Helgaja. Muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetis. Teile sobival ajal. Eelmiga ja tere head. Klassikaraadio kuulajad. Olen toimetaja Tiina kuningas, algava muusikauudistesaate teemad on täna sellised. Sel nädalal esines Tallinnas Tartus ja Pärnus Stavangeri sümfooniaorkester Norrast. Kontserdimuljeid jagab Virve Normet. Raami kuuekümnendat sünnipäeva tähistatakse konverentsi uue heliplaadi ja kontsertidega. Peadirigent Ants Soots küsitleb Kersti Inno. Päris Estonia oli neljapäeval balleti esietendus. Balleti kunstilise juhi Tiit härmiga tegi intervjuu Anneliivaste. Tartu Vanemuises saab lavaküpseks Tšaikovski ballett pähklipureja ballettmeister Maredoomingaga, räägib Hedvig Lätt. Tallinna filharmoonia le kingiti väärtuslik noodimaterjal täpsemalt räägib Jüri Lepp. Esmaspäeval algab juudi süvakultuurifestival Ariel kontsertidest, kõneleb Jaan-Eik Tulve. Sarjas noored pianistid esineb teisipäeval Estonia kontserdisaalis Irina Sahhaarikova, kes räägib oma kontserdikavast. Tallinna Georg Otsa nimeline muusikakool tähistab 80 viiendat aastapäeva. Direktor Madis Sanderit küsitleb Elena Lass. Eesti muusikaakadeemias oli koolimuusikat, praegust tehti teatavaks ka Heino Kaljuste fondi stipendiaadid. Teemat vahendab Pille Olde. Tuleval reedel esineb Eesti filharmoonia kammerkoor ja Tallinna kammerorkester Tallinnas metodisti kirikus. Neid juhatab maailmakuulus dirigent Henry Lorenz king, keda tutvustab Eesti Muusikaakadeemia professor Toomas Siitan. Tuleval reedel on järjekordne kontsert sarjast diplomaatilised noodid. Kontserdikava tutvustab produtsent Heili Vaus Tamm ja Priit Kuuse vahendusel. Saame teada, mida huvitavat toimub muusikaelus Eestist kaugemal. Head kuulamist. Tagan keri sümfooniaorkester Norrast andis Eestis kolm kontserti. Tartus, Tallinnas, Pärnus, soleeris sopran Solveid, kringel Porn, norralanna, dirigeeris soomlanna Susanna Mälki. Kava oli läbinisti rahvusromantiline. Kuidas ja miks üks norra provintsi orkester siia sattus, seda teab ja maksab suures osas suursponsor, Statoil ja lisaks muidugi norra kultuuriministeerium ja Norra välisministeerium. Nii oli kontserdil publiki valdavalt võõraid keeli kõnelev. Kontserdi esimene pool koosnes lühipaladest ja lauludest. Uue nimena meie jaoks oli Norra 20. sajandi helilooja Keiretuvaid ja tema sümfooniline pilt kapriis. Edasi oli juba kriidi ja Sibeliuse muusika. Kontserdi teise poole täitis Johannes Brahmsi teine sümfoonia Keirt veic 1908 kuni 981 on nii palju Euroopa suurkujude juures õppinud pianist ja komponist et tema kompositsioonitehniline professionaalsus, muide, kõrge on tüüpiline ka Mandri-Euroopa rahvusromantikud tele ja eks pisut kumaski helikeelest läbi nii vilja loobost kui hoone keri. See on tema õpetajaid. Sümfooniline pilt nimega kapriis. Loomulikult on see pilt ühe norra saaga ainetel ja seekord üleannetust veehaldjast. Nii tahab seletada juurde pandud sõna. Aga helikeel pajatab rohkemaski. Madalate keelpillide esimene teema manab silme ette linnulennult nähtu ühe omamoodi unustamatu norra maa. Võib-olla see kõlab pisut lugupidamatult, aga kapriis maastikumuusika kõrval kogu nii suure hulga? Jaa, jaa, Fartefartissimu kõrval võib siiski ka pisut igav hakata. Eriti kui dirigent jääb kergelt õpilaslikuks. Püüdlikult ilmekaks looduse stiihia elustamiseks helides oleks igatsenud rohkem inimese stabiliseerivad või mõtestavat vaimu. Publiku eriliseks maiuspalaks kujunes lauljatar Solveid kringel poron, kes laulis kuulsat kriigi solvegi laulu ja sama kuulsat kevadet. Ja siis vähem tuntud Jean Sibeliuse põnevat teost Luonatar, mis loodudki just soprani leia orkestrile eelmise sajandi algul. Lauljatari on kaunis ja kerge sopran aga kogu tema musikaalsus ja võlu tulid siiski eriti esile Loonataris. Ju siis raskem ülesanne stimuleeris ka rohkemaks riigi laulude eest just Grand Prix d annaks. Aeg-ajalt häiris neis ka mingi häälekooliline ebakindlus lauljatari hääles, kui ta erinevate registrite vahel liikus. Kui nüüd rääkida kontserdi teisest poolest Brahmsi teise sümfoonia ettekandest siis tulevad pähe ka mõned kiusakad mõtted. Eriti et ma pole Brahmsi muusika suhtes objektiivne, ma armastan seda väga ja naudin alati. Üsna ruttu sain ma aga sel kontserdil selgeks, et parem on kuulata silmad maas, mitte dirigenti vaadata. Miksis Mulle tundus, et orkestri muusikaline kultuur oli oluliselt kõrgem ja sügavam dirigendi omast. Ja kui ma sellele äratundmisele olin jõudnud, siis tegelikult naelu, kuidas mu pilgu hoopis orkestri esimese viiuli ja orkestri kontsertmeister, Zweinud Sand. Ma nägin ja kuulsin, millise tunnetusega orkester Pramsi mängis. Ja sain aru, et nad on seda teost palju kordi mänginud, et nad on selle omandanud ja omaks võtnud. Võib-olla aastaid nendega töötanud Aleksander Dmitrijevi käe all, kes teab, muide, Dmitri helist kui dirigendist pean ma tohutult lugu. See Brahmsi sümfoonia esimene osa oli fantastiliselt kaunilt nüansseeritud ja hingestatult mängitud. Orkestris kiirgas lausa armastust teose vastu. Dirigent mängis kaasa. Aga tema löök oli esialgu veel liialt üheülbaline. Kuigi jah, eks potentsiaali tal kindlasti on. Ja siis veel üks asi, mis sümfoonia-le kui tervikule karuteene osutas. Publik oli soe ja helde ja plodeeris kõigele ja kõigile ja palju ja Brahmsi sümfooniaosade vahele ka. Orkestrantide hoidsid naeru tagasi. Aga suundudes juba järgmise osa juurde, ei olnud neis enam seda päris Pramsi hinge, kuigi nad mängisid hästi. Nii kujuneski olukordadest tingituna parimaks elamuseks sümfoonia esimene osa. Ja muidugi mulje orkestrist tervikuna. See on suurepärane muusikute kollektiiv kõrge sisemise kultuuriga ja suure potentsiaaliga. Küll tahaks seda kuulda samaväärse dirigendi orkestri ees Susanna vältile, aga palju jõudu ja häid eeskujusid ja rohkem nii kätekuivati TÖÖD instrument on tal oivaline. Mõtlen Stavangeris sümfooniaorkestrile. Rammi juubeliürituste raskuspunkt on sel nädalavahetusel. Eile esitleti Eesti muusikaakadeemias plaadi triloogiat Vision of Estonia nägemus Eestist kuhu koondatud Veljo Tormise meeskoorilooming. Kavad seadis, kui dirigent Ants Soots ja ilu ja taaskord rõhutas, koostanud seega Tormise loomingut reastades oma etteteosed. Kaks varem ilmunud plaati on meie kuulajale juba tuttavad. Juubeliks välja tulnud plaati tutvustame 21. detsembri pärastlõunal kavas pärast plaadi esid. Lust algas Eesti muusikaakadeemias rahvusvaheline konverents meeskoorilaul ja 20. sajandi muusikaelu. Konverentsi korraldas Eesti Muusikaakadeemia muusikateaduse osakond. Rammi 60. sünniaastapäeva puhul palun professor Urve lipuselt tutvustada lähemalt käsitletavaid teemasid. Käsitlusele tulevad teemad isegi laiemalt kui ainult 20.-st sajandist. Natuke räägime ka 19.-st sajandist, sest meeskooriliikumine algas siis nii, et kuuleme saksa meeskoori liikumisest. Üks ettekanne näiteks on Schuberti lauludest üldse Schuberti seostest saksa meeskory liikumisega ja suurtest saksa laulupidudest. Minu arust üks väga põnev ettekanne on saksa meeskoorilaulu ja just saksa meestelaulu seltsi seostest poliitikaga. Kuidas olid vahekorrad natsionaalsotsialistliku parteiga? See on saksa laululiikumise ajaloos üks must peatükk ja praeguseks on ajad juba nii kaugel, et neid asju uuritakse ja neist räägitakse. See põlvkond, kes oli ise asjasse seganud tunud noored, uurijad ei tunne, et nad oleksid kuidagi emotsionaalselt ise asjadega seotud. Aga meie jaoks on saksa teemad muidugi väga vajalikud, sest meie meeskoorilaul on ju oma juurtega sellest saksa traditsioonis kinni ükskõik kui hoolega me oleme püüdnud eestipäraseks rahvuslikuks sellest vabaks saada. Aga siiski suur osa repertuaarist kattub väga paljud. Meie kõige kaunimad laulud on tehtud ikkagi parimate liider tahvellaulude eeskujul ja me peame teadma, mis asja liider, tahvel on. Ta ei ole ainult et niisugune halva muusika sünonüüm. Nii nagu Rudolf Tobias, saati seda eesti muusikaloos on kasutatud, kuigi loomulikult igas žanris on head ja halba. Ja eriti niisuguse massi muusika hulgas on palju, pole lihtsalt lamedat, natuke sentimentaalse muusikat, kus seda ei oleks aga liider, tahvel, laulu liikumine kahtlemata oli suureks eeskujuks ja ka püüd sellest lahti saada andis suuresti tõuke meie parimate meeskoorilauljate seniks, nii et me peame teadma, mis saanud. Ja need teemad tulevad käsitlusele kahel päeval, aga kust on tulnud need ettekandjad? Ettekandjad on põhiliselt Saksamaal, kõigepealt nimetaksin professor Friedemann Bruzniacki Versburgi ülikoolist. Tema on pikka aega teinud saksa koorimuuseumi, see muuseum küll praegu vist enam ei tööta, aga seda uurimisteemat jätkata ja muuseumimaterjalid muidugi tema ülikooli juures on edasi. Siis see on siin folke bulin, kes on Lundi Ülikooli emeriitprofessor ja londi meeskoori dirigent olnud ja kes on pikka aega püüdnud meile pähe panna seda mõtet? Ärge põlace koori uurimist, see on teie muusikaloo seisukohalt nii tähtis ja pole praeguseks, me oleme niikaugel, et nagu võitmet sellest rääkimiseks 10 20 aastat tagasi tundus tõesti, et need on ju nii lihtsalt laulud. Kuidas saab üks tõsine muusikateadlane sellega tegeleda? Konverents jätkub täna Eesti-poolsetest ettekannetest sai eile kuulata Toomas Siitan ettekannet koorilaulust ja koguduse laulust Eestis 19. sajandi keskel. Täna analüüsib professor Urve Lippus 60.-te aastate muutusi eesti koorilaulus rammi repertuaari põhjal ning Ernesaksa müstilist fenomeni Saarid andmeid. Ettekanne keskendub RAMi repertuaarile kaheksakümnendail aastail võrdluses harrastusmeeskooride repertuaariga. Täna kell viis aga algab Estonia kontserdisaalis kontsert rammi juubelisarjas ramm täna Ants suutsi juhatusel, kes meile nüüd sellest lähemalt räägib? Selle kontserdi nimi on tõepoolest ramm täna, mis tähendab seda. Kuigi me laulame tõepoolest tänapäevast muusikat. Meie kavas on 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi algul loodud teosed. Penderetski, kes sündis 1933 ja kõige noorem helilooja meie oma koorilaulja ja 1977 sündinud kelda muidugi ramm täna tähendab ka seda, et me oleme ju mitme 1000 aasta Ta vanust muusikat Gregoriaani koraalist kuni jazzini välja, aga ramm täna selle kontserdi kontekstis on tõepoolest eelmise sajandi lõpul ja nüüd alles äsja loodud teosed et ka lausa esiette Cannes. Et 11.-st teosest on esiettekandeid Eestis kuus. Tellisime spetsiaalsed teosed Renee keldult Aare kruusimäelt ja nimelt need on siis ühendatud improvisatsiooni, ansambliga improloo ja niimoodi meeskooriga kokku komponeeritud. Ja need on ka teie oma lauljat mõlemad. Tõepoolest, meil on selline juhus, et meil on kaks diplomeeritud heliloojat. Meie eesmärk poligi otsida tänapäevaseid teosed, mille väljendusvõimalused ja väljendusvahendid lähevad mõnevõrra eemale traditsionaalse meeskoorist. Nimelt poholteni alles möödunud aastal valminud teos kahele koorile. Improloo ja meeskooriühendusest ma juba rääkisin, siin on Peeter Vähi, nõnda kõneles Nietzsche, kus on solistid, meeskoor, kellad ja siin on omapärane ka kooriasetus, mis annab väga huvitava ruumilise efekti. Veljo Tormise Sampo tagumine meeskooriversioon on tõepoolest esiettekandes ja siin on väga huvitavat instrumendid, on alasi ja palk, trummid. Mis Sampo tagumine see muidu oleks, kui seal poleks alasid. Urmas Sisaski isale on küll meil Eesti Kontsert elus küll mõne korra kõlanud, aga see on hästi. See subjektiivne loits, nii nagu Sisaski kohane. Kalasemad Tõnu Kõrvitsa ja päike tõuseb, mis me mõned aastad tagasi Eesti muusika päevadel esitasime siin hästi paljuhäälne väga põneva koloriidiga. Ühtse koloriit loob sellise huvitava karakteri ja huvitavat tunde. Selle teksti mõtestamisel avastasime Penderetski peledit kaamos, toomina, kiitke issandat. See on viie häälsele meeskoorile kirjutatud 92. aastal ehk juba natuke teistmoodi Penderetski, kui me oleme harjunud 70.-test aastatest kuulma ehk meenutab helikeeleliselt ja tundelaadi natuke tema Jeruusalemma seitse väravat interneti kaudu tekkis meil huvitav ühendus Ameerika helilooja Jackson pööki ja Itaalia heliloojaga Giovanni bonaato. Nad ise olid internetist leidnud, meedia pakuvad oma teoseid. Apsis peeki Assendi deus ja vanni bonaato Crux videeris mis on kirjutatud regoriaali ansamblile, solistidele, kellale ja neljale meeskoorile ja selle ruumilise efekti ja elamus annab just kooriasetus, mis on eelnevalt juba ette nähtud. Kontsert ramm täna algab Estonia kontserdisaalis täna kell 17, klassikaraadios saab seda kuulata teisipäeval. 10. novembril algusega 15 15. Liiga ja neljapäeval, 18. novembril esietendus rahvusooperis Estonia lühiballetiõhtu armastuse ja kirega. Lavale jõudsid kolm uut, ühe vaatuselist balletti erinevatelt koreograafiliselt. Ungari koreograaf Debretseni balletijuht. Ati leigerhaasi tõi välja balleti Tulilind Stravinski muusikale soome koreograaf, praegu Hollandi tantsuteatris tegutsev Jorma Elo lavastas tantsuetenduse, Rail võib nii šopääni muusikale ja Estonia balleti kunstiline juht Tiit Härm tõi lavale kaks Raveeli kuulsat teost. Valsi ja pool ära. Räägime Tiit härmiga balletiõhtu ideest, mis ühendab neid kolme lühiballetti, mis oma tantsukeelelt on ju väga erinevad. Ja kuidas langes teie valik just neile kahele külaliskoreograafile Attila igerhaasile ja Jorma Elole? No eelkõige peaks vist ütlema seda, et miks tänapäeval üldse tehakse ka palju ühe vaatuse olisi palette kaasaegses balletiteatris eelkõige on see huvi sellepärast et ma olen muusikaliteratuuris, on väga palju väärtteoseid mis ootavad oma järge, et neid teha laval. Samas on koreograafid huvi ka väga suur, mitte programmilise muusika vastu. See on üks põhjus, teine see, et see võimaldab ühel õhtul kasutada väga erinevaid tantsijaisiksusi neid avada ja samas erinevate teoste kaudu anda ka võimaluse puhulikul uuteks avastusteks. Et balletiteatris anda erinevaid stiile ja käekirju. Ja kõike seda ühendab see, et me tuues välja nüüd konkreetselt need kolm ühele vaatuses balleti, meil oli lähteülesandeks, et nendest oleksid vähemalt maailma esiettekandes. Teine ülesanne oli see, et see kujunduslik külg oleks küllaltki kergemalt teostatav ja samas kogu lavastuskuludele vastav. Ja kolmas, et oleks kindlasti see suhtlus, kõik erinevad koreograafiliselt käekirjad. Ja meid ühendas muidugi eelkõige kui nii, nagu me määratlesime, nimetas armastuse ehk et me tegelikult ju räägime armastusest ja kirest, selles etenduses tantsime armastuse kirega kirglikult armastama ja tantsukunsti, et oma tunnetele ja oma seisunditele väljundit leida erinevates korra, klassikalistes keeltes. Teie ise lõite koreograafia kahele rabeli väga tuntud teosele, valsile ja poolerale. Miks valisite just need teosed? No see mul ammune idee juba 90. aastal tahtsin neid ballete teha, muidugi sel juhul oli mul mõeldud see safangi ja Schönbergi muusika kokku. Aga ma arvan, just ravil on ju kirjutatud nad mõlemad korreograafilise põimid ja nad on kirjutatud spetsiaalselt kuulsale Venemaale rinile Ida Rubin Stenile. Asend jäägilevee ajast ja need teosed vast ei vajagi kommentaari, nad on nõnda tuntud. Samas on Ühest küljest valsi puhul tegemist teatud nostalgiaga valsi järgi ja seda oli väga huvitav seesmise korreograafilise dramaturgia üles ehitada ja samas poole raskus on, ütleme, sensuaalset meloodias ja mehhaaniline teatud rütmika seos kire kasvatamisel, need on lihtsalt Kurographil väga huvitavalt teha ja tegelikult on see muusikesedasamas juba tants. Üks ilus suurejooneline ilusate deklaratsioonidega ilusa muusikaga ballett on taas Vanemuises lavale tulemas ja seekord on pähklipureja hoopis peaks vist ütlema julgelt, uues kuues. Uued tegijad on ja seda tutvustabki peaballettmeister Mare Tommingas ja esietendus on juba järgmisel nädalal, 26. novembril, viimane pähklipureja minu lavastuses oli üheksa aastat tagasi. Seekord tuleb siis pähklipureja meeskond lavastusmeeskond Rootsist ja Rootsi kuninglikus ooperi balletiteatris mängitakse seda etendust juba ka üheksa aastat. Sel hooajal on siis võimaldatud Vanemuisel luua, võib öelda, et uus balletitrupp, aga noor väga teha, tahtjad, noored, inimesed, andekad ja see pähklipureja, mis nüüd esietendub. See on tõesti väga suurt klassikaliste deklaratsioonidega, mida ei ole ammu Vanemuise laval lapsed näinud, tõelist muinasjutt. Nii nagu minu lapsepõlves oli, et raamatuteed lahti ja eriti väiksed tüdrukud unistasid siis printsist ja sellest võlumaailmast, ilusatest kleitidest ja, ja imedest. Et seda kõike saab nüüd selles pähklipureja näha, kunstnikud, mõlemad, nii lavakujunduse kunstnik vooru peal, kui siis kostüümikunstnik Ann-Mari Anttila on teinud väga ilusat tööd, nii et last seal, kui see eesriie avaneb võib-olla siis mitte esimeses köögipildis, aga, aga järjest see ime nagu läheb suuremaks. Et siis, kui see kõik need vaheriided, maalitud hotellid ja kõik on üles kerkinud ja kui hakkavad siis lumehelbekeste sadu ja udu mööda lava lendlema ja, ja rotikuningas ilmub kuskilt müstilise tossu seest lava alt ja kuusk kasvab enneolematult suureks kuuseks ja ahi läheb väga-väga suureks. Need need lapsed, tantsijad on seal väga pisikesed nendega võrreldes, et need imed sünnivad täiesti märkamatult. Nii et kui see aasta läheb pähklipureja koos jõulumaaga, mis on ka täis oma imesi, siis see peaks olema. Kui mina läksin laps praegu, siis siis ma siis ma nõuaksin emmelt kõigile etendusele piletit, sest teda ei jõua ühe nagu etendusega kõike ära vaadata, mis seal sünnib, et koos pähklipureja balletti etendusega on Vanemuise suure maja fuajeesse välja pandud Petteri ja Lotta jõulumaa ja siin on ka väga palju põnevat uudistada etendusi, mängida Läks terve detsembrikuu jooksul. Kui me mängime nüüd esietendusega kokku 22 etendust järjest, et mõnel päeval on ka kaks etendus ja jaanuaris on siis viimased sel hooajal viimased kaks etendust, et siis nagu saab jõuluaeg otsa. Aga siis ma arvan, et me mängime seda kokku vast kolm hooaega veel seoses pähklipureja balletti etendusega on ka üks üllatus ootama. Seis jah, et kui need kahtekümmend kahte etendust tantsivad nüüd meie noored andekad ilusad artistid siis viiendal detsembril on harukordne ja ainukordne võimalus näha Rootsi kuningliku balletisolist pähklipureja peaosades ja nad on tõesti üliväga head, sest näiteks noormehel Jan Erik Vikstramil on selline tiitel nagu tema Kuningliku Kõrguse, Rootsi kuninga õukonna esimene tantsija ja rohkem infot peatud sekkovski, balleti, pähklipureja ja Vanemuise jõulumaa kohta leiab Vanemuise teatri koduleheküljelt. Neljapäeva õhtul toimus Eesti Muusikaakadeemia kammersaalis Günter Kleini poolt annetatud noodikogu esitluskontsert esines Tallinna kammerorkester. Noodikogu on annetatud Tallinna filharmoonia le Jüri Lepp, kes on see annetaja Günter Klein ja milles tema annetus koosneb? Günther Klein on pärit Saksamaalt, on sündinud 1926. aastal ja ta on oma elukutselt viiuldaja, kelle elutee ei ole olnud sugugi kerge. Oma muusikuteel olnud päris palju igasuguseid komistuskivisid ja kõigele vaatamata on ta ikkagi jõudnud oma elu eesmärgile. Mänginud Hamburgi riikliku filharmoonia sümfooniaorkestris Hamburgi sümfoonikutes ja nende Kamaral kest siia Põhja-Saksamaa kammerorkestris oma elude kohta on ta ise öelnud. Elutöö on enamasti arvude aastaaegade saavutatud eesmärkide jada. Ma tahan aga öelda, et ruumis saab elutee ja eesmärkide vahel anud võitlus. Standard, kus loovutatakse, võidakse saavutada täiuslikkus ja sära. Aga ka kaheldakse ja tehakse vigu ja tema noodi kogumistanud meile annetas. Tegelikult algselt oli see plaanitud 56 muusikapalaga, nüüd hilisemal inventeerimisel, siis me leidsime, et seal on hoopiski 93 teost mis on tegelikult päris suur kogus isegi nii nagu ERSO suurim noodikogu, tõenäoliselt Eestis isegi võrreldes personaudi koguga igal juhul Tallinna kammerorkestrile, see on tohutult suur annetus. Ja milliste nootidega siin tegemist on, mis ajastust need on? Noodid on peamiselt kõik. Ja see noodikogu hõlmab väga tuntud suur mees nagu näiteks Bach ja Mozart, aga on ka päris mitmed meile võib-olla isegi täiesti tundmatuid nimesid nagu näiteks odavam vana näete, William poiss Garfoidi Haabel ja noh, siin on veel teisigi tundmatuid niiviisi. Kuidas tekkis Günter kliinil tse mõtte annetada oma noodid meie Tallinna filharmoonia-le, kuidas need kontaktid tekkisid, see kontakt tekkis poolenisti juhuslikult, sest et Hamburgis sattus juhatama meie hea koostööpartner Vello Vaher ja tema tundis väga hästi tolle orkestri kontsertmeistrit vasele. Orkestri kontsertmeister oli omakorda jälle suur sõber, härragenterg Lenin ja tema oli siis teadlik tema mõttest, et ta tahab annetada mingile orkestrile oma noodikogu. Ja loomulikult siis Vello Pähn helistas vahelistrueeri klassile ja mis meil siis selle vastu sai olla, on need ikka konkreetsed, mitte noodifirmade poolt välja antud noodid või on käsikirjalise noote, ka? Seal on mõned käsikirjalised noodid, aga võib öelda üks, 98 protsenti on kindlasti kirjastuste poolt välja antud noodid. Kas need noodid on mingil määral saadavad ka teistele huvilistele ja kindlasti see oli nagu ära Günter Klani suur soov, et need noodid oleks kättesaadavad ka kõigile üliõpilastele ja noh, üleüldse kõigile noortele muusikutele Ei iga ja 22.-st 24. novembrini toimub Eestis juudi süvakultuurifestival Ariel kõnele festivali kunstiline juht Jaan-Eik Tulve. Festivali äri-l on pühendatud juudiga süvakultuurile, et me tõepoolest tahame näidata seda alustuge, millele toetub kogu maailm, sest tegelikult on ju juudi kultuur aluseks paljudele erinevatele kultuuridele. Kuna juudid on viimased 2100 aastat rännanud ringi mööda maailma ja on oma kogukonnad loonud kõikidele viiele kontinendile ja väga tugevates sidemetes olnud nende maa põliselanikega vahetanud kultuuri, siis tõesti lõimumine on olnud väga tugev vastastikusest toeks, nii et just nimelt seda sügavat kultuuri. Me tahamegi siia selle festivali raames tuua. Esimene seal juudi süvakultuurile pühendatud festivalil esitletakse raamatut rabiin, nahmanni jutud, samuti annab loenguid professor Dan Shapiro. Läti vabariigi lõppemisega tegelikult kadus Eestis juudi kultuurautonoomia, mille pärast Eesti oli tolle aja maailmas isegi kuuluski ja juutide poolt austatud. Kõneles Jaan-Eik Tulve festivali raames jõuab Eestisse ka ida, ma juutide ehk sefarde traditsioonilisi laule esitav maailma muusika superstaar Emil on. Emil rean ise tuleb Iisraelist, muusikud Pariisist, nad on kõik syndinud Marokost. Siin on kindlasti maailmas praegusel hetkel kõige tuntum sünagoogi Kantor sellise suunaga, et ta esindab Sephardide juutide traditsiooni. Ja just nimelt on üles kasvanud kogu aeg lauldes. Ta saavutas isegi tuntuse lauljana juba siis, kui ta oli seitsme-kaheksa-aastane oma ühiskonnas. Maroko juudi keskkonnas oli ta juba tuntud ööbik ja Iisraeli minnes hakkas ta õppima tolleaegse tuntud Stefani kantori juurest jätkab ka sellist traditsioonilist sinovi kantori elu talvel tähelepanu väärne seetõttu, et ta tihtipeale teeb koostööd väga erinevate muusikutega, näiteks tal lähikuudel seisab ees ühisprojekt kroonas kvartetiga. Jaan-Eik Tulve kommenteerib paari sõnaga ka seda, mida võiks eurooplane Stepford'i kultuurist õppida. Defardi traditsioon on võib-olla säilitanud rohkem sellist vana, kuigi see fordi muusika on üle võtnud väga palju araabia mõjutusi muusikas, mis isiklikult mind nagu väga huvitav just nimelt Oramentaalne väljendus tegelikult romantilist muusikast alates vokaalmuusikaga sellise parlamentaarse väljenduse tegelikult raal muusika traditsioonilisi ühiskonnas, nii kaugele kui me saame minna, tähendab eelkõige just asementaalset mõtlemist. Traditsioonilise laule Emil sarja on nii esituses on võimalik kuulata teisipäeval, 23. novembril Vanemuise kontserdimajas ja kolmapäeval 24. novembril Estonia kontserdisaalis. Festivali pikemat tutvustust on võimalik kuulata esmaspäeval, 22. novembril klassikaraadio sügisklassika saates pärast kella 11 kümneseid uudiseid. Teisipäeval toimub järjekordne kontsert sarjas Eesti noored pianistid. See on sarja teine kontsert, kus esineb Irina Sahharenkova. Kontsert toimub teisipäeval Estonia kontserdisaalis kell 19. Irina pidade sellel kontserdil esitate. Esimeses pooles mängin Beethoveni TÖÖ tuur paati number 29 niinimetatud hammerk lohistanud ja siis teises pooles summani glasleriad kaks suurt ja ulatuslikku teost. Eks valikel õe aeti nii, et mõni tükk on lihtsalt juba valmis ja mõnda tahaksid. Mängib siin ei ole mingeid selliseid kindlaid põhjuseid, seda hammert, klaver, sonaati ma olen juba ammu tahtnud mängida ja nüüd hakkasin seda õppima ja Grasleri jalad õppisin ka, tahtsin suurt romantilist teost mängida. Kas te ei ole kumbagi varem esitanud? Kresserjaanud olen küll mänginud juba mitu korda isegi Kadriorus ja oma doktorikontserdil ja siis Hispaanias mingisse taga kontserdil. Kas võib siis sellest kavast teha järelduse, et teile on hingelähedane selline klaverirepertuaar? Et tegelikult ei ole, sest tegelikult klassikaline või selline hilisem kaasaegsem on vist mulle natuke lähedasemad. Kergem on harjutada ja kergem on mõtteid leida. Materjali vastupanu ei ole nii suur. Aga ometi valisite just sellised suhteliselt romantilised palad endaga avastada. Ja aga tegelikult tee Tueni selles saalis on üsna palju polüfoonia ja nii suur Fooge on lõbus ja mulle väga veelgi Foogasid mängida. Tähendab sellist polüfoonilise muusikat. Kas te esitate need teosed nüüd ainult ühel korral ühel kontserdil? Ja Tallinnas. Mis teid üldse veel ees ootab, nüüd lähiajal? Üsna pärast seda kontserti, kaks päeva pärast on mul otsa kooli orkestriga kontsert kus ma mängin soprani esimest kontserti. Nii et esinemisgraafik on teil üsna tihe Ja siis, kui ma jõuan koju 10. detsembril ma mängin sedasama kontserti Kuopio orkestriga. Irina Sahharenkova esineb Estonia kontserdisaalis teisipäeval, 23. novembril. Kontsert algab kell 19 ja klassikaraadio teeb sellest kontserdist ka üle kanda. Järgmisel reedel, 26. novembril toimub Estonia kontserdisaalis Georg Otsa muusikakooli 85.-le aastapäevale pühendatud kontsert sealsetest esinejatest ja kavast, räägib kooli direktor Madis Sander. Üritus algab siis täiesti klassikalise sümfooniakontserdiga, millestki enam klassiklisemaks vist minna ei saa, kui esiteks kõlab Ludwig van Beethoveni avamäng Corioloun mille järel tuleb ettekandele šopääni klaverikontsert-d-moll number üks. Ja esitab siis kooli vilistlane erinevas arengukava, kes on rahvusvaheliste konkursside laureaat, siis nii Hispaaniast kui Belgiast. Ühtlasi on ta ema doktorante juba õpib samal ajal ka Sibeliuse akadeemias. Ja teisel poolajal tuleb siis ettekandele Mozarti sümfoonia g-moll number 40. Orkestris löövad kaasa ka mõned vabatahtlikud kooli vilistlased, kes väga soovisid ise kaasa mängida. Me ei tahtnud näiteks keelama hakata. Selle kontserdi dirigent on Hando Põldmäe. Hando Põldmäe on noor dirigent, kes on otsaga orkestriga töötanud juba teist aastat ja on saavutanud, et väga häid tulemusi. Ma arvan, et kes käisid kuulamas vestestorit, võisid olla üllatunud, kui, kui hästi tegelikult orkester mängis niivõrd nõudlikku muusikat, kuis ta tõstani partituur. Ja pärast väikest lühikest sõnavõttu järgneb siis vabam osa, kus fuajees mängib vilets ansambel, mida juhendab Jorma eespere ja samal ajal lükatakse toolid lava alla. Lavale kolib kooli bigbänd. Kes siis mängime umbes pool tundi pisemat kooli vilistlased, õpetajad, solistidena. Pärast bigbändi tuleb lavale afro kuum ansamblit Omachiminud juhendamisel, mõlemad orkestrid, niisiis joranga põlgan Huldo mängivad oma repertuaari ja pärast ladina muusikat tuleb siis tantsuosa, kus tantsumuusikat mängivad popansamblit Meelis Bunderi juhendamisel. Ja sellega peaks jätkama tegevust kuni keskööni välja. Nii et kõigil vilistlastel on palju palju põhjust kohale tulla. Mitte ainult, et näha, kas siis kursuse kaasasime kuulata head muusikat või kes, kes mida. Kontsert toimub järgmisel reedel, 26. novembril Estonia kontserdisaalis algusega kell seitse õhtul. Neljapäeval tähistati muusikaakadeemias Heino Kaljuste sünniaastapäeva. Toimus kooli- ja koorimuusika päev ja kuulutati välja selle aasta Heino Kaljuste fondi stipendiaadid ja tänavusel aastal möödub 40 aastat esimeste muusikaklasside avamisest Eestis. Selleks esimeseks kooliks oli praegune Westholmi gümnaasium. Koosviibimise avas Tartu Karlova Gümnaasiumi lastekoor Heino Kaljuste lauluga ringmängulaul ja edasi sai sõna koolimuusika instituudi juhataja dotsent Airi Liimets. Kasvatusteadustes on viimastel aastatel palju kõnekam koolikultuur, mille tekkimiseks mingisse institutsiooni peetakse oluliseks vaimseks vaimsuse, elujõulisuse ehk kestvuse olulisemateks akteristikuteks võiks aga pidada ühelt poolt suutlikkust järjepidevus, eks, ehk see tähendab siis traditsioonide olemasolu. Selle aasta Heino Kaljuste fondi stipendiaadid kuulutas välja Muusikaakadeemia professor ene, üleval. Tänavused stipendiaadid on Tartu Karlova Gümnaasiumi direktor ja muusikaõpetaja, Tartu poistekoori peadirigent, laulupidude üldjuht, unde kokk lubanud, aga mul oli seda väga auväärset ja tähendab väärset CV teile tutvustada 1977.-st aastast kuni tänaseni see on siis 27 aastat on kindlakäeliselt juhtinud oma kooli undel koht kes on ühtlasi nii direktor kui ka muusikaõpetaja. 1973.-st aastast on undel kokk Tartu poistekoori dirigent ja 92.-st aastast tänaseni peadirigent. Under kokk on 80.-st aastast alates olnud Tartu Karlova raadiumi süvaõppega klasside loojaks ja initsiaatoriks ja tänu selle kooli tekkimisele on Tartus praegu väga tugev poistekoor, rääkimata kooli enesekoorides. See on aukartust äratav. Kõigepealt lastel on koolis kolm mudilaskoori, sealt algab muusikaõpetus pihta. Koolis on puhkpilli, keste õpetatakse lisaks veel instrumente, soololaulu, muusika, ajalugu, alates viiendast klassist 95. aastal komplekteeriti kooli segakoor, et osa võtta kooli segakooride vabariiklikust konkursist Saaremaal, kus ega ära hoida. Mul on olnud au olla Heino Kaljuste õpilane ja tõenäoliselt eesti koolimuusikas ei olegi selliseid inimesi, kes ei tea, kes oli Heino Kaljuste ja kui lai oli tema tegevussfäär või mitmes valdkonnas ta tegutses, kuhu võib jõuda, seda kõike kasutades on väga hästi näidanud meie vabariigi tippkoorid ja kollektiiv. Järjepidevusest Tõnismäel on üks gümnaasium, see on tegelikult vene õppekeelega kool, kus kaua aastaid töötas seal ioni tungal. Sellel ajal oli see kool musterkool. Me käisime üliõpilastena tunde kuulamas ja imetlemas väga hästi sisustatud muusikaklassi. Praegu ise rõõmustab sellesama kooli tänast õpetajat ja tänast koolimuusika instituudi magistrandi ja meie stipendiaate hinnarüüd. Olga Tungal, kes on olnud linnaõpetaja. Mul tuleb meelde esimesele, ma tegin temaga dirigeerimist tunde, Kivimäe ja tund hakkas kell kaheksa hommikul. Tüdruk ei ole kordagi hiljem väga tublid. Tüdrukud. Heino Kaljuste nooremõpetaja stipendiaat Inna rüü tunnistas, et Heino Kaljuste toonased ideed on elujõulised ka praegu. Mis puutub vene kooli vene koolides, on olukord väga erinev, aga kui rääkida Eesti koolides, kus ma olen käinud Heino Kaljuste jätkub. Rööv sõnul on enne koolipäeva tarvis oma vaim valmis panna. Kas kindlasti peab olema hea tuju soov luua midagi head ja see ongi kõige tähtsama? Tuleval nädalal tuleb Eesti filharmoonia kammerkoor ja Tallinna kammerorkestriga töötama üks juhtivamaid vanamuusika interpreet Andrea Lorenz king, keda teab meie kuulajale soovitada meie vanamuusikaspetsialist. Toomas Siitan. Andri Loorents king on praegu kahtlemata üks üks põnevamaid muusikuid, kes eelkõige barokkmuusikaga ennast on sidunud kuigi ta mängib ka keskaja muusikat, renessansi ta on ise harfimängija ja tõesti, ta on avanud selle pilli või, või üldse keska aegsete ja varaste näppepillide maailmas mingi niisuguse dimensiooni, millest me ei olnud siiamaani teadlikud. Erakordne musikaalsus, niisugune vaba fantaasia, lik musitseerimine, see on see, mis, mis teda iseloomustab. Tema kolleegid ütlevad, et noh, tema on ju king. Ta on tõesti oma valdkonnas nagu võrreldamatu maailmas. Aga nüüd, kuna näppepillid on igasuguses muusikas olnud ju põhiliselt seotud koostööga teiste muusikutega, nad on mänginud alati mingi ansambli koosseisus siis Henryle oranz king on saanud tasapisi ka paljude erinevate muusikaliste koosluste kunstiliseks vedajaks. Ja Ta on ennast näidanud ka väga põneva dirigendina, kes toob välja tihtipeale niisugust huvitavat üllatavat repertuaari, nii nagu ka nüüd siin siin filharmoonia kammerkooriga. Nii et tegu on, on kahtlemata tänase päeva ühe eredama ja, ja omanäolisema muusika. Andrei Lorents, kingile on see juba kolmas koostöö Eesti filharmoonia kammerkooriga. Eestis esitatavat kava nimetab André Lorents king hispaania helilooja Francisco valsi missa pealkirja järgi skaala arretiina. Missas mängib ta ise hispaania harfi Endel joodis, kuninganna Anna sünnib, lisaks mängib ta klavessiini. Endel orelikontserdis soleerib Aga orelil. Kontserdil on kaastegevad veel Imbi Tarum orelil ja Eero palvi aineid teorbil ja kitarril. Andrea Lorentz king esineb koos Eesti filharmoonia kammerkoor ja Tallinna kammerorkestriga 26. novembril Tallinna metodisti kirikus ja 27. novembril Haapsalu Toomkirikus. Reedel kell seitse Tartu Ülikooli aulas ja laupäeval pool kaheksa Tallinnas Kanuti Gildi saalis toimuvad järjekordsed diplomaatilised noodid, seekord Holland ja juba ära proovitult hea ansambli koosseisuga, nimelt et Euroopast pillimehed ja eesti tantsijad. Pealkiri on kaval don Juani pidusöök. See on kaasaegne muusikalis koreograafiline fantaasia, kus siis muusikat teeb ansambel Holland, Venbleyers ja tantsijat, eks on hele norg, Einar Lints, Kristiine otsing koreograafia Anu Ruusmaalt. Idee on selles, et kolm erinevat heriloojat erinevatest ajastutest on püüdnud Mozart Jamarjääri Don Juani portreteerida ja tuua kaasaega Niinega, ütles don Juani osatäitja Einar Lints ei ole Don Johanil ajastu piire, tema kohaneb ja On Don Juan igasuguse sajastus igasuguses stiilis. Tema jaoks on piir ainult tema ise. Ansambel vint leiers on selles mõttes meie sarjaga, kus ju on erinevate kunstivaldkondade sünteesi püütud pakkuda väga sobiv. Eestis esitavad nad ka kaks lugu, millel koreograafiat ei ole. Need on kaasaegse hollandi helilooja avamäng, jaapaniteemaline Šoya i ja ansambli teine meelisvaldkond, tundmatute heliloojat. Loomingu väärtustamine, niisiis hollandlase Krummer grammeri partiida. Pärast ansambli lugusid tuleb siis osa koos koreograafiaga nimetatud don Haanist ja siingi on üks 18. 19. sajandivahetusel tuse virtuoosliku helikeelega helilooja Joseph strieven, see teinud Mozarti Don Juan'i avamängule ja olulisematele teemadele seade ja on ka tema teema ja variatsioonid don Joannile. Sellele järgneb kaasaegse tshehhi autori Hannale Oudova Don Giovanni striim. See on siis tehtud ka unenäostiilis. Koreograafia ansambli kohta võib öelda seda, et nad on kogutud kokku Madalmaade parimatest puhkpillimängijatest. Siia Eestisse tuleb kümneliikmeline koosseis ja kahtlemata on nende esinemisgraafik äärmiselt tihe. Oleme neid oodanud ja proovinud leida sobivaid aegu. Siin juba kaks hooaega esinevad nad maailma parimates kontserdisaalides. Miks on valitud koreograafiks just Anu Ruusmaa on põhjus see, et tema tundlik tantsukeel, mis kunagi ei koosnevaid liikumisjoonistest füüsiliste võtete kogumist, vaid on publikut kõnetav, erinevaid assotsiatsioone esile kutsuv, erutav ja huvitav, see suudab sellist süžeed kõige paremini edasi anda ja Holland lendlehes võtab selle Neid kava koos eesti tantsijatega kaasa ka Hollandisse. Järgmisel Mozarti aastal saab sellel olema ka uhke etenduste graafik. Hollandis liigaja. Suur festival viin Modern jätkub Austria pealinnas veel kuni 30. novembrini. Eelmisel nädalavahetusel raadio sümfooniaorkestri alles teine kava alustamas Lucia oveerijo viimane orkestriteos tantsa Austria esiettekanne siis noore Jörg viitmanni koori esiettekanne koos Ungari raadiokooriga ning Fausto Romid, telli surnud linna raadio pühapäeval ka 20.-sse Nende ansambel Peterburi wiki juhatusel mark happelbaum siin oma Ariilumi esiettekandele löökpillisolistiks. Ja esmaspäeval lisa artengaameloni ansambel ka John case'i mängimas. Gatesi kõrval teine festivali helilooja Olga noi Virt kaasa tegemas kavas Jaano integraal ning Arditi kvartett Londonist, samuti kahedema teosega. Artikli kavas aga veel Peter rusid ska, viies keelpillikvarteti esiettekandes festivali tellimus. Üllatavalt palju noorte tsüklivini džungel üritusi sel nädalal tehtud seitsmest etendusest nimetaksin Years apergise väikese mütsikest etendust. Ja siis artikli kvartett oma teise kavaga, kus kõrvuti John case'i kaks teost ta loomingu äärmistest perioodidest kvartett 1950 ning 1989 siis üleeile, ülehomme toob ansambel kontrapunkte välja kolm teost ka Harrison pöörduslilt. Ning siis Kremerata Baltica tikas Nitke pühendusid helilooja 70.-ks sünniaastapäevaks Concerto krossas number üks siikveräänis solistiks kiidan Greeneri Tatjana krindenko kõrval ka meie Reinud Tepp klavessiini Kremerata kontserdi teisipäeval ja kolmapäeval ning pisut ette rutates tuleval reedel VEEL Albress Nitkele pühendatuna Viini raadio orkestri kolmas kava, mida snike asjatundjana Tiligeerima kutsutud meie e-riiklas niisiis ka kaks Eesti märki Viinis tuleval nädalal. Muidugi on viin modernil Eesti märke olnud varasemalt Nendel aegadel Arvo Pärdi ja Erkki-Sven Tüüri teostega. Siis saakski teiste eesti dirigentide juurde endaga, käin ära Põhjamaade muusikapäevade alguses Kopenhaagenisse üleeile. Festival kestab kuni 28. novembrini Kopenhaagen oma lähiümbrusega, aga ka Malmös ja Helsingborgis. Rootsis saavad tänavustest päevadest otse osa Taani Raadio Sümfooniaorkester, alustamas omas saalis, dirigendiks Pärn eile tegijaga festivalil kaasa meie peadirigendi Paul hilieri seal ansambel Ars Nova Christian kirikus. Maestro ise juhatamas homme juba esimene kontsert sarjast Chainshing pleissis Taani rahvusgalerii eri saalides igas paar teost korraga. Viieosaline kava. Kontserdid on jaotatud sarjades nimetuste all nagu eksperiment, traditsioon ajal, Põhjala maailm, muusika ja sõna või ruum siis veel öö, kohvikontserdid ja nii edasi. Sarja eksperiment pakutakse just avapäevadel igat masti meedia, elektroonika lisandustega, et publikut rohkem köita. Kolmel esimesel päeval on neid kokku koguni viis. Esinejateks põhilisedTaani oma jõud Malmös ja Helsingborgis, sealsed orkestrid aga külas ka Leningradiga kaasaegse muusikagrupp ning kammeransambel laiem Berliin. Ja kohtame siin meil Eestiski Apiidist ja mujalt tuntud ansamblid Bowing, Ningede err, tabukvartetti. Mõned Kopenhaageni ümbruse kavad, korduvad malm ess nii seal kui Helsingborgis, ka omad kavad ja nii saab Helsingborgi sümfooniaorkester endale ka 28. novembril kogu festivali lõppkontserdi. Seal sündmuseks Veli-Matti Puumale klaverikontserdi maailma esiettekanne, solistiks Roland tantinen ning peadirigent Hannu lindu juhatamas. Nii ongi Helsingori orkestri festivali lõppkontserdiks valmistumas. Aga üleeile, eile anti oma kontserdimaja seal Alf Kirkeri juhatusel Velviini õhtu. Jälgisin muusikapäevadel, kes soomlaste osa leiab kavadest kop kui 15 heliloojat 15 teosega, valdavalt nooremad, meil vähetuntud autoreid ja veel paari sõnumiga Soome põhjanaabrite kuulus Tseedeelise orkester lahti. Linnaorkester oli samuti reedel publiku ees solistiks meile ois track'i festivalid, hästi tuntud noor antis siirale. Nende eilne Beethovenit Tšaikovski kavas Sibeliuse alus kandis aga väga original tavaliselt lühendust Napoleoni interaatoriks kroonimise 200. aastapäeva puhul peetominist kavas viies klaverikontsert ja kolmas sümfoonia Eroika. Soomest ka kurvem sõnum eelmisel reedel suri 74 aastasena helilooja dirigent uskammeri lainel. Ta oli Soomes silmapaistvamaid modernistliku suuna heliloojaid, kauaaegne soome heliloojate liidu esimees ja Soome muusikale pühendatud Tampere biennaali. Asuta jäid, jäi lisamata, et lahti orkestris mängib meie tipptšellist, Teet Järvi astus seal harvaesinevat üles solistina eelmisel nädalal kaksikkontserdis peadirigent Rosma väenska käe all. Nüüd aga eesti dirigentidest eri klassile. Lisaks väga tähtsa debüüdi tegi eelmisel nädalal Briti saartel Olari Elts olles kutsutud kuulsal London Symphony jätta ette, et tuua maailma esiettekandele kävinberayassi uus teos, mis valminud BBC Radio kolmed kaastellimisel. Maestro Kevin Riversi kohtumised Eesti muusika päevadel ja nüüd festivalil Oler Jeltsiga viisidki sellise austava pakkumiseni. Briersi uus teos e kilis saagast from Eigil saaga on sündinud Islandi viikingite aegse poeedi ja sõjamehe Kiili aga aineil ning siin on kasutatud ka helitaustu merekoobastest samast piirkonnast Fääri saartelt jagafääri, bass, ruuni brata, Bergoli siin solistina kaasas. Esiettekanne Cambridge'is seejärel Nottingham, mis täna annab BBC Raadio kolm aga sarjas hea end Nov eetrisse saate salvestuse sellest kavast, kus Põhjala toonides kõlasid veel kaks pra jazzi teost, Sibeliuse kurb valss, aga ka Arvo Pärdi, kui Bach oleks mesilasi pidanud ning Erkki-Sven Tüüri passioon ja illusioon. Ees on Olari Eltsi aga veel kolm kontserti, sama kavaga teisipäevast neljapäevani noor Vici katedraalis Essexi Dilberis ja halli ülikoolis. Raska kolmest dirigendist Järvist kõik sel nädalal aktsioonis Ühendriikides Euroopas, Pass Jaapanis. Neeme Järvi alustas eile kuue kontserdist sarja New Jersey sümfooniaorkestriga, esimeses kavas Brahmsi armastuslaulude valisside orkestri versioon ning Saksa reekviem. Paavo Järvi on praegu Tokio sümfooniaorkestri ees esimene kontsert teisipäeval Metropolitan Speys Tšaikovski viiulikontserdi solistiks, suvel ois Drake'i festivalil debüteerinud Vadim pluusmann ja siis Šostakovitši 10.. Kristjan Järvi juhatas eelmisel reedel Berliini Raadio Sümfooniaorkestrid filharmoonia suures saalis. Avateoseks oligi hakkanšeeli liturgia from winde vahind Juri Pašmeti, kas solistina? Aga tänasest ülehomseni on tal taas kolm kontserti Viinis ja sang Põltenis. Alam-Austria toon Kristlerit Teie ees on täna ja homme Winymusiikse Rainis suures saalis Prokofjevi sümfoonia number üks siis Beethoveni kolmikkontsert, kus solistidena on reklaamitud hetkel kuumimat vene noorte solistide konkursi laureaatide triot. Mihhail Simonjan viiul, Boriss lähev struulev tšello ja Denizmad Zujev klaver. Õhtu teises pooles respiigi, teine süüt antiikset Est tantsudest ja aariatest ning Rooma purskkaevud.