Heliga ja tere head klassikaraadiokuulajad. Alates tänasest on meie kavas taas iganädalane muusikauudistesaade helikaja. Suvefestivalide aeg hakkab ümber saama ja uus hooaeg algab septembris. Seetõttu alustame saadet Suve peegeldustega. Birgitta festivalil ette kantud Bulanki Carmeliitide dialooge käis kuulamas-vaatamas toi hirv, kes meile seda vähetuntud pärit ja selle ettekannet moskva silikon teatri poolt ka tutvustab. Noorele eesti heliloojale Ülo Krigulile anti Berliini muusikafestivalil Young euro Classic parima esiettekandepreemia teose Jentsaid seest, mille maailma esiettekanne toimus kaheksandal augustil Berliini kontserdimajas. Ülo Krigul iga tegi intervjuu Karin kopra. Eesti keeles moonia kammerkoor on esimene eesti muusikakollektiiv, kes esines dirigent Paul Hillier juhatusel promenaadi festivalil kuninglikus Albert hoolis Londonis. Kontserdil viibis ka Eesti televisiooni muusikatoimetaja Ruth Alaküla, kes oma muljeid ka heligaja kuulajatega jagav. Eesti Kontsert alustab septembrikuus uut hooaega. Seda tutvustaval pressikonverentsil käis Kersti Inno Rahvusooper Estonias, algab juubelihooaeg pressikonverentsil, kuuldus teeb kokkuvõtte samuti Kersti Inno. Täna. Homme on kontserdisarja Eesti mõisad viimased kontserdid, lähemalt räägib kunstiline juht mail. Sildus ja heligaja lõpus annab maailma olulisematest muusikasündmustest ülevaate Priit Kuusk. Mina olen saate toimetaja Tiina kuningas ja soovin teile kena kuulamist. Helikaja 15.-st 20. augustini toimus Pirita kloostris esmakordselt Birgitta festival, mille kunstiline juht Eri Klas. Festivali kõik neli etendust olid seotud kloostri miljööga, sealhulgas Polankov, Berg, Karm, eliitide dialoogid, mille tõi eesti vaatajateni Moska avangard, ooperiteatri Helicon. Carmeliidid on 13.-st sajandist tänini tegutsev nunnaordu, kellel on kloostreid üle kogu maailma. Nende kloostri kordan, range ja selle üks osa on dialoogid, mida karme liidrid peavad enda ja oma kaaslaste üleastumist ning vaimsete väärtuste üle. Märg armeliltide dialoogid põhineb ühe tegelase ema Marii üles tähendustel, millest Gertrud Fannefoor kirjutas novelli viimasena tapalaval ning millest omakorda Šožbjanov töötas välja filmistsenaariumi, mis on ühtlasi libreto aluseks faasis põlank prantsuse Neo Classic eluaastatega 1899 kuni 1963 kirjutas ooperit aastatel 1953 kuni 55 nähes kõrvalt oma armukest, sellist jää Huberi aeglast surma. Surm ongi Carmeliitide dialooge läbiv kujund. Ka libreto autor bernennoo töötas teose kallal läheneva vähisurma ootuses. Plancki ooper on läbikomponeeritud ega jagunes selgelt retsetatiiridextjaariteks. Samuti ei ole seal meeldejäävaid meloodiaid, vaid muusika kulgeb vaba värsilise kõne rütmis. Keerulise rütmiga voolab ja paljude juhuslike märkidega, kuid püsib siiski tonaalsuse piirides. Orkester mängis meeldivalt tiheda kõlaga väga täpselt ja oli lauljatega heaski alalises vahekorras. Võimendus jättis lauljatele rohkem mänguruumi dünaamikaid ämbrite osas räägitakse Bulanki. Muusikalises keeles võib aimata mõjutusi Igor Stravinski loomingust, aga ka prantsuse pudeli illist. Samuti ammutas Bulanki inspiratsiooni kujutavast kunstist. Carmeliitides kasutas ta veel motiive keskaegsest kirikumuusikast. Birgitta festivalil esitas Carmelitide dialooge must muusikaline teater Helicon mille 15 aastat tagasi rajas noortest näitlejatest muusikutest trupi kunstiline juht ja lavastaja Dmitri Vertmann. Dirigent oli Vladimir bankin lavakujunduse ja kostüümide autoriteks Igor Niersoni, Tatjana Tulluubiva Valguskunstnik maginov ning subtiitrid tõlkis eesti keelde Linnar Priimägi. Lauljatest tegid säravamad osatäitmised Igor Tarassov, kes laulis nahkhiirtele forssi pärissakast. Ma tahan Fassi ja Anna Krišna tegemas taas peaossa valitud Natalja Karinskaja ei olnud kuigi ei näitlejaga lauljana. Varjamatu vene aktsent lauljate prantsuse keeles leidis pidevalt detentaalavad pähe õpitud hääliku järgnevusi, mitte sõnu. Ainsana oskas prantsuse keelt hõregostaaži mänginud Greczišina. Kõige muu osas aga oli Helicon opera tõlgendus väga professionaalne. Näitlejad olid liikuvad, lava ülesehitus, leidlik ja valgustus kõrgel kunstilisel tasemel. Muusikaga kaasnes alati tegevus, kordagi ei jäänud elu laval seepärast seisma, et keegi laulis. Aariat ei olnud muusika, traditsioonilist arenduse ja kulminatsiooniks ülesehitust ei olnud numbreid, vaid katkematu muusikaline areng, mis lavalist tegevust domineerimate saatis. Seepärast ei jäänudki meelde niivõrd säravat hääled, kuivõrd läbi tunnetatud ja realistlikud lavaliselt pildid. Laval olid suur vaskplekist tahvlitega kaetud kolm ja need tahvlid peitsid enda taga paljutki näiteks voodit, mida sai nagu kapi just heina sisse lükata. Trepikoda, millest sai ühe paneeli nihutamisega passiivne rist ning lõpuks ka giljotiini, kui pead keeglik kuulidena seina alla veeresid. Tega olid tõesti kaasaegse teatega rekvisiitor pilt lavakujundusele abstraktne ning staatilisi stseene ei olnud, mis ongi minu meelest ainuõige meetod 20. sajandi pärit lavastada. See, et tegelased ei olnud laval tuimad, tuleb ilmselt sellest, et Helicon on lauljate, näitlejate segadust ja lauljad saavad näitlejate pealt õppida. Kõige sümpaatsem mulje jättis Larissa kast Yuki aktist, kellel puudus igasugune võlts dramaatilises. Algul kustutas dublaaži kloostrisse astumise entusiasmi. Siis tunnistas ta enda armsaks hoolealuseks ning tema surmaeelne agoonia oli ütlemata ehtne. Kissell lähedus paistis hästi silma teiste nunnade kõrkuse ja külmuse taustal kuid ka seal oli üks erand. Kaustas tega Ostaaž soli maalaps. Tema täitis rõõmsalt oma kohustusi ka Vaivara eksistentsiaalsete küsimustega. Ta nägi nägemusi ja uskus neisse. Ta oli ennast ohverdama loomukega kartnud surma. Lisaks värskendas kammerliku tämbriga noor Gretsch riskina Kanstaaži rollist tuntavalt pärikagalalistkoloriiti peategelasest klaasist on raskem aru saada, keda kiskuski kloostrisse, kuid kui seal stabiilsus kõikuma hakkas, põgenes ta isa majja. Kuigi isa oli Killetineeritud majali rusudes. Ta pidi teenima oma endisi teenreid. Ta ohverdas end jumala hoolde küll, aga kui ülejäänud õed eelistasid vaikselt rahva hulka sulandumise asemel surra ühiselt märtritena eelista sellest kõrvale ning muutis kas siis meelt ja ronis viimasel hetkel giljotiini alla. Vägisi tahaks uskuda, et tegu oli Igableva aadli piga kapriisidega. Aga et tema mõtteviisist tegelikult paremini aru saada, peaks siis olema tõsikristlane. Ekraanidelt oli mugav jälgida Linnar Priimäe vaimukat tõlget. Nii hõikab näiteks abtistset. Aadlike kombeid on Nunadel sama vähe vaja kui rosmariini ja tüümiani nende küülikukapsahautist sisse. Kohtumustaga leiab pärast statisti piinarikast minekut, et inimesele võetaksegi kogemata saate vale surm. Nii nagu garderoobis subsade vale mantli abtissija maali talle nii väike, et vaevalt andis käised alla sikutada. 15 aastat tagasi asutatud muusikaline teater. Helicon annab aastas üle 200 etenduse ja esialgne seitsmeliikmeline trupp on paisunud 350 liikmeliseks. Nende hulgas on mitmeid rahvusvaheliselt tuntud lauljaid ja samuti orkestrikoor, kes teatrietenduste kõrval annavad ka ise teised kontserte. Moskva kõige hinnatamatest saalides. Heliconi Carmeliitide dialooge hinnati möödunud aastal auhindadega. Hooaja nael ja väike naellavastus konkureerib kolmes kategoorias ka vene kõige mainekamat teatripreemiale kuldne mask. 2003. aastal sai Bertumann panuse eest maailma kultuuri Maltariski. Bergmanni sõnul võib selle kloostri loo süžeega tõmmata paralleele tänapäeva ühiskonnas toimuvate protsessidega. Ka meie kunstiinimesed oleme justkui kloostrisse suletud omaette usuga sellesse, mida teeme ümberringi, meid ei mõisteta paljudele tundub, et tegelema mingi mittevajaliku asjaga. See lavastus on meie pihtimus meie palve. Kui näiteks kinnisvaraga hangeldaja ärimees püüab teatrit ajaloolisest hoonest välja pukseerida, nõudes üüriks hingehinda. Kas pole mitte seegi kloostri hävitamine? Ooperis ei tohi suhtuda nõnda, nagu oleksid suletud klooster, mille ust kunagi ei vaata. Seda tuleb vaadelda nagu põnevat draamalavastust. Tibertmanni ooperites on väga suur osakaal näitlejatöödel. Kloostriteemalise ooperiettekandeks on raske kujutleda paremat kohta kui Pirita kloostri varemed. Vanad ristid surnuaial tekitavad kõhedust niidi ning täiskuu, mis tol ajal oli ebatavaliselt suur, võimendas seda veelgi. Aeg-ajalt kandis tuul rahva sekka Olde Hansa mandlite magusat lõhna. Nunnasedeli kohal mitut sorti laval Carmeliidid saalis Brigitiinid ja ukse veel noored õitsvad linna tüdrukud teatrist laenatud nunnariides. Kella 12 ajal, see tähendab umbes teise poole keskel hakkasid inimesed hiilima viimaste busside peale. Võib-olla tasuks järgmistel festivalidel mõelda ka sellele, et etendus võiks alata mitte kell üheksa vaid pigem kes seitse sellepärast et finaali ajaks on pime niikuinii. Ja inimesed ei ole sunnitud võtma tingimata taksot. Aga kokkuvõttes ei tunne, et kui Eestis sellisel tasemel ooperit kogu aeg näeks, tekiks sellele žanrile kindlasti ka rohkem kohalike poolehoidjaid. Eesti Muusikaakadeemia magistriõppe tudeng, helilooja Ülo Krigul on pälvinud maineka muusikapreemia. Tema teos Jens Aid tunnistati parimaks noore helilooja esiettekandeks Berliini festivalil Young euro Classic euroopesser Moziik Sommer. Krigul sai auhinna kätte festivali lõppkontserdi eel. Esmaspäeva õhtul viiendast 22. augustini väldanud festivalil astus üles enam kui 2000 muusikut 13-st riigist, sealhulgas noor orkestrid mitmelt maalt. 2004. aastal Viinis õpingute ajal komponeeritud Jentsaidsi esitas Berliinis Eesti Muusikaakadeemia Sümfooniaorkester Paul Mägi juhatusel. Meil on nüüd telefonil helilooja Ülo Krigul. Kõigepealt palju õnne preemia puhul. Kas see preemia tuli teile üllatusena? Võib nii öelda küll, tegelikult ma olin selle fakti üsnagi unustanud, et seal see konkurss üldse toimub, sellepärast et selle festivali eesmärk ei ole ainult see konkus, vaid lihtsalt erinevate maade noorte sümfooniaorkestrit kuulata ja nii nii tegelikult esmaspäeva hommikul tuli see telefonikõne mulle üsna suure üllatusena. Milline festival on Jan geoloog klassiks, kuidas seda iseloomustada? Tema põhiline eesmärk eripära on kuulata noorte sümfooniaorkestrilt üle kogu maailma, seal oli orkestrit kokku vist 13-lt maalt ja iga orkestri kavas on siis planeeritud ka üks uus Theo omamaiselt heliloojalt esiettekandena sellel sangerblaseks festivalil siis. Ja sa oled festivalil on siis žürii, kes neid uusi teoseid hindab? Jah, ja huvitav on, võib-olla selles žürii olla tavapäratult koosneb nii-öelda tavalistest inimestest publiku hulgast, kes on siis ma sain seal aru, et kokku pandud võimalikult erinevate elualade esindajad, inimesed, kes on lihtsalt lihtsalt sellised teed, et kontserdikülastajad ja muusikaarmastajad need, et žürii ei olnud muusikaprofessionaalidest koosnev Kuidas siis Muusikaakadeemia orkestrile tekkis mõte teie teos esitada, kas teil oli kokkulepe Paul Mägiga? Jah, see ettepanek tuli, tuli orkestri poolt juba sügisel, et, et neil on selline kontsertkavas ja siis on minult selle loo nii-öelda tellisid. Jah, seda niiviisi otse tõlkida, tegelikult Jüri olid võimalik, et ta on selline pisut poeetiline sõnamäng, et kui saksa keel kahest saksakeelsest sõnast kokku pandud jendaid mis siis tähendab teisel pool või sealpool sait mis tähendab aeg, et et jendaids, et said kokku pandud, võiks siis keegi orkestrist tabavalt ütles, et see võiks, võiks seda tõlkida eesti keelde, õppisid aja taga. Suur tänu helilooja Ülo Krigul ja soovin teile loomingulisi kordaminekuid ka edaspidiseks. Eesti filharmoonia kammerkoor on esimene eesti muusikakollektiiv, kes esines seitsmeteistkümnendal augustil maailma ühel vanimal muusikafestivalil promenaadi festivalil Londonis kuninglikus Albert hoolis. Kontserdil oli ka Eesti televisiooni muusikasaadete toimetaja Ruth Alaküla, kellega meil nüüd telefoniühendus on? Tererott, Alaküla tervik, tervik. Millised on teie muljed kuninglikust Albert hoolist? Kuninglik Albert hool on muidugi väga-väga võimas, saal on viie ja poole 1000 kohaga saal, aga samas paistis ta silma oma erakordse demokraatliku suhtumisega, tõsisesse muusikasse terviseüritus, mis seal toimus, nii et see oli väga uhke. Eesti filharmoonia kammerkoor, mida ta laulis ja kuidas siis suurlinna publik ta vastu võttis. Eesti filharmoonia kammerkoor laulis Pärti ja see oli ka kindlasti põhjus, miks see koor sellisel suurel tänasel üritusel oli, sellepärast et teatavasti Arvo Pärt tähistab tänavu sügisel oma seitsmekümnendat sünnipäeva ja igasugused tähtpäevad on promsi festivalil sellised, mida ära märgitakse. Ja see kontsert oligi see, millega siis just Pärdi sünnipäeva märgitakse ära, muidugi, seal on neid väga-väga palju, seal näiteks alb on verd ja nii mõnedki inglise oma heliloojad, aga ka Arvo Pärt oli ikkagi äramärkimist väärt. Mida nad laulsid seal? Kava oli võrdlemisi pikk ja väga huvitav, see on see kava, mille poolsi leer on kokku pannud, kus ta kõrvutab Pärdi vokaalmuusikat just varajase vokaalmuusikaga, aga seal oli näiteks anden massernjadopulawitooria salveri kiina triinium vaheldumisi siis varajase vokaalmuusikaga, mis on iseenesest väga põnev kõrvutus, esineti koos oreliga, mis oli muidugi väga fantastiline, sellepärast et see orel on kõige suurem Inglismaa orel. Ja sellel orelil oli fantastiline kõla ja see lisas sellele kontserdile muidugi väga-väga palju. See on vist üsna haruldane, et kuninglikus Albert hoolis annab koor täispikka kava, kuidas publik vastu võttis, selle kava. Publik võttis selle vastu väga hästi, sellepärast et kammerkoor on ju tegelikult kammerkoor ja tohutu suur viie ja poole 1000 kohaga saal. Et seda täita, ei ole sugugi nii väga kerge ülesanne, aga koor sai sellega muidugi suurepäraselt hakkama. Seal siis see fantastiline orel. Tegu oli hilisõhtuse kontserdiga kella kümnese kontserdiga, mis tähendab seda, et niikuinii suhtutakse seal kontserdi kuulamise vabalt, et seal võib põrandal istuda ja, ja seekord siis ka ülemistel rõdudel inimesed pikutasid, neil olid oma veiniklaasid käes ja kuulasid seda süvenemist nõudvat muusikat väga vabalt ja koduselt. Mulle tundus, et said väga suure elamuse meie saalis küll. Ma olen kuulnud seda, et vaatamata oma suurusele on kuninglikus Albert hoolis niivõrd hea akustika, et seal ei ole vaja üldse võimendust kasutada. Jah, see on täiesti tõsi, sellepärast et kui see saal ehitati, siis oli seal pikka aega võrdlemisi vilets akustika. Nad rääkisid, et seal oli nii, et mõnes kohas oli kaja nii suured kost just kahekordselt ja mõnda kohta ei kostnud suurt midagi valikuliselt, aga nad on väga tõsiselt tööd teinud, väikesed naljakat seenekesed lakke riputanud ja nüüd on tõesti see akustika suurepärane, nii et koor kostis igale poole. V8. Ja kuidas ja millal kajastab seda sündmust eestitelevisioon? Meil on sellest plaanis üks pikk ja põhjalik lõik meie esimeses muusikaalus, see on siis 15. septembril. Aitäh Rutt Alaküla. Klassikaraadios kuuleme ülekandeid promsilt esmaspäeval, 29. augustil, esmaspäeval, viiendal septembril kell 15. Festivali lõppkontserdist teeb klassikaraadio otseülekande laupäeval, 10. detsembril kell 21 30 ning salvestist Eesti filharmoonia kammerkoori esinemisest. Kuninglikus Albert roolis on klassikaraadio kavas pühapäeval, 25. septembril kell 19, null viis. Ja Eesti Kontsert esitles 15. augustil oma 60 viiendat juubelihõngulist hooaega, mil Tallinna talt ja Pärnu kontserdimajadele on oktoobris lisandumas veel neljas jõhvi. Kontserdimaja, mida juubelihooaeg sisaldab, tutvustasid kontserdimajade direktorid. Sissejuhatava ülevaate andis Eesti Kontserdi direktor Aivar Mäe. Kõik neli vaja avavad oma hooaja erinevate asjadega, nii et nii Tartus, Pärnus, Jõhvis ja Tallinnas on erinevad kontserdid. Eelmine hooaeg oli muidugi orkestrite poolest nagu lehesadu ja nüüd ERSO-ga koostöös siin Läänemere-muusika festival täiendas seda veel nii et häid orkestreid on just viimase paari-kolme kuu jooksul ääretult paljud käinud. Aga meie hooaja avab tsehhid armoonikud Pärnus. Orkestrites veel lõpetab kogu hooaja, kui kaantest rääkida, siis Luksemburgi Filharmoonikute. Nii et kaks orkestrit veel. Aga heliloojaid, juubil are on ääretult palju just äsja lõpetasime tornis juubeliga koostöös filharmoonia kammerkooriga tähistame Arvo Pärdi seitsmekümnendat juubelit. Ja neid erinevaid juubilar on veel väljastpoolt Eestit, keda ja mida me tähistame? Pärdi festival leiab aset muidugi Rakveres, kuid teatud kontserdid siis Toomega Tallinnasse. Poolhileeri vokaalgrupp Siietafooissis on kindlasti üks asi, mida tasuks kuulama tulla. Ja kui me lähme festivalidega kohe edasi, siis järgmine on Tartus. Rainbow Jazz on nüüd kolmandat aastat suhteliselt edukalt võrreldes teiste džässfestivalidega, vast erinevus on see, et toimub noorte džässiinterpreetide konkurss, et see on nagu erinevus. Edasi muidugi meie selle aasta üks peasündmustest nüüd festival. Kui vaadata seda loetelu, mis toimuma hakkab, siis ei usu, et see toimub Eestis. Üle pika aja saabub siia jälle kroonus kvartett ja kõlavad ka mõned maailma esiettekanded. Aga me teeme koostööd ka Nargen Operaga, kus ettekandele tänase seisuga tuleb siis Tõnu Kõrvitsa lühiooper ja veel midagi siis ära tuleb märkida kindlasti London Symphony etad, kus tuleb ettekandele kammerooper, vann ja nii edasi ansambel Modern, nii et siin on ka väga palju Eesti koosseise, teeme filharmoonia kammerkooriga, Tallinna kammerorkestriga mõningaid projekte, Tiit küberstuudio, ema, elektronmuusika, stuudio ja nii edasi, nii edasi. Järgmine aastaajal maailma muusikaelus nimetatud siis Mozarti aastaks. Mozart 250, siin me oleme kõik ühised jõud kokku pannud. Kõik kultuuris vääris tegutsevad kontsertorganisatsioonid, teeme ühisfestivali, mis toimub siis 13.-st 27. jaanuarini. Ja seal osalevad nii ERSO kui kui filharmoonia kammerkoor, Rahvusooper Vanemuise teater, kõlavad Mozarti ooperid ja kõik. Noh, ei saa öelda, et kogu looming, sest Mozarti loomingul liialt Monkas Laste ja noorteprojekte tutvustab jõhvi kontserdimaja noor direktriss Piia Tamm. Meil on mõeldud igale vanuseastmele ehk siis nii nooremale kooli heale kui siis ka põhikoolile ja keskkoolile ja ka Need noored, kes usinasti käivad muusikakoolis, ka need saavad siis ikka meie juures üht-teist põnevat vaadata. Nooremale koolieale on mõeldud Tšaikovski aastaajad, mis jõhvis toimub kahes keeles, näiteks ka vene noored saavad kuulama tulla, tutvustame erinevaid pille samamoodi karu, koolivahekaru on meil selline tuntud tegelane, mis lasteetendustes ikka on laval olnud ja nendega peaksid juba lapsed tuttavad olema. Ja seega seltsis toimub jaanuaris lisaks ka jõulude ajal ei jää noor publikum tähelepanuta, nende jaoks on selline eriline projekt nagu päkapiku lagusson Ene-Maris, Tali, suurest jõuluraamatust siis tegelased võetud ja Eesti televisiooni mudilaste koor on, on samamoodi projekti kaasatud ja kevade poole on selline äärmiselt põnev projekt, nagu kadunud linn pärimusmuusikatsirkusega koos, et just noorele publikule tutvustada ka pärimusmuusikat sellist projekti Eesti kontserdi produktsioonis varem ei ole olnud. Keskmisele koolieale nii-öelda siis on sellised äärmiselt põnevad projektid, kuhu tasuks kindlasti lapsevanemad kaasa minna. Pöördume muusika tantsuajaloo poole koos selliste kostüümide rohke vaatemänguga ja toonud projektants päikesekuninga auks veebruaris ja, ja samamoodi lillede mask siis, mis toimub koostöös Viljandi linna kapelliga sulatuures Revalencis, kus on lisaks ka noored vanamuusikud ja tantsijad teevad kaasa, et see on selline äärmiselt vaatemängulised projektis. Ja lisaks siis toimub jätkuvalt sari noored interpreedid, näitena siis tooksin esile Mihkel Polli, kes on Kondrio 2004 laureaat, kelle kontserdid toimuvad kolmes meie majas ja ka väga põnev on isadepäeval toimuv Olav Ehala projekt, kus ta astub koos Tanel Ehala ka lavale ja nad esitavad täiesti uue teose. Kaasa teeb ka kiigelaulukuuik ja Pärnu linnaorkester, et tead, juba omalt poolt, et meil on publikuhuvi selle projekti vastu väga suur. Neile, kes ei käi veel või enam tööl, jätkub ka odavate piletitega lõunakontsertide sari. Pärnu kontserdimaja direktriss Marika Pärk rääkis Eestisse tulevatest külalisansamblites. Esimesena saabub oktoobris siia vokaalansambel Singer pool Saksamaalt ta on tegutsenud aastast 1991 ja jätkuvalt on kriitikute meelest tegu parima saksa vokaalansambliga. Ja varasemal ajal on ta siin olnud siis jõulujazzi peaesinejana, aga aeg on olnud juba üsna mitmeid-mitmeid aastaid tagasi 1998. Ja tuleb ta siia siis niisuguse kavaga, kus on nagu kaks poolt rahvaste armastuslaulud ja teine pool põsk põse vastu. Ehk siis pop- ja džässtöötlused eesti vokaal tulevärgist, Saisin kiigelaulu kuuikut juba isadepäeva kontserdist mainitud, ma arvan, et ei jää see grupp ka alla nendele teistele, kes, kes meil siin külla tulevad. Veebruarikuu toob siia vokaalansambli Santikkler, San Franciscost ja jälle on ta aastaid tagasi menukalt Eestis üles astunud ja ansambli niisuguseks hüüdnimeks on häälteorkester. Ja pea kõiki stiile ja ajastuid hõlmav on see nende repertuaar. Nii et renessansist, jazzini, gospelist nüüdisteosteni ja seda kõike valikut saab kuulda ka nende veebruarikuisel. Külaskäigud märtsis jõuavad siia lõunanaabrid ehk siis vokaalseks kosmos keskaales. Selle aasta kevadel oli siin külaliseks nii, et niisugust kolm suurt okaal nime siis maailmast ja Eesti poolelt kiigelaulukuuik. Kui ma täiendaksin vokaalkultuuri osa, et me oleme viis aastat üritanud inglismaalt tuua poistekoori alustalasid ükskõik, kas siis Kings kolledž või John ja lõpuks see meil ka õnnestus, Jõuluprojektina tuleb siia sensioni kolledži poistekoor nelja häälsena koos meestega. Ja see saab olema üks väga hea projekt. Siin me näeme poisse, kes laulavad siis kuus tundi päevas ja nii iga päev kaasa arvatud siis jumalateenistused. Nagu Aivar Mae eespool mainis, saab ka sel hooajal kuulata mitmeid külalisorkestreid ja muidugi kõiki meie oma orkestreid suurvormidest, Schuberti Estur missat, Hendeli Messijast, Bachi h-moll, missat muutustest Eesti rahvusmeeskooris, rääkis RAMi direktor Jaak Ratassepp. Meie kauaaegne peadirigent Ants Soots, kes on rammi ees olnud 14 aastat ja peadirigendina 11 aastat, pani siis ametlikult oma taktikepirammi sellises vaatuses maha kolmekümne-ndal juulil Leigo kontserdiga. Ja alates esimesest augustist on RAMi peadirigent ja kunstiline juht Kaspars Budniš üheksa-aastane koorijuht Riiast Läti Raadio segakoori dirigent. Hooaega võiks siis nimetada üldise iseloomustuse kui hooaeg elavate heliloojatega kaasaegse koorimuusika, kuid loomulikult on ta klassika. Tähtsamatest ilmustest. Tähistaksime kahte juubelit. Nimelt 14. detsembril on rammi kontsert, kus tähistame RAMi kauaaegse dirigendi Olev Oja seitsmekümnendat juubelit. Ja 18. veebruaril järgmise aastal tähistame Ants Rootsi. Seda kõige esimest juubelit ehk viiekümnendat. Nüüd kaasaegsed heliloojad on meie uue peadirigent tellimusel kirjutanud ja kirjutavad veel mitmeid teoseid ja meid tulevad külastama selliseid inglise helilooja Henry Bobby. Jaa, kävin Brias. Teda teist siin meie publik juba tunneb. Andke Bobby vist ei ole varem siin käinud. Mõlemad nad on kirjutatud meie peadirigente tellimusel teoseid ja tulevad nendele esita kannetele ka ise osalema. Külalisdirigentidega on siis meil järgneval hooajal kaks. Esimene külalisdirigent on Ants Soots kes tuleb mitme huvitava programmiga välja. Ja teiseks, külalisdirigendiks on ka eesti koorimuusikale tuntud mees, Chifooruvad Subara Jaapanist, kes on kaua aega elanud, töötanud Soomes. Võib-olla selle hooaja kõige huvitavam ja tähtsam sõit oleks oktoobri novembrivahetuses sõit Edinburghi, kus toimub siis Eesti kultuuripäevad ja katsuksime seal anda kolm kontserti ja kogu see projekt on alguse saanud sellest, et võiks Edinburghi Parlamendi liige on vaimustuses sellisest teosest, nagu on Eesti rahvaerakonna mäng ja ta oli nõus meid kutsuma ainult ühe, ainsa oma lauluga. See saab seal olema selle kontserdi peateoseks, siis selle on kirjutanud siis tornist torni, sest ja olema sõit meil Põhja-Rootsi huumiasse, kus ruume sümfooniaorkester soovib esimesel aprillil 2006 esitada ka kuller, vot dirigendiks Kristjan Järvi. Ja on meil küllaltki tihe kontakt saavutatud juba sellise rahvusvahelise muusikafestivali nagu baas International Music festival, mis Londoni lähedal, mis võiks olla eelmiseks astmeks selleks, et pääseda kunagi London Promsile. Tüsedast hooaja bukletis leiab kindlasti igaüks endale midagi meelepärast. Buklet asub aga muretseda juba kohe praegu, sest 10. septembrini müüakse kõigile hooaja kontsertidele piletid Teid veerandi võrra odavamalt. Hooaja avakontserdid on üheksandal septembril Tallinnas, 10. septembril, Tartus, 24. septembril Pärnus ja üheksandal oktoobril jõhvi uues kontserdimajas. Rahvusooper Estonia tutvustas nädala alguses oma algavat juubelihooaega Estoniast sadam. Teatrimaja on praegu remondis ja peaks avanema publikule uuenenuna ning loodetavasti märksa parema akustikaga 15. detsembril hooaja avaetenduseks traditsiooni kohaselt eelmise hooaja viimane uuslavastus, sedakorda Putšiini Tosca, mida taanlased mängisid sel suvel edukalt Rootsis Taal Halla festivalil. Seoses remondiga on hooaeg jagunenud statsionaarsesse ja majaväliseks tegevuseks ning praegu käib suurlavastuse hotello. Ettevalmistusetenduse muusikaline juht on Arvo Volmer. Tšello on loogiline järg eelmisel aastal väga menukalt läinud aida etendusele. Hindan seda ooperit Verdi ooperites kõige tugevamad, tal ei ole ka libreto, ka niisuguseid küsitavusi nagunii mõningatel muudel selle aja ooperiteljega Verdi ooperite lon Jeltsiniks täiuslikke maid, oopereid, millel on ka tore kirjanduslik põhi all. Hotello esietendus on kaheksandal septembril, lähemalt räägime sellest nädala pärast järgmises heligaja saates. Praegu aga tutvustab Arvo Volmer hooaega lähemalt. Nimelt on meil novembris on plaanis üks niukene, stiilne Rahmaninovi õhtu, kus siis Rahmaninovi teise klaverikontserdi, mis meie orkestri tahaks, väga meeldiv vaheldus, mängib ainult ooperite klaverilugusid, nüüd said, tavaliselt ei mänginud vahendusmajandis orkestrile kesa manni, teises klaverikontserdis astub solistina üles Mihhail litski mis on üks huvitavamaid noori Mare Venemaal ja, ja Rahmaninovi sümfoonilise poeemi orkestrile, koorile ja solistile. Kellad, kala, kala, siis on suure teatri solistid, jooli, Siimon, Obamaksin, paster, muuhulgas. Rannikuräime segististest suurematest tegemistest, enne kui me saaja tulema tahaks mainida kontsertetenduse kontsertetendusi. Ma olen operitest saanud õnneks kontserdimajas, kus ka see tuleb, saab toimuma, teha mitu tükki ja kontsertetendusel. Selle on alati üks kindel põhimõte, miks peaks tegema? No esiteks muidugi kindlasti kontsertetenduste jaoks on vajalik siis hea muusika kontserditegemise enam mitte lavastuse tegemise põhimõte. See on sageli seotud sellega, et maailmas on palju niukseid, ooperitaolisi teoseid mis on teatud probleemidega Nende lavastamine ja nende hulka kuulub ka Tamil sansasi Samson Dali, Lao Simpson, ei lagunenud eestipärast varianti, kasutame, sans alustas kantaadi kirjutamist ja kui ma nüüd väga ei passi, siis kuskil Prantsuse-Preisi sõja uuematel lainetel selline isamaaline võitleme rahwaest ohverdamise teema tundus helilooja sõpradele niivõrd tähtis, et nad veensid teda ümber kirjutama ooperit ja sestap vastse ooper, niisugune natukene kantaadi laadne saidi, kus mõjusalt suured kooristseenid ja trombolüüsi lavastajatel alati suuremat peavalu, mis siis teha nendeni skandaalilaadsete osadega. Nii et 29. oktoobril Estonia kontsertsaalis saatsi sanktsioonid, noh ja seal on Peterburi Maria teatrist mõriannata, rastavastatas metsosopran ja paša teatrist Roman Moravitski käsilane sanktsioon sel puhul siis veel enne hooaja algust, meil on plaanis teha kaks CD-salvestus ja täita üks oluline lünk eesti muusika dokumenteerimisel. Meil on koorlemas meda kestel olen vahetame veel appik, natukene lisalauljaid selleks, et see koor sellele teosele paremini vastaks. Salvestame Cyrillus kreegi reekviemi ebamaades sellest rajamiseks, vana LP, aga nüüd ma arvan, tuleb võtta käsikiri välja, kustutada ära sinna 200 kümnetega tehtud parandused ja kivistised jäävad tasa siis tõepoolest niimoodi, nagu ta minu arvates võiks kõlada selleks et CD saaks täisalustena kuus Farmuliku Lawne orkestrile muusika, Sakk krahh, tükel reeglid kirjutatud küll, aga ma vist tulenenud nii põgusalt sellest hooajaeelsest tasemest rääkinud põhihooaeg seismist detsembris algab, sinna hulka jõuame me teha kaks ooperi esietendust. Nendeks on siis märtsis. Praegu küll töönimi gurmaanid Kakse René Eespereooper gurmaanid teatavasti etendus ühe vaatusena, intriig jäi õhku ja nüüd seesama asi läheb sealt edasi ja ta tuleb siis täispikka õhtuna nartsiss lavale. Jaa, libretistil lavastaja, kunstnik Ervin õunapuu, needsamad tiim jätkab, ootan suure põnevusega ja siis suur nii-öelda klassikaline ooper on neeme lavastatud. Esietendub 11. mail, see on siis kaks ühevaatelist ooperit itaalia verismaks stiili kõige tundma Tomad, ütleme nimelt sellega siis Petromoscani talupoja au ja vajaksid siis kevadise muusikateatri poole pealt. Tahaks veel mainida, et me teeme oma kummarduse, loomulikult geenius Mozarti aastale ja kanname ette tema kõige viimase Ooperi Laklementsadi diito kiituse halastas võdituse suuremeelsus. Balletipoole pealt on oodata, seal seal olid kahte uut esietendust. Esimene tuleb teisel veebruaril ja see on ka meelia daam on prioriteet härmi autorietenduste koreograaf, lavastaja on valinud Franz Liszti loomingust välja selline muusikat ja seda Meie informatsiooni leheküljelt kajastada, aga selle eest, et need erinevad teosed omavahel ilusasti loogiliselt hakkaksid selle eest siis vastab Gennadi Taniel. Tore, et tema on ka nüüd üle hulga teatriorbiidis. Viimane balletietenduse viimane hooaja esietendus on siis, kaheksandal juunil esietendub lõikuse tongigot, teistele lavastab taganud klassilise Lätibaja korstik koreograafia. Peale. Estonia kammersaalis toimuvast räägib Neeme kuningas. Oktoobris on siis minuti ooperid, meediume on, telefon on Estonias ka varem olnud legendaarne etendus Voldemar Kuslap, Anu Kaal aga seekord on siis nooremad, teised koosseisud ja meedium on üks selline ooper, mida ei ole Eestis kunagi esitatud, mis on olnud väga menukas, kui mitte öelda sensatsiooniline jaoskonda reaalne. Sest kogu selle ooperimõte on selles, et on üks selline naisšarlatan spiritist, kes kutsub Wayne välja ja, ja kasutab selleks võlts Meediumite abi ja asi on väga, väga huvitav ja lõpeb laibaga. Ja Arne Mikk lavastab Schuberti muusikale tehtud sellise kammeropereti, mis on hästi vahva kammersaalis kammeroperett, kolmenitsi, maja, mis on tegelikult Estonias juba korra varem olnud, et teate kindlasti Schubert, kelle on üks niisugune võluv romanss vaikselt anuvad mu laulud laiseks naine, liider Lea inspireerituna sellest on siis lugu tehtud ja Schubert ise on ka üks osaline seal. Ja muidugi teeme jõululoo lastele, meil on oma nagu õukonnahelilooja ka olemas, eriti mis puudutab lastetükke ja ta on kolleeg Villu Valdma, kes on ju laulja tegelikult, aga väga innukas ja, ja talle hirmsasti meeldib just lastelugusid kirjutada ja meil on nagu tundunud, et lastele on ka see meeldinud, nii et üks uus jõululugu tuleb ka. Muidugi on etendused ja kontserttegevus rahvusooperipärisosa. Suure juubeliga seoses väärtustab teater Kaumas sajandipikkust ajalugu ning sellest on võimalik osa saada nii helis kui sõnas räägib Estonia direktor Paul Himma. Jüri Kruus jõuan lõpusirgele jõudnud väga suure tööga, kus, kus on nii-öelda Estonia 100 aastat tuleb kuskil umbes tasinal heliplaadil on seal ajalugu kõik jäädvustatud on kaante vahele saamas ka mitme aasta töö, kõik 100 aasta etendused, kõik koosseisud Eestis, kes mida millal tegi eriti eriti keeruline oli just algusaastate kokkupanek. Ka on tulemas raamat artiklite kogumikuga Estoniast siis nüüd varsti on tulemas kohe Estonia markia plokk 2006. aasta sügiseks. Me oleme planeerinud, sest meie õige sünnipäev on ju tegelikult juba noh, sisuliselt 101. hooajal, 16 september on planeeritud mitmeid näitusi nii rahvusraamatukogus kui Rotermanni ja mujal, aga sellest kõigist järgnevalt ja kõige lähemad asjad on juhtunud juba selle nädala lõpus, kus meil on nii-öelda võib juba öelda noor traditsioon turupäev siinsamas Estonia maja juures. Ja pärast turupäeva järgmisel päeval hakkab mööda Eestit sõitma Estonia Ekspress pühapäeval. Me käin ära Narvas ja tee peal esineme ja kaks päeva hiljem sõidame Valka ja ka tee peal esinemine. Nii et tahame ka juubelihooajal tervitada kõiki, kes meie vastu seal siis huvi tunnevad. See oli ülevaade Rahvusooper Estonia juubelihooajast. Pressikonverentsil käis Kersti Inno. Soovime meiegi rahvusooper Estoniale juubeliks edu ja rohket publikut. Kontserdiagentuur Corelli Music korraldab juba seitsmendat aastat järjest kontserdisarja eesti mõisades. Kunstiline juht, mail Sildos, kas see sari on end õigustanud? Paistab, et see sari väga inimestele meeldib ja miks ta meeldib, kuna siin on nagu ühendatud meie imekaunid mõisad, väljasõit loodusesse, kuulata sellist, et väga sobivad muusikat, mis nendesse vanadesse hoonetesse sobib barokkmuusika mängituna aga vanade pillidega ja nii edasi. Ja kolmas asi, mis muidugi väga inimestele meeldib, on meie hea sõber Jüri Kuuskemaa, kes alati siis nagu tutvustab seda ajaloolist tausta. Oleme mõelnud, et kui inimene võtab ette sellise sõiduvustile mõis otsib üles mingisuguse vana lossi või mis iganes siis ta peaks saama võimalikult palju sealt kohapealt, et noh, tore on muidugi kontserti ainult kuulata ja tore on ainult kuuskama juttu kuulata. Aga kui see kõik saab nagu kokku pandud, siis see moodustab ühe niisuguse ilusa terviku. Kui me vaatame praegu, kuidas tõesti on inimesi väga palju olnud, meil siis tundub seda harja võiks tõesti jätkata, järgmise aasta mõisa on mul juba peas ammugi valmis, mis nendest nüüd õnnestub, mis ei õnnestunud, see selgub siis nüüd sügise jooksul. Kas nende seitsme aasta jooksul on siis suurem osa eesti mõisaid juba läbi käidud? Oh ei, seda kaugeltki ei saa öelda selle aastaga, mil saab läbi käidud nüüd 29 mõisa aga mõisas on siiski sadu. Teil on. Koos selle kontserdiprogrammiga ühendatud ka selline ilus ja õilis idee. Jah, see on metseenlust, nagu me seda nimetame see kuidagi väga hästi sobib sinna mõisates kui mõelda sellele väga kõrgele haridustasemele, mis oli omaaegsetel mõisaomanikel. Muidugi me ei saa Eestis võrrelda ennast näiteks meditšitega või kellegi taolisega, aga siiski see kuidagi klapib selle aristokraatlik mõtteviisiga, et sa ei mõtle ainult iseenda peale vaid sa tuled ja naudid kõike seda kaunist ja samal hetkel näiteks ka aitad või toetad kedagi, kes seda tõeliselt vajab. Ja algasse mõtte, õieti pisikesest Anija mõisakoolist 99. aastal, esimene aasta, kui me seda sarja tegime. Meie sarja eesmärk ongi tegelikult, et juhtida tähelepanu, lihtsalt anda inimestele teada, sest väga paljud ei teagi, et on olemas lastemõisates, et on olemas mõisakoolid. Ja siis me pakume nagu inimestele niisukese pisikesi võimalusi, et kedagi ei sunnita kedagi kohustata mitte millekski. Sel aastal me isegi ei ole paika pannud mitte mingisugust toetussummat. See aasta, kui me toetame hoopiski Maarja küla mis asub nüüd Mooste mõisa külje all täiesti ja oma väga ilusa ideega, kuidagi on väga sarnane ühel mõisa lastekodul mis pakub just nimelt nendele vaimupuudega inimestele, kes seal elavad, pakub sellist terviklikku kodu efekti nagu ja nad töötavad seal koos, nad tunnevad ennast vajalikuna. Ja meie sari püüdis sel aastal kinkida sellele Maarja külale klaveri ja teised muusikateraapia pillid, mida nad ju tegelikult hädasti vajavad. Mul on õudselt hea meel öelda seda, et see pool meie sarjast on tegelikult juba väga hästi toiminud. Maarja külasse on juba ära toodud isegi kaks klaverit. Nüüd järgmine nädal läheb sinna ka Roveri häälestaja. Et saab ilusasti üle vaadatud, need pillid üks jääb siis nagu juhendajale mängimiseks. Ja teine jääb just nimelt nendele külaelanikele, et nad saavad ise seal proovida, otsida neid helisid, tunda, mis, mis nendele nagu kaasa toob. Nii et tänu teile on need klaverit tegelikult juba seal Maarja külas olemas just, ja kes veel sooviks natukene toetada oma ülekandega, siis nad saaksid juurtega igasuguseid rütmi, Villel vilesid mida iganes, millega siis nad saaksid veel mängida ning nagu et muusika niisugused head mõju endasse lasta. Ja ei tohi unustada seda, et ka väike heategu on ju oma olemuselt heategu ei ole oluline, kui suur see summa. Aga täpselt ja seda me püüame alati oma sarjas rõhutada, metseeniks olemisel ei pea sugugi olema miljonär, jäänud on veel sarja kaks viimast kontserti ja need on siis täna ja homme täna õhtul me mängime Laitse lossis, mis on nüüd meie sarja selline eramõisa näide, mis ka väga kenasti toimib ja viimane kontsert siis pühapäeval sarja lõppkontsert tongist sealsamas Mooste mõisas, mille lähedal asub siis Maarja küla ja see viimane kontsert ongi meil nagu puhtalt pühendatud just nimelt selle Maarja küla toetamisele, et seal isegi ei ole mingit piletimüüki vaid kõik, kes tulevad, saavad siis vastava kas sobivama summaga toetada veel seda üritust. Ja siinkohal ma saaksin ka veel tehes sellise asja, et kuna selle Mooste kontserdi vastu on tohutu huvi ja me oleme täitsa mures, et, et me ei tahaks kedagi tagasi saate ja me ei tahaks mingeid ebamugavusi tekitada inimestele, kes tulevad ja tahavad seda ilusat mõtet nagu toetada. Et kes tõesti sel aastal ei mahu saali või kes ei saa, see aasta nüüd pühapäeval tulla kontserdile on alanud juba läbirääkimises järgmiseks aastaks ja edaspidiseks, et sinna Mooste mõisa ja ka teistesse mõisatesse, mis on ilusasti korras jagus, seisavad väga head Estonia klaverid, et koostöös nüüd maavalitsuste vallavalitsuste ja samuti klaverivabrikuga hakatagi korraldama selliseid ja pikaajalisi kontserdisarju. Kas ta nimi tuleb siis klaver mõisas või mis iganes, see on veel nagu väljatöötamisel. Aga nagu pidevalt võtta kasutusele need kaunid saalid, et kohalikele inimestele pakkuda nagu pidevalt kõrgeklassilisi kontsert, sest Eesti muusikud on tegelikult väga kõrgel tasemel. Aga järgmised kontserdid on meil tegelikult üsna pea 17 ja 18. September. Me avame hooaja ja see oli ka üks huvitav koostööpakkumine, mis tuli Eesti klavessiinisõprade tsunfti poolt, kuna seal on olemas jällegi väga head klassini mängijad, kellel on endal olemas väga suurepärase klassiinid. Ja panime kokku nüüd need klavessiini mängijad ja Corelli Consordi oma vanade pillidega. Ja hakkame esitama esialgu Bachi kõik ühe ja kaheklassini kontserdid, selle kontserdi nimi saab olema ajaloo ilu. Johann Sebastian Bach. Ja need klavessiinikontserdid on nagu niisugused pea lood, aga samas no mingi sinna juurde Katria sõnad viiulisinud muid teoseid klaasiinidele. Septembris-oktoobris-novembris on need kontserdid juba paigas ja jätkavad siis ka järgmine aasta. Kontserdisari Eesti mõisad kunstiline juht, mail Sildos, jäänud on siis niisiis kaks sarja kontserti, täna kell 18 Laitse lossis ja homme kell 18 Mooste mõisas. Esineb ansambel Corelli konsort ja solist on sopran Kaia Urb. Selgitusi jagab Jüri Kuuskemaa. Tore suve uudis, et just eelmisest laupäevast veel järgmistelgi päevadel pani veebiajakiri Vision leili tiitel reklaamis välja Anu Tali uue plaadi Põhjamaade sümfooniaorkestriga Erkki-Sven Tüüri Sibeliuse Rahmaninovi muusikast. See firma Vorne klassiks mille ümbrisel nüüdki välja pandud kaunis foto dirigendist endast. Halu taliplaadist kirjutab kriitik Howers, mis, kes küll ise pärit Uus-Meremaalt muusika ja visiooni, sagedane ja hinnatud kaastööline. Siit viib link edasi k Anu Tali sisukale kodule küljele, mis plaadifirma Vornber klassiks kokku pandud. Ja siinsamas kõrval pakub Schmitz ka huvitava lingi Kelly feri otsi atraktiivsest veebiartiklist päeva huvitavamatest naisdirigentidest. Et nüüd edasi praegu kestvate le suvefestivalidele. Suurtest festivalidest lõpevad juba homme Wagneri ooperipidustused Lairoitis. Tristan ja Isolde avati seal 25. juulil eile viimane kuues etendus sellest, mis läks Christoph Kelleri lavastajatele dirigendiks. Uue ooperi nimi osadest, laulsid Robertiin Smissija Niinast. Enne kuus õhtut sai Bayroitis ka Lendav Hollandlane, mille viimane etendus festivali majas täna. Mark Albrecht dirigeerimisel on neis kõigis nimi osale olnud Soome bassbariton Jukka Rässi laineid ning talandi osaski soomlane Raco rühenen. Kuute etendust tan hoidlerist, dirigeeris Kristjan kiilemann. Ning festival lõpetatakse homme loengriini Seitsmenda etendusega nimiosas Peteril sahistert. Lahing Riin on täitsa Warneri lavastust, sedagi dirigeerib siinmail teenikas Peters näider. Kolm päeva hiljem jõuab lõpule Salzburgi suvefestival, mis samuti alustas 25. juulil. Just Christian hiilemann dirigeeris suures festivalil pidustuste avakontsert Viini Filharmoonikute ees. Kremerata Baltica ühes kavas kahest kõlas Arvo Pärdi Tabula Rasa solisti tekst kiinonkreener ise. Koos Alina Ibrahim avaga tehti teoks Dietrich Fischer 80.-le sünnipäevale pühendatud erikontsert Aivar Bolton dirigeerimisel Salzburgi Mozarti oomi, orkestri ja maestro Fischer viiskov astegeveretsitaatorina kontsertkorrast Salzburgi Tšaikovski ooperis sepa Peterburi Maria teatritrupp, Valeri kergievige, Venemaa poolt pianist Konstantin Štšerbakov, kes kahel õhtul esitas kõiksust akovitši 24 prelüüdi ja fuuga, et 20. Nende alguses veerandi ooperit esindas Frans Reekeri kolmevaatuseline tiik, et sa ehk need on ära märgitud, mille lavastuse tegi kuulus Nicolaus Leenhow. Kunagise berliinlasi ooperit dirigeeris praegune Berliini Saksa sümfooniaorkestri peadirigent Kent Nagano kes samas juhatas seal sburgiska oma orkestrit. Uue muusika poolele anti portreekontserti 957. aastal sündinud Tšaia Tšernovilile. Ja kenasti olid esil noorteorkestrid Clear, Moniidernatsioonen, Justus, Franz dirigeerimas ning Gustav Mahleri joogent. Orkester ei, Ingo Mets Mahleri juhatusel. Selleks, et anda viisa Mozarti linnafestivali lõpetamiseks kõige kuulsamatele Berliini Filharmoonikute le Saima lätli juhatusel, kelle kavas Puleesi ammuristeravell, Edinburgh festival Šotimaal avarama haardelt, kus muusika on vaid üks osa kogu raamist. Muusika festival kestab siin tänavu kuni neljanda septembrini. Briti esiettekandele toodi nelja etendusega. Viimane on täna Jon Adamsi ooper klinkhofferis, surm samas kõrval Benjamin Britteni soovitaja jõgi. Suured saalid polegi kõik välja müüdud, aga 2300 kohaline pea kontserti lava Asserrhool seda ometi on kui homne seal astub üles Moskvale raadio Tšaikovski nimeline orkester, peadirigent Vladimir Fedas CW juhatusel vene muusika kavaga. Ülehomme jõuab siia festivali resideeruv orkester, Bambergi sümfaanikud, dirigeerinud Jonathan not kustutamine, Mahleri noorteorkester siingi bariton Matthias körne, solistiks veel kõrvuti kontserttoitel Jaano ja Rotterdami filharmoonia orkester. Ja homme tehakse kummardus ka vanameister LJ kaatorile, kes juba 96 priid ansambel esitab siin tema autorikava. Põikasin korraks ka Ameerika mandrile, kus kuulus muusikakeskus tängelvoodis märgib oma asutamise kuuekümnendat aastapäevakeskuse eesotsas on olnud ka Bernstein, kelle eeskuju on jäädvustanud siin mandri ühed mainekamad suvekursused ning eri huvi nüüdismuusika vastu. Viimane nüüd toonud kaasa kuue tänavu viis päeva kestnud kaasaegse muusika festivali tanguloodi, muusikakeskuse festivali klassika poolt toetab tugevasti iga-aastane residents orkester bostonis infoonikud. Lõppenud hooaja alguses tasulise orkestri peadirigendile. Livain ja nüüdne on ka esimene suvehooorkestriga tengel voodis ja tema kavas on Brahmsi kõik neli sümfooniat. Aga bostoni sümfooniaorkestri ees on neljas sarjas juhatamas veel kurtma suur Scanlon levil märgne Rafael Fredrik Deburgas, David Robertson ja debitandina märin Alsop koost rea kuulsate solistidega kuska lauljad Frederick Fonstaadi, Deborah vait või Loren klii Persson. Ja siis Veltsialist jojo maaja pianist Emmanuel haks oma Beethoveni kavaga. Muusikakursuste kaalukust ja mahtu näitab seegi, et taas on enam kui pooled bastioni sümfooniaorkestri liikmetest kursustel professoriteks. Ja lõpetada tahaks kauni lutserni järve kaldal lutserni uues kontserdimajas Šveitsi alpides. Mikael Hefligeri juhitav lutserni suvefestival on eriliselt köit mitmel põhjusel. Näiteks on siin kolmandat aastat peategelaste hulgas lutserni festivaliorkestri taastanud Claudio. Teiseks on sind tõeliselt vapustav tippsümfooniaorkestrite pära. Tänavused pidustused 11.-st augustist kuni 18. septembrini sisaldavad endas kokku 35 sümfooniakontserti. Enne seda festivali tähtkunstnikud on bariton Thomas kvastoff, viiuldaja Christian teetslak, festivali helilooja Helmut lahelmann. Lutserni festivaliorkester abadoga ka alustas täna järk liivlandi orkestri käes, siis kuninglik kontsert, orkester, maris, Jansons, siga, lipsigigevantavus, kester kardusse, Berliini, New Yorgi, Londoni Viini filharmoonia orkestrit. Saima rättel olin ma seal kurtma suur Subin meheda. Taaniel parem põim lõppedes alles palestiina juudi noorteorkestrivestist Ivan suvehooaja Ramallaas. Siis tema jääb kolme kontserdiga omas Chicago sümfooniaorkestri ees lõpetamaga tänavust lutserni festivali. Kaja lõppenud heligaja saatele tegid kaastööd toi hirv Karin kopra, Kersti Inno ja Priit Kuusk. Saate toimetas Tiina kuningas ja tehniliselt teostas Helle Paas tänane kuulamast ja soovime teile ilusat nädalavahetust. Muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetis stiilis abi. Teile sobival ajal.