Täna pärastlõuna pühendame oratooriumi kuulamisele, selleks oleme valinud Feliks nendele soni Eelijase teoskanna vappuse numbrit 70 ja oleme palunud muusikateadlase Helju Taugi ja teoloogi Toomas Pauli. Ma palun teid. Oma suure Doratooriumid kirjutab Menderson elu lõpus. Varem Pauluse 36. aastal ja, ja siis eeliase kümmekond aastat hiljem. Tegeldes kummagi oratooriumi puhul pikka aega selle materjaliga Mistel käes on noh, eeskätt muidugi piibli piibliga ja piiblitekstivalikuga. Mõlemad oratooriumi toovad Talle tohutut edu. Nii Paulus, mis esmaselt ette kantakse Alam-Reinimuusikapeol Düsseldorfis ja mis läheb üle Euroopa, eeskätt muidugi üle Saksamaa. Pooleteise aastaga, nagu siin märgitakse, on teos on üle 50 esituse 40. linnas, midagi sellist meil vist ei ole ammu enam vastu panna. Jaa, meeliasega täpselt samuti. See on Inglismaa tellimus Birminghamis festivalile. Võib-olla ei oleks see teos valmis saanudki, kui tellimus poleks olnud nii intensiivne. Ja nii see valmib 1846 augustis. Läheb autori dirigeerimisel ja ei kuulu enam aastatki, kuni. Esiettekande veel kirjutab Menderson 26. augustil 46. aastal oma vennale Paulile vööminghamist. Ei kunagi pole ühtegi lugu minult esmaettekandel nii hiilgavalt vastu võetud nii vaimustatult kuulatud, olgu siis esinejate poolt või kuulajate poolt. Seda oli tegelikult juba esimesel proovil Londonis näha, kuidas ta esitajatele meeldis, neid oli muide 400. Ja et nad mõnuga laulsid ja mängisid, aga et see esitusel kohe saab sellise hoo ja jõu, seda tunnistan, poleks ma ise ka oodanud. Kui sa oleksid ka seal olnud see kolm tundi, kaua see kestis, suur saal oma 2000 inimesega ja suur orkester, see kõik oli täiuslik ja pingeline. Kuulajate pooled polnud kuulda kõige pisemadki sahinat või või ammugi kära. Ja mina võisin selle suure orkestriga minna ja tagasi hoida, täpselt nii, nagu ma tahtsin. Eriti kui tulid vihmapilved. Ja teiseks, kui laulis lõpukoor Ei, vähem ega rohkem kui neli kuuri ja neli aariat korrati. Ja ei olnud ühtegi esituse viga. Teos on väga ulatuslik, nii mahukas, paljudest erinevatest episoodidest kokku pandud, aga seotud muidugi siis eeliase kujuga. Kes on üldse prohvet, kuidas seda lahti mõista, seda ütlemist. Prohveti jaoks on heebrea keeles õige mitu sõna ja nende algse tähenduse üle ei olda päris üksmeelele kindlad. Igal juhul tegemist on nägijaga ja tuleviku nägemine on ainult üks aspekt. Paistab, et Prohvet Taaniel on varjutanud ülejäänud prohvetit. Ja tegelikult Daniel üldse ei ole vana testamendi mõttes prohvet, vaid apokalüptiline, see, kes viimseid aegu kirjeldab ja stsenaarium annab, mismoodi nad tulla võiksid. Lähtudes minevikusündmuste alla kooriast, see on liiga kitsalt nähtud, sest kui lugeda suurte prohvetite raamatuid ja saajat Jeremija Hesekieli või siis ka väiksemaid nagu Joeli jaamast, siis seal võib näha kõigepealt niisugust ühiskonnakriitikat ja hoiab just, et kui samal kombel jätkatakse, siis lõpeb see rahvale ja ta juhtidele halvasti. Ja see tähendab seda, et niisugustel tuleviku ennustustel on pigemini mitte panoraami maalimise roll, vaid ütlemine, kui nüüd midagi ei tee, või kui te Sämmitasin Egiptusega, siis tulevad süürlased ja teevad maatasa. Ja selle ütlemisega, mida siis tegema peaks. Nii et teda võiks pigemini meeleparandus jutlustajaks pidada, kes teeb seda jumala nimel ja keda aktsepteeritakse vähem rohkem, aga prohveteid konsulteerivad ka kuningad ja nad peavad neid kartma või arvestama. Kõrvale praeguse konkreetne heliteos kuidas siis nii võtta lühidalt kokku eelias ja tema ülesanne või tema teostused, mida ta piibli järgi on teinud. Elia kuulub nende prohvetite hulka, kellest meil on ainult lugusid teada ja mõned üksikud laused, erinevalt nendest mõni sajand hiljem tegutsenutest, kes on vaevalt küll, et ise kirjutanud, aga küllap neil on olnud poisid, kes kirjutavad nagu paar Jeremy all ja koolkond, kes siis on Trodeerinud kas suuliselt või neid prohveti sõnu kirja pannes. Nonii, nagu Järva Jaan Eestis. EL-i puhul on nõnda, et ja on rohkem ekstaatik rohkem et teatud asjade esindaja jahve või Jehoova vastandina Paalile see oht, et Iisrael sünkratistlikult toimib, see on saatnud kogu Ta iseseisvuse aega ja see tähendab, et prohvetite üheks rolliks on olnud just ainsast jumalast ärataganemise eest hoiatamine. Ja eel ja suured teod ongi seotud sellega, olgu. Alumine ja selle lõpupalumine või siis Baali prohvetite ka füüsiline arveteõiendamine, et näidata, kelle käes vägevus on. Ja arvatavasti on ta mingil viisil niisugune ideo Maal prohveti koondkuju, sest Eliisa lood kipuvad kohati teda kordama ja tast üle pakkuma. Et ilmselt see on põhjuseks, miks juutluses kui räägitakse prohvetist, kui räägitakse ka mess ja ettevalmistusest, siis see roll omistatakse Justeeliale. Süsteelia jooksis kuningas abi ees, ta oli nii nagu eeljooks ja nii et siit ka see tema ristija, Johannese ka võrdsustamine ja. Ta on väga niisugune vägivaldne ja dramaatiline, teistpidi küllaltki seesmiselt ühtne kuju, nõnda et temast nendel sonil oli võimalik luua just niisugune dünaamiline teos. Kas me teame, mis aega ta kuulub? Ta kuulub. Sellesse aega, mis kuningas Ahab ta valitses Põhja-Iisraelis, Samaarias ja aeg iseenesest ei olnudki laita, kui muude andmete põhjal võtta, aga konflikt on selles, et ta võttis, siin on lastekuningaid, paali, tütre Isabeli naiseks ja see on üks nendele Iisraeli usu esindajatele väga vastumeelne asi olnud, sest sellel naisel oli parasjagu võimu eel ja arvab, et kõik on otsa lõppenud ja siis talle. Peab jumal teatama, et veel 7000 on alles kes ei ole nõtkutanud oma põlvi paali ees, aga järelikult oli võimalik mulje, et mitte ühtegi ustavat enam ei ole. Seda on tähele pannud ka Menderson. Kui küsimustesse kristus tegelikult on, eks ole, siis pakuti omal ajal ju tihti, et ta võiks olla ristija, Jon Johannes või võib-olla ka Eelija. Veel ja puhul on põhjuseks see, et piiblis räägitakse, kuidas ta võetakse tulise vankriga taevasse. Ja siin hilisem tõlgendus on muidugi see toimus niimoodi päris füüsiliselt. Lugu ise on natukene komplitseeritum, kui ta teise kuningate raamatu teisest peatükist lugeda siis keel ja tahab minna üksinda kõrbesse. Jätta siis kõik oma prohveti, õpilaste karja, ülejäänutest saab lahti, aga Eliisa ei jäta teda iga hinna eest, läheb. Läheb läbi, Gordoni, võtab oma kuue, rullib selle kokku ja lööb sellega vett. Nii et see läheb kahele poole. Nad mõlemad lähevad kuiva jalaga üle ja eel ja siis küsib Eliisa käest, et palu, mis ma peaksin tegema sinu heaks, enne kui mind siit ära võetakse, siis Elisa ei ole tagasihoidlik, vaid ta tahab kaks osa tema vaimust. Nii et eile seab talle tingimuseks, et kui sa näed mind sinu juurest äravõetavad, siis sünnib sulle nõnda, aga kui mitte siis ei sünni. Ja kui nad nõnda läksid ühtejärge ja rääkisid, vaata siis sündis, et tulised vankrid ja tulised hobused lahutasid need üksteisest ja Eelija läks tuulepöörises taevasse. Nii ta nägi ikkagi Eliisa nägi jah, nagu lugu on selles, kas Eliisa räägib õigust. Kui tema prohveti kaks andi, sõltub sellest, kas ta näeb või ei näe. Ei näe. Aga sunnistajaid on üksainukene. Kui nüüd meie aega tulla praegu? Me väga palju otsime seoseid varasemate sündmustega, eriti läbi suurte kunstiteoste ja ütleme, oh armas aeg, samad probleemid nagu praegu ja nii edasi. Aga kuidas on prohvetite ka 20. sajandil? Kas meie neid nimetame prohvetiks või nad on teada ja tõesti nagu kinnitatud selle au sisse? On küll, aga neil on nüüd teine nimi, need, keda praegu prohvetite ks nimetatakse need kordavad ajast ja arust läinud kombel. Püüavad matkida midagi, millel ei saa toimida. Dolla. Prohvetifunktsioon on läinud futuroloogidele ja roomaklubile. Jumala vaim annab neile näha, mis tulevikus tuleb ja nende hoiatused on just sellised. Kui te jäta vihmametsade mahavõtmist, kui te ei jäta hamburgerite söömist ja paljud paljud muud, siis on võimatu, et see maailma lõpp tulemata jääks. Tuleb ta tuleb veel meie eluajal. Ka siis, kui see on nemad, need, kes seda ütlevad nii nagu Rachel Carson. Hääletu kevade kirjutaja. Ja aga nemad näevad, mis toimub ja nad näevad seoseid. Nad hoiatavad. Kahjuks tõepäraselt, selles vist ei saa kahelda. Aga nad ei saa ja meid hoiatada tegudega, tähendab seda kaasaja prohvet ei saa teada kolmeks aastaks võtab vee ära või midagi muud sellist. Teda juhtub kui paariks päevaks suurtes linnades, aga mitte rohkem. Ma arvan, et ikkagi see, mida Jeesus rõhutab, kui talt nõutakse legitimatsiooni imesid, see tähendab teeks vägevaid tempe, et tõestada, et ta sõnadel õigus on, see on niisugune kahtlane ja mõttetu tee. Ja siin on üks niisugustest asjadest teisele kuningate raamatu alguses kuidas kuningas asja Ahabi järglane saadape Eelija juurde 50 meest teda kutsuma kuninga ette ja ta laseb tule taevast tulla ja nad ära hävitada. Kui Jeesuse jüngrid kord ei leidnud söömaajalehes Samaaria kõlas, siis nad tahtsid paluda samuti tuld taevast seda kõla karistada ja see on üks nendest kohtadest, kus uue testamendi tekst on kahes eri redaktsioonis on üks väga vähestest puhkudest, kus vanad käsikirjad on kahes eri sõnastuses. Ja põhjus on. Ühes osas nendest on, et Jeesus küsib, kas te ei tea, millise vaimu lapsed olete? Ta vastandab iseennast eeliale. Jüngrid ei kahtle hetkegi, et jumal nende palve peale laseb tule kaevast tulla. Aga Jeesus küsib, kas see on sellele vaimule vastav, mida tema kuulutada. Nii et eelja on omal kohal, see on ettevalmistaja ana ja vaatajana ja aga talle ei saa olla viimast sõna. Kui nüüd vaadata seda teost või mõnda teistki, meil Eestis on praegu palju kõne all olnud ja vaimustanud ja palju arutlemist leidnud suured oratooriumi Joonase lähetamine Tubjaselt ja Iiobi lugu. Artur Kapilt. Kuidas on suhe nendesse teostesse, mis lähevad täie peale selles mõttes, et piibel piiblitekst on nii vägev, et tema peal on ikka hea kirjutada igal juhul? Kuidas ma valin, mida ma kokku panen? Ma mäletan, omal ajal, kui Joonase lähetamine hakkas käiku minema, siis kord mõne kolme kirikuõpetajaga, jah, täpsemalt sai arutatud seda, mismoodi nemad selle konkreetse teose tekstiga rahul tähendab Tobiase valikuga. No küllap seal oli õpetaja Kallas ka mängus selle valikuga ja, ja nad olid päris rabatud, vähemalt nii nad ütlesid kui nagu hästi, see on kokku pandud, seal ei ole ju mitte üksi Joonase raamat, vaid kõikvõimalikke mõnikord väga lühikesi haaranguid igale poole piiblisse. Et kui palju on nüüd siis see inimene, helilooja või tema abiline? Kui palju võib talle lubada vabadust piibliteksti valikul mille puhul võib ju juhtuda, et midagi läheb hoopis vastupidi sellele, mis piiblis oli mõeldud, kuigi me sedagi kunagi ei tea, kuidas see mõeldud oli. Kas on õigus näiteks siin Mendersoni puhul tema töötab koos sõbrast õpetajaga kirikuõpetajaga ja neil on päris tõsine vaidlus selle üle, et nendes on, leiab, et Elias on väga kõva mees, aga aktiivne mees, Kattrotslik mees, jõuline mees. Meeldibki sellepärast, et tema valibki ja kujutab seda siis ka dramaatiliselt tahab kujutada muusikas ja tema sõber ütleb, et see ei ole nagu päris nii kirikukohane ja, ja peaks olema, ei ole nii, päris sügav usuline tunne seal all ja mis peaasi, see ei ole inimese südame kosutuseks. Kas sellist asja peab arvestama või kuidas seda? Nendel Sonyl oli täielik õigus toimida ikkagi lähtudes Itaaliast ja mitte sellest, mil kombel Eelija võiks olla hingekosutuseks kasutatav, sest kahtlemata Eelija puhul on niisuguseid lõike, mis on väga kosutavad see kuidasmoodi siis, kui kaarnad teda enam ei toidetud. Kui kriiti oja ära kuivab, seal kõrbes tal ei ole enam juua midagi, siis ta läheb Zarep tasse Siidoni maa-alale. No muidugi seal oli natuke rahulikum olla ka, sest küllap ta Põhja-Iisraelis tagaotsitavaks oli kuulutatud. Ja seal on ta siis ühe lesknaise juures kes võtab ta kõhklemisi vastu, sest ainult peotäis jahu vakku asja pisut õli kruusis. Aga eel ja ütleb, et aga kui mina siin olen, jätkub sul sellest õlist. Aga siin ju nüüd hakkab surema või õigemini sureb. Lesknaise ainuke poeg. Kas siis nüdeelias on esimene niisugune noh, surnuist üles äratada ja ja niimoodi ennustab tulevasi kuni Kristuse enese No see on üsna surnuist ülesäratamine nagu Jeesuse endagi omad, jäiruse tütar või laatsarus või naini linna noormees, kus surm ei ole lõplik ja siin pigemini anda. Ja muidugi eelia vägevuse tunnistaja, et ta võib surma taganema ajutiselt sundida, aga loos endas on nõnda, et õnnetu naine, kellel ei ole poega, ütleb, mis on mul sinuga tegemist, jumalamees sa tulid minu juurde mu süütegu meelde tuletama jobu ja mu poega surma saatma, nii et me ei teagi, mis süütegu siis surm tollele vaesele õnnetule naisele võis meelde tuletada, sest leskede, kus oli nagunii üpris kurb ja kui su ainuke lootus ka veel ära sureb see onlaini linna noormehele paras analoog ja küsimus on, et kas meil õnnestub alateeliat leida, keda võõrustada oma viimase jahuga, kui õnnestuks, aga kui ei ole hilja, siis lõpeb otsa nendel sonile, Taali ususangar ta oli. Ta andis suurepärase võimaluse ja oleks tal vabamad käed olnud, vist oleks ta veelgi rohkem ka paali preestritele lasknud häält teha ja nendel kõigil vastastel, sest see kuulub ju draamateose kompositsiooni ja mida tugevam on konflikt. See tähendab, et ei tohi olla nõrgad ja lollid vastased, vaid nad peavad olema ka täiesti tõsiseltvõetavad, sest siis on alles asjal mõte. Hilja küll, Pilar nad ära, muidugi siin selles muusikas. Sugugi mitte kõik mõeldava täis abikaid saab üks ja miks ta seda saab, sellele seletust ei anta. Mendersoni oratoorium Elias on väga suur muusikateos ta kestab kaks tundi ja ta on üles ehitatud kahes osas, mis võiksid peaaegu et olla ka omaette teoseid ja sellepärast, et oleks ehk veidi kergem kuulata. Ja ka natuke lähem see maa-ala, millest juttu teha. Me teeme veel väikese kokkuvõtte esimese ja teise osa kõlamise vahepeal kõigepealt teosest siis nii palju. Et Menderson muidugi on vastuvaidlematult peategelasel rõhu andnud ja võimu andnud Eelija kätte ja teda järgides läbi tema mõne eluepisoodi ta teeb seda pildiliselt stseeniliselt, nii nagu muidugi siin algmaterjali järgiga ongi päris soodus teha. Mandelson tahtnuks asja kulminatsiooni viia. Eelija taevasseminek kui ka sellega teose lõpetada, aga siis hilisemate soovituste käigus kirjutas ta veel viis numbrit, viis nihukest esitust esinejad juurde. Kokkuvõtteks ja noh siis tõepoolest hingekosutuseks vahelduvad dramaatilised ja lüürilised lõigud lüürilised tundvad reageerivad endamisi olevad ja võrdne osa võiks öelda, on soolopartii del ja koori või ansambli partiidel. Soliste on köige mitu pidevalt on siis käigus retsitatiivide või aariatega meelija ise. Siis noh, nii-öelda juhtivad vastased või vaenlased teda teda süüdistab ja tema hiljem süüdistab kuningas maha pid. Esimeses osas pöördub tema poole kuningas teises osas kuninganna Isabel. Ja siis mängivad õige suurt rolli kaitsjad. Nende hulgas siis obadja, kes on õieti obad ja ta on üks neid jüngrid, jüngrid või ta on keegi, kes on kuningapoolne esindaja, kuigi ta on täitsa selgelt Elia poolt. Ta on kuningakojaülem, aga ta on üks nendest, kes on jäänud jahve usule ustava ja kui siin enne oli prohvetite juttu, siis 100 prohvetit oli obadja kasutades oma kõrget positsiooni täitnud koobastesse 10 kaupa ja toitis neid leiva, leiva ja veega kaarna asemel. Tähendab nii palju oli siis ohu tundelisi ja hävingut või midagi ette kuulutavaid mehi. Neid oli palju, palju rohkem. Ei, ma mõtlen just sellel ajal ja tema ümber ümber. Ja ka need olid need, keda tal õnnestus päästa. Sest et ülejäänud hukati. Aga kui palju neid kokku võinuks olla, keda prohvetite eks nimetati, need, keda me nimepidi vanast testamendist teame, neid on väga tühine arv võrreldes sellega, et see, see oli suhteliselt lai ilming, sest kui Jeesuse päevil variserid ütlevad, et kui oleks oma isade aegu ei elanud, siis meie küll ei oleks prohveteid hukanud. Jeesus ütleb neile. Sellega te mõistate ennast hukkuda, ka. Küsimus on, kas nad pidak, pidanuksid ennast prohvetipoegadeks või prohvetitapjate poegadeks. Aga, aga olla prohveti poeg. See ei tähendanudki vägevaid tegusid, vaid pigem teatud hoiakut, teatud avatust jumalale. Eli aidates tunneb ennast olevat üksinda, nii seal teose keskel. See on sellepärast, et kriitiline hetk on olnud, kus on neid ülejäänud teadlikult hävitatud, aga ka siis tuleb välja, et ta ei ole üksi. Ja enne ja pärast on neid niikuinii rohkesti. Kas Eelija enda nimi on ka mingi tähendusega, mida saaks öelda nii rahvakeeles? Üks seletusi on, et ta on l on jumal ja, ja on jahve lõhend, et jumal on Jehoova. Nii nagu obadja on jahve, sulane, jahisulane, obadja, eebeedon, sulane või ori. Ja nende kõrval siis inglid kes esinevad siin nii solistina kui kui Tertseptina, kui kvartetina inglitel on valdavalt kaitsmise lootuse ja toe andmise osa ja väga tihti ka pärast sellist toetavat lüürilist heatahtlikku sooja pikemat episoodi astub ka ingel üles hoopis teises toonis käskivas retsitatiivi, see saadaks siis heli ja siia või sinna, nii et peaaegu et vahendab jumala käsku. Ja nende kõrval on veel Altia tenor kui ilma nimeta ja ilma ametite nii-öelda niukseid, tunde, väljendajad või reageerijat, nii nagu see väga tihti suuremates vokaalsümfoonilise teostes on. No inglitega on lugu nii, et ega nad ilmusid muidugi inimkujul, aga mitte niisugust roosapalgalist pühada kaardinglitena sest ta ingliilmumisel, kui ta ära tuntakse, on esimene lause, mida ta ütleb. Ära karda, sest nad on pigem niisugused nagu vanade bütsantsi ikoonide, inglite kohutavalt kurja nägudega mehed. Nii et nende nägemine tähendas kõigepealt hirmu ja see sõnum, mida nad tõid, võis olla lohutav küll, aga, aga ikkagi ei tarvitsenud seda olla, sest nad on sõnumitoojad, käskjalad. Angelus. Kreeka keeles on saadik ja selle heebreavaste malak näiteks prohvet Malakia raamat, seal ongi saadiku või ingliraamat. Ja noh, nagu kirjas, heebrealastele kirjeldatakse, Nad on teenijad vaimud ja neil ei tarvitse ollagi mingit iseseisvat olemust, kui ainult manifestatsioon millegi sõnumi edasi andnud võtmiseks. Ja selles mõttes on endal, see on siin üsna korrektselt toimima. Ainult ette, valdavalt tasin feminiinne kõla seal ainult ansamblis kõlab natuke ka meeshäält, aga üldiselt nad on vastukaaluks tegelikult kahtlemata ka eeliale ja kogu selle meestevahelisele konfliktile. Kui me hakkame kuulama, siis teos algab õige süngelt. Et mõned akordid, mis siin kõlavad tekitasid mul kohe tunne, et mis asi see on nii tuttav, siis meenus mulle Schuberti laul, surmi, tütarlaps, see ei ole muidugi mitte, seda ei maksa niimodi siduda, selliseid assotsiatsioone tuleb meil sageli, aga teda korduvad hiljem veel. Ja noh, miks nad ei võinud siis olla ka seotud tõesti surmaga. Asi algab üsna erakordselt, sest selle peal kõlab siis Eelija needmine või? Siin kommenteerimas tekstis on tõesti sõna needus kasutamist leidnud. Et kolm aastat enam vihma ei tule. Tema ei seleta seda lahti, tema ainult ütleb sellele järgnev over tüür, avamäng on küllaltki pikk ja kujutab enesest ühte tõusu ühel kindlal intonatsiooni läbi registrite läbi häälerühmade orkestris. Ja see viib koorini, kes kurdab nüüd juba siis reaalset janu ja hädatähendab, see on peaaegu niimoodi ekspositsiooniliselt kätte antud meile ja selle põhjuse selgitab ka äsja räägitud obaatia. Selle põhjuseks on pat meie Iisraeli meeste, kuna me oleme taandunud jumalast ja oleme läinud vähemalt osa meist, eks ole, siis paali kummardajaks mitmel poolteoses, nii ka siin alguses kohe on mingi vormi osa lähe. Vihane äge, räägitakse kättemaksust ja see viib jälle. See viib jälle halastuseni ja pehme kõlalise pehmenemiseni. Kõike kokku võttes seda on väga ilus kuulata. Kättemaksu nendes on, võtab väga tõsiselt, meenutades seda jumala ütlemist, et ta maksab kätte kolmandasse, neljandasse põlve. Ta on esimene pool sellest, kus on nii see lause kui ka, et ta oma heldust osutab tuhandete põlvedeni kunagi ära unustada. Kui ainult üks pool lugeda, siis siis ta ei kehti ilmselt, vaid mõeldud on ikkagi mõlemat korraga. Sellepärast siis muusikaliselt käsi pöördub siiski küll lühemalt ja mitte nii tuhandete põlvede jaoks, aga ikkagi heledama ja rikkama poole. Ega siin edasi veel võiks öelda, ekspositsiooni lõpetav ingliaaria sind takse kaitsmisest ja sellest kuidas toitus Abelia. Temale ei ole see asi nii traagiline ja ja siin on. See episood lese ja surnud või sureva pojaga. Lesk on muusika mõttes õige kõrvaline roll aga nendel on peaaegu igal pool läheb välja kolmelisest kordusest, tähendab kõik asjad tegevuses ikkagi korduvad kolm korda vastavalt siis tugevnemise veebavaks minnes nõndaviisi ka siis käsk pojale hingama hakata ja, ja ikkagi ellu tulla, mida ta siis ka. Eksalteeritud ema suureks rõõmuks ka teeb. Ja kõike seda võtab kokku siis nende kahe tähendab lese ja Eelija duett, mis üle läheb kooriks ja mis sellega lõpetab? Noh, ühe olulise etapi oratooriumi arengus. Õnnis on see, kes käib issanda teedel, on see juht, mõtlesin nüüd minule endale väga, kuidagi nii südamele. Ta on, on vihmasaamine ja sellele eelnev aga raske stseen. Ohvri tule saamisega tähendab, eelia kutsub. Karmeli mäele kõik kokku need Baali kummardajad ja kuningas Ahabi, kes Eelijat süüdistab selles, et nii halvasti on läinud. Ja nii rahvas peab kannatama ja siin siis elasite, mina olen üksi, teid on palju ja käsib maali preestritel siis oma jumala käest nõuda. Tuld. See on väga vahvasti. No niimoodi kujutatud, tähendab Baali preestrid on küll kärarikkad. Ja nende pöördumine on üsna erinev sellest, mismoodi meie oleme õpetatud või harjunud jumala oma jumala poole pöörduma. Nad jälle mõnel korral kolmel korral paluvad või hüüavad paali poole ja Eelija reageerib teravnima pilkega. Umbes niimoodi, et hüüdke kõvemini, et ainult jumal ta võib-olla luuletab ja võib-olla ta maga, võib-olla ta hulgub väljadel ja tuld ei tule. Ja siis on väga terav muusikaline kontrast kõigele sellele. Valjuhäälselt nõudmale vastandub suuradaadio tähendab aeglane tempo, ülev liikumine, Eliase Enda palve siis nüüd. Jumal, tema jumal jahve saadaks tuld ja sellega näitaksid, tema on tõeline jumal. Ja siis selle vannutamise väga-väga-väga südamesttuleva palve tulemusena tuli tulebki tuli tulebki ja minu jaoks on muidugi see üllatav, aga, aga nii see on kirja pandud siis seesama Eelija, kes äsja nii kaunilt, paluseni tulemusrikkalt siis nüüd omakorda õige vihaselt nõuab, et nüüd kohe preestrit kokku võtta ja kõik ära tappa, mida tehakse. Kõige selle sees on ja väga tore roll rahval kooril, kes vangub. Mul tuletab väga meelde bolševike parteist, tähendab, et ikkagi ühest kraavi äärest teise kraavi äärde on nõus ikkagi nendega, kes on nelja vastu ja kohe ka nõus nendega, kes nelja poolt ja niikaua kui palutakse paali nii kaua tuliselt toetab seda ja niipea kui see on läbikukkunud, see mõte tuld pole tulnud ja nüüd tuleb ta, vaata Eestit ka kohe kiiresti asub seda tegema pärast samasuguse innuga ka teises osas eeliat taga ajama ja kui vaja tapma, et see Just sellepärast, kogu see temaatika ei olegi aegunud, muidu võiks öelda, et mis meil selle vana Iisraeli prohvetite ka pistmist, aga kuna see hoiak inimestes on ikka veel praegu ka pärast kahte tuhandet aastat kristlust üsna elav ette näidaku jumal oma vägevust, mis see tähendab, näitab mulle jumalate, ka me ei taha näha teda, vaid näha seda, et kas ta kasulik on kas ta suudab midagi, kas ta on kõvem kui need teised. Ja senikaua, kui inimesele vägivaldsuses avaldub jumalikkuse nähtavasti ei kogeda üldsegi muid asju. Ja siit, et ka see on niisugune Piltlik kujutamine, kuidas karjud paali poolt, sest ilmselt vahel korda neil ka see läinud. Ja kui eel ja väga efektselt oma põlema saab siis on tema kord. Jah, kahjuks ison. Aga mis sellest kasu on millegi kõrgema jaoks ainult ilmselt tasub niisuguseid lugusid. Mõeldagi, et kui me vana testamendi ära lõikaksime, kõigi ta koledate lugudega jätaksime järgi ainult uue testamendi lohutava sõnumi siis oleks odav arm. Senikaua kui ei ole seadust, see nii kaua, kui ei ole käsku ja karistust ja hirmu ja kõike seda on tegemist nii nagu hellitatud lapsega, kellel puudub üldse võime millegi üle rõõmustada, kellel on alati nägu mossis. See, et see tule vaatlemise episood on vahele lükatud v tähendab vihma tulekule. See teeb vihma tuleku ainult hinnalisemaks. Esimene osa sellega lõpebki. Nii et ei leia ja koor nüüd siis paluvad vihma, paluvad bet päästvat vett. Siin on joonis episood poisikese ka siis noore inimesega, kelle poole teenijat pöördub ka kolmel korral, et kas sa ei kuule mitte juba, et, et nagu tuleks, siis ma ja ja poiss astab lühidalt, ei May taevas on tühima, ei näe. Maa on, kui ma ei näe. Ja kui siis see küsimus läheb päris mingi vaks siis ta ütleb, et ja see on piiblitekst ka see et ma näen mehe kämblalaiust pilve ja see tuleb marulise hooga, tähendab, see ei, siin ei ole muusikaliselt kuigi palju aega, see pole mitte nii, et nüüd siis hakkame vihma veel, ootame, tuleb tilk tilk, tilk nagu mõnikord vihma kujutatakse, vaid vihmahoog paisub, need vetevood on möllates tulevad nende seal, ta oli oodanud inimeste peale. Ja tänukoor esimese osa lõpus ütleb, et et vetevood on vägevad. Aga issand on kõrgem ja vägevam taevas. Me kuuleme Felix Mendelsoni naeratooriumiliase esimest osa. Teose esitavad hälestermaes. Bass Helen Donald sopran, Jaal, Fornees Alt, Donald George tenor, Kerstin Klein sopran, Leipzigi raadio kooria, Iisraeli filharmoonia orkester dirigeerib kurtma suur. Moratooriumi ja teine osa on esialgu rahulikuma või pikema ettevalmistusega ja sündmusi on siin vähem. Selle eest viib nendeni vaid oluline tõus. Esialgu. Kuigi esimene osa lõppesid kuidagi väga positiivselt ja meeldivalt. Esialgu on jälle siin sopran ja koor mures. Kuigi mina, issand, olen lohutaja ja teen sinu tugevaks. Miks sa kardad inimesi, kes on surelikud? Ja kuigi Thor julgustav veel kord kinnitades kõrgemalt tulevat tuge toimub siin kokkupõrge kuningannaga abi abikaasaga, kes õige vihaselt ja palju järjekindlamalt ründav Eelijat, kui seda tegi ühekordse süüdistusega kuningas ise esimeses osas. Ja see süüdistus eelia prohvetlikku ohu, ettenägemise, selle kuulutamise ja tuleviku ohtude kujutamisega. Seda kuninganna kaheksa lüheneva ja ägeneva küsimusega. Otsese ähvarduse Niia kuulutab eemiale surma, mida ka koor väga valmisolevalt kohe omaks võtab ja peaaegu et oleks valmis seda teoks tegema. Uuesti sekkub tegevusse see hea mees, opaatia. Ta hoiatab oma retsitatiivi seeliat ja, ja peaaegu et käsi palub teda tõsiselt pageda. Helja oma väga ilusa Saarias, aga kurva Saarias on löödud. See nüüd on küllaltes Istki nuh, see, see kurbus, tühja jooksnud pingutuste kurbus. Väsimuse kurbus on nii muusikaliselt omaette. Üks kaunimaid Ozzy oratooriumis. Edasi kõrbes esialgu On rahulik episood siin tenor ja inglite jälle väga ilus Tertset ja pehmekõlaline koor on arvatavasti ka selle teose dramaturgias puhkuseks ja lõõgastuseks. Ja siis kõlab nüüd juba tegutsema kutsuma ingli retsitatiiv. 40 päeva ja ööd. Minna hoorebi mäele diilija ei puhkaks enam ei magaks enam. Ei kurvastaks enam. Seda toetab ka ingliaaria ja koraaliilmeline koor. 40 päeva ja 40 ööd rändonju kaugelt üle kuu aja. Miks õieti see ei ole nüüd Vendersoni asi, aga minul tekkis küsimus, miks õieti nii pikk teekond? Noh, 40 päeva on niisuguse piisavalt pika aja kohta kolm aastat on üks võimalus, nagu oli põud, sest seal 40 päevaga ei sünni. Aga 40 aastat oli Iisraeli kõrberännuaeg ja siit tuleb see Kristuse kiusamise aed ja paavst ja nõnda, et nendel arvudel on oma sümboolika ja 40, on niisuguse pikakatsumise mõõt. Ja siin siis jõuame õieti niukse Kahekordse kulminatsiooni, ettevalmistamiseni keeli ja laulab, mu hing januneb sinu järgi jumala järgi, kui vee järgi siis kenasti seostab teise osa esimese osa januga otsese füüsilise januga. Ja nüüd on siis üks võimas muusikaline pilt issanda tulekust mis on küll just vastupidi sellele lahendatud, kui näiteks meie Tobiase Sankt näiteks või selline peaaegu peadpööritav või vereringet, ma ei tea, pidurdav või või kiirendav sihukene otseselt raskesti läbielatav tunne lähenevast jumalast talumatust. Võimsast siin on kena tekst piiblis. Mine välja ja seisan mäe peal, Jehoova ees öeldakse talle ja vaateid, Jehoova läks mööda ja tugev ning võimas tuul, mis lõhestas mägesid ja purustas kaljusid, käis Jehoova ees. Aga Jehoovat ei olnud tuules ja tuule järel tuli maavärisemine, aga Jehoovat ei olnud maavärisemised. Ja maavärisemise järel tuli tuli väga Jehoovat ei olnud tules. Ja tule järel tuli vaikne, tasane sahin. Kui Eelija seda kuulis, siis ta kattis oma näo kuuega. Ja läks välja ja seisis koopasuus. Siin on menterson kasutanud seda originaali teksti. Mahedas Hiinast siis muusikas jõutakse, noh, võiks öelda, ülekantud mõttes sankluseni kus väga kõrge sopran laulab ja kus oli esimene kord ka või ainus kord puhta puhas meeskoor ilma naishääldeta. See on see oluline tekst sellest, et et on veel nelja, ei peaks kurvastama, on veel 7000 1000 ja Labele Truut. Iisraeli tigeda maksab, keda tuleb arvestada. Kuidas need tegelikult on siis selle Jehoova tulekuga me ju ei tea, kuidas on. See on nii, Kursti küljest võttes väga võluv see emite, see vapustav sündmusi, mitte too vapustav looduslik sündmus, vaid kui kõik varisemised on varisenud, siis tuleb Jehoova. Jumala kogemine nähtavasti on võimalik mõlemat pidi tema vägevuse kogemises ja selle vastupidises. Ja nendel mõlematel on oma õigus, ainult et palju kergem on jääda selle vägeva ilmingu juures nähtuse enda külge, nii et selles mõttes kõik see, mis siin enne eelneb, talle võiks olla täpselt samuti ka mingi paali ilmutus. Paal on maajumal ja loodusjumal ja see tähendab, et ta ilmub maavärinas kütules tuules. Ja kui jahve siin püüaks trumbata teda üle, siis oleks ta ülem Paal parimal juhul. Ja see tähendab, et, et niisuguses oratooriumi ei tohiks üle minna eeliast kaugemale hakata seda kombineerima, mis uues testamendis võiks olla. Aga kui meie mõtleme sellele, me aga unustada seda, mis Jeesuses Kristuses sündis, see tähendab, et nii nagu jumal, võib-olla ajalooisand. Aga siin on kah küsimus, kuidas me tõlgendame või looduse isand võib ta vägevus saada ka selles nähtavaks, et ta tuleb ja sureb inimeste kätte. Ta läbi laseb ennast tappa. Ei tappa teisi, vaid annab oma elu. Täielik tühjus, ei midagi, täielik jõuetus, vaikus. Ja ometigi ta on seal. Esialgu veel nüüd siis teine kulminatsioon. Elia saab uue pädevuse. Ja sõnad ütlevad, et ta süttis, kui tuli. Ja ta sõnas, põles kui tõrvik. Ja siis tuli tuline vanker ja. Ta. Viidi Sist taevasse. Natuke üllatuslikult selles mõttes, et et just nyyd, kus ta saab selle vägevuse või usalduse või jõu tagasi. Kuidagi ootaksite läheb siis ja teeb veel midagi väga suurt. Aga tegelikult jumal võtab ta ära. Sa võid suga surm olla. Ta teeb ka suuri asju, sest ta läheb Damaskusesse ja põiapa kaasaja heli Süüria kuningaks, see tähendab, et prohvetit aktsepteeritakse kuningavalikul. Prohvet valib välja mehe ja hoiab ta kuningaks ja tihtipeale tuleb eelmine kuningas selle järgi alles kõrvaldada. Kui lugeda Põhja-Iisraeli ajalugu, siis seal on niimoodi, et satub jumala silmis ebasoosingusse, hoitakse uus mees ja ka vana kuningas tuleb ühesõnaga alles troonilt tõugata. Nii et paneb süüria laua kuninga ja siis läheb ja Iisraelis või Ape Jehoova Nimsi poja Iisraeli kuningaks, nii et prohvet on mitte ettekuulutaja, vaid pigem see, kes jumala nimel ka niimoodi toimib. Ja siis järgneb see käskete Eliisa, anna nüüd oma prohveti amet talle üle. Ahaa, nii et noh, see ei ole praegu huvitanud Mandelson ja selle tõttu tema on juba läinud jõusaamisest kohe üle taevasse minekule tema asi tema teoseid. Aga siin järgneb siis veel soprani retsitatiivi koor, kvartett, kesini, laulis Hinglitena ja veel kord koor. No see on üks suure teose pidulik järel mängib suur pidulik kooda. Kus peamine on see veel ja noh, ilmumise kokkuvõte. See, kuidas ta inimeste südamed pööras issanda või siis vastavalt ka päikese poole ja et ta tuleb päikesetõusuga, ta jutlustab issanda nimel. Ta on tema sulane, ta on valitu, kes on tema hingele meeldinud või noh, heakskiitmist leidnud. Ja kuna vesi siin on algusest peale väga olulist rolli mänginud, siis kvarteti lõputekst on kõik teie, kes te olete, janused, tulge vee juurde, tulge siia. Kummardage tema ees ja kummardage tema poole oma kõrva. Ja laske oma hingel elada. Et tuleks valgus esile nii nagu hommikul. Teie paranemine kasvaks kiiresti ja võtaks enesesse issanda kirkuse. Ja lõpeb siis ülistusega, kui suur on sinu nimi kõikides maades, kus tänatakse sind? Me kuulame Felix mendel soni oratooriumi eeliase teist osa. Teose esitavad Alastair Michaels, Helen toonat, Jarthaneez Tomalt, George Kerstin Klein, Leipzigi raadio koor ja Iisraeli filharmoonia orkester dirigeerib kurtma suur. Te kuulsite Felix mendel soni oratooriumi eelias, mille esitasid pass. Alastiermaels sopran Helen toona Alt Yardon majonees, tenor Donald George ja sopran Kerstin Klein. Leipzigi raadio, koori ja Iisraeli filharmoonia orkestrit juhatas kurtma suur