Heliga ja. Tere, hea heliga ja kuulaja tänast 18. detsembri saadet toimetab Kersti Inno saate teemad homme vahendama oma programmis taas euroraadio jõulumuusika. Sellest räägib lähemalt klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder. 11. detsembril tõid Evelin Glenni ja Eesti riiklik sümfooniaorkester Olari Eltsi juhatusel esiettekandele Eestis Erkki-Sven Tüüri ja Tõnu Kõrvitsa teosed. Kuuldut analüüsib muusikateadlane Merike Vaitma. Tuleval nädalal toimub Eestis John Adamsi teose onium esiettekanne Eestis. Esitavad segakoor Latvija ja Eesti riiklik sümfooniaorkester Tõnu Kaljuste juhatusel. Kontserdist räägib lähemalt produtsent Madis Kolk. Rein Rannap tutvustab oma uut plaati, tantsib klaveril ning räägib jõuludest meest toimetaja Tiina kuningale. Tehnikaülikooli akadeemilise meeskoori jõuluplaati tutvustab peadirigent Peeter Perens. Tehnikaülikooli akadeemilise mees koorida tänasest kontserdist ja uuest jõuluplaadist räägib peadirigent Peeter Perens. Telefoniintervjuu tegi Monika Mattiisen. Hendrik rummi 70. sünniaastapäeva tähistamisest räägib neik. Teda küsitleb Tiina kuningas Elleri kooli jõulumuusikanädalast, rääkis direktriss Kadri Leivategija. Hedvig Lätile. Mustonen Nonii Vivaldi barokkimisest jõulujazzil teeb järelkaja Joosep Sang ning Priit Kuusk vahendab muusikauudiseid laiast maailmast. Meie programm vahendab homme taas euroraadio jõulumuusika päeva. Klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder euroraadio jõulumuusika. Iga päev on läbi aastate olnud populaarsemaid projekte, raadiost on see ka tänavu nii, kindlasti jõulumuusika on selline muusika, mida vajab jõulude aeg raadio. Ja loomulikult ongi see väljamõeldud, selleks, et oleks võimalikult värskemalt nagu kraami mängida oma kuulajatele mitte need ühtesid ja samu esitusi, vaid oleks võimalikult suur see maailm, mida me pakume oma auditooriumile. Ja selle tõttu ongi siis sellised programmid kokku pandud, et hommikul kuidas kellelgi, eks ole, kellel, kel kui palju on, hakkab peale ja jookseb tundhaaval maailma erinevatest paikadest jõuluprogramm. Kontserdid on üldiselt reeglina otse sõna otseses mõttes, need muusikud seisavad kuskil kirikus kontserdisaalis ja musitseerivad ja kuulda on seda siis kõikjal, kus mikrofonid sisse jälle lülitada, et omakorda läbi satelliidijaama, siis see heli levib väga kaugele ja kõrgele. Ja Me oleme püüdnud sellest ka osa võtta, nii palju, kui on nagu lubada. Sest et iga aasta kõik riigid ja teatavasti ei saa, kui on ainult 13 kontserte, siis peab olema ka väike järjekord. Ja meil on juba kokku lepitud, et me oma kontserdiga osaleme järgmisel aastal 2005 jõulude aeg, siis meil tuleb Eesti filharmoonia kammerkoori taolisel järi juhatusel kontsert maailma parimatest jõululauludest. Ja see on ka tolle programmi avakontsert, ma räägin nüüd juba sellest, mis aasta pärast on, aga seekord siis päeval hakkab meil peale pidulik jõulumuusika kõigepealt kontserdiga Belgiast ja seejärel Riiast meie naabrite juurest ja teiselt poolt naabrite juurest Soomest. Noh, see täpne kava on meil koduleheküljel täpselt näha, ekssaadete kavas on säilitatud ka nende tavaliste pühapäevaste saadete asukohti, nii et kogu aeg jõulumuusika jookseb. Aga kaheksa kontserti siiski tuleb meil pühadeks päeval eetrisse ja neli tükki salvestame ja neid saate kuulata siis pühade ajal, jõululaupäeval ja esimesel pühal. Nõndaviisi pisut hajutatuna ongi võib-olla varem seda suurt hulka jõulumuusikat vastu võtta. Need kontserdid on ka väga erinevad, neid ei peaks olema keeruline vastu võtta, sest ühest kohast tuleb tõelist klassikat, esinevad kammerorkestrid, solistid, tenorid ja sopranit, aga teisalt hõiskab lastekoor kohalike lastelaule, mis on teisal jälle väga tundmatut, täiesti mingisugused folkansamblid ja et see balanss, et oleks euroraadio jõulupäevas, aga erinevaid žanreid, erinevat sorti muusikat, et oleks idast ja läänest. Päev lõpeb ju seekord ka teisel pool ookeani Ameerika mandril, nii et et see balanss on nende nende europrojektide juures väga oluline. Kava on juba kokku pandud niimoodi, et see kuule, seal oleks vaheldusrikas. Ta koordineerib, seda koordineerib Christian Dixon, kes on BBC Raadio kolm produtsent ja praegu hetkel enam mitte ainult BBC produtsent vetruv euroraadiojuht. Ta valiti euroraadiot juhtima möödunud aastal, aga ta jätkab oma senist produtsendi tegevust ja, ja ta on väga kogenud vanamuusikaspetsialist ja ka selle jõulumuusika päeva algataja, nii et ta on kõik need 11 aastat teinud ja selle fänn ja nagu ta ise kirjutab, et et jälle mul on põhjus mitte minna kaubamajja shoppama, vaid ma saan jälle tööl olla, et perekond saab aru, et mul on tähtis asi. Lisaks euroraadio jõulumuusikapäevale pakub EBU veel ühe jõuluprogrammis. Folkrihmas, ja see toimub sel aastal esmakordselt ja see oli piiriraadio nagu initsiatiiv, et teha selline kogum kokku, kus siis kõik pakuvad välja kaks jõulu või talveteemalist folk pala ja koostatakse sellest siis selline pikk suur programm ja vahele üteldakse oma kodumaises keeles jõulusoovid ja nii siis meiegi panime oma tüki sinna programmi juurde. Meie folgiprogrammis laulavad ja mängivad ansambel Johanson ja vennad. Ja te kindlasti teate seda lugu, mille pealkiri on külm. See on väga liigutav ja muusikaliselt väga huvitav lugu. Tekst ei olegi nii tähtis kui see emotsioon. Ja teine lugu on sinus endas, talv ansamblilt eesti keeled ja selle eestikeelse jõulutervituse ilusa häälega südamliku sõna, ütleb Jaan Leppik. Aga kogu programm 25 riigi folkmuusika koosis nende kaunistustega, nende jõulukommete ja jõulusoovidega on Meie eetris 26. detsembril kell kolm aga sinna natukene aega. Aga millega meil on, juba ongi, ootame praegu juba. Kuule Ta arvamusi oma muusikaelamuste kohta ja meie aastalõpukampaania on muusikaelamus 2004. Ma arvan, et me teeme seda juba aastast 2001. Meie koduleheküljel on väljas väljavõtted meie kuulajate arvamustest ja neid on väga huvitav lugeda muide Eesti muusikutel. Et kuidas siis muusika-aasta pakkumine nagu kuulajatele meeldis et noh, keda nagu korduvalt nimetatakse, üldiselt ma tean, et muusikud loevad seda, see, see pakub neile huvi, kellele ei pakuks. Aga möödunud aastal me saime ligi 150 kirja ja, aga selline tore võimalus meile kirja saata või Tora põhjus kirjutada seda, mis siis teie muusikast tänavu kõige rohkem liigutas. Mis oli see sündmus, mida tasuks kindlasti nagu nimetada? Ja need sündmusi on tõesti väga erinevaid, inimesed liiguvad praegu palju ringi, noh ma mõtlen neid, mis on praegu laekunud. Nad liiguvad Euroopasse, nad näevad ja kuulevad väga palju. Aga ometigi kõige armsamad sündmused toimuvad ikkagi Eestis. Mõtelge järele, milline on teie muusikaelamus olnud tänavu aastal ja saatke meile mooduseid on siin palju tavalisi kirju saata, võib emaile saata, aga võib nüüd ka helistada, saates talve klassika talve klassika on iga päev, välja arvatud reedel meil laivprogramm, kus on inimene stuudios ja temaga saab rääkida ja talle saab helistada siis kella 10. kella üheni, kui parajasti ta ise ei räägi. Et siis ta võtab telefoni vastu. Et olge lahked ja lööge kaasa, meil on väga palju auhindu, meil on väga palju huvitavaid plaate ja DVD-sid ootamas välja loosimist ja loosimine toimub 31. detsembril. Seda saadet tuleb juhtima paljude kuulajate lemmik raadiohääl Marge-Ly Rookäär, kes on praegu väikese titaga kodus. Aga tuleb siis ja teeb selle saate ära, et oleks natukene midagi eksklusiivset. Et 31. detsembril me teeme kokkuvõtte, mis need muusikaelamused olid ja kordame seda saadet siis pühapäeval, sealt edasi paar päeva lugedes, aga kõigepealt oleks vaja need soovid kokku saada, nii et palun olge lahked ja kirjutage. Helistage ja võtke osa. Muusikaelamus on väga oluline asi inimese elus, nii et et märgime selle üles. Elamus 2004. Klassikaraadios taas aastalõpumäng, muusikaelamus milline kontsert, festival või muusikapala aga valmistas selle aasta suurima muusikaelamuse. Kirjuta meile e-postiga klassika äpp. Relee või Gonsiori 21, üks viis null kaks null Tallinn. Suurimad muusikaelamused selguvad aasta viimasel päeval. Mis oli sinu selle aasta suurim muusikaelamus? 11. detsembril esinesid Estonia kontserdisaalis Evelin Gleni ja Eesti riiklik sümfooniaorkester Olari Eltsi juhatusel. Esi On teil Eestis oli Erkki-Sven Tüüri neljas sümfoonia magma. Kuulda sai ka Vivaldi flöödikontserti seadet vibrofonile ja orkestrile ning päris esiettekandel Tõnu Kõrvitsa teost ellujäänute laulud. Kontserdist räägib Merike Vaitma. 11. detsembri kontsert oli väga hea kontsert. Olari Elts koostab alati kavu, mis on mingil moel läbikomponeeritud nii-öelda ja alati võivad need kompositsiooni põhimõtted olla isesugused. Seekord oli kavas kaks eesti nüüdisteost ja nende vahel. Barokkmuusika. Barokkmuusika on Alari puhul natuke nagu uus asi. Mõni aasta tagasi ta väitis, et ei, taparokkmuusikat ei julge ehk mängidagi. Kõik me teame, et ta tuntuks sai kõigepealt nüüdismuusikaga ja hiljem oma sümfooniaorkestrikavades on esitanud rohkesti hilisromantilisi teoseid. Sarnaselt näiteks Richard Straussi ja et soomlased on väga hästi hinnanud tema Sibeliuse esitust. Aga barokkmuusikat mul ei tulegi ette, võib-olla ta on seda esitanud. Kuulnud ei ole. Ma alustaksingi sellest keskmisest teosest, see oli Vivaldi Kontsert, Klautinole mis on lihtsalt Piccolo plokkflööti keelpillidele Jan Palole. Jaa, vibrofoni seade. Flöödi partiist oli teinud. Kogu see esitus oli võluv, peen, vaimukas ja see Vivaldi oleks mind küllap täiesti üllatav. Tänud, kui ma ei oleks juhtunud nelja aasta eest kuulma Pärnus. Kui Olari Elts juhatab tas Mozartit seal Mozarti klaverikontsert, ma mäleta isegi, milline, kus Kalle Randalu soleeris ja täiesti võrratult särav ja nõtke duett klaveri ja orkestri vahel. Nii et ta ongi väga mitmekülgne ja võib-olla et läheb veel mitmekülgsemaks. Evlinglen jaan muidugi kammit mitmekülgne ja muuhulgas võis imetleda, kui ilusat legatota mängis kontserdi aeglases osas. Sest löökpillid pole ju üldse legaato mängimiseks nagu loodudki legato mulje löökpillidel ei ole sugugi iseenesest mõistet tav. Kontserdi lõputeos oli esiettekandes Tõnu kõrvitsaverivärske ellujäänute laulud. Son, ERSO tellimus. Paistab, et Tõnu Kõrvits on hakanud muutuma. Seekord ei olnudki tegemist üdini poeetilise kauni aeglase looga, oli natuke karmimat tundetooni nii-öelda küsimärk. Autorikava kommentaari järgi oleks võinud oodata Ta isegi parafraasi mingitest kindlatest lauludest. Aga neid kas ei olnudki või olid need nii osavalt ära peidetud. Vot nii väikeste katketena. Te ei jõudnud teadvusse. Ah, see on see koguteos oli midagi hoopis huvitavamat. Ta oli värske materjalilt, oli huvitav orkestratsioonilt. No seda, et Tõnu Kõrvits orkestrit hästi tunneb. See ei ole tegelikult üllatus ju võib-olla ehk natukene liiga lihtsa lahendusena tundus mulle päris lõpp, see oli natuke pateetiline võrreldes muuga, mis varem oli nagu liiga lihtne lahendus. Aga päris kindlasti oli see üks neid uusi teoseid, mida hea meelega kuulaks kohe uuesti, kohe jälle. Kontserdi peateos oli ehk siiski Erkki-Sven tüüri magma neljas sümfoonialöökpillidele orkestrile. See on kirjutatud ja pühendatud Devlin kliendile. Oli Eesti esiettekanne. Maailma esiettekanne oli kohe täpselt kahe aasta eest 12. detsembril kontsert penis. Sealset filharmoonia orkestrit juhatas kaameraian. Ja teda mängitud veel Austrias Klansbureni festivalil, siis Austraalia Assadelaidis, Tamperes, hiljuti ja see on võimas teos. Tüüri muusika on muutunud üha kõlakesksemaks, ma mõtlen kõla, mis ei ole mingi lisa või ripats pandud juurde meloodilisele materjalile või rütmile vaid küla kui ise kõige tähtsam väljendusvahend ja selles mõistes küla sisaldab ämbreid, registreid, harmooniat, helikoe ehib Dust ehk faktuuri ehk tekstuuri, kindlasti mänguvõtteid ja võib-olla veel muudki. Kõik see näib olevat väga täpselt läbi mõeldud, nagu selgub tüürikavalehe kommentaaristki. Samas on täiesti selge, kogu aeg on tunded, autor ei ole mitte korrakski mitte hetkekski unustanud oma teost jälgida kuulaja kõrvaga. Ja muutudes ei ole ta kaotanud oma individuaalsust originaalsust. No näiteks ma tean, et on ammu imetlenud Magnus Lindberghi muusikat ja mingis üldises mõttes temalt kindlasti midagi õppinud just orkestri käsitlusest ehk aga ometi nad on täiesti erinevad ja on selleks jäänud. Lindberi muusika liigub alati mingis heledama salas heledama, pooluse ümber. On vahel lausa eks tiline juubeldav. Aga tüüri ekspressiivne poolus on kindlasti märksa tumedam. Aastal 1998 Helsingis festivalil Musica Nova, kus tüür oli üks peakülalisi. Ma juhtusin kuulma, see oli seminar kõigi viie külalisheliloojaga kui muusikaajakirjanik Katerina stenius määratles tüüri muusika põhikarakterit kui lamentoliku. See oleks siis kaebav, leinaline, leina laululik ja see tundus mulle tookord huvitav ja õige. Meenutame tookord, tema uuemad ja suuremad teosed olid Reekviem ja kolmas sümfoonia. Nüüd tagasi tulles magma juurde, siis see on väga tõsine teos, isegi sünge. Aga see ei ole kindlasti mitte enam lamento, vaid see on midagi hoopis jõulisemat, loodusjõulisemat ja muuseas sünget. Ma ütlesin, aga mitte selline süngus, mis siin muserdab, maha rõhub vaid miski, mis annab energiat kummalisel kombel. Loodusjõuline. Ma ei usu, et see võrdlus oleks mul kuidagi pähe tulnud, selle tõttu pealkiri on magma. Kõik seda tüüpi pealkirjad on ühtaegu konkreetsed ja üldistavad, samasugune on ju Helena Tulve sula ja looduseprotsessid on inimpsüühikaprotsessidega suuresti sarnased, võib-olla ka ühiskonnaprotsessidega kõigega, mis liigub, kui soovite. Tüüri magmas võib igaüks kuulda just nii konkreetset või abstraktset liikumist või protsessi voolamist nagu talle sellele kuulajale kõige vajalikum või olulisem on. Tähtis on see, et teos on ikka väga hästi kirjutatud. Esiteks orkestripartii Need kõlamassiivid külakogumit, mille sees on kogu aeg mingi liikumine ja sageli liikumine rohkem kui ühes suunas ühel ja samal ajal. Need on mitmekesised, on sugestiivse, nad kõlavad nii hästi ja kui suurepäraselt mängis neid ERSO Dioluline magmas on muidugi keelpillide ja vask pillide kõla siis rääkimata, soolopartiist on samuti väga mitmekesine, nii kõla kui rütmi poolest on Virtoosnejad. Ilmselt vajab tõesti sellist tippklassi mängijat. Juba selle partii maht on suur, solist mängib peaaegu kogu aeg ja puhkehetkedel peab liikuma ühe pilli või pilligrupi juurest teise juurde. Päris kindlasti tuleks imetleda, kuidas autor on selles voolamises pulbitsevast magmas pinget osanud alal hoida. See teos kestab rohkem kui pool tundi ja loomulikult on siis tõuse ja kõrgpunkte rohkem kui üks. No näiteks kuidas lõpupoole järsku rütm lihtsustub täiesti ootamatult, nagu tuleb selline madalate keelpillide püsiv pulss, seda pole enne olnud ja pärast keerulisemaid rütme seal värskes õhus pingeaste. Ja siis sellest kasvab välja solisti kadents mõjub jälle midagi värsket, midagi uutmoodi, pingelist ja nii edasi, kuni lõpuni. Saal oli täis, võib olla suure publiku jaoks oli kõige suurem tõmbenumber just evlingleni aga kogu kontsert oli väga hea kava ja teostus. Nii et ma arvan, et neil, kes tulid ainult või peamiselt Lenny pärast, lihtsalt vedas jamad, tahaks loota, et neile läks kordaga tüüri ja kõrvitsa, muusika ja aplausi, de intensiivsuse ja küla ja kestuse järgi. Seda võibki uskuda. Klassikaraadio eetris saab selle kontserdisalvestist kuulata kolmanda jaanuari õhtul kell 19. Null viis. Igal teisipäeval Pärnus, kolmapäeval Tartus ja neljapäeval Estonia kontserdisaalis toimuvad jõulukontserdid, Haydni ja Adamsi muusikaga. Esinevad segakoor Latvija, Eesti riiklik sümfooniaorkester Tõnu Kaljuste juhatusel ning solistid Kädi plaas, Helen Lokuta Toomast Doherty ja Uku Joller. Kontserdist räägib lähemalt produtsent Madis Kolk. Teda küsitles Marge Raun. Eks ühtpidi on tegemist traditsioonilise jõulu tooriumi projektiga, nii nagu õige mitu aastat järjest on nad käinud Eesti kontserdisaalid läbi jõuloratooriumitega. Üks, kes on nii eesti kontserdi jõulukavades olnud peategelane ja kes on ka omaenda kooriga filharmoonia kammerkooriga jõuluprojekte vedanud, on Tõnu Kaljuste kahtlemata üks silmapaistvamaid nii interpreet kui mõtlejaid selles vallas või selles suunas. Ja ma rõhutaksin just mõtlejaid ja visionääre, sest et kuigi võib tunduda harmoonia, missa Hainilt ja harmoonium hädamsilt, et siin on mängitud pealiskaudse pealkirjade sarnasuse peale aga mõlemad on Kaljuste visioonides, ma arvan, päris pikaajalise strateegilise projekti jätkud, sest et oleme näinud päris viimasel ajal, et Hayden on saanud Kaljuste üheks lemmikheliloojaks, keda ta propageerib, aga keda ta peab oluliseks oma Nargen Opera projekt. Ja samad ka vokaalsolistid lauljat, keda ta kasutas augustikuu Haydni projektisse. Sama kvartett on ka ju nüüd Haydni missa solistid ja John Adamsiga. Ma usun, et kes viibisid kunagisel Nixon Hiinas China Adamsi ooperi kontsertettekannetel, need ei unusta seda kunagi. Ning pärast nüüd Adamsi ühe järjekordse suurteose Eestisse toomist harmoonium on Tõnu Kaljuste veel plaanis ka järgmised suurprojektid Adamsiga. Et ma tean ja olen kuulnud, et ta peab praeguse aja elavate heliloojate hulgas üheks kõige sügavamaks, huvitavamaks ja eriteerivamaks ning ka kui vaatame seda teost armooniumi, siis Johnsoni ja Emily Dickinson i tekstid, mis vaatavad. Ma usun meie jaoks ja jõulumeeleolus publiku jaoks värske nurga alt. Igavikule igavikuline lähenemine, nagu tohutus ookeani silma kom passita seilates seletamatu kai äärde jõudmine. Või mis jäi jah mainimata, aga meiegi ajakirjandusest läbi jooksis äsja Adamsi suhteliselt uus oratoorium El Nino. Selle grandioosne ettekanne Oslos. See on ka üks Adamsi suurteos, mida Tõnu Kaljuste mõtleb vist praegu ja võib-olla oleks väga uhke, kui Eesti kontserdiga koos seda suudaks teha, teostada Eestis. Nõnda, jah, see on ühtpidi, ma usun, traditsiooniline jõulumeeleolu ja jõulurahu ja jõuluaegsete ülevate mõtet, et koht ja paik ja on samal ajal on ta ka Tõnu Kaljuste teekond ja kuna ta siis dirigendipuldis kõigil nendel kontserditel kolmes linnas on, siis ma usun, et väga huvitav on sellel teekonnal teeb kaaslane olla või seda aduda ja seda kogeda. Sel nädalalõpul aga annab Tõnu Kaljuste juhtimisel tegutsev nõrgenud Veera Laulasmaa spaas kammerkontserte et täna kell 19 mängib noor itaalia pianist Dario Opanud Chilli ja Stockholmi väikese akadeemia kvartett. Kavas on Pramsija šopääni muusik. Pühapäeval algusega kell 20 30 toimub Laulasmaa külaelanikele mõeldud jõulukontsert, kus lisaks panud tšilli Riiast Stockholmi keelpillikvartetile esinevad ka tromboonitrio, Nargen Opera koor ja Jaan Tätte. Üllatusesinejateks on Erkki-Sven Tüür, kes laulab kaks oma isa loodud jõululaulu ja Arvo Pärt, kes esitab oma klaveripala Alinale ning kaks jõululaulu koos koorija kvartetiga. Esmaspäeval on Laulasmaa spaa-kammersaalis taariubanud tšilli klaveriõhtu, kus kõlab Schumanni Beethoveni jal peenise muusika. Hiljuti ilmus uus plaat, mille pealkiri on tantsib klaveril. Lugude autor sellel plaadil on Rein Rannap, samuti ka esitaja Rein Rannap. Öelge palun, mis sellel plaadil on ja miks keegi tantsib klaveril. Pealkiri tuli 97. aastal, kui ma tegin ise korraldatud esimese suvetuuri, klaver tuleb külla, kuna see kava oli hästi kirju seal keskajast kuni popmuusikani, siis ma just tegin sellise loo, mis nagu ise lammustaks tänava muusikat ja üldse seal kavas olid, kõik olid nagu tantsud, tantsuvormid erinevatel aegadel. Ja siis ilmselt see tantsib klaveril. Et see oli huvitav, mitmeti ettekujutatav pilt. Nüüd selle plaadi kujunduse modellisin sellise, et tõesti seal on üks muusa, kes nagu klaverikaanel tantsu vihub. Aga seda saab muidugi mõelda ka niimoodi, et see klaverimängija, esitades tantsulist muusikat oma sõrmedega tantsib klahvidele ja see on siis selle plaadi nimi, lugu mulle tundus, plaadile sobib kõige paremini, sest et ütleme kõik need viimased aastad alates sellest esimesest tuurist, ma olen päris palju seda esitanud lisapaladena erinevates kavades ja tõesti, kuulajatel on seda ka meeldinud nagu küsinud, et tahaks, et see oleks ka plaadil ja kuulata selle tõttu mõtlesin, et plaat, eks seda nime jogandat ja sõnaklaver on seal ka sees ja mis nende tantsimisi puutub, siis kõik need lood muidugi ei, ei ole tantsulised, et seal on tantsulise rütmilisi asju, aga anga lüürilisi mõtlikuid taotlesin, et see plaat oleks ikkagi nagu üks tervik, et kõik need lood, mis seal on nagu sobiksid omavahel kokku, et oleks sarnases laadis. Mis kaadrižanrid täpselt on, seda on raske öelda, sest et eluaeg ma olen istunud nagu oma toolil toolide vahel aha väiksel toolil olles mõjutatud loomulikult klassikaliselt pianismist, siis rokk-pop, eesti rahvamuusikat, neil on ka, ma olen tegelenud Tšassist New which muusika loomulikult. Et kõik need asjad nagu kokkusegunenud minus, ükskõik siis, mis žanris ma töötan. Aga samas ma ei tahtnud siiski, et see plaat oleks nagu erinevad asjade kontserdil võib niimoodi mängida tüki klassikat ja tüki roki aga improviseerida, aga ma otsustasin ikkagi, et kui ma olen plaadi lammugi esimese plaadi, et see peaks olema ühtne ja siis ma olen aastaid edasi lükanud selle plaadi välja, andis ka selle tõttu, et meil on olnud nagu päris kindel, et mida oma paljudest valdkondadest, mida ma mängin, klaveril sinna panna on ju ka näiteks niuksed vabad improvisatsioonidel senine Shomonistlik rock ja aga ma tahaks, et see plaat oleks selline ühtlane kuulamiskogemus, et kui juba esimese loo põhjal inimene noh, nagu läheb ühte meeleollu sisse, et siis see meeleolu või see, see laadi muutuvaid, ta püsib sellisena sinna lõpuni minu meelest. Nii nagu plaate kuulatakse meil, et valitakse vastavalt meeleolule ja keegi ikkagi vist ei taha, et peale seal mingi rahvalaulukava siis kolmas lugu on, sümfoonia tuleb suure mürtsuga sisse. Lugusid on ja milline on just selle plaadi üldine meeleolu? Seal on 11 lugu nendest, et mingi kuus, seitse on nagu hästi tuttavad publikule, seal on need kaks ütlus, mis ma tegin Pärnu improvisatsiooni konkursi jaoks on siis teemal Osole Mio ja jestide jäi ehk siis eile veel biitlite lugu. Need on sellised pikemad kompositsioonid, kuslik tuntud teemasid ma viin läbi nagu erinevates žanrites erinevates rütmides. Luik on veel kaasansi, luik on samu nagu omamoodi töödeldud, aga ülejäänud on mu enda lood. Ja mõned viimased palad seal on, on tegelikult, mida ma olen suhteliselt vähe esitanud, nende hulgas on nii vanemaid, muusikalise materjali kui ka kui ka sel aastal tehtud mõnda asja isegi töötlesin ümber, tähendab, ta kunagi oli võib-olla ütleme näiteks lastepalad, nemad sättisin rohkem sellisele popklaveri või, või noh, nii uue ehitus niisugune noh, nagu meloodiline muusika, kus on nagu veidi improvisatsiooni, aga, aga mitte palju, need praktiliselt ma ei, ma juhasel plaadi, mis pähe tuleb, eks ole, jahi niux nagu luristamistel ludistamist seal mööda Maret alla üles ta on ka suhteliselt vähe, et need asjad püüdsin kõik hästi kontsentreerida seda materjali, et nagu loobuda igast üleliigsest taktist nii-öelda ja teevad sama kontsentreeritud ja, ja noh, viimistletud selles mõttes, et kannikese improvisatsioonilised lõigud on ikkagi noh, niimoodi nagu harjutatud, et ta mõjub ikkagi nagu komponeeritud muusikat. Kas te kõiki neid palasid olete oma kontserdikavades juba esitanud? Ei ole päris paari viimast ei ole jah üks on alles 2004. aastal loodud luuletus selline lihtne panna ja, ja siis on seal veel teadlik teekond, mida ma olen küll mingil kujul mänginud, aga ammu ja harva ja teistsuguses seades ja külmunud vihimon jälle püsis see põhimaterjal, sest 10 üheksandast aastast pärit mõnutega mänginud ja lastepalade hulka ta on trükitud ja nii, aga et nii ma tegin talle nagu sellise teistsuguse seade, just et ta sobiks kokku selle plaadi põhilugudega, nii et need on ikka sa nagu muusikaga ka hästi selline originaale intelligent, liitne, maitsekas, huvitav klaveri, üksinda seda mängib siis ta samahästi võib kuuluda ka klassikalisse muusikasse või mingit pidi džässi mingitpidi. See on lihtsalt minu muusika ja seekordne valik on siis rohkem sellise meloodilise Marafalikuma külje pealt. Praegu käsil kontserttuur, kus te seda muusikat, mis konkreetselt sellel plaadil on ka kontserdikavas esitatud? Jah, see on, see on nagu kingitus kuulajaile, ma nimetan seda, et kuna kuulajad on, on viimastel aastatel mind nii nii hästi toetanud, kas ütleme, sellel suvalisele klassikakaval oli, oli nii palju rahvast ja, ja väga paljud on kas suuliselt või mu kodulehel kommentaarides väljendanud soovi seda plaadi kujul seda muusikat saada ja et see andis mulle väga palju jõudu ja seda välja anda üle mu kahtluste. Ja siis ma tahtsin nagu kuulata jälle midagi tagasi anda ja tennisist kuus tasuta kontserti neist on jäänud veel siis esmasta Tallinn, Teisipäev, jõhvi ja neljapäev, 23. Viljandi viin klaveri oma uue klaveri kohale, kus seda ei ole ja esitan siis terve jah, selle plaadimuusika nagu algusest lõpuni õiges järjekorras. Kontserdil on võimalik seda plaati ilmselt endale soetada. Nojah, ma loodan, et seda ei võta liiga liiga ärilise tegevuse metsa nagu ilmselt juba väljakujunenud, et et ka isegi kui välismaa kunstnikud tulevad esinema oma plaatika alati kaasas ja siis seda müüakse alati soodsama hinnaga kui poes kohapeal. Tervikuna saab Rein Rannapi autoriplaati tantsib klaveril kuulata klassikaraadios 27. detsembril kell 14, null viis. Tehnikaülikooli akadeemiline meeskoor annab täna jõulukontserdi Tallinnas Kaarli kirikus telefoniintervjuu peadirigent Peeter Perens, siga tegi Monika Mattiisen. Mida põnevat on oodata teie traditsiooniliselt jõulukontserdilt? Alati olete kuulajat üllatanud ka mõne uudisteosega eesti muusikast. Kas ka see korda? Jah, tõepoolest, ka seekord püüame kuulajale anda kuulata ühe täiesti uue teose ja sedakorda on meie kavas siis Mart Siimerilt uudisteos, mille pealkiri on, see jõulupäev on rõõmust suur. Mis kujutab endast siis ühte niisugust natukene pikemat kooriteost, umbes niisugust 10 minutilist kartaadi laadset teost, mis on kirjutatud siis meeskoorile ja orelile ja huvitavaks teeb selle teose veel see, et selle teose aluseks näiteks on üks eestirootsi rahvaviis mille peale on see teos siis komponeet. Ja mul on hea meel, et meil on kohal ka elus helilooja Mart Hiimer isiklikult, kes siis esitab selles teoses orelipartiid. Ja kuuldavasti ilmus ka äsja Tallinna tehnikaülikooli akadeemiliselt mees koorilt uus CD-album. Jah, tõepoolest, nii see on. Saime valmis hiljuti oma uue plaadiga, mis kannabki selle teose nime. Kuna see uudisteos on selle plaadi kõige esimene teos, siis me panime sellele plaadile ka niisuguse rõõmsa pealkirja. Et see jõulupäeval rõõmus tuur ja selle plaadi võib-olla ta teeb eriliseks ka see, et me oleme selle teose ette Monteerinud ühe salvestuse, mis on pärit Eesti kirjandusmuuseumist lausa vaharulli peale salvestatult on ta kunagi olnud, seal laulab üks tore naisterahvas, Leena Vikman, kes on pärit Noarootsist. Me kuuleme Martha Emery teose aluseks olnud meloodiat täiesti ehedas esituses ja selle plaadi peal on veel palju teisigi toredaid jõululaule ja, ja mitte ainult jõululaule, vaid niisugust toredat vaimulikku koorimuusikat. Peamiselt siis eesti koorimuusikat, mida on tore siis jõulude ajal kuulata, nii et julgen kõikidele seda plaati soovitada. Möödunud nädalavahetusel tähistas Heino Elleri nimeline muusikakool oma 80 viiendat aastapäeva. Toimusid pidulikud kontserdid ja aastapäeva ürituste raames toimub ka kuni 22. detsembrini jõulumuusika festival. Kuidas kulgesid kooliaastapäeva ürituste tähistamine kooli direktor Kadri Leivategija ja kõigepealt ka palju õnne? Suur tänu ja tõesti, see kooliaastapäev siis nüüd 85. on oluline teetähis selle koolielus ja seda sai ka väärikalt tähistatud toote, et kuna põhiaastapäeva päev on 10. detsember, siis me traditsiooniliselt peame alati sellel päeval ka teha pidulikku kammermuusika kontsert mis traditsiooniliselt ka on alati Tartu Ülikooli aulas ja sellele järgnes siis sel korral 11. detsembril pidulik jumalateenistus, Pauluse kirik kuskuss teenisse Joel Luhamets ja ettekandele tuli ka meie kontsert, korja ele sümfonietta esituses pulaagi glooria ja moodsate veerun ja kulmineerus siis 12. detsembril Vanemuise kontserdimajas piduliku aktuse kontserdiga ja, ja lõpuks uhke balliga. Et need kenad üritused on nüüdseks möödanik ja, ja oleme taas asunud õppetööle ette seda kooliaastat saada, lõpetada ja hakkavad Sten lõppema ka meie jõulumuusika, festivali üritused, sel korral kestab ta siis ta selle 22. detsembrini ja traditsiooniliselt ongi see meie jõulumuusika, algab kala esimesel advendil, te hakkate meie koolis, kus Me pühitseme sisse jõuluvalguse ja selle jõuluvalguse pühitsemise juurde kulub alati ka pidulik kontsert, kas siis Elleri kooli omas saalis ja ka sageli ka Pauluse kirikus. Sellel korral oli meil jõulumuusika festival plaanitud 14 kontserdiga ja nii nad siis riburadapidi siit ka käivad ja mis siis neist suuremad noh, kindlasti muidugi aastapäevaga seotud suured kontserdid, aga ka 20. detsembril tulev jõuluõhtu Mozart iga, kus neljal sümfonietta tee koosseisu juures soleerivad meie noored andekad muusikud, tuleb ettekandele nii Mozarti klarnetikontsert, Tõnu Kalm ja Emada Jondanjonakiga, tulete Mozarti metsasarvekontserti üks osa, kreedeeberandi poolte tuled, Mozarti, mitmed kenad aariatel ooperitest siis meie lauluosakonna noorte interpreetide poolt seal sinobree tee, Kadri tegelmanni riistelt kurit ja, ja lõpetuseks siis veel 22. on väikene kammermuusika kontsertklaveriosakonna õpilastelt ja mis muidugi on selle jõulumuusika festivali puhul veel üks oluline teetähis see, et Elleri kool just sai endale uue, kahe manuaalsed kontsertklavessiini Peeter Talve poolt veel seda, et see oli Peeter talle esimene kahe manuaalne pill ja see annab võimaluse muidugi ka rohkem barokkmuusikat esitada, mida siis ka enesonn koos priitsoniga on paljuski teinud ja mis oli nähtav ka meie jõulumuusika festivali raames. Heino Elleri muusikakooli jõulumuusika festivali kaks viimast kontserti 20. detsembril kell 18 Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis jõuluõhtu, Mozarti K ja 22. detsembril kell 18 klaveriosakonna jõulukontsertklaver lumes ja kusse. Kontsert toimub. Ja see toimub ikkagi meie kooli suures saalis, kuna nüüdseks on ju seal väga hea ja mahakontsertklaver ja ega ei kipugi siis enam oma kaunist saalist välja, sest see annab kõik võimalused õpilastel ennast hästi tunda ja õppejõududel ja meie külalistel. Mida soovida 80 viiendat aastapäeva tähistanud Heino Elleri muusikakoolile? Kindlasti seda, et Elleri kool oli, on ja kindlasti peab ta jääma oma õpilastega oma vaimsusega siia, Tartu Ülikooli akadeemilise vaimsuse kõrvale, seda kultuurilist vaimsust, et jätkuks muusikahuvilisi õpilasi ja seda ainega tööd ja neid koolkondasid, õppejõudusid, kes meie juures on olnud taas tulemas. Aitäh, Kadri Leivategija selle intervjuu eest ja ilusat jõuluaega. Elleri muusikakooli. Aitäh ja kaunist jõuluaega koos kauni muusikaga siiki poolt. Sülgaja. 21. detsembril oleks kunagine Estonia esitenor Hendrik Krumm saanud 70 aastaseks. Lavastaja Aarne Mikk, kuidas on Estonia teater Rahvusooper Estonia seda sündmust tähistanud või tähistab? No meil oli, eks Carmeni etendus just äsja, mida juhatas Eri Klas, oli nimiosas ukraina metsosopran Liina Swahhika ja Donhoci Hendriku viimane õpilane Vello Jürna. Esimest korda tegi keskamyllo rolliga Leonid Savitski. No veel natuke tagasi kerida, siis neljandal detsembril toimunud galakontsert oli ka pühendavad Henriku mälestusele just teise poole maskiballi fragmentidega. Me nagu meenutasime seda, et kamaski paljud Hendrikule tuvastus kunagi. Aga nüüd siis 22. detsembril just jõulude eel on siis talveaias selline meenutuste õhtu kus me sõnas videos ja ka heliplaatide kaudu ja ka siis elavate ettekannete kaudu. Tuletame veel kord Hendrikut meelde, kes oli tõesti üks särav interpreet laval nii laulu kui ka mängu koosmõju mõttes. Ja sellel õhtul Hendriku partneritest laulab veel Margarita Voites meile. Ja siis tema viimased õpilased, Nadia Kurem ja Vello Jürna ja Jüri Kruus on valmis saanud uue heliplaadiga kus ta oma sõnade särgid näitab Hendrikut taas kõige paremast ja kõige kõrgemast kriteeriumitest lähtudes. Nii et ma loodan, et, et kõik need väikesed ettevõtmised aitavad hoida elavana mälestust või mälestuste mälestust, nüüd juba. Sest aeg lendab kiirelt ja uued etendused, uued sugupõlved tulevad peale. Aga tenorit nii-öelda tööpanust arvestades jääb Hendrik Krumm küll Estonia ajalukku väga markantse ja silmapaistva lauljana. Hendrik Rummi mälestusõhtu toimub niisiis 22. detsembril kolmapäeval Estonia talveaias. Õhtu algab kell 18 ja seda juhib Aarne Mikk, kes sellele õhtule oodatud on. Kõigepealt me oleme kutsunud Hendrik Rummi lähedased, tema perekonnaliikmed ja loomulikult on oodatud kõik tema kolleegid ja tema ande austajad. Tähevalgus paistab meile ka siis, kui täht ise ammu kustunud on. Nii nagu inimesedki, kelle soojus ja inimlik tarkus saadavad meid veel siiski, kui neid endid enam meie keskel pole. Saaremaal sündinud laulja Hendrik Krumm oleks 21. detsembril saanud 70 aastaseks. Saates tähevalgus räägivad Hendrik ruumist Aarne Mikk, Urve Tauts, Ivo Sillamaa, Nadia Kurem, Vello Jürna ja Katrin karisma. Kuulake saadet pühapäeval, 19. detsembril kell 14, null viis. Tänaseks juba lõppenud jõulujazz 2004 pakkus väga värvikaid kontserte nii Atsu kui ka muu loomingulise improvisatsiooniline muusika vallast. Meistriks kirevamaid oli läinud esmaspäevane kontsert Draamateatris, kus astus üles Andres Mustoneni kvintett kavaga Vivaldi barokib. Mustonen esines Jazzkaare egiidi all juba kolmanda kavaga. Tema esimene kontsert mullukevadisel jazzkaarel oli nii edukas, et järg sellele oli igati loogiline. Seekord saatsid Mustoneni kolleegid Hortus muusikusest, Ivo Sillamaa klaverile klavessiini ning Peeter Klaas tšello vioola taga hambal. Lisaks neile veel Eesti Atsu eliiti kuuluvat Taavo Remmel bassil ja Tanel Ruben trummidel. Kahe pooluse liitmine andis tulemuseks lihtsa tehte. Üks pluss üks võrdub kaks suuremat integratsiooni lavalt saali paistnud viiekesi mängiti muusikat Astor peatsollalti Antonio Vivaldil lt. Viimane sai Mustoneni lennukates kommentaarides omale nimeks punane rokkar tema eluajal levinud punase preestri asemel. Paremini kõlasid viisiku esituses siiski pead soolod mangot, kus oli rohkem mõeldud arranžeeringu ja kahe pooluse tasand. Alustamise peale. Vivaldi hoogsalt Concertlikul kõrgbaroki oli paiguti oht eksida Vanessa Mae radadele mida soodustas taustal domineeriv liialt primitiivne trummibiit. Õnneks selline lähenemine siiski prevoleerinud ja kõlas üsna huvitavaid asju. Mustonen on teadupoolest suur üldiste ajastute ning stiilides ulataja ning taolise projekti puhul tasuks tal kõige rohkem mõõtu võtta hoopis Kennedy erinevatest crossover projektidest. Tõsi, Kennedy on ka esmaklassiline jazz, improvisaator Mustonen seda pole. Barokis ja eriti varasemas muusikas on küll samuti teadupoolest palju ruumi improvisatsiooniline, kuid see on oma olemuselt hoopis erinev Jatse improvisatsioonilist, mis toetub laadilisele mõtlemisele ning erinevalt väljendusvahendite nihestatud kasutamisele. Hädasti oleks lisaks Remmeli passile ja Rubeni trummidele vaja läinud ka pianisti ja suliku mõtlemist. Kui rääkida muusikalistest klotsidest, millest Mustoneni kvintett oma müüri ladus, tuleb tunnistada, et need olid küll ritta laotud ligadi-logadi kaadi ja vahel oli oht, et kõik võib hoopis kokku variseda. Õnneks seda ei juhtunud, kuigi segadust oli piisavalt ja üks Mustoneni ülesandeid laval oligi kaosest korda luua. Kuid samas ka Jimi Hendrix kitarr oli kontserditel harva hääles ning ühelt healt elusalt kontserdilt otsime ju muusikalist korrektsust, vaid pigem emotsiooni. Ja seda viimast oli Draamateatris küllaga. Andres Mustonen toonitab oma sõnavõttudes alati Türgi ja vaimsuse osa igas elusas ettekandes. Just see Elaan ning elektriline kõrgpinge, eriti ansambli juhi enda mängus oli too päästev element, mis juhtis tähelepanu kõrvale halvalt heli režiilti muusikaliselt karidelt. Kui ma kontserdi lõpus oma kohalt tõusin, nägin ümberringi vaidlema, naeratavaid nägusid ja see ongi alati ju kõige olulisem. Kui palju ta enne kontserti ka kahtlesid, kas Vivaldi rokib või kasvõi rokib. Siis tunni ja veerandi möödudes oli selge, et Mustoneni käes rokib see muusika täiega. Kontserdisari Euroopa festival on tänaste uudiste avateema Euroopa festival, see on just Eesti korraldatud esmakordne ja omalaadne Pärnu-Royce Drake'i festivali rahvusvaheline projekt, mis Euroopa Komisjoni toel on viinud Eestit, meie muusikuid ja heliloomingut kokku üheksasse välisriiki. Euroopa festival kontserte kogu sarja aukartust äratavad 26-st kontserdist toimus ju suvel ka Pärnus ja olgu etteruttavalt öeldud, et sarja 26. lõpukontsert toimub pidulikult paljude välissaatkondade osavõtul Kadrioru lossis 27. detsembril. Aga just homme lisandub senisele kaheksale välisriigile viimane, üheksas austria, kuid sellist projektijuht Allar Kaasik ja Soome organist Markku Mäkinen annavad sarja 25. kontserdi viini serviitan Kirches. Vaatame, kas selle kava Bach, Adams, reeger all Ellerheinmetsale solaad in Maarja Erkki-Sven Tüüri uus teos spektromneljast tšellole ja orelile ning kava lõpetamas Karl Hoyeri variatsioonid saksa jõululaulu teemal. Meenutan, et helilooja ja organist Karl Hoyer oli eelmise sajandi algul kaks aastat ka Tallinna toomkiriku orgalistiks ning hiljem leipzigi konservatooriumi oreliprofessor. Eile toimus Euroopa festivalil järjekorras 24. kontsert taas Soomes. Möll kirikus esinemas Helsingin juuniori Johused dirigent Cesas Sylvai ning solistiks kuulus rekkas Silvel. Selle kontserdi korraldas Euroopa festival koostööpartnerina Ida-Helsingi muusikaga. Minu meelest pole Euroopa festival nagu paljud meie muusikaasjad välismail saanud koduses meedias erilise tähelepanu osaliseks, sest tuleb veel lisaks ma need meenutused sarja kulgemisest. Euroopa festivali avakontsert toimus maikuul Budapestis listi nimelise muusikaakadeemias Realis, peategelaseks Zolti nimeline noorte kammerorkester ja just seal esides nüüdse Kadrioru lõppkontserdi solist Inreko Kuldar singi, flöödikontsert Tiina Kadriorus mängib tas singilt. Aga Madli jõululaule. Budapestis kõlas Kammerorkesterit veel Galina Grigorjeva, Saarinna Jevdokija ITK. Juunis tegi Euroopa festival Kaunases kaasa iiri Kammerorkesterit Nicolás McCaini juhatusel. Sarjas Kaunase kvartett koos Soome noore pianisti antis siiralega. Eesti heliloojatest lisandub Helena Tulve siis kaheksa kontserti ois Drake'i festivalil vahepeal Maya Hom burgeriansambel ka Riias, Pärnus mitu esiettekannet suursündmuseks Erkki-Sven Tüüri spektrum neljanda esiettekanne Eesti autoreid juures veelgi ja esiettekanne ka leedulastel praeguse hetke tippmehelt Viidmantaspartuuliselt ja peatselt Liepaja laias lätlanna Hindral riis, sealt viimast festival kontserti Pärnus dirigeerib Neeme Järvi. Siis Markko Märtin, Kalev kuljus ja Allar Kaasik toovad pedanskisse üleni eesti kava viielt eesti heliloojalt. Kaasas Tõnu kõrvitsa Trio hobusemetslinnud maailma esiettekanne. Markko Mäkinen Rootsi flotist andes joon seal ja kaasik viivad Pärnus välja toodud kava veel Leetu Soome ja Rootsi joteborgi kogukonnaga, projektis teeb kuulus segakoor Latvija kaasa koguni neljal kontserdil. Üks sarja tipphetki on Milano mainekas tradalvermes tuues ja üksi on siin siiraleja kaasik veel Iirimaa samalt uuelt ja kaks Helsingi kontserti sealsete jõududega. Eelmisel pühapäeval panos kõlasid ka Kuldar singi aastaajad ning Madli jõululaulud. Suur ja tähtis ettevõtmine on lõpule jõudmas, aga peamine kui paljudesse paikadesse on viidud Eesti muusikat ja muusikuid poolest esmakordselt. Allar Kaasiku initsiatiivil viidi Euroopa festivale kokku 10 eesti helilooja teoseid, paljud hobused kordusetega ning Euroopa festival tellimusena toodi avalikkuse ette 10 uut teost nelja maa heliloojatelt. Ning seda auväärset rida jääb nüüd, 27. detsembril lõpetama Galina Grigorjeva jõululaulude tsükli suplanelia kammeransamblile. Enne pühi esiettekanne Kadriorus ja eesti muusikast mujalt Arvo Pärdi teoste ettekandest. Enne jõule on sellest nädalast kaks kantud Britteni mälestuseks esitus Soomes Kaianis Espoos. Tähtis esitlus toimus eile õhtul ka Arvo Volmeri juhatusel teedeeoo Oulu linnaorkestri ja koorijõududega, sealses kontserdimajas maadit ojasaalis ja veel Berliini missa esitused täna ja homme Šveitsis lasso fondis. Meenutaksin tärti, mängiti ka Euroopa festival sarjas Marko Martini ettekandes Kõdanskis. Ja veel ka Järvidest tänan aktsioonis vaid Christian ajakirja BBC Music poolt äsja 10 loote standama alla neljakümneaastase dirigendi hulka hääletatud 30.-ga aastane Kristjan Järvi on eile täna, homme kuulsate Bambergi sümfaanikutes Saksamaal üpris klassikalise kavaga. Haydni sümfoonia number 80 Prokofjevi esimene viiulikontsert, solistiks Soome kaudu tuntuks saanud grusiin lane Elizabethi patja šviili õhtut lõpetamas Richard Straussi sümfooniline poeem Itaaliast. Vaatame, missuguste uute teostega on veel jõulukuul välja tuldud. Meie Galina Grigorjeva kõrval. Liinil on valminud orkestriteos momens hobublis õndsus hetked Melbourne'i sümfooniaorkestri tellimusteos, kes oli ka selle ettekandja. Nädalapäevad tagasi juhatas Melbourne'i orkestriga peadirigendina seotud olnud Marcus stents temagi koos Christian Järviga BBC valitud 10 noore hulgas. Äsjasest meenutaksin Maicel laimani uut klaveritriot maailma esiettekanne Ühendriikides soolt Lake Citys A triolt ja Harrison pöördusli seitsmekümnendad sünnipäeva on märkinud kontserdid Ühendriikides Indiana ülikooli uue muusika ansamblid maestro Endla juhatusel, bluumingtonis lestasid Mobil ja kolm Bachi aariad ning Hollandi nimekas uue muusikamees Rainbertidel leiuv dirigeerinud New Yorgi Alice Tully hoolis vöötvisli uuemat teost tuiklevad varjud. Ajakirja grammofoni toimetaja valik detsembris Deutsche grammofoni uus Beethoveni plaat, kus Martha Archerits solistiks ning Claudio Abado Mahleri kammerorkestri ees. Plaadiloom klaverikontserdid number kaks ja kolm. Grammofon teeb samas ka oma oletusi, kes kindlamad kandidaadid 2005. aastaga Rämmile Los Angeleses. Ja John Adams olevat siin kindlasti oma mälestusteosega terrori ohvritele onude transnirgiation of shows mis salves New Yorgi filharmoonia orkestrit selli juhatusel ühtlasi ka nende tellimusteos. Ja see plaat on praegu Grammy nominendiks koguni kolmes kategoorias. Ning veel dirigent René Jacobs ühtlasi ka grammofoni aasta plaadina Mozarti Figaro pulma, Alessandro Scarlatti ooperi Chryselda plaatide eest. Jaga kolmas esile tõstetud prantsuse naisdirigent Emmanuel Haim oma vöölsinglassiksi plaadidestega Brüsseli, Tiidu ja Ene ja sellest ning maantee, Verdi Orpheost ja jõulueelse aja alguse märgina toimuvad Londonis ja mujal Briti saartel endeli mess ja see paljud ettekanded Dublinis Glasgow's, Belfastis, Oxfordis selle kõrval Bachi jõuluoratoorium. Juba eile, täna võib jõulupühendusega kontsertkavasid ainuüksi Londonis leida kümneid ning pähklipureja balletiga on publiku ees sealmail ka Peterburi balletiteater ja Šoti Kuninglik ballett Glasgaust. Helgaja. Tänasele Herydaja saatele tegid kaastööd Merike Vaitma, Priit Kuusk, Joosep Sang, Hedvig Lätt, Marge Raun, Monika Mattiisen ja Tiina kuningas. Saate seadsid kokku helioperaator Helle baasia, toimetaja Kersti Inno. Aitäh kuulamast. Soovime teile kaunist jõuluootusaega ja loodame, et igaüks leiab hingekosutust jõulukontsertidelt. Nii kontserdisaalis, kirikus kui klassikaraadio eetris. Selga ja muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetis. Mis abi vanaajal teile sobival ajal heligaja?