Helga ja muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetis sobival ajal teile sobival ajal. Helgaja. Olen Helga ja toimetaja Liina Fjuk. Teemad on sellised. Virge joamets vahendab muljeid Eesti-Soome sümfooniaorkestri kontserdilt Rehepappi radadelt Tartu Ülikooli aulas. Eesootavaid jõulujätsi, kontserte tutvustab Anne Erm. Täpsemalt räägib oma kontserdist Andres Mustonen Kersti hinnale. Erkki-Sven Tüür räägib oma neljandast sümfooniast magma, mille Eesti esiettekanne oli eile Vanemuise kontserdimajas ja täna Estonia kontserdisaalis Eesti riikliku sümfoonia orkestri Olari Eltsi ja Evelin Glenni esituses. York'is määrati Arvo Pärdi aasta helilooja tiitel. Saatelõigu saatis Neeme raud, eesti filoloog, maania kammerkoor on grammi heliplaadiauhindade nominentide seas. Eesti heliloojate liit tähistab juubelit 11. detsembril, kuna Eesti segakooride advendikontsert Peetri kirikus. Kontserti tutvustab Riho Leppoja, küsib Hedvig Lätt. Järgmisel reedel annab Eesti riiklik sümfooniaorkester heategevuskontserdi Olari Eltsi juhatusel, räägib orkestri direktor Andres Siitan. Küsib Mirje Mändla. Seitsmeteistkümnendal detsembril Viljandis ja 18. detsembril Tartus annavad jõulukontserdi Vanemuise sümfooniaorkester, koor ja solistid. Kõneleb dirigent Lauri Sirp küsib Hedvig Lätt. Rist Heiki Metlik räägib uuest plaadist koostöös organist Andres Uiboga vahendab Kersti Inno. Priit Kuusk teeb ülevaatekontsert. Talast mujal maailmas? Eesti-Soome sümfooniaorkestri kontserdid seitsmendal kaheksandal ja üheksandal detsembril Tallinnas Tartus ja Pärnus pealkirjaga Rehepapiradadel alapealkirjaga jumalik paganlik ja eestimaine pidid idee järgi kuulajale pakkuma ülevaate sellest, mida üks eestimaalane endast kujutab, missugune tema taust, muusikaline kogemus ja nii edasi. Kava koosnes suuremas osas väga heast nii ülimalt tuntust kui ka üsna tundmatust eesti muusikast. Teos, mis kõige enam rehepaplik maailmaga kokku klapis oli tõbine, süüdi eesti tantsudest. See 1938. aasta teos on jäänud pisut helilooja teiste rahvaviisi, aineliste süttide varju ja vähem esitatud. Näiteks on palju rohkem mängitud süüti balletist kratt või süüti eesti tantsuviisidest. Teost, millest on kaks versiooni viiulile ja klaverile ning viiulile ja orkestrile. Viimati nimetatud on tõesti duslikumad monumentaalsemad. Aga Tubin on lihtsalt nii hea helilooja ja tema rahvaviisi töötlus sedavõrd mõjus, et ka näiliselt väiksem ja vähem monumentaalne on tegelikult väga hea muusika. Kontserdi avanumbrina kõlas tegelikult hoopis Veljo Tormise Avamäng number üks helilooja, üks lõputöödest Moskva konservatooriumis käibel läinud seisukoht, et Nõukogude aja Eesti muusika uue neoklassitsistliku suuna esimene pääsuke. Sumbergi Concerto krosso 1956.-st aastast. Tormise esimene avamängki on valminud samal 56. aastal pealegi väga kiiresti kahe nädalaga sest lõpueksam oli ukse ees diplomitaotlejal sümfooniline partituur aga veel puudu. Need oleks edasi huvitav teada saada, missugused olid Tambergi tormis omavahelised suhted tal 56. aasta kevadel. Kas nad ka teineteist kuidagi mõjutasid või haistsid, näed intuitiivsed teineteisega kokku puutumata uut puhkevat ajastut eesti muusikas on isegi tööst kuuldus selgelt samu jooni, mida toonitatakse alati Tambergi kontserdi puhul. Klassitsistliku erksat rütmi, pulssi, fantaasiaküllust, eredust, värskust, nooruslikkust pakuks välja, et Tamberg polnudki ainuisikuliselt uue suuna juurutaja, nagu seni on kirjutatud. Kavaleht ütleb, et avamängu esiettekanne oli Moskvas lõpueksamid, kus selle esitasid helilooja ja Alexandra pahmutava neljal käel. Avalikke esiettekanne oli 57. aastal. Mõned korrad mängiti teost veel kuuekümnendatel. Need jäid aga ligi 40-ks aastaks ka viimasteks. Huvitav, miks teine teos, mille tali on välja kaevanud ning millest kontserdil üks number ette kanti? Nonii see ooper Luigelend valminud 60.-te aastate keskel ning mille ainus lavastus on olnud 66. aastal Vanemuises tarvidusest luigelendu uuesti avastada ja lavastada on kirjutanud Merike Vaitma. Loota hakkas veel kord Anu talile luigele materjalidest koostatud sõit. Väga ilus sõit on plaadil ainsas talivariandis. Kontserdil kõlanud Semper ise polnud küll otseooperist võetud, vaid jällegi huvitava ringkäiguga, nimelt Tartu Elleri kooli laulupedagoog Aino koid oli teinud ooperikirjas stseenidest oma õpilaste tarvis lühema variandi. Helilooja omakorda vaatas hiljuti koostatud materjali üle, kohendas need on kirjad suurelt maal elavalt neiult virvelt linna kunstnikule. Solist Pirjo Püvi oli just niisugune, nagu ka selle ooperihelikeel sädelev ja kerge luues hästi puhta ja õrna ootusest tulvil tütarlapse kuju. Kangesti tahaks sellest ooperist rohkem kuulda saada. Üks vahvamaid asju sellel kontserdil oligi, et toodi välja rida seni peidus olnud head Eesti muusikat. Palju jõudu talidele selles osas edaspidigi. Järgnenud number Tatjana kirja stseen Tšaikovski ooperist Jevgenia neegin täiesti teisest ooperist solist jõuliasse Yanova avara jõulise Slavilikult mahlaka tämbriga oli väga hea variant selle tarvis. Tšaikovski muusika ise aga neelas eelnenud impressionistliku numbri kohe kõige täiega alla. Kui nii-öelda kontserdi pealkirjale Rehepapiradadel jääb mõistatuseks, kuidas Eesti Rehepapp vahepeal vene mõisapreili magamistuppa sattus või mis pistmist peaks tal olema Isaac tuna Jevski marsiga filmist tsirkust õigustuse ju leiaks, et nõukogude aeg ja nii edasi. Kontserdil mõjus tsirkus marss üliromantilise Tšaikovski järel kõlades muusikalise noa hoobina ja buss seljas oli Elleri kodumaist viisi juba täiesti võimatu kuulata. Kontserdi teises pooles tuli ettekandele kaks suurvormi. Esmalt Tormise süit filmist kevade muusika, mida ilmselt viimne kui eesti lapski teab. Ilmnes, et see on tore lugu ka kontserdisaali Kabstraktsesse keskkonda ilma pildi Reata puhta muusikana kuulata. Et see on umbes samu hingekeeli puudutav teos nagu Elleri kodumaine viiski. Leegiline sügavkeelpillide koor, kõlab Tartu Ülikooli aula akustika salatiga väga hästi. Samas oleks esitlus võinud olla sidusa. Komisjon jätnud osad justkui pooleli, lõpetamata. Minu arvates oleks võinud mängida ühes jutis ilma valjulehekeeramise ja mõttepausita. Sama asi häiris veidi ka Sumera teise sümfoonia teise, kolmanda osa vahel. Teine osa lõpeb justkui küsimusega. Generaalpaus ei pea olema mõttepaus. Ka sümfooniaavaosa teema, mis järk-järgult drilleritest tiivhaaval sünnib ja kasvab on minu ettekujutuses palju plastilise ja mängulisem kui esmalt harfi mängijate ja seejärel teistegi pillimeeste esituses kõlas seevastu sümfoonia kolmanda osa. Lõppematu helide ookean kulges vägevate lainetena lõputusse kaugusesse. Kas ja kus on selles moodsas loos rehepapi maailm? Aga palun? Sõmera olevat kordustehnika, millele ka teine sümfoonia tugineb, leidnud regilaulust, õnnelik leid kontserti lõpetada, tema lõpp, hea, kõik hea. Helikaja. Anne Erm lähipäevadel on tulemas päris mitu jõulujätsi kontserti, mis täpsemalt? Kontserdid on peaaegu et iga päev ja laupäeval on siis Niguliste muuseum kontserdisaalis selline tore tuua nagu Raivo Tafenau, Meelis wind ja neile lisaks kaid Tšiili löökpillimängija, Ricardo padja ja selle koosseisuga on nad esinenud juba Jyvaskyla džässifestivalil, kui peaesinejad Viljandis ja mitmel pool mujal, aga tegelikult tuvana on pea, et 10 aastat koos mänginud, aeg-ajalt ikka kokku tulles ja huvitavaid lugusid on kogunenud palju. Ja Meelis Vindi loomulikult klassikaraadiokuulajad teavad, et ta osaleb pea kõigis kaasaegse muusikaprojektides, mängib bassklarnetit ja klarnetit sümfooniaorkestris ja seda siis ka kontserdil ja ka Raivo mängib siis igasuguseid saksofoni ja edasi, siis on juba esmaspäeval Eesti Draamateatris Andres Mustoneni fantaasiaprojekt ehk siis koos jazzmuusikutega esitatakse klassikat ja tähtis on seal sünergia energia, kus siis liituvad džässiimprovisatsioon ja klassikalise muusika improvisatsioon. Ja ma arvan, et see saab olema väga põnev, sest et see, mida tegi Andres Mustonen oma Hortus muusikusega ja suurem löökpilliansambliga paar aastat tagasi jätskaarel juba, see oli väga eriline, nii et temal juba fantaasiast puudust tule. Ja esmaspäevast lähevad edasi ka kontserdid väljaspool Tallinna, ehk siis Pärnu kontserdimajas on eesti keeled loomulikult siis uue kavaga mis on siis pärit uuelt plaadilt, et kella tiksumist ja lisaks mõned endised menulood ja lauljaid on kogunisti kolm Sibul, Jaak Johanson ja tuule kann, kandled, kitarrid, eriline kõlamaailm. Neid kontserte on siis võimalik kuulata veel Vanemuise kontserdimajas, teisipäeval kahjuks Tallinna kontsert on välja müüdud, aga selle eest saavad sellest kontserdist osa 19 riigi kuulajatsin Euroopas, nii et kontsert on tõesti väga eriline. Samas intiimne ja igavikuline. Ja sama eesti keelt ja kontserdi, mis läheb euroraadiosse, annab klassikaraadio eetrisse jõuluõhtul kell kolmveerand üheksa. Helikaja. Kuidas Vivaldi barokkima hakkab, selle kohta palun selgitust Andres Musta neilt. Vivaldi on barokinud kogu aeg, lihtsalt asi on selles, et ettekujutused tekivad maailmas interpreetide, et üks asi peab olema nii, teine asi peab olema naa kolmas kolmat pidi. Aga mina leian, et ei pea olema. Ta peab olema niimoodi, nagu sina sellest aru saad, kui sul on midagi öelda ja vastavalt oma arusaamistel sa valid vahendid, kuidas mingit asja teha. Ja need ei ole sugugi mitte niuksed tsementeeritud asjad, et et nüüd on ja nüüd paneme seda. See kogu aeg on tohutus muutuses ja see on üks võimalustest. Põhiline, mis ma tahan öelda selle programmiga, see on energeetikas, on energeetika, erinevate jõudude ja erinevate energeetikute kooseksisteerimine. Sellepärast et maailm on lõhenenud meeletult, praegu on olemas, need on teised, kolmandad Ühed, tõsised, rasked, kerged, maitsetud ja kõik kuidagi lahtritesse nagu inimesedki. Kunsti ei saa niimoodi teha, kunst, looming kas on või ei ole. Ja kõik ja nüüd tulla kuulama, kas on või ei ole. Vivaldi barokib Andres Mustoneni ja džässkvintetti ka esmaspäeva õhtul kell seitse Eesti Draamateatris. Helgaja. Täna õhtul esineb Estonia kontserdisaalis Eesti riiklik sümfooniaorkester Olari Eltsi juhatusel. Kaasa teeb löökpillimängija Evelin Glenni. Sama kontsert toimus eile Vanemuise kontserdimajas. Esiettekandele Tõnu Kõrvitsa teos ellujäänute laulud ning Erkki-Sven Tüüri Neljas sümfoonia magma kõlab esiettekandes Eestis. Mõne päeva eest käis Erkki-Sven Tüür klassikaraadio stuudios oma sümfooniast magama rääkimas, küsis Marge Raun. Selle saamise lugu on niisugune, et pärast seda, kui Evelin Glenni oli käinud siin mängimas Tšaimsemalt Milani teost veniveni Emmanuel, mis on millanil üks enim mängitud orkestrid õitseda ja ma ei teadnud, mis minust vist umbes paarsada korda esitatud ja see on siis ka, eks ole, soleerivatel löökpillidele, orkestrile saime taga kokku ja ta sai minu käest ühe ühe noodi lihtsalt marimba soololugu muutusi, kes oli see ja see noh, sellega oligi kõik, andsid niisama talle selle niisama naljapärast ja ja siis ta mulle üks mõni hiljem saatis meili, kus ta siis väitis, et ta on nüüd teinud tutvust minu muude asjadegagi ja sellest kõigest lähtuvalt soovib saada teost orkestrile ja löökpillidele kujunes semantiliste märkide järgi niukene sümfoonia mõõtu lugu ja sellepärast tal on selline alapealkiri, neljas sümfoonia, aga vahe on nüüd selles, et seal kõiki löökpille, mida on hästi palju, mängib üks mängija ja löökpillid, on toodud lava. D orkester on, on taga, niiet see on muidugi niisugune Concertlikus element on selles teoses ka olemas täiesti ja, ja kõige kujukama väljenduseta saab loo keskel, kus siis solist esitab trummikomplektil sellisel nagu rokk või džässkomplektil täiesti vabalt improviseeritud trummisoolo. Iga helilooja armastab alati rääkida oma kõige viimasest teosest ja sellest, mis tal parasjagu käsil on ja ja sellepärast ma pean ka ütlema, et, et mul on, mul on ka juba on valmis, viies sümfoonia ja ma kirjutan praegu topeltkontserti. Ja niimoodi tagasi vaadates ma nagu näen hästi selgelt, et magma on just niisugune üks üks väga oluline pöördepunkt ka koos Ardoriga, mis oli siis marimbakontsert. Need printsiibid, mille alusel on, on see muusika nagu üles ehitatud ei ole enam need, vaid hoopis-hoopis midagi muud. Lühike vastus sellele on küll see, et ta on ikka hoopis teistmoodi lugu ja just ta on, ütleme, harmoonilisest plaanis palju, palju rikkam, minu meelest kui eelnevad asjad. Aga kuidas Evelin Glenni selle teose vastu võttis, tema andis küll idee. No ta on seda mänginud, eks ole, esiettekanne oli Antwerpeni siis järgmine ettekanne toimus Rotterdamis kohe järgmisel õhtul sellesama orkestriga ja hiljem anda seda olen mänginud ka veel kahel korral, värskelt kohe möödunud nädalal siin Tamperes, kus Tampere linnaorkestrit juhatas ka Olari Elts ja siis aasta ja mõned kuud tagasi Austrias Klangsbureni festivalil Lynci Bruckneri orkestriga, mida, mida juhatas tennise Davis ja eks see on niisugune lugu, et see ei ole väga sellise tohutu välisefekti peal väljas ja, ja ega see ei ole talle sugugi kõrge teos, et tal on muidugi niisugust efektset kontsertrepertuaari, mis on nii väga lennult haarata publiku poolt, aga no ma ei tea, seda peab nagu tema käest küsima ta igal juhul panustab 100 protsenti, seda ma ju näen iga esitusega ja selles on tema erakordsus ka, et ma ei tahaks siin hakata selliseid sportlikke termineid jälle kasutama, et maailma parim löökpillimängija ja, ja kõik, see siuke blabla bla mulle nagu väga ei meeldi. Aga fakt on see, et tegemist on erakordse muusikuga. Et, et see on ikkagi see, mis annab talle need ka võimalused ütleme, mängida koos nii erinevate koosseisudega. Kui võtame näiteks, et New York fil harmoonik ja siis teisest küljest selline popstaar nagu park et ta on ikka väga erakordse talendiga inimene ja just see on see, mis mind äärmiselt võlub, on see, et millise nagu aura või millise energeetilise välja ta enda ümber loob. Võimalik, et on, on temast täpsemaid ja paremaid löökpilli mängijaid, aga aga see ei ole praegu siin teema. Just see on see, mis mind ka tema juures tähendab, võlub see tema, niisugune muusiku isiksuse eripära see, kuidas ta igasse helisse, mida ta tekitab, mis, mismoodi ta sellesse suhtub ja kuidas ta seda tooni nagu annab ja no muidugi, tal on täiesti ikkagi legendaarne, kuidas ma ütlen selline kõlapalett. Et see on teatud taldrikud, mida ta kasutab tema oma teatud need nuiad, mida ta marimba mängides kasutab, et, et see on niuke klanni saund ja, ja see on noh, löökpillimaailmas inimesed, kes seal kursis on, nagu seda teavad. New Yorgi kõige mainekamat kontserdihoones kaarnegi hoolis eile toimunud tseremoonial, millel osales korraldajate sõnul umbes 180 Ühendriikide muusikaärijuhti, märgiti, et Arvo Pärdi otsustati tänavu aasta helilooja tiitel anda ennekõike seetõttu ETA ulatuslik loomepärand on ta selgelt muutnud üheks meie aja kõige olulisemaks heliloojaks. Pärdi austamisüritused algasid New Yorgis juba pühapäeval. Siinseid tuntumaid nüüdismuusikaansambleid kontiinium, mis on helilooja loomingut esitanud juba üle 20 aasta, korraldas retrospektiivi ta vähem tuntud teostest. Musicale. Ameerika eelset auhinnatseremooniat võib mõneti pidada Põhjamaade ürituseks, sest lisaks Pärdile austati seal ka Soome sopranit. Karitamaatilad, kes sai aasta muusiku tiitli. Auhinda üle andes, nimetas Musicale Ameerika toimetaja Clark matile meie aja kõige säravamaks laulvaks näitlejannaks, kes suudab publikut tõepoolest hullutada. Aasta dirigendiks nimetati Minnesota Sümfooniaorkestri juht. Osmo vänskab. New Yorgis elava eesti pianisti ja Estonia klaverivabriku omaniku Indrek Laulu sõnul on muusikal ameerika poolt Pärdile antud tiitel märkimisväärne austusavaldus, mis ta laulu sõnul Ühendriikide kõige mõjukama muusika infokataloogiga, mis jõuab iga siinse muusikaprofessionaali lauale. Pärdi aasta heliloojaks valimine innustab küllap nüüd veel paljusid orkestreid ja muusikuid tema teoseid oma kauba võtma. Eesti raadiole Neeme raud, New York. Eesti filharmoonia kammerkoor on taas grammib heliplaadiauhindade nominentide hulgas. Parima kooriplaadi kategoorias on esile tõstetud koori CD Baltic Voices kaks kaasaegsest Läänemere äärsete maade muusikast plaadifirmale harmoonia mondi USA, dirigendiks Paul Hillier, salvestuse produtsent ja harmoonia mundi. USA kunstiline juht Robina Jang on Baltic Vossis kaks ja teiste salvestustega ka sel aastal parima klassikaprodutsendi nominentide hulgas. Parimale koorisalvestusele kandideerib kokku viis plaati, nende seas ka Ukraina ja Poola kollektiivid. 47. Grammy auhindade kätteandmise tseremoonia toimub 13. veebruaril Los Angeleses. Stepilsentaris. Helgaja. Eesti heliloojate liit tähistab oma kaheksakümnendat juubelit, sel puhul on ilmunud raamat, avatakse näitus ja pühapäeva õhtul kell 18 toimub Kadrioru lossis kontsert. Juubeliüritusi tutvustab Timo Steiner eesti heliloojate liidust. Tellita liit 80 sellise nime all nagu Eesti heliloojate liit, kõik need 80 aastat ei ole, ma ei eksisteerinud, vaid alguses oli tegelikult interpreet ja heliloojaid koondav ühing akadeemiline helikunstnik, selts, kus oli siis nii heliloojad kui interpreet, kes tahtsid ennast eristada tolleaegsest amatöörmuusikafoonist ja näidata, et professionaalne muusika, midagi sellist, mis väärib tegemist ja mis väärib austamist teiste poolt nende funktsioonist kontserdi korraldamine ja muu selline muusika professionaalse elu settimine. Kui 40. aastal juhtus siis selline lugu, et selline selts lõpetati paraku vägivaldselt, siis asutati sarnaselt teiste nõukogude liiduvabariikidega meil Eesti NSV heliloojate liit, me lugesime ennast nende õigusjärglaseks, kuna interpreet tol hetkel ei koondatud mitte kusagile, niiet inter pidi natukene ripakile entritel taastatud ris hiljuti tänase Wabariigi ajal. Nii et selles mõttes me loeme ennast selle organisatsiooni õigusjärgseks kodanikuks soovijaid koondus sinna ka päris palju sinna esimesse. Aga see seis, mis meil on, et meil heliloojatega Valter kui nii võib väljenduda, on tegelikult praegu minu meelest tagajärjel meil on väga palju noori liikmeid ja siin anda, potentsiaal on meil väga tugev. Mida me tahame tegelikult siin juubeli ajal veel enda jaoks paika panna, on see, et kuidas helilooja heliloojate liit saaksid veel paremini üksteisele toeks olla, et liikuda ka natukene rohkem sellist ametiühingusuuna peale, sest et praegusel juhul neli satelliit, selline institutsioon, et riigiga suhtlemisel helilooja saab nagu sealt abi. Aga et me selline klubiline funktsioon saaks nagu parema hoo sisse, siis me selle juubeli raames üritame seda parandada, kuna Tallinn on selline koht, kus kõik alati varvast lasevad, ehke ära lähevad, et siin ei saa korralikult pidada nõu ega rahulikult mõttetalgud veeretada. Et siis me paneme inimesed bussi ja sõidame Pirgu mõisa kogu valijate liidu kambaga. Katsume seal arutada rahulikkus ja emotsionaalses vormis üheaegselt, et mismoodi helilooja heliliit siis praeguses, mis see seis on, et mida meil on ja mida meil ei ole ja kuhu me tahame jõuda? Muidugi probleeme loomulikult, sest et meie riik ja sotsiaalne struktuur suhteliselt vaene ja me katsume nende väheste vahenditega anda parimat, mis meil on, oleme asutanud koos teiste organisatsioonidega ja väga tugeval riigi toel Eesti muusika infokeskuse, kus siis kõikvõimalikele päringutele Eesti muusika kohta alati vastatakse. Jaa, muidugi loodame, et see struktuur areneb veel rohkem ja veel rohkem saab eesti partiture lebama kuulsate dirigentide laua peal. 80. juubeli puhul on ilmunud ka eesti heliloojate liidu ajalugu ja tänapäeva seisu tutvustav raamat. Varasema osa kohta on sindaadiovski tuntud hääl, Mati Märtin, kes seda teemat väga hästi valdab, on kirjutanud ilusa ülevaateid, mis siis täpselt toimus siis nõukogude perioodi kohta on kirjutanud Avo Hirvesoo, kes on ka enne selle teemaga tegelenud ja annab värvika ülevaated, mis siis toimus nõukogude ajal vabariigi, vaat sellest on kirjutatud meie hea kolleeg Kristina Kõrver, kes on siis viitsinud tänaseid pabereid, mis on tegelikult olid minu meelest isegi kõige keerulisem. Ma olen alati kõige raskem nagu anda mingisugust pilti sellest. Paljud asjaolud on veel elus ja paljud paberid näevad võib-olla ka teistmoodi välja kui inimeste mälust. Lisaks nendele tekstidele on seal veel ka loetelud Eestis toimunud tänases vabariigis toimunud konkurssidest, kuna see on ka üks helilooja igapäevaelu osa. Et kas ta võtab konkursist osa ja millised võimalused üldse on võtta osa nii, et kõik, mis me kätte saime, mis on Eesti vabariigis toimunud kõik on seal kirjas, samuti heliloojate liidu nimekiri, nii Eesti akadeemilise helikunstnike seltsi kui ka tänase lilleke liidu ja oleme pannud ka sellise info üritanud kokku koguda. Nii palju, kui me suutsime, et oleme ka heliloojate matmiskohad, kes on meie hulgast lahkunud, täpselt admis, kohad kirjutanud, sinna sain info, et mida eriti kuskilt mujalt kätte ei saa. Avatakse reedel ka näitus teatri- ja muusikamuuseumis, et milles see seisneb? See ongi siis meie nädalavahetuse, mis Eestile olete liidu temaatikaga seondub avaüritus ja seal on teatri muusikamuuseumi, Eestile olete liit kokku pannud ilusa näituse piltidest fotoarhiivist, aga erinevates poosides on meie esimehed, juhatuse liikmed ja väga toredad olukordi nii Moskvas toimunud olukordadest, kus olid aasta suured kogunemised ja väga erinevate rahvustest heliloojatega, poseeritakse koos rõõmsalt kui ka siis ajani välja, kus inimesed rõõmsalt veiniklaasi taga teinekord mõtet vahetavad. Ja pühapäeval toimub ka kontsert ja selle kontserdi raames on Monika Mattiisen kokku pannud sellise omapärase sisse, vaata siis Eesti loome ajaloos, et on valinud katkendeid Artur Kapi, Eduard Tubina, Eduard Oja, Elleri Mägi, Naissoo Sumera loomingust ja siis lisab sinna ka omalt poolt laivis muusikat Fleutidega ja siis Aare Tammesalu on ka kaasatud tšellomängija ning materjalide klaverile. Margo Kõlar teeb helilisi. Järgnesime Monikale äärmiselt keerulise ülesande, kuna ta on aktiivselt eesti heliloomingu vastu huvi tundev inimene, et ta jooksulannaks läbilõike kogu Eesti muusikast ja ta nüüd sellise valiku teinud, et hakkab peale siis sealt varasemast eesti helikunstnike seltsi liikmetest tuleb kuni meie uuema aja heliloojate nalja siin heliloojate liidu esimehe Sumera loomingutrust lõpetab, nii et kellel selle vastu huvi on, siis saab seda nautida, see on selles mõttes ka huvitav projekt, et on klassikaraadio koost ja seda saab minutit nautida mingi aeg hiljem läbi eetri Monika hetkegi kahelnud, et ta sellega hakkama saab. Ja ta tõepoolest, ma arvan, sai sellega hakkama, kuigi mina ei ole veel tulemust kuulnud ja, ja targuga ei lähe proovi vaatama. Nii et seda tulemust siis kuuleb ja näeb pühapäeva õhtul kell 18 Kadrioru lossis. Helikaja. Täna õhtul kogunevad Lõuna-Eesti segakoorid Tartusse etalon laulda advendi ja jõululaule. Kontsert toimub täna kell 17 Tartu Peetri kirikus ja selle kontserdi üheks peakorraldajaks on Riho Leppoja. Kui palju koore tuleb Tartusse Lõuna-Eestist kokku ja mida lauldakse? Ootame tänasele kontserdile koguni kahtekümmend, koori enamus on neist tõesti Lõuna-Eestist, kuid on ka külaliskoorid Kehtnast gverest. Kontserdi korraldajaks on Eesti segakooride liit. Tegemist on juba pikaajalise traditsiooniga. Eelmisel laupäeval toimus samalaadne kontsert Tallinnas Jaani kirikus, kus sellel tänasel kontserdil esitavad koorid nii ühislaule. Neid on viis kui ka toimuvad, siis eraldi esinemised. Kümmekond koori esitavad veel eraldi kava, et on tegemist tõepoolest ka pikkuse mõttes suurejoonelise kontserdiga. Kas nende aastate jooksul, mil Lõuna-Eesti segakoorid on koos käinud jõulude eel ja ühe kontserdi andnud, kas on tekkinud ka mõni selline traditsiooniline laul, mida alati lauldakse? Kas nüüd alati ühte ja sama on lauldud, kuid kui ma seda kava vaatan, siis mõned laulud on olnud tõesti mitu korda kavas. Näiteks Georg Friedrich Händeli tervitus päästjale ja samuti viimase aja tuntud jõululaul Sa südames. Pane ja korduvaid laule on aastate lõikes muidugi olnud küllalt erinevad ja järjest uuenenud on aga üksikesinejate kavad, nii et kava on väga mitmekesine ja huvitav. Kas ka Eesti heliloojate jõululaulud kuuluvad kavasse? Ja siin on vanad traditsionaalsed laulud Juhan Aaviku läbi lume sahiseva Jaan Pakk lumehelbeke väga kaunid laulud, siin àra panderi Ave Mariat lauldakse ja kavas on veel näiteks Ülo Vinteri ja Urmas Sisaski. Nii et on seinast seinakava tõepoolest. Kas 20 koori on palju või vähe Lõuna-Eestist kokku? Seda ei ole muidugi liiga palju, aga mitte vähe, sest minu viimaste aastate kogemus näitab, et nii palju koore ei olegi olnud. Seal eelmisel aastal oli näiteks ainult 14 koori ja oli ka küllalt suur esinejate kooslus. Ma arvan, et mõningast laulu huvi tõus on tõesti märgata, sest viimased laulupeod nii Tallinnas kui Tartus näitasid, et osavõtt oli aktiivne ja on tunda mõningast niisugust tõusujoont. Kui võrrelda Põhja- ja Lõuna-Eesti segakooride kontserti, mis eristab ja mis ühendab neid koore? Mul on niisugune tunne, et noh, see traditsioon on alguse saanud just tartust sellest ajast, kui segakooride liit asus Tartus ja Tallinnas ei ole see nii sisse juurdunud, kuid ka seal oli päris suur osavõtjate arv ja need kontserdid on ülesehituselt mõnes mõttes sarnasest, kuna on ka ühesugused ja täpselt samad, isegi ühislaulud ja üks suurepärane laulik Anti segakooride liidu poolt eelmisel aastal välja, seal on sees mitukümmend advendilaulu ja võib-olla ka lauliku väljaandmine andis teatud niisuguse tõuke nende kontsertide õnnestumiseks. Millised on need ühised jõululaulud või advendilaulud, mida ka tänasel kontserdil kuulda saab? Juba sai nimetatud hendali tervitus päästjale, samuti hoosi anna kõik tuntud laulud ja mõned veel, mille poolest erineb see kontsert, kontsert, et on küll tasuta, aga me kutsume kontserdikülastajaid üles annetama Peetri kiriku oreli remontimise heaks, sest meile kõigile on teada, et meie kirikud ei ole jõukad ja iga väikegi panus on meile kõigile kasuks. Aitäh Riho Leppoja selle intervjuu eest ja Lõuna-Eesti segakooride jõulukontsert täna algusega kell 17 Tartus Peetri kirikus. Eesti riiklik sümfooniaorkester ja Tallinna lastehaigla toetusfond kutsuvad kontserdile hea muusika heast südamest. Seitsmeteistkümnendal detsembril Estonia kontserdisaalis. Dirigeerib Olari Elts, solist on iiri sopran, Shineid Malhel. ERSO heategevuskontsert Tallinna lastehaigla toetuseks seitsmeteistkümnenda detsembri õhtul Estonia kontserdisaalis. Kontserti tutvustab orkestri direktor Andres Siitan. Kõigepealt tahaks öelda seda, et Olari Elts on kindlasti see dirigent, kellega me tahame töötada koos võimalikult palju. Üks põhjus on kindlasti see, et, et need kavad, mis ta alati kokku paneb ja välja valib, need saavad olema iga kord erakordselt huvitavad isegi siis, kui nende heliloojate nimed ja ka teoste pealkirjad publikule midagi ei ütle, siis võib olla kindel, et, et inimene, kes on tulnud kontserti kuulama ta lahkub sealt saalist sugugi mitte ükskõiksetundega ja nagu ka seekord. Tšaikovski nimi loomulikult. Tšaikovski esimene sümfoonia, mis kõlab järgmise reede kontserdi teises pooles, ei vaja publikule tutvustamist, küll aga võib tekitada huvitavaid küsimusi kontserdi esimene pool. Nimelt on meil seal kavas Ameerika helilooja barberi noks vill 1915. Barberi nimi on loomulikult suhteliselt tuntud meie publikule. Ma arvan, et suhteliselt tundmatu nimi meie publikule on helilooja nimega Korn kuld. See on üks väga vahva lugu, mida me hakkame ette kandma ja see sobib suurepäraselt ka just nimelt selleks heategevusprojektiks. Lastehaigla toetuskontserdi jaoks ja selle Korncoldi loo pealkiri on beebiserenaad. Väga tore ja väga otsene seos ja väga vahva lugu, julgen lubada. Olgu öeldud, et Cargordi peeri serenaad valmis 1932. aastal Austrias ja helilooja loob selles teoses pildi lakkamatult rääkivast ja end pidevalt kordamast lapsest ja loodetavasti jääb selle teose kuulamisel mulje, et tegemist on ühe linnastanud ja elukogenud lapsega. Teose esiettekanne toimus siis 1932. aastal Viini kontsert-house'is ja dirigendipuldis oli helilooja. Ettekandele tuleb ka samal paberi kaks veel 1915. aasta suvi. Teose tellis paberilt sopran Eleanor Ždeber, kes 10 aastat hiljem säraska Paabeli kuulsaima ooperi Vanessa peakangelanna. Järgmisel reedel Estonia kontserdisaalis kõlav lugu kõnelejad lauljanna Eleanori enda lapsepõlvest. Teose esiettekanne toimus 1948. aastal esitasid Elena Steber ja bostoni sümfooniaorkester ser käigus Savitski dirigeerimisel. Et Samuel barberi teos noks vill suvi 1915 on siis kirjutatud metsas, Apranile ja sümfooniaorkestrile ja seda tuleb meile esitama üks tõesti suurepärane. Iiri päritolu metsosopran, iiri päritolu, Ameerikas kasvanud ja õppinud ja praegu peamiselt Saksamaal tegutsev metsosopran, neid mal õrn. Ma olen üsna kindel, et see nimi ei ütle just paljudele midagi, aga, aga paraku on, et ükskord on ikkagi see esimene kontakt meie publikuga. Torni kohta võib seda kindlasti väita, et, et kui see esimene kontakt on toimunud, siis publik hakkab teda võimalikult kiiresti tagasi igatsema. Kui nüüd me tõesti räägime sellest ajast, mis meil praegu käsil on, ehk ehk advendiaeg jõulude ootamise aeg, siis teos, mis sellesse aega ja ka sellele heategevuskontserdil ja tõesti suurepäraselt sobib, on Tšaikovski esimene sümfoonia alapealkirjaga talveunelmat. Selle teose erakordne meeleolu on, on kindlasti see, mis lubab publikul lähenevaid jõule natukene teistsuguse ja natukene parema tundega vastu võtta. Loodab Andres Siitan. Eesti riikliku sümfooniaorkestri kontsert toimub järgmisel reedel, seitsmeteistkümnendal detsembril algusega kell 19 Estonia kontserdisaalis ja sellest saab ülekande klassikaraadio. Helikaja. Inimene vajab imevähe selleks, et ta hingel hakkaks soe, kes on ära tundnud ühe tähe, taevast, sõbra sõnumina loeb. Selline oli väike katkend Doris Kareva jõulusalmist millega tervitab kõiki kuulajaid Vanemuise sümfooniaorkester ja koor. Nimelt toimuvad Vanemuise jõulukontserdid seitsmeteistkümnendal detsembril Viljandi Jaani kirikus, kus ja 18. detsembril Tartu Salemi kirikus jätkab kontserdi muusikajuht ja dirigent Lauri Sirp. Kõigepealt ei ole, et ainult quite Vanemuise sümfooniaorkestri kontsert, vaid seal on ka Vanemuise ooperikoor ja solistid. Pakume kuulajatele võimaluse nautida Tšaikovski sviiti number neli, Mozarti, noh, ja siis Mozarti kahte teost, Adroveerum korpus ja spatsumisse. Ja osalevad siis Vanemuise ooperikoor, nagu öeldud, solistid Merle Jalakas, Karmen Puis, Jan Oja, Taisto noor. Tegemist on ikkagi kontserdiks valitud ja komplekteeritud ka. Ma arvan, et see on selline selle tunni sisse valitud kava. Mozarti, Tšaikovski, nad on eriti vat selles samas Tšaikovski sviidis on väga sügavad seosed. Mozarti kaja. Kõlab nagu kaks Mozartliku teost, üks Mozarti enda kirjutatud, teine Tšaikovski sulest, kas neid saab kuidagi ühendada? No tegemist on sellise omamoodi Tšaikovski poolse kummardusega moodsatele, et millest see nagu täpselt väljendub, pole mõtet hakata jutus viitama, aga need kahte meistrit ühendavad leidis on kuulajale, kes tulevad kontserdile kindlasti hästi selged. Et kuivõrd jah, meil on selline igapäevases töös tegemist enamasti sellise romantilise repertuaariga ja valdavalt pressiivsema väljenduslaadiga, muusikaga ja repertuaariga, siis on aeg-ajalt ikkagi hea ja meeldiv ja ülimalt kasulik pöörduda sellise klassikalise ja läbipaistva koega teoste poole ja mis kindlasti jõuluajal publikule ka nagu meelejad valmistab. Koos Vanemuise orkestri ja solistide ooperikooriga jõulude ajal, see on juba mitmes aasta mitmes kontsert sinul juhatada ja kokku panna. Jah ütleme küll, et ooperikooriga kontserdil koos teatri solistid ega ei ole sellist võimalust, minul on ammu olnud, et see on selline meeldiv kohtumine minu poolt vaadatuna vähemalt kontserdipaigad ei ole minu valik, aga usun, et paremaid atmosfääre on nagu raske ette kujutada, sellel ajal sellise repertuaariga Millised on sinu jõulusoovid, kas siis endale, oma orkestrile, lauljatele ja ka kuulajatele, kes tulevad kontserdile, Tartusse ja Viljandisse? Rõõmu ja tervist? Vanemuise sümfooniaorkestri ja ooperikoori jõulukontserdid seitsmeteistkümnendal detsembril Viljandi Jaani kirikus algusega kell 18 ja 18. detsembril too Salemi kirikus samuti algusega kell 18 ja kõlavad Wolfgang Amadeus Mozarti ja Pjotr Tšaikovski heliteosed. Heiki Metlikult ja Andres huvi palk on jõuluajal välja tulnud. Tore plaat, mille kujunduses on pilli mängivad inglid ja plaadi nimetus Ritšercar Heiki Metlik. Kust see kujundus ja, ja see kava plaadil? Sest minu, ma välimuselt ei ole ammu enam inglid muusikapõllul üsna üsna kaua juba musitseerinud ja aga see kaart on pärit ühelt jõulukaardilt, mis saadeti mulle museks oma mänedžeri poolt kaks aastat tagasi ja siis seal kirjutuslaua peal ootas, et millal see plaadikaanele saavad need lingid ja litserkaar, kui selline on leidmine või otsimine. Ja see plaadi kavagi on leitud otsitud erinevatelt heliloojatelt. Siin on muidugi nime, et mis meile on kõigile tuttavad, Vii pandi Bach, Beethoven, Martšello. Kuid need teosed on kas siis mandoliini kontserdid või Beethoveni ainsad mandoliini teosed või siis Johann Sebastian Bachi tuntud aaria taas jo tema orkestri süütidest ja ka paar originaalset lauto teost 16. sajandi helilooja Nikoloni kriinorichegaar, mille järgi alses plaadi nimetus, nagu ma ütlesin, see tähendab otsimist ja leidmist don otsitud nagu kullateri, neid lugusid, mis sellele plaadile said kõlama ja vastuolulisem teos on kümneminutiline kirikukontsert kuulsalt saksa lautomängija, Johan Sigismund Vaissilt, tema vend Silvio ess Leopold, kes oli siis kuulus lautomängija, kes võistles Johann Sebastian Bachi prelüüdi ja fuuga improviseerimis samal ajal restoranis, et nii palju siis nendest heliloojatest, kes kõlavad sellel plaadil Ja plaadil kõlab nende looming taotlus koosseisus klassikaline kitarr ja orel mida nemad ei originaalis kirjutanud. Lähme Andres Uibo, kui hakkasime koos mängima kitarri oreliga, mis oli minu aastatepikkune unistus musitseerida sellise pillide kuningaga koos siis esmalt oli muidugi raske leida balanss ja repertuaari, aga näiteks sellegi plaadi materjal on, on valminud tea, et paarikümne 30 kontserti tulemusena ja need lood, mis väga hästi ei sobinud või üldse ei sobinud, on siis jäetud noodipuldilt ära võetud ja kirjutuslaua sahtlisse tagasi pandud. Aga need teosed, mis on väga sobivad Kiterali orelile, on siis saanud plaadile ja olgu mainitud, et need teosed ei ole esitatud mitte ainult kirikutes, kus surelan vaid neid on mängitud ka vabas looduses, Leigo järvefestivalil. Neid on mängitud ka kontserdisaalides. Et võiks öelda, et, et selline omapärane kooslus või uudne kooslus ei ole teps enam mitte uudne, kuna on juba üsna mitmeaastane praktika selja taga. Ja võib-olla ainus saladus see, et oreliga mängides tuleb klassikalisel kitarril kasutada võimendust, nii nagu seda tänapäeval tehakse orkestrile mängides, kitarri puhul või ka keelpillikvartetiga mängides. Et see ei ole enam tabu ja mu kolleegid Ameerikas kasutavad isegi soolokontserte mängides vahest võimendus, mis olevat peidetud kuskile kardinate taha. Et koos tänapäeva elektroonika parimate saavutuste kasutusele võtmisega on siis võimalik olnud avardada ka neid piire pillide vahel ja repertuaari osas. Ja kuidas need lood kõlavad sellel plaadil, seda me saame klassikaraadio eetris kuulata juba põhjalikumalt. Teisipäeval pärastlõunal kava albumi tundis. Musicale Ameerika ja Arvo Pärt selle aasta helilooja 2005. See on olnud eelmise nädala lõpul ja selle nädala algul muusikamaailmas suure osa esiteemasid. Siinsed uudised teadustasid asjast juba eelmisel laupäeval, siis olid kas selle tunnustuse pea sündmust aga alles ees. Pühapäeval New Yorgi Hanter kolledžis tuntud uue muusika ansambli kontiinum kontsert. Randadele tuli 10 Pärdi teost kaastekivad keelpilliorkestris Joel saksi juhatusel orkestri keelpillikvartett, kolm laulja ja neli keelpillimängijat. Solistidena. Mis vähem tuntud Pärdi teostesse puutub, mida kavas tutvustati, siis võiks ju nende hulgas tõepoolest olla summa keelpillikvarteti seade 91.-st aastast õige eesti toonides kaks salli lauluAga teose fraatris kuulsast perekonnast on vähimtuntud kindlasti uus seade altviiulile ja klaverile, mis valmis Norra muusikute tellimusel kakstuhatkolm suveks. Kontserdile järgnes esmaspäeval muusikal Ameerika aastaauhindadega tähendab tseremoonia New Yorgi kaarnegi roolis 1898. aastal ajakirjana asutatud muusikale. Ameerikast on saanud sajandi jooksul võimas ja kogu maa muusikaelus tooniandev esituskunstide toetav kontsern mis on ühtviisi tegus nii meedias, oma regulaarsete väljaannetega kui ka kontserdielu koordineerijana väga mainekas rusikal Ameerika koondkataloog, kogu maailma tähelepanuväärsete liikumiste registreerijana, kus sees mõni Eestigi muusikaorganisatsioon. Aastapreemiaid hakati välja andma koos aunimetustega aastal 1992 neljal alal millele 1995 lisandus aasta ansambli tiitel ja preemia. Seekord on aasta helilooja Arvo Pärdi kõrval aasta muusikas Soome lauljatar ka New Yorgi Metropolitan Opera eest hästi tuntud sopran Carita matile. Aasta dirigent. Pigem ikka oma Sibeliuse plaatidega lahti linnaorkestrit esile kerkinud aga alles kolmandat hooaega ka Ühendriikides Minnesota sümfooniaorkestri peadirigendi ametis. Osmovenska. Ja huvitav, et aasta instrumentalist on saksa viiuldaja Christian teetslav ainus tippkülalist solist Osmovenska kutsutuna tänavu sügisel Sibeliuse festivalil Lahtis. Aasta ansambel on meie Erkki-Sven Tüüri Ki ühe esimesena Ameerika mandril ette kandnud uue muusikagrupp. Mäng. Lähen. Nüüd kanduvad aasta muusikud kuldsete tähtedega muusikal Ameerikat ja kataloogi. Mäletan, kuidas rusikal Ameerika kaks suve tagasi korrespondent Meri ällyn Hattoni kaudu pikas järjejutus oma veebilehel Neeme Järvi suveakadeemiat ja ois traksi festivali Pärnust tutvustes Arvo Pärdi teost ettekandest mujal, lisaks siin aga veel sõpranile ja tšelloansamblile loodud abee Haagatoni Pariisi esiettekande esmaspäeval viieti kirikus mängis sama Powee tšello okt ette, kes koos vaelbara Hendrix siga Powee tšellopäevadel tänavu kevadel selle maailma esiettekannet tegi, tegi nüüd Pariisist solistiks aga jaapanlanna k ooli is Hiiki. Kolmapäeval esitas ansambel orkester Albrissell Brüsseli konservatooriumis saalis pärgis Sylvanduse laulu Jäkeedeerumi ja helilooja Kevin Prayers ise dirigeeris üleeile Londoni Royal festival hoolis oma teoste kõrval London sümfonietta ees Arvo Pärdi lugu, kui Bach oleks mesilasi pidanud. Tabula Rasa kõlamas eile, täna, homme Tokio uues rahvusteatris. Ees ootavad ettekanded kantus Soomes, Kaianis ja Espoos ning teedeeoo Oulus. Tuleval reedel Oulu linnaorkestri ka meie Arvo Volmeri juhatusel eesti dirigentidest lisanud Tõnu Kaljuste oli esmaspäeval Norra ooperis Oslos John Adamsi Ell Ninjo viimane etendus. Kristjan järvil on homme aga jõulukontsert ta uue orkestri Alam-Austria toon küünslerite ees Sankt tõlkideni festivalil suures saalis stsenoorkestri üks alalisi esinemispaiku. Kaastegev koorus sinna miin ja seegi kava omalaadselt põnev. Avanumbriks Daniel Sniideri Kristjani hea kolleegi suur jõulumuusika viide professi, mis põhineb peraat kiiluse Vilazzoja Temasso muusikal siis Mozart, Ideon, Plavdaamus, Vivaldi, glooria ja teooria, mis kõlas Neeme Järvi käe all ka suvel ois tracki festivalil Pärnus. Reedel hakatoon, krinsterite orkester siin aga Tšaikovski pähklipureja lavastusele mängima. Dirigendiks Jurovskis seenior. Mihhail. Kristjani juhatab reedest alates aga juba kolmekontsert Bambergi foonikute ees. Aastale tagasi vaadates ei saa jätta ütlemata, et eelmise kuu BBC Music avaldas 10 noore alla neljakümnese parima dirigendi nimed keda ennustatakse tulevaste maestrot hulka. Ja nende 10 hulgas on ka 32 aastane Kristjan Järvi, kes on siis ülejäänud üheksa. Mitmed neist Kristjanist olulised vanemad. Niisiis noore Jurovski, Vladimir Mikko, Franck, Daniel Harding, Philips, Shardaan, Stefan Pioneer, sean Andrea nosseedo, sagari Orama ideaal Volkov ja Marcus stents. Ning veel ringiga tagasi Arvo Pärdi juurde. Tema kirjastaja laviiniuniversaalid itsioon märgib kogu oma heliloojate pere aasta sündmusena, et Arvo Pärdi muusikat nimelt psalmi Tris saagijani ja palveränduri laulu kasutanud Jennifer Khani film Les invasioon barbar sai tänavu Oscari kui parim välismainefilm ning prantsuse filmiauhinnad see saar. Saanute hulgas on see samadeni, sarkaani, film ja veel kaks filmi, kokku koguni kuue auhinnaga ja neis kõigis on kasutatud Arvo Pärdi muusikat ja mujalt. Kuulus Kammerorkester Academy of issand. Maatinindefiils andis oma esimese jõulukontserdi üleeile õhtul Sant Martinile fiils katedraalis peadirigent vil märineri juhatusel tähistades sellega ühtlasi ka katedraali arhitekti. 250 näidet mälestusaastat. Kavas Rossini Mozarti sümfoonia, Beethoveni viiulikontsert, kus solistiks juba auväärses eas 81 aastane Nendel soti ooperi kauaaegne peadirigent Richard Armstrong lahkub pärast 18 aastast tööd teatris selle hooaja lõpul. Maestro teeneid hinnatakse kõrgelt, kus ta edukalt juhatas viimatist viibelungi deteroloogiad ja laialdast muudretelt vääri Beethoveni feedeeliust. Kunissoti noorema põlve tipphelilooja Charles Mcmiljoni uus ooperi Inestlik Castro maailma esiette kandeni. Nüüdseks on selgunud ka ameerika Louis Willi ülikooli poolt välja antava kõrge hinnalise kraavi Mayeri kompositsiooni preemia tänavune laureaat. See on Ameerika helilooja meile küll vähemalt tuntud George Sontakis. Kreeka päritolu muusik Preemia oma 2003. aastal esiettekandele tulnud teise viiulikontserdi eest. See on alles kolmas Craven Mayeri preemia Ameerika heliloojale. Üle-eelmisel aastal sai sellel John koriliano varem John Adams. Ent eelmisel aastalgi väärispreemia viiulikontsert siis lõunat, korealanna on subt, siini teos ja preemia seniste laureaatide hulgas on nooremate, ta on tunniia Toomas ATS-i kõrval ka maestro George liigeti ja Pierbul ees. Ja ka Ameerika rahvuslik sümfooniaorkester. Uue peadirigendi Leonard Zlatkini järel küll alles 2008. aastal. Zlatkin on enne pidanud ära orkestri sisukas 75. aastapäeva hooaja 2005 2000. Los Angeleses sündinud nüüd 60 aastane maestro, oli ju viimased neli aastat ka BBC sümfooniaorkestri peadirigent Londonis. Ja kui soovite veel jõulukuu pähklipureja ost täna lõpetuseks siis Aleksandr Lazarev dirigeeris seda üleeile ja eile. Kuninglikus sati rahvusorkestri Esklasgous ning Inglise rahvusballett on sellega oma traditsiooniliselt Touril, Inglismaal. Nendel päevadel Jussouthantanis.