Helgaja. Muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetti. Tekstiilisobival ajal teile sobival ajal heliga ja tere, mina olen tänase heligaja toimetaja, Liinak jokk. Algava saate teemad on sellised. Saabuval neljapäeval esilinastub Eesti televisiooni ja Rootsi televisiooni koostöös valminud Jüri Reinvere ja Marianne kõrveri 50 kaheminutiline dokumentaalfilm Edward Tubinast. Filmi pealkiri on äraoldud päevade summa. Neljapäeval võimalik filmi vaadata kinos Sõprus. Intervjuu stsenaristi Rein merega. Tubina festivali tänasel kontserdil esineb orkester Viini toon klinsler markerist oun küsitles dirigent Christian Järvit. Valmis sai mahukas album Edward Tubinast. Selle koostasid Vardo Rumessen ja hinnakivi välja Indian kirjastust seist. Vardo Rumessen, iga vestles Tiina kuningas. Eesti rahvusmeeskoor annab Andrus Siimanni juhatusel Tallinnas ja Tartus kontserdi psalmide palved. Dirigendiga vestles Kersti Inno. Sama kontserdiga algab Tartus Jaani kirikufestival. Lõppes rahvusvaheline heliloojate Rostrumbiinis. Võiduteos oli Lätist. Salvestasime telefonikõne Viinis viibiva klassikaraadio direktori Tiia Tederiga. Eesti filharmoonia kammerkoor esineb Hollandi festivalil. Kersti Inno rääkis telefonitsi koori toimetaja Esper Linnamäega. Nüüd, ansambel esineb 12. juunil Itaalias. Ferrara muusika tantsufestivalil. Pärnus toimunud neljanda rahvusvaheliselt Klaudia Taevi nimelise noorte lauljate konkursi tulemustest teeb kokkuvõtte Kersti Inno. Saate lõpus Priit Kuuse muusika info laiast maailmast. Järgmisel nädalal esilinastub Jüri Reinvere ja Marianne kõrveri film ära oldud päevade summa Eduard Tubinast. Filmi esilinastus kinos Sõprus on saabuval neljapäeval kell 17 ja see ongi praegu teadaolevalt ainus võimalus seda filmi kinos näha. Eesti televisiooni ekraanil on see järgmisel laupäeval, 18. juunil kell 19 ja stuudios on külas üks filmi autoritest Jüri Reinvere. Sa oled selle filmi stsenarist? Kindlasti on väga raske mõne sõnaga tutvustada filmi, millega sa oled tegelenud hästi pikalt. No selle filmi puhul oli nagu kaks asja, mis tooni andsid ühelt poolt inimesed, kes Tubinat olid kohanud ja kõikide nende hoovuste keskel elanud, mis Tubina ümber käis, siis kui ta elas. Ja teine oli veel suurem niisugune maardla tagapind, millest inimesed ei rääkinud ja mis oli adutav ja hõljuv igal pool õhus. Ja millest võis tasapisi inimeste reaktsioonide inimeste vihjete kaudu hakata aru saama küll, aga sellest puudus meil kõnematerjal. Ja probleem oligi see, et kuidas need mõlemad tasapinnad tuua filmi niimoodi, et me ühelegi inimesele samas kahju ei tee või ühelegi inimesele ei röövi ära. Aga tema võimalust olla Nende arvamuste keskel, kus ta on. Niisiis sellest tuligi, kui lõppkokkuvõttes film, mis ühendab endas nii muusikat, dokumentalistikat kui ka ootamatult kirjandust, ehk siis isegi juba peaaegu et poeesiat, sest et alguses oli küsimuse all lihtsalt teatavate vahetekstide kaasa hõlmamine filmiliini sisse, aga hiljem need taandusid nii üksikuteks või nii tihedataks mõteteks. Et, et nüüd, kui meil tekkis küsimus, et meil on vaja leida sellele filmile tõlkija siis kohe selgus, et, et see ei või olla keegi teine kui just selline, kes on tõlkinud luulet inglise keelde. Ja me saimegi positiivse vastuse, Doris Kareva, nii, Doris Kareva on need ootamatult selle filmi tõlkija aga filmi põhiidee on just ühelt poolt nagu valgustada seda hämarat poolt või seda maailma Tubina ümber, milles me sama hästi kõik teame. Muidugi me teame, et ta oli pagulane ja et teda Rootsis hästi vastu ei võetud ja samas võeti ka ja et teda Eestis hästi ei võetud ja samas võeti ka, aga samas kuidagi seda nagu tugevamalt välja tuua ja kõik need küsimused tema ümber, kõik need inimesed, kes kuidagi ebamääraselt süüdistavad saatust, kes leiavad mingisuguseid põhjusi sündmustele, mis tõeliselt aset leida, siit aga need põhjused ei ole jälle õiged. Kõik see on üks niisugune väga keeruline segapudru, mis läheb nagu väga-väga mitmel tasandil eri tasandid, nagu räägivad üksteise vastu kogu aeg. Nii et selle kuidagi jälle kokkupanemine üheks filmiks oli terve aasta protsess. Räägi palun mõne sõnaga ka filmirežissöörist Marianne kõrverist. Marianne oli selles mõttes väga ideaalne koostööpartner, et temal oli üks väga omaliin selles filmis leida. Ja Marianne puhul on tegemist ise helilooja tütrega ja seetõttu too ta väga tugevalt samastus, nagu selle filmi temaatikaga, kus siis ühe liinina on Eino Tubin. Mul oli küll algul rohkem nagu ideed, et Eino Tubin võiks oma isa otsida nii nagu ta otsib seda oma raamatus. Küll aga sellisel kujulist filmi ei tulnud aga omakorda Marianne otsimine enda otsimine helilooja tütrena, see oli nagu üks niisugune taustajõud kogu aeg, mis filmis oli olemas. Teine asi, mis oli Marianne puhul väga tore, oli see, et ta hüppas külma kõhuga projekti, mis elas üle igasuguseid kriise vahepeal selle tõttu, et väga paljud leidsid, et Tubina näol on tegemist sellise, kuidas öelda pool tolmunud klassikuga tähendab tema nime ümber on ju põletik, eks ole, eestlaste hulgas. Ja see, missuguse eel arvamatusega tema jälle sinna projekti sisse tuli, see oli väga tore ja selles mõttes ka meil väga hästi klapime, mõtlesime väga sarnaselt ja mõtleme just niimoodi sümbolite, kujundite ja väga-väga taandatud vihjete kaudu, et me kumbki ei lasknud nagu vaatajad liiga kergekäeliselt minna või liiga kergekäeliselt juhtida arusaamiseni. Ja teisalt ei oska niisugune sümbolite ja väheste kujundite kaudu võimalikult palju ütlemine, see oli meile väga ühine. Aitäh, Jüri Reinvere. Hiligaja aeg on kahjuks Snap. Filmist saab pikemalt rääkida järgmisel nädalal reedel delta saates. Ja olles ise seda filmi näinud, julgen soovitada kõikidel, kel võimalus minna vaatama seda kinoekraanil sõpruses. Järgmisel neljapäeval kell 17. Festivalil Tubin ja tema aeg juhatab täna õhtul dirigent Kristjan Järvi orkestrit viini toon, Glentsler. Intervjuu dirigendina tegi Marge Raun. Palun tutvustage orkestrit, fini? Toon küntsler? Don kantsleri orkester oli loodud kuskil eelmise sajandi alguses või isegi enne seda. See oli niisugune tonkransler, verain. Olenes orkestris see siis praktiliselt esinesid selle tonkrozlerveräänin nime all mitu aastat ja siis see orkester, tegelikult. Arve 200 orkester, see üks on need, mis on veeni sümfoonikud ja. Enne seda on teised males Jansons ja hõbimeda ja mul on väga hea meel tuua see orkester Eestis esimest korda. Meie kontserdid on siin veenimesik võranis ja Põltonis Fessbeehaalses ja meil on kaks niisugust kodubaasi. Ja selle orkestri pärisnimi on Dancossar orkester, nii lastele, et see asub Viinis küll, aga see on selle surema. Toetatud, et sellepärast ongi tal nii pikk nimi. Nii terastel asja. Millist muusikat eelistate või millist muusikat üldse Austrias või Kesk-Euroopas sellised orkestrid mängivad kõige enam, mis on see repertuaar? Ma proovin seda muuta natukene, mina olen ja ta skandinaavia repertuaari küllaltki palju ja rohkem isegi vene repertuaari ja laiendada nende geograafiat natukene sellepärast, et eriti siin Viinis Ka väga pikk ja küllaltki keeruline selles mõttes, et see natukene jääb, nagu ajas vabaneb. Ja viin ongi traditsionaalselt niisugune linn, et isegi maaler ütles, et kui kunagi sõda on kuskil, eks ole, siis mingi vini, sellepärast et kõik toimub 50 aastat hiljem siin. Ja see on ikka siiamaani tõsi, huvitavat muusikat, näiteks Tubina sümfoonia, mida me nüüd mängisime kaks korda muusika päranis ja Põltonis. See muusika on absoluutselt tundmatuseni ja need võtsid nii hästi vastu ja orkestrile meeldib ja rahvale meeldib ja meeldib see muusika ja mulle see on väga tähtis, et see nii hästi vastu võeti. Algusel me tegime terve kriigi, beer kõndi, näiteks pikk teos, mis keegi ei ole kuulnud, eks ole. Kui me nüüd konkreetselt sellest Tallinna kontserdist räägime siis selle vist nüüd selle eelneva jutu põhjal võibki nagu lahterdada ära, et algul on meil Strauss maaler ja siis nüüd see nii-öelda teie poolt juurde toodud Tubin. Seitse aastat enne tema surma, aga see on niisugune teistmoodi maa peal, see ei ole niisugune sümfooniline maaler tähendab suurt orkestrit küll, aga see on rohkem niisugune kammermuusika tõesti väga tundlik just suurele orkestrile kammermuusika. Ja muidugi teine pool on meie kõigi. Ma olen seda tutvustan siin Viinis juba eelmine nädal väga edukate kontsertidega siin music veräänis ja sümptoltonist ja orkester on väga vaimustust täis seda teost mängima sümfoonia number neli sümfoonia leerika. Minule võib-olla Tubina ja eesti repertuaaris kõige ilusamaid, romantilisi teoseid ja see on kõige põhjamaisem Rubin, mida ma, ma arvan, olen siiamaani esitanud üldse. Orkester viini toon, kintsler Kristjan Järvi juhatusel esineb täna õhtul Estonia kontserdisaalis kell 19, kaasa teeb metsosopran Annely Peebo. Oli juttu sellest, mis tulemas, kuid ütlemata jäi, et täna algasid ja kestavad ööseks laastavat Nürnbergis üles. Loodus imeline vaade. Nagu muinasjutust välja võetud. Sülgaja. Eduard Tubina 100.-ks sünniaastapäevaks sai valmis mahukas album, mille andis välja kirjastus seis. Albumi koostajad on Vardo Rumessen ja hinnakiri Vardo Rumessen. Millal tekkis mõte selline album välja anda ja kuidas jõuti ideest teostuseni? Me käisime koos Eduard Tubina poja Eino Tubin aga 2003. aasta juuni alguses muusikamuuseumi direktori Ülle Reimets juures ja tegime selle ettepaneku Tubina juubeliks anda välja kogumik tema kirjadega tema vestlustega ja samuti anda välja esinduslik juubelialbum. 2004. aasta algul oli ministeeriumis Tubina riikliku juubelikomisjoni koosolek. Ja seal ma kordasin uuesti oma ettepanekut, et niisugune juubelialbum välja anda. Sellel puhul seal koosolekul oli muusikamuuseumi esindajana kohal muusikaosakonna juhataja Alo Põldmäe, kes vastas selle peale niimoodi, et meie jaoks on see täielik üllatus. Aga selle peale minister vastas temal, et, aga see on ju väga meeldiv üllatus. Ja siis läks paar kuud aega veel kalkulatsioonide ja, ja kogu selle tööprotsessi paikapanemisega. Nii et 29. aprillil alles sõlmis teatri- ja muusikamuuseum minuga lepingu kui autoriga tumine albumi väljaandmiseks. Täpselt aasta hiljem, 366 päeva hiljem andsin ma viimased peatükid kirjastusele üle. Kui ma andsin üle kirjastusele kõige viimase peatüki sel aasta aprilli lõpus siis otsustati, et määratakse veel juurde albumi teine koostaja, kes oli mind tõepoolest palju aidanud. Linna kivi. See album tegelikult Valmis tänu kunstnik Rein sepiuse ja toimetaja Inna Kivi mõistmisele üldisest situatsioonist tänu nende inimeste paindlikkusele. Meil see koostöö õnnestub järk-järgult peatükk peatükikaupa, me saime selle albumi materjali kokku. Mida see raamat endast sisaldab, kuidas te selle koostasid? Minu ideeks oli ühendada omavahel nii Tubina loomingu käsitlus tema kui isiksuse käsitlus tema kui ajalookäsitlus ja anda sellele kunstipärane vorm. See on mõnes mõttes niisugune sünteetiline album. Ei maksa mõelda, et see on Tubina elulooline album, ainult see on album kogu sellest ajastust, millistes tingimustes suure osa Eesti rahvast elas. Meie elasime ja millistes tingimustes Tubin lõi oma muusikat. Sellest albumist leiate pilt eesti okupeerimisest Stalinist Ribben Troppist, peeriast, küll pätsu vangistamisest, küüditamisest, põgenemistest, paljudest teistest heliloojatest samuti Tubina reisidest lõunamaadesse. Väga palju, ma olen püüdnud kasutada paralleele teiste Eesti kunstnike ja kirjanike ja luuletajate, ka seal on eraldi kompositsioonid, mis on minu poolt koostatud. Need kompositsioonid peavad nagu andma niisugust täiendavat emotsionaalset tagapõhja nendele teostele mis kuidagimoodi haakuvad siisTubina loomingule. Seal on Marie Underid, seal on Visnapuud, Kalju lepikut, Günter Lendorfi, Eduard Wiiralti ja, ja nii edasi. Võib-olla see on mulle isiklikult nii kõige südamelähedasem osa üldse. Et need niisugused sümboolsed fotokompositsioonid aitavad kuidagi seda kogu üldist käsitlust ka rohkem esile tuua. Kas album on mõeldud ainult eesti inimestele? Kogu kronoloogiline tekst on eesti ja inglise keeles. Peale selle on originaalajalehe väljalõikeid rootsi keeles Soome keeles norra keeles, saksa keeles inglise keeles. Lisaks on selle albumi vahel heliplaat. Suur aitäh, Vardo Rumessen ja loodetavasti oskavad kõik need, kes selle albumiga tutvuvad, seda ka vääriliselt hinnata. Andrus Siimon valmistate Eesti rahvusmeeskooriga ette kava, salmid ja palved, mida see kava endast sisaldab, millist muusikat? Iseenesestmõistetavalt on siis tegemist sakraalse muusikaga, see kava sisaldab tõesti väga palju muusikat psalmitekstidele. Kontserdi alguses kõlab valik prantsuse heliloojate muusikat ja esindatud on Morysdru flee missakum juubilo, mis on ühe häälsele meeskoorile ja kus väga oluliseks kandvaks instrumendiks on orel ja muusikaline teema. On gregooriuse koralist, mida Truflee oma loomingus väga sagedasti kasutab. Kuulda saab prantsuse heliloojatelt veel Polanki palveid ja Darius nivoo salmi 121. Esindatud on siis kaks kuulsa rühmituse Kuvikku heliloojat. Veel kuuleb kontserdil ühe väga põneva ja huvitava helikeelega helilooja Heinrich poosi psalmi number 77. Varem on ramm esitanud halvis poosi loomingust ühte teost, mis metamorfoos Antonio Loti krutsiifiksuse teemale. Nii et see lugu sai 77. Sellelt heliloojalt on RAMi jaoks esmaettekandes väga huvitava ja keeruka helikeelega helilooja ja ääretult mitmekesiselt ja sisukalt kasutab ta psalmi teksti muusikasse. Väljendus on väga köitev ja väga ilmekas ja eesti heliloojatelt saab üle pika aja kuulata RAMi esituses Arvo Pärdi salmi number 129 ehk siis Depro fondis meeskoorile, orelile ja löökpillidele. Orelit mängib Hille Porroson ja löökpillidel Margus Vaht ja solistidena astuvad üles meie enda koori ridadest Mareks lobe Andrus Kirss ja Ain rondi. Selle kavaga psalmid ja palved annab Eesti rahvusmeeskoor Andrus Siimanni juhatusel kaks kontserti homme pühapäeva õhtul kell seitse Tallinna toomkirikus ja kolmapäeval, 15. juunil õhtul kell seitse Tartu Jaani kirikus. Viimati nimetatud kontserdiga Tartu Jaani kirikus algab Tartu Jaani kirikufestival, millest kuulete lähemalt erinevates muusika infominutites järgmisel nädalal klassikaraadios. Klassikaraadio kodulehel on uudistelõigus kirjas ka Jaani kirikufestivalil kava. Helikaja telefoniühendus on miiniga, kus on klassikaraadio direktor Tiia Teder. Ja juunikuus on alati meil tore sinu käest küsida, et kuidas läheb Eesti heliloojatel rahvusvahelisel heliloojate Rostrumil? Tere liinist siin läheb alati hästi, sellepärast et raskem on mõeldud muusika levitamise ürituseks. Ja küllap meie maasika selle kaudu levib paremini. Kuigi sel aastal ma ei taha raporteerida võitudest nagu möödunud aastal, mil Helena Tulve võitis rahvusvahelise heliloojate Rastrumi. Sel aastal praegu just kuulutati välja väljavalitud teos sellektid rööker Gazpromil 60 teose hulgas ja selleks osutus läti helilooja Martins vilumissi lõpus koorile mis on kirjutatud telke ja pool Valerii tekstidele ja väga vististi esitatud lati raadiokamber lauljate poolt. Ja noortekate teoorias valiti välja briti helilooja Ljuk Bedford, kes on sündinud 1978 ja tema teos õud staaknes. Ja veel oli huvitav selle viimase teose juures. Ta esitas Razpromile mitte BBC, vaid hoopis saksa run trump Berliin, Brandenburg, raadiojaam 10 parema hulka tuli veel teoks sõid paljudes riikides siin samuti Läti helilooja Peterist puutanssi üks osa suurest missa, Peter Budan on hiljuti pimedaks jäänud helilooja hätti. Pöörane figuur Lätist ja tema teost rääkis lõputust valgusest. Siis Frederik Jüriöö Prantsusmaalt tuli 10 parema hulka Clemens kaademistajate raudteeveost Jeff bernhardiin. Väga kihvt oli Rootsist. Ja võib-olla ka meie kuulajatele tuttav rist afinitel Poolast. Selline vanemmeister ja minu võib olla isiklik lemmikmaja, saatke Norrast. Meiegi oleme maa ja raskemuusikat mänginud, sest tallanišempaat ilmunud noor vägagi naishelilooja väga ere oli ka Leedu muusika seekord ramentažürks, nyyd tulin mõlemas kategoorias soovitatud teoste hulka, et selline tulemus siis tänavorostrumil. Niisiis, sel aastal saame rõõmu tunda oma lõunanaabrite edu üle. Tean, et selle nädala saates kunste r on palju juttu sellest, et rahvusvahelised Pennaalid on enamasti just sellised kunstipoliitilised üritused. Kuidas sa hindaksid Rostromi, kas nende Rostrumi võitlevate teoste valikus on ka poliitikat tunda? Poliitikat selles mõttes, kui me räägime nagu Eurovisiooni kontekstis anname riikidele punkte, mis meile meeldivad. Seda ma ei usu, sest lõpuks siin on ikkagi koos endast väga lugupidavad muusikaspetsialistid, kellel on võib-olla hoopis võib-olla mingi isikliku maitse probleem natukene või kogemuse probleem, et et maailm on ju nii kohutavalt mitmekesine ja sa ei saa olla kuidas lõputult tark, eks ole. Et poliitikat siin ei ole, siin on ikkagi selline tõeline muusika fällus muusikaspetsialist pluss, ma arvan, et see on nagu, määrab. Ole hea, nimeta siis ära, millised olid eestiteosed seekord Rastrumil. Eestist oli meil seekord esitleda Christian kõrvari uus kammerteos Ko Tallinna kammerorkester ja Vambola Krigul mängisid seda ja tunnist Kaumani Auske veelt salonstade uus Tallinna Trio. Mõlemad teosed leidsid siin mõnusaid kommentaare muusikatoimetajate olnud, nii et ma loodan, et nüüd mängitakse ka raadioeetris järgmisel hooajal. Helena Tulve sula üle 20 raadiojaama kogu maailmas mängistuda eetris ja valmistatakse päris mitmeks lim ettekandeks k. Aga meil on siis nagu see põhiline resultaat eelmisest eelmisest aastast ja mul oli ka tore siin esitada. Helena Tulve plaati sulamist ilmub meil tegelikult järgmisel nädalal. Eestis. Eesti filharmoonia kammerkoor on Amsterdamis, Hollandi festivalil kolme erineva Pärdi kavaga ja erinevate dirigentidega. Teisipäeval esines meie koor oma peadirigendi pool hilieri juhatusel koos hiljard ansambli organist Christopher Powers Protandiga neljapäeval Haagi Sümfooniaorkestriga Olari Eltsi juhatusel. Eyriaga esitati Arvo Pärdiga Nandvokayanyan Tõnu Kaljuste juhatusel. Enne eilset kontserti sain telefoniühendused koori toimetaja Esper Linnamäega ja tundsin huvi, kuidas on kooril läinud Hollandi festivalil. Ma usun, et kontserdid on läinud väga hästi inimesega käiga palju Pärdi muusika vaimustanud ja esitused olnud suurepärane kor teevad oma tööd hästi, kontserdid on olnud nüüd pea avatavas, uues kontserdihoones, mis tegelikult ametlikult veel avamata, kuid kontserdisaal avatakse. Et sellesama Hollandi festivali raames ja üks kontsert Paul Hillier juhatamisel ja ka tänane kontsert Tõnu Kaljuste ka toimuvad uues kirikus ja see asub kuningapalee juurest hästi kena ja meeldiv koht. Hollandi festival tegelikult ise kestab terve juunikuu ja ta hõlmab väga mitmepalgelist muusikat. Siin on balletietendused, ooperietendused, erinevatest žanritest, muusika, aga meie siis esitame Pärt ja siin on eraldi kohe Viisbergi kontserti. Ja meil oli ka see õnn, et eilsel kontserdil viibis Herbert isiklikult, nii et suur au Enne Hollandit oli teil ka Inglismaa turnee, võib-olla mõni sõna sellest. 21.-st kuni üheksanda maini oli meile Inglismaal viis kontserti. Kõigil kontserditel oli kavas Pärdi muusika kolm kontsert, nendest ainult Pärdi muusikaga ja Inglismaa Niukest tuurime alustasime Manchesterist ja seal me tegime koos kohaliku orkestriga, värgid De Teumi. Meie sõiduplaan hõlmas väga huvitavaid kohti nende seas. Võib-olla väärib mainimist Cambridge enim kurg ja üks äärmiselt huvitav kord koorile Salisbury katedraal kus me esitasime samamoodi Berdikaanboga, jaane, need ja mõningaid muid AKP asju, teiste seas seal Kreek'i ja müürkaardi. See olid kohalikud festivali avakontsert ja äärmiselt suur katedraal oli pilgeni rahvast täis. Soovime eduga tänaseks kontserdiks, kus kõlab Arvo Pärdi Canon pokajaanen Tõnu Kaljuste juhatusel. Tõnu Kaljuste aga saabus Hollandisse Kanadast, kus ta juhatas Toronto sounds Dreams festivalil spetsiaalselt festivali avamiseks tellitud Jon tareneri ja Marri šahweri uudisteoseid neljale koorile. Esitajaks Norra solistide koor, Eleonora festival, Swingers Läti raadio koor ja Prokoro. Tuleval nädalal juhatab Eesti filharmoonia kammerkoori aga Eesti vanem muusikaspetsialist professor Toomas Siitan. Kavas Monte Verdi missa ja Bachi motetid. Kaastagevad Ene Salumäe, orelil Tõnu Jõesaar seal oli Jüri Lepp kontrabassil. Kontsert antakse kaks neljapäeval, 16. juunil kell 18 Valga Jaani kirikus ja reedel, seitsmeteistkümnendal juunil kell 19 Tallinna Jaani kirikus. Eesti juhtiv uue muusika ansambel nüüd ansambel, esineb homme Itaalias Ferraras festivalil arte foorum, mis on kaasaegse muusika ja tantsufestival ja asutatud 20 aastat tagasi. Festival leidis nüüd ansambli üles ansamblid. Kodulehe kaudu otsisid nad erinevaid Põhjamaade esitajaid autoreid sest sel aastal on nende festival pühendatud Põhja-Euroopale. Varasemad Ferrara festivalid on keskendunud näiteks erinevate heliloojate portredele. Seal on olnud Morton Feldmanis Jon Keithi, Aleksander Naifeli ja samuti Arvo Pärdi festivale. Nüüd siis pöördusid nad nüüd ansambli poole ja palusid kava, mis sisaldaks kindlasti Erkki-Sven Tüüri ja Toivo Tulevi loomingut. Nüüd, ansambli produtsent Siiri Siimer märkis, et festivalil esitatava kava tellisid korraldajad ja samasuguse kava küsisid neilt näiteks ka Bratislava festivali korraldajad. Bratislavas on nüüd ansambel sügisel, 12. novembril kuid homme kõlab nüüd ansambli esituses siis Erkki-Sven Tüüri kuues arhitektoonika Magnus Linberi koioti, bluus Toivo Tulevi pilost hinda kool, samba Haaba Mägi signatuur, Helena Tulve atraveer ja Erkki-Sven Tüüri accilmoran. Liiga ja Pärnus toimus eelmisel nädalal neljas Klaudia Taevi nimeline rahvusvaheline noorte lauljate konkurss, kus osales 28 lauljat 15-lt maalt. Konkursi žürii tööd juhtis legendaarne rumeenia, sopran ideaana Cottrobas, kellest sai rahvusvaheline staar 1975. tal, kui ta asendas Mirella Frenitlas skaalas Mimi rollis ja kes laulnud maailma ooperi metropolides koos maailma kuulsaimat solistidega. Cottropas sai tuntuks ka lavastajate ja kolleegide suhtes väga nõudliku primadonna. Selline olidega konkursi žürii esimehena. Tihe Jery, vol, intonatsioon maailmas on palju konkursse ja pealiskaudne ettevalmistus tundub olevat üldine. Probleem ei töötata piisavalt. Only Raling Fordemani Afgorz. Proua kontroppas oletab, et on osa lauljaid, kes rändavad konkursilt konkursile peamiselt preemiaraha lootuses ja sooviga, ent direktoritele ja produtsentide eksponeerida. Igatahes ei leidunud seekordsel Klaudia Taevi konkursil lauljat, kes oleks žürii silmis väärinud esimest preemiat. Anti välja kaks teist preemiat. Neid jagasid ooperis nuim konkursant eesti publikule iidas amineerisena tuttav ukraina metsosopran Andželiinastavatška ja noorim osavõtja 23 aastane Hiina sopran uiling suu. Kolmanda preemia said Poola sopran Eeva Piegas. Eripreemiaid oli kolm. Schuberti Ave Maria. Parima esituse eest sai preemia hiina sopran Hoiling Joe parima kontsertmeistripreemia Piia paemurru ning zhürii liikme, Hamburgi muusikaülikooli professori Ingrid Krem lingi eriauhinna parimale eesti lauljale. Parima interpretatsiooni Nonii saksa keele diktsiooni eest sai tenor Roland Liiv. Oleme kaht ehk lauljad Taevi konkursi võitjat saanud kuulata ka Pärnus ooperietendusel. Võitja auhinna juurde on kuulunud võimalus valida ooper, millest kaks aastat hiljem siinsamas Pärnus esineda. Kuidas lahendatakse see probleem nüüd, kui esimene preemia jäi välja andmata? Seda pärisin Pärnu rahvusvahelise ooperifestivali ja Klaudia Taevi nimelise konkursi kunstiliselt juhilt Erkki Pehkilt. Tegelikult ei saa ju öelda, et need, kes finaali sattusid, et nad oleksid olnud nii kehvad, et esimene preemia jäi nagu selle pärast välja andmata seda kindlasti mitte ooperi ja mitte tegemata. Ja meil on teisel preemial praegu kaks lauljat, Angelina ja huviling. Nad mõlemad väärivad ooperis ülesastumist ja üks on dramaatiline sopran. Selline noorekene, teine on juba tunnustatud metsosopran. Tegelikult leidub ju ka selliseid oopereid, kus mõlemad saaksid laulda ja ei ole ka välistatud, saaksid ta ühte rolli. Nüüd on vaja paar mõelda, mis ooper võiks olla iseenesest. Mul on väga hea, et see idee on hakanud nagu tööle, et tõesti, meil on õnnestunud kaks aastat ooperit teha ja pakkuda peaosalisele võimalust. Näiteks jäi osalemata ka Tatjana romaanaval, kes sai teise preemia, oli meil planeeritud teemani, seda moorat laulma ka teatud põhjustel, mis ikka naistega aeg-ajalt juhtub, tuleb nagu järeltulev põlv, eks ole, tänu sellele jäi temal ka ooperiprojektis osalemata. Me kutsusime Moskvast Anastasia pakastava, nii et selles mõttes ega teised preemiad või kolmandat preemiat üldsegi mitte nagu lukus. Et kui esimest ei saa siseooper tegemata ja roll andma, they teised ja kolmandad preemiad on meil kõik listis olemas ja eks me tahame neid noori andekaid lauljaid ikka ja jälle tagasi kutsuda, Pärnusse, Eestisse, rahvusooperisse, erinevatele festivalidele miks mitte ka lihtsalt kasvõi ainult orkestriga kontsertidele või kammerkontsertidel või mis iganes. Kahe aasta pärast loodame juba teise rahvusvahelise ooperimuusika festivali siin püsti panna ja no siin jätkub kõigile ka eelnevate võistluste laureaatidele ja muidu kenadele toredatele, realistidele, kontsert. Niisiis on kahe aasta pärast Pärnus taas uus ooperi produktsioon ja järgmine viies Klaudia Taevi nimeline rahvusvaheline noorte lauljate konkurss. Uute talentide ootel. Alles oli juttu sellest, mis tulemas, kuid ütlemata jäi, et täna algasid ja kestavad. Teiseks laastavat Nürnbergis üles. Imeline loodus, imeline vaade. Nagu muinasjutust välja võetud. Sülgaja. Meid on ikka huvitanud, kuidas läheb Põhjamaade muusikutel, mis neil põnevat, kes on paremad tegijad. Praegu annab selleks taas hea võimaluse Põhjamaade muusikapreemia kandidaatide esiletoomine igalt maalt kaks Fääri saartelt, üks. See annab ettekujutuse kogu regiooni interpreetide hetkeparemikust. Preemiat annab Põhjamaade nõukogu välja alates 1965.-st taastast algul heliloojatele 91.-st, aga ka interprojektidele ning nüüd antakse preemiaid välja vaheldumisi. Tänavune on interpreetide aasta ja nominentide hulgas eranditult instrumentaalsete kammeransamblid. Heliloomingu preemia ja läheb ainult praegu elavatele autori litele. Alustab Taani kõigepealt klarnetitrio 1990 asutatud linn, ansambel ja nende kõrval Kopenhaageni 16 liikmeline kammerorkester. Samuti viieteistkümnendat aastat tegutseb selles sümfonietta. Norra toob esile oma bit 20 ansambli, kes meil nüüdilgi esinenud. 1989 asutatud ansamblit saab kuulda enam kui 20-lt plaadilt ja teisena, samuti uue muusikakollektiivi 20 liikmeline Kammerorkesterit sikaada. Huvitav, et kõik seni nimetatud kandidaadid on tegutsenud alles poolteist aastakümmet ja Rootsist kõigepealt tuua, mille koosseisus löökpillimängija ioniaks jäterombanis tiiva Nilsson viimadega pidevalt tegev kammeransambli ennis ja tuntud ka heliloojana. Teisena Rootsist kuulus Stockholmi saksofonikvartett asutatud 1969 kes vähemalt ka meie heliloojate Ester Mägi Erkki-Sven Tüüriga otsest koostööd teinud. Edasi Soome kammerorkester Avanti meilgi käinud ja eks 1983 Essabekas salonen ja Jukka-Pekka sääraste. Nüüd on neil ka oma suvefestival Porvas ning 15 liikmeline Sagros Sansambel seni nimetatust noorim asutatud 93 ja nemad mängivad uue muusika kõrval ka näiteks Haydni, Beethoveni, Brahmsi ning astuvad üles koos dirigendiga. Islandilt on osutunud valituks 16-le liikmele caput, ansambel ning Reykjaviki kammerorkester. Caput oli see, kes esimesena tõi välja haukur Toomaszani koodi ruuni neljanda laulu, mille eest helilooja just möödunud aastal sai Põhjamaade preemia. Reykjaviki kammerorkestri repertuaar ulatub aga tagasi barokiajastusse ja on jäänud veel nimetada kuni üheksaliikmeline fääri saarte ansambel. 10 aastat tagasi istutatud Aldubaran, mis nende keeli tähendab väikest lainet. Vaatame veel, kuidas lõpetavad hooaja esindusorkestrit. Rootsi raadio oma andis nõndanimetatud ekstra kontserdi vaskpillirihmaga ja raadiokooriga ei puud sarjas kavas Stravinski paternoster, Nordiin, Sonstron, Bruckneri missa e-moll õpetamas. Helsingi linnaorkester mängis Tubina teist sümfooniat enne Tallinna teisel juunil kodus. Täna on neil samuti Leishee kestami käel üleni Beethoveni kava mänd Harju kirikus solistiks pianist Risto Lauri ala ja see on Salmele uue kunsti keskuse avamise kontsert. Raadio sümfooniaorkester käis mängimas Kotka kontserdimajas, kaasas ka Uuno klamy karjale lapsoodia. Ent Tampere filharmoonia orkester tegi enne Eestisse tulekut kodus just peadirigent Eri Klasi käe all Carlorfi karmina Burana uhke ettekande. Solistide hulgas ka soomlaste uiguurlan, vill veer. Homme viimane päev nii-öelda Ameerikas pooleta festivalil Lõuna-Carolinas, Charlestonis. Festivali asutas siin 1977 Carlomennotti dominanti nad oma 1958. asutatud Spoleeto. Nii et kahe maailmafestival tuuemmondi festivalile Itaalias kus maestro tutvustas aastakümneid kõrvu Ameerika ja Euroopa noori säravaid muusikuid. Thatsiaalstoni Spoleta juhina tegutses menotti tosin aastat. Praegu juhib Piculespoleetot Ameerikas ta poeg Franz, siis nooti suurs poliito Itaaliasse algab aga alles esimesel juulil. Viini pidunädalatel algavad ülehomme hendali Herculise etenduse arheoryszaansi, koori ja orkestrit juhatab William Kristi nimiosas Williams immell ning sean vini pidajana. Teatele kunstilise juhi lükkub on vii enda lavastus. Londoni kuninglikus ooperis käis haru kordsena juhatamas maestro Loreen, ma sell, põhjuseks ta enda esikooperi. 1984 maailma esiettekanne. Praegust New Yorgi filharmooniaorkestri peadirigenti nähti kommentaadenis viima juhatamas 1978. aastal Verdi Luisa Millerit catchieridž IRL-iga nimiosas, mis ka plaadile jäädvustati. Ent Ühendriikides Detroiti dison neeme Järvil pärast kontserti siin Tubina festivalil alanud suur lahkumisfestival. Teisel kolmandal, neljandal juunil oli seal publiku ees esimene kava Maarika Järvis soleerimas Mozarti andantes ja fusiooni divertismendis flöödi-le orkestriga õhtut lõpetamas Prokofjevi sviiter, Romi ostja Juulias järvi. Festivali teine kava pealkirja all maestro puudutus kõlas esmakordselt üleeile siis veel eile ja homme seals kri abini ekstaasi poeemi Richard Straussi neli viimast laulu Taani soprani, Inger daami jäenssoniga ning kõigi dirigentide võimete suur proovina. Stravinski pühitsetud kevad. Neljapäevasel 16. juunini. Galakontserdil nähakse Neeme Järvi viimast korda publiku ees Detroiti sümfooniaorkestri peadirigendina kelleks ta on siin olnud 15 aastat. Ja Järvi festivali viimased kontserdid alates seitsmeteistkümnendast juunist juhatab juba Paavo Järvi. Arvo Volmer on tublisti peadirigendi aktsioonis oma äädeleidi sümfooniaorkestri ees Austraalias. Esimeses kavas on tal juba mängitud ka Arvo Pärdi kantus ja ei tee ju. Eile oli tal meeleolukas kohtumine publiku ees firmapen Fols pea veinimeistriga kaks peadirigenti. Alates tuleva neljapäevast juhatab ta aedeleidi linnahallis kava kus on kolmel õhtul kõrvuti Heino Elleri koik ning Eduard Tubina Neljas sümfoonia ja nii saabki teoks Eino Tubina klassikaraadios välja öeldud unelm Tubinast. Neljas Amsterdamis algas teisipäeval ja lõppes eilseks suur Arvo Pärdi muusika tutvustamine, kus nelja päeva jooksul kanti ette 21 tema teost, esinejate hulgas haagi resident Di orkester, Hilje aardeansambel, Ksenja, Dryssija rosaarium kontratenor David Sheimz ja teised ja kogu see Pärdi pühendus leidis aset esimesel juulil alanud kuulsal Hollandi festivalil. Lõpetuseks mõnest preemiast. 24 aastane briti pianist Jonathan vis pälvis Leonard Bernsteini preemia Schleswig-Holsteini festivalil kus ta alles suvel preemia üle antakse ja kus ta saab selle eest. Kas soolokontserdilöökpillikunstnik Peter Sallo, kes maailma esiettekandele toonud ka Erkki-Sven Tüüri Tartus esimese sai Kultuurifondi proo Euroopa Euroopas solisti preemia omanikuks.