Ma ei räägi hea meelega oma karja väärist, sest ma pole kunagi tahtnud karjääri teha ja kuulsaks saada. Olen lihtsalt tahtnud olla hea dirigent, kes suudaks oma kontsertidega rahvast rõõmustada. Nõnda räägib kurtma surmatlikult. Kurt Mazur on sündinud 1927. aastal Saksamaal briigis. Oma muusikalist haridusteed alustas ta press laus, õppides klaverit, tšellot ja kompositsiooni. Hiljem jätkus haridustee Leipzigi konservatooriumis, kus piss lisaks klaverile ja kompositsiooni lega dirigeerimist. Dirigendikarjäär sai alguse herefordi. Hiljem jätkus Leipzigi ooperiteatris. 1955. aastal kutsuti Mazur Dresdeni Filharmoonikute dirigendiks mõni aasta hiljem Saidast orkestri peadirigent. Leipzigi kevanthous orkestri ees on dirigent 1970.-st aastast. Selle kuulsa orkestriga seovad maasurit kõige pikemaajalisemad sidemed. Tänaseks on tema koostöö leipzigi orkestriga kestnud juba 30 aastat. 1976. aastal algas Matsuri võidukäik Ameerika mandril alguses Dallase, 1991.-st aastast ka New Yorgi Filharmoonikute peadirigendina. Järgmisest hooajast aastatel 2000 2001 saab kurtma surist vähemalt viieks aastaks ka Londoni filharmooniaorkestri peadirigent. Samas on ta paljude orkestrite audirigent, sealhulgas Iisraeli orkestri eluaegne aukülalisdirigent. Lapsena lootis Mazur, et temast saab kord pianist või organist, sest need pillid kujundasid ja raamisid tema lapsepõlve muusikaliste kujutluste maailma. Mitte kunagi ei tulnud mul enne kuueteistkümnendat eluaastat pähe mõte, et minust võiks saada hoopiski dirigent. Olin liiga häbelik ja kartsin alati midagi valesti teha. Kuni juhtus õnnetus, kus ma vigastasin oma sõrme ning arst teatas, et minust ei saaks eal enam organistega pianisti jutustab, kurtma asub. Nii tuligi leida uus eriala, et mitte lahkuda muusikast. Umbes samal õnnetul otsingute ja kahtluste perioodil juhtus nõnda, et noor kort sattus esmakordselt elus sümfooniakontserdile. See elamus vapustas teda nii väga, et noormehes küpses otsus hakata õppima dirigendiks. Tema pere pidi üllatusest pikali kukkuma, kui poeg neile otsuse teatavaks tegi. Nende arust kartis poeg isegi kolme inimese juuresolekul endale tähelepanu tõmmata. Mis siis veel rääkida 100 muusiku ja publiku ees seismisest. Kuid kortsutis õppida end valitsema ja muusika toel unustama häbeliku orkestri ja publiku ees. Kuid isegi nüüd räägib Mazur vahel, et ikka pole ta suutnud saada üle häbelik kosest, kui tegu on mingi vastuvõtuga või kui tal tuleb paljude inimeste juuresolekul sõna võtta. Kurtma suri käest on küsitud, et kas on suur vahe sellel, mida ta praegu dirigendi ametis oluliseks peab ja sellel, mida ta arvas dirigendi kohustustest kuueteistkümneaastaselt kui esimest korda kontserdil dirigenti nägi. Mazur vastas muiates, et suurt muutust mõtlemises pole tekkinud. Ta ei ole kunagi arvanud, et dirigendi roll on üksnes orkestrit koos mängima panna. Palju olulisem on väljendada seda, mida muusika sulle räägib. Kõik mu õpetajad on öelnud, et muusikalise väljendusrikkusega mul probleeme ei ole. Treenimist nõudnud üksnes tehniline pool. Ja ma olen seda elu jooksul kõvasti harjutanud ning lihvinud. Siiski on minu jaoks kõige tähtsam heliteose muusikaline sõnum. Minul dirigendina ei ole omalt poolt õigust midagi lisada. Kui helilooja on teose kirjutanud ja sina selles kõik avastanud ja esile toonud, siis sellest piisab ning sa võid olla õnnelik inimene. Aastatega olen ma inimesena muidugi edasi arenenud ning saavutan üht või teist asja muusikas erineval viisil. Kuid helilooja poolt loodud teose idee ja sõnum on siiski läbi aastasadade muutumatu. Kord kuulis kurtma Lõuna-Aafrikas kontserdil ühe noore dirigendi juhatusel Ludwig van Beethoveni kaheksanda sümfooniat. Noor dirigent oli arvamusel, et Beethoveni sümfooniline looming peab olema eroiline ning nii kõlas ka kaheksas sümfoonia. Mazur oli sellisest helilooja ja teose vääritimõistmisest laus üllatunud. Kuidas võidi mööda lasta teose muusikaline sõnum? Ta pöördus selle noore dirigendi poole ja küsis. Kas te teate, et Beethoven oli selle teose kirjutanud töötamise ajal väga õnnelik ning täis elurõõmu ja tulvil lootust abielluda armastatud naisega. Ning alles pärast kaheksanda sümfoonia kirjutamist avastas Beethoven, et loodetud abielu jääb tulemata. Järgnes pikk masendusperiood ning möödus 10 aastat, enne kui suur helilooja suutis kirjutada oma järgmise üheksanda sümfoonia. Mazur arvab, et noored heliloojad peavad kõrvad ja silmad lahti kuulama teost, mida terrigeerida kavatsevad ning ei tohiks unustada uurimast ka helilooja isikuandmeid. Uudsed teoste muusikalised tõlgendused on huvitavad. Kuid nad peavad baseeruma helilooja poolt kirjutatud mitte olema dirigendid kujutluste arvamuste ja originaali tsemis. Vajaduse vili. Muidugi on mu mõtlemise aluseks traditsioone austav vana dirigeerimis koolkond uhkab Mazur. Vanim dirigent, kelle tööd mul on õnnestunud õppimise ajal kõrvalt jälgida oli Wilhelm Fort Vengleb. See oli pärast teist maailmasõda. Käisime tema proovides. Seal mõistsin esmakordselt, et kui orkestri ees seisab suur dirigent siis suudab ta muuta kõike mitte küll orkestri sisekliimat ega kõla eripära, vaid teose esituse kvaliteeti ja publiku teatud ootusi kuulda kontserdil midagi erakordset. Wilhelm Fort Wenger on üks kurtma asuri suuri eeskujusid dirigentide maailmas. Ta räägib, et oli noorena orkestri ees liiga heatahtlik ja tagasihoidlik. Kuni üks orkestris mängib sõber Mazurile ette heitis. Sa ei saa naeratada, kui me mängime kehvasti, tuleb meile näidata oma rahulolematust ja täpselt öelda, mida ja kuidas sa meilt tahad. Võtame seda sinult. Mazur ütleb, et see oli rabav. Kui kiiresti pärast sellist etteheidet tema suhe orkestrisse muutus? Tahtis ta ju saavutada muusika esitamisel kõrgemat taset. Seepärast tuli muutuda. Alguses nii suure ja kuulsa kestrees, nagu seda oli lipsi orkester ei julgenud maaorkestrile pretensioone teha, sest olin õnnelik ja neile tänulik, et nad üldse soostusid minu taktikepi all mängima, naerab Mazur. Iga orkester on erineva iseloomuga kooslus minnes uue orkestri ette kuulama kõigepealt, kuidas nad mängivad. Kõige rumalamad, käitub dirigent, kes uue orkestri ette minnes kukub kohe orkestrit õpetama. Kuidas mängida? Kõigepealt peaks isegi uue teose puhul laskma orkestrile kokku mängida ja rääkima neile, kui hästi on üks või teine orkester mõnda teost sinu juhatusel esitanud. Tihtipeale sobib ühele orkestrile mõne autori muusika rohkem teise oma vähem. Dirigent peab alati arvestama, mis on tema ees olev orkestri peamine muusikaline suund. Näiteks Jaapanis ei mõista ega mängi orkestrit Beethovenit ja Brahmsi sarnaselt Euroopa orkestritele. Samas võib nende esituses olla rabavalt õrn ja ilus näiteks Mozart, nendel son või TPS-i. See tähendab, et dirigendile orkestrit mitte juhtida vaid leida koostöövorm, mille tulemusena sündiv muusika veenaks nii dirigent ennast, muusikuid kui ka publikut. Kurtma asuri käest on küsitud, kas tal ei ole olnud noore dirigendina orkestrite tulles sellist tunnet, et külmad Titan, kuidas mingit muusikat esitama peab. Mazur vastas selle peale kindlalt, et sellist tunnet pole tal kunagi olnud. Niisugune noorte dirigentide peale lendorkestrile on väga ohtlik ja rikub orkestri ja dirigendivahelisi suhteid. Sageli on aga mõni häbelik või vaikne dirigent palju andekam. Alati ei tundugi kõik väga edukalt laabuvad. Siis tuleb endale teadvustada oma talenti ja võimalusi ning nendega tööd teha. Mina töötasin endaga isegi siis, kui mul polnud pärast teist maailmasõda eriti palju võimalusi kontsertide andmiseks, räägib Mazur. Noor dirigent peaks kõigepealt ennast tundma õppima ja leidma vastused järgmistele küsimustele. Kes ma olen? Milline muusika mulle sobib? Millist muusikat oskan ja suudan kõige paremini dirigeerida? Peaks ka palju kuulama teisi esitusi, kuid mitte neid jäljendama, vaid lihtsalt oma ideid, kuidas midagi muusikas väljendada. Dirigent ei tohiks rahuldada oma kamandamis või valitsemisambitsioone vaid peaks hoopis püüdma valgustada teistele muusikutele ja publikule teed muusika juurde. Muusikaga saab ju puudutada inimeste südameid, mitte aga neid grillida, nendib Mazur. Kurtma suri, elus on olnud ka raskeid aegu. 60.-te aastate algul kaotas ta neljaks aastaks töö, kuna keeldus töötamast ühe Berliini tolleaegse teatrijuhi Valter Helsinstani käe all. Seepeale arvas Ida-Saksamaa valitsus, et Mazur soovib emigreeruda. Lääne-Saksamaale. Tehti kõik, et areneva dirigendi jalgealust kõigutada. Need neli aastat olime sunnitud töötama vaid partituuridega Berliini raamatukogus sest ühegi orkestri lähedale teda ei lastud. Mazur süvenes partituuridesse mõistmaks paremini teoste hinge ja heliloojate sõnumit. Sellise pühendumisega avastas ta palju küsitavusi ja vigu, eriti Beethoveni partituuridest. Seda mitte valede nootide, vaid dünaamika osas. Mazur ise arvab, et see raske ajajärk ta elus oli hindamatu väärtusega tema kujunemisele paremaks muusikuks. 1967.-st aastast sai kurtma surist treesteni Filharmoonikute peadirigent. See oli teine pöördeline moment asuri elus sest selle orkestriga, kes mind armastas ja keda mina armastasin ning lisaks tuntud Dresdeni publikuga oli meil hirmus hea koostöö. Arvutasime koos väga kõrge taseme ja suutsime muusikamägesid paigast liigutada, meenutab Mazur. Mõni aasta hiljem tuli dirigendile pakkumine hakata laiksegi kevandhaus, orkestri dirigendiks oli nii hea pakkumine, et äraütlemine polnud võimalik. Läipsis. Orkestrit loetakse ajalooliseks, sest selle ees on seisnud nii Felix Menderson, Wilhelm Fort Wenger kui ka Bruno Walter Mazur pendeldaski kaks aastat kahe orkestri vahel, suutmata loobuda ka koostööst armsate treesteni Filharmoonikute. Ka lõpuks polnud selline enesejaotamine seoses tiheda töögraafikuga enam võimalik. Kuid hea koostööd Reesdeniga jäi kestma aastateks ja praegu on kurtma alatiseks nimetatud Dresdeni Filharmoonikute audirigendiks. Üldiselt ei armasta kurt Mazur oma karjäärist palju rääkida, väites, et Ta ei ole tahtnud teha karjääri vaid olla lihtsalt hea dirigent ning teenida muusikat ja publikut. Olen püüdnud alati olla tavaline inimene, millega teised inimesed sooviksid lihtsalt kõnelda, mitte aga teistest eemal seisev superstaar. Ja nüüd töötades sellises suures linnas nagu New York, on see mul õnnestunud. Inimesed astuvad tänaval minu juurde, ütlevad ai. Viimane kontsert oli vaimustav või muud sarnast. Mitte aga näe, seal läheb maestro Mazur, mis oli tavaline Saksamaal. Mazur on öelnud, et kuigi ta on praegu 72 aastat vana, avastata ikka veel igav päev midagi uut ja tajub enesearenguprotsessi. New York on tema absoluutselt uus elu. Nii palju on teistmoodi võrreldes Saksamaaga. Ega ta ju kodumaalgi saanud aega igavust tunda, sest iga päev tõi kaasa palju. Orkestrid, mängisid ta käe all päev-päevalt järjest paremini. See näitab ju arengut. Järgides vana saksa traditsiooni kõige alus armastab kurt Mazur korda ka muusikas, selle lahtimõtestamisel ja esitamisel. Oma lemmikheliloojateks peab Mazur pea kõiki romantikuid ja 20. sajandi heliloojaid. Kuid eriline suhe Anders Subertisse praamsi troosakisse ja Brucknerisse. Ja klassikutest peab ta endale südamelähedasemaks. Beethoveni loomingut. Dirigentide osas ei soovi Mazur veel elada atest eeskujudest rääkida, kuid rõhutab, et ise pärineda vanast klassikalisest koolkonnast. Tema eeskujud on olnud Bruno Walter Wilhelm Fort Vengler, määrand, Bernstein, Arturo Toscaniini, Jevgeni Maravinski. Samas peab Mazur oma muusikalist maitset küllalt paindlikuks öeldes, et klassikalise muusika kõrval suhtun ma hästi ka rokkmuusikasse ja jätsi. Koos New Yorgi Filharmoonikute. Ka oli Paul McCartney ansamblil 1999. aastal Chuck Ellingtonile pühendatud kontsert New Yorgis. Sel aastal tuleb orkestrilt Louis Armstrongi 100.-le sünniaastapäevale pühendatud kontsert. Kurtma suur töötab ka praegu veel pidevalt enese kallal taas läbi vaadates vanu partituuri ning avastades ja õppides muusikat uutest partituuridest. Ta tutvub ka värskelt välja antud heliloojate biograafiatega. Kurt Mazur on plaadistanud kõik Ludwig van Beethoveni sümfooniad ja avamängud maks, pruuki kõik viiulile ja orkestrile kirjutatud teosed kaks sümfooniat ja Rootsi tantsud. Antoninud roosaki, slaavi tantsud. Johannes Brahmsi kõik sümfooniad ja Ungari tantsud Felix mendel, soni oratooriumi, Eliase Paulus, Richard Straussi orkestriteoseid ja laule ning palju muud. Lähiajal on koostöös firmaga telde oodata plaate Wolfgang Amadeus Mozarti ja Felix mendel soni klaverikontsertidega. Noore pianisti Helen hange esituses. Uue muusika vallas on viimastel aastatel kurtma asuri juhatusel kõlanud Bernd Franke Šagalmusik Kiyaganšeeli kuues sümfooniaorkestri kontsert. Sigrit mattusi, holo Fernes ja tee vints, praod. Mina ruumiki kahe maailma sümfoonia. Friedrich Schenkeri Michelangelo sümfoonia. Manfred Schuberti esimene sümfoonia. Esiettekannetena on eelmisel ja sellel hooajal New Yorgi Filharmoonikute kurtma suri juhatusele esitanud Kai Saar jahu seitse prelüüdi orkestrile ja segakoorile. Jon Coriolano pokaliisi Supraline ja orkestrile Maicel tooki neli aastaaega. Alan, see Köönise teose valguse aeg. Vabal ajal armastab kurtma suurt tegeleda muusikaväliste asjadega näiteks parandada katki läinud elektrilisi masinaid. Ta väidab, et pidavat nende parandamisel olema osavam kui nende kasutamisel. Peale selle armastate aega veeta oma pere, abikaasa ja pojaga, siis saab seda nii harva teha. Mazur ütleb, et armastab ka loodust. Linnas ei suudaks ta küll elada, sest vajab enda ümber puid ja loomi. See annab talle tunde, et elu pole ilus mitte ainult kunstis vaid ka tegelikult meie ümber.