Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte reedest 13.-st juulist minale Mall Mälberg. Europa kohus langetas otsuse, milles leidis, et ettevõtjatelt ei saa üleliigse laovaru tasu nõuda. Põllumajandusminister Seeder ütleb, et kogu see suhkrusaaga algusest peale Eestile ebaõnnestunud ja saanud oma loogilise lõpu. Eesti riik on maksnud suhkrutrahvi ära, aga raha tagasi ei saa. Tallinnas algasid korraldajad loodavad sellest igaühele midagi, kuna tegemist on kõike ja kõiki mereäärseid tegevusi hõlmava ettevõtmisega. Päevade raames korraldati lennusadamas konverents, kus arutati turismi arenguvõimalusi. Nii Tallinna sadam kui lennujaam, loodavat turistide arvu suurenemist sadama rajama uut kaid kruiisilaevadele lennujaam terminali transiitreisijate tarbeks tänavad Haapsalu kultuurikeskuses näitus kommunismiohvrite memoriaali ideekavanditest. Rändnäitusel, mis jõuab kõikidesse Eesti maakondadesse, saavad inimesed anda konkursitööde kohta oma arvamuse. Saksamaa kantsleri Angela Merkeli esindaja ütles pärast valitsuse istungit, et Kreeka kokku lepitud abipaketi tingimusi ja tähtaegu muutma ei hakata ning Kreekal tuleb võetud kohustused täita. Venelane laev, mis üritas eelmisel kuul edutult ründekoptereid Süüriasse toimetada, lahkus sama lastiga taas Murmanskis. Venemaa väidab, et lepingu kohaselt peab ta lasti Süüriasse toimetama. Ja ilmast, nii öösel kui homme päeval sajab mitmel pool hoovihma. Päeval võib äikest tulla. Sooja on öösel 10 kuni 16, päeval 17 kuni 20 kraadi. Euroopa kohus langetas otsuse üleliigse laovaru kohta. Uku toom jätkab sel teemal 2004.-st. Seda aastast on Eesti kohtutes pooleli ootel kümneid vaidlusi, üleliigse laovaruteemadel enamasti suhkrut kui aga ka või õli või muu osas. Nüüd langetas Euroopa kohus otsuse, milles leidis, et ettevõtjatelt ei saa üleliigse laovaru tasu nõuda, kuivõrd Euroopa Liidu määrused olid nõuetekohaselt Euroopa Liidu teatajas eesti keelsetena avaldamata ning ei olnud seega kohustuslikud. Lasse Lehis Eesti maksumaksjate liidust nendib, et kohtuasjad sõltuvad tihti detailidest. Sest see oleks tulnud avaldada just nimelt eesti keeles ja just nimelt paberil ja just nimelt Euroopa Liidu teatajas, mitte kusagil mujal ei sobi, see, et on inglise keeles olemas, ei sobi see, et ta on internetis avaldatud või et ta on kuskil ette loetud või koolitusel slaide näidatud ja isegi mida meie kohus küsis. Et isegi isegi sellest ei piisa, et konkreetne ettevõte teadis seda akti ja deklareeris ja juuli kursis. Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ütleb, et Eesti riik lähtub kahtlemata kohtuotsustest, kuid lisab. Aga see suhkrusaaga on muidugi olnud hästi keeruline ja ebaõnnestunud Eesti riigile ja mitte ainult nüüd selle tõttu, et eestikeelsena ei ole kõiki õigusakti avaldatud, mis isenesest Peaks ju olema vaid ka seetõttu, et õiguslikult ääretult ebaõnnestunult algusest peale lahendatud, väga mitmete otsustega jäeti hiljaks, mitmed nõuded kehtestati ju tegelikult tagantjärgi. Nii et ma arvan, et see suhkrusaaga on tänaseks saanud oma loogilise lõpu, kus Eesti riik kahetsusväärselt on pidanud ära maksma suhkrutrahvi Pole ja samal ajal ei saa oma tootjatelt maaletoojatel ka mitte midagi tagasi nõuda ja, ja see jääb maksumaksja kahjumisse. Lasse Lehis aga ei ole kindel, et saaga on lõppenud ja vaatab asja ka Eesti riigi seisukohalt, kes võiks nüüd süüdistada Euroopa Liit? Nagu kohtuotsuses kirjas on, on, on just nimelt Euroopa Liidu administratsioon olnud praegusel juhul siis see, kes on jätnud oma kohustuse täitmata, kes ei jõudnud õigeks ajaks kogu Euroopa liidu õigust eesti keelde ära tõlkida ja nõuetekohaselt avaldada ja selle tulemusena siis Eesti riik nagu tuleb välja, on siis kahju kannatanud. Minister Seeder ütleb, et kiireid otsuseid ei tehta. Kohtuotsus on vaja ka mul endal ja juristidega koos läbi lugeda, läbi arutada, millised võimalused siin veel on ja siis saab loomulikult teha lõplikud otsused, aga üldplaanis nii on, et Eesti riik on kannatanud selle suhkrusaagaga päris suuri kahjusid. Tallinnas algasid täna merepäevad, mida need pakub, räägib korraldajate poolt Andri Maimets. Tallinna merepäevad on täpselt selline sündmus, nagu igaüks tahab. Kes tahab, siit kultuuriprogrammi, saab väga suuri kontserte. Täna õhtul näiteks Vaiko Eplik soliis Jaan Pehk koos üle-eestilise noorte sümfooniaorkestriga, kes tahab väikseid kontserte öösel lennusadamas, intiimne, Siiri Sisaski džässialad. Need kõik saavad sellist muusikalist elamust või teatritükke selliseid lasteprogramme kõik seal olemas, kes tahavad tegelikult aga merendusega rohkem kokku puutuda, merenduses teada saada, saavad seda samuti. On olemas spordivõistlused päevadeks on loodud täiesti uus purjeregatt Tallinn veis, kes tahab teada, mis asi on üldse Eesti endus või laevasõidutehnika, saab näha vanu laevu, saab näha piirivalvelaevu. Sõjaväelaevu saab tutvuda seesuguse poolega, kes tahab teada üldse merepäästest, samuti on meil abiks piirivalve, lennusalk ja nii edasi ja nii edasi, et ka see pool on olemas ja kes tahab üleüldse lihtsalt veeta nädalavahetust mere ääres jalutades, tutvuda näiteks uue lennusadamaga või, või vaadata, mis asi on Noblessneri kvartal ehk et tutvuda linnaruumi kui seesugusega mere ääres on samuti võimalus need lühikest vastust, mis on merepäevad. Kas kultuuriprogrammi midagi muud ei ole? Küll aga oleme me soovinud, et see oleks kõike ja kõiki mereäärseid tegevusi hõlmav ettevõtmine siin Tallinnas. Merepäevade raames peeti täna lennusadamas ka turismikonverentsi. Uku toom käis kohal. Kohe alguseks näide sellest, et ega lennusadama akustika konverentsi läbiviimiseks just kõige parem ei ole. Aga see ei sega siiski intervjuusid tegemast Tallinna Sadama ärisuunajuhilt Sirle Arold küsisin lähemalt tänase uudise kohta, et sadama hakkab ehitama uut kruiisikaid. Ai saab siis olema 420 meetrit pikk, mis võimaldab vastu võtta siis üheaegselt kaks kuni 340 meetri pikkust laeva ja kai peaks siis plaanide kohaselt valmima järgmise hooaja sügiseks, see tähendab seda, et meil on ikkagi praegu kitsas. No sellel hooajal saame veel hakkama, järgmine hooaeg on juba täiesti väga pingeline ja ühelt poolt siis see kai ehitus tuleneb sellest, et ka meie liinilaevandus areneb ja me oleme sunnitud siin lähitulevikus hetkel kruiisilaevade kasutuses oleva kaid võtma siis liinilaevade otstarbeks, sellest tulenevalt oleme siis sunnitud loomaga kruiisilaevadele uusi tingimusi. Aga teiselt poolt tuleneb ka uuega ei ehitamise vajadus sellest, et meie kruiisilaevad lähevad, järjest suureneb, tahaks ja tänu sellele on siis vaja nende laevade vastuvõtmiseks vastavat infrastruktuuri. Tallinna sadam ootab järgmiseks hooajaks 320 kruiisilaeva külastust koos kuni poole miljoni turistiga. Põhiosa nendest saabub perioodil mai teine nädal kuni septembri kolmas nädal ja üks, mida soovitakse rohkem arendada. Naasia suund. Hiina kruiisituristide arv on seni näiteks üksnes 1000 2000 vahel. Edasi areneda soovib ka Tallinna Lennujaam juhatuse esimees Rein Loik. Eelmisel aastal me olime kõige kiiremini lennureisijate arvult kasvav Euroopa riik, nüüd. Me oleme jõudnud sellisesse punkti, kus võiks öelda, et üks selline nagu lennundusmudel nende piiride ammendanud see mudel, kus Eesti elanikud ja, ja meie turistid tulevad siis ainult Tallinnasse, ehk me ise nimetame seda punktist punkti lendamist. Et me ei ole nagu transiidi sõlm. Noh, sellise arengupiir võiks olla kuskil seal kuni kaks miljonit reisijat, me loodame selle aasta lõpuks olla 2,2 miljonit reisijat. Et ainuke võimalus teha uusi sihtpunkte Tallinnast ja edasisest see siis saada seda, et meil oleks reisijate arvu kasv just nimelt uude sihtpunkti kasv on see, et kui talvise suudame tekitada nagu transiitreisijad, kes toetavad siis kõike võimalikke liine, hea on see, et me tänavusel aastal oleme selle suunas liikumisel päris tunduva edu võtanud. Me eeldame, et aasta lõpuks on transiitreisijad läbi Tallinna võib-olla kuskil 300000 reisijat, see on ikkagi juba päris suur number. Ning ka lennujaam plaanib juba uut eraldi terminaali transiitreisijatele. See peaks valmima 2014. aastal. Tänasest hakkab mööda Eestit liikuma kommunismiohvrite memoriaali ideekavandite rändnäitus. Esimene avati täna Haapsalus. Ivar Soopan räägib lähemalt. Eelmise aasta novembris valis kommunismiohvrite memoriaali ideekavandite žürii 60 kuuevõistluste hulgast välja 11. Esimene preemia anti kahele tööle. Armin Valteri ja Joel Kopli töö nimega Best on planeeritud Paldiskisse. Žürii pidas väga oluliseks lähenemist, mis põlistada ohvriks olemist, masendust, jõudu vaid rõhutab lootuste vabanemist, samuti esimese preemia saanud töö Mälutulbad. Autor on Koit Ojaliiv ning selle asukohaks pakkus autor Tallinna maarjamäed. Seal juba asub nõukogude ajal ehitatud Maarjamäe memoriaal, kuid žürii leidis, et uus memoriaal korrastaks olemasoleva maamärgi, tekitades sellele mõjuva jätkuvi lõpetuse ja saades omamoodi kompleksseks lepitus monumendiks. Kultuuriminister Rein Lang oli üllatunud, et konkursile laekus nii palju töid. Neid oli kokku 66. See osavõtt, jaskond ja see aktiivsus näitab seda, et see teema iseenesest on Eesti ühiskonnale väga oluline, žürii on oma töö tänaseks teinud ja võimalikud variandid, mis nendele meeldib valitsusele esitanud, lõpliku otsuse peab nii või teisiti tegema ju vabariigi valitsus, aga siin, kultuuriministeeriumis me mõtlesime, et oleks ehkki otstarbekas teha nendest võistlustöödest ka selline rõhutav sõu ja näidata seda siis suuremates maakonnakeskustes inimestele vahet ja tegime lisaks sellele veel ka ühe veebilehe, kus kõik need võistlustööd ja äramärgitud tööd on siis ilusasti väljas, need virtuaalselt on samuti see kõigil kättesaadav ja ootame inimeste kommentaare nendele esitatud töödele ja vaatame, kuidas siis eesti rahvas, milliseid arvamusi ta esitab. Kommunismiohvrite memoriaali võimalikku hinda kommenteerides lausus Rein Lang, et üle jõu käivat kallis see kindlasti ei ole. Eesti riik ja eesti rahvas võib endale seda mälestusmärki kindlasti lubada. Tänase jõukuse juures ei saa olema kindlasti mingi selline kosmosesse kõrguv monument, milleks me peaksime kulutama märkimisväärse osa rahvatulust. Milline saab tulevane memoriaal olema, selle üle alustab vabariigi valitsus arutelu umbes aasta pärast. Näitus iseenesest ringleb nüüd mööda Eestimaad kuni 2013. aasta hiliskevadeni, nii et ma arvan, et valitsus saab selle teema juurde tulla tagasi umbes aasta pärast, et siis selleks ajaks me oleme kõik erinevad seisukohad ja arvamused kokku kogunud ja neid üldistanud nii palju kui võimalik. Haapsalu kultuurikeskuses saab rändnäitust vaadata ja kommenteerida 14. augustini. Ivar Soopan, Haapsalu. Täna andis NATO küberkaitse kompetentsikeskuse senine juht kolonel Ilmar Tamm pidulikul tseremoonial keskuse juhtimise üle kolonel Artur Soosiku. Kolonel Tamm on NATO küberkaitsega kompetentsikeskust juhtinud alates selle loomisest. Kolonel Artur soosik teenis siiani kaitseväe side- ja juhtimissüsteemide osakonna ülemana. Kahetuhande kaheksandal aastal asutatud NATO küberkaitse kompetentsikeskus on Tallinnas asuv rahvusvaheline sõjaline organisatsioon, mille missioon on parandada Nato liikmesriikide ja partnerite suutlikkust, koostööd ja infovahetust küberkaitse teemadel. Edasi välisuudiseid Liisules. Saksamaa kantsleri Angela Merkeli esindaja ütles pärast valitsuse istungit, et Kreeka kokku lepitud abipaketi tingimusi ja tähtaegu muutma ei hakata ning Kreekal tuleb võetud kohustused täita. Kreeka valitsus on suurt majanduslangust ettekäändeks tuues taotlenud oma kohustuste täitmiseks kaht lisa-aastat saksa pealehel. Vainisse Post teatel on Merkel valmis andma Kreekale vaid paar lisanädalat. Lehe andmetel on Kreekal 300-st kohustusest täitmata 210. Kreekat inspekteerima troika audiitorid on kannatustega Ottamas. Merkeli esindaja ütles, et memorandumi täitmine on edasise koostöö vajalik eeltingimus. Kreeka saab vajalikku abi, et stabiliseerida oma majandus, taastada konkurentsivõime ning korrastada riigi rahaasjad. See on aga esindaja sõnul pikk tee ja õnnestub ainult juhul, kui Kreeka teeb suuri jõupingutusi. Hispaania pealinnas Madridis blokeerisid töötajate protestid tänavaid, raudteed. Töötajad protestivad kolmandat päeva järjest uute kärpemeetmete vastu, mis nende hinnangul tabavad tavalise töötajaid rohkem kui pankureid ja poliitikuid, kes on Hispaania majanduskriisis süüdi. Protestide tõttu oli Madriidi kesklinnas liiklus peatanud mitmeks tunniks. Töötajad skandeerisid ministeeriumide ja avalike hoonete eeskärbet pankuritele, mitte töötajatele. Maaniat ootavad ees 30 aasta rängima eelarve kärped. Peaminister Mariano Rajoy avalikustas kolmapäeval uue kärpekava. Sellega loodetakse kahe ja poole aasta jooksul hoida kokku 65 miljardit eurot. Vene laev, mis üritas eelmisel kuul edu tuld ründekoptereid Süüriasse toimetada, lahkus sama lastiga taas Murmanskis. Riikliku relvaekspordiagentuuri teatel lahkus laev ühte teise Vene sadamasse. Vene välisministeerium kinnitas, et laev kavatses eelmisel kuul viia kolm parandatud ründekoptereid ja õhutõrje raketi Süüriasse, kuid USA välisministeerium paljastas selle plaani. Venemaa väidab, et peaplasti Süüriasse toimetama vastavalt siduvale lepingule, mis sõlmiti 2008. aastal ehk enne praegu möllab verise konflikti algust. Venemaa süüdistas Ameerika Ühendriike Venemaa siseasjadesse sekkumises, kui USA oli mõistnud hukka uue seaduse, mis nimetab Venemaal välisagentideks kõiki välismaalt raha saavaid vabaühendusi. Venemaa välisministeeriumi teates öeldakse, et selliseid kommentaare ei saa vaadata kuidagi teisiti kui katseid sekkuda teise riigi siseasjadesse. Uue seaduse vastu eksimine toob Venemaal vabaühendustele kaasa kopsakad trahvid või vanglakaristuse. Saaremaal peeti eile õhtul pulmamille, tegi eriliseks see, et pulmamajas nägid kõik poolsada pulmalist pruutpaari alles esimest korda. Tegemist oli tegelikult filmivõtetega, kus peeti maha ehtne Nõukogude pulmapidu koos söögi, joogi ja pruutpaariga. Kõik oli ehtne, välja arvatud, et noorpaar tegelikult ei abiellunud. Margus Muld käis ka pulmas. Oli ta. Oli ta kõik, mis selles pulmas juhtus ja kuidas juhtus, salvestati aasta pärast valmiva filmi jaoks. Pealkiri saab olema, kuidas ma Vene riiki varastasime. Salme Orissaare harrastusnäitlejatele polnud etteantud mingit stsenaariumi, nad pididki olema olema ja käituma nagu ehtsas pulmas. Jätkab filmi produtsent Marju Lepp, puurib nagu päris, kõik on ehtne. Sülti on, kas õlut ka on? Angerja, angerjat, angerjas ei ole vaesed ajad on, kõik läheb nii, nagu ta läheb, kõik läheb, et kõik on päris välja arvatud, et päriselt ei abielluda, siis see ongi selline lõbus, lõbus põlv ongi, mis on siis üks osa meie sellest dokumentaalkomöödiast, kuidas on Vene riiki varastasin, aga natukene kiiksuga film, ma ei taha kõike ära rääkida. Aga noh, see on üks osa, loodetavasti saab olema ka ütleme, läbiv osa sellest, nende lugude vahe. Sest me alustasime siin eelmine aasta nende lugude korjamisega kogumisega, õigemini ja inimestelt meil tuli kuskil üle 200 on tulnud selliseid lustakaid lugusid ja kurbasid lugusid ja traagilisi lugusid ja noh, igasuguseid sigade lendamistest alates ja ma ei tea, milleni välja selline must Tolgim laks, tan, nostalgiline laks. Noortel kindlasti on huvitav vaadata, sest et noh, need lood nii uskumatud, et sai tänapäeva noori kujuta üldse ettegi, mis toimus sellel ajal ja, ja noh, siis ütleme nendele inimestele, kes elasid sellel ajal, kes noored olid seal ühte ja teist ja ma loodan väga, et ta tuleb selline lustakas ava hästi vaadata kyll. Et mängite nõukaaegsed pulma, siis olid pulmas loomulikult ka nii kolhoosi esimees kui ka partorg. Naised olid valdavalt riietatud krimpleenkleitides, jätkavad nüüd mõned pulmalised. Ma ei mäleta, et seitsmekümnendatel aastatel oleks pulmavanemaid olnud. No ühesõnaga, mina ei ole sellistesse pulma sattunud ja minu pulmas küll pulmavanemat ei mäletagi. Joodan sült laual Hellerist produtsent kinnitab, et kuigi tegemist on nii-öelda mängu pulbaga, küündib eelarve siiski päris pulmaga samasse klassi. Õlu viin, sült ja salatid. Kõik see oli ju päris avast mõningatelt. Asjadelt hoiti ka kokku kasvõi näiteks pulmapikkuse arvelt. Isamees Meelis, kui pikalt sa võttemeeskonna kohal hoiavad, Saaremaa pulm kestab kolm päeva. Petsjoniga teeme ühe päevaga kuni pruudi varjani. Umbes tunni pikkune film peaks valmis saama järgmiseks sügiseks. Margus Muld, Eesti rahvusringhäälingu raadiouudistele Saaremaalt. Ja nüüd räägime nädalavahetuse ilmast. Helve Meitern, palun. Tere õhtust, madalrõhulohk on eemaldunud itta ja lõuna poolt tugevneb kõrgrõhuhari, hajutab öö saabudes vihma ja äikesepilved, kuid täna õhtul hakul sajab veel Ida-Eestis hoo äikesevihma. Eeloleval ööl ja homme hommikul on vahelduva pilvisusega ilm ja kohati võib hoovihma sadada. Puhub edelatuul neli kuni üheksa, rannikul puhanguti 13 meetrit sekundis ja sooja on 10 kuni 16 kraadi. Päeval taganeb kõrgrõhuala Venemaale ja lääne poolt pressib peale uus madalrõhulohk. Päeva jooksul on taas pilvi rohkem, millest siis arenevad osadest ka hoogsajupilved ning õhtupoolikul ongi hoogsadu ja äikesevihma võimalus küllaltki suur ja sajab seda siis mitmel pool. Tuul puhub edelast viis kuni 11, rannikul puhanguti 14 meetrit sekundis, kuid päeva jooksul tuul veidi nõrgeneb ja pöördub lõunasse ning kagusse ja sooja tuleb homme 17 kuni 20 kraadi. Pühapäeval liigub Läänemerele madalrõhulohk, mille osatsüklon läheb edelast kirdesse üle Eesti. Pühapäeva öösel pilvisus tiheneb, alates Edela-Eestist hakkab vihma sadama, kohati on sadu tugev ja võimalik on äike. Vihmasadu vältab kogu päeva kagu ja lõunatuul viis kuni 10 meetrit sekundis, pöördub päeval edelasse seitse kuni 11 meetrit sekundis ja puhangud ulatuvad kuni 15 meetrini ja on pühapäeva öösel 12 kuni 15, päeval 15 kuni 19 kraadi. Esmaspäeval ilm veidi paraneb, see tähendab sajuhood harvenevad ja õhutemperatuuripäevane maksimum on veidike kõrgem. Aitäh, Helve Meitern, niisugune oli tänane Päevakaja minale Mall Mälberg, kena õhtut.