Tere õhtust, kell sai kuus, teeme kokkuvõtte esmaspäevast 11.-st augustist minale Mall Mälberg. Gruusia president Mihhail Saakašvili kutsus maailma riike üles asuma konflikti suhtes kindlale seisukohale. Ta allkirjastas täna Euroopa Liidu saadikute juuresolekul leppe, millega gruusia lõpetab tule. Kreml aga teatas juba, et Moskvas dokument allkirjaga ei saa, kuna Gruusia jätkab sõjategevust. Venemaa nõuab Vene-NATO erakorralist nõupidamisgruusia kriisi arutamiseks. Äsja saabusid teated, et Vene väed on Abhaasia kaudu sisenenud Gruusiasse pakki linna. Eestis on need NATO ja Euroopa Liit, avaldaksid ühtseid tugevaid seisukohti Venemaaastumisest sõjalisse konflikti. Euroopa liit peaks siinjuures hakkama läbirääkimiste vahendajaks ja osalema rahuvalves, ütles välisministeeriumi asekantsler Harri Tiido. Homme toimub riigikogu erakorraline istungjärk. Päevakorras on riigikogu avalduse eelnõu Venemaa sõjalisest agressioonist Gruusia vastu. Õiguskantsler Indrek Teder ütles täna tehtud pöördumises, et Eesti peab olema valmis andma agressiooni ohvrile praktilist abi ning võtma vastu gruusia sõjapõgenikke. Valitsuskabinet arutab praegu tuleva aasta eelarvekava. Rahandusminister Ivari Padari sõnul tuleks mina langetada need otsused, mis puudutavad riigikaitse ja sisejulgeolekufinantseerimist. Teised valdkonnad võivad veel oodata. Berlini helikopteriõnnetuse põhjustas uurimiskomisjoni lõppraporti kinnitusel viga juhtimissüsteemis. Raportist selgub, et viga oleks saanud ära hoida, kuna kopteril märgati juba varem väiksemaid arusaamatuid rikkeid, millest piloodid ka teada andsid. Tartus algab õhtul armastusfilmide festival. Tartu kolmandat aastat toimuva festivali teema on armastus ja sallivus. Lisaks mängu- ja tõsielufilmidele saab kuulata loenguid ja toimub fotokonkurss. Homme on meil enamasti pilves ilm, mitmel pool sajab hoovihma. Sooja tuleb 19 kuni 25 kraadi. Ja alustame viimastest arengutest Gruusias ja seoses Gruusiaga. Martin Rooberganab olulisemast ülevaate. Venemaa kinnitusel konfliktipiirkondadest Gruusia poole kavas liikuda ei ole. Siiski tunnistas oma äsja, et tema väed on liikunud Abhaasiasse naki linna Gruusiale lääneosas. Kaitseministeeriumi õigustas operatsiooni vajadusega välistada uusi rünnakuid teisele separatistliku piirkonnale Lõuna-Osseetia le NATO peasekretäri Jaap de hoop. Scheffer süüdistas Venemaad ebaproportsionaalse jõu kasutamises ja Gruusia terviklikkusele õhkumises. Venemaa teatas, et nõuab Vene-NATO nõukogu erakorralist nõupidamist Gruusia kriisiga rutamiseks. Nõudmise esitab Venemaa homme, kui Brüsselisse saabub Gruusia välisminister ning koguneb NATO nõukogu. Venemaa president Dmitri Medvedev soovitas saata Lõuna-Osseetiasse Euroopa julgeoleku ja koostööorganisatsiooni missiooni. Sellekohase avalduse tegi ta telefonivestluses Soome presidendiga Tarja Haloneni. Ka Venemaa peaminister Vladimir Putin kritiseeris USA-s, kes tema sõnul püüab sihilikult takistada vene vägede operatsioone Gruusias, kuna toimetab sinna Iraagist lahkuvaid Gruusia sõdureid. Euroopa Liidu eesistujamaa Prantsusmaa peaministri Bernard koshineerija, Soome välisministri Alexander Stubbi juuresolekul allkirjastas Gruusia president Mihhail Saakašvili dokumendi, millega Gruusia lõpetatud. See peaks Moskvasse jõudma juba täna, kuna, kus neil on sinna juba teel kuid Kremli kinnitusel see allkirja ning allkirjastamist isegi ei kaaluta, kuna väidetavalt jätkab vilisi sõjategevust Lõuna-Osseetias. Gruusia president Mihhail Saakašvili ütles pressikonverentsil ajakirjanikele, et Venemaa eesmärk on gruusia alastada ning maailmal on moraalne kohustus lõpetada. Tema sõnul tuli Venemaa rünnak Gruusiale ootamatult. Samas on seda ilmselt kaua ette planeeritud, sest nii suurte lisavägede toomine nii lühikese Aja jooksul ei oleks vastasel juhul võimalik. On väga selge, mis toimub, Venemaa eesmärk on sisse tungida, okupeerida ja hävitada. Üks sõltumatu demokraatlik riik on väga selge. Maailm peab reageerima, me räägime inimtraagikat, mis puudutab sadu tuhandeid miljoneid inimesi. Selle tagajärjed avaldavad mõju kogu maailmale. Rahvusvahelisele julgeolekule, inimõigustele, energiajulgeolekule ja transiitvedudele. Sõidetud, istun ma rahvusvahelise üldsuse poole. Palun ärgake üles ja võtke oma ühine seisukoht selles küsimuses. Jaapan liitus USA üleskutsega Lõuna-Osseetias relvarahu kuulutada ning lubas vägivalla lõpetamiseks gruusia territoriaalse terviklikkuse kindlustamiseks USAga koostööd teha. Euroopal nõukogu, ministrite komitee esimees, Rootsi välisminister Carl Bildt ütles Gruusias, et Gruusia territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust tuleb austada. Tema sõnul võtsid nii Gruusia kui ka Vene Föderatsioon Euroopa nõukoguga liitudes endale kohustuse lahendada kõik konfliktid rahumeelselt. Nende vahenditega ja telefonil on nüüd veel ees siis rahvusringhäälingu korrespondent Krister Paris, kellelt kuuleme, kuidas sündmused kohadel paistavad? Täna on vist käinud Gruusiat pommitamas, ise ütlevad niimoodi umbes 50 vene lennukit ja nad ise ütlevad seda. Nad lõid venelaste rünnaku koori juures tagasi, ehkki näiteks üks meie allikasse koha pealt ütles, et tegelikult mingisugust sõjategevust täna uurimuses ei olnudki, nii et väga, väga selline segane asi. Saakašvili näiteks pidi lõpetab oma pressikonverentsi ennetähtaegselt ära, kuna leegitsev Vene lennukitele linna kohal parasjagu. Me nägime pressikonverentsil tõesti, et üsna ootamatult lahkus puldist kas lennukid siis olid pilisi kohal. Tõenäoliselt olid, et nad ei ole küll, et linna veel kordagi rünnanud, et on olnud siin linna ääres pommitatud niisiis radarijaama kui ka lennuvälja, nii sõjaväelennuväljal kui ka ilmselt ikkagi hukkusid pommid ka suhteliselt lähedale tsiviillennuväljale vähemalt Riisalul. Täna õhtuks tundub, et see informatsioon on tõsi. Ja arvata võib, et kui venelased nägid, et president Saakašvili annab video pressikonverentsist, siis nad saaksid lihtsalt ühe lennuki kiiresti üle linna ja president oli sunnitud minema tagasi punkrisse ja ma just vaatasin ta telekaadrid, et ta kuskil väljas, kus president kõndisid, mingi hetk politsei ja turvamehed sunnitud seda katma ja talle panema sellise asjanduse ümber, mis ilmselt oli, kas siis kimbu vestleme midagi taoliste ja kiiresti autosse ja minema sõitma, nii et ilmselt oli ka seal mingisugune teave siis Vene lennuk lennukite ilmumisest. Saakašvili ütles niimoodi, et Venemaa tahab tema valitsust välja vahetada ja Kaukaasia energia transiiti oma kontrolli alla saada, et see on see peahoones. Ei, see on hästi loogiline. Siit läheb läbi sepakuuthani naftajuhe ameeriklaste projekte, millega nad üritasid iga hinna eest saada Kaspia naftast Venemaast mööda ja kui nüüd pestakse Gruusia langeva tagasi Venemaa rüppe või kätte või ükskõik kuidasmoodi, siis on ka see toru nende käest. Mida on kuulda Abhaasia kandist? Noh, Abhaasia on mobiliseerinud oma väed, ta on esitanud ultimaatumi, et Gruusia tõmbaks oma väed tagasi, Kodori annaks selle neile üle, vastasel korral nad ähvardavad Vene rahuvalvajate abiga seda ründama minna. Ja samuti on need Lõuna-Osseetia võimud teatanud, et nemad ei kavatse enam oma piiridega piirduda, vaid tahaksid endale laiendada territooriumi. Eks plaanivad siis vallutada piiriäärsed Gruusia külas, nii et mõlemalt poolt on tulnud selliste ägedat retoorikat. Kas inimesed pilisis on rahulikud ikka veel. Inimesed siin, et Spilistis on rahulikud ja täis samas otsustavust, et nad suhteliselt isegi eeldavad, et venelased ei jää sinna pidama, seda nad igal juhul kardavad, sest nagu ütleb, aga lääne analüütikud on selline loogiline peatuspunkte venelaste jaoks ammendatud. Mis sõnumeid tulevad, diplomaatilised rindelt on sellised vastukäivad, nii nagu ka rindeteated, et ühest küljest lükkas Venemaa Gruusia vaherahuettepanekut gaasiütles, et siiamaani siiski on veel Gruusia väed Lõuna-Osseetias. Grusiinid ütlevad, et neid seal ei ole, nii et seda on samuti Sid raske sõltumatult kommenteerida. Kuid samaaegselt teatas Venemaa ette, nad on saavutanud 80 protsenti oma eesmärki kidest ehk just nagu viidates, et nad ei kavatse siiski täie jõuga gruusia peale tulla. Jällegi siiamaani on elu näidanud, et avaldustel ja tegelikul elul ei pruugi olla väga palju seos. Ja räägimegi edasi diplomaatilistest arengutest homme tulevad gruusia sündmustega seoses kokku NATO nõukogu ja Euroopa Liidu julgeoleku komitee pidanud neilt kohtumistelt oodata sellest, rääkis täna ajakirjanikele välisministeeriumi asekantsler Harri Tiido. Meie seisukoht on, et lauto peaks esinema tugeva seisukohavõtuga. NATO peaks tunnistama, et Venemaa on nüüdsest konflikti osapool vahet osapoolt, et ta tegutseb väljaspool rahvusvahelist õigust. Me eeldame, et NATO peaks kinnitama veel kord oma toetust Gruusia suveräänsusele ja territoriaalselt terviklikkusele. Samuti peaks Nato nõudma vaenutegevuse viivitamatut lõpetamist kõikide vene väeüksuste viivitamatult väljaviimist Gruusia territooriumilt. Lisaks oleks meie arvates väga kasulik, kui NATO võtaks seisukoha ka nende spekulatsioonide teemal, et nüüdsest on nii Gruusial kui Ukrainale NATO-t lõppenud tee on püsti ees ja rohkem sel teemal ei ole vaja rääkida. Mõtet tõenäoliselt ütelda välja, et Gruusia on endiselt partnerriik, ta on endiselt kandidaatriik ja tegevus tema teel NATO suunas jätkub. Euroopa Liidu. Mulle meeldib lähtuma sellest, et Euroopa Liit peaks tegutsema kiirelt ja otsustavalt ning Euroopa Liidu nähtavus selle konflikti puhul peaks ilmselgelt kasvama. Euroopa Liit peaks tõstma oma profiili selles kontekstiga olles, see tähendab, ta peaks nõudma, et ta oleks aktiivne osaleja uues läbirääkimiste formaadis Abhaasia ja Lõuna-Osseetia teemal. Tulenevalt vanemategevusest me arvame, selles staatus quo ante ehk varasema formaadi juurde tagasipöördumine ei ole enam võimalik, samuti arvame, et Euroopa Liit peaks olema noh, aktiivne osaline ka uues rahuvalveformaadis, ilmselt on vaja sinna neid riike, nende riikide esindajaid, rahuvalvesse, kes ei ole konflikti vahetud osapooled praegu nagu öeldud, et Venemaa tegelikult konflikti vahetu osapool ja Euroopa Liit peaks koordineeritult loomulikult andma ka humanitaarabi, nagu ka Eesti seda juba teeb ja mida me ootame. Nii-öelda praegu mitme riigi puhul on täheldatav positsiooni areng, näiteks mitte Euroopa Liidu ja NATO liikmesriigi alguses on olnud väga vaoshoitud tänavad, tänase seisuga on neist suur osa muutunud palju konkreetsemaks, see tähendab, et, et see kõik, mis toimub seal pikkamööda avaldanud mõju ja, ja ma arvan, et, et nii-öelda meie mõttekaaslaste arv on kasvanud. Loomulikult on küsimus võib-olla mõnes suuremas liikmesriigis, kuidas nemad reageerivad, usun, et võimalusi sellised suhteliselt tugeva seisukoha saamiseks on, kuidas nad realiseeruvad mõjutab näiteks ka ütleme kasvõi tänase õhtuga homse päeva või homse varahommikusündmusel. Riigikogu esimees Ene Ergma kutsus 37 saadiku ettepanekul kokku riigikogu erakorralise istungjärgu. See algab homme kell 16 ning selle päevakorras on riigikogu avalduse eelnõu Venemaa sõjalisest agressioonist Gruusia vastu. Seaduse järgi on parlament otsustusvõimet mine, kui erakorralisel istungil osaleb vähemalt 51 riigikogu liiget. Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni aseesimees Urmas Reinsalu ütles BNS-ile, et ettepanekule andis allkirja 37 saadikut kõigist fraktsioonidest peale Keskerakonna. Enne istungjärgu algust kell kolm algab riigikogu hoone ees meeleavaldus, kus avaldatakse toetust Gruusiale ning nõutakse Venemaalt agressiooni viivitamatut lõpetamist. Venemaa välisminister Sergei Lavrov ütles oma USA kolleegile Condoleezza Rice'i Led Moskvale jaoks ei lõpe konflikt Gruusiaga enne, kui president Saakašvili ametist lahkub. USA asepresident Dick Cheney märkis Saakašviliga vesteldes, et Venemaa agressioon ei tohi jääda vastuseta. Neeme raud jätkab. ÜRO julgeolekunõukogus eile toimunud sõnavahetus oli kogu senise gruusia kriisi teravaim. USA suursaadik Salmeichalisaat küsis oma Vene kolleegilt vitaalitsurkinilt, kas Moskva eesmärgiks Gruusias on režiimivahetus, teisisõnu president Saakašvili kukutamine. Mardi sõnul ütles Vene välisminister Sergei Lavrov USA välisministrile Condoleezza Rickile pühapäevahommikuses telefonivestluses just seda Ühendriikide suursaadiku tsiteerides, et demokraatia vaatlikult valitud Gruusia president peab minema. Seda ei saa aktsepteerida. Ajad, mil Euroopas liidreid sõjaliste vahenditega kukutati, on möödanik, ütles USA suursaadik. Jörgen kinnitas, et kahe riigi välisministritel oli salajane telefonivestlus, kuid ei vastanud USA suursaadiku küsimusele, kas Venemaa soovib Gruusia riigipea kukutamist. Ma soovin öelda, et sõnapaar režiimivahetus kuulub Ameerika keelepruuki, ütles surkin. Meie sellist väljendit ei kasuta, kuid teatud puhkudel ja me teame seda ajaloost, tulevad mõned liidrid võimulekas demokraatlikult või pool demokraatlikult ja muutuvad tõketeks, ütles Vene suursaadik. Vene välisminister Sergei Lavrov täpsustas hiljem, et ta, USA kolleeg sai temast pisut valesti aru, kuid vaatamata ei saa Venemaa pidada meest, kes annab käsu sõjakuritegude korda saada võtmiseks läbirääkimiste partneriks ning seepärast on Saakašvili lahkumiseta võimatu Lõuna-Osseetia konflikti peatada. Gruusia suursaadik ÜRO-s kakli Alasanja rõhutas julgeolekunõukogu eilsel istungil, et Venemaa eesmärgiks on tegelikult gruusia riigi ja rahva hävitamine. Seepeale süüdistas Vene suursaadik Omalt poolt Gruusiat genotsiidis. Julgeolekunõukogu neljas istung Lõuna-Osseetia küsimuses lõppesid taas tulemusteta. Mingisuguse sõja lõppu nõudva avalduse vastuvõtmiseni ei jõutud. USA jätkab samas väga tugevate toetusavalduste tegemist Gruusiale. Ühendriikide asepresident Dick Cheney ütles pressiesindaja teatel eile Gruusia presidendile Mihhail Saakašvili, et Venemaa agressioon ei tohi jääda vastuseta ning kui Venemaa samal kursil jätkab, toob Sa Washingtoni ja Moskva suhete olulise halvenemise. Neeme raud, New York. Ja nüüd läheme teiste teemade juurde. Valitsus arutab täna kabineti istungil tuleva aasta eelarvet. Küsisime rahandusminister Ivari Padari käest, milline seis praegu on. Täna pidid oma eelarvekavad esitama kuus ministeeriumi ja üks põhiseaduslik institutsioon. Kui paljud neist esitasid enne kabinetiistungi algust? Ütleme niimoodi, et meil on veel kolm neli ministeeriumi, kes ei ole tänaseks esitanud, kelle puhul me teame eelnevat informatsiooni, mis on nende võimalik lisataotlus. Ma usun, et täna õhtuks siiski kõike eelarve eelnõud siia ministeeriumisse tulevad, aga, aga see, see võimalik lisasumma on õige õige suur ligi üheksa miljardit krooni. Ministeeriumid soovivad saada lisa maali. Eelmine, viiendal augustil te ütlesite, et viis miljardit oli see summa Ja noh, nüüd on selliseid surve mahuka ministeeriumi kui mõnedes sotsiaalministeeriumi, kes on tulnud omal taotlusega välja, et noh, seal on väga suured miinuse kohad Te olete kahtlemata jõudnud meile laekunud eelarvekavadele pilgu peale heita, mis esimene mulje on, kas on kõik arvestatud, mis vaja? Tuleb ütelda, et ei ole veel suutnud, sellepärast et me oleme küll päev läbi neid vastu võtnud siin, aga see on niivõrd mahukas töö, et me siin üritame umbes nädalaga jooksul tulnud eelnõudele pilgu peale panna, nii et täna õhtuks me veel sellist sisulist hinnangut ei saa ütelda, ma võin ütelda sellise pinna peal hinnangu, et tegelikult küll ministeeriumit tunnustada, et proovitud ja on otsitud võimalusi, kuidas kulusid kärpida, et see on noh, pilt on hoopis teine, mis oli võib-olla näiteks riigieelarvestrateegia tegemisel, nii et see on nagu positiivne ja mis täna kindlasti on, oluline on, et on mõned valdkonnad, kus peaks valitsus oma otsuse langetama näiteks kasvõi siis riigikaitse valdkond, kui ka siis sisejulgeoleku valdkond, kus selge, et olukord ei ole teps mitte see, mis oli nädal tagasi. Just nimelt Isamaa ja Res Publica liidu juht Mart Laar nimetas täna oma blogis kaitsekulutuste osakaalu vähendamist hullumeelsuseks, mis ohustaks Eesti julgeolekut. No tema pidas silmas mõistagi praegust olukorda Gruusias. Ja ei, selles suhtes ongi nii, et ma olen ise sama meelt, et täna tunnen ettepanekuga kindlasti välja, et nendes valdkondades nagu riigi kaitsev. Me peaksime tänama otsuse langetama, et muude teemadega on meil veel aega arutada siin paar-kolm nädalat, aga riigikaitse ja tegelikult ka sisejulgeoleku poole pealt tuleks otsused ära teha. Kas on veel mõni valdkond, mille suhtes täna on võimalik otsust langetada peale riigikaitse? Ma ütleks, et ei ole, sellepärast et kogu eelarve vajab sellist terviklikku läbivaatamist ja kui tänasel juhul on taotlusi märksa rohkem, kui on võimalusi, see tähendab seda, et selline sügav analüüs puudub kõik ministeeriumid. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi uurimiskomisjonil valmis Copterline'i kolme aasta taguse kopteriõnnetuse lõppraport. Tõnu Karjatse räägib lähemalt. Lõppraport kinnitab juba eelmise aasta augustis esitletud vaheraportit, mille kohaselt põhjustasid Copterline'i kopteri allakukkumise ja 14 inimese huku viga lennumasina juhtimissüsteemis. Lõppraporti kohaselt põhjustas kontrolli kadumise kopteri üle juhtimisseadeldise servo ja plasmakate äkiline eraldumine. Räägivad uurimiskomisjoni liikmed Taivo Kivistik ja Tõnu Ader. Lõpparuandes on tuvastatud seda, et kopteril esines eelnevatel päevadel ja nädalatel lühiajalisi ja arusaamatuid rikkeid, millest informeerisime ka kopteripiloodid. Hooldusmeeskonda. Samal ajal nende rikete esinemist ei olnud dokumenteeritud ja, ja trikke ka ei leidnud. Niisugust reageerimist, nagu võib-olla oleks pidanud tehniline hooldusmeeskond reageerima Uurimise käigus ilmnesid mitmed asjaolud, mis osutasid, et mõningad indikatsioonid võisid olla selle esiserva halvast seisukorrast aga selle servo käitumise toimimise osas ei olnud kunagi varem mingeid märkusi andnud, siis ei osatud ka Copterline'i poolt seda asja kahtlustada. Lõppraport lükkab ümber ka kopteri valmistaja Sikorski tehase versiooni, nagu oleks kopteri allakukkumise Tallinna lahel põhjustanud vesipüks. Taivo Kivistik. Tõepoolest, oletatav vesipüks Tallinna lahel, mis oleks nagu võinud põhjustada kopteri hukkumise, oli teataval hetkel sekkovski poolt versioonina väga tõsiselt üles tõstetud. Tšaikovski püüdis seda versiooni tõendada ning selle tõttu ka lõpparuandes olenemata saanud sellele suhteliselt palju tähelepanu. Just nimelt selleks, et tõestada konkreetselt ära seda, et seda vesipüksi Tallinna lahel ei saanud ilmastikuolude tõttu olla. Teiseks. Me oleme tellinud uuringu, mis näitab, et vesipüksi puhul õnnetusse sattunud kopteri käitumine oleks pidanud olema teistsugune kui näitasid kopteri musta kasti andmed. Keegi tunnistajatest, kes nägid kopteri hukkumisest konkreetselt kaks pealtnägijat, kelle tunnistused on dokumenteeritud ning ka mitte keegi teine ei kaldalt ega Tallinna lahel liikuvatelt, laevadelt tollel päeval ja tollel hetkel seda vesipüks ei näinud. Nii et selle lõpparuandega võib ka lugeda selle vesipüksiteooria lõplikult ümber lükatud. Uurimiskomisjoni liikmed rõhutavad, et raporti eesmärk polnud õnnetuse süüdlaste väljaselgitamine. Copterline on seisukohal, et õnnetus ei tule ettevõtte tegevusest. Õnnetuse eest vastutab masina valmistaja. Ettevõte on esitanud USA kohtule ka hagi valmistajatehase vastu. Ja vahepeal on tulnud ka üks tõeliselt hea uudis olümpiamängudelt Pekingis. Nimelt Kaia Kanepi võitis tennises Flavia benentad Itaalias setid kuus, kaks, kaheksa, kuus. Tartus algab õhtul armastusfilmide festival Tartov Tõnu Karjatse rääkis festivali PÖFFi-poolsete korraldajate, Christopheri ja Kaarel Kuurmaaga. Kui eelneval kahel aastal toimus Tartu vahetult enne kooliaasta algust, siis nüüd on festival toodud ajas ettepoole ja toimub ta alanud nädalal avafilmiks uhiuus Eesti mängufilm Taarka setode legendaarsest laulikust. Talkohvi tänavusest kavast lähemalt PÖFFi poolset tahad, Kristo Tohver, Kaarel Kuurmaa Tartu armastusfilmide festival toob see aasta jälle oma sellises eas tuntud formaadis 24 suurepärast filmi, 12 neist raekoja platsi ja 12 neist Ateena kultuurikeskusesse. Me püüame rohkem tulla selt filmisaalist või filmi ekraani tagant välja ja teha terve päeva vältel raekoja platsis tartlastel erinevaid lõbusaid asju, et Karl on kokku pannud suurepärase kultuuri laboriprogrammi, millest ta kindlasti räägib lähemalt. Põhimõtteliselt on meil iga päev võimalik kella kolmest alates nautida erinevaid kultuurisündmusi, et meil on raekoja platsi püstitatud Pauligi kultuuritelk, kus toimuvad erinevad loengud. Koostöös avatud Eesti Fondi ja briti nõukoguga tulevad erinevad esinejad nii Eestist kui Inglismaalt arutlevad erinevatel kultuuriteemadel, usust mõistmisest, immigratsioonist aga samuti sporditeema tuleb sisse, kuna samal ajal on olümpiamängud toimumas ja olümpiamängudega on seotud tihedalt praegult. Tiibeti teema, mis on maailma teadvusse tõusnud. Et tuleb üks filmirežissöör, kes on teinud filmi vankumatu pilk, mis räägib dalai-laama igapäevasest elust. Ja kui seda mängufilmide programmi üldiselt vaadata, et siis mis selle aasta mingis mõttes nagu võtmesõna või mis seda nagu iseloomustab, on see, et kui Igasta seni olnud selline mõnus tasakaal ütleme selliste vanemate filmide klassika ja siis uue programmi vahel siis see aasta tegelikult 12-st filmist 11 on. Kas tuttuued võib päris noh, ühesõnaga kas Eestis täiesti veel linnastamata või siis äärmisel juhul PÖFFil linastunud, tõsi võidufilm Takva ja Taarka on üldse maailma esilinastus, dokumentaalfilmid linastuvad endiselt Ateena keskuses ja sealne filmikava peegeldab kultuuride erinevusi ja sarnasusi läbi mõistmise ning mittemõistmise teema veel kord, Kristo Tohver, seal on see võtmesõna tegelikult tolerants. Kui me nagu hakkasime seda programmi tegema kohe esimesest aastast peale, siis me ei ole kunagi tahtnud teha sellist roosamana armastusfilmifestivali, vaid me oleme alati püüdnud raekoja platsis otsida seda armastuse tumedamat poolt, samuti mis täiesti eksisteerib. Pluss siis teisest küljest läbi dokumente Taal programmi läbi konverentsi on nüüd siis läbi kultuurilabori loengute just seda tolerantsuse teemat, sest et misse tolerants, muu on kui üks, üks mingis mõttes üks viis armastusest. Et, et me suudame kõik siin täna koos eksisteerida ja see on ka see, mida see festival üritab kõigile, nagu tõestada, publikuauhinna Mati Karmini pronksskulptuuri suudlevad tudengid, võitja selgub vahetult pärast festivali. Festivali lõpetab aga laupäeva hilisõhtul filmiajaloo kullafondi kuuluv film Hiroshima, mu arm. Ja ilmateade eeloleval ööl on meil vahelduva pilvisusega ilm, kohati võib sadada hoovihma ja olla udu. Puhub edelatuul viis kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti kuni 14 meetrit sekundis, tuul nõrgeneb hommikuks. Sooja on 10 kuni 16 kraadi. Homme päeval pilvisus tiheneb, veidi mitmel pool sajab hoovihma. Pärastlõunal saju võimalus suureneb. Puhub lõuna ja kagutuul neli kuni 10, õhtul puhanguti 14 meetrit sekundis ja sooja on meil homme 19 kuni 25 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, mille järjekorranumber on 17270 toimetaja oli Mall Mälberg. Kolmiseni.