ilma konservatiivsete ja metsasarved ja klaver. Tiluulest hiigelsellest. Väga. See demonstreerimisega siis selle 17 minuti jooksul missegi teos kõlab, on siin väga palju virtuoosliku mängu, nii solistide kui ka endal. Ja kolmandal juunil kell 19 esinevad Estonia kontserdisaalis Helsingi Filharmoonikute Leif Seegersdami juhatusel. Telefonil on Leif Segestama. Tutvustage palun oma orkestrit, Helsingi Filharmoonikute. Sutter Helsingi Filharmoonikute on suurepärane ja spontaanne instrument ja meie loomingulised väljakutsed leiavad aset kõikjal maailmas. Olen orkestri juht olnud alates 1995.-st aastast. Helsingi Filharmoonikute on väga pikk traditsioon alates ajast, mil isegi Jean Sibeliuse orkestri ees seisis. Orkester on esitanud väga palju soome muusikat ja mitte ainult ideelise teoseid. Nüüd võiks Helsingi Filharmoonikute pidada üheks parimaks Põhjamaade orkestris, kuhu viimasel ajal On ka palju värsket verd juurde voolanud. Helsingi Filharmoonikute orkester, kes suudab edasi anda igasuguse atmosfääriga muusikat. Ja ootame põnevusega, millal saame sügavalt sukelduda Tubina legendaarses. Milline on Tallinna kontserdikava? Tulime Tallinna soome heliloojate teostega, mis kõlavad kontserdi esimeses pooles ning teises pooles kõlab teie suurepäraselt meistri võib-olla et huvitavaim, vähemalt mulle meeldib see väga teine sümfoonia, legendaarne. Alustame kontserti Eino Johani rauda vaara kantus arktikusega, mis võiks olla mingis mõttes festivali logo, sest selles on kõik, mis praegu toimub maakera põhjapoolel. Sest nagu rändlinnud, kes saabuvad praegu tagasi koju, toovad oma helidesse midagi, mis on seletamatu. Kuid me tunneme, et selles on teatud võimas traditsioon. See loodushäält ja muusikasegu rauda vaara partituuris on väga inspireeriv ja stimuleeriv. Kui rääkida Sibeliuse seitsmendast sümfooniast on nagu avaksime soome muusikatraditsiooni suurima esindajat testamendi. Kui mõtleme meie rahvuseepose Kalevala, mis anti edasi põlvest põlve ja mida Sibeliuse oma teostes kasutas see omamoodi kristalliseerub tema seitsmendast sümfooniast. Selles on põhilised tööriistad, mida kasutad, kui liigud üles-alla helila Viinis. Kui kujutad ette, et tegemist on mäega, mis on kaetud klaviatuuriga. Ta alustab liikumist aegluubis põhihelistikus ja liigub nii kaugele, kui suudad temaga sammu pidada. Ma olen õnnelik, et kõik inimesed Helsingi Filharmoonikute orkestris mõtlevad sarnaselt et muusika pole ainult see, mis kõlab vaid muusika on see, miks ta kõlab ja millal ta kõlab. Mida arvate Tubina teisest sümfooniast? Olen partituuri läbi vaadanud ja mulle tundub, et teine sümfoonia on tema aja manifest. Temas on üht-teist Gustav Holsti liku turismi kuid nüüd, kui saame sellele vaadata laia perspektiiviga, näeme, kui rikkalikult Tubin mõtles ja milline suurepärane isiksus ta oli. Nii et ootan väga, millal võin oma versiooni Eesti publikuni tuua. Nii et ootan väga, millal võin oma versiooni Eesti publikuni tuua. Rääkis Helsingi Filharmoonikute dirigent Leif, see käredam. Kõik kolm Tubina festivali kontserti kannab üle klassikaraadio. Helgaja. Klaudia Taevi nimeline rahvusvaheline noorte lauljate konkurss toimub tänavu juba neljandat korda konkursi president Toomas Cutter. Seekord tuleb Pärnusse 30 noort lauljat 20-st riigist. Aga kui suur oli huvi, kui palju oli kandideerijaid seekord? Ja huvi selle konkursi vastu oli väga suur, sest neljandale konkursile avaldas soovi esinema pääseda 71 osavõtjat 71 noort andekat solisti saatsid meile oma audiokassetid, saatsid täidetud konkursi avalduse ja Nendes siis tõesti 30 pääses konkusele vastavalt reglemendi ja Eestist oli sooviavaldusi 11 ja pääses kolm. Nii et kolmele eestlasele on põhjust ka pöialt hoida. Taevi konkursil sel aastal. Need kandidaadid sõelute välja muusika põhjal. Täiesti anonüümselt muusika põhjal ja keegi siis ei teadnud, millise lauljaga on tegu, mis riigistan pärit millises kultuurikeskkonnas, nii et siin oli otsustavaks tõesti tema hääl, musitseerimis oskus ja ja see muusika, mis siis lindi pealt kõlas, kes on seekord žüriis. Žürii on auväärne žürii tegevust ja tööd juhib legendaarne tarne rumeenia päritoluga, praegu Prantsusmaal elav sopran, omaaegne primadonna Niila skaalas. Kommentropolitonis hiilgas, ta ei lähe, nagu lubas ja tema meeskonna siis moodustavad tuntud vene pass, Aleksander Frederik, oh, kes olnud kaua aega Moskva suure teatri üks esisolist samuti Ingrid Kremling Saksamaalt pulga, tere päritoluga tenor kaludiga luudov Valkla ooperifestivali kunstiline juht Stefan skeld samuti kui ta päevad talu Taani kuninglikust ooperist ning Eestit esindavad rahvusooperi direktor Paul Himma ja Taevi konkursi kunstiline juht Erki Pehk, nii et igati väärne tõsiseltvõetav žürii peaks olema. Konkurss toimub kolmes voorus ja kõik voorude publikule. Nad kõik word on publikule avatud, tegelikult võiks öelda, et isegi konkursil on olnud eelvoor, mille kaudu üldse need 30 konkursenti siia pääsesid ja esimene voor toimub esimesel juunil algusega kell 12 Pärnu teatris Endla siis 30-st sõelub auväärne žürii välja, 15 edasi pääsenud ja nemad astuvad sisse žürii ja publiku ette samuti Endla teatris teisel ja kolmandal juunil. Samuti algusega kell 12 oli neid kuulama tulla ja teine voor on muidugi selles mõttes väga huvitav, et ilmselt maailma praktikas ei ole teist sellist vokalistide lauljate võistulaulmist, kus kõlab Schuberti Ave Maria kohustuslikule oluline ja võib-olla see ongi üks Taevi konkursi kõige erilisem moment ja kõik, kes muusikaga tegelevad laulmisega tegelevad, teavad, et see näiliselt lihtne pala on tegelikult väga raskesti esitatud. Ja näitab ära nii nõrgad kohad kui ka kohad, mis on temal hästi, tugevamad pooled. Ja kõik on oodatud just minu arust seda Ave Maria voolu tasuks eriti kuulatest 15 noort inimest, kes kõik siis esitavad Schuberti Ave Mariat, erinevad hääleliigid, erinevad helistikud, erinev lähenemine ja see on väga huvitav. Ja siis teeb žürii valiku ja viiendal juunil kell seitse ja sedakorda juba Pärnu kontserdimajas saab toimuma siis kolmas voor ehk finaalkontsert, kuhu pääseb kuus solisti. Nemad juba esinevad võistlevad orkestriga, mida Erki Pehk dirigeerib, häirib ja siis selguvadki. Need kolm laureaati olid kolm õnnelikku, kes võidavad preemiad. Lõppkontserdist teeb seekord ka klassikaraadioülekandest, aga millised on need preemiad ja milline on stiimul nendele noortele, kes tulevad? Pärnusse konkursile noh, stiimul on suur selles mõttes, et esimene preemia on 7000 eurot, mis on tegelikult ikkagi väga arvestatav, teine preemia on kolm pool 1000 eurot ja kolmas preemia 1500 eurot. Lisaks saab võitja ka kahe aasta pärast soleerida ühes ooperis. Täpselt nii, aga kuna me ei tea, mis hääleliik võidab, siis ei oskagi öelda, mis ooperiga on tegu, sest vastavalt sellele siis ka valitakse see ooper, mis 2007. aastal Endla teatri lavalaudadel maha mängitakse. Igatahes eelmise konkursi võitja oli eile lavalaudadel Rubensteini deemoni peaosas. Täpselt nõnda üldiselt on hästi õnnestunud Ootlases laimu Nospauthienias on süvenenud sellesse deemoni rolli peensusteni ja ka need, kes temaga laval on ta määrana Anastassia pakastava Moskva Novaja ooperast ja kodaalina Sergeiga idee, kes on praegu suure teatri üks esitenoreid on kuidagi väga tervikliku ja hea ansambli moodustavad. Ja meie noored teevad ju ka kaasa. Kõik lauluhuvilised on aga oodatud Pärnusse tuleval nädalal, esimesel, teisel, kolmandal ja viiendal juunil, kuulama neljandat rahvusvahelist Klaudia Taevi nimelist. Elajate konkursi täpselt nõnda ja konkursil on veel kaks üritust. Teisel juunil algusega kell kaheksa õhtul on Amende villas Klaudia Taevi mälestusõhtu ja neljandal juunil on Kõpu kirikus ka Aleksander vedernikovi soolokontsert, aga kontsert on juba välja müüdud. Helgaja. Kuningas Arturi gala toimub sedapuhku kaheksandat korda, see on kontsert, kus on välja kujunenud kenad traditsioonid, aga siin on alati ka meeldivaid värskendavaid üllatusi. Kunstiline juht Mart Mikk alustaks kõigepealt traditsioonidest. Täiesti uskumatu, et kaheksa aastat on nüüd juba sellest korrast, kui esimest korda see toimus ja ma arvan, et see on suurel määral tegemist sellise Jonjakusega, et kogu selles kaubanduslik kusest läbi imbunud maailmas on üksikuid selliseid väikeseid, selgeid, oaasi, võist, tsaari, kus tehakse midagi lihtsalt selleks, et midagi head teha. Sellest on küll võib-olla palju räägitud, aga kuna kuningas Arturi kaalum korda aastas, siis tuleks alati käia need ainulaadsed momendid üle, et tegemist on ainukese järjepideva heategevuskontserdiga, mis toetab Eesti kultuuri ja see ei ole seotud ühegi kommertsette imago kujundamisega. Ja ükski sellel üritusel esinejatest ega korraldajatest ei saa honorari. Ja lisaks kõigele on üleüldse praeguseks hetkeks vist üldse kõige vanim heategevuskontsert Eestis, mis on järjepidevalt tegutsenud. Ja traditsiooni järgi esineb seal kolm meeshäält. Jah, kolm meeshäält, seekord on vägam poliitiliselt korrektselt on tenor Lätist, bariton, Leedust ja passi eestist pärit. Ükski laimonas leedulane välja arvatud, kahjuks enam oma kodumaal väga palju ei viibi. Nimelt Aleksandr Antonenko meiegi ooperipublikule tuttav ehk kõige paremini Hermanina pada emandas on järgmisest aastast Londoni Kuningliku ooperi kardini solist ja mina olen küll, julgen öelda, et kui need need seal kuulevad, kui hästi Saša laulab, siis pärast seda talle enam vist ei ole aega enam tulla. Ja Eesti pass, Christian mõisnik on juba aastaid olnud Eestist ära ja hetkel töötab Bremeni teatris ooperisolistina. Dirigendi olete kutsunud seekord Hispaaniast? Kutsusime ühe oma ammuse sõbra Omre Hispaaniast ta küll õppinud on Kopenhaagenis ja, ja Helsingis ja muideks tema näol on tegemist Stockholmi Kuningliku ooperiajaloos noorima peadirigendiks, kes seda ametit pidanud on ja hästi tore ja sümpaatne ja lisaks kõigile väga hea muusik. Ja nagu ikka, saab sellel kontserdil kuulata väga head ooperimuusikat. Kui nüüd minna selle teise poole peale, mis on erilist ja värskendavat, siis kindlasti esinemispaik, kus ilmselt kunagi varem pole muusika kõlanud. Praegusel ajal ikkagi tuleb leida neid eristuvusi, et jääda silma kas või selles samas suures pidulikus Tubina festivali, sest et on palju väga häid kontserte toimumas Eestis. Ja tõepoolest kahel varasemal aastal on olnud ka selliseid natukene kummalised toimumispaigad, kuigi kahes varasemas toimuvas paigas nad olid mõlemad kirikud, varemed aga seal muusika kõlanud, aga seekord me oleme ühe endise vineeri ja mööblikombinaadi masinasaalis, mis on nii suur ruum, et sinna võiks panna vabalt neljakorruselise maja, siis see on 120 meetrit pikk ja 40 bet siit laia ja hästi kõrge ja seal tõesti, ma väidan, et seal on võib-olla transistorraadiost Selga tulnud vikerviise aga ooperit seal seal küll kindlasti siiamaani esitatud ei ole. Ja see on nii suur ruum, et sinna peaksid ka kõik huvilised mahtuma kontserti kuulama. Ma julgen küll öelda, et ükski tahtja ukse taha ei jää, ainuke probleem on selles, et piletid oleks mõtet varem ära osta, sest et kohapeal seal piletimüüki ei ole võimalik korraldada sellel põhjusel, et sinna tuuakse kõik siis alates lavast toalettidest koolideni ja me ei ei saa, et nii-öelda üürida toole, kui me ei tea, kui palju tuleb inimesi, nii et selles mõttes ma palun nüüd hästi ruttu, palun minge piletilevis ja piletimaailmasse ja ostke omale pilet sellele kontserdile, sest et inimesed tõesti mahub sinna, aga ma loodan, et lähimate päevade jooksul saab see lõplik arv selgeks. See, miks kontsert on just selles kohas, on seotud selle kontserdi ülla eesmärgiga. Võib niimoodi öelda, et see on üks võimalikke kohti, kuhu võib olla, on jutu tasandil planeeritud sellist ühiskondlik ja meile kõigile väga tähtsat õppeasutus, nagu Eesti kunstiakadeemia. Juba aastakümneid on räägitud sellest vajalikust ruumiprogrammist. Ja kuna me oleme oma ettevõtmistes olnud alati sellised natukene võib-olla pisut hullumeelset, siis otsustasime, et muretseme Eesti kunstiakadeemiana nurgakivi, ükskõik kas ta ehitatakse vanasse vanglasse vanasse hullumajja. On ka olnud kunagi tselluloosi võrkust juttu, miks ka mitte? Sellest kunagisest luteri tehasekohast on ka olemas veel palju variante, on ka variante ehitada täiesti uus maja, ehitada olemasoleva baasil midagi, nii et tänasel päeval keegi ei julge öelda, et kuhu see maja tuleb. Selge on see, et aasta 2005 lõpuks on otsustatud, kuhu tuleb Eesti kunstiakadeemia. Aga loomulikult saad, no et ühe kontserdiga kogunenud raha eest ei saa ehitada kunstiakadeemiat. Nurgakivi iseenesest füüsilisel kujul on juba olemas, see on aktsiaselts viiner Bergerist tehtud, väga selline vahva spetsiaalne nurgakivi, kuhu on Eesti kunstiakadeemia peale kirjutatud. Aga see on selline poolne nagu nõue ühiskonnale või miks mitte ka riigile linnale, et nüüd on nurgakivi olemas, inimesed on oma sõna öelnud, nüüd ehitage see valmis ja niikaua, kui maja ehitusega ei ole veel peale hakatud, siis saab see nurgakivi kiusuks seisma kunstiakadeemia fuajees nagu vitriinis. Kui meelde tuletada Sellest niisiis on seekordne heategevuskontsert Eesti kunstiakadeemiale nurgakivipanemiseks. Lisaks solistideleja Eesti riiklikule sümfooniaorkestrile osaleb kontserdil Eesti rahvusmeeskoor ja veel publikul soovitatakse soojalt riidesse panna. Palju kasulikku lisainformatsiooni saab iga inimene ka sellelt internetileheküljelt www punkt kuningas Arthur punkt. Ee, sest et seal on kirjas kõik hoiatused ja soovitused ja, ja ka kontserdikava ja esinejate ja ajaloo kohta päris palju infot. Klassikaraadio kannab kontserdi otse üle Eesti Televisioon salvestab ja annab hiljem eetrisse. Jah, see peaks tulema septembrikuu ühel laupäevasel õhtupoolikul. Ja järgmisel nädalal, teisel juunil toimub promenaadi kontserdisarja Emajõe suvi 2005 avakontsert. Kontserdi üks korraldaja Toomas Peterson, mitmendat korda Se promenaadi kontserdite sari juba toimub Emajõesuvi. Endalegi üllatuseks toimub see juba viiendat aastat ja tegelikult aasta-aastalt on läinud see asi uhkemaks nii korraldajate kui publiku jaoks, nii et eelmisel aastal oli juba ligi 40 kontserti suvekuu jooksul iga nädal midagi toimub. Üldjuhul on see vabaõhukontsert Tartu ilusas kohas, kus on mõnus muusikat kuulata ja eelmisest aastast anda siis ka üle-eestilised ja ka rahvusvahelised mõõtmed, kus meil oli siis eelmine aasta Hollandist orkestri külaski. See aasta on otsesed, kes teevad pargi muusikat ja esinevad lisaks Tartule veel Viljandis, Otepää seal ja, ja Põltsamaalt teisel juunil, just nimelt on löök. Ja siis iga nädal tiksub see sari kenasti kuni 25. augustini välja. Iga nädala neljapäeval toimub kontsert. Siin on nüüd mitut mõõtu kontserdid, et see kõige põhilisem kontsert on just nimelt iga neljapäev kell seitse ja kohad on enamasti Vanemuise terrass, aga kui mingil põhjusel Vanemuise terrassil teha ei saa, siis teised kohad on veel Pirogovi plats ja püssirohukeldrivälju. Ja kuulda saab puhkeli muusikat ka sellel suvel. Jah, nii nagu viis aastat on põhirõhk, on just nimelt puhkpillimuusikal, aga samas ega me ei ole ükski aasta niimoodi, nui neljaks peale puhkpillimängijate midagi, kedagi teist näha ei taha. Vastupidi tegelikult need koostööd erinevate muusikaliikide ja erinevate pillimeestega on tegelikult uskumatult huvitavad ja see teeb kogu asja nii-öelda enda jaoks palju rõõmsamaks, nii et eelmistel aastatel on näiteks väga palju kui lõõtsa mängijaid olnud ja muid punte, nii et ainult puhkpillimuusikaga kindlasti tegemist ei tule ka see koht, kuigi põhirõhk kahtlemata Albufilil. Kes on esinejad sellel suvel? Mingis osas jällegi tuttavad tartlastele, mingis osas mitte avakontserdi annab puhkpilliorkester Tartu koostöös tsirkusestuudio, Fox ja tantsutüdrukutega nendega meil see aasta algas, aga koostöö ja see on nii vahva asi, et me teeme seda nüüd suvel veel tõenäolisest hansapäev kevadel ja loodame sügisel osalejal Saksamaale minna. Teised esinejad. Üheksandal juunil on Mart Reiniku gümnaasiumi koor ja puhkpilliorkester koostatud pundiga, kes tegid kevadel väga kunstiliselt vingel tasemel kontsertturneel maades. Ja see oli niisugune programm, mida tasub ka linnarahvale lähemalt kuulata, anda, et see on üks vahva asi ja see on üheksandal juunil Pirogovi platsil ja teised esinejad astuvad veel üles, puhkpilliorkester popsid forte, tartu seen ja bigbänd, kes on sving bändist ja väiksemas koosseisus kasvanud juba suuremaks ansambliga. Nagu öeldud Rootsist siis sajanditagust pargi muusikat tegev oktet, kes näeb ka siis vastavalt välja Elva laulupeole mõeldes Elva puhkpilliorkester annab märku, et mis Elvas sündima hakkab. Elvas laheti päevad annavad tõenäolisest kontsertsääres jällegi märku ja kõige kulminatsioon on siis 14 kuni 17, juuli lausa eraldi festivaliks kasvav puhkpillifestival mürtsub pill. Kust leiab informatsiooni Emajõe suve promenaadi kontserdite kohta? Informatsiooni leiab Tartu linna koduleheküljelt kultuuriaknast, infopunktidest ja ka siis puhkpilliorkester Tartu kodulehelt. Wwwoo Tartu. Aitäh Toomas Peterson selle intervjuu eest ja teisel juunil algusega kell 19 Vanemuise suure maja terrassil toimub Emajõe suve promenaadi kontserdite sarja avakontsert ja selle sarja kontserdid toimuvad igal neljapäeva õhtul Tartus. Esimesel juunil toimub tart Oskar Lutsu majamuuseumis lastekaitsepäevale pühendatud kontsert, kus esineb trumpatist Mihkel Metsala ja tema sõbrad ja see kontsert toimub Lutsu majamuuseumi aiapäevade raames ja ürituse korraldab muuseumi perenaine Liivi Rosenvald. Lähemalt sellest üritusest lastekaitsepäeva kontsert on juba päris mitu aastat meil toimunud. Meil on aias laulnud nii Tõnis Mägi, Eesti noortekoor, musikaalsed lasterikkad, pered möödunud aastal laulis noorkuu, aga see aasta siis oleme kutsunud Mihkel Metsala ja sõbrad, ta võtab endale kaasa neli sõpra laulma Elo Dodo Jacobsi kitarri mängivad Marek Talts ja tema abikaasa Ann-Liis Talts, basskitarri trummi mängib Alexandra Anstal. Nad on kõik tublid noored. Mihkel Metsala on Eesti Muusikaakadeemia lõpetanud ja käinud täiendkoolitusel Norras, aga ka meistrikursustel, Soomes ja Iisraelis ja väga paljudes kammermuusika džässiprojektides osalenud. Seekordses kavas on pooleks instrumentaalpalad ja laulud. Päris mitu instrumentaalpala on kirjutanud Marek Talts. Nende peres on kaks toredat last ja need palad on inspireeritud just lastest ja Elo Toodo. Kõlab Olav Ehala laule, kui ka muid on oodatud pered, aga see muusika sobib ka väga hästi teismelistele noortele üliõpilastele. Peale selle, kui kontsert on lõppenud, on meil lastele mõeldud veel joonistusvõistlus, nii et kõik lapsed, kes on huvitatud joonistama, tulge kohale ja pärast saame ka väiksed auhinnad, mida sponsorid on välja pannud. Üritus toimub Oskar Lutsu majamuuseumis, mis pill oli Oskar Lutsu lemmikpill? Ma päris täpselt ei oskagi öelda, aga igatahes keelemees Johannes Aavik oli ta hea sõber ja tema pidi alati oma viiuliga kohale tulema. Peale selle on lutsu külalistoas klaver, mida ta ise küll ei mänginud, aga külalised mängisid talle ja poega püssi abikaasaga natuke mängis, nii et kes tulevad esimesel juunil Tartusse Oscarile Lutsu majamuuseumisse õhtul kell kuus kontserti kuulama, kus esineb trompetis Mihkel metsale ja tema sõbrad saavad ühtlasi ka külastada majamuuseum ja tutvuda Oskar Lutsu elu ja, ja tegemistega otseloomulikult. Suur tänu selle intervjuu eest Liivi Rosenvald. Helgaja. Täna läheme algul mitmele festivalile, nüüd nagu kevade algupoolel, pole tegu enam uue muusikafestivalidega kitsamale publikule. Nüüd on täishoo sisse saanud juba suured kevadsuvised festivalid Firenzes, Prahas-Viinis, Vetzingenis, Jeruusalemmas, Väyrgyanis bordoos ja kus mujal. Uhke juubelinumbriga kuuekümnendat korda läheb tänavu festival Praha kevad. Nagu ikka, mõjus orkestrite paraad aga sel nädalal kadele eestel Stascapelle noore Jakov Kreitzbergi juhatusel Praha kammerorkestri solistiks meilgi käidud Äntšile huvid. Eile jalad isegi filharmoonia orkester Ostravast. Veel jõuab siia Budapesti festivaliorkester Ivan Fisheri käe all ning lõpetama tuleb neljandal juunil Baieri raadio sümfooniaorkester peadirigent maris Jansons juhatusel. Festivali lõputeoseks poolsaki kaheksas sümfoonia. Festivalil kriigi linnas Vergianis avati kolmapäeval Norra kroonprintsi on printsessi kohal viibides peaürituse Bergeni kreek Hallelis siinses kammersaalis, mis peri Hunti nimeline ning rahvusteatri suurel laval viimasel siis avapäevast alates 10 etendust Bergi üldist ja see on tuntud teatrimehe Robert Wilsoni tõeline tuluõhtu. Robert Wilsoni lavastus, lavakujundus, valgustus ning ta ise mängib peaosa. Teine tähtis sündmus on Endel ealzina ettekanne Paul Makrys juhatusel. David Holdeni lavastus ja tehakse Gaabrieli kontsooti ja Berliini koomilise ooperi ühisjõududega. Seegi kri Galleni laval. Vanima tänastest May festival Itaalias Firenzes praegu 60 kaheksandat korda. Täna-homme seal oodatud suursündmusena Milano orkestrist fonikaadi Verdi kontserti dirigent Riccardo Shay juhatusel, Brahms Beethoven ehtsas kreaabini ekstaasi poeemiga. Üleni Mozarti kavaga tuleb Claudio Abado oma Mozarti orkestriga. Teatro kommuna alles läheb Boriss kodunov, lavastuse on teinud leedulane Montas ekroosius. Juhatab Jon Putškov. Beauses laulab Fer Rutsi Johvrle netofestivali kunstilisel juhil Subynnehtal on juhatamisi nii ooperi kui kontserdil. Ma muusikaajaleht Tiina orkestriga juba möödas, ka kaheksat oska etendust, millest esimesel mälestati Renaatati Paldid. Schwedzingeni lossifestival, läheb alati koostöös Edela-Saksa raadioga. Avastuslikuks sündmuseks on siin Alessandro Scarlatti ooperi Telemako esmaettekanne võib-olla pärast kolme sajandit etenduse festivali pealaval rokokoo teatris dirigendist Thomas Engel bürok. Mõtlemapanev on dirigendi kommentaar siia juurde, kui palju avastusi veel Mozarti eelsest perioodist meid ees ootab. Ta ütleb, et niisugused avalikkusele senitundmata ooperiteoseid võib-olla koguni kuni 40000. Ja iga-aastane uudise ooperis seltsing helismisse Edela-Saksa raadio tellitud Stuttgardis sündinud 40 aastased Frederick selleri rokokoo teatri jaoks sobiv teatritüki võlutud. Ta enda libreto siin mängimaski Edela-Saksa raadio orkester, soliste on viis. Kontserdipoolel on möödas kuue ehtuge Schuberti ja sarjas klahvi ristima on mänginud juba Hansassif ja Richard kuude sarjas Euroopa rahvusvaheliselt kammerorkestrid esinenud Müncheni kammerorkester. Festival lõpeb seitsmendal juunil. Nüüd nende pigem klassikalisemad pidustuste kõrval ka üksikutest uus teostest, mis neil päevil maailma esiettekandele olnud. Siin saab nimetada päris kuulsaid heliloojaid Karl Hans Stocauseni uus teos itaaliakeelse pealkirjaga priimaora orelile, operandile ja tenorile. Esiettekanne toimus Milano toomkirikus. Sophia tuulinalt tellis uue flöödikontserdi, nüüd Rootsis mõnda aastat elav populaarne Iisraeli flatist Sharon. Saali esiettekanded said teoks eile ja üleeile Jötebori kontserdimajas. Depressin fonikuid, juhatas Maarjo Ventsa praegu. Just täna on aga esiettekanne maestro Maurizio Kaagelil Münchenis Hercules. Realis sean Frenud tööne viider hall suurele orkestrile helilooja ise juhatamas Baieri raadioorkestreid ja Rodion triinilt on uus teos Jaapanisse kobe rahvusvahelises kontserdikeskuses pääs esiettekandes dema. Hamleti ballaad nelja koosseisulise tšelloansamblile dirigeeris disla pärast tapovitš. Dirigentide poolelt veel inglise rahvusooperi peadirigendiks kutsuti vene päritolu ka Taani. Seni oli kaheksa aastat sel postil poolteljel. Teatri otsust mõjutas ka Dani debüüt mussars Kihowanssinaga 2003. aastal. Ta hakkab end jagama Londoni Austraalia vahel, sest on ka Melbourne'i sümfooniaorkestri peadirigent. Meenutame, et 26 aastasena võitis olekkajad Taani Karajani konkurssi. Hollandi filharmoonia orkester tegi pika lepingupikenduse Jakovkereitz Bergiga kuni aastani 2011. Äsja juhatas Kreitzberg treestlane riigi kapelli kolme kontserti Praha kevadel juhatas ka oma Hollandi orkestrit, solistiks viiuldaja Julia Fischer. Nende ühine plaat Vene rahvusorkestriga sai nüüd ka grammofoni Editor Choice auhinna. Nagu ka veel moonidele siiki auhinnašokk Prantsusmaalt. Kreitzberg on Berliini koomilise ooperi, kellel all mul siin direktor juba kuuendat hooaega ning viinishifoonikute peakülalisdirigent. Salzburgi suvefestivali üht pealavastust Verdi Travjaatast, kus peaossa kutsutud Vene sopran Annale trepko tuleb nüüd hiljuti lahkunud Martšellovi oti asemel juhatama Carlo Ritsi. Eks nimekamaid prantslase dirigent Micherblas soon, kes oli pikka aega Duluusi Kapitooliumi orkestri peadirigent, paneb seal ameti maha. Tema järglaseks saab aga Tugansohhijev Peterburi Maria teatrist, kes trupiga asjaga Helsingis kõiki etendusi ja kontserte dirigeeris. Prantsusmaal on Tugans achieve tuttavaks saanud Prokofjevi armastus kolme apelsini vastuetendustega. Anssi festivalil tuluusis asub ta tööle juba septembrist. Menukas on edasi ikka austraallanna, 43 aastane Simoni Jang kes esimese naisdirigendina juhatanud Viini Filharmoonikute ning on esimene naine Saksamaal, kes dirigeerinud kogu Wagneri Detroloogiat Nibelungide sõrmus. Nüüd on ta määratud Hamburgi riigiooperi ja ka nende filharmoonia Ronja orkestri peadirigendiks järgmise hooaja algusest. Äsja pärjati Simoni ja ongi aga Göte kodulinna Weimari Goethe instituudi medaliga. Jaga eesti dirigentidest. Teisel juunil algavad Detroitis Neeme Järvi lahkumiskontserdid peadirigendi ametist poolsed tamp plaanitud ta künle siinse tegevuse aasta lõpetuseks 10 pidulikku kontserti. Esimeses kavas anud Barcedanjani kontsert tiinuga, solistiks gammarika Järvi. Järvi festival Detroidis kestab kuni 19. juulini. Paavo Järvi on praegu Tokyos Kuulsa raadiokollektiivi ennetškeis Symphony Orchestra ees kus kolmapäeval neljapäeval avas Arvo Pärdi fraatoris Prokofjevi esimese viiulikontserdi, solistiks kuulus Hillary Haan ja siis osta kovitši viies. Homme kõlab teine kava, mille avanumbriks Pärdi kolla taas pea CH ja lõpetab Sibeliuse teine sümfoonia kokku neljas tavastan kahel solistiks Norra tšellist Truls Murk. Ja kolmel neist kõlab erinev eesti teos. Tüüri Aaditus lõpetuseks. Paavo kontserdid. Sama orkestriga toimuvad eri saalides, milledest kuulsat Santori hool, Orcherd hool ja Heliga ja siinkohal lõpeb maikuu viimane helikajasaade, mille panid kokku Marge Raun, Kersti Inno, Hedvig Lätt, Priit Kuusk operaator Katrin mõõdik, toimetaja Karin kopra. Tänan kuulamast ja soovib kena nädalavahetuse jätku.