Helgaja. Muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis internetti. Distsipliini sobival ajal teile sobival ajal heliga jaa. Tere, head klassikaraadio kuulajad, mina olen toimetaja Tiina kuningas ja tutvustan algava muusikauudistesaate teemasid. 23. jaanuaril toimub Estonia kontserdisaalis kooriühingu aastakontsert, kus antakse üle 2004. aastapreemiad. Kooriühingu juhatuse esimeest Aarne Saluveer küsitleb Karingopra muljeid. Eelmisel nädalal toimunud Eesti riikliku sümfooniaorkestri ooperi galakontserdist jagab Toomas Velmet. Järgmisel nädalal seisab ERSO ees endine peadirigent Arvo Volmer. Kontserti tutvustab ERSO direktor Andres Siitan. Nüüd ansambel annab täna vanalinnastuudios kontserdi. Kaagelavend solist Roland Hermanni küsitleb Liina Fjuk. Tallinna raekojas tähistatakse eesti helilooja Eduard Oja sajandat sünniaastapäeva kontserdiga. Talveöine. Kontserti tutvustab Eesti kontserdi produtsent Aare Tammesalu. Sarjas akadeemiline kammermuusika Kadrioru lossis kõlab homme 20. sajandi Eesti-Brasiilia ja prantsuse kammermuusika pianist ja Remmeliga, rääkis Liina Fjuk. Läinud aasta lõpus rõõmustati ooperisõpru neljast plaadist koosneva plaadikogumikuga, mis sisaldab Hendrik Rummi salvestiste paremikku. Lähemalt kuuleme kogumikuga koostaja ja salvestiste restaureerija Jüri Kruusi vahendusel ja saate lõpetab Priit Kuusk muusikauudistega Eestist kaugemal. Head kuulamast. Pühapäeval, 23. jaanuaril kell 13 null null toimub Estonia kontserdisaalis Eesti kooriühingu pidulik aastakontsert kus lisaks kooride kontserdile annab kultuuriminister Urmas Paet tänukirjad edukalt konkurssidel esinenud kooride juhtidele ning kooriühing jagab valdkonna aastapreemiaid. Klassikale. Raadio stuudios on kooriühingu juhatuse esimees Aarne Saluveer. Mitmendat aastat toimub taoline üritus? Meil on hea meel tõdeda, et see traditsioon on küllalt uus. Nimelt eelmine aasta oli see, kui me ütlesime, et esimest korda on Eesti kooriühing oma küllaltki pika arengu jooksul jõudnud siis selleni valinud välja parimat nominendid kategooriates parim dirigent, parim noor dirigent, aasta kontsertkoor ja ka aastakoor, kes kõige paremini edendab kooriliikumist võib-olla kuskil maapiirkondades näiteks aastad toet, aasta korraldaja, aasta puhkpilliorkester, aasta puhkpilliorkestri dirigent, ma arvan, enamus kategooriatesse loetletud. Ja selleaastane tseremoonia on siis järjekorras teine. Mis on nende aastapreemiate väljaandmise eesmärk? Me oleme seda püüdnud korduvalt meedias rõhutada, et, et muusikakultuur kunstkoori liikme laiemas mõttes, et see ei ole selles mõttes nagu sport, et me ei saa ju siin kuidagimoodi hoolimata sellest, et maailmas toimub väga nimekaid koorikonkurss, seal antakse tõsi jah, välja esimene-teine-kolmas koht aga seda tehakse ainult küllaltki kitsandavatel tingimustel, tihtipeale on tegemist kas kohustusliku looga ja siis väga kitsastest ja tasemel eriala ekspertidest nõukogu, siis vaagib neid koore aga eelkõige meie eesmärk tegelikult vastupidi, mitte tekitada võistlust, vaid märkida ära saada, et ütleme, parim ja parimat aasta läbilõikes Eestist ja tuua neid nagu rahva ette koos selleaastased tseremooniaga ilmub ka võib-olla siis esimene selline mahukam Eesti kooriühingu aastaraamat. Ja ma arvan, et juba selles ära mainitud nominentide hulka jõudmine, kus siis oma eriala spetsialistid on tõstnud sind sellesse nimekirja, ainuüksi see on juba suur väärtus. Kui palju oli sel aastal nominente kategooriat, on see teadupärast erinev selles mõttes, kui valida parim aasta dirigent, siis juba dirigentide kategoorias. Neid nominente suudab Eestis selliseid, kes tõsiselt võistlevad omavahel nimetada kümmekond koore toetajaid, selliseid organisatsioone neid oli, tõsi küll, rohkem, sest et eesmärgiks oligi, et võimalikult paljud inimesed, organisatsioonid saaksid oma ettepanekuid teha, sest ainult niiviisi on võimalik olla tõeliselt märgatav, sest tihtipeale on nii, et mõni sündmus leiab paratamatult meedias rohkem kajastamist ja teine on võib-olla mis on tegelikult ju kultuuriliselt küllalt oluline, ei murra nii jõuliselt läbi tema reklaaminguludki võivad olla väiksemad ja sisse nominentide hulka jõudmine näitab nende sellist noh, nagu võrdset väärtust. Võiks arvata, et kõige nominendid on pärit Tallinnast, Tartust, Pärnust. Oi ei, kaugeltki mitte see, mille üle ka on tõeliselt hea meel, et korliikme levib mööda inimesi ja ega maaelu ei ole Eestis ikka tegelikult täna välja surnud ja, ja veel vähem on välja surnud nagu kultuurielu maal. Nagu me teame ka nõukogude ajal, siis kui meil instrumente napilt, eks siis see hääl oli inimesele ikka kaasa antud ja loomulikult ja sellist head juhendajat ja koorijuhti lauluõpetajat, kes siis need hääled võib-olla hästi kokku kõlama pani. Aga sama olukord kehtib ikka täna ka. Ja nagu ma tohin mingit sellist paralleeli tuua, siis mujal maailmas on ka tihtipeale nii, et, et väga silmapaistva tasemega selliseid rahvusvaheliselt arvestatavaid koore ei sünni just mitte alati nendes kultuuri metropolides, nagu öeldakse, vaid pigem väikestes kohtades, kus inimestel on aega võimalust pühenduda, nende transpordiaeg näiteks on vähem, ta sõidab nädalas kaheksa tundi tööle tagasi. Aga seesama mingi väike linn toodab koori, keda võib-olla pärjatakse kõikide maailmakonkurssidel. Mul on selliseid näiteid palju. Aastapreemiate hulgas on ka kategooria aasta sündmus. Kas võiksite kuulajale meelde tuletada, millised põnevad muusikasündmused olid aastal 2004? Eesti kõige suurem märk 24. üldlaulupidu on see, mida on ilmselt erinevate institutsioonide isikut selle aasta jooksul korduvalt ära maininud. Ja selle elluviimine on üks kooriühingu ja tema eelasele eesti lauljate liidu, selliseid põhiülesandeid siis loomulikult me peame siin kord kordama, et see laulupidu oli, ütleme siis taasiseseisvunud Eesti vist kõige selline rõõmsam, kvaliteetsem ja kõige rohkem kajastamist leidnud pidu, nii et selle üle on meil kõikidel äärmiselt hea meel ja kui seda meie pidu. Ma rõhutan just, et, et eelkõige on laulupidu vist ikka nagu nii-öelda eesti asi. Aga eks tal on mingi selline refektsioon mujale maailma ka. Et tõepoolest oli ka hästi palju vaatlejaid, kes tulid sedapuhku siis mitte nii-öelda korraldama ja oma näpunäiteid jagama, uudist vaatama, et kuidas me seda teeme. Et ka see tagasiside on olnud väga hea. Enne laulupidu toimus ka siis esimene Euroopa kantati ja Eesti kooriühingu poolt korraldatud rahvusvaheline laulu nädal Tartus, kus siis koorid kogu Euroopast said tulla õppida eesti dirigentide juhendamisel sealhulgas ka terve hulga eesti muusikat, ava lõputseremoonia laule ja teha seda kaasa. Et see oli kindlasti üks tähelepanuväärsemaid sündmusi koorimuusikaga seotud suursündmuseks. Tegelikult tuleks lugeda ka näiteks Gustav Ernesaksa monumendi avamist lauluväljakul, sest monumentaalskulptuuri sellises kohas ta jääb kestma. Tekitab inimestel alati, kelles mälestusi, kellel küsimusi ja sellisena on vast sillaks selle mineviku ja tuleviku vahel. Erakordne saavutus on siis esimene grammi, mis siis sedapuhku on tulnud mujalt maailmast, Eestile. Ja veel kord ka sellist auhindade näiteks ja, ja siin on jõudmiseks peab olema läbitud piisavalt pikk tee. Mida täna Eesti koorimuusikal on, eriti rõõmustav on ju see, et selles on kaasatud meie professionaalne sümfooniaorkester siis nii-öelda amatöörlauljatest neidude koor, Ellerhein ja meie rahvusmeeskoor. Ja sinna juurde siis Paavo Järvi dirigendikepi all Se Sibeliuse muusika. Et selline rahvusvaheline ja Eesti-sisene koostöö pissis vastu ühe suurima muusika tunnustuseni maailmas. Ja noh, siin on juba iseasi arvata, mida meie nagu enda jaoks oluliseks peame, kas neid asju, mis Eestis juhtuvad, olid väljas, aga ilmselt oleks oluline siin näha mõlemaid ja leida õige tasakaal, kes on otsustajad? Noh, kuna tegemist on Eesti kooriühingu aastapreemiatega, siis Eesti kooriühingu struktuur on selline, et meil on olemas muusikanõukogu, kuhu kuuluvad siis kõikide meie alaliitude muusikanõukogult ja nende esindajad, nii et ma arvan, et see valik on küllaltki laiapõhjaline ja spetsialistid on sellised, kes on oma piisavalt pikka elu veetnud, siis kas ise koori ees olles ja ega siis teisi koore kuulates testib kooriühingu muusikanõukogu eksperthinnang on küllalt kollegiaalne ja kvaliteeti. Pühapäeval toimub ka kontsert, kes kontserdi üles astuvad. Esinejate hulka on päris suur ja kontserdil ei esine mitte ainult antud, vaid eelkõige on tegemist oli kirju läbilõikega, eesti koorimuusikast sel aastal mainitud oleks loomulikult siis veelkord meie grammi saajad ehk siis Ellerheina ja rahvusmeeskoori kammerkoori otseses musikaales Tartu Ülikooli naiskoori musa, mari laulustuudio mudilaskoori, Kose keskkooli tütarlastekoori, Ridala Põhikooli laululapsi ja puhkpilliorkester, Tartu, mitu Eesti noorte brassorkester ja Eesti meestelaulu seltsi üle-eestiline poistekoor Kalev on need, kes selle kontserdi sisustavad. Aitäh Aarne Saluveer kõik huvilised on oodatud Eesti kooriühingu aasta kontserdile ja preemiate üleandmisele, mis toimub pühapäeval, 23. jaanuaril kell 13 null null Estonia kontserdisaalis. Oma aastapreemia annab sellele üle ka Eesti raadio ning klassikaraadio teeb kontserdist ülekande. Ka Eesti kultuurkapital jagas aastapreemiaid rahvakultuuri ja helikunsti peapreemiad pälvisid Ilmar Moss laulu- ja tantsupidude järjepidevuse hoidmise ning Eesti laulu- ja tantsupeod sihtasutuse juhtimise eest ja Tõnu Kaljuste Eesti ballaadide värske muusikalise teostuse ja laiahaardelise kontserttegevuse eest. Helikunsti sihtkapitali aastapreemiad said Christian Bale Bel uurimuse ooper Tallinnas 19. sajandil eest Galina Grigorjeva kõrgetasemelise loomingu eest 2004. aastal, Taavo Remmel silmapaistva muusikalise tegevuse eest, Ants Soots tulemusliku tegevuse eest Eesti rahvusmeeskoori peadirigendina Tõnu Kõrvits 2004. aasta heliloomingu eest, Mihkel Poll edu esinemise eest rahvusvahelisel pianistide konkursil, Robert Jürjendal, Mart Soo ja Tõnis Leemets, Uigend kida Trio kontserttegevuse eest kodu- ja välismaal, Heljo Sepp pikaajalise loomingulise ja pedagoogilise tegevuse eest ja Helju Tauk panuse eest Eesti muusika tuuri. Palju õnne kõigile. Kontserdikorraldajad teavad, et jaanuarikuu ja eriti jaanuari esimesed kaks nädalat, siis pool jaanuari algusest on kõige hädisema aeg, millal üldse kontserte korraldada. Sest publik on hirmsasti väsinud, on väsinud jõuludest uuest aastast. ERSO korraldas 14. jaanuaril, ooperigala. Üllatuseks oli puupüsti täis saal. Aga veel rohkem üllatusi tuli lavalt. Solistideks olid kutsutud Peterburist sopran Galina Kortšekova Itaaliast Roomast tenor Fabio Andrea Ta juhatas Herzot Itaalia ooperis spetsialist, dirigent Dario Lucantoni. Galakontsert iseenesest on üks väga standartne üritus. Ja selle standardse ürituse konstruktsiooni taga on see, et kui on kaks solisti, nad on tipud, siis tuleb nendele anda võrdsed võimalused, et ei läheks staaridel laval lausa kiskumisega ja sinna nende vahele siis orkestrilt mõned avamängud intermetsad. Nii kuidas just dirigent on need välja valinud. Galaõhtu algas avamänguga Verdi ooperile Nabucco. Dirigent torkas silma visuaalselt, nagu ta juhataks ooperiteatris orkestriaugus. Ta ei mänginud publikule kohe mitte sugugi. Aga lavalt ERSO alt kostis esitus, millest õhkus energiat, elegantsi ja suurepärane ansamblil täpsuskõlaline tasakaal. Ja kohe panid ennast kuulama perso vaskpillide eriti nende alumine ots, trombooni plasttuuba väga harva mõnes bigbändis või prässis kuuleb nii viimistletud mängu ja tundus kohe ka, et dirigent on leidnud kollektiiviga ideaalse klapi. Võib oletada, et see klapp on pärit juba ERSO Itaalia reisilt. Nad olla seal juba kohtunud. Esimene staaridest Galina kortse, kes on pärit Siberist, aga teinud mitu ringi peale kogu maailma kõige suurematele ooperilavadele. Ja eriliseks peab vist pidama tema salvestusi Maria teatriga Valeri kergivi juhtimisel, kus on salvestatud vene oopereid klinkast kuni Prokohvemini seitsmel siinil ja samuti tänapäeva uus tehnoloogia ehk dividiid kus on ka Verdi saatuse jõud nende pealt aidaarjaga tuli ta esmakordselt siis Estonia kontsertsaali lavale. Ja kohe avas kõikama rikkused. Körlikke vaja ja aidas on seda vaja. Jõudu siis selle hääle kandluse jaoks jäi Estonia kontsertsaal väikseks kuid ei saa öelda, et see oleks tekitatud forsseerimisest pigem turvalisest reservist veel, mida veel suuremate saalide jaoks jätta. Seevastu Fabia Androti esimene etteaste, Rudolf ahariaga, Louisa millerist, kõik Verdi ooperid esimeses pooles säästi musikaalsed intonatsiooniliselt ja tehniliselt hästi täpse, aga vokaalselt vaoshoitud mulje. Võis tekkida kellelegi mulje, et tegemist ei ole liiga suure häälega liiga laia tämbriga. Just tämbri kitsus oli see, mis mulle kõrva jäi. Ja debüüt oli tal alles muide, 1996. aastal. Aga anne lõi kohe läbi laulmist õppima hakkas ta alles täiskasvanuna. Aga tüüpiline itaalia tenori talent siis kuna standardne D2 staari esinemise vahel ka orkestrinumbrit, siis kõlas selleks avamäng ooperile Sitsiilia Vespreid. Seda me oleme kuulnud nii Estonia ooperiorkestri kui ka ERSO esituses mitmete dirigentide juhatusel. Aga ikkagi Dario Lucantoni oli see, kes selle orkestri pani hiilgavalt kõlama. Ja kui teine pool algas intermetsaga Putšiini mõõdan pater slaid siis järgnes staaride kulminatsioon kõigepealt andriaatilt kõvera tossi ja kortse kõvaltosca aariad. Siin selgus, et andriaati hoidis ennast esimesel poolel, sest kaverodossi oli, ütleme nii, super. Kogu tema hääle tulevärk ja näitlejameisterlikkus ja vokaalne meisterlikkus oli siia planeeritud. Kortse kaovad, Tosca aaria oli üks suur kiremöll nii hääleliselt kui ka vokaalselt ja siin olid nad muidugi juba täiesti võrdsel tasemel. Ei hakka mina siin kohut mõistma, kumb suurem staar nendest on. Francisco tsilia ei ole just see autor ja tema ooperid, mida Eestis palju kuulatakse. Kuulasime seekord Adrianna aariat atriana Leku verre rist ja Frederiku kaebast Arlitarist. Autor olla kuulsaks saanud sajandi alguses, kui tema romansi Illamentodifrede rikka laulis ka roosa ja tegi selle kuulsaks jälle skaalas tai, tema viimase ooperi glooria lavale Artur Taska niini. Küllap need teosed siin olid planeeritud kergeks puhkuseks, et lõplikult kulmineeruda Putšiini pater flais pater, flaya, pinkertorinto etiga kontserdi lõpuks. Ja tõepoolest oli nagu tunne, et istuks Estonia kontsertsaalis võib-olla et Marja teatrisse võib-olla las skaalas. See oli ikka väga hea. Aga kõigele vaatamata tõstaks esimesest staari staatusesse sellel kontserdil dirigent Taarja lükantoni ja meie ERSO. See oli suurepärane. Reedel Estonia kontserdisaalis toimuval kontserdil seisab Eesti riikliku sümfooniaorkestri ees endine peadirigent Arvo Volmer ERSO direktor Andres Siitan, mida seekord ERSO ette kannab? Kõigepealt mul on hästi hea meel, et meie endise peadirigendi, rahvusooperi praeguse muusikalise juhi Arvo Volmeriga koostöö jätkub aastast aastasse. Sellel hooajal on küll ainult üks kontsert, aga see koostöö on igal juhul stabiilne ja tasub veel meenutada neid suurepäraseid plaadistasime, Arvo Volmeriga teinud ja millest viimased on alles küllaltki hiljuti välja tulnud. Ma mõtlen siin praegu eelkõige Tubina kõikide sümfooniat, plaadistusi. Mul on hea meel, et Arvo Volmeriga nüüd ilmumas, tõenäoliselt Tubina juubeliks. Nende kõikide sümfooniat kogumik ühes karbis. Järgmisel reedel on meil ühine kontsert Arvo Volmeriga, mille maa on, julgen öelda, hästi põnev. Kontserti alustame Von Williamsi avamänguga süüdist herilased, siis mängib noor andekas ja mitmeid rahvusvahelisi konkursse võitnud Vene viiuldaja Boris provotsun Edward Elgari viiulikontserti ning kontserti teises pooles kõlab Richard Straussi kangelase elu, mis on nüüd jälle ka hästi oluline teos sooloviiulile, mida mängib meie enda kontsertmeister Arvo Leibur. Kuidas sellise kontserdikava ERSO sünnib, kas on dirigendi oma valik või on teil mingisugune konkreetne plaan, mismoodi kontserte komplekteerida? Eks iga kontserdi kavas sünnib nüüd natukene isemoodi ja, ja tegelikult loomulikult koost nüüd dirigendi, solisti ja orkestri juhtkonnaga, eks me vaatame teoseid, mis on varasematel aegadel kavas olnud. Loomulikult me ei saa sarnaseid teoseid ühte samu teoseid kuhjata liiga lähestikku, me loomulikult vaatame selle peale, millal mingisugused teosed orkestri kavas varem on olnud ja kui palju on eelmisest ettekandest mööda läinud. Loomulikult me arvestame dirigendi soove, vaatame omi võimalusi ja vaatame oma minevikku natukene ja nii ta sünnib. Kui leiame, et nüüd on jälle õige aeg neid neid teoseid uuesti ette kanda, siis siis nad ka ettekandele tulevad, nad täpselt isegi ei mäleta ja ma ei julge öelda, kas seda oma mängu on varem mänginud või ei ole, igal juhul väga pikka aega ei ole mängitud, Elgari viiulikontsert kõlas meil viimati möödunud sajandi lõpust ning Richard Straussi kangelase elu kõlas viimati 2000. aastal. Seda huvitavat kava on siis võimalik kuulata järgmisel reedel, 28. jaanuaril kell 19 algaval kontserdil Estonia kontserdisaalis ning samuti ka klassikaraadio vahendusel. Täna õhtul esitab nüüd ansambel kava Argentiinas sündinud juudi soost Saksamaal elava Mauricio Kaageli muusikast ja ühes teoses teeb kaasa saksa bassbariton Ronald Herman, kellel on juba pikaajaline Kaageli teoste esitamise kogemus. Ronald Hermani Olari Elts valmistavad ette sama teose, mis siingi kõlab prantsuse ansambli Helterkond temporeeniga esitamist. Kuid Olari Eltsi tuli mõte tuua siia see kava ka nüüd ansambliga esitamiseks. Bariton Ronald Hermanni, kes on tegelenud ka muusikateadusega, leidis Mauricio Kaagel, kui ta esitas Kaageli sant Bachi passiooni. Koostöös on nad ette kandnud mitu teost. Siin kõlab teos pealkirjaga 24. detsember 1931. Selle pealkiri kujutab endast Mauricio Kaageli sünnikuupäeva. Teose tekstid on visandatud jõululaupäeval 1931 ilmunud ajalehtede artiklite alusel räägib bariton Ronald Herman. See teos tegeleb inimeseks olemisega, küsib, kes me oleme, mida teeme, mis on meie elu ja eesmärgid, hirmud, mis toimub? Heliloojat huvitas, mis juhtus maailmas sel päeval, kui ta sündis. Näiteks Buenos Aires vanglas mässasid poliitvangid, soovides jõuluks koju saada. Ning sügavalt liigutavad need teemad, mida Kaagel kasutab ja ma arvan, et need tegelevad humaansuse. Ka pealispinnal mängib ta koomiliste satiirilist asjadega kuid hiljem inimesed taipavad, et need on õilsad teemad ja naerustabki mass. Seda taipavad. Ta tahab öelda, me oleme alati ohus, peame olema humaanset, teadlikud teistest ja elu faktidest. Kaageli õhtul täna õhtul vanalinnastuudios kell 19 kõlavad pelgaks Kaageli teost kaksikseks tetja finaale. Sülgaja helilooja Eduard Oja 100.-le sünniaastapäevale pühendatud üritused ja kontserdid kulmineeruvad laupäeval täna Tallinna raekojas toimuval kontserdil üks esinejatest ja Eesti Kontserdi produtsent Aare Tammesalu, mis selle kontserdil ette kantakse. Sellel kontserdil kõlab Eduard Oja kammermuusikavalik tema kammerteostest nii lauludest, mis klaverikvintett loomulikult, mis on tema üks kõige tuntumaid teoseid, klaverimuusikat, tšelloteos, aja triloogia ja ka üks niisugune lugu, mida tõenäoliselt varem kontserdilaval polegi esitatud ballaad tšellole harfile, mis üpris juhuslikult leida teatri muusikamuuseumist. Nii et selline Eduard Oja kammermuusika ühel kontserdil seal päris ulatuslik kontsert ja ka esinejaid, kes üles astuvad, on seetõttu päris palju 14 muusikut Tartust ja Tallinnast. Nii et selline natukene eriline kontsert, kuna tavaliselt on nii palju erinevaid esinejaid ju ühel kammerkontserdil, ei näe ma loeksingi need esinejad kohe ette. Karmen Puis, Mati Palm, Vardo Rumessen, Pille Taniloo, Merike klaver, Urmas Vulp, Kadri Sepalaan, Kadri Rehemaa, Kristian leer, oja Põldoja, Indrek Leivategija, Eda Peäske, Mati Turi, Jaanika Rand-Sirp ja siis ka mina, Aare Tammesalu, nii et 14 muusikat esitamas oja teoseid. Kas sama kavaga esinesid ka Tartus ja kuidas Tartus ost võeti Eduard Oja muusika. Tartus oli kava pisut teine, aga vastuvõtt oli väga hea. Tartu Heino Elleri nimelise muusikakooli saal oli rahvast täis ja eriti hea meel oli mul selle üle, et lisaks juba vanema generatsiooni inimestele lisaks õpetajatele lisaks ka Eduard Oja tütrele oli kohal päris palju noori. Eks võib-olla ka sellepärast, et, et see kontsert toimus muusikakooli saalis. Noorte huvi oli tore ja seekordseteks hästi oli soe vastuvõtt, nii et ma usun, päris paljud inimesed, eriti just nooremad muusikud avastasid enda jaoks midagi väga põnevat ja Artur Messina tõi sinna kontserdile kaasa just välja antud oja klaveriteoste noote, mida siis väga sümboolse hinna eest osteti. Neid osteti kõik ära, nii et ma arvan, et see oleks väga toredasti. Eduard Oja muusika kuigi sageli meil kontserdisaalides ei kõla, kuidas seda muusikat iseloomustada? Eduard Oja muusika on ekspressiivne, samas on ta erakordselt huvitava helikeelega tahi kõla tõesti meie kontserdisaalides väga sageli ja sellest on kahju, sellepärast et näiteks klaverikvintett või klaveriteos vaikivad meeleolud on tõeliselt väärtuslikud teosed. Ma arvan, et need kuuluvad Eesti muusika kullafondi ja väga tahaksid. Need teosed kõlaksid nii Eestis rohkem kui ka väljaspool Eestit ja eks me selle nimel ju pingutame ka, tutvustame nii eesti publikule kui ehk edaspidi õnnestub oja loomingut rohkem ka väljaspool mängida. Tegemist on väga rikka fantaasiaga heliloojaga. Kahjuks ta lahkus nii vara, et kindlasti oleks ta kirjutanud veel väga huvitavaid teoseid, aga juba see, mida ta on loonud, on Eesti muusika ajaloos väga silmapaistev. Kontsert Eduard Oja kammermuusikas toimub täna, Tallinna raekojas algab kell 18 ja salvestus sellest kontserdist saab kuulda klassikaraadios kolmapäeval, 26. jaanuaril 19, null viis ning saade Eduard Oja elust ja loomingust, mille teevad Jüri Reinvere ja Helju Tauk, on klassikaraadiokavas kolmandal detsembril kell 19. Null viis. Pühapäeval kontserdisarjas akadeemiline kammermuusika esineb trio viljana tamm, Maaten, Iierremmeli, Ott maanteel ja üks trio liikmetest. Iija Remmel on praegu siin, kontserdil kantakse ette Hillar Kareva, Francis Bulanki heitor, villa, loobušiia, tariasmi, joo loomingut, võib-olla mõne sõnaga, aga räägite omaga valikust valikul oligi ilmselt üheks põhiliseks asjaks see huvi prantsuse muusika vastu, mis tuli juba sellest, et Yana tamm Maateni ott maantee on päris mitu aastat õppinud Pariisis ja endale on see prantsuse muusika üpris südamelähedane ja pakub huvi. Muidugi ei koosnenud prantsuse muusikast, seal on siis väljukest Brasiilia helilooja ja siis üks eesti pala. Need lood kuidagi sobivad omavahel hästi kokku, nad on natukene sellised pisut nagu loodus elamustel põhinevad ja kuidagi helikeelelt ka sarnased. Kui nendest ükshaaval rääkida niimoodi lühidalt siis see Hillar Kareva pala õieti mängima tema tsüklist Aiolooseb Aun, kelle nimi on siis läänetuul. Vot see ongi selline loodus, palaseni ilus, karge lugu natukene Heino Elleri laadis 60.-test aastatest. Järgmiseks mängime Bulanki sonaadi viiulile ja klaverile, see on pühendatud Garcia Lorca mälestusele ja ta ongi nagu Garcia Lorca portree de teatavasti tali selline väga kirglik hispaania poeet, kes eriti kaua ei elanud ja see teos ise ka väga selline tormiline kiirustav, aga kui seal on siis vahepeal sellised lüürilised aeglasemad lõigud, siis need on sellised ülimalt liigilised kauni meloodiaga, nad on natuke nagu selline ilus filmimuusika, võiks öelda, et niuke prantsuse melodraama lööb sinna vahele sekka, mis on kapulanki mõnedes teistes teostes kuuldav. Et see nagu väga ilus muusika lihtsalt nii mängida kui kuulata see aga ilus suguviljal Oblusse sonaat. No see on niisugune eksootiline üheosaline fantaasia. Brasiilia eksootika ei väljendu seal niivõrd siukse tantsulisusena, vaid et ta on pigem kuidas ehitatud mingile sihukesele, Paul vale kujundile. Aga see laulvuse on selline eriliselt sensuaalne või mitte väga euroopalik, igal juhul. Ja omamoodi väga-väga põnev teos on seal viljaloobusse, sonaat. Kontserdi viimane teos, kuhu sõita, see on õieti üks näidendi muusika, millest on siis neljaosaline oma, mõtlesin no väga lõbus lugu tehtud. Ta on üpris kergesti kuulata, on, et kõik need kujundid on väga selged, seal on tantsulist ja on sellised natukene leegilisemat. Eriti huvitav on see viimane osa, kus siis kuskil seal osa teises pooles tuleb, sisse sain ehtne bossanova nivoo elas päris pikki aastaid nii lõuna- kui Põhja-Ameerikas ja bossan haavatu või üldse lõuna, meie ikka tantsude rütme on ta päris palju oma loomingus kasutanud ja siin kaasa ja kuidagi on väga, väga tore, ootamatu, kuidas seal lõpuks sisse tuleb. Milline on teie senine koostöö olnud Ott ja Lily ana maanteeniga ja see koostöö on olnud tegelikult väga ammune, sest me mängisime koos juba konservatooriumi ajal. Noh, see oli küll niimoodi kaheksakümnendatel ja siis vähehaaval oleme muudkui edasi jälle midagi teinud, koos eriti Liliana Tammatoniga. Et me oleme siis koos mänginud võib-olla juba peaaegu 20 aastat vaheaegadega küll viljana on selline väga aktiivne ja väga sellise ilusa tooniga viiuldaja ja Ott maantee on selline kindel ja hea klanetist alati olnud. Nimetatud kontserti saab kuulata siis Kadrioru lossis, pühapäeval kell 18. Sülgaja hiljuti anti välja plaadiantoloogia Eesti endise kuulsa tenori Hendrik Rummi loominguga. Plaadi materjali valmistas ette restaureeris Jüri Kruus. Kere ütlevalu, mis sellel plaadil on? Kuidas plaat sündis, kui pika aja jooksul, kui palju sa pidid vaeva nägema? Kui me räägime Hendrik Urmi kohast üldse ooperis, siis sellise tasemega tenorit ei või pidada ainult mitte üksnes Eesti heaks Stenuriks kahtlemata mastaabi poolest võib teda pidada maailmatasemega lauljaks. Ega asjatult Hendrik Rummi esinemised nii Moskvas, Leningradis Kiievis saanud sellise publiku vastuvõtu osaliseks. Ma mäletan neid etendusi, kus ma ise viibisin koos Hendrikuga, nii näiteks tema esimene etendust Rubatuuriga Moskvas suures teatris. Publik võttis Hendriku esinemisi suure vaimustusega vastu man Ricostreta, mida oodati. Hendrik pidi seda laulma kolm korda järjest, kust tuli järjest laulda mitmeid, mitmeid kordi kõrgeid toosid. See oli väga riskantne, aga Hendrik tuli hiilgavalt välja. Laulja on siis tõelise väärtusega, kui teda tagasi kutsutakse ja Krummi kutsuti alati tagasi. Ja nüüd ma otsustasin, et oleks väga hea, kui me suudaks välja anda Hendrik rummi 70. sünniaastapäeva puhul kogumikku tema poolt sisse lauldud lugudest. Ega need eriti palju ei olnud, aga muidugi mulle tuli väga abiks Moskva, Leningradi ja Kiievi raadio fonoteegis. Aeg oli ka nende lugudega teinud oma töö ning neid tuli kuulata, võrrelda, vaadata ja muidugi seee restaureerida, katsuda, luua tagasi selle taseme, mida kunagi oli andnud nendele mõtetele tolle aja režissöörid. Ma olen selle plaadile koondanud põhilise tendi Krummi loomingu paremiku paremik haarab väga suure ja väga rikka osa tema repertuaarist, me teame seda. Hendrik rummi repertuaar algas nii vanast klassikast, Beliini tonitseti Verdi samuti prantsuse muusikale, järgnes siis saksa muusikale. Selle plaadile ma olen samuti püüdnud anda võimaluse tutvustada koos Hendrik rummiga tolle aja neid soliste, kellega laulja esines Meie laval. Üheks väga põnevaks võtteks on 63. aastal jäädvustatud ajaloolisest etendusest Estonia laval, kus nimiosas Putšiini Pohhimis esines Metropolitan Opera noor staar Teresa ratas ja mul oli kodus olemas üks väike lõigukene sellest etendusest ja muidugi ma panin selle sinna peale, seal on kahtlemata väga paljudele huvitav kohata neid lugusid, mida nad võib-olla pole isegi kuulnud Hendriku esituses. Näiteks Moskvas esines Krumm ühel kontserdil Hermani aariaga sarnasusi ja me mõtleme praegu, et küll on kahju, et nüüd on meil Estonia teatris padaemand laval ja Krummi ei ole. Samuti on sellel plaadil veel terve rida selliseid lugusid, mida laulja ooperilaval tegelikult ei laulnud, aga mis on siiski salvestatud näiteks üheks nendeks on hotello ja teise teemana duett koos Leningradi Kirovi teatri nimeka soprani Galina Kovaljov. Vaga. See on ka lindistatud 70.-te aastate keskel. Plaati on kokku neli mitu tundi muusikat. Igale plaadil ma püüdsin mahutada kuskil maksimumi, ligi 76 77 minutit. Kuidas need muusikalised numbrid plaatidele jaotatud on? Kogu selle jaotamisega ma pean arvestama eelkõige nende omavahelist kõlalist sobivust, sellepärast et kui panna kõrvuti stereovõtet ja monovõtet, siis nende kuulamine järjestikku on nagu võõras natukene ja sellepärast ma püüdsin ikka panna stereovõtted enam-vähem kokku ja mana võtet jälle kokku, nii et praktiliselt tuleb välja siiski esimene plaat. Selle võtted on lindistatud kõik kuskil 80.-te aastate algul, mõni võib-olla seitsmenda aastate lõpul. Teine plaat on juba seitsmenda aastate keskelt ja osa on 60.-te aastate lõpul samuti kolmas, plaat on samasugune. Neljas plaadi põhimine koormus on just nimelt tema esinemistel kontsertlaval. See muusika on siis järjestatud kronoloogilises järjekorras, mitte žanriliselt. Just nimelt kronoloogilises järjekorras. Ja see peaks siis andma ülevaate kogu Henrik Rummi loomedest. Mitte ainult loomade eest, vaid ka sellest tasemest sellest tasemest, millest me tunneme praegu tohutut puudust. Kui ma kogusin kokku kogu selle materjali, siis ma olin õnnelik kõigi nende üle, mis mul on olemas eelkõige muidugi nende stuudiovõtete üle stuudiovõttena ühest küljest peaks olema palju professionaalsem kui tavaline kontserdivõte, aga samal ajal on mõni kontsertvõte sisuliselt palju huvitavam, kui on stuudio võtte, sest et kontserdilaval on laulja koos publikuga, ta laulab publikule ja selles mõttes ma tunnetan, nagu seda publiku vastuhingust laulja esinemistele. Nagu ma aru saan, ei ole tegemist sellise kommertsplaadiga, mis mõeldud kuulamiseks laiadele massidele Tegelikult see plaat on mõeldud kõigile, aga kui ma selle plaadi koostasin ja valisin repertuaari ja restaureerisid ning lõpuks Priit kuulbergiga koostöös valmis originaal ja samuti teised plaadid, siis eelkõige oli see väljaanne on mõeldud selleks, et jäädvustada Endrik Rummi repertuaar tulevikku. Et ta oleks nii Eesti raadios muusikamuuseumis selliselt, et ta kunagi ei kaoks. Kahtlemata see plaat läheb ka müügile Estonia teatri müügipunkti kus inimesed saavad sellega tutvuda. Jüri, sa oled teinud suure ja tänuväärse töö, ainult sellepärast, et su südame hääl, su südametunnistus, sul on käskinud seda teha, aitäh. Kui ma nüüd töötan selles teatris ja kui ma tegelen heliplaatide restaureerimisega, siis mu esimene asi on see, et tulevad põlvkonnad saaks aru, milline väärtus on olnud meil selles väikeses Eestis, selle väikeses eesti teatrilaval. See oli suur aeg, mis nagu sillutas tee tänapäevasele põlvkonnale ja sillutab koos tänapäevaga teiega meie tulevikku. Soome raadio sümfooniaorkester on kohe sõitmas kontsertidele soojale maale Kanaari saarte muusikafestivalil. Ülehomsest on neil kaks kontserti last. Palmases jagaks Santa kruusis kaasas kaks kava peadirigent Sakari Orama juhatusel, solistiks Olli Mustonen respi klaverikontserdi, solistiks kavadest Daniel del Porto. Uus teos peateoseks Sibeliuse teine sümfoonia. Soome, Rootsi orkestrid on Kanaari muusikafestivalil sagedased külalised. Siin on käinud ka Jöteboris sümfaanikud rohkem kui kord Neeme Järviga. Festival algas seitsmendal jaanuaril ja kestab üheksanda veebruarini. Sel nädalal oli siin mängimas kal London Symphony Orchestra, Bernard Aitinki käe all. Avakontserdi andis aga Tenerife sümfooniaorkester Victor Pablo juhatusel Haydni loomisega. Soome orkestrid reisivad suhteliselt palju. Homsest on Ühendriikides ka lahti sümfooniaorkester. Nad on seal Minnesota orkestri võõrustada, kes hiljem, kui ise juba lahtist käinud. Muidugi on ühendavaks lüliks siin mõlema orkestri peadirigent Osma väenska. Lahti orkester on Ühendriikides kümmekond päeva Minneaapolis labor, Toledo lõpukontsert New Yorgis Sibeelisest kaasas teine ja kolmas sümfoonia, Põhjala tütar Finlandia. Ka Joonas Kokkoleni intelludiumid viimastest kiusatustest ja Louis Lord tiim Tšaikovski esimese ja Prokofjevi kolmanda klaverikontserdisolistina välisreis on tänavu eska keskib ohjal ma kammerorkestrile. Aga kas see käe all orkestrites kodus? Susanna Mälki teeb aina huvitavaid kavasid, nagu joon stuur kord eelmisel nädalal vahetusel tõida ettekandele Veli-Matti Puumala uue klaverikontserdis, siid Softaim. Soomes esmakordselt, mis sai maailma esiettekande äsja Põhjamaade muusikapäevadel Helsingborgis. Nüüd siis ka Oulus ja solistiks oli miga. Ränne, oli veel. Eile mängis raadio sümfooniaorkester Susanna Mälki käe all Helsingi koopa kirikus trombooni, solistiks Christian Lindneri. Tampere linnaorkester tegi joon stuur koolsi juhatusel mälestust kummarduse helilooja usco Merilai, selle ettekandel oli tema kuues sümfoonia. Nimetaksin veel meie Vello Pähn Kuopio linnaorkestri ees, kes eelmisel nädalal mängisid Kuopios Ülemaalise viiul teate konkursi Stahlis sel nädalal aga uue kavaga peateoseks Sibeliuse neljas ja Mikkeli linnaorkestriga oskvales üleeile Daniel raiskini juhatusel Arvo Pärdi Fra Address. Ameerikasse tagasi Järvide juurde. Neeme järvil on jaanuar juba väga töine. Sel puhul juhatab ta kokku neljateistkümneid kontserti. New Jersey sümfooniaorkester korraldab Järvi algatusel põhjavalguse festivali kolm nädalat. Järvi juhatas seal nelja avakontsert ja orkestris uuesti 20 nendest 23. jaanuarini kavadest Sibeliuse skal Nils Sten Hammer, Joan Svendsen, Ninka, Rudolf Tobias, nokk Turn, Edward Tubina seades. Muidugi viiakse kavadka ümbruskonna linnadesse nagu alati, New äkis Trentoni juubrans riiki mujale. Ja just festivali keskel. Eelmise nädala neljapäevast pühapäevani juhatas neis samades linnades New Jersey sümfooniaorkestrit ka meie Anu Tali. See oli tema USA debüüt. Kavas Niels kaade avamäng, Hamlet kriigi klaverikontserdi solistiks juusi Rang ning Sibeliuse viies sümfoonia. Selle nädala põhjavalguse festivalil neljapäevast homseni juhatab taas Neeme Järvi, need on festivali lõpukontserdid. Nüüd New Arti kõrval ka Engel voodis. Reed mängis Sibeliuse viiulikontserdi solistiks kuusistu Kawaskas. Ideelise neli lemming käis legendi. Eile andis Princetonis sama festivali raames kontserdiga Oslo keelpillikvartett. Paavo järvil on sel kuul kaheksa kontserti ainult Cincinnati sümfooniaorkestri ees. Kolme kavaga. Brahmsi esimese klaverikontserdi solistiks oli tal kuulus radu Luubu. Neljapäeval, reedel ja täna Teppasin Madisega Aulis sallineni kaheksanda sümfoonia. Ameerika esiettekande ja selles kavas on veel Griegi klaverikontsert Lars Foogtiga solistina ning sibi Elise viies. Ja just selle kavaga esineb Paavo Järvi koos oma orkestriga ülehomme külaliskontserdil New Yorgi kaarnegi hoolis niisiis orkestriga juba teist korda selles kuulsas saalis. Põhja-Hollandis kraaninganis algab tuleval nädalal Sergei jäägi levi mälestusfestival ava, trupina tuleb esinema Robertsi sohvri ballett. Kolme avaetenduse dirigendiks on Detroidis varem Neeme Järvi assistendina tegutsenud Lesley piin. Tanner. Järgneb Põhja-Hollandi sümfooniaorkestrit jäägi läbi kontsert 30. jaanuaril, mis tabažniku dirigeerimisel. Groningeni külastavad veel Maria teatri balletiorkester Peterburist Valeri kergijevi käe all Hollandi rahvusballett, Londoni Kuninglik ballett. Ballett ja festivali tuleb lõpetama Ooperiteater Helicon Moskvast. Peterburis jõustakowitzi nime kandva filharmoonia suur saal sai värskelt endale ka uue oreli. Nädal tagasi toimus selle sisseõnnistamise pidulik kontsert mitme nimeka orelikunstniku osavõtul. Osa neist mängisid Peterburi filharmoonia orkestri saatel. Oreli paigaldas saksa firma kais Vonnist. Saksamaalt niisugune sõnum. Rudolf Tobiase uurija, organist ja muusikateadlane Elke Felker. Eesti suur sõber, esines vokkumis Ruuri ülikoolis vestlusega ühe noomeni tõus ja sünd. Spiikrit karg Ellerg. Samas tema kontsert kargelerti loomingust Kaastegevsõpra Andrea Reuter ja veel viiuldaja Robert Frank. Kevadel sõida Belgia tõlkeraga külaliskontsertidele organistine Austrias Itaaliasse ja Hongkongi. Ja Saksamaalt veel sensatsioonilised uudis. Alles 2004. aasta lõpp tõi Paul hindemiti vasaku käe klaverikontserdi maailma esiettekande söönhindemiti teos 1923.-st aastast. Hirmuga siig mitt, orkester hoopis 29 mille helilooja kirjutas Paul Wittgenstein tellimisel, kes aga kunagi seda ette kandma ei hakanud. Pianisti koduarhiivist välja kaubeldud partituur kõlas esmakordselt nüüd Berliini filharmoonia suures Filharmoonikute peadirigendist Saima rätli käe all. Solistiks oli auväärses eas Ameerika pianist, 78 aastane Leon Fletcher Saima töiga jaanuarikuu suurseni Viini riigiooperis juhatades siin kolm etendust. Eile oli viimale Wagneri Parcifalist. Äsja lõppes Viini riigiooperis uue aasta traditsioonile Mozarti festival kolme tema lavastusega, kus tähtedeks olid ka Soyle Isokoski, Angeelika kirsslaager ja elita kruuberava. Viini riigiooper valmistab tähistama oma sõjas hävingujärgselt taasavamise viiekümnendat aastapäeva novembris Taani kuninglikus ooperis. Uus maja avati pidulikult eelmisel laupäeval. Algab ooperihooaeg kolmapäeval Verdi Iidaga ning Rädanessid. Ossa tuleb laulma Roberto alalia ja soome sopran Anna Christina, kaapole laulab aga teises koosseisus nüüd jaanuarikuul Milano La Scala avalavastuses Sali eriooperis tunnustatud Euroopa. Täna lõpetuseks veel üks sõnum Eestist Soomes. Eesti rahvusmeeskoori kolmas Tormise plaat sarjast nägemus Eestist on saanud operatiivse tunnustava vastukaja. Ajakirja rondo jaanuarikuu numbris. Arvustuse autor Kaare Eskola kipub küll meie rammi võrdlema mitmel puhul. Meeskooriga üliõpilaskonna laulajad Soomes. Nende Selim palm kreeni plaatidega aga ütleb samas, et tervikmulje plaadist on väga huvitav ja haarav. Ja selles plaadis on Soome ja Eesti rahva hea muusikakultuuris sõlmpunktid. Ilmekalt avalduvad. Saatele heliga ja tegi kaastööd Karin kopra, Liina Fjuk, Toomas Velmet ja Priit Kuusk. Saate toimetas Tiina kuningas, operaator oli Katrin mõõdik. Soovime teile kena nädalavahetust.