Iga ja. Tervist. Helena Lass siin, kes ma toimetan tänast 27.-na Andrei heligaja saadet. Saate alguses on kahe teemaga tagasivaade möödunud nädala muusikasündmustele. Kolmapäeval esines Estonia kontserdisaalis juudi kultuurifestivali Ariel raames Emils Rihani ansambel. Kontserdist räägib Märt-Matis Lill. Üleeile esitas Tartus Muusikus Andres Mustoneni juhatusel Niguliste muuseum-kontserdisaalis Galina Grigorjeva uudisteose kant. Oma teosest räägib helilooja. Edasi tuleb juttu kahe noore Eesti helilooja konkurssi võitudest. Juhan vihtuda. Rebal võitis Kölnis toimunud muusika ja meediaürituse soundtrack kolonn üks punkt null noorte filmimuusika autorite konkursil esikoha temaga kõneleb Karin kopra. Malle Maltis saavutas esikoha elektroakustilise muusikafestivalil Musica Nova 2004. Malle Maltis tutvustab oma teost pealkirjaga frees. Ärgnevad ka eelseisvate muusikasündmuste tutvustused. Estonias esietendub täna Eduard Tubina ooperi Barbara von Tiesenhausen. Pressikonverentsil käis Tiina kuningas. Eesti Filaret moonia kammerkoor annab esimesel detsembril Tallinna metodisti kirikus heategevuskontserdi jõulupäike. Kammerkoori direktriss Anneli Unt räägib sellest kersti hinnale. Täna ja homme toimub Estonia kontserdisaalis ja Pärnu kontserdimajas advendikontsert, kus esitusele tuleb nendelt soni oratoorium Paulus dirigent Paul Mägi kategi intervjuudina kuningas. Esimesel detsembril annab küberstuudio Eesti ülikooli 85. aastapäeva raames kontserdi etnofuturistlik kude tüüdid. Kontserti tutvustab kunstiline juht Monika Mattiisen. Homme esineb akadeemilise kammermuusika kontserdil Kadrioru lossis Marju Riisikamp. Interprediga kõneleb Liina Fjuk. Saate lõpus aga kuulata muusikauudiseid välismaalt. Montrealis kestab suur muusikanädal muusikalinn Montreal. Seal viibib toimetaja Mirje Mändla, kellega on saates telefoniintervjuud ja muusikauudiseid laiast maailmast vahendab. Nagu ikka. Priit Kuusk. Kolmapäeval, 24. novembril esines juudi kultuurifestivali Ariel raames Estonia kontserdisaalis Maroko juudi muusikali Mills Ryan. Kontserdist jagab mõtteid Märt-Matis, Lill. Kolmapäeval oli Estonia kontserdisaalis siis võimalik osa saada sellisest väga harva Eestis kõlavast nähtusest nagu juudi muusika, eriti siis juudi muusika araabia kontekstis ja noh, mis võib-olla kõige värvikamalt meelde jäi kogu kontserdist üks asi oligi see, et tegelikult kui üllatavalt erinevad siiski need traditsioonid on, et kui ma olen kuulanud näiteks Araabiamaades elavate juutide muusikalise kõlab vägeva rahabjalikult hakkab, kui need kakstratsiooni kõrvuti kõlavad, see vahe nagu tuleb üsna selgelt välja juudi muusikal, võib-olla see ehitusviis on see, mis teda lahendab nagu araabia traditsioonile, aga noh, huvitav oli muidugi, et, et seal oli ka mingisuguseid Hispaania sugemeid, võis välja kuulda seal ütleme nii, kontsert ikkagi väga üllatas mind positiivselt. Midagi sellist tõesti ei osanud oodata ja see laulja oli ka tehniliselt oligi, oli väga hea ja samamoodi muusikaliselt. No alati on ju tegelikult hea kuulda selliseid tehniliselt aga kaugelearenenud muusikuid see tekitab mõtteid, et, et mis on nagu sarnast siin selle lääne traditsiooniga, mis on erinevad. Mis hämmastas, oli just selline improvisatsiooni moment selle Virtoostuse juures, et noh, kuidas nad momendid nagu tihtipeale, kui ta lugusid seal lõpetas mingisugused lõpumudelile, kui kergelt nad tulid, samas kui nagu säravalt ja kuidagi tehniliselt perfektselt universid sinna juurde veel ka selline tõesti väga intensiivne esitusi ise ei saanud kindlasti külmaks jätta saalis istujad ikka võttistika, aga ennem kui sa selline eesti publik seal saalis, aga asjaga kaasa minema lõpus juba, siis tõesti sai kogu publik üles köetud, et noh, seal muidugi tundus olevat ka mingil määral juute seal publiku hulgas Eestis elavaid juute seal tulise temperamendi kahe küll selgelt välja sedamoodi välja nägevad, inimesed seal ei saanud nagu kaasa plaksutavad hätta suval, kui eestlastel need käed tõrksad, tõusid ratsutama hooajal nagu rütmi kaasa võib-olla ainult siis, kui solist laval, nagu ise siis väga innukalt seda tegema kutsus. Estonia kontserdisaal kindlasti ei ole parim võimalik saal, tema üks suurim probleem on tööd seal ava nagu liiga eraldada nagu liiga kaugele kõrgele ja noh, sega tekitab sellise nagu füüsilise barjääri publikuga, et selles mõttes nagu on, seal takistab ütleme, sellist vahetunud publiku kaasatulemist. Aga üks asi, mis oli nagu huvitav veel nagu puhtalt selle repertuaari paarisuhtes, mis ka nagu tõi välja nagu, ütleme selle juudi ja araabia muusika erinevuse oli puhtalt see, et tegelikult seal ansamblis oli neli araablast kaks juut ja nelja raames, mis juba iseenesest on üsna hämmastav kaminat seal vähemalt niimoodi Eesti perspektiivist, kes on harjunud uudise tasemega nagu juutidest ja araablast, sest noh, selge on see, et päriselus nagu kokku puutunud kindlasti palju tihedamaid ja palju tavalisemad kui, kui see, mida me võib-olla arvamust. Aga noh, huvitav oli muidugi see, et kui tulid araabia lood nagu, mida siis need juudi muusikud kastini tundsid, kuna nad on ise ka pärit Marokost, et seal oli nagu mingi täiesti teise õhkkonna kohe hoobilt, kui, kui nad, araablased siis laulsid neid refrääni kaasa ja ilmselgelt ka siis sütitas ka publikut teistmoodi seal sellel oli nagu mingi teistlaadi mõju selline võib-olla ühtsem, eks seal juudi lugudes, kui kui nad ei olnud puhtalt vokaalsoolod, siis siis olid need araabia muusikat võib-olla rohkem taustad. Et selles mõttes, nagu see tõi ka sellist mõnusat vaheldust sellele kontserdile, ütleme see puhtalt, see aspekt, selline ühistunnetuse aspekt muusikutele Neljapäeval, 25. novembril kandis Hortus Musicus Andres Mustoneni juhatusel Niguliste muuseum-kontserdisaalis ette Galina Grigorjeva uudisteose pealkirjaga kant. Selle nime tagamaadest kuulata nüüd heliloojalt. Kant tähendab ladina keeles laulmist, vene muusikas tähistab see aga Peeter Esimese aegset suurt vaimustust leidnud zhanri žanreimise lähtunud ainult vene rahvalaulust, vaid ka naabermaade Ukraina, Valgevene ja Poola muusikast ja millel olid ka niinimetatud Snameneiras beebile iseloomulikult intonatsioonid. Peeter Esimese ajal levisid religioossed kantid ehk psalmid, aga ka erinevate argielusündmustega seotud kandid. 19. sajandil see žanr aga teenimatult unustati. Helilooja leidis Stefan ja vorski kandi, mis kirjutatud 18. sajandi alguses ning valmis Venemaal tollel ajal elanud religioosse tegelase, filosoofi väga kultuurse persooni Dmitri Razdovski surma puhul. Helilooja kasutab selle kandi alguse materjali ja kuivõrd ka kanti improviseeriti, lubab see heliloojal vaadata sellele žanrile 21. sajandi inimese silmade läbi. Taas on põhjust rõõmustada, sest üks Eesti noor helilooja on maailmas tunnustust leidnud. Eesti Muusikaakadeemia teise õppeaasta tudeng Juhan Vihterpalu tunnistati Kölnis toimunud filmimuusikavõistluse võitjaks. Võidutöö oli helitaust Wolfgang Fischeri lühifilmile. Grow ehk hall. Mul on rõõm tervitada klassikaraadio stuudios värsket laureaati Johan Vihterpalli. Palju õnne. Tutvustage veidi seda üritust Kölnis kuste nõnda edukalt esinesid. Üritus kestis kolm päeva ja keskseks teemaks oligi siis see konkurss. Eestist oli lisaks minule osalejaid veel kolm, seal oli ka palju workshop ja filmimuusikaalaseid loenguid ja näidati näiteks uuemaid saksa filme, ka seal mõnda. Kuidas toimumas filmivalik, millele te lõite muusika? Valida oli mul kahe filmi vahel, et üks oli joonisfilm ja teine mängufilm. Ja kuna mul aega oli suhteliselt vähe, siis osutus mängufilmivalik vähemaks, sest joonisfilmile ma oleksin pidanud ja kõik filmi hääled ka tegema juurde, sellepärast et säranud üldse mingisuguseid hääli. Kas saab paari lausega selle filmi süžee kukkuda? See räägib ühest poisist, kes ja siis lühidalt öeldes kriisis oma eluga ja tema suhetest vanemate ja õega. Kui palju osalejaid üldse kokku oli. Osalejaid oli 26 erinevatest riikidest, osad tegid mitmekesi ühele filmile ka. Kuidas toimus selle soundtrack'i loomisprotsess? Kuna filmimuusika, kui selline oli üldse esmakordne kogemus mulle siis ma ei tahtnud üleliia uusi võtteid hakata katsetama tema heliloomingus, sellepärast et võib-olla liiga palju uut oleks mind pisut segadusse ajanud ja võib-olla oleks liiga ohtlikuks muutunud. Ja siis ma mõtlesin, et kuna ma olen suhteliselt palju harjunud tegema arvutimuusikat, siis pühendasin peamiselt arvutiloomingule, et muuta arvutimuusikat omaks, siis ma mängisin ise ka kitarri ja basskitarri radasi sisse, aga lõpptöötlus valmis ikkagi Tarvutis. Isegi nende kitarride miksimine ja väljalõikamine ja kõik see oli ikkagi tarvitist tehtud. Lõpuks minu juhendajaks oli Margo Kõlar. Muusikaakadeemiast. Kuidas toimus nende teoste läbivaatamine? Kuna tegijaid oli nii palju, siis ei jõudnud neid kõiki filme läbi vaadata, siis valiti selleks välja viis filmi ehk nominente, sinna kuulusin ka mina ja siis näidati kõik need filmid ära ja siis oli lühiintervjuuga, kus küsiti muusikaalaseid küsimusi ja kuidas selle filmimuusika tegin, mis oli auhinnaks. Auhinnaks oli Lääne-Saksa Ringhäälingu orkestri Salvastes, kuhu ma kirjutan siis oma muusika ja mul on antud salastus ajaks kaks päeva. Millal see võiks toimuda? Raske küsimus, sest ma ei ole enne orkestrile kirjutanud ja see on, ma arvan, väga pikk protsess seda õppida. Õnneks ei ole mulle ajalisi piiranguid seatud, et ma võin teavitada sellest siis, kui ma tahan. Mis tunne oli seda auhinda vastuvõttes. Väga hea tunne. Võit oli minu jaoks üllatavam sellega, et paljud kandidaadid olid tegelikult õppinud vastavat eriala ehk siis filmimuusika kirjutamist. Üksmeelse žürii kommentaarina võib siinkohal veel ära tuua, et Johan Witterpali helitaust filmile Grow võitis oma unikaalsuse tõttu. Helilooja saavutas kontrolli vaikuse omades julgust jätta pikad lõigud üldse ilma muusikata, kallutades ennast nõnda filmi vajadustele. Wittervali muusika oli ainus filmi Grow helitaust, mis kõlaliselt peegeldas peategelase sisemaailma. Väärib veel märkimist, et tema partituur oli selgelt äratuntav filmimuusika. Sel nädalal selgus, et Tšehhi elektro kunstilise muusikakonkursi muusika noova 2004 üks võitja on helilooja Malle Maltis. Sel konkursil osales 121 lugu 29-st riigist ja võitjad kuulutati välja kahes kategoorias. Elektroonilist meediat ja live instrumente. Ühendavate teoste hulgast valiti parimaks Malle Maltis. Teos pealkirjaga Rees. Aga see pealkiri on lihtne, see on see tähendabki asi või objekt. Ladina keeles. Et see lugu on nagu klaasi ja metallihelidest teose sõnum ongi, nagu ongi, nagu välja tuua nende kahe erineva materjalikõlalised sarnasused. Et see oli siinsamas muusikaakadeemias, et et ma otsisin selliseid objekte ja asju, mis, mis helisesid ilusti metallselt. Näiteks on metallist käsipuud muusikaakadeemias, et kui need magnetkaardiga tõmmata, siis tekib väga huvitav heli väga tõesti väga huvitav spektriga selline kirju heli, mida võiks hästi kaua kuulata. Muusikaakadeemia fuajees on üks katkine pronksskulptuur. Et seal on mingisugune mingisugune asi on lahti, et kui seda nagu tõmmata magnetkaardivõtmetega, siis ta tegi ka väga huvitavaid hääli. Ja siis muidugi me lõhkusime selle loojaks ära ühe purgi ja ühe klaasi. Lindistasime öösel seda muusikaakadeemia koridorides. Päris suur rõhk on selles loos sellel fonogrammil sest klaasi metalli häältest neetud fonogrammil ja siis need pillid, löökpillid. Tall ööbilid muuseas ainult ja klaver nede, nad nagu lisanduvad nendele helidele, mis tulevad sellest fonogrammist. See elektrooniline fonogramm on tehtud üsna lihtsate vahenditega, üsna lihtne öelda. Ja põhiliselt seal kõlavadki sellised helid, mis on nagu tõeliselt olemas. Päris naturaalhelid ja samuti on ka, oleme ka püüdnud, nagu neid sünteesida. Et muuta, et just otsida selliseid sarnasusi sellist piiride hajutamist nende kahe kahe materjali helide vahel. Seda on esitatud nüüd festivalil 2003. aastal ja siis sügisfestivalil sel sügisel. Kõige tähtsam on minu jaoks muidugi tunnustus. Minu töö eest. Teiseks on tore sõita Prahasse minu ettekandele. Miks elektrooniline muusika mind köidab köidab mind just sellepärast, et minu arust on muusikat meie ümber igal pool hästi palju näiteks mingisuguste masinate müras või, või kuskile komistad ja mingisugune asi hakkab selle tagajärjel helisema, ilusti. Ja kui mingisuguses kõne sai et noh, et kui lihtsalt osata seda kuulata ja tähele panna ja tänapäeva arengu juures ongi võimalik neid helisid salvestada ja, ja organiseerida vastavalt oma tahtele ja siis näiteks panna neid kõlama, kus akustiliste instrumentidega Kõneles helilooja Malle Maltis. Päris Estonia on täna ooperi esietendus. Lavale jõuab Eduard Tubina 1968. aastal kirjutatud Barbara von Tiesenhausen, millele veto kirjutas Jaan Kross Aino Kallase samanimelise novelli ainetel. Ooperi lavastas Ago-Endrik Kerge, lavakujundus on Liina pihlakult, kostüümid Eldon rentarilt. Muusikaline juht ja dirigent on teatri kunstiline juht Arvo Volmer, kes pressikonverentsil rääkis järgmist. Eduard Tubina sünnist möödub juunis 100 aastat ja see on see helilooja, kes minu nägemust mööda on eesti professionaalse muusikaajaloos kõige kesksemal kohal. Eduard Tubin kirjutas kaks ooperit mõlemad Aino Kallase ainetel. Reigi õpetaja on siis see teine, tema hilisem ooper ja miks just Barbara, miks mitte Reegi õpetaja? Siin on kahte laadi põhjuseid. Teine praktiline, teine on puhtmaitseline. Teine asi on see viimases lavastuses Estonia teatris olid mõned jube ilusad hetked nende hulgast olulisemaid etenduse visuaalse pool kostüümid. Kuna see etendus nii vähe läksime, otsustasime ta ei vii mitte kolikambrisse, vaid osata nüansid võtamiseltile kasutame siinjuures ära veel ühe väga olulise komponendina mainis Hendrik seda, et tal on hea meel töötada teatri noorte solistide ja minu meelest see on oluline märk Barbara lavastus praegu nimelt kui hea kolleeg Teo Maiste kõrvale jätta, siis kogu ülejäänud solistide kaader esindab meie nii-öelda uut põlvkonda, see, keda väga paljud harjunud ooperikäijad ei ole harjunud pearollides nägema. Sind kogu seltskond, ka noor minu arvates on väga tore ja õige, sest et need tegelased, jooperizonju, noored armastajad, on noored ja see ongi see traagika, kui midagi läheb elu arenemisfaasis. Traagilised, ma olen ka väga rahul solistide osatäitmisega ja mulle on alati meeldinud nii, et mul on kangesti hea meel, et Hendrik soostus, ütleme, suhteliselt etteantud tingimustel lühikene aeg, ma mõtlen eelkõige seda ooperilavastust meie majas tegema. Ja ma loodan, et ka etenduse jaoks kohale sõitev helilooja Eduard Tubina poeg Heino, kes on ka neid eelmisi produktsioone näinud meie pingutusest rõõmu, oskab tunda nagu publik. Ooperis Barbara von Tiesenhausen laulab nimiosa heli Veskus. Teistes osades Rauno help, Mart Madiste, Priit Volmer, Mart Laur, Helen Lokuta, Teo Maiste, Roland Liir, Jassi Zahharov, Urmas Põldmäe, Hans Miilberg ja teised. Ooperit saab sel aastal näha veel kolmandal detsembril. Järgmised etendused toimuvad tuleva aasta märtsis. Kolmapäeval toimub Eesti filharmoonia kammerkoori heategevuskontsert jõulupäike ja seekord koos lastega koori direktriss Annely Unt, kellega koos ja mida te laulate? Kontsert jõulupäike on tegelikult meie mitmeaastase koostöö vili. Me oleme teinud kaks aastat tagasi jõulukontserdi Eesti seljaajusonga ja vesipeahaigete seltsi laste toetuseks. Sellel kontserdil esines küll ainult kammerkoor ja kontserdi tulud läksid nende laste ja nendega tegelevate õpetajate siis tegevuse toetuseks. Aga tänavu aprillikuus tegime väikese kontserdi Estonia talveaias, kus said esineda meie solistid ja selle seltsi lapsed, kes õpivad muusikat. Et tegemist on lastega, kellel on teatud füüsiline puue aga kes näiteks muusikaliselt andekad, õpivad muusikat, laulavad, aga kes kunagi ei satu laulu, konkursitele või mujale suurtesse laste kontsertitesse. Et nende jaoks on see väljund esineda avalikul kontserdil, esineda koos professionaalsete muusikutega. Ja, ja on oluline ka tunnustada nende õpetajate tööd, kes tegelevad selliste lastega, sest et mulle tundub, et lapsele, kellel on mingi füüsiline puue, mis takistab tal võib olla paljudest teistest rõõmudest osasaamist on äärmiselt oluline, et ta seda saaks kompenseerida, siis mingi teise asjaga näiteks muusikaga. Et kui ratastoolis laps ei saa joosta ja palli mängida, siis ta saab laulda, klaverit mängida ja see on tema jaoks võib-olla veel olulisem kui päris füüsiliselt terve lapse jaoks. Ja kui sageli arvatakse, et need erivajadustega lapsed vajavad ennekõike nagu kaasaegset kõrgetasemelist meditsiiniliste abi, siis loomulikult see on nii. Aga peale selle vajavad nad igal juhul ka igakülgset arendamist, kõigi oma annetaja võimete arendamist, täpselt nii, nagu tavakoolides käivad lapsed. Ja oluline ei ole mitte ainult korjata raha heategevuseks ja anda neile raha vaid rõhutada seda, et need lapsed samamoodi teevad muusikat ja saavad väljundi ja tunnustuse neile õpetajatele. Kuidas on teil see kontsert? Üles ehitatud? Kontsert on üles ehitatud nii, et alguses esinevad lapsed, seal on Laagna lasteaed-algkoolilapsi ja Haapsalu sanatoorse koolilapsi ja lapsed esinevad koos Kaido sussi ja Piret Pormeistriga, kes siis neid instrumentidele saadavad. Ja peale selle tuleb Eesti filharmoonia kammerkoorilaulude Blocus. Me esitame Benjamin Britteni jõululaulude tsükli ja ka mõnede armsad eesti jõululaulud Olav Ehala kirjutatud jõululaulud. On loota, et autor ise saab ka kontserdil osaleda. Meie kontserdiosa juhatab noor dirigent Veronika Portsmouthi ja kontserdi lõpetame ka toreda ühislauluga, kus lapsed saavad koos laulda Eesti filharmoonia kammerkoorilauljatega. Kontserdisissetulek läheb ka sellel korral erivajadusega laste muusikaõpingute ja kunstiga tegelemise toetuseks. Klassikaraadio salvestab kontserdi ja annab eetrisse esimesel jõulupühal. Eesti kontserti juhatab jõuluaja jõulumuusika sisse Felix Mendez, soni oratooriumi Paulus, mis kantakse ette sel nädalavahetusel Tartus Tallinnas ja Pärnus. Dirigent Paul Mägi. Kuidas te hindate Eesti kontserdi otsust see teos ette kanda ja millised on selle teose väärtused? Mulle meeldis väga selle teose puhul see mõtted ühel hetkel langesid kokku, vaevalt olin ma jõudnud, et mõelda seda, et nendel Sonyl on peale oratoorium Elias ka teine oratoorium Paulus, mida minu teada vist siin Eestis ei olegi ette kantud. Samal ajal helistas Aare Tammesalu Eesti kontserdist ja pakkus seda teost juhatada ja ma võtsin muidugi väga hea meelega selle vastu. Usun, et oratoorium Paulus on üks kõige tähelepanuväärsemaid teoseid just oratooriumi 19. sajandil, mis elustas ja tõi palju uuendusi oratoriaalses kunstis. Impulss selle oratooriumi loomiseks sai mendel son vast sellest, et AK 1829 esimest korda üle pika aja juhatas Bachi Mateusz passiooni. Ja sealt sai ta ka selle impulsi jätta, hakkas mõtlema oratooriumi peale ja samal ajal ta tegelikult otsis ka Ooperilainet. Ehkki ooperini ta ei jõudnudki, aga siis 1836 sai oratoorium Paulus valmis ja kanti ette Düsseldorfis. Ja tol ajal oli see nii menukas, et kohe peale esiettekannet samal aastal praktiliselt kantida, et Liverpoolis, Londonis ja väga mitmel pool mujal tolle aja suurkujud, Richard Wagner, Robert Schumanni olid kõik sellest teooriast väga-väga vaimustatud. Nauditavaks selle väga monumentaalseid teoseid. Mandelson on just ütleme, tema muusika on just selline, mis annab edasi Bachi vaimsuse ja samas on lisandunud sinna veel romantilisi kõlavärve orkestrilt, et veidi ka sellist subjektiivset inimlikku mõõdet. Ja see teeb selle teose äärmiselt põnevaks, sest ta põhineb oma vaimsuselt barokis ja on lisandunud romantika, sellised värvid, tunded ja ma arvan, et see on üks põhiline väärt, kus ja paljud teised heliloojad on saanud siit ju väga suure impulsi. Koosseis iseenesest ei olegi ju väga suur, see on normaalne kooria, normaalne orkester, see on kooride toorium. Ta kõlab muidugi uhkelt, kui on väga võimas koosseis, esinevad Rahvusooper Estonia poistekoorile Orsis üle-eestiline poistekoor Kalev meeskoor ja samuti naisrühm Woodžess musikaales ERSO ja neli solisti. Põnev on selles oratoorium, mis just see, et nendel son kasutab puhtaid koraale, mida ta on siis võtnud Bachi ajast ja pisut töödelnud sinna, lisanud kas siis vaserühma koraali sisse mängima või muid pille. Ülesehituselt on ta episoodiline, ta ei anna päris sellist järjepidevat Pauluse elukäigu kirjeldust, vaid ta pigem tekitab meeleolu. Teatavasti oli apostel Paulus ristiusu üks võtmeisikuid. Milline oleks tänapäeval selle teose sõnum tänapäeva inimestele? Jah, apostel Paulust peetakse meheks, kes esiteks ta pöördus, sai ilmutuse ja see on ka väga täpselt selles oratooriumi edasi antud. Kõike võib üle kanda tänapäeva täiesti lihtsalt, sest eks see idee, et me unustaks vastuolud, et etniliselt kultuurilised, konfessioonsed vastuolud oleksid ületatud, kui me kõik usuksime millessegi, mis meid võiks ühendada ja Paulus kandis seda ideed läbi selle uskumine Jeesus Kristuse evangeeliumis ja ristimise tema läbi. See ühendaks kõiki rahvaid, mis omal ajal oli väga oluline idee. See idee on kandev tänapäevani. Nii et täiesti sobilik teos, sissejuhatavaks jõuluaega, mis nüüd sel nädalavahetusel algab? See oratoorium kannab endas palju rõõmu, ma usun, see jätab kuulajate hinge väga rõõmsa jõuluootuse tunde. Eesti kontserdi suurprojekti Felix mendel soni oratooriumi Paulus toovad kuulajateni eesti poistekoor, poistekoor Kalev, muuseas musikaalsus, naisrühm, Eesti rahvusmeeskoor, Eesti riiklik sümfooniaorkester ja solistid Aile assoni, Teele Jõks, Mati Turi ja Christian noor välisdirigent on Paul Mägi. Oratooriumi Paulus saab kuulda täna kell 19 Estonia kontserdisaalis ja homme kell 17 Pärnu kontserdimajas. Saabuval kolmapäeval, esimesel detsembril annab Tartu Ülikooli aulas kontserdi kübers. Tuudia ansambli tegemistest räägib kunstiline juht Monika Mattiisen. Spetsiaalselt oleme valinud selle kontserdikava eesti heliloojad, kes on pärit Tartust ja on seotud väga tugevalt Tartu ülikooliga. Toomas trassi lugu pardon Olivier Marko kõlari väga tugevate etnosugemetega etno elektrooniline teos Togada ja ambient kleidile, löökpillidele ja elektroonikale, samuti martsiimeri teos, kadunud maa leitud maaomamoodi. Võib olla. Tooriline sõnademäng, mis võiks seostuda meie emakeelse ülikooli aastapäevaga. Tõnu Kõrvits. Kelle teost tulema laulud, me esitame koos Martti raidega ja sinna elektrooniline väike lõik on kohandatud Lennart mereteosest. Hõbevalgem, kus on Lennart Mere enese poolt tema raamatust loetud katkendid, mis on pisut siis meie poolt elektrooniliselt väga maitsekalt kohandatud või midagi sarnast, mida me oleme kuulnud paroodia vormis. Siis Jaan Toomik, kelle videoinstallatsioonid on kontserdile, on samuti Tartus pärite? Jaa, jätsin nimetamata veel Märt-Matis Lille teose etnofuturistlik kude, tüüdid, mille järgi on ka kontsert nime saanud. Need on. Küberstuudio poolt tellitud teosed, kõik, mis on viimase paari aasta jooksul olnud küberstuudio püsirepertuaaris erinevates kavades Peale minu on küberstuudio koosseisus loomulikult Marko kõlara helitehnika ja arvutitega, klaveril marti raide löökpillidel. Antonnis. Tartu linnaga Teil on vist üldse eriline suhe, ta ei anna seal kontsert või mitte vähem kui Tallinnas. Mul on selline tunne. Jah, just nimelt me oleme väga, väga tugevalt sidunud ennast Tartu Jaani kirikuga nimelt järgmise aasta lõpuks peakski valmis saama väga, väga niisugune unikaalne kontsert film iga-aastasel eesti noorte heliloojate festivalil. Me esitame kontserti küberstuudioga Jaani kirikus ja samal ajal on nagu filmitud Jaani kiriku valmimist. Ta nagu noh, tõeliselt nagu meie ampluaaga sobiva teema, et just nimelt see multidistsiplinaarsus, et erinevate kunstiliikide ühendamine nüüd siis me mõtleme juba nii kaugele Me koos väga unikaalse projektiga üldse eesti kultuuris kiriku restaureerimisega üritame ühes rütmis nagu läbi ja kolme-nelja aasta nüüd jõuda selle kiriku täieliku valmimiseni. Avapidustused muide toimuvadki 2005. aasta juunikuus. Millised siin kontserdid on tulemas ehk veel ka detsembrikuus, 12. detsembril toimub Kadrioru lossis küberstuudio kontsert, mis on tellitud Eesti heliloojate liidu poolt ja sellega me tähistamegi Eesti heliloojate liidu kaheksakümnendat aastapäeva ütleme siis, tunni ajas kontserdisse mahutada kõik need 80 aastat, et ma olen miksinud eesti heliloojate loomingu läbi 80 aasta ja koos liidi muusikaga. Me miksitult esitame siis ka akustilisi teoseid. Nii et tõotab üpris põneva üritus tulla. Eesti ülikooli 85. aastapäeva raames toimuv kontsert toimub küberstuudio siis kolmapäeval, esimesel detsembril Tartu Ülikooli aulas algusega kell seitse õhtul. Pühapäeval, 28. novembril kell 18 on Kadrioru lossis kontsert. Innovad eesti muusik Marju Riisikamp ja koos temaga leedulane Darius ta vintskas joolada kambal. Pakun kuulamiseks telefoniintervjuu, Marju Riisikamp iga. Kuidas te kirjeldaksite taariustabindscast, kui muusikut? Väga spontaanne, aus, lihtne tallu nagu vanamuusikas on vaja tikk lähtub efektist tähendab tema oma ego nagu tagaplaanil. Ja ta on palju uurinud renessanss esteetikat üldse Itaalias nagu palju täiendanud ennast mõlemad Itaalia, mina olen nagu orelitega rohkem tegelenud, aga tema on käinud mitmetel meistrikursustel Milanost oma, põhiliselt käib. Siiani olete koostaaristabinskasega esitanud Johann Sebastian Bachi muusikat kuid novembri kontserdikava kannab pealkirja 16. seitsmeteistkümnenda sajandi pilli tämbrit ja pocket. Jah, mul oli plaanis seal mängida, klavik kordi, ei tohi Eestis väga vähe on kuulda teenimatult vähe. Et me teame, et Itaalias, Saksamaal ja Inglismaal on kohe lausa seltsid loodud. Et selle pilli mängimist, kuulamist nagu edendada. Klavid kord on nagu tongentidega varustatud klaverisarnane pill, kuigi ta oli varem olemas kui klaverit siin. Nii et tal ei teki see heli mitte tõmmitutega, noh, ütleme nagu lautol või kitarril vaid metall, Löövad Alt vastu keelt ja see heli on tohutult vaikne. Aga see mehaanika võimaldab terasel crescendot diminuendos püüda, klavessiini ei saa, mõtestan hästi tundlik ja eriline pill. Lisaks klavikordile mängib Marju Riisikamp pühapäevasel Kadrioru lossi kontserdil ka portatiivse torelit ehk positiiv orelit ja klavessiini koos taariustabinskasega etega tuttav kava on üles ehitatud hispaania itaalia tantsudest Maal teoste töötlastest, keel ja klahvpillidele, mille aluseks on ilmalikud vaimulikud. Mitmehäälsed laulud. Kontsert Kadrioru lossis algab pühapäeval kell 18 ja juba järgmine kontsert sarjast. Akadeemiline kammermuusika on erandkorras saabuval reedel kell 18 ja seal tuleb esiettekandele Tõnu Kõrvitsa uudisteos trompeti-le klaverile. Järgnevalt kuulata maailmakuulsatest Montreali muusikasündmustest seal viibiva Mirje Mändla käest. Tere, klassikaraadiokuulajatele siit Montraalist vekest paar sõna siis ka siitpoolt. Miks klassikaraadio toimetaja siin on ja siinsetest muusikasündmustest osa saab? Nimelt sel nädalal toimub siis Kanada raadio ehk raadiole Kanada sildi allfestival muusikalid Montraal. Ja sellist nime kannavad festivalid, mis toimuvad Euroopa ringhäälinguliidu EBU raames. Ja need festivalid tutvustavad tavaliselt Euroopa muusika pealinnu. Tuleb kohe näiteks meelde selline festival nagu Varssavit tutvustav festival, mis toimub järgmise aasta alguses. Aga selliste festivalide eesmärk on siis tutvustada nädala jooksul konkreetse linna kultuuri ja seal eksis riba kultuuri eripära ning teatud interpreet, kes just sellest linnast on pärit ja seal eksisteerivad. Loomulikult sellise limiteeritud aja tõttu ei võimalda see nädal näidata nüüd kõiki külgi kultuurinädalas näiteks isegi Montrealis. Kui vaadata festivali kava ja seda, mis siin tegelikult toimub, siis näiteks barokkmuusika pool oli muusikafestivali kavast nagu täiesti välja jäänud, aga see on siin siiski olemas. Aga kui tuua kanadalaste Montraalist välja mõningaid interpeete, keda ka Eesti publik võiks teada on pianist Louis Lord tiim ja kindlasti ka ansambel Konstantinoopol, mida juhib Iraani päritolu ja tab Asjon kihedab assanniga, olime siin ka väike kohtumine ja ta andis sellise väikese lühikese intervjuu oma tegevusest. Aga kindlasti on huvitav ka kontsert, mida me läheme kuulama täna õhtul, kus esitletakse Quebeci traditsioonilist muusikat ja seda esitab ansambel labortiin, Surjaat ja Montreali muusikaprojekti. Kanada raadiopoolne toimetaja koordinaator on till man Jaan. Modil ma näen muide, on pooleldi itaallane ja pooleldi prantslane ja Kanada kolleegide sõnul on nende jaoks väga oluline hoida sidemeid Euroopaga ja euroopa kultuuriga. Kanada raadiol, mille klassikalise muusikaprogrammi nimi on pärast mõningaid uuendusi paslik. Meil on olnud väga huvitavaid üritusi, kus nad on kaasanud siis ka Montreali kuulajaid. Näiteks pühendasid nad Bachile ja Supäenile nende loomingule siis nädalalõpp ja tegid selliseid kuulajamänge. Mille käigus siis selgus selline võitjate grupp, kellele korraldati ekskursioon Euroopa koosnedes pealinnadesse Supääni kuulajamängu võitjat, siis said naabrahat ja Varssavit käijaga šopääni muuseumis. Ja see oli nende jaoks emotsionaalselt olnud väga oluline sündmus. Puhhi mängu võitjad jälle külastasid linnu, kus omal ajal tegutses. Ja tõepoolest selliste ürituste läbiviimine täiendab Montreali Kanada inimeste jaoks palju, sest et nagu teada, on siiski siia sisse rännanud inimesed kes siin Montrealis kohapeal on veel neid muusikasündmusi kaemas. Siin kolleegid marsruubalatist on suled Poolast ja rassal postama, kes on muidu Montrealis sündinud hollandlane ja siin lapsena elanud, tema on siis Hollandi raadio esindaja, viibiska Karsten tuhner, Frankfurdi ehk siis maakonnaringhäälingu esindaja, tema tegeleb ka frankfurdi, raadio sümfoonia stripp muusikalise poole arendamisega. Nii et sellised kolleegid on siin lisaks minule veel olnud Montriaalikult puuri kaemas ja teistele siis edasi tutvustamas oma kodumaal. Viin modern Põhjamaade muusikapäevad Hathers Fildi festival Inglismaal on tänased esimesed teemad juba kuu aega kestnud uue muusika festival viin. Modern on nüüd jõudnud oma viimasesse nädalasse. Aga edasi kestavad John case'ide pühendatud ettevõtmised siinsel festivalil kokku vähemalt 30. Jätkub noorte erisari vini džungel ansamblil kontrapunkte tehtud kummardusele Harrison Pötvisli juubeliks Peeter köshnigi juhatusel. Järgnesid teisipäeval Ferändi suures saalis ja kolmapäeval kontserdi Mozarti saalis Kremerata Baltica esinemised pühendatud Alfred Schmidt, kes 70.-le sünniaastapäevale mis möödus muuseas täpselt Kremerata Mozartist saali kontserdipäeval 24. novembril. Esimeses kavas Nibkeegaks Concerto gross ja Šostakovitši esimese Concerto krosse, solistiks Kiidongreeneri Tatjana krindenko kõrval ka meie klavessiin ist Reinud Tepp. Teises kavas nelismidge teost solistide hulgas pianist oli maitsenud Eerik vahepeal videos kaks päeva ettekandeid ka viin modernist sümpoosion. Aga eile astus Raadio Sümfooniaorkestriga publiku ette meie Eri Klas. Muuseas just Nitke esimese Concerto gross on maailma esiettekandja Tallinnas TPI aulas. Tookord solistiks Alfred Smitke ise. Eri Klasi kavas kolmseniptke Concerto krossot number neli, kaks ja viis solistideks taas Gidon Kremer ise ja Kremerata Baltika teised liikmed. Viimatistest John case'i projektides esinejad on Context, Gates, viiendas ja kuuendas viiuldaja, vei ping, linn ning pianistid, korterid ja homme veel Kärol Morgan. Liin Modern kuulutatakse lõppenuks 30. novembril. Põhjamaade muusikapäevad kuni homseni on taas kenasti mitmes linnas põhilava Kopenhaageni kõrval ka Rootsis, Malmös ja Helsingborgis. Malmi on saanud endale kavasid kolmel päeval. Siin paari päeva on aga mitme üritusega homme kus toimub ka lõppkontsert 11 päeva jooksul 34 kontsert üritust Taani ja Rootsi omad, ansamblid ja orkestrid, külalisansamblid uue muusikaga pööning, Hamist ja Berliinist. Kuigi on rida väga põnevaid ettevõtmisi, jääb muusikapäevadest natuke liiga kirev üldmulje kus muusikale on ilmselt laiema publiku ligimeelitamise sooviga lisandatud igat masti meedia asju. Seetõttu tundub üks sisukamaid homne Helsingborgi päev, kus kultuurikeskuses algul sarjast Chain Ching pleissis kõlab 11 teost eri saalides aga sündmus on kindlasti lõppkontsert hälgimbori kontserdi porisümfooniaorkestris soomlasest peadirigent Hannu Lintu, maailma esiettekandele tulev Veli-Matti Puumala klaverikontsert, siis Softaim ajas seemned, kas solistiks Roland bändinen. Samas veel kaks islandi teost, haugur Toomassoni, teine flöödikontsert, solistan nimekas Sharon. Seal oli ja Rodnar Ingis Sigurbjørnzani sümfoonia 2002 maailma esiettekandes Puumala teos lepetamas niiga kogu tänavusi Põhjamaade muusikapäevi Handressilditeenekas oleks see muusikafestival, toimub vaid päev lühem kui Põhjamaade oma samuti homseni, nüüd juba 20 seitsmendat korda. Kavadesse on kokku 12 maailma ja 28 esiettekannet kokku 51 tõst nii mõnel päeval kuni kuus kontserti või etendust. Festivali maine ja kus on siia pea alati kokku toonud kõige tuntumaid uue muusikakollektiive tänavuses ansambli ressers Asko ansambel, Sansambel Klang foorum, viin, ICT Sansambel, kaos, sümfonietta ja ansambli Boeing Trio noor pianist Toomas Slarchereviinist, kes koos Olga navi Virkiga viin modernil üles astunud. Juba festivali teisel päeval esides Almeida oopera Harrison Pötvisli uue lavatüki, see aju pässon koostöös Bregentsi festivaliga ja seal juba ette kantud festivali kesksete heliloojate hulgas on keevingu alans 55 aastane Lõuna-Aafrika helilooja tema üheksas keelpillikvartett, et maailma esiettekandel autor iseepianistina festivalil kaastegev brittide omad Howard skempton ja Rebecca Saunders Pletist, Roberta fabritsiaani juhitav Contemporary Dance kombel. Tei. Mitu teost Luciano peeriult, sea Reinold seltsilt külaliste hulgas ka noor Pariisi kvartett, diood, piima, kes nime võtnud tuisynono tegevuse järgi siin vanadki mängis Norra löökpilliansambel sisu samuti kohal ja araabia artist aferriusse koos kahe Norra muusikuga. Smith kvartett tabas sama kavaga Arvo Pärdist summaga. Keevin volandsee teoste kõrval ja teine omapärane eesti märk veel pianist Toomas lärgher avas kava omaenda teosega, mille pealkirjaks sulaselges eesti keeles noodivihik. Eesti märke on varem Haders Fildis olnud tugevaid siin kõnelejagi tunnistajaks Arvo Pärdi, Erkki-Sven Tüüri Veljo Tormise menule festivali 1998. Nüüdsest on tähelepanu väärne ka naitšilosporli uus Peri klaverihäälestaja etendus valsi muusikateatrile ja täna Hades sildis ansamblit Zappa kummardus Piiterneks Davise juubeliks kava täie tema teostega. Asku ansambel Hollandist, kelle kavas siingi juba mitmel pool tähelepanu äratanud hollandlase Michel vander A mono Berghier, Barbara Annigeniga ainusolistina ja hommegi veel neli üritust, sealhulgas kava diivanpark, Iker ja sõbrad, kus saksofonist Parker astub üles oma kauaaegset partneritega ka OS track'i festivalile tuntud värvi kontrabassil ja pool littoniga pillidel. Nüüd aga eesti dirigentide tegude juurde koos Eri Klasiga, kellest oli juba juttu ja tuleb veel on mul täna uudiseid seitsme dirigendi kohta väljaspool. Eri Klas dirigeeris sel kuul ka oma trump linnaorkestri ees huvitavat kava, kus kõlas koguni kolm teost Ameerika helliloiatsioon koril Jaanualt Fanta asja ühel ostinaatol fantast, maa, koorija ja kontserti lõpetamas kolm hallutsinatsioone Nonii vahepeal Beethoveni teine klaverikontsert Roland tõlgineniga. Eeloleval reedel juhatab Tamperes Aga Olari Elts ja sündmuseks Erkki-Sven Tüüri magma Soome esiettekanne. Solist löökpillidel nagu maailma esiettekanne telgi kuulus Evelin Glenni. Sisemine Lin Glenni järgmiseks nädalaks tuua taas meile ERSO. Et end teisipäeval, kolmapäeval ja neljapäeval juhatas Elts veel London Symphony jätta kolme viimast kontserti Norwiczis Morris ja hallis, kus just samuti Arvo Pärdi, Bachi mesilased, tüüri passioon ja illusioon ning käävimbraiasse teosed koos ei kiili saagast esiettekandega Järvidest Neeme Järvi, kontserdiseeria New Jersey sümfooniaorkestriga on jõudnud teis mida alustavad haru kordsena Arenski variatsioonid Tšaikovski teemale, siis Mozarti viies viiulikontsertorkestri kontsertmeistri eri kas solistina ning Beethoveni viies kava, kõlas eile New Churchill Princetonis täna red vänkis ja homme Morris taunis. Paavo Järvi juhatas Tokyo Sümfooniaorkestrit teisipäeval Tokyo Metropolitan Spassis Tšaikovski viiulikontserdi, solistiks Vadim luusmann siis Šostakovitši 10. sama orkestriga juba Santori hoolist, teine kava, Beethoveni kaheksanda sümfoonia ja listi esimene klaverikontsert Boriss Berezovski solistina. Straussi kangelase elu. Homme korduks Kawasaki Symphony hoolis. Kristjan Järvi juhatas Alam-Austria toon Kinstareid eelmisel nädalal levinimusicterainis sank töitenis sündmuseks Beethoveni kolmikkontserdi esitus, noorte vene Tibsalistidega lenismat Sview, Mihhail Simonjan ja Boris struulev. Uuel nädalal on ta juba Oslos Norra raadioorkestri ees, kus laupäeval avab Arvo Pärdi summa. Oslos on juba praegu Tõnu Kaljuste, kes teeb proove John Adamsi lavalise oratooriumi Ell ninnu esietendus Norra ooperilaval, samuti tuleval lau. Veel enne seda olid Kaljuste kontserdid Antwerpeni Pohhimis Jaapani filharmoonia orkestri järel, kus peakülalisdirigendiks Neeme Järvi kaks kontsert novembri alguses. Nädalal juhatas Anu Tali seejärel nüüd taas Austrias tirooli sümfooniaorkestrit Innsbruckis. 18. 19. novembril. Kavas Tormise teine avamäng, siis arvuti nii trompetikontsert Sergei nakariaakovi, kes solistina ning Tseeveeldisi, teine talist ja kaljustest veel ka järgmisel laupäeval. Kaja aitäh tänase heligaja kaastegijatele Märt-Matis lillele Karin koprale, Tiina kuningale Kersti hinnale Hiinafjukile, Mirje Mändla-le ja Priit Kuusele. Tänast Saadet toimetas Elena Lass ja kokku mängis saate Katrin maadik meeleolukat nädalavahetust.