Helgaja. Muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetis sobival ajal teile sobival ajal. Helgaja. Tere hommikust ja klassikaraadio kuulajad. Alustame tänast muusikauudistesaadet, heligaja. Siin väike ülevaade meie saate teemadest. 11. veebruaril esietendus rahvusooperis Estonia Tõnis Kauma News ooper, mina Napoleon ja muljeid jagab vanalinna hariduskolleegiumi 10. klassi õpilane Greete Kõrvits. 10. veebruaril lõppes viies rahvusvaheline viitaldutaslovskid solistide konkurss ja seal võitis kolmanda preemia Silver ainumäe. Temaga tegi intervjuu Maria Mölder. Laupäeva õhtul esinevad Tallinna raekojas Rootsi kontsertturneel Silver Ainama Maarjas Järvinik Mihkel Mattiisen. Kontserdi tutvustab Mihkel Mattiisen, teda intervjueeris Marge Raun. Vanemuises esietendus muusikal veeezzaids koori, mida tutvustab produtsent Paavo Nõgene. Teda kõnetas Hedvig Lätt. Eesti noored muusikud olid edukad Riias teisel Andres orjaano nimelisel rahvusvahelisel puhkpillimängijate konkursil ja sellest annab ülevaate Eesti Muusikaakadeemia professor Olavi kasemaa. Pärnu lastemuusikakool tähistab sel laupäeval kuuekümnendat juubelit galakontserdiga. Sellest kõneleb kooli direktrissilt parandeiskas. Teda küsitles Ille Hallik. 24. veebruaril. Veel toimub Eesti Rahva Muuseumis kontsert, rahvalaul ja rahvalik laul, mida tutvustab Taisto noor Hedik Lätile. Rahvusooper Estonia tutvustas eeloleva hooaja plaane ja sellest lõigu Karin kopra. Järgmisel nädalal etendub Kanuti Gildi saalis etendus mürren, Cinamon esitavad Hollandi tantsu Kompanii Klaka jäänud roni ja nüüd ansambel helilooja Märt-Matis. Lill kõneles sel teemal Monika Mattiisen eile ja heligaja saate lõpetab Priit Kuusk muusikauudistega laiast maailmast head kuulamist. 11. veebruaril esietendus rahvusooperis Estonia Tõnis Kaumani uus ooper, mina Napolion Ooperidramaturgia Autrai Neeme kuningas, libreto teksti autor Villu Kangur ja muusikaline juht ning dirigent Arvo Volmer. Seda etendust käis vaatamas vanalinna hariduskolleegiumi 10. klassi õpilane Greete Kõrvits ja ta jagab meiega oma muljeid. No see oli lasteooper, mina Napoleon, mille lavastas Neeme kuningas, mille libreto kirjutas Villu Kangur, sisuks oli, et väike poiss, kes siis eradest, kui meie ajas on tüdinud koolist. Ma rutiinsest päevast ja ta ei jõua ära oodata, kuni ta on suur ja ta tahab ilmtingimata aga midagi väga suurt korda saata. Ja see tal mingis mõttes ka õnnestub, aga kõik ei lähe päris nii, nagu tahab, et talle antakse võimalus olla Napoleon ise ja oma tujukuses ja tahtes kasutada oma ambitsioone, ta läheb Tiiale. Ja võib-olla see etendus lõppekski väga õnnetult, aga siis ja mingi hetk kahetseb, kuna tema süü tõttu on hukkunud tuhanded-tuhanded, sõdurid ehk siis Woodhelu lahingus. See ei olnud nüüd läbinisti selline mäng ja tants ja trall, et kogupere etendus on küll hästi öeldud. Minu arust väga hea mõte võtta lapsed nädalavahetusel ooperisse minna terve perega. Oleks mul mingi väike õde-vend, oleks kindlasti temaga kaasa võtnud. Mulle meeldis küll rohkem selle etenduse juures selle etenduse õpetlik pool, et lapsed, kes seal saalis oli muidugi valdav osa publikust olidki lapsed. Nägid, mismoodi üks täiesti tavaline väike poiss sellistes tingimustes, mis talle anti, muutus lausa õelaks ja tigedaks läks ja tahtis ilmtingimata kõike saada ja need pidid tema järgi tegema. Ja siis lõpuks lahendus, et ta mõistis, mis ta oli valesti teinud, et minu arust see oli väga hea ja pani mõtlema. Muusika oli selline, et kui oleks kuulama tulnud mõni mitte muusik või siis väike laps. Ma ei usu, et see muusika mõistmine küll mingeid probleeme tekitas. See muusika oli hästi meeleolukas, see läks tekstiga kokku ja mingisugust vääritimõistmist küll ei olnud muusika suhtes. Et see oli hästi mõnus. Mina kiidaksin kübet, kostümmeerijad, need kostüümid olid väga, väga tõetruud ja võitlusstseene oli jah, tõesti mitmetest Napoleoni lahingutest. Ja lisaks sellele oli seal ka tema keisriks kroonimine ja ka üks killuke tema nii-öelda siis igapäevasest olemisest oma lossis, mis oli muidugi arvatavasti pisut teistmoodi, kui see päriselt oli. Seal oli ikkagi väike poiss, kes tahtis Kohka, korrates Vraiti ja hamburgeri. Aga hetkeks jäänud seisma see tegevus laval, et kogu aeg oli nagu midagi vaadata. Tegevus toimus. Mina ei ole esinenud käinud ühelgi sellisel lastekontserdil või ooperil, kus terve aja lapsed olid vaiksed. Tavaliselt nad alati sagivad või küsivad, vähemalt seal, kus mina istusin, ei olnud ümber nagu ühtegi last, kes oleks seletanud või küsinud või kasvõi haigutavad. Et ma arvan, et seda janti ja nalja ja, ja samas sellist pingelisust ja neid võitlusstseen oli minu arust täiesti piisavalt. Ja veel kord see, see lõpplahendus oli minu meelest nagu andekas see väike pool on, ise oli umbes niisugune 90 aastane poisike ja küllap väga paljud tundsid nagu iseennast ära keegi, kes on tüdinud ema isa nägutamisest ja ja sellest, mismoodi peab koolis käima ja kuidas ikka ei viitsi ja tahaks seda, tahaks toda. Aga jah, ma arvan, lasterialisi kindlasti tore vaadata. Lauluoskus mul küll kah ei ole nagu kellelegi midagi ette heita, muidugi. Milline võib-olla natuke häiris, oli see, et see oli nüüd kõigi lauljate kohta, et natukese orkester justkui lämmatas neid ilmselt seda laval olles ise ei pane tähele, aga mina on seal juba lõikus ja ma istusin suhteliselt ees ka. Et kui seda teksti ei oleks jooksnud ekraani peal lava kohal, siis ega ei oleks paljudest kohtadest aru saanud. Nõnda kõneles oma muljetest Greete Kõrvits, kes käis vaatamas Tõnis Kaumani uut ooperit. Mina, Napolion rahvusooperis Estonia. Ka ja eelmine nädal tõi kaasa ühe väga hea muusika uudise. Nimelt lõppes 10. veebruaril viies Vitaldutaslowski rahvusvaheline tšello konkurss ja silver aina mäe tuli sealt tagasi kolmanda preemiaga tegemist maineka Varssavis korraldatava konkursiga ja ilmselt võib öelda, et see on seni suurim saavutus Eesti keelpillimuusikas. Lutas laskekonkurss kestis kokku nädal aega, kuidas üks konkursi nädalaiate välja näeb? Tavaliselt olnud jagatud voorud natuke rohkem laiali, seekord oli siis seitsme päeva päeva jooksul, põhimõtteliselt käidi kolm vooru, ma pidin mängimas esimesel hommikul kell 10 ja kuna osavõtjaid oli seal, siis seekord, kui ma õieti mäletan 46, siis oli esimesest voor neli päeva, nii et siis neli järgmist päeva ma veetsin niimoodi, et ma põhimõtteliselt ei teadnud, et kas jätkan teises voorus või mitte ja ega seal nüüd ausalt öeldes väga lõdvaks ei saanud lasteaedade nelja päeva jooksul, sest noh, pidi ikkagi arvestama sellega, et kui tuleb mängida, siis tuleb mängida juba kohe pärast tulemusi. Järgmisel hommikul kell 10. Milline oli luttaslowski konkursi repertuaar? Kuna luttaslowski konkurss, siis mängisime päris palju Lutuzlovskid ja üldse nüüdismuusikat oli seal seekord päris palju. Esimese suurus oli ka veel ühe Poola professori ja kas siis helilooja teos tuuatoone selluesseli Andrew Power mängitiga üks lutas lovski kohustuslik soololugu esimeses voorus ja sellele lisaks oli siis valida ühes Bakereini tšello kraadist ja mõned osad Bachi mängiti ka seal oli siis enamasti soolomänguna, sellega tavaliselt esimestes voorudes on nagu žüriil natukene lihtsam töö vaadata, et kes lähevad teise vooru. Kuidas sa ise oma ülesastumistega rahule jäid, ma mõtlen enne tulemuste teatavaks tegemistest? Ütleme nii, et selline tunne pärast igat etteastet oli küll, et andsin endast parima, aga mul ei olnud pärast ühtegi etteastet selline tunne, et ei oleks võinud paremini minna, eks ikka natukene, kui hetkeks midagi keskendumisega juhtub, siis, siis tuleb mõned väiksed vead näiteks. Aga see tavaliselt ei ole ikkagi see peamine, noh ega seal ei otsita neid, kes mängivad kõik õieti, vaid otsitakse neid, kes teevad muusikat. Ütleks pärast teist vooru, mul oli küll selline tunne, et ei tea, kas need on võimalusi selle jaoks, et kuna ma mängisin sealt kohaliku tari mängijaga ja nabproovide arv oli meil ikkagi piiratud, seal oli kokku vist kaks tundise diaproovi ja tuli seal vaikseid üllatusi laval siis kokku mänguliselt. Just nimelt luttaslaski kohustuslikus loos fakte. Žürii teadis seda lugu väga hästi, kuna nad on eelmistel kordadel juba mitmekümneid kordi seda kuulnud ja mõtlesin, et huvitav, et kui tõsiselt nad nüüd seda siis vaatasid, et seal need mõned read tulid, aga no nähtavasti see siis ei olnud nii hull, mul oli hea meel selle jaoks, et ma tulin finaali, siis järjekordselt on see lugu, mida ma hästi teadsin, mida ma olen ka Eestis mänginud üks aasta tagasi ja mul oli selline tunne, et mul on jõudu järginud nii näppudes kui kui ka vaimset jõudu järgi, et see finaalvoor mängida nii hästi, kui ma suudan ja see läks ka suhteliselt niimoodi, et sellega ma olin võib-olla voorudest kõige rohkem rahul. Konkursi vanusepiirang oli 24 eluaastat. Kuidas keskmine vanus seal oli, kuidas sina täiesti osalejate seas tundsid? Küllaldaseks võib üldse noorte interpreetide konkursil manust pidada. Kuna ma olen nüüd juba 23, siis ma ikkagi olin seal vanemate hulgas oli mõningaid Vene tšellist, üks ma arvan, et ei olnud isegi 15 ja teine oli 15, üks nendest sai, oled väga hästi mänginud, enamasti ma ütleks, et olid ikka üle 20 aastased mängijad. No tavaliselt on jah, meil nendel konkustel olnud kuskil 30 ringis ülemine vanusepiir. Tavaliselt tehakse ka nüüd alumisi vanuse piire selle jaoks, et millegipärast on siin isegi Rostropovitši konkursil tulnud selliseid üllatusi, et on, on võitnud näiteks 13 14 aastane mängija üldjuhul osad professorid ei, ei pea seda õigeks, et nii noorele mängijale tehakse selline konkursi preemia tehakse, et ta ikkagi ei ole veel nii palju jõudnud kogeda. Ei ole näinud veel elu nii palju, et raskeks lihtsalt muuta, selline konkurss, sõit. Sa oled ise osa võtnud õige paljudest konkurssidest, milline neist on sinu karjääri seni kõige rohkem mõjutanud? Ütleks isegi võib-olla niimoodi, et siin, Eestis pärast seda Kondrio konkursid on mul väga palju võimalusi pakutud mängida Eestis, kuna need konkursikohad, mis mul on välismaal on, need on olnud seal mitte nüüd esimene, siis, siis on tavaliselt ikka niimoodi, et suurem osa läheb ikkagi võitjale esinemistest on seal küll midagi nüüd tulemas ka arvatest selle Poola konkursiga seoses nüüd kevadel Varssavis, aga noh, ei ütleks, et seal nüüd väga palju neid esinemisi tuleks kohe. Jõuame lõpuks tagasi ringi kaaluta Slovski juurde. Kuidas sellel luttaslowski looming üldiselt sobib, kas on midagi, mis teeb tema selle muusika esitamisel kuidagi iseäranis keeruliseks? Tal on seal muidugi väga palju selliseid asju, millest tõesti tunneb ära, et seal nuttes lovski, aga minule väga meeldib see tšellokontsert, on tõesti selline lugu, meeldib mängida ja ka mõned sellised soololood on alluda Slovskil, mis on huvitavad ja kuna ta kasutab neid veerandtoone, siis ma ütleksin, et see nii väga palju raskemaks teeb, aga ta teeb seda kindlasti huvitavamaks, sest sellest tekib täiesti eri kõla. Selver Aina mäe rääkis viiendast Vyteldatultazlovski rahvusvahelisest tšello konkursist, millel ta saavutas kolmanda preemia. Ka ja 19. veebruaril Tallinna raekojas kuulda esinemas noori eesti interpreet tšellist Marius Järvit ja Silver Aino mäed ning pianist Mihkel motiisenit, kellele Rootsi riiklik muusikaagentuur Riksconserter korraldab viies Rootsi linnas kontsertturnee. Vahetult enne Rootsi turneed esitatakse sama kava Tallinna raekojas. Kontserdist räägib pikemalt Mihkel Mattiisen. Pean kõigepealt ütlema, et kui mulle see pakkumine tehti, esineda nende suurepäraste sotsialistidega nii Tallinnas kui mitmes Rootsi linnas, leidsime kohe, et see on väga huvitav pakkumine ja eriti toredaks läks asi siis, kui me hakkasime sealistidega seda kava asja arutama ja, ja minu arust on suurepärane kuulda ühel kontserdil nii franki tšellosonaati, mis on jah, tegelikult küll viiulisonaat, aga mängitakse seda, tšello kajab flöödi ka millega iganes. Et franki tšellosonaat ja Šostakovitši tšellosonaati, mis mõlemad minu arust ühed fantastilisemaid teose, mida mina üldse tšello repertuaarist olen kuulnud. Ja lisaks muidugi kirjutati veel meile kolmele, üks selline lugu siis spetsiaalselt selle ürituse tarbeks. See on tuntud helilooja René Eespere lugu Febraarium sees, pere lugu on, mõtleks, üks igati õnnestunud lõbu ja, ja mul on väga hea meel, et just tema meile kolmele selle teose kirjutas. Raske mul võib-olla enda poolt midagi selle teose kohta öelda. Võib-olla loeksin, mida Rene eespere koos nende nootidega meile kaasandis teksti väikese kirja andis kaasa, kus on väikene kommentaar? Vanade tavade kohaselt oli aasta viimase kuu lõpus veebruar rituaalne enesepuhastuse aeg. Siit ka meile pärandatud kuu nimetus, veebruar kõik muutub ka ajaarvamine. Veebruar on nüüd aasta teine kuu, kuhu jääb siis veebruar? Üksiolemise hetkedel vaatame tihti endasse. Küllap igaüks meist leiab midagi, mis võinuks olemata olla või ütlemata jääda. Juba selle mõistmine on justkui enesepuhastus läbi paremaks muutumise soovi jõuame ehk ka lepituseni iseendaga maailmaga. Me kõik otsime ju hingerahu. Muusika võib tihti olla teejuhiks sellel teel, minul oli veebruari detsembris, Grybruaarium kõlab aga veebruaris, seega juskui õigel kuul. Kas õigel ajal René Eespere igatahes hinda võtma, ütlen juurde, et lugu on suurepärane ja ma soovitan kõigil kuulama tulla. Raekojakontsert on siis ainukene, mis toimub Eestis, ülejäänud viis tükki toimuvad Rootsi erinevates paikades. Tegemist on niinimetatud apid programmiga ja eriti pidulik nimetus on pandud top of sureb. Loodetavasti suudame ka vastaval tasemel seda asja teha, nagu see nimi räägib, ma ei tea, miks just valiti välja kaks tšellot klaver ja miks need inimesed on just Järvi, Aino mäe ja Mattiisen. Mul on väga hea meel, et need inimesed oleme meie kolm ja kõik me võtsime selle pakkumise tehti kohe kibekiiresti vastu. See Appil programm toimub minu teada iga aasta ja mul on ka mitmed tuttavad selles programmis varem esinenud Markko Märtin. Age Juurikas näiteks tulevad kohe meelde drop of sureb, kontsert on minule isiklikult heaks võimaluseks eesti muusikul käia kuskil mujal kui eestimaal musitseerimas ja viis kontserti kuue päevaga saab olema väga raske sest tõenäoliselt paratamatult kõige rohkem mulle, sest mina pean mängima iga päev kõiki lugusid lisaks Tallinnas esitatavatele franki lõhustakovitšile ja ees perele kannama, seal etega veel soolona listi Dante. Tulevikku muusikute Marius Järvi, Silver ainumäe ja Mihkel Mattiiseni kontsert on 19. veebruaril kell 18 Tallinna raekojas. Eile õhtul esietendus Vanemuise teatri suures majas Leonard Bernsteini muusikal. Vest said stoori. Muusikali esietendus toimus 1957. aastal New Yorgis. Broadwayl kassatükist vändati 1961. aastal ka film, mis teenis 10 Oscarit. Eestis on vest said staarid esitatud varemgi, 1964. aastal Estonias, 1986. aastal Rakvere Tris ja 1993. aastal Tallinna linnahallis ja möödunud aastal samuti Tallinnas ja mängisid Georg Otsa nimelise muusikakooli lauluõpilased. On Vessaid stoori Vanemuise laval, Vanemuise teatriprodutsent, Paavo Nõgene. Tegu on väga hea muusika ja väga hea muusikaliga ning kui Eestis on olemas suurepärased artistid, kes seal võiks laulda peaosades siis miks ei võiks üks hea teater nii head muusikal endale repertuaaris hoida? Muusika ja, ja süzeeline pool on kõik samaks jäänud, lihtsalt, et kui rääkida 93. aasta linnahalli versioonist, siis aeg on teinud oma töö ja aeg on läinud edasi. Meil on küll üks ja sama muusikajuht ja dirigent sellel etendusel, kes juhatas seda etendust ka 93. aastal, eksis tarmaleenatan. Aga igal pool jätab aeg oma jälje ning kindlasti on kõikidel, kes nägid seda ka 93. aastal, aga huvitav tulla vaatama Vanemuise sellepärast, et on uued peaosatäitjat Koit omanaline võsa või Rolf Roosalu, Nele-Liis Vaiksoo ja kindlasti ka tehniline ettevalmistus on hoopis teistsugune, kui ta tollal sai olla. Et kõik, kes teatrisaali tulevad, saavad suurepärase elamuse. Vanemuise teater, millest on väga palju räägitud, vahetas suvel välja kogu oma heli- ja valgustehnika. Tegelikult stoori, esimene suur etendus, milles siis publikuni tuuakse tegelikult selle valgustehnika võimsuse võlud ning Rootsi valguskunstnik pale Palmee on teinud suurepärase töö ja kuna tema on inimene, kes seda tehnikat kõige paremini valdab ja tunneb, siis meie sooviks oli see, et just tema selle valguses kujundse teeksid, et kasutada ära kõik, mis tehnika väga ilusale lavakujundusele lisaks suudab pakkuda. Jaa, pessaid stoori lavastab Ain Mäeots ja liikumise seadja on Jüri Nael. Täpselt ning kunstniku töö on teinud Riinatektarenko muusikaline juht ja dirigent on Tarmo leinata ning valguskunstnik, nagu öeldud, pale Palmerootsest. Vestlejaid stoori, süžee, kõik teavad Romeo ja Julia armastuslugu, et seda on aegade jooksul hästi palju just seda teemat teatrilaval mängitud, et kas ei karda, et see Leyerdatakse ärase teema. Ütleme, Romeo ja Julia süžeed, eks kasutatud tõesti, eks, väga palju ja väga erinevates vormides, kuid tänane staadiumisse jõuab Vanemuise teatrilavale on võib-olla mõne poole pealt natuke jah, täiesti teistsugune ning kui ma rääkisin etenduse ühe tõlkija Kaari sillamaaga, siis tema kommentaar oli väga positiivne, et võib-olla ongi aeg tuua sisse mõningad nüansid ja vimkad, mis, mis seda tavaliselt tuntud, aga mesimagusat süžeed vürtsitaks ning oleme midagi sisse toonud, lavastajana on omad ideed olnud ning saalis saab kindlasti nii mõnigi asi olema ootamatu. Peategelaste valik Hanna-Liina võsa, Koit Toome, Nele-Liis Vaiksoo ja Rolf Roosalu. See kõik laval koos on, on väga huvitav ja töötab väga hästi, loomulikult. Koit Toome, Hanna-Liina võsa on vaieldamatult oma ala profid ning see värskus ja armastus, mis sealt lavalt saali õhkab, on, on omaette vaatamist väärt. Nii et elamus saab olema loodetavasti kõigile väga positiivne. Aitäh Paavo Nõgene stuudiosse tulemast ja tutvustamast projekti Vessaid stoori Vanemuise laval ja edu. Aitäh, tere tulemast teatrisse. Ka ja 13. veebruaril lõppes Riias teine Andres Jurjaano nimeline rahvusvaheline puhkpillimängijate konkurss. Seal olid edukad mitmed noored Eesti muusikud ja sellest konkursist kõneleb lähemalt Eesti Muusikaakadeemia professor Olavi kasemaa. Huvitav rahvusvaheline konkurss, võib-olla tasuks vaadata nagu kahes mõõtmes ühelt poolt veidi regionaalne põliselt kolme balti riigi esinejad ja samal ajal selles konkursis linastusid kõik trendid, tendentsid, mis on toimuvat mujal maailmas seetõttu, et paljud täiendavad ennast Euroopas, muusika tsentrumite õpivad seal pikemat, lühemat aega, nii et Riiga kogunes kokku siis nende esindajate näol kolme balti riigi koolkonnad kogunesid koos mõjutustega, mis on saadud väljastpoolt päris palju oli näiteks artikulatsiooni erinevusi. Võib-olla kõige drastiline oli saksofoni erialal Eesti ja Läti erineva tooni käsitlusega siis barokkmuusika mängimisel oli Strihilisi erinevusi, mis on nüüd õige, eks see siis selgub jälle. Ja pärast, mis siis pinnale jääb, milline suund. Konkurss ise oli vajalik üritus? Paljud osavõtjad, kellega ma olen rääkinud, ütlesid, et said sealt väga tugeva impulsi edasiseks tegevuseks. Konkurss oli vajalik õppejõududele sest ega me ei näe oma õpilasi nii-öelda suurel laval väga palju. Ja alles niisugusel konkursil võrreldes teistega. Ja kuulates oma õpilasi natukene eemalt ja hoopis teises rollis nagu žüriis siis selguvad niisugused huvitavad asjad. Tuleb välja, kellel on tugevamad närvid, kes suudab realiseerida kõik, mis on õpitud, mõni suudab isegi üle oma varju hüpata. Et ega õppejõud töö realiseerub aastate pikku. Veel üks niisugune huvitav tähelepanek, kui ma lappasin seda konkurssi buketi, vaatasin väga, paljudel on juba olemas eelnevad võidud noortekonkurssidel. Aga see ei tähenda aitäh, et kes läheb nii-öelda vanemasse gruppi, et seal on automaatselt võidukas. Igal konkursil on oma seltskond koos oma esinejad. Oma žürii žürii hindab ja alati peavad osavõtjad sellega arvestama, et muusiku elu ei ole nii, nagu rakett läheb vouhti taevasse kõrgustesse seal on väga vähestel õnnestub. See on nüüd niisugused üldised mõtted. Kui vaadata tagasi, siis Eesti esinejatel ühelt poolt mõnel oli õnne, aga üldiselt oli ettevalmistus ja seepärast üks, mida alati vaatame, on, kui palju esinejaid jõudis näiteks teise vooru. Ja meil oli peale mõne üksiku, kõik läksid teise vooru juba teisest voorust edasi pääsesid uksest vähesed ja see on ka loomulik, sellepärast et kolmandas voorus on ikkagi vaja välja selgitada juba võitjad laureaadid, diplomaadid, ja kui nüüd rääkida konkursi kõrghetkedest, siis neid oli päris palju. Mulle on jäänud meelde näiteks meie Inga Masingu esimeses voorus mängitud tage mitsu soolopala siis just oli väga tugev flöödimängija oli kelguratas, kes lausa säras esimeses voorus oma soolopalaga. Meelde on jäänud ka meie ele raigi Vivaldi sonaat, ilbasdorfiida ja bodorovi maagia. See oli väga hästi teostatud ja harva juhtub nägema konkursid ka üldse kontsertitel tunnetama seda, kuidas üks esineja võib täita lava. Ja ele puhul oli see lihtsalt imeline. Kahjuks ta väsis nagu teises voorus ja see oli suhteliselt nõrgem, aga näiteks teises voorus kerkis esile muusikakooli klarneti õpilane Helena Tuuling, kelle praamsi teine sonaat. Üks mõjuvamaid esitusi, mis ma olen konkursidel kuulnud. Näiteks Altmanisse kontsertiina kohta ütles autor ise, et see tema jaoks vaieldamatult parim. Kuid jälle tuleme tagasi konkursi juurde. Selleks ürituseks selleks võistluseks peab olema valmis, peab olema tehtud esimene, teine ja kolmas voor. Helenal paraku kolmandat varu ei olnud. Tena konkursil käit lõppeski teise vooruga. Seetõttu nüüd kolmandast voorust on meelde jäänud mul Lätti flöödimängija Anette Grinbergi, kes ta lõpuks võitis oma väga kindla ja niisuguse veendunud esinemisega. Ja muidugi paistis silma Arvydaskas lauskas Leedust pärit saksofonist, kes õpib viias ja tema oli üks paremaid esinejaid üldse konkursil ja lõpptulemusena ta võitis konkursi Grand Prix. Seda nakku algul. Žürii ei osanud ette nähagi sellist preemiat võistluse käigus. Meest tõestas ennast nii võimsalt, et sai Grand Prix nüüd mis puudutab minu enda õpilast, Uku Kudu, tema esines kindlalt läbi kõigi kolme varu ja see oli minu jaoks meeldiv üllatus. Ja teda toetas muuseas samuti 11. klassi õpilane muusikakeskkoolist Maarja kindel, huvitav on ka, neil on ka selline, kes väga kindlalt saatis ja lõpptulemusena teda hinnagi eripreemiaga. Ta sai ühe kolmest kontsertmeistri eripreemiast, aga mis on ikkagi ka suhteliselt tavatu, et niivõrd noor inimene selle talvib. Nüüd, kui vaadata neid, kes võitsid konkursil meie omadest siis kõik on muusikakeskkoolis õppinud või õpivad. Nii et selle kooli tähendus on ikkagi selle konkursi valguses tahtu. Näiteks hinga Maasing, meie flöödimängija saavutas diplomi. Võib-olla nõrgemaks jäi kolmas voor, jällegi tuleks panna südamele kõigile konkursist osavõtjatele, tulevikus peab olema nii palju eneseusku ja nii palju tahet ja visadust, et õppida ära kõik kolm varu. Kunagi ei tea, et kogemuste järgi on alati üllatusi. Ele Raik saavutas lõppkokkuvõttes teise koha, võib-olla subjektiivselt, minul ta meeldis siis ka kolmandas voorus kõige rohkem. Tema Mozart oli ikkagi väga hea ja väga kindel, väga veenev, aga žürii oli seitsmeliikmeline ja nii oli ka kindlasti seitse arvamust. Ja kõik ei läinud täpselt kokku. Nüüd mis puudutab kolmandat vooru veel siis Leedu saksofonist, kas lauskas esines väga veenvalt, väga jõuliselt ja muidugi Grand Prix oli igati ära teenitud ja samas kuku kudule. Anti samuti esimene koht ja nende tulemused lihtsalt eraldati niimoodi, et kas lauskas anti Grand Prix, Uku esimene koht ja minu arust see on noorele inimesele ikka väga suur võit. Et ootan põnevusega, mis saab edasi. Eesti noori muusikuid kuuleb ka siin lähiajal üsna palju Estonia kontserdisaalis. Kui reede õhtul esines Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga viiuldaja Helen Normet siis järgmisel nädalal, laupäeval aastal sealsamas õlas pianist Jaan Kapp kelle esituses kuulame laupäeva õhtul Rahmaninovi klaverikontserdi number kaks c-moll. Sellest kõneleme pikemalt juba järgmisel nädala heligajas. Ka ja Pärnu muusikakool tähistab kuuekümnendat sünnipäeva. 60 aasta jooksul on Pärnu muusikakoolist lõputunnistuse saanud 1334 noort muusikut. Umbes neljandik lõpetajatest on oma elu sidunud muusikaga. Praegu õpib koolis 360 noort muusikahuvilist, keda õpetab 47 muusikapedagoogi, kellest 23 on endiste õpilastena nii-öelda koju tagasi jõudnud. Sünnipäev. Päeva tähistab kool kuue kontserdiga. Neli neist on juba toimunud ning olid osakondade kaupa toimunud õpilaskontserdid. Täna on kavas aga kaks kontserti, mis toovad lavale vilistlased. Pärnu muusikakooli direktor Silvi paradentskas. Päevane või õieti hommikukontsert, eks me oleme teda kutsunud seal vilistlaste hommikukontsert kell 12 kontserdimaja kammersaalis ja seal astuvad siis üles niisugused vilistlased, kes on kammermuusikud, Ivo Lille näiteks Everyna rannik, siis on kilbile osakond oma lõpetajatest, koostame terve kammerorkestri, kes siis esineb koos solistidega ja seal on Kristjan Laas näiteks akordionil ja kuuldavasti on seal veel palju soovijaid. Ma ei teagi, kui pikaks kontsert kujuneb. Ja siis ja kontsert või nagu me oleme kutsunud teda sünnipäeva, galakontsert on siis suurest Stahlis kontserdimajas 19. veebruaril kell 17 ja seal esineb, saad siis meie kõige kuulsamad põi, tähtsamad muusikud näiteks nagu Arbo valdmaa Valdur Rootsi ja Vardo Rumessen, kes Pärnu linnaorkestri saatel mängivad Bachi kolme klaverikontserti mida kuuldavasti ei ole Eestis üldse veel esitatud. Siis esineb seal kaasik meile kõigile tuntud vastasi festivali organiseerija ja väga head sellist esinevad veel viiuldajad Katri Matteus ja Egert leid, saar, noorem põlvkond, siis juba flöödisolist Lianora palu trompetitäht Priit võimla, meie õpetaja Margusele Salman, siis esinevad veel mõned meie õpilased, kuna meil üks üliõpilane, kes õpib praegu muusikaakadeemias, on kirjutanud spetsiaalselt meie kooli juubeli tarvis klaverikontserti ja kolme põlvkonna pianistid isoleerivad linnaorkestri ees. Ja meil on eriti hea meel sellest, et sellel kontserdil on terve kontserdilaval Pärnu linnaorkester kus on ka hästi palju meie vilistlasi ja meie õpetajaid mängimas. Kaks aastat enne juubelit toimus Pärnu muusikakoolielus suur muudatus, õppetegevus koliti üle vastvalminud Pärnu kontserdimajja. No et me oleme arvatavasti Eesti muusikakoolide hulgas kõige paremate tingimustega kool, see on enam-vähem selge. Sest me saime ikka uuema läbi juurte üle 10 ruumi, kusjuures peaaegu igal õpetajal oma klass, kusjuures me oleme ühes majas ja hingame ühte õhku muusikaga Pärnu kontserdisaaliga mistõttu meie õpilased ja eriti õpetajad on hakanud palju rohkem kontserdil käima, sest seda on väga mugav teha. See kõik on õige ja, ja kindlasti on viljastavalt mõjunud ka meie kontserditegevusele ja meie õppetööle üldse. Aga vanast majast on meil muidugi ikka kahju, kuna see oli meie nagu isakodu või siin juba? Ei, ta ei olnudki nii kodu, enne oli veel, Nikolai 17 on muusikakoolimaja, aga selles Nikolai 27 oleme ikkagi väga kaua tegutsenud ja eriti muidugi need nagu nendele ahju või kuigi on selge, et meil on uues majas parem, kes on seal ise lõpetanud kooli, nende jaoks on ikka niisugune kodumaja, nii et armas maja on. Nikolai 27, k. Olgu siinkohal veel kord meelde tuletatud, et sünnipäeva galakontsert Pärnu kontserdimaja suures saalis algab täna õhtul kell 17 Celigajale Pärnust Ülle Hallik. 24. veebruaril toimub Eesti Rahva Muuseumis kontsert, rahvalaul ja rahvalik laul ja selle kontserdi üks korraldaja ja idee autoritest on Taisto noor. Tõepoolest, rahvalaul, see on siis muusika, mida esitlen mina ja minu saatjaks on kandlel Maarja Maasing, miks kandlel kandlel sellepärast et mulle tundub, et rahvalaul on laul, mis peaks olema äärmiselt lihtne. Minu jaoks on klaver rahva lauljaks natuke kirm instrument, arvestades eriti paljusid klaveriseadeid. Tõsi, mina võtsin enda programmi koostamisel aluseks meie esimese eesti professionaalse laulja Aino Tamme noodid siia, temale arranžeerinud heliloojad, see on siis Tubimis on eller, see on kapp ja nii edasi, San Pedro, aga see tundus mulle natuke liialt kõrge kunstipärane ja sellepärast tuli mul mõte, et see pill võiks olla ja peaks olema kannel. Ja ma leidsin oma ideele toetaja, seal elektroode, keda ma tunnen väga-väga ammusest ajast, Ells hea inimene oli nõus siis tegema arranžeeringuid. Els leidis mulle ka partneri kontsertmeistri kelleks on siis nagu ma ütlesin, Maarja Maasing, see on ka üks pool, teine pool on siis rahvalik laul, mida esindab ja esitab ei keegi muu kui Eino Kõiv, keda Vanemuises tunnevad suurepäraselt, keda tunneb ka Eesti see muusikaüldsus, kes on sina peal rahvamuusikaga lõõts just nimelt lõõtsamängija ja hea laulumeister, nii et kava on selline noh, peaks olema seinast seina ja mis võiks paremini sobida Eesti vabariigi aastapäevaks, kui segava. Millised rahvalaulud kõlavad rahvalikud laulud? Jätan saladuseks sellepärast, et need on värvikad, mis puudutab eriti rahvalikku laulu, see on kerge väike vallatus ja kontrast on tegelikult ka selles mõttes olemas, et kui rahvalaul on, on natukene pisut rohkem sügavuti minev ja tema kõlamaailm tänu kandlehäälele midagi muud, siis siis lõõtsa ja Heino esitus. Ma arvan, et peaks olema lõbus. Hääl ja kannel kandlesaatega on vist päris esimene. Kas see on pretsedent, jah, ma möönan seda, tõsi, see oli populaarne tol ajal, kui võimuks oli nõukogude kord, siis artistide üks vähestest võimalustest sõita välismaale oli just minna Nõukogude Eesti kultuuripäevade raamides ja siis kandle ja lauluvorm oli kaunis populaarne südamesse, tõsi, seal ühele kahe laula kavas, aga Sist eksisteeris, aga tänaseks päevaks on see täiesti unustatud ja esiteks ei ole ka keegi nagu lauljatest millegipärast nagu rahval selle malliga lähenenud jätab, eks ole, et sa iseseisev žanr, see on suurepärane žanr, seal on imekaunis tekst, seal on siirust ja ma arvan, et ma ise antud hetkel on küll väga rahul, et see mõte mulle tuli lihtsalt asja teha. Ja mõte teha see kontsert Eesti Rahva Muuseumis näitusesaalis. Just nimelt, kus siis veel ikka seal, sest et see on üks osa rahvast üksuse rahvusest ja tõepoolest Aino Tamm, kes oli meie esimene eesti professionaalne laulja, kes kogus need laulud ja kes ka esimesena neid esitas. Ma arvan, et tol kaugel ajal, kui tema edasta siiski hoomas palju tugevamalt seda, mis on rahvus ja mis on rahvuslus ja millised on tema mured, rõõmud, kuidas ta väljendab, tarkasid inimesi, tuleb usaldada ja Aino Tamm kindlasti oli tark naine. Kas selline rahvalaulu ja rahvaliku laulu kontsert toimub ainult Tartus ja ükskord Eesti Rahva Muuseumis või on plaanis seda ka veel kusagil teha? Ja ma olen väga tänulik rahalang sepale ja tema kontsertagentuurile, kes on olnud juba teist aastat väga hea koostööpartner, kes peab ja võimaldab selliste noh, nimetame seda väikeste projektide väljatulekut, aga ma olen läbirääkimisi pidanud ka Alatskivi vallavalitsusega, ka sealt tiivne vastus tuleb leida lihtsalt koostööks sobiv aeg ja olen ka tõepoolest kohtunud paari-kolme asutuse juhiga, kes on andnud mõista, et nad oleksid teatavatel tähtpäevadel sellest programmist huvitatud, aga praegult jah, kuulajal on võimalik seda kuulata 24. veebruaril Tartus ja ma arvan, et kuskil, kas juunis, kui juba rohi on roheline ja, ja puud on lehes ja, ja ilmad soojemad, Alatskivile. Suur tänu Taisto noor stuudiosse tulemast ja tutvustasid meile seda kontserti, mis toimub 24. veebruaril kell 16 Eesti Rahva Muuseumis ja kontserdijala pealkirjaks on rahvalaul ja rahvalik laul, esinevad Eino Kõiv, Maarja Maasing ja Taisto noor. Ka ja teisipäeval avalikustas Rahvusooper Estonia uue suurprojekti, millega algab Estonia 100. hooaeg. Paik, kus pressikonverents läbi viidi, oli sedapuhku tavatu rahvusooperivärvides ja logoga tramm. Kolmanda liini proovisõidul räägib peadirektor Paul Himma. No me tahaksime 100. hooaja alustada hotellaga ja kaheksandal septembril tennisekeskuses vares, seda julgustas meil tegema see, et me aida möödunud aasta õnnestus ja ka vaatajate mõttes nii kunstilise tulemusena. Ja eriti hea meel on see, et seal tennisekeskus õnnestus seda teha just ilma võimendust kasutamata nii-öelda naturaalselt heliga. Ma arvan, et hotell on üks vägev lugu ja miks mitte siis sajandat hooaega selle vägeva looga alustada. Kes on lavastusmeeskonnas ja kuidas ta selle kokku panid? Me teeme seda koostöös Tampere taluga ja lavastustöörühm on ka Soomest Ralf supaka, Soome akadeemik on lavastaja. Kunstnikuks on Ralph Forstram koos Tampere talaga. Me teeme nii dekoratsioonid, kostüümid valmistama, et teda edendatakse ka Tamperes. Ja meie esietendus on kaheksandal septembril, solistid erinevad. Lisaks meie parimatele jõududele teevad Kaasani Sergei Leifercus Sergei naida kaadri monsieur Haatse, Oksana andika, rahvusvaheliselt tuntud nimetagi mees. Mees artistidest on väga palju seal pik, meie passid on seal hõivatud samuti Pillelil heli Veskus. Vello Jürna kogu paraneb. Rahvusooperirepertuaaris on enamasti sellised klassika pärlid. Millal te toote lavale midagi sellist, mida enne pole tehtud midagi erilist sest maailma muusikapärand on ju niivõrd. Suurt ma ei oskagi öelda, millal me midagi sellist toome, sest me oleme püüdnud hoida riske suhteliselt nii-öelda madalal ja ei ole võtnud väga suuri riske, sest me ei ole ka kindel, et kas meie publik tuleb meiega kaasa ja selles mõttes on Estonia oma repertuaari valikul suhteliselt konservatiivne olnud. Aarne Mikk, tutvustage palun klassikaraadiokuulajale paari sõnaga hotell, lavastusmeeskonda. Lavastaja Ralph lompaka hiljuti akadeemikuks saanud mees ja kunstnik Ralph Postrem on mõlemad sellised väga põhjalikud ja tõsiseltvõetavad. Üheks Soome muusikateatri mitte ainult muusika, vaid ka sõnateadjad, tipptegijad olnud aastakümnete vältel plompaka ei taotle mingist kaasaegsust klassikalist teostes, ma olen näinud tema peti Don Carlost uue maja avamisel Helsingis ja Rigolettot Savonlinna festivali, siis nad on kõik kaasaegsed lavastused. Aga nad ei taotle tänapäeva riietust ja sellist välist tänapäevasest, vaid et need probleemid, mis nendes ooperites on, need peavad meid puudutama. Ja kui alguses mõned Don Carlose etendus ütles, et see on liiga pikk, seda viievaatust varianti, et ei tehta tihti siis kui sa olid selle ära kuulanud, siis said aru, et mis oli, päriti esimesest vaatusest ja mis pärast need niidid pärast kokku jooksid ja lompaq ütles korraga, et see lugu oleks võinud veel pikem olla, Verdiks rohkem kirjutanud ja hotellota teeb esimest korda mõlemad teevad, nii et seetõttu see variant, mis nüüd Tamperest tuleb aprilli alguses välja. Võib-olla sügisel saab natuke teise näo siin aga igal juhul ma olen väga õnnelik, et need mehed siin meie majas seda tööd teevad. Ja tahaks väga loota, et et see oleks naasüks Verdi tippooperi õnnestunud ettekanne Tallinnas. Hotelle lavastaja Ralph Long paka ütleb, et lavastamine Eestis on olnud juba tema ammune unistus, milles ta on Aarne Mikuga korduvalt rääkinud. Ja ta on õnnelik, et see nüüd juhtus. Baka lisab, et see on väga nõudlik, väga raske ja väga ilus ooper. Küsimuse peale, mida arvate solistidest, kes laulma hakkavad? Peab lompaka möönma, et tunneb väga vähe neid soliste. Ainuke, kellega olen töötanud, on Jaago rollis Jorma hünnine. Kõik teised on minu jaoks ainult nimed ja hääled. Rollide kohta ütlen, et need on väga rasked. Minu ja ka iga teise hotella lavastaja suurim probleem on, see. Karakterid on alati muudetud liiga lihtsateks mustaks ja valgeks. Ja ka on näiteks väga must persoon ja dello kirglik mees ning Desdemona täiesti valge karakter. Ma arvan, et lavastaja peab leidma natuke rohkem probleeme nendes suhetes. Peab mõistma, kuidas saab inimene teha selliseid tegusid nagu jaagu. Ooperi nimi peaks olema ja oligi esialgu Jaago, mis hiljem muudeti hotellaks. Ja kuidas mõista kogu lugu, sest see pole lihtne ülesanne. Isegi Shakespeari versiooni puhul. See on probleem lavastajale. Ja teiseks veel see, et esimene vaatus tormistseen on kogu ooperiliteratuuri kõige fantastilisemaid koorist, seene selle lavastamine köidab mind tohutult, sest see on väga nõudlik stseen. Küsimuse üle, kuidas erineb lavastamine ooperiteatris ja spordisaalis? Viskab long paka nalja. Ta vastab, et vahet pole, sest olen vana spordimees. Verdi ooper Othello esietendub kaheksandal septembril Rocca al Mare tennisehallis. Kokku antakse 10 etendust. Lavastuse muusikaline juht on Arvo Volmer. Dirigeerima tuleb ka Eri Klas. Kaja 22. ja 23. veebruaril Kanuti Gildi saalis ning 25. ja 26. veebruaril Tartu sadamateatris toimub Hollandi tantsu Kompanii klapp Kaieroni ning nüüd ansambli kontsert, tantsuetendus, mör ja Cinamon, etenduse koreograafidega Shangai Vaitsmann roni Halder ning selles kasutatakse nelja eesti helilooja Arvo Pärdi Märt-Matis, Lille, Lepo Sumera ja Erkki-Sven Tüüri muusikata poeetiline möranud sinna moona. Esietendus 2004. aasta oktoobrisse Haaninge neis toimunud festivalil Arvo Pärti eesti muusika. Esietendus toimus koos kohaliku Primeorkestega ja tänane kõneliin on helilooja Märt-Matis lillega kolida festivali Arvo Pärti eesti muusika üks peakülalistest räägiksid ehk lähemalt Hollandis toimunud festivalist ja selle taustal ka fooningenis esietendunud kontsert tantsuetenduses. Ta oli mõnda aega tagasi oktoobri lõpus ja minu teada vist esimene selline sündmus, kus hästi muusikat niivõrd ulatuslikult välismaal mängitakse ja kutsutakse ka tellilaadisega kohale keskmes, siis oli muidugi Arvo Pärt, aga seal kõrval siis oli ka päris palju nagu noorema vaala muusikat. Ma arvan, et see andis päris hea sellise ülevaate, mis Eestis tehakse, aga etendusse puutub, siis see vaidlus on nagu mulle päris palju üllatusi. Üks üllatus oli, oli see, et kui populaarne oli Hollandis nüüdistantsumeede etendused, mis iganes olid, need olid kõik nagu puupüsti täis välja müüdud ja kuuldavasti kui see projekt nagu käis mujal Hollandi linnades olevat saanud samamoodi loota võib, et Eestis erinevuse pilt ei tule. See koreograafia oli selline, mis võib-olla alguses pisut šokeeris, aga pärast ma nagu harjusin sellega ära. Enda enda looga seoses, aga võib olla ka seal natukene Pärdiga, et Eestist tulnud nagu harjunud, kuidas Eestis asju tehakse, et, et minu jaoks oli see ikka väga selline jõuline, väga füüsiline ja kohati nagu tantsijate võimete piiril püsiv asi. Minu muusikalugu, mis on sinna valitud, on tegelikult selline introvertne vaikne. Et alguses tundus võib-olla pisut vägivaldsem. Ma vaatasin, et selles kontekstis, nagu see minu osa oligi kõige võib-olla pehmem pärast seda läks nagu veel karmimaks selles mõttes üllatusi, nagu pakkus need üllatused, nagu moodsaid, pigem positiivseteks üllatusteks. 22. ja 23. veebruaril Kanuti Gildi saalis ning 25. ja 26. veebruaril Tartu sadamateatris võib siis näha Hollandi tantsukompanii Klaat, Kaierrooni ning nüüd ansambli kontsert, tantsuetendust, müür ja Cinamon. Uskuge või mitte, aga teisipäeval, 15. veebruaril toimus Pariisis uue teose maailma esiettekanne, mille autoriks on detsembris 90 aastaseks saanud Ameerika helilooja Elliott Caater. Reflektsioonid ansamblile anter kond temparen on nende ning pealinna muusikakeskuses siteedile ühistellimuskaantele, Nendest selle aga oma kauaaegse sõbra ja tema loomingu tutvusta Pier Puleesi 80.-le sünnipäevale. Nüüd võtab ansambel anter Contemporary kümneminutilise uus teosega Soome ringreisile ülehomme Münchenisse järel Kölnis, siis Prantsusmaal orjaanis ning Amsterdamis kaarterie puhul. Ees on tuttavad 1955.-st aastast, kui kaarter kuulis esmakordselt meistrite haamrit Puleesi enda juhet. Ja ega refleksiooni polegi ainus teos karteri viimase aasta töölaual. 12. märtsil Torn äss, ansambel Londonis maailma esiettekandele teose pealkirjaga mosaiik mille ansambel tellis maastrult oma 40.-ks aastapäevaks. Veel on ta lõpetanud süüdi kolm illusiooni orkestrile, mis on bostoni sümfooniaorkestri Alzheimer liivanni tellimus. Selles uued kaks viimast osa. Ker Puleesi juubeli ettevõtmised. Sünnipäev märtsi lõpul muidugi juba käivad mitmel pool mujalgi toon näiteks ansambel väärhausi kontserdit kaardifis, kus ühes kavas kõrvuti meistrite haamer ning üheksakümnendatel, kust pärit suurteos süür Anssis kolmele klaverile kolmele harfi liia löökpillidele esiettekanne veel, siis need on teosed enam kui neljakümneaastase vahega. Sarnaseid huvitavaid kõrvutamissile leiab teistestki paikadest. Meenutagem, kui suured üldiselt tähistati Puleesi seitsmekümnendat sünnipäeva 10 aastat tagasi kui maestro juhatas näiteks Londoni sümfooniaorkestrit nii Ameerikas kui Euroopas. Uus teostaja lilt. Veel kolmapäeval jõudis avalikkuse ette Magnus Linberi uus teos Chicago sümfooniaorkestri tellimusena orkestritükk tooni orkestri vaskpillidele ja kohe on Manchesteri priisuvaterhoolis Maghantoni töönitsi klarneti orkestriteosed, rifid ja retro läänemaailma esiettekanne. Michael Collins, solistiks Sesteri halli orkestri ees markelder. Eelmisel nädalavahetusel kõlas Hispaania esiettekandes Barcelonas Aga austerlase Heinz Karl Gruberi rafinjussik kare muusika. Kolmel järjestikku õhtul. Alam-Austria toon Külsteritele külalist sarjas peadirigent Kristjan Järvi juhatusel. Toon siia veel lisaks Eliot kaatori klarnetikontserdi kolm esitust Berliini Filharmoonikute külalisdirigent Peter S-i kavas. Eks uuem looming kõlab Pariisist Sealse festivali prezans raames. Nii ka teisipäevane hellivad Caateri uus teos, nii ka Magnus Lindneri paraad, mille Pariisi esiettekannet prantsuse raadio filharmooniaorkestri seal dirigeerinud helilooja ise ja tahaks põigata iiri raadio ja televisiooni elava muusikafestivalile tablindis. Õhtul kõlasid kõrvuti Detlev Laanerti Round, Robin Holloway hii ši ning Harrison pöördvisli Aluubise karje orkestrile tuuba solistiga esitamas ansambel Modern Chiang, Edward sige, Iiri rahvuslik kammerkoor, Iiri raadio ja televisioonikontsertorkester aga Hispaaniast tagasi tegi tõelise panuse oma kandine Heinz Karl Gruberi loomingule. Alam-Austria toon Kösterite orkester Kristjan Järvi juhatusel eile õhtul oma ühesõnaga tavalistes kontserdipaikades Sartaliteni festivali majas külasid Gruberi kolm Opala sari vääri rahv muusik ning Zaitstymong. Suuruja muusika festival Stockholm New Music algab täna kestes kaheksa päeva. Saalis avab festivali vokaalsolist Stuttgart, olles Rootsi ansamblite kõrval üks väheseid külalisi. Festivalikesksed heliloojad on prantsuse kreeklane Kyrgios apergis. Korealanna on subt siin ning austel Anna-Olga Novi virts avateoseks. Täna APirgisse Petrool aga singa Leaks kontsert ERR-i tellitud Farangis rull Yahoo ja kooripale soon ekspaans duerrous esiettekanne. Homme tuleb tosina teosega kontserdile börsisaalis. Edasi nooretseb orkestri kava meilgi pianistina tuntud Love tervingeri juhatusel ainsa teose ettekandel Moortan Feldmanis naisal sopranisolist iga esmaspäeval rootslaste oma kauaaegse modernisti akus Ruusmanni elektroakustilise missa ettekanne saksa kirikus ning kuninglikus ooperis toomas Jennefelti uusi ooperisport ja vaba aeg etendus Jants sööderblumi käe all. Peaosaliste hulgas meilegi tuntud sopran Leenahhuell. Elektroakustilise muusika ja nõndanimetatud FR spiilide programme tuleb veel mitmeid ja Stuttgarti vokaalsolistid esitavad kahest kavas ka suure buketi. Giorgio saab Bergise retsitatsioone Stockholmi uue muusika festivalist veega. Tuleval laupäeval. Enne Londoni, lätlaste saksofonifestivalil Riiga läheme Paavo Järvi pärast korraks ka Pariisi ja Londonisse. Jah, kas alustada sõnumit tõdemusega, et mitte iga hea dirigent ja mitte iga eesti dirigenti see järjest juhatama Pariisi saanud sellise teatrisse või Londoni kuulsasse Barbikani keskusesse nagu nüüd Avo ja niisuguste orkestrite ette? See on suure prantsuse raadio tipporkester, mida päeva eile õhtul sellise teatrisse juhatas prantsuse raadio filharmoonia orkester tavas haruldusena Martinu teine sümfoonia seeerr, Schumanni tšellokontsert ruuts märkiga ning toorselgi seitsmes. Uuel nädalal viiakse Schumanni kontsert koostroots mürkidega Londoni publiku ette. Esmaspäeval algavad Päeval proovid BBC sümfooniaorkestriga ja kuigi Carl Nielseni Viies sümfooniakava lõpetab on Londonis kavas koguni kaks eesti teost. Seal tuleval neljapäeval, kui õhtu avab Erkki-Sven Tüüri Aditus Schumanni järel aga Arvo Pärdi väike tšellokontsert Pro, et contra nütega Riiga. 15.-st 20. veebruarini toimub Riias ja kontsertidega teisteski linnades juba neljas rahvusvaheline Saxo hoonia Riia väikeses suures Gildi saalis Linzi nimelises muusikakoolis veel läti noort saksofoni konkus kuus kuni seitse üritust päevas päris nimekate külalistega, nagu avapäeval Havannas saks Kuubalt, Boeing Norrast, Joonas skul, hammeri, kvartett Rootsist, alfa, Taanist, Zagrebi saksofonikvartett, siin kõrval lätlaste omada Riia saksofonikvartett ja saksofonikvartett ka konkursi zürii esimehe, prantslase Jean-Pierre paral jooli grupp ning veel meie Raul Söödi kvarteti liikmetega, kas Soomest, Saksamaalt poolest, kes teevad täna õhtul festivali ainsas jam session'i klubis Casablanca? Tänasele heliga tegid kaastööd Grethe Kõrvits, Maria Mölder, Marge Raun, Hedvig Lätt, Ülle Hallik, Karin kopra, Monika Mattiisen, Priit Kuusk. Saate operaator oli Katremaadik ja toimetas.