Tere hea klassikaraadiokuulaja muusikasündmuste ülevaadet, seekord toimetamas Liina Fjuk. Algava saate teemad. Üks jaanuarikuu olulisi sündmusi Eesti muusikas oli Toivo Tulevi autoriõhtu TÖÖ muljeid kontserdilt Pärnu Agape keskusest vahendab Andrus Kallastu. 28.-st jaanuarist kuni kuuenda veebruarini kestab festivale open, barokk. Räägivad vokaalsextettide king Swingers, Kontratenor, Rover, Tais on festivali produtsent Aare Tammesalu ja kunstiline juht Andres Mustonen. Intervjueerisid Marge Raun, Liina Fjuk. Sel nädalavahetusel läbivad Eesti klavessiini mängijad Bachi maratoni, räägib Imbi Tarum. Kysib maris Vaht. Saabuval teisipäeval on taas Tubina õhtu. Seda tutvustab Toomas Velmet, ahendab Tiina kuningas. Suri Kanada eesti helilooja Kaljo Raid. Viljandis esitleti Leo Normeti artiklikogumikku Sibeliuse kaudu maailma. Raamatu koostaja Sirje Normeti viljandlase Ülosteerija Leo Normeti õpilase Tonio Tamra aga tegi intervjuu Piret rist. Kirjastus Crytamusikaalia ilmutas tõlke inglise maineka muusikateadlase Nicolás koki raamatust. Muusikakujutlusi ja kultuur täpsemalt räägib maris Valk-Falk. Küsib Mirje Mändla. Eesti Kultuurkapital tähistab kaheksakümnendat sünnipäeva lähemalt räägib Jaan-Eik Tulve. Intervjuu tegi Kersti hinna. Anu Tali debüteeris Ameerikas, dirigendina vestles Tiina kuningas. Klassikaraadio toimetaja Mirje Mändla valmistab Varssavis ette klassikaraadionädalat muusikalini Varssav. Priit Kuusk teeb üleval vaata maailma muusikakeskuste kontserdielust. Sellised algava heligaja teemad. Pealkirjastasin oma kontserdielamuse järgmiselt. Töö kahekesi jumalaga. Pärnu nüüdismuusikapäevade raames toimus Tallinna fil harmoonia korraldusel 20. jaanuaril 2005 Pärnu Agape kirikus Toivo Tulevi autorikontsert, TÖÖ soleerisid Monika Mattiisen lüüt, Kädi Paas sopran, Risto Joost kontratenor Aare Tammesalu tšello, Ene Nael klavessiin, Harry Traksmann viiul ning Jorma Toots klahvpillid. Tallinna kammerorkestrit juhatas Tõnu Kaljuste. Toivo Tulev näib kujunevat järgmiseks Eesti muusika südametunnistuseks pärast Arvo Pärt ja Veljo tormist. Sellele väitele annab aluse tema jäägitu tegelemine kõrgete teemadega teemaga inimene jumal põimides kõrval liinidena tervikusse, looduselamusi, filosoofiat, Euroopa välisikult, luure erinevaid ajastuid ning arendades selle teema veenvaks muusikaliseks kujundiks. Kirjutasin Toivo viimasest suurest teoste kogumist heliplaadist, viilkool, ajakirja teater, muusika, kino 2004. aasta detsembrinumbris ning tajusin tookord Toivo plaadil kõlavast muusikast. Eri maailmade kontrapunktiplaadielamus on aga alati kuivem. Analüütilisem vahedam on erinev kuulata muusikat elavas ettekandes kontserdil ruumis, kuhu see oma sisemise loogika poolest kuulub. Püüdes siiski säilitada nii-öelda teadlikku kuulaja analüütilist pilkuga kontserdiolukorras, teades ühelt poolt esitaja esituse ning teisalt filosoofiliste ideede kontseptsioonide ja teooriate suurt mõjujõudu, püüdsin agaadeegond stardil keskenduda muusikale endale. Küsisin, millist muusikat ma kuulen. Märt-Matis Lill kirjutab kontserdikava saatetekstis Toivo Tulevi helimaailma suurimaid võlusid on eripära, rikkus ja paljusus tuleneb vastandlike algete põimumisest. See on kooseksisteerimise maailm, kus religioosne kogemus ja puht esteetilised kategooriad muusika ja teised kaunid kunstid, ajaline ja ajatu asetsevad kõrvuti teineteist rikastada, täiendades. Siin sulanduvad rauge ja ekspressiivne sisekaemus ja aktiivne kommunikatsioon. Vokaalsus instrumentaalsus. Mõjutused, mis on tulenenud Toivo Tulevi sügavast huvist muusik ka loo ühe peamise lätte Gregoriaani koraalide vastu annavad tema muusikale eripäraselt ajaloolise hõngu. Samas on ajalooline mõõde sulandunud selliste tänapäevaste vahenditega nagu spek, realism ja Sonorism. Nõustudes täielikult Märdi seisukohtadega Toivo muusika suhtes, püüdsin neid algeid enda teadvuses eristada ning teiselt poolt tajuda uue sünteesi jõudu. Kasutasin töövahendina parameetri ruumi. Traditsiooniline innovatiivne innovatsioon annab kunstiloomingule ning traditsioon sügavuse. Toivo muusikas on traditsiooniline ja innovatiivne integreerunud sisemiselt loogiliseks tervikuks. Suure üldistusena võiks ja öelda, et traditsiooniline on Toivo muusikamaterjal. Kuid innovatiivne viis, kuidas seda materjali kasutatakse. Kasutaksin kulunud sõna. Postmodernistlik Toivo eesmärgiks ei ole luua uusi materjale, vaid kombineerida vanu ühtseks on kootud Gregoriaali meloodiaid, luteri koraale, hilisromantilisi harmooniaid, ootamatuid pedaal helisid nii alumises kui ülemises registris. Katkeid ja kilde erinevalt rajastate muusikalistest tekstuur idest. Vastavate muusikastiilidega vihjates on selles muusikas puhangulisust tormlemist aga kondemplatsiooni, meditatsiooni ja intellektuaalset jahedust. Vihjena muusikateatrile, filmikunstile vahel on see muusika kaadrisisene. Vahel taandub kaadritaguseks fooniks postmodernistlik fragmenteeritud materjaliga. Käsitlus lähendab Toivo muusikat tehniliselt Toomas Aadeesi muusikale mis ka mängib möödunud aegade struktuuride ja vormidega nyyd lõhestades, nihestades ning uudsel moel ühendades. Suur vahe on aga selles, et kui Adees näid pühenduvad vormi ja struktuurimängudele puhtast Estatismist võtab Toivo muusika kuulajaga kontakti emotsionaalselt nii-öelda südamest südamesse. Vahest just seetõttu võiks agaape kontserdi kogu muljet kirjeldada pigem sõnadega võimas ja mõjuv kui huvitav või teravmeelne, mis on nii tavalised omadussõnad tüüpilise modernistliku nüüdismuusika kuulamisel võrreldes heliplaadiga. Loomulik, et elavas kontserdiolukorras kujuneb puhta muusikavoo asemel paratamatult dominandiks esitaja. Tema isikuomadused, interpreedi võimed, kommunikatsioon, ümbritsevaga, esitaja vastutus, on suur ajaloost küllaldaselt juhtumeid, mil asjatundmatu esitus on lõiganud paljudeks aastateks läbi vägagi heade teoste muusikaloolise arengukõvera. Toivo lon esitajatega vedanud plaadil musitseerivad nüüd ansamblid ja Vox Clamantis Olari Eltsi juhatusel ning nüüdsel kontserdil dirigeeris Tallinna kammerorkestrit Tõnu Kaljuste. Tõnu kaljustega seob Toivo aastatepikkune koostöö Eesti filharmoonia kammerkooris. Sellised helilooja ja interpreedi lähedased seosed ei kujune üleöö. Lähevad küpsemiseks palju aega. Tõnu Kaljuste musitseeris soojuse ja pieteeditundega, kuid ometi kindlakäeliselt tervikut kujundades otsekui hea isa, kes on ühtaegu toetaja, hoolitseja kui vajadusel ka karm kriitik. Kontserdi solistidest tõstaksin esile eelkõige Molikamatiivsenit, kes tungis esiettekandel kõlanud flöödikontserdis sügavamale kui tavaliselt interpreetide kombeks. Flöödikontserdi prantsuskeelne pealkiri TÖÖ tõlkes kaks või ka kahekesi. Süüade meedjöö seen demeedjees saame süü vabas tõlkes. Jumala armastuse mõõduks on armastada jumalat mõõtmatult. Teose moto pärineb pühal. Bernaarilt näib toimuvat idee järgi viitavat kahekesi olekule jumalaga. Flöödikontsert töö on inimese ja jumala dialoog vaimus, milles segunevad rõõm ja piin, emotsioonide intellektuaalne teravus. Interpretatsioon muutub minu jaoks alati nauditavaks sellest hetkest, kui mängijal on öelda midagi enamat kui lihtsalt helide tekitamine. Monika mängus oli jõudu, salapära, tehniliste Virtoossust, poeesiat, artistlikust võimet tajuda ja valitseda, kõlavat ruumi enda ümber. Orkester toetase vormis soolopartii tundeseisundeid reljeefsemaks neid vahel süvendades või neile vahel vastandudes kahekesi jumalaga. Kas saab inimese jaoks olla veel puhtamat olemasolu vormi, selle nimel on inimkonda aegade hämarusest peale püstitanud, jääb püstitama pühi paiku. Mitte ainult arhitektuur, ka hea muusika on läbi aegade tegelenud sellise imaginaarse pühapaiga püstitamisega. Toidumuusika ei ole selles suhtes esimene ega viimane, vaid osa pikas ja võimsas traditsioonis. 28.-st jaanuarist kuuenda veebruarini toimub Tallinna rahvusvaheline barokkmuusika festival õppen barokk juba kuueteistkümnendat korda. Tegemist on suurte traditsioonidega muusikasündmusega mis sai alguse barokk muusikapäevadest väravatornis ja mis on arenenud siis rahvusvaheliseks väga kõrgetasemelise eks muusikafestivaliks. Seekordsel festivalil on, kui nii võiks öelda tinglikult ka oma teema. See on kaks suurt, 18. sajandi muusikamaad muusikapealinna ehk siis Inglismaalt, Itaalia, London ja Veneetsia. Nendel kahel teljel toimub festivali kontsertide põhiline tegevusfestival algab väga tuntud inglise vanamuusika ansambli vokaal King Swingers kontsertidega Vanemuise kontserdimajas, Tartus Estonia kontserdisaalis ja Pärnu kontserdimajas. Kontserdi esimeses pooles inglise jahis On ja vanamuusika ning teises pooles tuntud king Singers'i hitid kui nii võib öelda väga hea maitsega ja mõningase huumoriga vürtsitatud seaded tuntud ja võib-olla ka vähem tuntud lugudest. Sellise sissejuhatuse festivali open barokkteemale tegi festivali produtsent Aare Tammesalu, kui teda küsitles Marge Raun. Nüüd aga vahele üks väike lõige eilselt pressikonverentsilt, kus viibis kohal juba ansambel King Swingers ja niimoodi rääkis üks kahest kontradenorist. Rabin täis on. Meile kuueliikmelisele vokaalgrupile on raske leida just barokkmuusikat sest tol ajastul peaaegu kogu muusika juurde kuulusid ka instrumendid. Niisiis me ei saanud teha läbivalt barokikava, peame mõtlema sellele sõnumile, mida tahame edasi anda, mida oleks kerge kuulata ja mis kõrvale ei tunduks keerukas asju, mis annaks hea harmoonia. Oleme harmooniale kooskõlale põhinev ansambel, seega meie kontserdilt leiatega renessanssi ja kaasaegset muusikat. Praeguses ajastus me vajame rahu ja kui vaadata mitu sajandit tagasi, siis leiame ka sealt sedasama rahu, tasakaalu ja harmoonia otsimist. King Swingers muuseas sõidab peale Pärnu kontserti Riiga, kus on neil siis Lätis üks kontsert ja peale seda Leedus veel üks kontsert ning edasi ootab neid juba Ameerika turnee. Pühapäeval, 30. jaanuaril annab kontserdi Monika Hadžit. Viiuldaja dirigent vanamuusikauurija eriti väga suur nimi, kuulsin teda esinemas Londonis Vigmarhoolis ja see kontsert, mis oli ühtlasi tema 50. juubeli tähistamiseks korraldatud, jättis mulle kustumatu mälestuse, et tegemist on tõelise virtuoosi ka ma arvan, et tänapäeva ühe kõige silmapaistvama barokkviiuldaja ka üldse, kes lisaks hiilgavalt soolokarjäärile on olnud ka kõige enam tuntud barokk orkestrite ehk siis ajastu instrumentidele mängivate orkestrite kontsertmeister. Samuti on ta ansambli juht. Ta tuleb Tallinnasse ansambliga sonari ja selle kontserdiprogramm koosneb triosonaatidest. Muuhulgas kõlavad hindeli Corelli Vivaldi ja siis juba teiste heliloojate triosonaadid. Festival läheb edasi esmaspäeva õhtul kontserdiga Mustpeade maja valges saalis. See on natuke teist tüüpi kontsert. Väga meeleolukas muusika ja muusikud tulevad Itaaliast polist tuues kaasa hoopis teistsuguse musitseerimis laadi. Hoopis teistsuguse muusika esineb pulliansambel, mis koosneb tüüpilisest Itaalia seitsmeteistkümnenda 18. sajandi muusika esitamise kollektiivist, kus on siis laulja kitarr, mandoliin, plokkflöödid, tšello ja löökpillid. Nii et niisugune itaalia villanellasid Tarantellasid ja itaalia laule esitav ansambel. Ma usun, et see on väga Rõõmus kontsert ja see energia, mis, nagu me teame, itaalia muusikas, on see kindlasti nakatab ka kuulajaid. Tänavust festivali kommenteerides ütleksin ehk nii palju, et võrreldes paari eelmise aastaga on see sõna õun või avatus ehk veidikene teisenenud. Kui ka veel eelmisel aastal oli palju projekte, kus mängiti kas päris tänapäevast muusikat või väga vana muusikat, siis sel aastal on enam keskendutud siiski baroki muusikale. Kuid idee olla avatud kõigele uuele, kuulata seda muusikat avatud ega see on säilinud. Kaks uut kava pakub välja festivali kunstiline juht Andres Mustonen. Kolmapäeval juhatab täiesti rahvusmeeskoori kavas Orlando Dylazza. Mul on väga hea meel, on koostöös rammiga, tähendab et nad on võimelised ja nad saavad aru praegu juba teine tükk aega proove tõelisest meeste muusikast. Ma ütlesin neile proovis niukse väge, et vot seda muusikat Olfranud Ernesaks seal hakkama laulma. Sest et see on meeste muusikaajalooliselt, oli see meeskooride mees ansamblite, nende käes niukene katedraali suur muusika, see kultuur ise on niivõrd väärtuslik ja seda, et me saame teha, ega seda ei ole kaua olnud. Ega näiteks 10 aastat tagasi oleks mõeldamatu olnud. Need siin on toimunud väga suur areng ja Messitarreteerive programmi lasso, muusikat. Ma pole seda kunagi teinud siin. Ega ma ei tea ka, kuidas, kuidas inimesed vastu võtavad. Ja teine festivali suur ja uus projekt Andres Mustoneni dirigeerimisel on Georg Friedrich Händeli oratoorium Saalomon külalissolistide ka Eesti riikliku sümfooniaorkestriga segakooriga Latvija. Ja teine on Henry Saalomon, mis ka ei ole ette kandnud saalomoni ooper. Kuna Eestis ei ole ju koore, ei saagi üldse midagi mingeid oratooriumi ette kanda, alati kombineeri jälle Latvia kooriga ja see on nelja, viie kaheksahäälne koor, suur oratoorium, ooper, mis on nagu Saalomon, ymber ja saalomoni maailm. See on jälle niisugune asi, et mõtleme Davidi maailm, saalomoni maailm, mis maailm see on? See kõik on maailm, mis tegelikult igatseb jumala järgi ja austab jumala seaduseid, siin ülistatakse kuningaid, kes austab kõige kõrgemat kuningannat. Laupäeval, 29. ja pühapäeval, 30. jaanuaril kell 15 toimub Eesti teatri- ja muusikamuuseumis kontsert Bachi maraton, teine muuseumi klavessiini tulevad ettekandele kõik Johann Sebastian Bachi hästi tempereeritud klaverid, teise vihiku prelüüdi Tjahugad. Kontserdi korraldajaks on Eesti klavessiinisõprade tsunfti eesotsas Imbid aroomiga. Mis ajendas teid kontserti korraldama just muuseumiõhkkonnas. See idee tegelikult tuligi muuseumi Poolt Alo Põldmäe nimelt ühel üritusel, kus me just avasime seda Kuue klavessiini saabumist kontserdiga ütles sellise, et sellel pillil võiks nüüd näiteks Bachi hästi tempereeritud klaveri tervikuna ette kanda. Ja nii me siis sellega algust tegimegi ja kandsime kõigepealt esimese vihiku ja see oli siis 2003. aasta sügisel nii et natuke üle aasta nüüd möödas, kui me teise rihikuga nüüd taas ette astume. Sellel kontserdil tulevad ettekandele kõik Haadeegaa teise vihiku 24 prelüüdi Foogat, kes on need interpreedid, kes kontserdil esinevad? Interprojektideks on siis peaaegu kõik, kes meil siin Eestis aktiivsemalt klavessiinimänguga tegelevad samuti ka mõned klavessiini üliõpilased, kes praegu Eesti muusikaakadeemias klavessiinimängu õpivad. Esinevad siis Marju Riisikamp, Ene Nael, Reinud Kristiina, Are Anneli, tantsime Iren lill Imbi Tarum ja siis õpilastest saale metsar Anna Lind, Holm ja Karin Madsen. Need on ikkagi väga nõudlikud ja väga tihedat mõttetööd eeldavad teosed. Oma noorusaastatel nimetas Beethoven seda prelüüdi déjà fugade kogumikku lausa muusikaliseks piibliks, mida peab iga muusik tundma. Kuidas on lugu klavestasinistidega, kellele see kogumik just on nagu loodud? Kas sellel tehasel on teie repertuaaris mingi eriline koht? Ma arvan, et sellel teosel on iga klahvpillimängija jaoks nagu tähisklaveri siini ja ka orelimängijat, kes alustavad. Ta on nagu väike muusikaline töökoda, kus Bach suhteliselt miniatuursete vormides kogu Polifoonilist ampluaad käsitseb. Et selles mõttes ta on äärmiselt põnev, äärmiselt, et oluline ja meil neid kontserdil oli ka väike idee. Tutvustame helistikude tagapõhja, mis olid baroki ajal ju teadaolevalt igale helistikul omale värv, oma iseloom ja erinevad heliloojad ja teoreetikud on neid oma teostes käsitlenud ja tutvustame enne iga prelüüd ja fuuga lühidalt näiteks markanton Sharpantie ja mattsoni ja Schuberti poolt välja öeldut. Helistikke karakteristikuid ja me soovitame huvilistel tulla kuulama ka noodiga, sest see on väga põnev jälgida, kuidas polüfoonia siis Sernoodis on ja kuidas ta pele kostab. Teisipäeval, esimesel veebruaril toimub Estonia talveaias taas rahvusvahelise Eduard Tubina ühingu muusika õhtuühingu tegevdirektor Toomas Velmet, mis seekord toimub? Need õhtul toimuvad pidevalt iga kuu esimesel teisipäeval ja me oleme neid kuidagi püüdnud siduda ka, nagu öeldakse, jooksvate sündmustega. Ja seekord on suurepärane võimalus tähistada kahte sajaaastaste Eduard tehtud ja sellega tuleb välja Eesti Muusikaakadeemia professor Mati Palm õpilastega. Ja nad laulavad Eduard Tubina ja ka Eduard Oja soololaule. Õhtuks koosneb tegelikult kahest osast, üks on nagu kontserdiosa ja teine osa on võimalus vaadata videofilmi 1997. aastal Viini kuldses saalis toimunut ja pori orkestriga kontserti, mida juhatas Neeme Järvi. Neid kontserte oli lausa kolm järjest. Seal kanti jätte Tubina loomingust balalaika kontsert, balleti kratt, süüt ja viies sümfoonia. Kuna Eesti televisioon viibis seal koha peal, siis on ka pikemalt juttu Neeme Järviga ja jalutuskäigud mööda Viini vaatamisväärsusi. Ta on küll eesti televisioonis näidatud, aga üsna ammu ja üsna tähelepanuväärne on see võimalus, et seda saab uuesti vaadata. Tubina ühingu õhtutele on sissepääs vaba. Eduard Tubina ühingu muusikaõhtu on esimesel veebruaril teisipäeval Estonia talveaias ja algab kell kuus õhtul. Möödunud nädalal jõudis meieni kurb sõnum. Surnud on Kanada eesti helilooja Kaljo Raid. Kaljo Raid sündis neljandal märtsil aastal 1921 Tallinnas. Ta oli üks Heino Elleri kompositsiooni õpilasi. Tema muusiku haridustee jätkus šokibeerija Darius Mio juures ning mitmetel meistrikursustel Ameerikas ja Euroopas. Ta õppis ka usuteadust ja oli pikka aega Toronto Eesti baptistikoguduse pastor. Kaljo Raid on loonud kaks sümfooniat, mis on helisalvestatud Neeme Järvi ja šoti rahvusliku orkestri ning Arvo Volmeri Eesti riikliku sümfooniaorkestri poolt ja veel palju muud huvitavat. Muuhulgas lõpetas ta dirigent Neeme Järvi ettepanekul Eduard Tubina 11 10. sümfooniaorkestri satsiooni. Kaljo Raid suri 21. jaanuaril Kanadas. Leo Normeti artiklid Eesti ja maailma muusikast ning uurimused Sibeliuse on ühte raamatusse koondanud Sirje Normet raamatu toimetaja Endel Briedel, konsultant Mart Humal ja kujundajaks on Mariainzo. Raamat koosneb kolmest osast. Estica, Sibeliuse, soome muusika ning universaal ja kõige Akadeemilisemaks peab raamatu koostaja Sirje Normet peatüki Sibeliuse ja soome muusika. Seal on peatükid tema Sibeliuse-väitekirjast, mida ta kaitses Moskva konservatooriumis 1969. aastal ja paradoks on see, et eesti keeles neid siiani ei olnud, et olid tõlgitud vene keelest soome keelde tõlgiti soome keelest eestikeelse esmatrüki eest, nüüd ma valisin lihtsalt pärast akadeemilises muusikaajakirjas Soomes olid just need artikli ainult selle tõttu tõlkisin Vennad soome keelest ära eesti keelde. Need, prantsuskeelsed ingliskeelsed, mis seal Sibeilusest on, need on nagu lühikesed kokkuvõtted, nii et kui te hakkate raamatut lugema, mina soovitaks neid lugeda, siis seal olid kvintessents. Miks on Sibeliuse oluline, kas ta on oma ajast ees või taga, need olid niisugused asjad, mida leo rahvusvahelistel konverentsidel ettekandes alati furoori tekitas, siis keegi kunagi niimoodi Sibei ilusasti rääkinud Kestika osas leiame artiklid näiteks Konstantin Türnpu, Artur kapist, Rudolf Tobiase, Edgar Arrast, aga ka näiteks Urmas Sisaski Kokonistika osas 15 teema arutlust. Eks ta läheb ju võib-olla muusikaakadeemiasse natuke õpikuks, et oleks niisugust materjali kätte saada täpselt sama mõtet kannaka universaalias näiteks Kroodis lätlaste, leedukate klassikate artiklid, mis on muidugi väga väiksele ringkonnale lugemiseks, aga, aga need lihtsalt peavad olema Eestis kättesaadavad igal juhul. Üks mõte oli raudselt, et tänapäeva noortele nagu Leo loengutel käinud, et nendel ei jääks ka mingi märk maha, et oli niisugune professor, kes 40 aastat õpetas muusikaakadeemias, see on üks asi. Aga teiseks ma püüdsin ka niimoodi, et see oleks laiemale lugejaskonnale ja seda on väga raske teha niiseks artiklite kogumite puhul selle tõttu näiteks need ringi ümber lasteorkestri, siis on seal Pärnu sümfooniaorkestri, siis on üks keeleteemaline, isegi kui te loete avaartikkel on hoopis keelest Johannes Aaviku keeleuuendusest ja kuna son Jugengist ja juugend olid üks meelisteemasid, siis ma alustasin Jugentiga, nii et see on hoopis teine ala, nii et tegelikult erudeeritud mõtlevale inimesele Sibeliuse osa on nüüd tõesti nii, mida tuleks lugeda partituurid, aga see on ka ainult need, see keskmine osa, muu saaks täitsa niimoodi kaasa mõeldes lugeda. Viljandis toimunud raamatuesitlusele oli tulnud ka palju Viljandis elavaid Leo Normeti õpilasi. Viljandi muusikakooli direktor ja Viljandi kultuuriakadeemia õppejõud Tonio Tamra mäletab Leonormetit Viljandi muusikakooliõpetajana ja muusikaakadeemia õppejõud. Kogu aega meid hämmastas metsik teadmiste hulk, mis tal oli varnast võttes igasuguseid fakte, muidugi, Sibeliuse Sibeliuse paralleele toodi kogu igas loengus iga asjaga, ta ei rääkinud kunagi niimoodi, et võtame selle teema ja nüüd läheme sellel teemal täitsa sügavuti ja pidevalt toimusid hüpped ja võrdlused ja seoste otsimisele leidmisel. Eleon armete raamatut esitleti Viljandis sellepärast, et aastatel 1984 kuni 1995 oli see linn Leo Normeti kodulinnaks ja normetite kodu. Õuna tänaval olid kõik need aastad Viljandi vaimuelu keskus, Leo Normeti sõber ja mõttekaaslane büroost. Viljandlase muusikahuvilised ja Viljandis õppinud inimesed teavad teda kui õppejõudu, aga Viljandi kodanikud teavad teda kui meest, kes pea iga päev lõuna ajal külastas Viljandi kohvikut ja vestles seal oma paljude tuttavatega. Sirje Normet, teil on kavas toimetada trükivenekeelne Leo Normeti raamat Sibeeliusest, mille aluseks on Leo Normeti väitekiri ja raamatut kavatsetakse esitleda Moskva konservatooriumis ning seda juba selle aasta detsembris. Piret rist heligajale Viljandist. Liiga ja laupäeval, 22. jaanuaril esitles kirjastus krüptomuslikaalia Nicolás kooki eesti keele tõlgitud teost muusika, kujutluse kultuur. Nicolas kookviibiska raamatu esitlusel Nicolas Kuki raamatut tutvustab kirjastus Gretamusikaalia juhataja maris Valk-Falk. Millise muusikateadlasega Nicolás Kuki näol tegemist? Nicolas kukk on tõepoolest inglise muusikateadlane sünniaastaga 1949, seega mitte enam noor inimene, kes on töötanud tegelikult maailma eri ülikoolides aastakümneid, sealhulgas Honka, ongi ülikool, Sydney ülikool, sisiili, ülikool. 90.-test aastatest alates on ta kinnitanud end kindlamalt Inglismaa ülikoolidesse, olles esialgu Southamptoni Ülikooli muusikateaduse osakonnas professor ja ka osakonnajuhatajaks ta praegusel momendil mudil töötab ta Londoni ülikooli Royal Holloway multimeedia uurimiskeskuse juhatajal. Nicolas kukk ei ole päris tavaline klassikalistesse raamidesse surutud muusikateadlane, vaid ta on inimene, kes muusikateadust vaatleb valdkondadevaheliselt tunnetab seda just niisugusena. Nicolas kukk on mõnevõrra radikaalne ja omamoodi šokeeriv muusikateadlane, keda saadab väga suur tähelepanu muusikateadlasena näiteks muusikateaduslikel konverentsidel. Mina lähen teda kuulnud kahe ettekande puhul Euroopa kognitiivse muusikateaduse ühingu konverentsidel ja mind hämmastas pisut see fanatism, mis saatis tema ettekandeid, saalid olid täis ja inimesed istusid treppidel ja tegemist ei olnud mitte noore kuulajaskonnaga, vaid soliidselt, maasikateadlastega kaasa arvatud. Ja huvi äratas just see, miks see nii on ning tõmbas endale tähelepanu. Kusjuures nendest ettekannetest sain ma aru kui pisut teatraalsest mingist niisugusest uudsest vaatenurgast, mis teravana peale tuli kuulajatele ja ma ei saanudki päris hästi aru sellest, kas see on tõsiseltvõetav. Muidugi loomulikult on see nii ja seetõttu ühel hetkel tekkis vajadus ka eesti keelde tuua Nicolás Kuki uudset lähenemisnurka muusika teadvusele. Millesse uudsus õieti seisab, seda on raske öelda, teda ei saa nimetada otseselt mingi niisuguse klassifikatsiooniga, tema kohta öeldakse muusikasotsioloog, aga ma ütleksin tema kohta ka seda, et ta on samahästi muusikapsühholoog ja just kognitiivistlik muusikapsühholoog, nimelt tema idee on selles muusikataju ja muusikatunnetus on inimesele omane sõltumata tema muusikalisest haridusest. See ei kannata väga palju julgust kõikidele muusika kuulajatele maailmas leida kontakti muusikaga ja mitte arvata, et nad muusikast aru ta just leiab, et inimesel on omane saada muusikast aru. Ja muidugi on see kõik väga keeruline, kuidas ta seda argumenti väärib. Tema argumentatsioon on mõnikord vägagi keeruline ja ka selles raamatus on see niisugune tihe, mis otse esimese pilguga ei tule sulle selgesti. Seepärast ma pidasin oluliseks, et lugeda tasuks eesti keeles ja mitte võõrkeeles. Sest kuigi me valdame võõrkeeli ja arvame, et me seda teeme näiteks muusikaringkondades, saame me siiski ainult emakeeles aru. Keerulistest filosoofistest, music-alastest küsimustest, 100-le raamat avaldasime. Raamatu tõlkimine võttis väga kaua aega mõned aastad tõlki, eks ole, Kristin Sarv. Kuid raamatut toimetas muusikat teaduslikult enne väljaandmist läbi Jaan Ross raamat On ilmunud originaalis 1990 Oxfordi ülikooli kirjastuse klarendan press väljaandena jagad kärand umbes lootes meile lahkelt tõlkimisõiguse. Niisiis on nüüd võimalik eesti keeles lugeda inglise muusikateadlase Nicolás kooki, arutlust muusika kuulamisest, tajumisest, eelpool kõneles kirjastus krüptamisegaale juhataja Maris Wolf. Eesti Kultuurkapital tähistab tänavu oma kaheksakümnendat sünnipäeva Jaan-Eik Tulve Kultuurkapitali nõukogust ja helikunsti sihtkapitali nõukogust. Palun rääkige lähemalt, mis on meie kultuurkapitalis, praegused peamised ülesanded. Kultuurkapitaliülesanded on ergutada kultuuri nagu juba nimest võib eeldada ja tõesti, ma arvan, Kultuurkapitalist tulevad summad ergutavad meie kultuuri tohutult. Ma arvan, et nii suuremad kui ka väiksemad sündmused toimuvad Eestis peamiselt kultuurkapitalilt. Suuri elu üldse ette, hiljuti jagati välja Kultuurkapitali aastapreemiaid, aga kust tulevad need põhivahendid, kus need rahavoolud kokku voolavad? Voolavad kokku näiteks tubaka, alkoholi hasartmängumaksust, nii et põhivahendid tulevad sealt, aga ka annetustest, annetustest, Kultuurkapital ise on oma raha paigutanud erinevatesse väärtpaberitesse pankadesse. Kui ma siin just äsja rääkisin nendest kultuurkapitalist tulevatest summadest, mis kultuurielu hüvanguks, siis kõik lähvad Kultuurkapitali stipendiumid ei tähenda ainult inimeste välismaal stažeerimisnäituse osalist korraldamist, vaid Kultuurkapital rahastab ka näiteks Eesti uut kunstimuuseumi ehitust Eesti Rahva Muuseumi ehituste ja need summad on tõesti väga suured. Stipendiumite ja toetuste jaotamine on neli korda aastas. Kas neid taotlusi tuleb palju? Taotluses tuleb järjest rohkem ja rohkem? No mina ei oska nüüd öelda teiste sihtkapitali ta kogemusi, need on ka muidugi väga erinevad, näiteks rahvakultuuris tuleb tohutult palju taotlusi filmikunsti, seal tuleb natuke vähem kirjanduses natuke vähem. Helikunst on võib-olla seal keskel kuskil samas helikunst on väga kallis. Vahendid ühe kontserdi korraldamine on väga kallis seetõttu, et see toimub ainult ühel õhtul ja kui palju inimesi peab selleks hetkeks üheks hetkeks üks tunniks ajaks vaeva nägema ettevalmistusi tegema, et see tund aega saaks siis toimuda. Taotlusi. 300 ringis iga kord summadest rääkides on viimastel kordadel olnud siin taotlusi natuke alla 10 miljoni jagada on olnud alla kolme miljoni. See on üldine kultuuri, seal seal helikunsti ühe kvartali jagamise summad, Kultuurkapital. Siin meie uue Eesti vabariigi tingimustes on tegutsenud 10 aastat kuid nagu alguses mainisin, tähistab kaheksakümnendat sünnipäeva. Millise pärandi saite sellest eelmisest Eesti Vabariigist kaasa? Kõige suurem põrand on kindlasti see kultuurkapitali iseenesest ja Kultuurkapitali ajalugu vaadata siis tõepoolest viiendat veebruarit. 1925 peetakse Kultuurkapitali sünnipäevaks. Aga tegelikult ideed sellise organisatsiooni loomiseks hakkasid tekkima juba Eesti vabariigi sünniga koos. Ja nagu me näeme siin hilisematest Ärgudest ka tihtipeale kultuurielus või sellises laiemas kultuuripoliitilises elus on just kirjanikud olnud väga aktiivsed eestvedajad ja nii on ka Kultuurkapitali loomisega dist tolleaegsed kirjanikud eesotsas Friedebert Tuglas olid selle Kultuurkapitali idee algatajad või kultuuriinimeste toetamise algatus, nõiad, kes leidsid, et kuidagi peab loomeinimesi riigi poolt toetama neid, kes konkreetselt loovad kes saavad stipendiumi toetusi loojatele töötades ja siis teine suund oli juba vanemate loojate peal, kes enam nii aktiivselt loometegevuses ei osale, aga kes siis vajavad tolleaegses termini seal kirjutatud pajuketkest pajukid vajasid niinimetatud pensioni, siis kuivõrd on need suunad praegu muutunud? Laias laastus on, üks oleks jäänud võib-olla kultuurielu ise on ju tohutult avardanud. Kui Kultuurkapital alguses kahekümnendatel aastatel toetas eelkõige kirjandus helikunst samuti põllumajandus oli siis väga oluline, seda loeti ka nagu omamoodi kultuuriharu ja isegi teatud hetkel Kultuurkapitali nõukogusse kuulus põllumajandusminister Eesti ajal. Ja siis noh, tänapäeval on see kõik väga palju avardanud, on filmikunst, arhitektuur, kujutav kunst, kehakultuur samuti, mis kuulub Kultuurkapitali alla, nii et neid, kes Eestis vähegi loomingulise tegevusega toimetab, siis tal on võimalus saada Kultuurkapitalitoetust. Kultuurkapitalis on siis moodustatud erinevad sihtkapitalil komisjonid sihtkapitali juures mis tegutsevad kaks aastat järjest. Ja selle komisjoni pädevuses on siis otsustada, et kas konkreetne projekt vajab toetust või ei vaja. Kuidas tähistab kultuurkapital oma sünnipäeva? Kultuurkapital tähistab oma sünnipäeva väga suurejooneliselt, Estonia kontsertsaalis on selle sündmuse puhul suur sümfooniakontsert, eesti kultuur ei saaks toimuda ilma selliste heade sõprade ja partneriteta ja sellel puhul kuulemegi seal tohutu suurt ettekannet, kus nad siis Eesti sümfooniaorkestrile Läti raadio koor, dirigeerib seda kõike, Andres Mustonen. Ja muidugi see ei ole nüüd ainult selline sünnipäevapidu, vaid ta on mingil määral ka suunatud tulevikku, kuhu siis kutsutakse Kultuurkapitalipartnerid võimalikult sponsoreid ja inimesel ka väga laias skaalas, et eks me ju jätkuvalt oleme väga sõltuvad annetajatest, kultuuri rahastajatest Eestis tegelikult on see väga suur probleem, et meil ei ole välja arenenud veel kultuuri toetamist äriettevõtetele tööstusettevõtete poolt. Kõik see toimub niiviisi küllaltki põlve otsas minimaalsel määral, aga ta võiks olla palju suurem ja üks Kultuurkapitali selliseid soove olekski, et kasvatada ka helikunsti kujutava kunsti muude kultuuride kõrvalväljaga, toeta skulptuur. Eelmisel nädalal levis Eesti ajakirjanduses teade, et Eesti-Soome sümfooniaorkestri dirigent Anu Tali tegi oma Ameerika debüüdi Neeme Järvi poolt korraldatud talvefestivalil Noosun lits. Tänaseks on Anu Tali jälle kodus Eestis. Tere, Anu. Ehkki eile oli teil juba kontsert Tartus Vanemuise sümfoonikutega, kuid enne tahaks rääkida sellest, mis siis Ameerikas toimus, mis festival see oli, mis orkestrite juhatasite ja kuidas läks? Neeme Järvi hakkab järgmisest hooajast öösi sümfooniaorkestri peadirigendiks, aga juba see hooaeg on nagu tema korraldada ja ta esineb seal päris palju. Ta esile kutsunud sellisest virmaliste nimelise läits virmalised põhjamaa muusikafestivalil. Ta ise juhatas tänaseks kaks kontserti ja kaks projekti ja kolmanda tegin mina, mina mängisin seal siis Griegi klaverikontserdi, noore seitsmeteistaastase tütarlapsega putsi ja vangiga, kes on hiinlanna ja tulnud kuulsas instituuti õppima ja varsti hakkavad ennast kuulma, sest et ta geniaalne noor niisiis kreegi klaverikontserte mängis tema neljal kontserdil ja siis mängisime Sibeliuse viiendat sümfooniat, midagi Tallinna publik ja Tartu publik on kuulnud. Avasime selle kontserdi väheke tundmatu maa, helilooja, taanlase Nils kaade kontsert avamänguga Hamlet, need kontserdid olid kaks tükki, nendest tuli New haagis, mis on siis poole tunni tee kaugusel Manhattani siis ja see saal mahutab 2700 inimest ja on öeldakse. No ma ei tea, kas see on siis kohalike uhkus, pähkli jätan üks viiest USA paremast saalist ja teised olid lähikondades kaasal nüüdiusi aladel oli Trentonis ja New prantsuse. Kuidas need vastu võeti ja kas teil õnnestus ka siis sõlmida koostöökontakte edaspidiseks? Tegelikult juba kaks aastat tagasi, Me kohtusime Kolumbia aadrist männiks mendi esindajatega ja tõesti, asepresident džudylinovski tegi mulle ettepaneku edaspidi koostööd teha ja nii me siis selle projekti lõppedes käed lõimegi, nii et eks siis vaatab, mis juhtuma hakkab. Te olete Eesti-Soome sümfooniaorkestri dirigent ja asutaja alates 1997.-st aastast. See on juba üsna pikk ajavahemik. Kas on nüüd toimumas või toimunud ka mingisuguseid muutused selle orkestri juures? 97.-st aastast tänaseni on jah, päris pikka aega ja mina olen jõudnud vahepeal täiskasvanuks saada ja oma elu alustada ja orkester on kama piiri oled võtnud, kui need piirjooned on saanud väga laiad ja seetõttu oli meil otsuseks muuta enda nime natuke täpsemaks ja kuna rahvast on meil ju 15-lt maalt ja niisama orkestri nimi on Põhjamaade sümfooniaorkester, ehk siis noorik Symphony joobes selle nime all märtsis tuleb siis Euroopas välja meie uus plaat, action pässamil, luus on, mis on siis Erkki-Sven Tüüri samanimelisest triloogiast pärit ja sinna juurde ka muud muusikat minut teine plaat on väljas, me loodame väga, et plaat jõuab ka Eestisse juba aprillis, seitsmes, kaheksas ja üheksas on need kuupäevad, mil Põhjamaade sümfooniaork Sester oma plaadiga koos jälle Eestimaa publiku suurimates saalides on kontserdiga põhjalaul ehk siis kartus Arcticusse. Tegelikult on seal nimi pärit Raudavara samanimelisest teosest, mis on kontsert sinu laulule ja suurele sümfoonia. Aitäh teile, aprillikuuni on veel mõned kuud aega, aga mis selle ajab, vahepeale jääb, te olete ju tööl ka Vanemuise teatris. Praegusel hetkel on toimuseks kontserdiprojekte Eesti filmimuusika kontserdist, nii et vahepeal saan magab operetimuusikat teha. Lõpetan hooaja hoone keri sandarkiga ja veel palju huvitavat, nii et see on minu igapäevateater. Nende igapäevatöös. Suur tänu, dirigent Anu Tali ja soovime teile jätkuvat edu. Telefoniühendus on Varssavi ka, kus on klassikaraadio toimetaja Mirje Mändla. Valmistad ette muusikanädalat meil klassikaraadios muusikalini Varssav. Igal juhul toimub siin Varssavis siis järjekordne raadioprojekt sarjast Euroopa muusikapealinnad. Ka siin Varssavis antakse ülevaade sellest, millised on selle konkreetse linna muusikalised rikkused. Kes on need interpreedid, kes ilmestavad siinse linna kultuurielu lisaks Poolale kaasaegse muusika esinduslikule valikule, kui mõtleme siin kas või 20. sajandi kuulsatele heliloojatele kulutus laske või Wendratskee Kuretski Gilar on siin olemas ka väga rikkalik varasem kultuuripärand. Eileõhtusel kontserdil oligi võimalik kuulata sissejuhatavat ülevaadet Poola Brok traditsiooni. Esines siis barokkorkester Eldempa Agatha sapis juhatusel ja aga ta on siinse varajase muusikaeluga seonduvate institutsioonide üks käimalükkajaid. Minu eilne hilisõhtu möödus poole džässi hetke suur kujul Eszek masteri 2004. aastal ilmunud ja plaati nomi auhinnaga pärjatud plaadi piano seltsis. Möödunud sel aastal on Poolas lutas laskja aasta ega Eestisse jõudsid kuuldused lasegmasteri protes laski töötlustest. Just sellest ning kallessekenda uuemast loomingust näiteks. Seda kõike saab siis kuulata täna õhtul ja ehk õnnestub veidi rääkida ka üsna poeetilise olemusega Leszeki endaga. Poola Varssavi kultuurinäitajad jõuavad klassikaraadio eetrisse ja lisaks veel programmid, mis tutvustavad ka Varssavi ajalugu ning annavad ülevaate, milline on siis Varssavi tänapäev, kontrastide linn, nii nagu poolakat kirjeldavad Varssavit. Varssavi muusikanädal algab klassikaraadio eetris seitsmendal veebruaril, infot kuulatada klassikaraadio eetris ja leiate ka klassikaraadio koduleheküljel. Üleeile starti Stuttgardis Euroopa mõõt, neist tuntud uue muusika festival EKLA. Festival on seadnud endale eesmärgiks kõikvõimalike nüüdismuusika suundumuste tutvustamise ka žanriliselt nii-öelda miniatuuridest kuni mastaapsete teosteni. Aga siiski on esiplaanile toodud noor heliloojate generatsioon. Tänavugi vaid viis päeva kestvad pidustused said alguse 1980-ni mil toodi keskpunkti Weber niigsenakisse ning Helmut lahen mannil. Ning hiljem on siin põhjalikult portrateeritud tervet rida suurmehi kuivaid nimetada Bern Zimmermanni, Anssolligeri Xeenekit, Nonot või riimi. 97.-st aastast nihutati festivali kontseptsiooni, sealhulgas ka uudis ettekannete poole. Kõik need aastad on festivali kunstiliseks juhiks asutajane Hans Peter Jaan. Tihedat koostööd tehakse Edela-Saksa ringhäälinguga ning nüüd ongi sobiv öelda, et selle tulemusena kõlab festivali viimasel päeval, esimesel veebruaril siin nende tellimusteosena meie Erkki-Sven Tüüri viies maailma esiettekandes. Festivali suundumusi peegeldab ka üüri uues sümfoonia koosseis, bigbänd, elektrikitarr ja sümfooniaorkester. Nüüd aga festivalist enne tüüri kolm avapäeva kongressi päralt teemal globaliseerumine ja vabades kunstides avapäeva lasteetendus varjude kõlast on poole autoritelt ning baaseri, muusikakooli, pillastelt aga avakontsertlausena nelja maailma esiettekandega autorite hulgas seal luuka univelli ja Bernhard Lang. Ja esinemas Stuttgardi, kuulusin vokaalsolist koos pianist hister oodonnelliga. Eilsel kontserdil rõõmustavalt ka kolm teost Aleksander Klaiffelilt siin kõrval Manuel Hi talgu esiettekanne akordioniteosest ja Sergei Nevski lugu täna kaks kontserti, pilkuja, kõrvaköite või kümneosaline etendus suurlinna ööd lava, meniatuuridest, muusikud, tantsijad, retsitaatorid, muidugi ka videod 10-lt heliloojalt koos teksti autoritega tänapäevaste mööda nihkust. Näiteks Michal relveeli miniatuuri üks teksti autoreid isegi Emmanuel žika needer miniatuuride helilooja Eston tuntumad ehk Robert Haadee plakatid ja Karola paugholt. Tema tükk naht ongi sarja lõpetamas. Enne seda etendust täna veel uudistekava Kölni löökpillikvarteti kaastegevusel ka homme kaks kontserti esimest avamasfalt gangreeni hüvers Rift kahele klaverile. Homme ka esimene orkestri kontsert Stuttgardi raadio sümfooniaorkestrit Johannes kaalitski juhatusel. Oboe solistiks Ants oli kerge ka tema uus kooriteos Siršauur esiettekandel kõrvuti Ivan seedele uus hoopasiga oboe leia koorile. Ja esmaspäevast nimetaksin põlevana Rainhardseebeli modifikatsioon joones Karl Lätis sonaatidele üks kuni seitse Scarlatti rei. Ja jõuamegi lõppkontserdi nii teisipäeval, esimesel veebruaril, kus vaid kaks teost Bernt Conradi stepings Tõun ning Erkki-Sven Tüüri sümfoonia mõlemad Edela-Saksa, Raadio Wikland'i, raadio orkestrid ning solistidega Conradi teoses vokaalsolist tüüri sümfooniast kitarrist Adrian veel ju kõiki neid jõude juhatamas meie Olari Elts. Niisiis suur festivali EKLA lõppkontsert, mille leppu teoseks nii ka kogu festivali lõpetamas eesti helilooja uus teos. EKLA pea lavakson, Stuttgardi teater Haus ja teatrimajas toimub teisipäevane lõppkontsert. Tahaks ära käia veel mõnel uue muusika festivalil mujal, et siis tüüri teost ettekannete juurde taas tagasi tulla. Pühapäeval Vernis lõppenud festival Laartbul avar, alles kolmandat korda olid keskpunktis Bern kantonis elavad, tegutsevad aga kirjastatavad heliloojad. Nii esitati siin ka idaeurooplasi nagu Igor Štšerbakov, Sandor veeres, Georgi Arna, Uudov või Scurtak ja omakandi tuntumad lükkide arvel lee ka autorikontserdiga. Jörg Wittembach, Klaus Huber, Hans Ulrich, Leemal, Alfred Swaitserisele festivali juht, ka teda enda teoseid esitatakse Prantsusmaal. Strasbourgis algas eile teistkordne kaasaegse kunstiga. Iroonas tehti teoks kolmepäevane bassklarnetifestival peainitsiaatori algataja, hollandlaste kuulus Harrisbaarneid, kaasas temaga veel ansambli solist Ekalluzzaedes Ninchi suuten. Nimetaksin veel mujalt Leifitseegestami, 94.-st on jah, esiettekannet helilooja dirigeerimisel Düsseldorfis ning esmaettekandel kõlanud Sven-Erik tan koordi neljandat sümfooniat Kopenhaagenis, krõnningeni kunsti keskuses. Ja nüüd tööriist veel. TEMA meditatsioon, viimased esitused Belgias. Esmakordsed möödusid üleeile ja eile klientis ja Antherpenis plaami raadio koori, raadio, orkestri saksofonikvarteti ees juhatamas rootslane. Teen. Teisipäeval kõlab meditaaziuga Soomes Oulus ju ka esiettekande teinud kuulus rasseeris saksofonikvartett on kohal. Koos Oulu Kammerkooriga dirigeerib mõõdeta saalis neid kari kaarna. Ameeriklaste üks kuulsamaid Orpheus Sheimberookestra valisid Ameerika turnee. Kava avanumbriks tüüris Joe keelpillidele kõik kolm osa. Action, pässon, illusion ja teeb sellega kokku viis esitust väga mainekate saalides. Just eile alustati Hanoverist. Täna mängitakse bostonis Jordan foolis, homme tööd seisite, kas tsentris New Yorgi külje all järgmisel laupäeval Pennsylvanias Istonis ja siis takka tipuks New Yorgi kaarnegi hoolis. Kui Paavo Järvi teis Cincinnati sümfooniaorkestri siia külaliskontserdile 24. jaanuaril ja tüüri teos kõlab siin kaheksandal veebruaril siis on kaarnegi hoolis kahe nädala jooksul kaks olulist Eesti märki. Ent Paavo Järvi Kaarlegi hooli. Kontsert sai tunnustama arvustuse New York Timesis 26. jaanuaril ja meie Anu Tali avakontsert New Jersey sümfooniaorkestriga New Yorkis. Sama viisin New York Timesis 15. jaanuaril. Missugune kaal muusikamaailmas on niisugusele arvustused? Ja siis oli ka New York Timesis selle kuulsa leheveergudel tosina päeva sees kaks olulist Eesti märg alu talist ja Paavo Järvis. Paavo Järvist muidugi ka seoses Aulis sallineni kaheksanda sümfoonia New Yorgi esiettekandega anud alist, aga kas seoses Neeme Järvi uue Põhjamaade muusika Eesti-poolse panuse ja missiooniga S-i jaoks, kus osaliselt muidugi ka Paavo ja Kristjan Järvi jõuame veel põigata koos tüüri muusikaga Austraaliasse kuulus Austria? Meilegi siin tuttav kontserteerib väga aktiivselt aina uute kavade ja ulatuslike turneedega Austraalia mandril. Teisipäeval algab neil uus turnee, kus kavas muuseas Bachi nelja klaverikontserdi kõrval Angelesi huvitiga kabiider ja Kovaljov Nende vahel kõlamas ka Erkki-Sven Tüüri passioon ja nii läbi Austraalia kogu üheteistkümneil kontserdil Melbourne'is. Hääde leidis siis Brisbane'is Sydneys aga uus Põhjamaade sümfooniaorkestri Anu Taliplaat Action Passion, illusion lisaks Katüüritsaid Raum, samuti Rahmaninovi Sibeliuse oli müügil juba Ameerikas Anu Tali Viieteistkümnenda jaanuari kontserdile, kui New Yorkis. Euroopas ilmub see toreda Valner klassiksi uudis aga alles märtsis. Aga täna-homme juhatab Paavo Järvis Cincinnatis juba Arvo Pärdi teist sümfooniat.