Tere, head kuulajad. Algav muusikauudistesaade tutvustab lähiaja muusikaelusündmusi. Nargen Opera toob välja Haydni ooperielu kuu peal dirigent Tõnu Kaljuste ja lavastaja Andrus Vaarikut küsitleb Kersti Inno. Täna kell 14 on Estonia kontserdisaalis Tallinna muusikakeskkooli sümfooniaorkestri kontsert, kus solistiks on muusikakeskkooli 12. klassi õpilane Mihkel Poll. Kontserdikava tutvustab dirigent Toomas kapten. Mihkel Poll esineb taas Estonia kontserdisaalis teisipäeval, esimesel märtsil sarjas noored pianistid. Noort pianisti küsitleb Karin kopra. Täna saab Estonia kontserdisaalis kuulda veel üht noort ja andekat pianisti. Tallinna muusikakeskkooli õpilane Jaan Kapp esitab koos ERSO-ga Eri Klasi juhatusel Rahmaninovi klaverikontserdi number kaks teemat, vahendab Mirje Mändla. Pühapäeval, 27. veebruaril saab Estonia kontserdisaalis kuulda klaveriorkestri esinemist pianist Lauri Väinmaa ka räägib Marge Raun. Rahvusvaheline Eduard Tubina ühing korraldab esimesel märtsil muusika õhtu Estonia talveaias. Kavast räägib lähemalt ühingu tegevdirektor Toomas Velmet. Sarjas akadeemiline kammermuusika Kadrioru lossis toimub homme Tobiase kvarteti kontsertkava tutvustab produtsent ja tšellist Aare Tammesalu. Rootsi ansambli vokaalseks esinemist saab kuulda täna ja homme Pärnus ja Tartus. Produtsent Lauri avaküsitleb Marge Raun. 24. veebruaril tähistas kuuekümnendat sünnipäeva pianist täis ja Filippova ja sel puhul ilmus ka kolmikplaat. Teemat vahendab Kersti Inno. Ja see viimane lõik on Priit Kuuse ja maailma muusikauudiste päralt. Toimetaja Tiina kuningas soovib teile head kuulamist. Eesti Draamateatris esietendus eile õhtul Josep Haydni lustlik draama elu kuu peal. Tegemist on Eesti draamateatri, Nargen Opera ja Tallinna kammerorkestri projektiga mille esimene vili, üksik saar, jõudis lavale oktoobris. Kevadel aga on oodata armida kontsertettekannet. Nõnda jõuab Nargen Opera muusikalise juhi ja dirigendi Tõnu Kaljuste ettevõtmisel sel hooajal Eesti publikuni lausa kolm meil senitundmatut, Haydni ooperit. Kas see ooper on nüüd ka Haydni esterhaasi perioodist? Ja vaat selle ees tehaseperioodiga on ju niisugused soovid olnud meil, et võimalikult palju sellest perioodist teada saada ja ka meie töö nüüd on pandud isegi sel eesteraasi ooperite väida tuleku töörinidega küllaltki sarnaselt. Õigemini veidikese aeglasemalt teistele siis kanti veidi veel rohkem oopereid ette ja valmistati ette uusi teoseid. Et niisugune pooleteisekuune ettevalmistusperiood ooperile olivad, nende tempo ja lauljatele on muidugi väga pingeline, sest hästi palju endale vis retsetatiivseid tekste õppida pähe ja selle lühikese aja jooksul ei ole harjutud seda tegema, aga noh, niisuguses töörütmis, kui sa pidevalt taolises tempos töötad, siis hakkab see Hayden nii maailm nagu lähemale tulema ja saad aru nendest muusikutest, kes ester juures nii suure pinge all töötasid ja mis viis neid sinnamaani Hayden kirjutuseks, lahkumissümfoonia mingil ajal muusikute pingele tõesti seal väga suur. Aga selles suures pinges sündisid väga suured teosed ja see teos, kui meil seda esimest korda läbi mängisime, siis ta ehmatas juba sellega, et seal on teise vaatuse finaalis on Don Giovanni ooperist nii tuntud meloodiad harmooniat Me suisa ehmatasime ära, siis vaatasime kiiresti, millal see Don Juani esietendus siis oli, siis selgus, et see oli 10 aastat hiljem ja et Mozart on kõik Haydenilt kopeerimid. Et maailm teab seda rohkemgi, tantsi vaninaga, reeglid, sõnaydeni, muusika, seal niisuguseid üllatusi. Te teate, et Mozarti tuntud oopereid teinud sadu tuhandeid versioone laval ja neid on nähtud nii erinevatest vaatenurkadest, et raske on leida niisugust omanäolist tõlgendust sellest peaaegu maailmas on väga palju versioone tehtud Häideni puhul teistmoodi, et kõik on valla, midagi ei ole tehtud nagu ühenäoliselt pandud talle mingi pitser peale, et ta nüüd nii või naasugune ooper jääd seda nagu suured majad ei lavasta aga tegelikult selle haidele muusika ja nende süžeede taga on mingisugune teine maailm mis minu jaoks on küll avanud ennast mõlema ooperi puhul, mis ma olen teinud just töö teises faasis, et näed, kuivõrd võimaluste rohke on selle interpreteerimine, see esimene naiivsus, mis nendest süzeedes tuleb, see ei pruugi mitte sugugi tulevases interpretatsioon ides esimese muljena paista. Ütleme, kui sellest ooperist rääkida, siis praegu teeme siis seal on ka niisugune esialgsel pildujad, vaatad, niisugune lihtne süzekene, niisugust ärimehest, kellel on kaks tütart ja ei taha ärilistel kaalutlustel tütreid anda niisugustele meestele, nagu seal ooperis on ja vaatab kuu peale. No ühesõnaga vaatab sinnapoole, kus peaks olema mingisid ideaalne maailm seal, kus meid ei ole kuskil kaugel, see asub ja ideaalne maailm ja kuskil selle niisuguse otsimine hakkas ju 1777. aastal Hayden hääl, kui ta selle lõi. See oli seotud niisus. Ameerika triimi tekkega on kuskil ookeani tagamaa, mis on niivõrd täiuslik, kus on inimestel palju paremini elu, kus on kõik kvaliteedid, mida inimene oma spekulatiivses väikses fantaasias suudab silmadeta valada ja seda niisugust psühholoogilist seisu Hayden kasutab väga ilusasti ära. Saab tänapäeval ka tegelikult hästi palju niisuguseid interplatsioonilise nüansse, võimalikke nüansse. Itaaliakeelse ooperis tõlkis eesti keelde Maarja Kangro kolmevaatuseline ooper esitletakse kärbeteta. Ma olen leidnud selle lühendusega, kaotatakse hästi palju sellest ajastust ja Haydenist. Haydeni maailm ja kogu see lugu joonistab ikka selgelt välja, kui seal ei ole kärpeid. Et inimene saab rahulikult kuulata seda tervet lugu. Seekord on lavastaja Andrus Vaarik. Temaga koostööd soovitas Ülle Kaljuste temaga ta sekundeeriks kui näitejuht. Andrus Vaarik, tan suurtele listlike draamad. Lavastaja olnud viimasel ajal ja oskab neid noori lauljaid näitlejana palju abistada. Ma arvan, et meie trupis on ju põhiliselt kõik selle töö algajad, et ainus, kellel on suurem lavakogemus, on Helen Lokuta ja need Priit Volmer, ka ülejäänud on küllaltki oma lavatee algusesse, nii et see koos Andrus Vaarikuga on kõikidele väga kasutaja väga pedagoogiline. Solistid on Helen Lokuta, Kädi plaas, Maris Liloson, Mati Turi, Priit Volmer, Voldemar Kuslap, Rainer Vilu, Toomas tohelt, Tiit Kogerman, Martin Lume, Aarne Talvik ja Raul Mikson. Andrus Vaarik, ole on seal lavastajana esimene kokkupuude ooperiga. Väljakutse on ta mulle katsekivi, et ma püüan sellest loost selles imelises Haydeni väga ranges muusikalises süsteemis kui nii-öelda teha sellest lugu, mis räägib elavatest inimestest ja see on nagu kõige suurem väljakutse tõestada, et ooper ei ole midagi sellist, mis on mõeldud väljavalitutele väga sügava muusikakogemuse ja muusikalise haridusega inimestele, vaid et ooper võib olla tore, lõbus, naljakas, liigutav, täiesti arusaadav, väga hea tõlge ka eesti keeles. Ja me püüame Tõnuga mõlemad sinnapoole, et laulma ei tulda ainult laulmise pärast seda kaasa. Imeilus laul. Aga et nagu draama lavalgi inimene tuleb lavale ütlemaks üht-teist selleks, et saavutada midagi. Et sõnad ja nüüd ka laul ei ole mitte ainult eesmärk omaette, vaid ikkagi vahend vahend millegi saavutamiseks. Et see oleks tegevuslik. Et igal karaktereid oleks areng igal inimesel siht silme ees ja see toimub kõik sellises imeliselt kaunis muusikalises vormis. Haydni koomilist kammerooperit elu kuu peal saab Eesti Draamateatris näha kuulda veel täna ja homme kuid loodetavasti ka maikuus. Täna kell kaks esineb Estonia kontserdisaalis Tallinna muusikakeskkooli sümfooniaorkester dirigent Toomas kapten. Kui tihti selliseid suuri kontserte muusikakeskkooli sümfooniaorkestrile üldse on? Me üritame aasta jooksul mängida viis kuni kuus täispikkusega kontserdikava ja tulla ühe täismõõdulise kontserdiga välja ka Estonia kontsertsaalis. Kindlasti üheks niisuguseks koori tähtsündmuseks on ka kooli lõpuaktus, kuhu pääsevad 12. klassi kõige paremad mängijad. Kahe aasta jooksul püüame pakkuda võimalusi kooli parimatele solistidele. Praegune kontsert on siis kokku pandud vene muusikast ja just selle mõttega, et saada stiilne kava ja näidata võib-olla vene muusika. Niisuguseid loolisi pärle ja kahtlemata kontserdi niisuguseks tõmbenumbriks on Mihkel Poll ja tema esituses tuleb ettekandele Tšaikovski esimene klaverikontsert mihkliga. Me oleme ennegi mänginud koos ja suuri kontserte nimetanud. Lisaks on siin Prokofjevi kolmas klaverikontsert, Rahmaninovi kolmas klaverikontsert ja Tšaikovski Need on tõeliselt Virtooslikud ja palju nagu muusikult nõudvat kava. Teame sedagi, kui Tšaikovski kirjutas oma klaverikontserdist pühendusele Nikolai Rubilistenile, kes keeldus seda mängimast väita seda, et see ei ole mängitav. Nii tuligi kontserdi esiettekandele bostonis Hansbon püülovi esituses. Ja kahtlemata Tšaikovski esimene klaverikontsert on üks maailma populaarsemaid instrumentaalteoseid. Mihkel mängib seda väga omapäraselt, võib olla minule natukene harjumatus toonis. Olen seda juhatanud päris palju seda kontserti ütelda, et seekordne esitus tuleb erakordne ja lisaks sekkovskilemistele kontserdile veel kõlab. Mõned aastad tagasi olin ma koostöös helinberi naftaorkestriga ja Kawaseri Leadovi võlujärv ja pärast seda olen ma seda teost mänginud mitmete orkestrite ega nii Tšehhis kui Rootsis ja leian, et seal on niisugune tore, tore minatuur. Ja kõige parem on võib-olla tsiteerida erinevat ennast võlu järel, siis mis on loodud 1909 ja autor on öelnud nii. Oh, kuidas ma seda kõike armastan, kui maaliline, kui puhas tähtedega saladustega, sügaval, aga ennekõike ühtegi inimest, ilma nende palumiste ja linnatata, loodus, külm, metsik, väga fantastiline nagu muinasjutus. Sellel kontserdil on kolm teost ja mängime ühte niisugust väga värvikalt teost nagu Borodiini Mägilas sümfooniat tena, sümfoonia number kaks. See on nüüd niisugune korralik sümfoonia väga suure koosseisuga. Ja kahtlemata üks niisugune selge näide vene. Millisest muusikast ja seal on kindlasti mõjutused vanalist põliinadest ja vaja on, kes siis tegelikult oli niisugune bene tuba, tuur? Need laulud on pärit, võib olla või mäletatud kusagilt kaugemalt ajast. Siin on toodud väga palju vene rahvamuusika elemente, aga samuti igaüks võib endale luua ka ühe niisuguse muinasjuttu, nii et kontsert algab muinasjutuga ja lõpeb muinasjutt. Ja sellest muinasjutust saab siis osa täna laupäeval kell kaks Estonia kontserdisaalis, kui seal esineb Tallinna muusikakeskkooli sümfooniaorkester Toomas kapteni juhatusel. Teisipäeval, esimesel märtsil kell seitse toimub Estonia kontserdisaalis viies kontsert sarjast noored pianistid. Seekord astub publiku ette kaheksateistaastane pianist Mihkel Poll, kes on praegu alles Tallinna muusikakeskkooli lõpuklassis. Kawason moris Ravelli öine Kaspar Igor Stravinski, Petruska Jaferenduslisti sonaat h-moll. Palusin Mihkel Polli neid teoseid tutvustada. Nad on kõik pianistlikult äärmiselt nõudlikud just tehnilises mõttes, esiteks ja ka muusikalises mõttes Ravelia ja Stravinski koosnen, mõlemad niisugustest bakter paladest või mingisugustest piltidest novelli puhul on võluv just niisugune kõlakäsitlus, mis seal on väga peen ja, ja muidugi ka see temaatika on, On haarab sest igat selle teose osa juurde kuulub kindel luuletus ja neid lugedes tekib kohe palju parem nägemus nendest teostest. Tre 50, missugune, elurõõmus ja tore ja muretu ja siis mõtlesin, et haaran muusika, et niisugune kah võibolla nooruslik, kuna mina olengi veel noor. Ja tegelikult on see algselt balletist ja muusika, mille ta on ise seadnud klaverile ja seda peetakse kaheks pianistlikud üheks raskemaks teoseks. Tehnilises mõttes, millega konkurssi on päris palju, mängitakse tee poole selle listi sõnad. Ta on väga filosoofiline teos ja just muusikaliselt küljelt väga rikas ja mida võib lõpmatuseni jäädagi avastama. Ja ma olen väga õnnelik, et ma saan seda juba praegu mängida ja loodetavasti saan seda ka edaspidi palju esitada. See on üks teos, mis mulle on võib-olla aga lähedane. Ehk kujuneb ta veel lähedasemaks. Need teosed on nüüd 19 sajandi lõpp, 20 algus. Millise ajastu muusikat sulle endale kõige rohkem meeldib mängida? No see ongi ajastu, mis on võib-olla mulle kõige lähedasem praegusel hetkel. Miks ei oska öelda, eks ma arvan, et see, mis meeldib, ei meeldi, muutub aja jooksul, tegelikult mulle meeldib istuda kõiksugust, muusikat, mitte ainult seda ajastut. Aga praegusel hetkel kuidagi tundub, et see sobib mulle kõige paremini või on mulle kõige lähedasem. Kaua sul need teosed on repertuaaris olnud Kaspaardile nüüd mängisin seal kolmandat osas karbood, kui ma olin 15, oli vabariiklikul pianistide konkursil, see oli siis aastal 2002 üks ja sealt alates ma olen õppinud neid ka edasi. Umbes kaks aastat võiks öelda või, või võib-olla ka vähem. Ja selle kavamisse esitad selle, sa panid ise kokku, jah, noh, õpetajatega muidugi arutasime läbi selle, aga ei oska öelda, kelle poolt siidi täpselt tuli, aga kuidagi seni tekkisid. Tundus, et see on just see, mis ta võiks olla. Mihkel Polli seisab kevadel ees muusikakeskkooli lõpetamine. Millised on edasised plaanid? Kavatsetakse jätkata õpinguid Eesti muusikaakadeemias professor Ivari Ilja juures, kes on ka praegu minu õpetajaks muusikakeskkoolis. Mägi-Pakri Ivari Ilja on väga erakordne muusik ja erakordne pedagoog, väga erakordne inimene, kellelt on õppida mitte ainult muusikast, vaid ka ilusti üldse. Ja hetkel on küll, aga tugev soov tema juures jätkata õpinguid Eesti muusikaakadeemias. Noor pianist Mihkel Poll esineb Estonia kontserdisaalis teisipäeval, esimesel märtsil kell 19. Klassikaraadio salvestab kontserdi, annab eetrisse hiljem. ERSO esitleb 26. veebruaril Estonia kontserdisaalis noor talent pianist Jaan Kapp. Kaasa Rahmaninovi Richard Stars, juhatab maestro Eri Klas. Laupäeval, 26. veebruaril Estonia kontserdisaalis ERSO ja särav tulevikulootus Jaan Kapp. Täna õhtul soleerib Sergei Rahmaninovi teises klaverikontserdis Jaan Kapp kes esitas sellest katkendit ka möödunud aastal. Lott särnis 12 10. Klassika-Eurovisioonikonkursi finaalis. Järgnevalt jagab Jaan Kapp muljeid prooviperioodist ning kõneleb paari sõnaga ka Rahmaninovi klaveriloomingust. Ja seniks mängisin seda lõtku, eks ole, seitse minutit. Teisi kontserdi Asimov on täitsa nendega tegelenud. Jah, novembri lõpus, eelmise aasta novembri lõpus tuli see pakkumine detsembrikuus, ma hakkasin seda siis õppima ja ei klass kuulas ka seda. Jaan õigus. Väärkojal soolokontserdil tulevad siinse poodi. Esimesed proovid on tegelikult juba olnud ja sa mainisid, et esimene proov kolmapäeval oli siis mitte just kõige kergem. Aga mulle tundus täna, kui ma siin vaatasin, et kuigi see proov oli ju keeruline, see õhkkond oli kuidagi hästi positiivne. Jah, loomulikult, et klass on väga hea teeninud, kes ikkagi arvestab valiski solistiga, et jah, see on tõesti väga hea Kesper, et isegi kui võrrelda seda sellel üldsaini orkestriga isegi siin on ka vahe ja ei, nad toetavad hästi ja muidugi on siin palju asju, mis tuleb läbi töötada, aga vahel on mängida hoopis teine tunne, et see kõlaja, kõike tempod on ka kõik vaja kooskõlastada, sellega on tööd palju, aga nüüd ma arvan, et konsta hakkab juba kujunema, et kaevu Pisaldajad tehtud. Neid õpetajaid tekkis siia kuidagi hästi palju, et tada tuli saalist ja kontsertmeister Kersti Kuusk, oli selja tagant Eri Klas ka veel, et need on väga huvitav töösituatsioonis. Neil tekkis muidugi erinevaid ideid ja see on hea, kui Bowis rohkem kuulajaid, et nad saavad midagi rohkem öelda, et midagi tagamas on, seda, seda võib olla vajadus, siis ma saan endale mingi pilliga luua. Sellest. Kuidas sa rahul sellega oled, et sa nüüd depoteeritasin orkestri sahmaaniver klaverikontserdiga? Tegelikult see on võib-olla kõige suurem klaverikontsert, mida ma olen kogu aeg mänginud, et enne ma olen küll mänginud konkurssidel ühte osa või täitsa kolmandas aed Hayden näiteks Mozarti selliseid vaikseid kontserte või eesti heliloojate loomingut, uudisloomingut. Aga see on tõesti väga suur katsetaja. Tõesti, ma olen väga rahul selle kontserdiga, et ma mulle üldse väga meeldinud muusikat hakkasin seda mängima eelmisest aastast, nende visioon, et seal olid väiksed miniatuursed töid, pildid ja siis see kontsert, et mul on see muusika, istub seal mulle palju jõuline pool on seal tõesti väga tähtis, sõitis meloodiliselt lähegi. Tõstjah, mainin kohe tunne väed, sellised suvad, avad, dekad, meloodised, liinid ja aga seal oma teine pool ka, eriti esimeses osas. Seal on palju sellist samatismi ja väikse algus. Sa pead ema orkestris ja sellist eetilist joont. Ja kolmandas osas näiteks selline rütmi närige seal tantsuline, et seal on väga-väga palju eined kaptenid, seal, seda ainult lüülist pool, seda rõhutada, seda lakse polnudki vale, see on väga mitmekesine. Pakistani mängida on ikkagi minu jaoks praegu raskem kui soolokava, sellepärast et ma olen üldse võrdlemisi vähe mänginud ja muidugi närbunud natukenegi majandus ja su vastus nendega. Aga see tegelikult aitab ka. See on muidugi väga hea mängida. Akistige tellis kontserti, kus orkestri osa on küllaltki suur ja mõnes kohas isegi vormel solisti kätte ja me olime seal. Installatsioon on tõesti väga hea ja meisterlik aga ei, ma ütleks, et artistiga mulle meeldib rohkem mängida, kui ütleme soolokontserte. Ei, tegelikult ma hindan. Mõlemad. Siin kõneles noor pianist Jaan Kapp. Eesti riikliku sümfooniaorkestri kontserdist teeb otseülekande ka klassikaraadio. Laupäeva õhtul algusega kell 19. Ja lähipäevadel astub kuulajate ette üks omanäoline orkester. Lähemalt on valmis rääkima pianist Lauri Väinmaa. Orkester on nimelt klaveriorkester ja selle koosseisus tegutseb kaheksa pianisti. Ja me mängime neljal klaveril. Pianistid omasoodu moodustavad klaveriduo Sid alates nüüdseks juba üle 30 aasta koos musitseerinud Natalisakusest peas kest siis ka palju mänginud Kai Ratassepp, Mati, Mika Lai, kolmandaks Reet Kopwillem, Ruubel, Piret Habak ja Piret vaid Lauri Väinmaa. Miks klaveriorkester? Ja ma arvan, et väga vähesed inimesed on kuulnud kõla, mille tekitavad kaheksa kanistri neljal klaveril. Ma ütleksin, et see on tõeliselt orkestri laule ja seal on võimalik leida tohutult värve kontraste. Sellepärast see sõna orkester tuli lausa nagu iseenesest. Aga kogu selle projekti mõte on selles, et tutvustada erinevatele nii-öelda klaverimängijate kooslustele loodud teoseid. Sugugi mitte ei ole kogu aeg kaheksakesi laval. Need kontserdid sisaldavad teoseid, mis on loodud kahele pianistile ühel klaveril nii-öelda nelja käe teosed kahelmanistile kahel klaveril, kolmele neljale ja nii edasi kuni kaheksa, nii välja. Meie mõte on olnud esiteks, pakkuda uudset, huvitavat kõlapilti musitseeris laadi, teiseks Tuua jällegi repertuaari unustatud klaveriteoseid. Kuna näiteks 19. sajandil oli sellised pianistid ansamblid vägagi populaarsed ja 19. sajandi heliloojad on kirjutanud teoseid kuni 16-le pianistina, ma küll ei tea, kuidasmoodi nad siis ära mahtusid, kus need toimusid. Aga igatahes žanr kui selline klaveriansambel paljude osalistega on juba pikaajaline. Kuidas teie lavale ära mahute või kuidas teie oma esinemispaiku üldse valiti, sellepärast, et panna lavale nüüd neli klaverit. Kuidas kontserdimajad sellega nõus on, kui öeldakse, et me tahame nüüd tulla nelja klaveriga mängima, paluks lavale panna. No see loomulikult nõuab pikka eeltööd, aga õnneks on meil olemas kolm suurepärast kontserti maja, Vanemuise kontserdisaal, Tartus, Pärnu kontserdimaja ja Estonia kontserdisaal, kuhu nelja klaveritoomine ei ole küsimus. Näiteks Pärnus tegutseb samas hoones Pärnu muusikakool. Loomulikult on keerukam, kui me soovime teha kontserte, mujal, aga on leidunud entusiaste huvilisi, kes on tellinud meid kontserdi, näiteks meenub mulle Jäneda 750. juubelikontsert kus sealsesse väga toredasse kontserdipaika nimega täku tall nii-öelda talli lakas on kontserdisaale toodi neli klaverit. Meil oli seal väga meeleolukas ja meeldiv kontsert. Oleme esinenud ka vabas õhus, mis on oma eriline kogemus mängida vabaõhulaval päikeseloojangul juba poolenisti tähistaeva all Urmas Sisaski universumi sümfooniat. Nii ma ei oska seda kuulajalt hinnata, aga esineja poolt oli see küll väga meeldejääv sündmus. Mis sealt seekordsetel kontsertidel kavas. Kõigepealt vast nimetaksin kahte esiettekannet meie vanameistrilt Jaan Rääts alt, mis on siis tõesti meie täis koostisansamblile kirjutatud muusika neljale kanistile kaheksale klaverile on see väga neutraalne pealkiri, aga muusika ei ole kaugeltki nii neutraalne. Ja lisaks Urmas Sisaski universumi sümfoonia uus versioon, kus ta ise osaleb šamaanitrummil mida ei ole mängitud veel suts keskustes meil Eestis ja ma arvan, et helilooja enda osalus annab sellele teosele ka palju mõjuvõimu juurde. Alustame Vahhiga Bachi Itaalia kontserdiga, kus seekord üllatuslikult mängib vaat kolm pianisti kahel klaveril. See on üks töötlus ja mis on tehtud vene pianisti Aleksander silooti poolt, kes muuseas oli Sergei Rahmaninovi tädipoeg ja üks tänasest lemmikõpilasi. Sellise intrigeerivad ja põnevad ja tundmatud seaded võiks öelda, on kah üheks meie hobiks. Siis kõlab Karl Tšerni, mis on tuntud tüüdide meister, kes on kirjutanud ka üllatavalt palju väga professionaalsed, heal tasemel muusikat, see on fantast gaasia neljaletanistile neljal klaveril. Ei maksa unustada. Journey õpetaja oli Beethoven. Nii et heliloomingu kunsti tunnista tõesti süvitsi rääkimata klaveri kasutamisest. Kavas on ka Gabriel Foree armas Väike-sviit neljale käele Bergergan tolli, mis kindlasti räätsa ja Sisaski kaheksa läbi helistada teoste vahel mõjub väga hea lõdvestava vaheepisoodi. Kas klaveriorkestri sarnaseid kollektiiv on ka mujal? Maailmas neid on üllatavalt palju erineva hulga mängijatega. No loomulikult, mida rohkem pianistide kokku koguda, seda keerul kamm on kontserte korraldada. Siin meenub inglise ansambel pianosse, kes neid on kuus, aga nemad teevad oma elu mobiilsemaks kergemaks sellega, et nad esinevad enamasti elektriklaveritel. Meie ei ole seda veel teinud, sest siin on siiski väga suur erinevus kõlapildis, kuigi ei välista vahel mõningates põnevates paikades, kuhu ei ole võimalik transportida suuri klavereid, võib ka elektriklaverite kasutamine olla võimalik, kuna tänapäeval nende kõla juba on üsnagi suurel määral lähemas akustilistele pillidele. Aga kaheksa pianisti ansambleid on, tihtipeale on need ka projekti ansamblid. Näiteks umbes aasta eest esines täpselt meie nii-öelda sarnane kaheksa pianistiga ansambel Itaalias, kuhu kuulusid sellise pianistid nagu Marta argeris, Mihhail Petrov, dirigent, jams Vain, kes mus suurune pianist Leif Onsnes Norrast kes tegid paar kontserti kahtumatutes teostest. Muidugi see oli ühekordne ansambel, aga selline ülemaailmne ansambel, elu toimub ja me loodame luua kontakte, ehk siis mõttekaaslastega. Klaveriorkestri kontsert toimub pühapäeval, 27. veebruaril kell 15 Estonia kontserdisaalis ja klassikaraadio teeb sellest kontserdist ka ülekande. Liiga ja rahvusvahelise Eduard Tubina ühingu muusika õhtu kava tutvustab ühingu tegevdirektor Toomas Velmet. Juba 2001.-st aastast alates toimuvad iga kuu esimesel teisipäeval Estonia teatri talveaias rahvusvahelise Eduard Tubina Ühingu avalikud õhtud muusikaõhtud ja k muusikale lisaks näidatakse aegajalt videosid, näidatakse filme ja toimuvad ka arutelud. Märtsikuu esimesel kuupäeval on järjekordne teisipäev ja seekord on kavas Eduard Tubina looming, mis ei ole liiga suur, liiga arvukas. See on looming, keelpillikvartetile, originaalloomingut, Eduard Tubina keelpillikvartetile on tegelikult kaks oopase numbrit. Üks nendest on hästi lühike, alla kolme minuti ja tema pealkiri on eleegia, aga selle eest on teos hästi popule väärne ja üks tema säravamaid teoseid ja keelpillikvartett mis on kirjutatud 1979. aastal. Alles elu lõpus pöördusse Eduard Tubin selle zhanri poole ja siin on huvitavaid üksikasju teada ja selgunud. Eduard Tubin seitsmekümnendatel aastatel oli üsna tihedas kirjavahetuses Veljo tormisega ja ka hästi informeeritud Veljo Tormise loomingust. Ja kui me siiamaani teame seda, et kodueesti heliloojad olid hästi informeeritud Eduard Tubina loomingust ja paljudele sümphanistidele on Tubin avaldanud suurt mõju oma loominguga siis selle teose puhul võib täheldada vastupidist. Sest Eduard Tubin elu lõpul äkki pöördus tagasi Eesti rahvaviiside juurde. Ja Euroopas ongi seotud konkreetsete eesti rahvaviisidega ja sellest on saanud siis niisugune suurteos. Ligi 20 minutit kestev täismõõduline kvartett. Esimese märtsi õhtul on lisaks Tubina loomingule veel ka kaasnevaid nähtusi. Võib nii-öelda seal kantakse etega Tõnu Kõrvitsa neli vaimulikku viisi keelpillikvartetile ja ta Rudolf Tobiase esimese kvarteti esimene Rudolf Tobias on kavas omamoodi firmamärk, sest kogu õhtu keelpillikvartetti muusikaga seostab Tobiase kvartett koosseisus männi Kristjan Hallik, Toomas Nestor, Aare Tammesalu. See kvartett on saanud siis tubli hoo, sest et sellele teisipäevale eelneval pühapäeval sisustavad nad täismõõdulise kontserti Kadrioru lossis ja teisipäeva õhtul siis Estonia talveaias. Hoog on sisse saadud tänu sellele, et majana männi on naasnud kodumaale ja aktiivselt tegutseb oma kvartetiga. Rahvusvahelise Eduard Tubina Ühingu täiskogu koosolek ja aastakoosolek toimub aga järgmisel kuul siis viiendal aprillil sealsamas ja sellelegi järgneb muusikaõhtu. Kõik need õhtud on avalikud ja tasuta, nii et muusikalist huvi pakuvad nad kõigile, kes seda soovivad kuulata. Pühapäeval, 27. veebruaril kell 18 esineb Kadrioru lossis Tobiase keelpillikvartett sarjas akadeemiline kammermuusika Kadrioru lossis Eesti Kontserdi produtsent ja Tobiase keelpillikvarteti liige Aare Tammesalu, mis seekord ettekandele tuleb. Mängib ja pühapäeval kahte keelpillikvarteti, need on Aleksandr Borodini keelpillikvartett number kaks D-duur ja pesiks Meetana keelpillikvartett number üks ei mull alapealkirjaga minu elust. Et sellist slaavi muusikat Smetona muusika kohta ütleb juba selle kvartetiga Pealkiri ära, et see on autobiograafilise sisuga teos, väga eredate kujunditega ja erakordselt hea muusika. Võiks öelda ka, et keelpillikvarteti literatuuri üks pärle ja Borodini keelpillikvartett number kaks on väga helge, väga õnnelik muusika. Prodiin, nagu me teame, oli lisaks sellele, et ta kuulus helilooja, väga hea helilooja, oli ka keemiaprofessor, nii et väga erakordne kuju selle kvartetiga pühendas ta oma abikaasale aastapäevaks, nii et mõlemad teosed on autobiograafilise iseloomuga, aga oma helikeelelt mõnevõrra erinevad, kuigi kirjutatud ainult viieaastase vahega 19 sajandi lõpul. Sellist romantilist keelpillikvarteti muusikat pakume pühapäeval. Need on sellised teosed, mida te ka varem mänginud olete. Ei, me ei ole neid teoseid varem mänginud, see on täiesti uus programm, esimest korda kontserdilaval, need on päris keerulised teosed. Samas on väga suur rõõm mängida keelpillikvarteti repertuaari parimaid teoseid. Õnneks on see keelpillikvartetile kirjutatud hea muusikahulk, nii suur, et ükskõik kuidas ka ei pingutaks, ega kogu seda repertuaari vist läbi mängida ei olegi võimalik, aga varem on nagu tunne, et ees ootab veel niivõrd palju head muusikat Tobiase kvarteti koosseisus, kes mängivad mängivat viiuldajad monomänni, Kristjan Hallik, Violet mängib Toomas Nestor ja mina Aare Tammesalu, siis tšellomängija. Pühapäeval, 27. veebruaril kell 18 Kadrioru lossis kõlab Aleksander Borodinija Pedžiss Meetana muusika. Liiga ja Tallinnas, Tartus ja Pärnus kannab kontserte Virtoosne, Rootsi hakkab Bella ansambel pokalsiks. Ansamblit on valmis lähemalt tutvustama produtsent Lauri Aav. Paukalsiks on Rootsist, siia saabuv hakkab Bella meesansambel ja nagu nimigi ütleb, on tegemist kuue lauljaga kuus lauljat. Ta on selliste meeste vokaalansamblite AKP ansamblite seas üsna levinud number, sest et kuuekesi saab enamalt jaolt teha selliseid huvitavaid seadeid igasugusest muusikast. Ma usun, et, et seetõttu kase vokalsiks on lihtsalt selle numbri järgi võetud, nad ei püüa kuidagi viidata sellega võib-olla kuulsamale sellistes ansamblites nagu Teicsi. Aga kui nüüd vokalsiks iseloomustada, siis on ta sellesse heas mõttes Rootsi saundiga ansambel eelkõige võib-olla siis nagu Riil gruppi meenutab ja mis vokaalseksi võib-olla kõige rohkem nagu iseloomustaks oleks selline suur mõnu sellest laulmisest, mida nad lavalt kuulajani toovad ja need kontserdid. Ma usun, et need saavad olema hästi lõbusad ja suur, selline vokaalne tulevärk igasuguse showga nagu vürtsitatud niimoodi, et, et noh, et igav ei tohiks sellel kontserdil kindlasti olla. Mida sa šõu all silmas pead, on vokaalselt virtuoosse, et ühest küljest kindlasti kaalsed, noh, selles mõttes, et nende vokaalsete võimete suhtes ei saa ju mingeid kahtlusi olla, nende kava on väga mitmekesine, et kõikides erinevates lugudes keegi nendest on solist ja noh, ma olen näinud pidevalt nende kontserti, võib-olla siis nagu kõike võib-olla ei tahaksite ära rääkida, aga nalja tehakse palju just sellist muusikalist nalja, mis on väga lõbus kohati millise kavaga ansambel Eestis esineb, ei tea selles mõttes, et kui eesti kontserdi kontserditel reeglina on alati kava valmis trükitud ja publikule juba eelnevalt kätte jagatud, siis nüüd eelnevate nädala jooksul vokaalseksiga me arutasime pikalt ja laialt, kuidas seda teha või mitte ja lõpuks jõudsime siis sellisele ühisele äratundmisele, et ärme siiski publikule seekord trükitud kava Ta jagab ja seda sel põhjusel, et mingid raamid on neil kindlasti paika pandud, mida kontserdil kavatsevad laulda, aga aga nad reeglina vastavalt siis publiku reaktsioonile otsustavad siis kahe loo vahepeal või siis iga loo lõpus, mida nad järgmiseks looks laulavad niimoodi see lõplik kontserdikava sünnib tegelikult kontserdi käigus. Aga need lood, millest see kava koosnema saab, on neil reeglina sellised vaimukad popmuusika, klassikatöötlused siis nii maailmas hästi tuntud muusikast kui osalt ka siis rootsi muusikast natukene rootsikeelseid laule, mis siis Rootsis laiemalt tuntud. Oskad sa laiemalt rääkida, kui palju üldse Rootsis on selliseid gruppe kellega neid kõrvutada või kuidas nad üldse Rootsis on? Tuntud Rootsis on nad väga tuntud, noh tegelikult ei ole Stockholmist pärit, vaid nad on Helsingborgis pärit ja ma ei ole nüüd täpselt nii nagu veendunud selles, kui palju neid vokaalgruppe Rootsis on, aga aga usutavasti teadus nagu rootsi laulukultuuri taset, siis teades teisest küljest Rootsi muusikakultuuri rahvusvaheliselt äärmiselt tugevat haaret. Ja on väidetud ka, et protsentuaalselt on rootslased maailmas kõige koorilaululembesem rahvas, seal on segakooris laulvaid inimesi 1000 või 10000 elaniku kohta kõige rohkem maailmas. Ja samas on ka praegu ei ole teada, maailmas äärmiselt laialt populaarsust koguvad just nimelt sellised vokaalgrupid popmuusikas kui ka sellisesse popmuusika klassikalise muusika piiripealsetes olevates muusikavaldkondades. Rootsis on tegelikult päris tuntud, kui vaadata nende kontserdigraafikut, siis see on äärmiselt tihe. Üleeile sai kuuekümneaastaseks pianisti Eesti Muusikaakadeemia õppejõud taisse Filippova. Oma juubelit tähistas ta ka juba eelmisel pühapäeval kontserdi- ja plaadiesitlusega Eesti muusikaakadeemias. Professor Lilian Semper, kuidas teie loomustate täitsa pilpad? No ta on ilmselt inimene, kes väga armastab muusikat, kes ei ole seda maha jätnud, vaatamata suurele pedagoogiliselt tööle ja kõigele muule, mis elu nõuab inimeselt. Aga neid ei ole palju, kes niimoodi jätkavad esinemist ja täna oli tal siis kontsest suurte vastutusrikaste paladega. Mittepala on isegi natuke vähe öeldud, tähendab, ta mängis täna Schumanni fantaasia C-duur ja Schuberti sonaati, B-duur vaat väga suured ja tõhusat teosed ja saal oli rahvast täis, teda armastatakse. Aga siis üllitas taga nüüd veel ühtlasi kolm CDd, mis on juba päris erakordne sündmus selles mõttes, et kolme korraga ikka väga harva tehakse. Eriti pianistid, ma arvan, see on väga tähtis ja oluline sündmus, sellepärast et interpreet peab ju ennast kuidagi jäädvustama, kõik hajub tal õhku. Ja ainuke, mis jääb, ongi niisugused helisalvestised ja täis ja Filippova haugas enda koha pealt selle lünga täitnud ja nüüd teinud niisuguse suure töö ära. Ja seal plaadi peal ta ei ole ennast nii-öelda päästnud. Ta ei ole läinud kergema vastupanu teed, ta on sisse mänginud klaveriliteratuuri väga vastutusrikkaid ja suuri nõudlikke teoseid, seal on needsamad teosed, mis ta täna mängis ja veel üks Schuberti suur sonaat G-duur, siis on tal seal šopäänigaks balla taadi ja Beethoveni üks hilissona, vaat nii, et need on tõesti kõik suurt teosed. Ta issi Filippova on väga omanäoline pianist. Teda iseloomustab nisugune andumus. Muusikale võiks nii-öelda iga fraas ja iga noot on tal läbi tunnetatud. Ja ta on ka erakordselt temperamentne inimene, mis on meie laiuskraadidel päris haruldane nähtus. Nii et kokkuvõttes võib öelda, et see on hästi õnnestunud. Mida ta on teinud, soovime talle, et ta ikka jätkaks interprojektina. Leili Tammel, teie olete taisse Filippova juubelikontserdile sõitnud Saksamaalt. Agaadi seob tõesti aastatepikkune, väga põnev lavaelu, mida te ütlete taisse Filippova kohta? Minul võttis igal juhul mängust ma üldse ei räägi, ma räägin ise, olgu see niisugune ettevõtmine, mis ta praegu on teinud nende plaatidega jään ikka selle kontserdiga sinika müts maha ja kui arvestada seda, et ta ikkagi suhteliselt vähe oma andekuse ja oma niisuguse eripära see mängu juures on mänginud üldse soolokontserte suhteliselt vähe, ma ütlen, et ta niisuguse asja nii rahulikult ja siiski ette võttis. Ma olen täiesti Pahv ja, ja mind üllatas kirglikkus ja tema mäng, see on alati minu jaoks nagu mingi hingepalsam, sest et see muusikaline fraas, kuidas ta mõtleb, kuidas ta värvib oma muusikat, klaverit mulle kogu aeg tundub, et ta ei mängi, vaid ta laulab, kuigi ta laulab ka kaasa, aga ilmselt see pehmendabki seda klaveritehnilist võtet, kui ta ise kaasa nagu imiseb ja siis ta mõtleb nagu mängides laulmist ja sellepärast on ta fraasid nii ütlemata pehmed ja samas jõuliselt ja samas karjunat kunagi nad on erilised. Kas ta siis ka kaasa laulis kuidagi oslavalerite? Mõnikord küll jah, juhtus, aga saadetes siiski vähem ja mis teid võlus niimoodi partnerina eelkõige tema juures. Ma arvan, et meil oli üsna niisugust ühist palju muusikalises mõtlemises just, sest et me olime mõlemad elavad inimesed ja sellega muidugi Publicat, võitsimegi, et mõlemad mõtlesid muusikaliselt üsna ühes suunas, kuigi ta peitis oma pianismida, oskas nii osavalt ära peita, taandada ennast alati saatja positsioonile, mitte minust üle olla, sest ühel konkursil kumab veel päris noor olin, mis ma kaasa tegin, siis ma tean, et keegi kolleegidest ütles, et sul on nii hea saatjat, ta muutub sulle ohtlikuks. Ja seda ma olen kogu aeg seda lauset talle meeles pidanud ja tõepoolest, ta võiks olla ohtlik, aga ta oskab partneriga ühineda õigesti. Et sellest ei tulnud kunagi temal eksoleerinud, mida meilt niisugust asja nagu ei olnud. Õnnitleme täis ja Filippuvat tema autoriplaadi. Kas saame tutvuda märtsikuu viimase teisipäeva albumi tunnis? Šveitsi alpides maestro menuhhini algatatud suvefestivalide paigas staadis on nüüd juba mõnda aastat festival ka talvel nimetuse also meieni kood raad, staadi muusika, tipud. Tänavune festival on juba viies ja algas eile õhtul Itaalia tipp-pianisti Aldotšikoliini soolo rõduga saaneni kirikust. Kuni viienda märtsini toimub ühtekokku 16 peamiselt kammer plaanis kontserti etenduspaigaks ka velg, staadi kabel. Seekordse sarja eripära on selles, et siin osaleb kokku 10 harfi solisti ja peamiselt just soolokavadega avaesinejaks makstaadi kabelis Juulias Karro. Ei hakka nimesid tooma. Päevil esineb ka venelanna, teen nii nagu Bryanova ja Jelizaveta puusse Vaharfi tuua. Ning õhtul koos Zürichi kammerorkestriga Xavier diameeter muuseas mees arfist festivalil koguni viis ja teised kuulsused. Täna õhtul Hanneli kirikus sopran Barbara Vonni ning metsa Angeelika kirsslaager Malcolm Martino klaveri saatel tulebki tenor postridži õhtu ning ansile meilgi tuntud pianist klaverisolistiks Zürichi kammerorkestri ees mil tal kavas kolm Bachi klaverikontsert. Suvel alates juuli keskpaigast toimub samas teine kammermuusika festival. Kuulsas festivali telgis, kus omal ajal meie ERSO mänginud, algavad kontserdid aga alles augustis Šveitsi Omaani orkestri kontserdiga Dmitri kid täienko juhatusel, solistiks viiuldaja Julia Fischer. Varasemast kander poolest on tähelepandavalt pianist Andras tsiifi kolme kontsertiline särinimetuse all meniuhhini mälestuseks ning kava Mart Saar Fritz ja ta muusikalised sõbrad. Androssifi sarjas kõlab muuseas ka Gideon Kleini theriisiastati koonduslaagris kirjutatud fantaasia ja fuuga keelpillikvartetile kvartett tilt. Kuue muusikafestivalidest on veebruari lõpp ja märtsi algus juba päris kad alles leppes Iiri raadio ja televisiooni ärdee kolmas elava muusika festival Dublinis kus keskpunktis oli Hans Werner Hence looming. Täpsemini Saksa ja Briti heliloojate pärast 1945.-te toodud muusika. Festivalil on nüüd ka uus kunstiline juht, helilooja Kevin Connell ärdee kutsel kohal Hans Werner Heinz ise kelle muusika ettekandeid toetab siin Göte instituut. Esitajate poolel peategelasteks ärti rahvuslik sümfooniaorkester. Külalistena ansambel Modern Frankfurdist ja Ninghami kaasaegse muusika ansambel nagu ikka performans Sid seminar-töötoad, vestlused publiku ees. Kevin Oconnelga, Hans entset küsitlemas on ka kuulsaid dirigente, nagu Pascal rofeeii on Edwards ansambel moderni ees solistide hulgas viiuldaja Vivian Haagneria, saksofonist John Harlem Roffei, Haagneri esiettekandes Matthias pintseri teost Anssurdiin ning Heints seitsmendat sümfooniat. 20.-st 23. veebruarini toimus matšerata teatro Laura Rossi laval Itaalia uue muusika aasta alguse tähtsaim festival, rassennijad, innuova muusikal nüüd juba 20 kolmandat korda. Siin on väga suur kaal Ameerika kahekümnendas teise poole muusikal John geid, Henrik Howell, Morton Feldman, Charles hais ja elavatest LJ Caateri George hiljutine juubilar Philip Glass, Steve Richteri, Raili. Kanadas algab teistkordne, Montreali uue muusika festival aga ülehomme kestes 10. märtsini. Kunstiliseks juhtideks on siin üle Ameerika mandri-tuntud mehed Walther pudroo ja Denis mulli Jaan koostöös maa ühe kuulsama Quebeci kaasaegse muusikakeskuse ja sama kuulsamagi Silly ülikooli muusika fakulteediga. Keskne tähelepanu prantsuse nüüdismuusikal ja meilegi nüüdilt tuntud ansambel Kuurser, kui on Pier anud Reval lähedi juhatuselt. Peategija erikülaliseks on aga hilja ansambel esitatavate autorite rida äärmiselt pikk, eesotsas peatne juubilar Pierbulees tähestiku reas lõpus Stocousen, Stravinski. Veel kolmel päeval täna õhtuni kestval Üheteistkümnendal festivalil asemel Onlines tahaks ka hetkeks peatuda, see toimus San Franciscos Jerva poeena kunsti keskuses. Tähelepanu all on helilooja markab lits, täin üheksa ooperi autor, millest tuntum Regina tema 100. sünniaastapäeva puhul ja ka Helir Charles American Nonii kuuekümnendat sünnipäeva tähistatakse. Nagu helilooja Michael Lyman on kohal omaenda teoste esitustel või klarnet-ist helilooja, evantsipoorin või Kronos kvartetis tuntud tšellist On žanrenu. Täna teeb 90 kuueaastase Heljo Caateri uuest teosest refleksioon organid mis oli maailma esiettekandel Pariisis 15. veebruaril viimase külalisesinemise publiku ees Amsterdamis ansambel Alter kond temparen Pier Puleesi juhatusel, kelle juubeliks kaarter teosed pühendaski. Ülehomme algab ka Tokios saksa kaasaegse muusika festival. Ent Stockholm ja uue muusika festivalil on eile täna lõpupäevad. Kui eile toimus skulptuur hülsetis patist, telli portree kontsertidele, pillitrio tars luudi muusikakõrgkoolis Bergise seminar ja õhtul Brucayanis saalis järjestikku ettekandel kolm naisheliloojad, austraallanna, laisa liim, saksa korealanna on tema kuulus Jakrostikon, Words piil. Ning ühena festivali heliloojatest austerlane Olga lovi, Virt kontserdist raadio otseülekanne. Siis täna on populaarsem perekontsert nooo keel, landilt värvaldi hallis aga raadiokoori kontsert Prikichellile ilmse voodi käe all. Kavamasta enda Incantamen siis Jeltsin, liigeti tuntud golfant asjad ja lõpuks tellimuste Scentolabsoni kellad koorile, instrumentaalansamblile ja elektroonikale. Lõppkontserdil esineb täna taas Stuttgardi noi vokaal, solisten see mahukas ja väga mitmekülgne kavaga voodia Anss, holliger, Karola Bougholt ning lõpetuseks kogu festivali siis lõpetamas Iisraeli rootsi helilooja neurorfaileri uus Hispaania tekstil kooriteos Ombri Assa maailma esiettekande. Aga Eesti muusika avas üleeile Paavo Järvi kontserdi BBC sümfooniaorkestri ees Londoni Barbikarhoolis kui külas Erkki-Sven Tüüri aadid. See jäle Schumanni tšellokontsert troots märkige ning siis veel Arvo Pärdi Pro et contra ja Carl Nielseni viies sümfoonia. Selle ilusa kavaga lõppedes Paavo oma pikka Euroopa turneed, esinedes kogu veebruari jooksul Berliini filharmoonia suures saalis Toissisi Khani orkestri ees, kolme kontserdiga kolmes eri linnas Põhja-Saksa Radio Hamburgi orkestri ees Pariisi Shaun sellisesse teatrisse juhatades prantsuse raadio, filharmoonia orkestrit ja nüüd lõpuks BBC orkestri ess Londonis enamuste kavadest, juga raadiotes, otseülekandel. Neeme Järvi on praegu taas kontserdil Jessi Sümfooniaorkestriga. Aga traagiline sõnum tuleb dirigentide poolelt täna lõpetuseks Münchenist kus kogum linn ja muusika avalikkusel rabatud Baieri Raadio orkestri peadirigendi Marcello vioti ootamatust surmast, viiekümneaastasena ajurabandusse Ooperi Manon proovil. Oli oti, kes oli siin peadirigent 98.-st aastast, pikendas Münchenis just lepingut 2007. aastani olles samas kaid Itaalias ooperiteatri Latheniižemm, muusikajuht. Suvel pidi Marcello vioti juhatama Salzburgi festivalil. Trave võtad, anna need trepp, koge nimiosas. Märtsikuul aga oma lemmikooperit Parcifali Lathenyyczes Veneetsias. Maestro sängitati mulda tassünnilinnas Šveitsis kolmapäeval. Lõppenud heligajale tegid kaastööd Kersti Inno, Karin kopra, Marge Raun, Mirje Mändla ja Priit Kuusk. Saate toimetas Tiina kuningas, tehniliselt teostas Helle Paas. Aitäh kuulamast ja meeldivat nädalavahetust. Muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetis ei sobi vanaemal. Teile sobival ajal heliga ja.