Helgaja. Muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetis sobival ajal. Teile sobival ajal. Elliga jaa, tere, head klassikaraadio kuulajad ja kaunist esimest jõulupüha kõigile järgmise tunni jooksul kuulata klassikaraadio lainel muusikauudistesaadet heligaja. Saate esimeses pooles tuleb juttu mitmetest jõulukontsertidest. Kõigepealt jagab Virve Normet muljeid heategevuskontserdilt, mis leidis aset seitsmeteistkümnendal detsembril Estonia kontserdisaalis. Seerias kohtumised kohtuvad 26. detsembril Tartus ja 28. detsembril Estonia kontserdisaalis. Vox Clamantis, Eesti muusikud ja löökpillimängija Brian Melvin USAst räägib dirigent Jaan-Eik Tulve. Hedvig Hanson ja Estonian Dream Big Band annavad kontserdi, kui mind kutsud sa 27.-st 29. detsembrini Pärnus, Tartus ja Tallinnas. Eesti Kontserdi aastalõpukontsertidel esinevad koopera Evani solistid ja ERSO Vello Tagna juhatusel. Loode kin, Marcheraun Hortus muusikuse kontsertidest, riiuliviisid ja maailmarütmid, kõneleb Marcheraunile Lauri Aav. Euroopa festival jõulukontserdil 20 seitsmendad. Novembril Kadrioru lossis esinevat Risto Lauri ala, Kaia Urb, Imre koovad, Allar Kaasik ja Tobiase keelpillikvartett. Teemat vahendab Kersti Inno. Põlvas, Tartus ja Võrus annab aastalõpukontserdi stuudio kammerkoor meeskvartett urg, kaks ka ja Võru muusikakooli kammerorkester dirigent Külli Lokot, usutles Hedvig Lätt. 29.-lt detsembril toimub Kadrioru lossis Konsamblikorellikonzart kontsert, kus esinevad kontratenor Risto Joost ja teised tutvustab Kersti Inno. Ning saate teine pool on pühendatud teistsugustele muusikasündmustele. Nimelt Kersti Inno viibis Luksemburgis, kus Eesti filharmoonia kammerkoor osales Putšiini ooperi pohhim lavastuses. Liina Fjuk tutvustab linnamuusikute uut plaati. Põhjataevalaulud ja saate viimased kümmekond minutit kuuluvad maailma muusikasündmustele, millest annab ülevaate Priit Kuusk. Mina olen toimetaja Karin kopra ja soovin teile head kuulamist. Kontsert, mille kohta ei saa mitte vaiki olla, oli seitsmeteistkümnenda detsembri õhtune hea muusika heast südamest. Kus esinesid ERSO, iiri lauljatar, sopran, sinejad, ma lõhe, õrn ja dirigent Olari Elts. Ma sõnastasin nimme nii, et esinejate reason, dirigent sest just sellest mu komplimentaarium tõuke sai. Nagu yell brošüüridest ja Publettidest võis lugeda, oli kontsert planeeritud nii, et väiksemad teosed ka vokaaliga esimeses osas sümfoonia kui suurvorm, teises. Nii ikka kombeks. Tegelikkuses Olari Elts oli terviku üles ehitanud, vastupidi. Kontsert algas Pjotr Tšaikovski esimese sümfoonia, ka talveunelmad. Olen mitmel varasemal puhul imestanud, milleks neid pisikesi sümfoonilisi teoseid, avamänge ja muud sellist on vaja. Kontserdi algusse. Sain nüüd aru, et on ikka küll. Ja seda tõdes ka Olari, kui vaheajal pisut juttu ajasime. Sümfoonia esimene osa kulus nagu lahtimängimise peale ära ja ei publik ega orkester ei olnud veel Valmis. Dirigent sai tegelikult kuulaja oma rütmi nii-öelda dirigendikepi külge alates teisest osast taadiogantaabile. See oli juba lummav ja emotsionaalne. Suurima üllatuse valmistas mulle aga kolmas osa Scertza. See on osa, millest ma tavaliselt ei oska õieti lugu pidada ja keskpärastel kontsertidel mõjub see sümfoonia osa pigem nagu kohvipaus tõsiste sümpoosioni teemade vahel. Seekord aga sain just sellest osast suurima üllatuselamuse Neljandat osa kuulasingi juba nii, et pilk naelutatud dirigendile kui kunstnikule, kes teeb oma töö sisukaks nauditavaks, kauniks ja veenvaks. Kontserdi teine osa algas kahe teosega iiri soprani sinevad Mulherni esituses. Orkestri saatel. Samuel barberi vokaalteos Knoxville suvi 1915 põhines Chams ši proosa poeemil ning teine teos oli Richard Straussi kolm püha kuningat hommikumaalt Heinrich Heine tekstile. Ütlen kohe, et lauljad kuigi rohkelt õppinud ja heade ooperimajade lepingutega võisime kavalt lugeda, mind ei vaimustanud, ta hääl oli minu jaoks seatud ikka veel ebaühtlaselt ja ilmselt on ta seda tüüpi lauljanna, kellele on jumal andnud keskpäraselt, aga visa tööga jõuab ta edasi üsna hästi. Barbe riik noks vill oli Eestimaal esmakordselt laval ja pakkus huvi just sellest aspektist nagu ka kontserti viimane teos Austriast pärit Hollywoodi komponist Erich Wolfgang Kornhoolt. Tema süüt beebi serenaad. Nii autor kui teos olid meile uued ja kavaleht, aitasin palju kaasa, et mõista, miks see beebi siin muusikas kõlab nagu, kui tsiteerida Barry Guerrero. Nagu linnastunud ja elukogenud laps. Nali naljaks, aga Ta oli lihtsalt Hollywoodlik filmilik ja võinuks illustreerida ükskõik mida. Aga selles kõiges võlus hoopis nii-öelda puhas muusika ise meisterliku orkestri käsitluse, vaimukuse, orkestrivärvide ootamatute teema, leidude ja lahenduste osas. Ja Olari Elts dirigendina selle tulevärgi keskel ja üle nüüd üle paljude aastate tundsin südames suurt rõõmu dirigendi isiksusest. See tunne ja usk tulid tagasi kuidagi tuttavlik, kuna neist aegadest, kui Neeme Järvi mängis orkestriga oma parimatel päevadel ja nüüd oli noore Solaris taas kõik jälle see olemas. Absoluutselt vaba kätetehnikaga eesotsas. Vahemärkusena manuaalne tehnika on dirigendile jagu, telgil sõnavara piiratud käibekeelega sa ei filosofeeri, ei koketeeri, ei viska nalja. Kõike seda aga dirigent meile, kus mängleva elegants, siga ja rohkesti ja nüansside leidmise rõõm. Tšaikovski sümfoonia järele tuli mul lausa mõte, et kui lauljatel ja instrumentalistidel on oma leivanumbrid, siis dirigentide üheks leivanumbriks võiks täitsa olla talveunelmat. Sest läbi nelja osa on kunstnikul võimalik näidata kogu oma mitmetahulised võimekust. Ja kohutavalt meeldib mulle tola, relsil ei puudu ka võimekuse ja oskuste kõrval paras annus distliku enesekindlust ja edevust. Meie praegustest on ta parim kontsert, hea muusika, heast südamest, millest rääkisin, oli heategevuskontsert. Tänavu kogutakse raha vastsündinute hingamisaparaadis. Peamiseks. 26. detsembril Tartu Vanemuise kontserdimajas ja 28. Estonia kontserdisaalis toimub kontsert, kus esinevad ansambel Vox Clamantis mitmed Eesti muusikud ja löökpillimängija Brian Melvin, mõtiskleb dirigent Jaan-Eik Tulve. See on meie kontsert, Villu Veski ja Brian Melvin iga toimub siis sarjas kohtumised, kus esimesed programmile on juba toimunud koostöö küberstuudioga. Monika Mattiisen. Ja tegelikult see teine kontsert, Villu Veskiga on oma järge oodanud juba õige mitu aastat. Nüüd tänu sellele Eesti kontserdi pakutud võimalusele avanebki siis esimest korda koostöö oma viljad tegelikult sellise õrna puudutuse tee sinna seal kontserdile me tegime ka Villu suvisel Muhu festivalil kirikus. Talvine kontsert on siis nagu noh, natuke selle edasiarendus või samadel lainetele uute värvide lisamine. Ja nendeks värvideks väga olulisteks värvideks on siis Villu Veski saksofon-il Brian Melvin, erinevatel trummidel Taavo Remmel kontrabassil. Vot see kompimine neid väga huvitav, mida Vox Clamantisega oleme juba mitu aastat püüdnud rakendada koostööd erinevate muusikutega koostööd erinevate muusikastiilidega. Et näidata, et see, millega meie tegeleme, ei ole lihtsalt aegunud vanamuusika, vaid see on muusika, mis on sündinud suulises traditsioonis ja mis on elav ja arusaadav ükstapuha millises kontekstis. Ja tõepoolest seekordne kontekst on küllalt erinev võib-olla sellest, mis me siiamaani oleme teinud, kuna tegu on just meie partnerite näol, on tegu verbidel jazzmuusikutena. Samas ma arvan, et ta on mingil määral lähedasem isegi kui kõik need teised kavad, mida me oleme teinud, sellepärast et džässmuusika improvisatsiooniline muusika, mis tuleb samamoodi otse otse südamest kui, kui, kui see gregooriuse laul, mis on, nagu ma ütlesin, suuline traditsioon ja nende selline kokkupuude on minu arust väga tihe ja väga sügav. Ja selles programmis on siis üheks selliseks keskseks punktiks Tõnis Kaumani teos, kus kõlavad veel erinevad löökpillid. Anto õnnis Vambola Krigul ja siis Madis Metsamaa, liisid selle suur koostöö koosmusitseerimine, mille võib-olla kõige suuremaks nimetajaks ühiseks nimetajaks on rütmi, olgu see siis impro visatoorlasele džässirütm või Tõnis Kaumani rütm või gregooriuse laulu rütm, mis on muidugi täiesti eriline kuna gregooriuse laulu puhul ei ole tegemist meetrilise muusikaga. Rütmi koostöö kasvab edasi taiku, trummide põrinat, trummide sõnumisse ütlevad taikov, trummid on ka selline toiming, omamoodi rituaalne toiming, püha sõnum. Seal on väga palju lugusid, konkreetsel lugusid, mis on siis pärit keskajast, Nuter daami koolkonnast. Aga need kõik on sellises mängus ja pidevas dialoogis pillidega. Et selles mõttes küll jah, sellist tavalist akadeemilist kontserdisaali muusikat seal ei ole, et kus üks lõpeb, üks lugu lõppeb ja siis plaksutame ikka. Me püüame tervikut nagu arendada. Hedvig Hanson ja Estonian Dream Big bänd annavad kontserdi, kui mind kutsud, saab 27.-st 29. detsembrini Pärnu kontserdimajas, Tartus, Vanemuise kontserdimajas ja Tallinnas Estonia kontserdisaalis kiirel jõulukontsertide eelsel prooviperioodil tava siin Hedvig Hansoni telefoni teel. Hedvig, öelge, milline oli teie aasta 2004? Täitsa hea aasta selles mõttes, et ta ei olnud liiga tormiline ja ta ei olnud ka liiga rahulik, et selline mõõdukas minule kuidagi see mõõdukas elutempo istub. Et oli džässfestival, oli esinemisi, oli salvestusi oli uute lugude õppimisi ja jälle mõtlemisi muusika peale täiesti mõnus aasta. Kõige suuremad kordaminekud. Kontserdiprogramm saab olema üks igati uhke ja väärikas ettevõtmine. Mis on siis teie kontserdi, kui mind kutsud sa kavas? Eesti heliloojad absoluutselt kõik eestikeelsed lood, eesti heliloojad ja kavas on stiililiselt erinevaid asju on uut muusikat, mida põhiliselt siis on arranžeerinud uueks ütleme niimoodi, Raul Sööt täiesti uue helikeelega ja põnevate rütmidega muusikat ja on täiesti klassikat, võib öelda siis popmuusika klassikat, mida on suurepäraselt arranžeerinud, Tõnu Kõrvits. Stiililiselt on lingi. No vat on ballaadi on isegi võib-olla funk-muusikat natuke, et et väga erinevaid asju niimoodi ühtselt ei oskakski vastata. Ja ei ole sellist ühtset meeleolu, vaid on võimalik, erinevad meeleolud on, kes need autorid on, kelle teosed on kavas? No alustame kohe nimiloost, kui mind kutsud saa selle autor Sergei Pedersen siis on õige mitu lugu Uno Naissoo, kes on kahtlemata Eesti heliloojatest minu lemmik ja need lood on ka kõik tegelikult minu valitud osad on need, mida ma olen juba esitanud nagu Gennadi pudelski, ehk nüüd Relfontagi üksi keset ööd. Valter Ojakääru, see pole see. Siis üks minu oma lugu ja siis on osad uued lood. Evald Vaino hulk on väga kena lugu, miks vaikisin ja on üks Aarne Oidi super hik. Kaks kuukiirt mu toas. No ja siis on veel seal mõned lood mulle võib-olla kohe meelde ei tule. Estonian Dream Big bändiga on ennegi teil koostajaid olnud. Jaa, seda küll, aga mitte eestikeelse repertuaariga rohkem nagu sellist džässistandardeid, ma olen nendega laulnud. Kas teid aastavahetusel veel kusagil näha ja kuulda pärast neid kontserte? Ei, need on minu õnneks viimased kontserdid, sest et sellel aastal on minu jaoks õnnelik aastaid, ma ei tea, päris aasta viimastel päevadel esinenud ma vaid seal puhata. Ja mis on selline järgmise aasta suurim asi, mis on plaanis, on juba teada. Ma arvan, et suurim asi jällegi saab olema see, et, et minu teine rahvusvaheline plaat ilmub veebruari algus, et selleks ma siis valmistun, kuigi see materjal on mul juba kõik olemas ja, ja väljaandmist jääb ainult oodata. Aitäh, Hedvig Hanson ilusasti korda lennanud kontserti ja rahulikku jõuluaega teile, aitäh. Aastalõpukontsertidel 30. detsembril kell seitse Pärnu kontserdimajas ja 31. kell kaks Vanemuise kontserdimajas kõlab meeleolukas kontsert Opera Eboni solistidelt USAst ja Vanemuise sümfooniaorkestrilt dirigent Vello Pähn. Kontsert toimub koostöös teatriga, Vanemuine. Ooper reboni soliste saab Eestis kuulda juba kolmandat korda, seekord suurejooneliste aasta lõppu ja uusaasta kontserdil. Produtsent Lauri Aav. Kui need kaks varasemat korraldaja on käinud Eestis aastaid tagasi Linnahallis por GPSi etendustel ja, ja siis hiljem juba samuti köscheni purje pessiga legendaarsel suurel vabaõhukontserdil tõrva linna keskväljakul, siis seekord tulevad nad natukene nagu teistmoodi moodi kavaga otra. Üldse on Ameerikas ja New Yorkis tegutsevana üks kauem vastu pidanud ooperi kompaniisid, mis koosneb ainult mustanahalistesse lauljatest. Ja seekord on see huvitav nagu selles mõttes, et nad toovad Eestisse aastalõpukontsertidele Tartus ja Pärnus ning samuti Tallinnas toimuvale Hennessy uusaasta kontserdile selliste klassikalisemalt ooperipoolt ehk siis kaks väga erinäolist ooperit mis on omavahel üsnagi palju seotud. Nad on siis mõlemad 1000 800 seitsmekümnendatel aastatel Milano La skaalas etendunud ooperid, millest üks on maailmakuulus ja teine on peaaegu tundmatu siis kontserdi esimeses pooles Antonia koomessi ehk siis Brasiilia päritolu helilooja ooper Foska ja teises pooles Giuseppe Verdi Aida. Kumbki neist loomulikult mitte tervikuna ja küllap seal kontserdil saab ka muid asju kuulata, aga need ooperid on selles mõttes nagu huvitavad, et nad on kaheaastased käega kirjutatud ja Milano La skaalas etendunud. Nad on mõlemad ühe ja sama libreto autori poolt kirjutatud ja Verdi nagu siis vanema inimesena äärmiselt kuulsa helilooja, no tolleaegses Itaalias pidas Antonio Carlos koomesite geniaalseks muusikuks üks, kellest loodetavasti saab tema töö jätkaja ja huvitav on ka see, et nii aida kui Foska olid selle etendumise ajal Milanos ja Itaalias nagu võrdselt populaarsed ja see annab nüüd sellise huvitava mõtiskluse aine võib-olla publikule, et millest võib siis juhtuda. Üks ooper on saanud maailma kuulsaks ja teine on siis paraku nagu varju jäänud. Loomulikult mõlemast ooperist, selliseid paremaid katkendeid ja aariaid ja omamoodi nagu vürtsi lisab asjale see, et, et meil on siiski lavale mustanahalised ooperitähed, kes laulavad siis laulavad juba väga palju teistmoodi Peri lauljad, keda me siin igapäevaselt oleme harjunud nägema. On ju need ooperid ja nende ooperite tegevus ka kirjutatud silmas pidades teistmoodi nahavärviga inimesi, aga ope raibani solistid sellegipoolest on mitte ainult Ameerikas tarnet kolmles siia. Nüüd tulevad ehk siis sopran Geraldine miljon, bariton, märk, aken ja Martin Graya tenor kaardil raiem on tegevad äärmiselt prestiižvetesse maailma ooperimajades nime Metropolitan Opera sea Cheraldimat, millel on pikalt koostööd teinud Neeme Järvi, Detroidi sümfooniaorkestriga ja nii edasi. Nii et, et ma kujutan ette, et see kohtumine operayboniga aasta lõpu kontserditel ja uusaasta kontserdil saab olema selline ooperigurmaanide ja miks ainult ooperigurmaanide üldse muusikasõpradele selline tõeline maiuspala. Maailmamuusikat saab kuulda viiulil soleerib Andres Mustoneni löökpillimängija Tanel Rubeni ja Hortus muusikuse akadeemilise orkestri esituses. 28. detsembril kell 19 Pärnu kontserdimajas 29. detsembril kell 19 Vanemuise kontserdisaalis ja 30.-lt detsembril kell 19 Estonia kontserdisaalis. Andres Mustoneni sõnum selle kontserdi iseloomustamiseks on järgmine. Muusika, see on üks maailm ükskõik millal ja kus see loodud on. Laval saab see muusika kokku ja seal tekib kõikehõlmav armastus. Produtsent Lauri Aav. Mida me laval näha saame? No Andres mustuse otsiv vaim on juba viimase mitme aasta jooksul lisaks tema laialdaselt tegevusele barokkmuusika ja vanamuusika valdkonnas ta otsib ja üldiselt on väga palju ka leidnud maailmamuusikasse aegade jooksul praegu nagu püüdnud tabada selliseid liikumisi, et kust saab mingisugune muusika alguse, kuidas ta kontinentide vahel rändab ja kuidas ta mööda ajastuid kulgeb. Niimoodi on ka siis see kontsert, selline otsimine maailma erinevatest paikadest olevate kultuuride, selliseid ühiseid jooni ja selle püüdmine selle kontserdi jooksul ühte katlasse nagu sulatada. Me oleme sellest kontserdist rääkinud temaga väga ammusest ajast. Sa ütlesid, et see on kontserdile puhul nagu sõna eklektika võiks olla täiesti õigustatud ja tal ei oleks nagu mingit halba maitset. Tegelikult on selle kontserdi nimi viiuliviisid ja maailmarütmid ehk musikaalsed kokad joonis ja julgeksin, nagu nimetatud, et laval on selline tõeline muusikaliste gurmaanide klubi, kesse erinevatest paikadest erinevat stiili erinevatest pärslased pärite muusikat kokku otsides lisab sinna erinevatest paikadest pärit muusikalisi vürtse. Ja ma ei saa öelda, et laval sellest supi kokku keedab, aga püüab siis mitmetest erinevatest kultuuridest pärit muusikat nagu ühte katlasse sulatada. Kontserdi jooksul tulevad esitusele näiteks Wolfgang Amadeus Mozarti viiulikontserdist mingi teatud osa siis Antonio Vivaldi aastaaegadest, suvi siis terve hulk Astarbijad, Solla klassikalisi surematuid, Langosi, samuti sõite keldi traditsionaalidest ja süüt Kletsmer muusikast, mida esitab siis Andres mustlase juhatusel Hortus musicus, akadeemiline orkester koos minu arust Eestis sellise innovatiivse maa löökpillimängija Tanel Ruben, igav ja ma julgen öelda, et huvitav selle kontserdi puhul saab olema see, et, et ükski nendest teostest ei kõla päris niimoodi, nagu ta algselt on mõeldud, vaid nendele kõigile asjadel on midagi midagi omalt poolt juurde pandud ja ma usun, et selle kontserdi puhul saab ka selline improvisatsiooniline moment olema üksjagu säravam, kui ta tavaliselt selliste klassikalise muusika kontserdite juures on, sest nagu nad ka kontserdikavas kirjutavad, et me kunagi ei see soola ega suhkrut lihtsalt puhtal kujul vaid, vaid kasutame seda mingisuguse teatud teistsuguse lõpptulemusena. Taavi tõstrahhi festival lõpetab esmaspäeval kevadel alanud suurejoonelise projekti euroopafess kiiva kontserdiga Kadriorus Edavi This trassi festivali kunstiline juht Allar Kaasik. Kuhu te jõudsite Euroopa festival kontsertidega, sügiskuudel? Üheksandail mail Euroopa päeval algas roopa festival, projekt Ungaris ja kontserdid on toimunud 10-l maal Ungaris, Lätis, Leedus, Poolas, Eestis, Soomes, Rootsis, Iirimaal, Itaalias. Meil on hea meel, et Euroopa Liit on Bernadovi festivalil usaldunud kaks suurt Euroopa projekti korraldada ilmisel projekti Peterburis pühendad Peterburi 300. juubeli sel aastal projekti Euroopas, mis on peetud Euroopa laienemisele. Ja kõikide nende projektide juures oleme püüdnud asetada rõhu eesti muusikale. Ja meil on hea meel, et oleme võinud mängida sellist Eesti muusika suurkujude nagu Arvo Pärdi ja Erkki-Sven Tüüri muusikat, aga nende kõrval ka vähetuntud eesti heliloojate nagu Kuldar singi ja Anne metsale, Elleri muusikat ja. Meil on kirjutanud muusikat, aga põnevad eesti heliloojad nagu Tõnu Kõrvits ja Galina Grigorjeva ja igal pool, kus me oleme mänginud Eesti muusikat, on seda võeti väga hästi vastu, pool on kutsutud tagasi ja tahetud koostööd jätkata. Kontserdid on toimunud prestiižsed saalides nagu Milanos, kontserdisarjast, mida korraldab servate musikaali, kus olime Oyster festival, ühelafissil selliste kuulsustega nagu Riccardo Muti ujuma ja maksin Bengerovia. Samal ajal on kontserdid toimunud ka väga põnevates uutes kohtades, nagu Iirimaal kilkeni lähedal. Kas tal ja kontserdisaalis, mis on alles ehitatud põnev kontserdisaal, vanast bütsantsi stiilis ja kõigis nendes kohtades on veel öeldud, et ei ole kunagi olnud kontserte, kus oleks rõhuasetus olnud Eesti muusikal. Ja ma tahan väga põnevalt üllatunud, et Eestis on huvitavat muusikat kirjutatud. Ja meil on hea meel, et Euroopa laienemisega seoses oleme võinud tutvustada oma maad ja oma muusikat ja eriti Pärnut kui elusat kuurortlinn, nagu oleme alati kutsunud kavadi oma juttudega inimesi puhkama ja huvitama, nii et see euroopafestival projekt meil möödunud ja oleme leidnud huvitavaid sidemeid Euroopa kultuuris ja ka Eesti jaoks. Varem ei olnud me keegi tähele pannud, et selline põnev Saksa helilooja nagu Karl Hoyer, kelle muusikat Eestis palju ei tunta, aga omal ajal ta töötas Tallinnas Toomkirikus. Tänu temale korraldati Tallinna toomkiriku oreli selliseks, nagu ta praegu on. See oli kusagil eelmise sajandi algul tema muusikat, mina ei olnud varem üldse kuulnud. Mul oli väga põnev seda kuulata viimasel pühapäeval, kui Viinis jõuluhõngulise kontserdis Marko Mägi need mängis ja rääkisime sellest, et ka see muusika on seotud Eestiga. Aga nüüd, esmaspäeval lõpeb Boys Trophy festivali poolt korraldatud Euroopa festival projekt Kadrioru lossis ja kõik need viimased kontserdid on olnud seotud jõulutemaatikaga ja nii ka esmaspäevane kontsert. Kõikide teoste aluseks on meile tuntud jõululaulud, mida teemal on teinud teoseid klassikud, peetuubid list aga huvitavad eesti loojat Kuldar Sink metsale Ellerhein. Ja lisaks võime kuulata uut teost, mida sel puhul kirjutas Galina Grigorjeva teost enne pühi šopronyleja kammeransamblile. Sellel kontserdil esinevad Ungarist Imre koovadž fliri artist, kellega avasime Euroopa festival Ungaris, kes mängisid Kuldar singi flöödikontserti. Nüüd ta mängib Kuldar singi jõulusarja vöödile mad jõululaulud. Samuti esineb sel kontserdil tuntud soome pianist Risto Lauri ala meie sopran Kaia Urb. Meie Tobiase keelpillikvartett esmaspäevane kontsert on kindlasti huvitav neile, kes tahavad kuulata tõsist klassikalist muusikat jõuluajal aga ka neile, kes ootavad muusikast tuttavate meloodiate ja kauni jõululaulu äratundmise rõõmu. Aitäh Allar Kaasik. Me jääme põnevusega ootama esmaspäevast kontserti ja need, kes Kadrioru lossimahu või kel pole võimalik sinna tulla, saavad seda kontserti kuulata. Klassikaraadio otseülekandes. Möödunud kevadel tähistas Põlvast alguse saanud koor ees stuudio tütarlastekoor oma viieteistkümnendat aastapäeva. Sellel sügisel loodi tütarlastekoori juurtega eestuudio Kammerkoor 26. detsembril kell 15 Põlva kultuurikeskuses, 27. detsembril kell 19 Tartu Ülikooli aulas ja 28. detsembril kell 19 Võru kultuurimajas Kannel. Esinevad ees stuudio kammerkoor, meeskvartett urgaks, kamm ja Võru muusikakooli kammerorkester, kontserdi peakorraldaja Külli Lokko. See on selline suur kolme linna projekt nendel kooridel ja orkestrile. Jah, see on täiesti nii, sellepärast et meie foorumil alguse saanud Põlvast ja meie kodu on suurelt osalt kõigil seal, aga meile lisandus nüüd noormehed, kes on kõik Tartu koolide noormehed ja, ja ka meeskvartett urgaks kamm on Tartu noored mehed ja kuna meie kontsertmeister Johan randvere on jälle Võru muusikakooli õpetaja, siis tema eestvõtmisel pandi kokku kammerorkester, siis kellega koos me nüüd esineme. Nii et selles mõttes on see tõepoolest niimoodi, et Tartu, Põlva ja Võru selline suur ühine muusikaline suurprojekt, tegemist on Põlva-Tartu- ja Võru noorte kaheksa, sellepärast ka need kolm linna. Jah, ja, ja tegelikult on ka võib-olla niimoodi, et noh, mina ise elan ka igapäevaselt Põlvas, aga töötan ka juba aastaid Tartus, kus siis meie koori abidirigent, Mariel Piispea on Tartu ülikooli õpetajate seminari õppejõud, tema on jälle siis Tartu inimene ja, ja nagu ma ütlesin, Jaan Randvere, Põlva see võib-olla see Võru on, on sellepärast ka meie juurde sattunud, et nagu ma ennem ütlesin, tänu Jaanile, kes on meil juba viis aastat kontsertmeister olnud ja tema pani kokku selle haruldaselt hea kammerorkestri ja seal ei ole ainult mitte siis Võru noored ja õpetajad vaid selles kammerorkestris, nagu me nüüd peale esimest ühisproovi nägime, on ikkagi tõepoolest jälle esindatud Põlva, Tartu, Tartu ja Võru, sest Tartust on näiteks mitmed orkestrantide, Vanemuise orkestrist, keda me oleme palunud endaga koos seda projekti läbi viima ja meil on tõesti väga hea orkester ja siinkohal tõesti väga suur tänu Jaanile. See on orkestrile ja stuudio kammerkoorile esimene ülesastumine, see on täiesti esimene ülesastumine ja Põlvakontsert, et 26., mida te siin eespool nimetasite, on tõepoolest ka selle ühisprojekti esimene ja me kokku siis anname kolm kontserti täiesti selline esmakordne nähtus meie enda jaoks ja, ja siis publiku jaoks ka milline on kontserdikava kontserdikava, on täiesti klassikaline kava, mis on ka eesstuudio jaoks täiesti uus tahk, selles mõttes, et me oleme rohkem võib-olla sellist kergemat poolt vilja jäänud ja ka eelmise aasta kevadel oma USA kontsertreisil vaimulikku muusikat laulsime, aga nüüd on siis klassikaline kava, koor kannab ette Mozart missa preewisest neli osa. Me laulame Händeli messi asest Halleloojat, laulame ühe Bachi koraali, meil on solistid, kes meie kooriga koos laulavad, et näiteks üks olistidest on Triin Maran, kes praegu Saksamaal klassikalist laulmist õpib ja on need kontserdid meiega koos nõus tegema. No temalt väga efektne Bizee Carmenistabanera siis Eesti muusikaakadeemias õpib meie enda eesstuudio kasvandik Kätlin Värton, kes laulab imeilusa Putšiini aaria. Selline täiesti klassikaline kava ja orkestrilt on ka veel omaette sellised, mõned lookesed seal Leopold, Mozarti mänguasja sümfoonia Nad kannavad ja sinna juurde muidugi kuuluvad sellised klassikalised kõigile tuntud jõululaulud, mida tegelikult kõik inimesed ajast aega tahavad kuulata ja mis on kõigile tuttavad, sest et me mõtlesime seda, et me alati otsime midagi uut, midagi uut, et aga võib-olla sellel kontserdil kuulaks ka paari-kolme lugu sellist, mis on meil lausa kõigil peas. Leopold Mozarti lugu on, ma arvan, päris vähe mängitud, võib-olla ei ole üldse mängitud, et see on uus muusikaelamus nii kuulajatele kui ka mängijatele. Jah, seda, seda kindlasti ja ega ausalt öeldes ka see Wolfgang Amadeus Mozarti missa preeris, mida me nagu ette kanname, seda on ka suhteliselt vähe olnud siiani kuulda, nii et näis, kuidas meil nüüd õnnestub. 26. detsembril kell 15 Põlva kultuurikeskuses, 27. detsembril kell 19 Tartu Ülikooli aulas ja 28. detsembril kell 19 Võru kultuurimajas Kannel. Esinevad ees stuudio kammerkoor, meeskvartett urgaks, kamm ja Võru muusikakooli. Kontserdiagentuur Corelli muusik jätkab ilusat traditsiooni korraldades aastavahetusel ajaloo ilu jõulumuusikakontsertide sarja barokiaegsest pühademuusikast tutvustab produtsent Mailsildas. Ja ajaloo ilusari on küll tegelikult juba mitu mitu aastat toimunud lõppusist pakkuda inimestele sellist pühadeaegset säravat elamust, muusikast kontserdid toimuvad siis 27 detsember esmaspäeval Tartus Salemi kirikus ja 29 detsember Tallinnas Kadrioru lossis, mis on meie jaoks kõigis kontserdipaik, sobib meile kõige paremini. Ja see sari siis lõpeb alles peale uut aastat kaheksandal jaanuaril ja seekord läheneda Pärnusse nende villasse, kus me lõpetame selle kontserdisarja ja üritame ka alustada sellist uut traditsiooni. Et kolmekuningapäeva paiku toimuksid ka meil niisuguseid ilusat kontserdist läänemaailmas väga populaarne. Aga meil miskipärast peale uut aastat on niisugune täielik haudvaikus. No mitte midagi ei toimu. Aga samas inimesed on kaua aega kodus istunud, nõnda palju söönud, nad on palju raha raisanud, ma ütleks nagu pühade ajal ikka on ja selle pika pühadeaja lõpetuseks ongi siis see viimane nii-öelda kolmekuningapäeva kontsert Amendeilas. Korallikontsert on kutsunud endaga alati esinema, ega eesti vokaalsoliste. Ja nii see ikka läinud, sest et vokaal solistidele ja väikesele keelpillikoosseisule on kirjutatud väga palju huvitavat muusikat mida tegelikult Eestis ongi saanud kuulda praktiliselt ainult meie vahendusel miskipärast need on küllalt nõudlikud, nad on nõudlikud nii tehnilises mõttes kui ka sisuliselt. Ja mul on väga hea meel, et meiega on, on juba koostööd teinud tegelikult kõik meie väljapaistvad Muljed, Uku, Joller, Kaia Urb, T1, Mati Turi, ja nüüd siis sellel kontserdisarjal saab kuulda ühte fantastilist noort muusikut, Risto Joosti, kes on siis kontratenor kontratenori häält. Me meil Eestis üldse kuuleb suhteliselt harva. Ja mul on hirmus hea meel, et selline noor muusik meil siin tegutseb. Ja, ja mitte ainult lauljad, on ka korjuhtan orkestri dirigent, tal on oma koor, otsis musike alles ja viimasel ajal on küll olnud nii, et kust aga vähegi ei lähe, seal ta kas võidab. Rõõm jäid või saab lihtsalt aina enam kutseid. Ka näiteks välisriikide muusikud kutsuvad Nendel esinema, mis on üks väga-väga suur tunnustus. Näiteks äsja naases just nimelt Taanist, kus ta koos Concerto Kopenhaageni mängijate baasil moodustatud barokkorkestriga esitas endile Messi aldipartiid näiteks ja meiega, kus laulab ta seekord telemanni pühadeteemalised kantaadid kogumikust harmanishi katestiinst, harmooniline jumalateenistus, siis milliseid, see on kohutavalt palju ja need kaks on siis kirjutatud Aldile viiulile, Vassa kontinoale ja lisaks nüüd riistale saab kuulda ka teisi meie väga häid muusikuid. Solistidena esinevad siin ka Peeter Šarapova, Akva kotil, Imbi Tarum, klavessiin-il ja ise ma mängin siis barokkviiulile, oma sõnate. Ega barokkfagotisolistina ka väga harva kuulda. Ja Peeter on ka haruldane muusik ja ta esitab kaks väga toredat sonaati selle kontserdi jooksul siis ka telemanni ja prantsuse helilooja Michel Coreti. Huvitav on veel see, et näiteks tema barokkfagoti, mis on ehitatud just prantsuse mudeli järgi, arvatakse istet. Helilooja Garrett kasutas oma õpilaste ja omaenda tegevuses just nimelt seda tüüpi Brok fagoti, millega Peeter praegu mängib. See on niisugune väga huvitav seos praegu meie kontserdil. Ja Imbi Tarum üle on väga hea klavessiin, mis on ehitatud ka endisaegsete mudelite järgi Soome meistri poolt sammulisi Polma ja minul endal on ka väga hea viiul, mis pärineb lausa seitsmeteistkümnenda sajandi Itaaliast. Aitäh May'l sildas Corelli Consordi jõulumuusika, kontserti saab siis kuulata esmaspäeval, 27. detsembril Tartus Salemi kirikus. Kolmapäeval, 29. detsembril Kadrioru lossis ja Kadrioru lossis toimuva kontserdi klassikaraadiost salvestab ning me anname selle eetrisse juba neljandal paaril pärastlõunakavas algusega 15 15. Eile jõululaupäeva õhtuks jõudis Eesti filharmoonia kammerkoor tagasi Luksemburgist, kus kolme nädala jooksul valmistati suurejooneline ooperiprojekt koos tippsolistide ja Luxembourgi linnaorkestriga. Ooper toodi lavale koostöös Brüsseli Lamoneed kuningliku teatriga. Etenduses tegi kaasa ka Läti raadio koor, Giacomo Putšiini poeem etendust Luksemburgi grand teatris kolmel õhtul, 19. 21. ja 23. detsembril. Etenduse lavastas üks Euroopa maineka maid ooperilavastaja ajaid Christoph Loi, kes on kahel korral sellel ja eelmisel aastal pälvinud ajakirja opernelt kriitikutelt parima lavastaja tiitli. Ooperi muusikaline juht, Oxfordi ooperi peadirigent Roland Pöör, kes tänavu kevadel käis esmakordselt Eestis juhatades väga menukalt Mozarti c-moll missa ettekandeid Eesti file, moonia kammerkoori ja Eesti riikliku sümfooniaorkestriga. Sellest koostööst tekkiski Roland pööril mõte kutsuda meie koor osalema ooperiprojektis. Kuigi meie lauljatele oli see esimene taoline päris ooperikogemus, nautisid nad väga professionaalset tööprotsessi. Teatrijuhid jäid meie kooriga väga rahule. Ooperikogemuseta oli ka orkester, kuid dirigendi sõnul sujus koostöö väga hästi. Su new world Bauda Station kogu aeg. Koostöö kulges väga kiiresti ning kordagi ei tulnud lavatöö pärast muretseda. Muidugi oli koorile uus see, et kõik tuli pähe õppida, kuid kooripartii pole eriti ulatuslik. Enda keskendusid kõik lavalisele tegevusele ning see õnnestus oivaliselt. Etendus paistis silma väga heade vokaali ja lavaliste tega solistidega. Nimiosas oli kreeklanna Alex ja Volgariido mu sedda itaallanna rahva Ella Milaneezi Rodolfo Odessast pärit Sergei hoomab, kes laulab nüüd peamiselt saksa teatrites. Marcello Tšeljabinskis pärit, kuid nüüd väga laia esinemisgeograafiaga Boriss kavatsen ka. Ülejäänud kaks põhimlast olid Bulgaariast ja Itaaliast. Esietendus 19. detsembril oli eriline. Nii kammerlikud kui suured stseenid olid kantud elavalt mõtestatud tegevusest ja nakatavast musitseerimisest kõigi osaliste poolt. Lisaks ooperietendustele andis Eesti filharmoonia kammerkoor 18. detsembril jõulukontserdi Brüsselist dominiiklaste kirikus. Selle korraldas Eesti vabariigi suursaatkond Belgias. 10. detsembril esineti Luxemburgi konservatooriumi saalis koos Läti raadio kooriga. Neil kontsertidel debüteeris koori dirigent Toomas Vavilov. Ansambel Linnamuusikud on saanud valmis uue albumiga, mille pealkiri on põhjataevalaulud. Selle on salvestanud helirežissöörina Sven Grünberg ja Linnamuusikud on laulnud siin vanu eesti vaimulikke laule. Linnamuusikute juht Taivo Niitvägi rääkis oma ansambli tõesti emissioonist niimoodi. Eks see töö, mida meie teeme, siis on selline rohkem laboratooriumides. Uurime vana laulu ja uurime eesti laulu, uurime üldse laulu, kuidas, kuidas laulda, kuidas lauldi, peab tunnistama, et Lääne-Euroopas või õhtumaade lääne kultuurimaades selle laulmisega midagi väga põhimõttelist juhtunud viimase ütleme paari-kolmesajast jooksul, kui me võrdleme idamaade laulu ja, ja lääne laulu, siis, siis me saame kohe aru, et midagi on, on nii-nii tehniliselt psüühiliselt kui, kui orgaaniliselt teistmoodi. Nüüd, kui see traditsioon on otseselt katkenud, millele te siis toetate oma laulmisviisi ja, ja millised on teie allikad? Ega me ei saa ju kopeerida midagi ühestki kultuurist. Me kuulame eelkõige sellist laulu, mis on veel Euroopas või keskaegse Euroopa kultuurielukohtades. On selliseid üksikuid kohti, kus keskaegne kultuur veel teatud määral elab, nagu, nagu saared seal Korsika ja Sardiinia ja Hispaania seal kuskil Andaluusia kandis. Ja siis me uurime loomulikult ka seda, seda laulu, mis, mis tuleb ida poolt Araabiast, Indiast ja mikspärast, mitte selle pärast, et neid matkida mingil moel neid optilisi mustreid, mida seal kasutatakse ja sest seda teha, meie enda kultuur on teise mustriga. Aga me just üritame avastada seda tehnilist külge. See, et, et kuidas see vokaaltehnika on ja kuidas inimese ihu on seatud, et siis, kui, kui nagu seda küsimust lahendades ja omaenda muusikapärandit vähemalt nootides uurides jõuaks ikkagi selle selle oma laulu juurde. Kuulus Clevelandi orkester Ühendriikides tegi oma publikule üllatuse, tuues kontsertkorras välja jõulukuuks Engel, Bert Humperdinki ooperi Hans ja Grete tekke. See on teist hooaega austraallasest peadirigendi Franz Wells mesti algatus, kes ju ka ise üpris noorepoolne maestro, kuigi mitmed kuulsad teised orkestri ette näidata. Benzernest kinnitab, et Humperdinki lasteooper on suurepärane, ilus ja romantiline muusika ning et tal oli juba ammu soov kuulda seda mängimas ka oma klievlendi orkestrit. Eelmine peadirigent Wolfgang vallis oli jõudnud ära oodata omaalgatuse orkestri uues reveranss. Rolli valmimise ning publikudki on siin nüüd varasemast enam. Väga menukalt möödusid kontsertetenduselt solistid poolenisti kostüümides peadirigenti olivaid Hansu partiis valinud ameerika metsa Susanne Mentzeri Kreetet laulis agar rootsi sopran Malin Harreteelius ning isa Petteri osaski rootsi laulja pisut silmapiirilt kadunud. Kuulus pärit on ookean, haage koord, keda ameeriklased said kõrglennul näha New Yorgi Metropolitan Opera s. 1991 kui ta laulis Voomarssee osa Jon koriljana uus ooperis versai vaimud maailma esilavastuses. Mitte kaugel siit Minnesotas austati aga maestro Stanislav Scrawatšess kid Talle maineka 40000 dollarilise nakk näiti fondi preemia andmisel. Teenete eest Minnesota regiooni kunstielu kauaaegsel arendamisel. Imelapsena Poolasse alustanud täna nimialastest juttu, veel oli ta seitsmesena kirjutanud oma esimese sümfoonilise pala 11., debüteerinud sooloõhtuga 13-lt dirigeerinud soleerinud Beethoveni kolmandast klaverikontserdist dirigendi ja helilooja teele jäänud pärast sõjas saadud käevigastust. Scrovotsevski oli Minnesota sümfooniaorkestri peadirigent kahe aastakümne vältel. Nüüd praegu on postil seal soomlane Osmo vänska ja samuti nii edukalt, et valiti asja Ameerika aasta dirigendiks. Imelastest ikka veel Venemaal Tweeris pianistiks sündinud, teenis purstein, 27 aastane jõudis oma debüüdiga ka Ameerika mandrile. Tema kava kolmest Beethoven Jonäädiste Metneri muinasjuttudes, mille ta esitas Floridas, kus manni kontserdimajas Tähelepanu äratanud 15 aastasena andis teenis Spurstein oma debüütkontserdi Moskva Rahmaninovi saalis ning aastal 1998 niisiis 20 sõna sai temast klaveriprofessor ja kõigi aegade noorim Moskva kümnessinite imelises muusikaakadeemias. Sellel kuul tähistab oma 60 viiendat sünnipäeva kuulus iiri flöödivirtuoos Jens koolvei. Juubeli märgial esineb ta tuleva kolmapäeval New Yorgis avalikus telesarjas Live From link kontsenter kanalile BBC-s. Meile pisut üllatuslikult siinses kavas vaid Henry Mancini muusik meloodiaid alates roosast pantrist kuni Sõrmuste isanda, nii horfioušenberookestra kaastegevusel mees kuldse flöödi ka selgitab ise intervjuus, et oma crossover debüüdi teinud juba aastal 1978 iseseisva kontserditee algul pärast soolowletisti ametid Berliini Filharmoonikute, kes siis juba mängides filmimuusikat peatselt džässi, aga eeskätt iiri rahvalaule põnevates seadetes. Chamsgol vei viimatine plaat nime all, Wings ots, song ilmus septembris ning nädal hiljem oli see juba tabelite tipus. Ja nüüdsed mast rõhtute Lincolni keskuse kaplan penthouse'i. Siis on kutsutud juhtima legendaarset ooperilauljatar ja ooperit Tris Beverly Sils kes ju ka ise omaaegne lapstähtraadiosse operettides koopasse peadirigent Osmo vänska jõuab oma orkestri juurde lahtis alles uue aasta märtsis. Tähistada Sibeliuse avamise viiendat aastapäeva. Skandinaaviamaade orkestrid on oma hooaja esipoolest statsionaaris lõpetanud jõulukontsertidega üldreeglina juba eelmisel nädalavahetusel. Nii ka Rootsi raadio sümfooniaorkestrile jõulukontserdid 15. 16. seitsmeteistkümnendal detsembril või Helsingborgi sümfooniaorkestrile, kes muljetavaldavalt lõpetas enne Põhjamaade muusikapäevad, nüüd aga Endel imess jaga kodus Realis ning Kopenhaageni mainekas garnisoni kirikus. Muidugi sobiks täna kõnelda ka austria heliloojast hüanss Karl kruuberist, kelle vanavanavanaisa Franz Xavier Gruber Overendorfi kiriku organist on ju Euroopa viimase pooleteist sajandi populaarseima jõululaulu püha öö autor. Ants Karli 90.-te alguse ooper glooria sai nüüd tähelepandava uuslavastuse Hamburgi ooperis stuudios. Maestro on praegu tegev aga uue ooperi juures pealkirjaga Der Herr wind härra põhjatuul, mis Zürichi ooperitellimusena esietendub juunis 2005. Saksamaa presidendi ülemus rahalisele jõulukontserdile on kutsutud esinema veel üks omaaegne imelaps saksa jaapani verd noort, sellist 25 aastane Ta issi Saaka kes nüüdseks Sist selloga tegelenud juba 21 aastat. Tema tippsaavutusi võiti esmakordsel Emmanuel Hermanni mälestuskonkursil 2002 Berliinis kus ta õppis tookord Anssaisleri akadeemias, Boris Bergaanes ikovige seal juba kaheksa-aastasena, käis täite mängimas Ardonorasele ja Bergaamentsikovile. Viimase juures oli tal õnn õppida üheksa viimast aastat kuni maestro surmani tänavu aprillis. Nüüd nägib taga oma õpetajapillil tantsu aasta kunstnik 2003 ja ilmutab oma esimese plaadifirmas soni. Märgijal debüüt Londoni Vigmarhoolist tuleb oktoobris 2005. Plaadifirma May teatas aga, et sõlmis järjekordse viieaastase lepingu viiuldaja Maksim Veingeroviga. Samuti oma aeg siin elab seega kus plaanis Mozarti ja Beethoveni kontserdid ning Bachi sõnadide Pärkitad. Kohe peatselt kavatseb Vengerov mitmeks kuuks kontserdi areenilt tagasi tõmbuda ja minna Piimaimprovisatsiooni jazzviiuldaja Didier Lockwood juurde. Selle taga on juba ka üks tango ja muus vabas stiilis uus teos nende mõlema jaoks heliloojad Benjamin Just suppovilt millest kavatsetakse esiettekanne teha uue aasta maikuul Hannoveris. Mitte ainult briti lavadel, ka mujal, aga ka Londoni kuninglikus pärisson jõulukuuks laval Donizzetjoberdan pask vahele. Väga mitmeplaanilise uuslavastusi teinud Jonathan Miller sen publikut köitev ja meeleolukas vaheldus Martina ooperile Kreeka passioon mis David Bounk nii lavastatunas sellele eelnes. Don paskvale nimiosas laulab Simone laima ka teised osatäitjad kuulsel alles Sandra Corwellja Huang, Diego Flores. Nende kõrvale nooruke venelanna Tatjana Lisnits norina osas dirigendiks Bruno Campanella'st. Siia vahele kurb teade teatri poolelt Itaaliast 82 aastasena lahkunud legendaarne ooperis sopran Renata Debaldi. Ent Londonis anti nüüd teistkordselt välja British heliloojate laululoojate akadeemia aastapreemiad kokku 12. kategoorias. Kahel alal koorija liturgilise muusika osas sai preemia Žudid, pingan. Laureaat on oma orkestri töö, kähkeesiuse mängud, ka äsjane juubilar. Haridus on nagu teine juubilar Pieter Maxwell Davis. BBC kuulajate lemmikteoseks osutus aga Anthony beini. Orkestripala. Preemiad andis üle, juhtis tseremooniad, tšellist Juljan loid Weber. Tänase helikaja panid kokku Marge Raun, Kersti Inno, Liina Fjuk, Hedvig Lätt, Virve Normet, Priit Kuusk ja operaatorid Katrin maadi ja Helle Paas. Mina olen Karin koprad, tänan kuulamast ja soovin rahu teie südamesse.