Tere hea heligaja kuulaja. Tänast 12. märtsi saadet toimetab Kersti Inno. Saate teevad Pirve nurgas Need, kes kriitilise kõrvaga kuulamas, kuidas musitseerisid Eesti riikliku sümfooniaorkestriga õde-venda Maarika ja Kristjan Järvi. Eesti teatri- ja muusikamuuseumis anti välja järjekordne Elleri preemia, sedapuhku Tõnis Kaumannile, kommenteerib Alo Põldmäe. Eesti lipu laula autori Enn võrgus ta sünniaastapäeva tähistamisest Rapla räägib Rapla koguduse õpetaja Mihkel Kukk. 14. märtsil toimub Tartu Ülikooli aulas emakeelepäeva pidulik kontsert. Seda tutvustab Riho Leppoja. Küsitleb Hedvig Lätt. Viljandi kultuurikolledžis toimunud muusika triaadist kuuleme telefoniintervjuust Neeme Bunderiga. Rammi Leedu muusikakavast, Leedu dirigendi Vytautas miskinisega, räägib Joosep Sang. Vabariiklikust naiskooride konkursist kuulevad Karin kopra intervjuust naislaulu seltsi vastutava sekretäri Meeli Müller-iga. Kuidas kohtuvad Rein Rannapi, Aare-Paul, Lattiku ühiskontsertidel orel ja klaver, kuuleme Marge Rauna intervjuust Rein Rannapiga sarjast diplomaatilised noodid vastandatakse Soome ja Argentiina tangot. Tutvustab hiiliv aus. Esmaspäeval vahendab klassikaraadio otseülekandes Stockholmist permalt Hallenist. Euroopa noorte muusikute kontserti tutvustab Mirje Mändla. Priit Kuusk vahendab muusikauudiseid laiast maailmast. Sümfooniakontsert neljapäeval, 10. märtsil oli Marika ja Kristjan Järvi kontsert ja sellisena kokku toonud peaaegu täis saali. See ei olnud tõesti päris tavaline sümfooniakontsert on kaks märgusõna, mis võiksid seda iseloomustada. Esiteks missiooni kontsert eesti flöödimuusika osakaalu tõttu. Ja teiseks omamoodi kava eksperimendi kontsert. Teises pooles mängis ERSO Kristjan Järvi juhatusel kaks Sibeliuse sümfooniat number kuuenda ja number seitsmenda Ataca. Kogu õhtu algas Beethoveni avamänguga Fideeljo. See lõi kontserdi käima. Orkester ei suutnud küll päris puhtalt ja laitmatult noore Järvi pulbitsev energiaga kaasa tulla, kuid tegi, mis suutis. See oli tõeline lahti mängimine meeleoluliselt ja tehniliselt ja ma arvan, et just nii tavamängud ju kontserdi esimese loona mõeldud ongi. Eesti flöödimuusikast oli esimese osa kavas järjestikku kolm peost. Heino Elleri kolm pala originaal kirjutatud flöödi leia klaverile aastal 1968 seekord keelpilliorkestri variandis, mille seadnud Charles Kaulman Esma esitusena. Teiseks Eugen Kapi kontsertino fleedile ja kammerorkestrile aastast 1965 ja siis René Eespere Concerto Flauto ehk kontsert number kaks flöödi-le ja kammerorkestrile aastast 2003 pühendatud Marika Järvile. Elleri puhul otsib igaüks muidugi Ellerliku orkestri kõla ja seda nagu oli ka ja ei olnud ka maitse ja asjasse süvenemise küsimus. Omamoodi ka asjatundlikkuse küsimus. Nagu Eller ise, nii jäid ka kolm looduspilt urus jõel aasal kõrvalt kirjeldavaks. Siin oli kauneid kujundeid ja esituse mõttes tehniliselt puhas töö. Dirigent tegi, mis suutis, et nüanssidele hingust anda. Solist Fletist on sellises käsitluses nagu tasin, selles orkestratsioonis oli nii-öelda viisi pill nagu esimene viiul. Aga see teeb teose siiski ühe plaaniliseks kujundit nii-öelda lausa, et üsna igavaks. Üsna samad sõnad ka kapi kontsertino kohta. Selles teoses loodud ju aastal 65 kõlab tohutult läbi mitte ainult ajastu helikeel, vaid ka mingi tehtud paatos, kohati kuidagi pioneerilik optimism. Kui käesoleva ajaga paralleele tõmmata, siis on see nagu üks lõputu keep smiling esitus korralik. Pikemaks teemaks võtaksin aga René Eespere flöödikontserti kolme kontserdireas viimase. Seda teemat on hea käsitada, sest solistilgi on siin mõtteid lisada. Mulle endale see teos meeldis. Siin oli tõeline solisti ja orkestri dialoog, vastasseis, pingestatus. Fledil oli mängida nii lüürilist kaunist kui ka tehnilist, palju jõudu ja oskust nõudvat orkestri baas kõlada. Ma nimetan omaalgatuslikult niimoodi just seda põhikolleoriiti. See oli mulle meeldiv olemuselt kaunikõlaline meenutas kohati minu jaoks vähemalt Šostakovitši orkestri kõlasid. Teoses oli nii lüürikat kui pinget ja rütmelist jagamist või komplitseeritust ja peenust oli kõvasti ja see andis ka tublisti peamurdmist orkestrile. Proovide ajal ei suutnudki laitmatult teosega toime tulla. Ikka keegi nagu orkestandid ise ütlevad, tõmbas pausi kohal sisse. Aga kontsert läks õnnelikult. Mida lisab siia flöödisolist Marika Järvi? See on väga hea lugu, väga energiline, täitsa maailmatasemel, mille, eks me nüüd ka seda siis Bladistame, et maailm seda kuuleks. Pärast kontserti läheb kõik plaati, kõik Eesti kontserdid, mis täna mängitakse, pluss veel kaks lugu. Nii palju eesti flöödimuusikat, vähemalt lähiajast ei tule mulle küll meelde. Miks nii palju, eks mõnes mõttes. See on just hea, et erinevatest stiilidest erinevatest ajastutest, näiteks Eller on kõige vanem ja tuntum Lugusin, mida mängitakse tihti klaveriga ja kuna see on esimene orkestriseade, mida me täna mängime, selle on teinud chowsgouman nagu samuti Tubina kontsert ja siis pärast telleriton, kapp, keda on võib-olla natukene unustusse jäetud ja kelle flöödikontserte keegi ei tunne. Ja minul on selline väike missioon, kõik eesti kontserdid ära plaadistada ja jätta tulevastele põlvedele kuulata. Jääb üle veel kiita solisti, kellel on kõik tehnilised vahendid justkui endastmõistetavalt käes ja nagu tehnilisi probleeme poleks olemaski. On vaid vajadus orkestriga harjuda ja harjutada orkestrit ja musitseerida koos teistega. Marika Järvit peetakse hillitsetud peeneks ja delikaatseteks muusikuks nüanssidele välja mängivaks võib-olla mitte niivõrd tornilistele Ekspressiivsetele emotsioonidele rõhuvaks. Ja lõpuks siis dirigent, tema ambitsioonid, võimed ja võimekus. Kaks sümfooniat Sibeliuselt, Ataca, see oli väljakutseorkestrile ja kuulajale. Kõik pidasid vastu ja ma vaidleksin kõvasti vastu väljendile, et 607. sümfoonia on kaksikõed. Seda võivad nad olla vaid grammatiliselt lingvistiliselt. Need on mõlemad üdini mehelikult teosed rasked kuigi heliloojast alates on kõik kriitikud ja kavalehed rääkinud nende mõlema sisemisest tasakaalust. Aga see tasakaal on peaaegu kogu aeg keemistemperatuuri lähedane teosed, mõlemad on monument. Staalsed käis orkestri kõla harvade nii-öelda tagasilangustega lüürilisematele episoodidele, mida siis dirigent ka kaunilt ära kasutas. See kõik väsitas kahtlemata ja on imetlusväärne. Orkester ütleksin jõuliselt, kõigega tuli toime. Ja see tõesti väsitas kõik, ka kuulajaid võib-olla välja arvatud ainult sellest võitlusest naeratusega välja tulevat. Christian Järvit. Ta võlub oma täiuslikku dirigeerimist tehnikaga ja selle lõpmatu positiivse optimistliku energiaga. See kontsert oli tegelikult tema. Debüüt ERSO ees Neljapäeval anti teatri- ja muusikamuuseumis üle järjekordne Heino Elleri muusikapreemia ja aasta laureaadiks sai noor helilooja Tõnis Kauman. Tema puhul märgiti ära just viimastena astute aktiivset loomingulist tegevust ja tulemuslikkust kammermuusika osas kui lavamuusika osas. Viimane Tõnis Kaumanni teos ooper, mina Napoleon oli alles hiljuti ja on praegugi Estonia teatri laval. Kammermuusikast märgiti ära selliseid teoseid nagu Sherlock ikoonid Drive. Aga nõukogus oli kõne all ka veel veel kahe helilooja looming ja need nominendid olid Ülo Krigul ja Tatjana Karlova. Ta otsustas üksmeelselt žürii, et selle aastapreemia saab Tõnis Kaumal. Üleeile pidulikul üleandmisel esinesid Heiki Mätlik kitarril ja Urmas Vulp viiulil ja nemad esitasid Heino Elleri teoseid põhja viis. Muusikaline moment ja hällilaul samuti pidulikul üleandmisel esines väljapaistev muusikakeskkooli noor pianist Alexandra kamenskaja Kersti Sumera klaveriklassist. Preemia suurus on nüüd 15000 Eesti krooni ja sellega kaasneb vastav Auguri koos Heino Elleri enda poolt voolitud jalutuskepiga ja nii nagu kombeks. Preemia antakse välja vahetult Heino Elleri sünnipäeva paiku, see tähendab seitsmenda märtsi lähedastel päevadel. Rääkis teatri- ja muusikamuuseumi muusikaosakonna juhataja Alo Põldmäe. 14. märtsil möödub 100 aastat Eesti lipulaulu autori helilooja ja organisti Enn Võrgu sünnist. Rapla maakonnas on käesoleva aasta kuulutatud Eesti lippu laulu aastaks. Raplas algavad ka homme en võrgu 100.-le sünniaastapäevale pühendatud üritused, räägib Rapla koguduse õpetaja Mihkel Kukk. Oma elu viimased aastad töötas ja tegutses Enn Võrk tolle aja võimaluste piirides avalikult ja tunnustatud seda teha ei saanud Rapla kirikus organisti ja koorijuhina. Nii et tema seotus on Rapla, aga just nimelt tema elu viimane periood 55.-st kuuenda aastani koguduses oleksime seda nagunii tähistanud. Aga kuna leiti, et ka ühel maakonnale võiks olla mingisugune oma identiteet ja võib-olla Rapla maakond ei ole nii rikas kui võib-olla mõned teised piirkonnad ka teinekord suurmeeste poolest kes kas on võrsunud, kui me mõtleme suure ja need ja, ja kappisid ja siis väärtustada neid inimesi, kes on, on siinkandis tegutsenud, kuigi ka siin on suuri mehi võrsunud ja viimane selline ülemaakondlik üritus oli 1999, kui möödus 90.-ga Uku Masingu sünnist ja tema on otsesiit Rapla kihelkonnast Raikkülast pärit mees. Nii et miks sellel aastal selline maakondlik tugi sellele üritusele kogu sellel aastal on mu taha tuli, on see, et et meil on üks selline kogemus juba olemas, nii et kuidagimoodi väärtustada just ka vaimukultuur, eriti võib-olla praegusel asi sellel seal kus kõik läheb majandusele, ärile ja kus võib-olla sellist tsirkust on juba väga palju. Leiba võib-olla pisut vähem, aga, aga võib-olla seda leiba, mis inimesi toidab ka hingeliselt ja vaimselt on võib-olla väga väheks jäänud, nii et selle tõttu ongi üks üks võimalus ka seda inimestele pakkuda. Enn võrguga seonduvaid sündmusi jagub teil pikemaks, algavad pidustused aga juba homme, pühapäeval. Ja kuna nüüd see on lähim pühapäev tema otsesele sünniaastapäevale ja siis me mõtlesime, et me sellist esimest tähtpäeva tähistamist ei lükka suvelega soojale ajale. Ma olen ise olnud juba 13 aastat siin ametis ja, ja olen siin koguduses tähistanud koos muusikutega nii võrgu üheksakümnendad kui 90 viiendat sünniaastapäeva kontsertidega selliste mälestusüritustega ja oleme need siis lükanud rohkem suvisele soojemal ajale. Aga sellel aastal alustame tõepoolest siis nagu õigele seal. Ja sellel tänapäeval neid 13. märtsil on siis kaheteistkümneil pidulik mälestusjumalateenistus on tavalise jumalateenistuse vormis raames, selle vahega, et liturgia muusika pärineb n võrgult endalt, kes on selle kirjutanud 70 aastat tagasi. 1935. aastal. Ta tegelikult kirjutas ka neljakümnendatel ja viiekümnendatel aastatel liturgia muusikat mitmes versioonis variatsioonis. Aga kuna Ajad olid sellised, kus ei olnud võimalik selliseid muudatusi ka meie kirikus ja liturgias kasutusele võtta, siis kahjuks et nagu kas otse kasutamata või, või valikuliselt mõnel pool kasutati. Ja ega tegelikult ka praegu ei ole plaanis ilmselt Enn Võrgu kirjutatud küllaltki sellist rahvusromantilist laadi muusikat võib-olla ametlikku kasutusele võtta, aga vähemalt hea võimalus seda tutvustada. Ja veel, kui mitte tema enda sünniaastapäeva paiku, nii et see on üks moment, mis tuleks nagu esile tõsta sel korral ja ka kõik laulud, mida siis kogudus laulab ja mida koorid laulavad, on n-võrgu enda laulud. Kuuldavasti avatakse pühapäeval ka Enn Võrgu mälestustahvel. Jah, me oleme juba siin tõepoolest, eelmisel sügisel Ühele teisele Eesti muusika suurmehele Hugo Lepnurme le pannud seina peale mälestustahvli, sest tema oli teatavasti siin ametisse alates 964.-st aastast. Ehk siis paar aastat pärast Enn Võrgu surma töötas siin võib olla küll pidevamad 71. aastani, aga praktiliselt käis ta siin kuni oma oma surmani peaaegu surmani välja pidas seda nagu üheks oma selliseks lemmik koguduseks. Nii et nüüd seekord jah, no paneme siis mälestustahvli kiriku lõunaseinale teisele sellisele 20. sajandi eesti nimekale muusikule, kes on just nimelt selle kirikuga kogudusega seotud, nii et selle tõttu me oleme uhked, et meil on ikka sellised sellised inimesed siin tegutsenud. Kahtlemata laiem avalikkus, noh, hea, kui ta selle mehe nimegi on kuulnud ja võib-olla see nimi seostub eelkõige just nimelt lipulauluga. Kaunistage meistrikojad kolme koduvärviga, mis ju tegelikult on peaaegu nagu teine rahvushümn meie jaoks vähemalt nüüd viimasel ärkamise ajal, 80. taastat lõpul lauldi seda küllaltki jõuliselt ja, ja palju ja innukalt. Nii et võib-olla ka selle tõttu n-võrgu nimi tuli nagu rohkem rohkem välja. Ja selles mõttes jah, avalikkust rahvas tuleb nagu teavitada ja on väga ilus plakat, suur plakat trükitud n-võrgust, seda on Taanis kõikidele maakonna koolidele kultuuriasutustele välja panna. Ja ma usun, et selle aasta jooksul paljud need, kes võib-olla ei ole sellest mehest suurt midagi kuulnud, saavad kindlasti teada. Ja muidugi üritusi on, on palju juba, mis seal päeval, 14. märtsil, kui on võrgu enda 100. sünniaastapäev, on ju ka meil emakeelepäev päev ja see on nagu tore kokkusattumused sellel päeval algavad meie maakonna gümnaasiumides, Raplas on endast kaks gümnaasiumi. Algavad sellised muusika, Lektooriumit, bussis tutvustatakse ka õpilastele võrgu elu loomingut, tegevust, lipulaulu ka laiemalt meie Eesti kultuurilugu selles kontekstis. Juuni alguses, kui on ju ka Eesti lipupäev, neljas juuni on neljandal ja viiendal juunil valas maakondlik laulu ja tantsupidu ja ka memme-taadi pidu pealkirjaga pärimuse pärlid. Ja selle raames on siis ka kirikukontsert Vigala kirikus elukaar. Mis siis on samamoodi nagu võrguaasta raames pühendatud Enn Võrgu elule tegevus, seda ka tema loomingule, sealt tulevad esitusele ka tema ilmalikud laulud, nii et tegelikult võrk on loonud väga palju nii vaimuliku ilmaliku sisuga laule. Ja võib-olla krooniks sellel aastale on siis 22. juuli son Rapla kihelkonna mäepäev Maarja-Magdaleena päev ja Me ajastasime sellele päevale meie juba traditsiooniks saanud Rapla rahvusvahelisse kirikumuusika festivali avakontserdi kus Tõnu Kaljuste on ette valmistamas Enn Võrgu oratooriumi valvake. Ta on kirjutanud teos eesti keeles, siis tuletab eesti keeles ettekandele, see on tema kõige ulatuslikum teos mis kahjuks on siiani täiesti tundmatu. Esimest osa sellest on nii võrk ise, Rapla kirikus 56. aastal kui ka Hugo Lepnurme seitsmekümnendatel aastatel esitada Tallinnas ja Raplas aga terviklikult ja esmaettekandes, ta tuleb siis alles 22. juulil kell seitse õhtul Rapla kirikus. Nii et, et ma usun, et see on kindlasti üks üks põhjus, miks ka võrguteema nagu sai laiemalt Rapla maakonna jaoks nagu välja toodud ja ja mul on väga hea meel, et nii maakonna juhid eesotsas meie maavanemaga Rapla vallajuhid, ka ka teiste valdade kultuurijuhid võtsid sellest väga hästi, selles mõttes nagu nagu tuld. Ja tulid nagu kaasa, et selline tore üritus meil saab toimuma, nii et ma vähemalt väga loodan, et kõik need plaanitud ettevõtmised ka teoks saavad. Soovin teile tõesti kõigeks selleks edu ja tore, et avastamist seoses envõrguga on küllaga. No ma usun ka, et kõik, kes tulevad kas ühele või teisele või või mistahes üritusele, et ka kindlasti ka õpilased tänased koolilapsed saavad midagi teada, midagi kuulda meie ajaloost, meie suurmeestest, nii et ma arvan, et see on ikkagi tulevikku suunatud tähendusega üritus. Homme kell kaks on pastoraadihoones ka päevateemasid ettekanded kõnelevad muusikateadlane Priit Kuuske dialoog helilooja Mart Jaanson. Klassikaraadios on Enn Võrgu 100.-le sünniaastapäevale pühendatud saade eetris neljapäeval, seitsmeteistkümnendal märtsil kell 21. 14. märtsil toimub Tartu Ülikooli aulas emakeelepäeva kontsert, mille peakorraldaja on Eesti segakooride liit. Emakeelepäeva kontserti korraldab segakooride liit juba teist aastat segakooride liidu liige Riho vaja. See on selline tore traditsioon, mille segakooride liit möödunud aastal algatas. Ja tõepoolest, juba vanade juurdunud traditsiooniliste ürituste kõrval on segakooride liit loonud mitmeid uusi. Ma nimetaksin uus aasta kontserti Pärnu kontserdimajas ja nüüd teist aastat toimuvat emakeelepäev avakontserti, seekord siis ülikooli aulas. Kes esinevad ja milline on kontserdikava? Kontserdi kunstiliseks juhiks on noor dirigent, mitmete auhindade stipendiumidega pärjatud Triin Koch. Kontserdi patrooniks on proua Ingrid Rüütel, kes esineb tavakohase kõnega ja esinejaid on kuus kuus koori Tartust, Tartu Ülikooli kammerkoor Mart Reiniku Gümnaasiumi iga koor. Esinejate hulgas on ka Eestis segakooride liidu segakoor. Eesti koolinoorte sega koor, segakoor veega tõrvast ja lastekoor Maarjalill. Kontserdikava on loomulikult koostatud eesti muusikast, sest tegemist on emakeele päevaga. Kõige olulisemaks teoseks kontserdil on Urmas Sisaskil tellitud kooripoeem emakeel ja seda esitab siis ühendkoor ja laval on umbes 160 inimest, nii et soovitan kuulama tulla, see on esiettekandel. Selle teose dirigendiks on Green. Dirigentidest võiks veel nimetada Raul Talmaril. Enne jäigi nimetamata segakoor noorus Tallinnast, mille dirigendiks on Eesti segakooride liidu juhatuse esimees Raul Talmar. Dirigentide hulgas on veel Lilian Kaiv, Kaie Tanner, Kadri Leppoja, Taavi Esko, Tiiu Loite, Ave Maria, Sild. Ja veel loeb vahetekste kontserdil Vanemuise teatri näitleja Merle Jääger. Jah, see peaks kontserti kava ilmestama ja niisugust kunstilist elamust veelgi suurendama. Lisaks Urmas Sisaski uudisteosele kooripoeem emakeel kõlavad kontserdil martsiimeri Ester Mägi, Eino Tambergi, Veljo Tormise, Olav Ehala koorimuusika. Kas sellel aastal on Eesti segakooride liit mingile konkreetsele mõttele ideele rõhku pannud, seda kontserti korraldades? Eesti segakooride liit on kavandanud selle traditsiooni jätkamist, nii et kontsert kõigepealt oli ta siis Tallinnas, eelmisel aastal, nüüd Tartus ja edasi hakkab see üritus rändama ühest maakonnast teise. Kuni kogu Eesti on siis läbi käidud. Kontserdi kunstiline juht Triin Koch on selle kava koostanud ja need tekstid peaksid kõik väärtustama meie emakeelt, meie eesti keelt. Enne jäigi nimetamata Ester Mägi siin mu rõõmuma, Mart Siimer homme Eino Tambergi hommik, Veljo Tormis tornikell minu külas üks huvitavamaid teoseid kindlasti kontserdil, samuti Urmas Sisaski Skilt peateos, aga peale selle veel tsüklist 10 kildu koorile mitmed osad segakoori noorus ettekandes ja Olav Ehala kodulaul tuntud hea laul. Aitäh Riho Leppoja selle intervjuu eest ja kutsume kõiki emakeelepäeva kontserdile, mis toimub 14. märtsil Tartu Ülikooli aulas algusega kell 19 ja kes ei saa tulla, siis klassikaraadio teeb kontserdilt ka otseülekande. Viljandi kultuuriakadeemias toimus sel nädalal igakevadine suursündmus muusikatriaad neeme Bunder, mis olid sellel triaadil peasündmused. Meie selle triaadi formaat on tegelikult olnud suures plaanis nagu analoogne, nagu ka varasematel aegadel, ehk siis ta on alati koosnevad kolmest päevast, mille sisse jääb siis kontserdilt, koolidesse, Viljandi maakonnas, siis siis ükspäev, kus on seminarid alati päevades, on muidugi loomulikult ka Ühismusitseerimised või Chamiseisse, nüüd siis meie kohvikutes, mis Viljandis on ja siis see peasündmus on loomulikult siis konkurss ja noh, me oleme seda siiani nimetanud nagu oma pilli konkus, kuigi seda peab nagu ka mõtlema, kuidas seda nime võib-olla tulevikus nagu öelda ja seekord siis nendes nõuetes on nagu selline punkt, mis on meie väga nagu isikupärane siis, et ega konkursist osavõtja peab tegema ühe rahvamuusika seada et kokku siis peakski olema nagu kaks lugu ja et nüüd neid lugusid siis ka hinnata, siis meil on alati ka selline väga väärikas žürii olnud kohal ja mis oli ju veel ka see aasta nagu erinev, võib-olla et oli võimalik ka internetihääletus läbi viia, kus siis olid kõikidele osavõtjatele need rahvamuusika seaded üleval ja neid saab ka veel praegu kuulata, kes nagu meie koduleheküljele tuleb. Seekord oli meil žüriis Mart Jaanson, Margit Peil, Jüri Leiten, Aleksander Väikse nukk, selle Kuura Jaak Johanson ja siis veel fääri saarte muusikaprodutsent, helilooja, muusik Christian Black, kes ka viis läbi väga huvitava seminari, muuseas kuidas väikerahvaste muusikud oma produktsioone võiksid produtseerida juba laial maailma muusikaturul. Kooli jaoks on kõige olulisem konkursi iseenesest ja siin meil oli ka seekord tegelikult nagu väikseid muudatusi, et kui eelmistel aastatel see kõik on olnud nagu ühes kohas, aga Viljandi kultuuriakadeemia muusikaosakonnas on kolm erinevat õppetooli siis kooli ja kirikumuusika popp jäts ja siis rahvamuusika ja seal on nagu mõistlik ega võimalik ju keerida akustilistele instrumentidele, seetõttu oli see alguses Viljandi Pauluse kirikus, kus sai siis just nimelt kas siis orelit mängida, klaverit mängida ja laulda ilma elektroonilise sekkumiseta, ütleme siis. Ja siis meie black box is teine osa, kus sai kasutada siis kõiki neid elektroonilisi võimalusi ja pika päeva lõpuks siis nagu ka selgusid muidugi võitjad. Sandra sillamaa võitis seekord, peaauhinnaks on 10000 krooni. Kätlin Jaago, see rahvamuusikaseade teise preemia, Silver Sepp 2000 see kinkekaardi kauplused, muusik meil olid, ma ütlen nagu väga erinevat preemiat siin juba välja pakutud, et muusikutel oleks nagu ja kõik saaksid ära märgitud siis veel interpretatsiooni preemia. Teine sai näiteks Taagne Escorp, mis tähendas siis 3000 kroonist kinkekaardi, kauplused, muusik, Taagne escort, tema oma loomingus baraiinati samuti laiemaks integratsioonipreemia sai samuti Kätlin Jaago. Tegelikult need preemiad on veelgi veelgi parimartistliku esineja preemia näiteks Sofia Rubina või parim interpretatsioon orelil Siret Heinaste või parim rahvamuusikaseade oreliperedes Stepanov. Värvika ansambli koosseis, Tanel kadalipp, vaimukaim seade Triin Noormann. Ja samuti nagu oli jutt, oli see internetihääletuse võimaluse siin figureerisid täiesti sellised nimed, kes žürii otsustesse ei sattunud. Aare külamaja Arno Tamm nüüd siin on meil väga palju nagu uudseid selliseid lähenemisi. Tavapärase konkursi formaadile, mis on üle maailma, tehakse kogu aeg ju väga palju erinevaid konkursse. Muusikatriaadid on teil pikem traditsioon? Just noh, see oli ka tegelikult juba 12. korda ja ka seekord oli tema voorus osaleja, et mujalt koolidest samamoodi Me laienemine kindlasti nii Lätti, Leetu kui ka Soome ja ka ilmselt Venemaa suunas, nii et, et siin on nagu arvatavasti see asi ka tulevikus on veel nagu suuremal kaalul. Homme kell neli esineb Tallinnas Mustpeade majas Eesti rahvusmeeskoor leedu kavaga Leedu dirigendi Vytautas miskinise dirigeerimisel. Kava tutvustab Joosep Sang. Eelseisev kontsert Vytautas meiskinisega kuulub ritta RAM-i ja külalisdirigendid. Neid külalisdirigente on aastate jooksul olnud RAMi ees juba mitmeid ja nad on toonud endaga kaasa tavaliselt väga huvitavat kavad. Me võime nimetada selliseid tegelikult laiemas Euroopaski tuttavaid nimesid nagu Joosep rats või Anatoli krindenkovi. Robert sund. Ja nende seas oli ka Kaspar sputnik, kellega Ram tegi nii tõhusat koostööd. Et sellest koostööst sündis ka ettepanek Kaspar Spudnišile tulla alates järgmisest sügisest koori peadirigendiks. Ja kui lähematest plaanidest rääkida, siis tuleb samas plaanis siia lähemal ajal tööle veel inglise dirigent Timoti Braun. Kuid kõige lähemas tulevikus seisab ees siis tõepoolest koostöö Vytautas miskimisega, kes on 954. aastal sündinud Leedu dirigent ja helilooja. Ja nii palju kui me teame leedu koorimuusikast, on vitt autos miskine sealse koorielu, üks väljapaistvamaid figuure, ta on dirigent. Ta käib sageli välismaal ja kodumaal loenguid ja seminare pidamas, korraldab erinevaid workshop, istub sageli riides ja töötab mitme kooriga ja viib neid koorega, sageli välismaale. Ta on toonud erinevate Leedu kooridega koju mitmeid väga mainekaid auhindu erinevatelt koori konkursitelt. Lisaks sellele, et vitt autos, miski neis on väljapaistev dirigent, on ta ka väga viljakas helilooja, eriti koorimuusika vallas ja ta on kirjutanud kogunisti 150 vaimuliku Motati. Ta on kirjutanud 13 missat, jaga magnifikaadi ja magnifikaatoriks neid teoseid, mis kõlab ka eesti kontserditel ning mis on pühendatud spetsiaalselt trammile. 60. sünnipäeva puhuks, on teos koorile ja orelile ja miskis repertuaaris on veel nii umbes 300 ilmalikule laulu, nii et tundub, et on tegemist väga tegusa muusikuga, kes on nii väljapaistev interpreet kui ka muusika looja ja kontserditel. Eestis on vabas programmis valdavalt just nimelt miskilise teosed. Niiskinise helikeelt võib iseloomustada, et ta on väga heakõlaline, väga meloodiline ja seal on küll kaasaegseid võtteid, kuid valdavalt siiski selline väga publikusõbralik muusika, kus on ka väga palju viiteid, näiteks džäss, armooniatele, kohati isegi popile, nii et ma arvan, et see võiks meeldida noorele publikule kindlasti ja igat sorti publikule, kes võib-olla pelgab kaasaegses koorimuusikas sellist äärmuslikku dissonants just ja kui väga kaugele ulatub vastavaid katseid. Aga lisaks tema teostele on veel kavas Leedu heliloojate Charlioonise kaltsase ja šiga aitise muusika. See kõik loob kokku sellise, minu meelest väga sobilikku terviku. Kus on, nagu öeldud, siis heakõlaline ja meile valdavalt tundmatu muusika esiplaanil. Täna ja homme toimub Tallinna ühisgümnaasiumi saalis. Eesti naiskooride võistulaulmine palunud stuudiosse Eesti naislaulu seltsi vastutava sekretäri Meeli Mülleri. Palun tutvustage klassikaraadiokuulajale seda üritust, mitu koori tänavu osaleb ja kas nad on pärit Tallinnast või üle kogu Eesti. Üritus toimub meil kolmandat korda, seega siis 97 osales meil 29 naiskoori, 2000. aastal oli juba 47 ja seekord on väga suur arv 50 koori, see on peaaegu pooled meie Eesti nais-ja neidude kooridest. Üldlaulupeol osales umbes 115 koori, nii et see on väga hea näitaja ja see näitab seda, et koolid on huvitatud sellisest võistlusest omavahel jõukatsumisest ja teiste kooride kuulamisest. Mure on meil üle, Eesti on Saaremaalt, on Ida-Virumaalt, Lõuna-Eestist, nii et kõik maakonnad, kõik linnad on esindatud ja meid rõõmustab, et nad on nii toredasti pakkunud meie ettevõtmisega ja loodame, et see jääb traditsioon kuniks ning ma leian, et viis aastat on täpselt see optimaalne, kui jälle uuesti sellist üritust teha. Ja seekord on see võistulaulmine pühendatud meie Eesti naislaulu seltsi 10.-le aastapäevale, mis just eelmise aasta lõpus toimusid sel puhul meil suured üritused, kontsert Kaarli kirikus ja nii edasi. Võistulaulmine on seekord nii nais- kui neidude kooridele ja vastavalt sellele on ka siis valitud repertuaar, kohustuslikud laulud, mis peavad silmas heliloojaid, juubilar, kellel on siis juubelid või sünnipäevad, 2005. aastal Veljo Tormis, Arvo Pärt, Eduard Tubin, Enn Võrk. Nii et meie raudvara on esindatud ja millised on need kohustuslikud laulud. A-kategooria naiskoorides on Veljo Tormise. Seal on me kodu B-kategoorias Eduard Tubin õhtulaul ja C-kategooria naiskoorides Enn Võrgu, Naabri, mari ning tütarlastekooride kategoorias siis Arvo Pärdi, Sway, Peeter ja lisaks veel Zoltan koday, Ave, Maria ja B-kategoorias on eesti rahvalaul vabal valikul. Žürii on kolmeliikmeline, jah, üks žürii liige on väljastpoolt vabariiki Läti Vabariigist, Aira Pirsina. Ja meile Eestist on Antsu Ots, keda kõik koorimuusikahuvilised kindlasti teavad kui rahvusmeeskoori dirigenti ja muusikaakadeemia õppejõudu ning Ene Üleoja, kes samuti on olnud pikka aega koorijuht ja praegu töötab muusikaakadeemias. Žürii seisab ees kahtlemata kaks väga rasket ja pikka tööpäeva Narva mõlemal päeval algab üritus 10 30 hommikul. Vahepeal on väga väiksed tillukesed veerandtunnised, kohvipausid ja läheb õhtuni välja kuni kella seitsmeni. Kui viimane koor lõpetab, siis on tund aega žüriil aega arutada ja teha. Kokkuvõtteid tuleb välja anda siis päeva jooksul 25 koori, kes kõik läbi on kuulatud, tuleb neile anda siis esikohad, esimene-teine-kolmas, koht või vastavalt kuidas see oli, otsustab, need on auhinnalised rahalised preemiad. Peale selle on veel väga palju meile eriauhindu, keda nüüd huvitab naiskooride kuulamine, kas igal inimesel on võimalik tulla ja kuulata seal ühisgümnaasiumi saalis seda võistlust? Jah, praktilisest võivad kõik muusikahuvilised tulla, kõik on oodatud. Kooli peauks on avatud, sissepääs on alates kella 10-st siis laupäeva hommikul ja pühapäeva hommikul. Ja mõlemal õhtul see pidulik lõpetamine ja autasustamine algab pool kaheksa kontserdiga. Aitäh. Eesti naislaulu. Seltsi vastutav sekretär Meeli Müller. Rein Rannapi organist, Aare-Paul Lattik on loonud ebatavalise ansambli. Lähemalt tutvustab ideed ja kontserti Rein Rannap. Mis žanrisse see kontsert kuulub? Ja see on, see on hea küsimus, et, et mis žanris ja siis kokku välja annab sageli asjad, mis ma teen, on, on kuskil žanrite vahepeal. Ma lähtun ikka sellest, et oleks selline huvitav, kergesti kuulatav, vaheldusrikas, moodne. Ühesõnaga, et kuulajaile meeldiks mitte ainult võib-olla eriharidusega kuulajaile, vaid ikkagi kõige laiemale publikule, et see on olnud aastaid mu eesmärk, nii ka selle kava puhul. Et need kõik, mis me esitame, siis klaverioreliga, need on siis loomulikult originaal seade, võib-olla kohati isegi töötlused, mis ma ise olen siis teinud, arvutis, valmis kribinud, osaliselt siis kasutanud noote, selliseid nagu kätte on võimalik olnud, saada aga osas ka lihtsalt plaatrivalt üles kirjutanud muusikat ja siis mõelnud, kuidas seda nende kahe pilli vahel jagada, see, mis hästi eksperimentaalvõib-olla isegi riskantne, näeb ettevõtmine, et no ega selliseid ansambleid klaverioral ei ole ju, Eestis pole kindlasti niimoodi koos mängitud ning muusikaajaloost on teavet ikka kunagi mõned sellised heliloojad vahel mõne teose kirjutanud ka klaveril orelil, aga neid me ei mängi, et need on kõik ikkagi uued oma seaded ja kava on valitud, pooled lood on siis klassika nii-öelda ja, ja pooled on klassikaline rokk. Need on lood, mis on kirjutatud sellisel rokkmuusika noorusvaimustuse ajal praktiliselt 70.-te aastate alguses kõik. Ja nad on nagu eder kriinideks igihaljast, eks asjadeks kujunenud ja Ma panen nad läbisegi need klassika rokiasjad, eks ju, just nagu rõhutada seda, et seal ei ole tegelikult suurt erinevust ja ka need klassikalised heliloojad, need on siis muus Sorskide püssi ja Philip kläs ühest küljest valitud selle järgi, et noh, mida annaks Taarja oreliga koos teha, kus oleks kus valmis kirjutatud muusika pakuks selliseid võimalusi muidugi põhimõtteliselt igat lugu teha, eks ole, ümber niimoodi jagad nad, kus oleks ikkagi nagu, nagu põhjendatud ja loogilisem see nende kahe pilli kokkuliitmine kolme klassikateose helikeel on ka nagu peaks haakuma sellega, mis me kuulame rokist siis ja sealt on võetud siis maika ult, Fildi tibular. Queeni Bohemian, Rhapsody ja Devis simus arsti ja klaas, need on tegelikult küll klaveripalad originaalis mitmendaks, vältinud automaatselt seda, et, et ei võiks oreli asju töödelda, et ma usun, et, et me teeme edaspidi ka neid kavu ja jõuab korreli asjadeni. Lihtsalt debiicii uppunud katedraal. Noh, see on selge, et, et see on kirjutatud klaveril, aga samal ajal ta räägib nagu orelist, eks ole, katedraali pillist ja Mousserstki Kiievi võiduväravad. No see on ka niisugune hästi suurejooneline ja ja üsna oreliheli on ju niisugune pikk ja kandev klaver, heli kipub olema lühike. Nii et siis on nagu vastastikku täiendavad teineteist. Kontserdid orel ja klaver, Rein Rannapi, Aare-Paul, Lattiku ka toimuvad teisipäeval Tartu kolmapäeval Pärnu kontserdimajas ning neljapäeval Estonia kontserdisaalis. Sarjast diplomaatilised noodid on tuleval nädalal põnev kontsert, kus vastandatakse soome ja Argentiina tangot hiiliva uus kontserdisarja suhteliselt radi, palun lähemalt, jah, seekord oleme toonud publiku ette kaks niisugust huvitavat nähtust nagu Soome ja Argentiina tango. Soome tango on muidugi mõjutatud Argentiina tango-st. Nad on ajalooliselt kujunenud täiesti diametraalselt erinevaks ja kui me oleme kuulnud soome tangot ja oleme näinud tantsitavad siin Eestimaal ka mingil määral argentiina tangot siis laulus, tantsus ja ka dramaturgiliselt kompositsioonis on see esimest korda publiku ette toodud niisuguse lausa vastane mina ja see on ka teatud määral võib öelda, et ka niisugune uurimuslik kontsertkavalehel on välja toodud, nende ajaloolised juured on tõlgitud nii Argentiina tango kui soome tango sõnad, igaüks võib teha omad järeldused tõesti nende vastandusest. Ja kui nüüd Argentiina tango on nii-öelda põhiliselt tantsu tango, kuigi seda lauldakse, aga rahvuskangelane Argentiinas on tango tantsija samuti nagu soomes on tangolaulja siis nimega Argentiina tangot tantsitavana. Nii et meie Argentiina tango spetsialisti Eduard korootini koreograafiat ja meil on ka dramaturgiliselt kompositsioonis ballaad temale, mis siis on kontserdi teises pooles ja see on peats olla tango etendus, seal on siis vahetekstid, on lavakujundus, mingil määral on valgusrežiid ja meile tulevad seda tegema Angeelika sopran, Mika Helenius, pandone hoone, klaver, Andero jagala akustiline kitarr ja Mauri Saarikoski viiul. On need mehed küll Soome päritolu, aga Mika Helenius pandanjoni õppinud Prantsusmaal ja väga palju kontsepteerib Euroopas just nimelt hinnatud pandononi mängijana ja Andero jagala kitarristina on küll Soome üks tunnustatumaid kitarristi, aga ta teeb ka väga palju koostööd Ladina-Ameerika muusikaga tutega ja on täiesti nende endi truppidesse kutsutud, niiet Nende meeste niisugune tunnetus ei ole mitte. Nüüd ütleme, et lihtsalt soomlane ja, ja mängib seda vaid, et nad on tõesti nendes maades kodus ja nad nende maade interpreetide kaga koostööd intensiivselt teevad. Tango kõva ka toimub kell kaks kontserti ja esimene on neljapäeval, seitsmeteistkümnendal märtsil kell seitse Tallinnas endises vanalinnateatris, nüüd sest teatris number 99. Järgmisel päeval reedel, 18. oleme Pärnus ammende villas. Klassikaraadio esitleb esmaspäeval, 14. märtsil kell 21, null viis on eetris otseülekanne euroraadio noorte muusikute kontserdilt Rootsist. Viimastest. Saate jooksul on euroraadio noorte muusikute kontsert olnud traditsiooniline ja seal esitletakse muusikuid, kes on just alustanud endale nime tegemisega professionaalsetes ringkondades ja viimastena aegadel pälvinud tähelepanu olulistel konkurssidel auhindade võitmisega. Teisisõnu annab esmaspäevane kontsert võimaluse tutvuda homsete tähtedega euroraadio. Noorte muusikute kontserdile on valiku teinud Euroopa Liidu noorte muusikute konkurss, mis on mittetulundusühing ja selle alla koonduvad pea 50 rahvusvahelist muusikakonkursi ja see organisatsioon loodi 1970. aastal eesmärgiga innustada andekat muusikute arengut. Organisatsioon muide korraldab ka üsna mahukat haridustoetuste programmi. Esmaspäeva õhtul astuvad Rootsi kontserdilaval üles kolm noort solisti. Kõigepealt soleerib Hamburgis 1988.-le Roostal sündinud viiuldaja Helen Pais, kes võitis Praha Kontchertiina konkursil aastal kakstuhatkolm esikoha. Ta on esmaspäeval esinevatest muusikutest noorim sellel Vaisson kontserdilaval esinenud juba kaheksandast eluaastast peale. Ja ta on ka üsna andekas pianist. Helen Pais soleerib esmaspäeva õhtul Tšaki romansis viiulile ja orkestrile f-moll. Telesolist, kes astub sel õhtul üles, on Hollandi oboemängija Christopher Bauman. Bauman sündis haagis 1981. aastal õppis muusika konservatooriumis hande printsi käe all ning on pärast seda õppinud veel ka dirigent. Tervist ja ta on ka kogenud. Orkestri kant on mänginud Hollandi noorteorkestris. Esmaspäeva õhtul soleerib Christopher Bauman Richard Straussi oboekontserdis. Viimane solist, kes astub üles esmaspäevasel Noorte muusikute kontserdil on Vjatšeslav Morozov, kes on sündinud 1983. aastal Peterburis, kuid kolis 90.-te aastate alguses koos perekonnaga Hispaaniasse. Chesteklazoff võitis möödunud aastal esimese preemia Venjovski noorte muusikute konkusel Poolas leerimisel Me kuulame Šosooni poeemi viiulile ja orkestrile. Noori soliste saadab Rootsi raadio sümfooniaorkester ja dirigendipuldis Hannes Stefan jõmm. Rootsi raadio sümfooniaorkester esitab edastada seal kontserdil veel lisaks ka Franspervede avamäng ooperile estrelatessoria ning helilooja neljandat ja ühtlase viimast sümfooniat. Esstuur alapealkirjaga Symphony naiiv, mis on valminud 1845. aastal. Ülekande klassikaraadios algab esmaspäeval kell 21. Nulliks. Eelmise laupäeva hilisõhtul toimus Müncheni moodsa kunsti pinnakuateegis Arvo Pärdi portreekontsert mis oli vääriliseks kummarduseks maestro tema juubeliaastal, samas ka kuulsa Müncheni kammerorkestri, selle hooaja tippsündmusi. Eile esitas Müncheni Meil on orkester peadirigent Christoph Poppeni käe all juba järgmise kava, kus mitmete aegade, itaallaste rubiini ja respiegi kõrval meenutades ka meie Olari Eltsi Suumann Aabendit siinmail minu poolt toodis, samuti ettekandele Maurizio Kaageli ulatuslik teos veel 2003.-st aastast, tas kontsert sooloflöödi-le, harfile, löök ja keelpillidele, solistiks kuulus Emmanuel Bachi. Ent Arvo Pärdi õhtul kõlas ju pinnakuateegi ro tundas ühtekokku seitse teost, Baieri raadio koorile kaasa tegemas. Kontserdist tehti raadiosalvestus DTM kollas pliiatsi, Darfiš Pianist, silge, ahven, haug solistina ja teised kammermuusikud Kaasas. Enne teede eumit veel kantus Britteni mälestuseks. Aga enne kontserti tutvustasid tärti publikule dirigent Christoph Vopen ja plaadifirma ECM juht Manfred Eicher. Nüüd on kantud täna ja homme Prantsusmaa Assisi Asso Müüris esitamas regiooni rahvusorkester. Nagu ka homme Dortmundi kontserdimajas. Nürnbergi Bachi orkestri ettekandes. Lisan veel Johannese passiooni tänase esituse treesteni pühavaimu kirikus. Eke hard klemm Damastreestanud sümfonietta ja kooriakadeemia koori Saksamaal PrantsusŠveitsis Austrias toimuv Pärdi esitusi järjepannu. Kuni kuu lõpul läheb neile abiks ka meie maania kammerkoor kontserdi treemelisi Innsbruckis ja Heidelbergi kevade festivalil. Ka Paavo Järvi seal juhatamas koos nendega Mereni toitši, kammerfilharmoonia. Aga kuidagi vaikne on Arvo Pärdi juubeliaastal, tema sünnimaal Eestis on plaanid, on selle tähistamiseks rahad esimene märk ehk Eesti muusika päevadel aprillis selle asemel, et Itaalias Torino septembri festivalil või Hollandis Groningeni is ja kus veel mujalgi On juubelid juba läinud sügisest peale väärikalt tähistatud. Rõõmustav on aga, et juba alates jaanuarikuu lõpust on inglise prantsuskeelses väljaandes Eesti muusikafestivalid 2005 maailmasse laiali läinud teave ülehomse tähtpäeva helilooja Enn Võrgu 100.-le sünniaastapäevale pühendatud üritustest. Väikeses maakonnalinnas plas järjekordsel Rapla kirikumuusika festivalil, tema oratooriumi valvake maailma esiettekandega ning keelpillikvartett Etti esitusega Rapla kirikus. Sõnumi leviku lähtepaigaks oli kuulus myydemm festival Prantsusmaal kannis. Ent näiteks Eesti Muusikaakadeemia pole n võrku tähelepanuga. Meenutame, et haisen stati Hain trio Austrias tegi mullu mais Austria raadiosaalis Jaan Räätsa uue trio number seitse maailma esiettekande tähistamaks Eesti astumist Euroopa liitu. Räätsas see trio, aga veel ka tema trio number kaks ja kuus on Haydni trio püsirepertuaaris viidud kontserdireisil ka ühendriikidesse. Muidugi on haigeid riius suur eesmärk, Haydni enda loomingu tutvustamine. Pidevalt esinetakse Haydni festivalil, ester asi lossis randa kõik Haydni 43 triot. Samas tehakse nendega plaadile plaanitud üheksast plaadist valmis sügisel järjekorras kuues. Aga veel üks põnev ettevõtmine käib Haydni hoopis vähetuntud loomingust. Need on 425 šoti lauluseaded Haydni poolt tehtud omal ajal ühe Edinburgh kirjastaja tellimusel ja nendest tuleb juba kokku 17 plaati. Esimene šoti plaadki väljas 27 lauluga. Laulud esitavad koos trioga Šoti lauljad Lorne Anderson, Jeremy McDougall. Suur väljaanne pühendatakse Haydni 200 endale mälestusaastale ning Robert nüanssi 250.-le sünniaastapäevale, sest hulk laule Ann Robert stsenadel meenutades Tõnu Kaljuste hiljutist väga menukat Rahmaninovi Vesbrite esitust Hollandi raadio suure kooriga amsterdami. Kontsert käib õhus. Lisaksin siia sotima naabrusest Manchesteris ühe huvitava esituse eile õhtust vene muusikast. Kas olete kuulnud vene helilooja Aleksandr kretsianiinovi Vesbritest? Eile kõlasid need Manchesteri koorifestivalil suure koori Sanš Rootsis Singers ettekandes George Williamsi juhatusel. Jeesuse püha nime kirikus. Viini Filharmoonikute on oma igakevadisel reisil New Yorgis. Seekord mängitakse maris Jansons käe all kaarnegi hoolis. Homme Kawaska Mahleri esimene jazz ümbergi kirgastunud voltima koor jäi dirigent Eriklassile eelmisel nädalal viimatiseks Ameerika mälestuseks. Eile juhatas ta juba kontserdi oma tamm filharmoonia orkestris Soomes Richard Straussi oboekontserdi solistiks oli Hamburgist kutsutud meie mees Kalev kuljus. Paavo Järvi on nüüd tagasi. Sind võttis neljapäev, reede täna kontserdid sama kavaga, kus Prokofjevi teise viiulikontserdi solistiks on just ois trekifestivali kaudu meie muusikutega koostööd teinud säravele lanna vaibas kriide kõlab esiettekandes ka Kevin potsi, uus orkestri lugu net. Ja lõpuks Porsaki üheksas. Neeme Järvi kavas üleeile Jöteboris oli aga Eduard Tubina viiulikontsert number üks solistiks Kauksi Ang. Maris Jansons äsjase nimetamise järel sobinuks mainida käes Chicago sümfooniaorkestrile homset külalisdirigenti ja see on märtsi suur juubilar maestro Pier vul ees. Ning Puleesi juhatab siin ka oma lugu. Riiv teine. Enne kui lõpetuseks jõuame kahe uue muusika festivali juurde, need on siis Helsingis ja Berliinis korraks Kopenhaageni, muide, ooperimajja Holmeni saarel sadamakail jaanuarikuule avatud uuele ooperiteatrile on jube täis hoog sees. Näiteks märtsi alguses täna õhtuni on teater andnud juba kokku 17 etendust uuema kahele lavale, lisaks on kasutusel juga kuningliku teatri senine ajalooline hoone seda eelkõige klassikalise kammerooperi ja balleti jaoks. Eelmisel laupäeval sündis esietendus Astor Beats olla tango Super Maria de Buenos Aires. Publiku huvi eriliselt suur. Kuni maikuuni on see laval koguni 28 korda. Dirigendi jamslik mängib ise samas ka pando neooni. Nimiosas laulab Iierrüüel Maria kõrval suurel laval kapool Rudersi Kafka protsess samuti menukas tükk, mis oli tellitud uuema aja avamise uudisteoseks. Helsingi muusika loovam kuni täna õhtuni 30 kontserti 15 maailma esiettekannet, sealhulgas Päsi, löödi käineni kammerooper pealkirjaga Helsingisse. Kohtumised heliloojatega Briti saartelt festivali peateema, kus Britannica ja täna kõige muu põneva kõrval Zoranzi legendaarse maraton, teose oopus, klavitsembalistikum esitus, inglise pianisti Jonathan Powell-ilt harukordne muusikasündmus, mille pianist viibel edasi neljapäevaks ka Peterburi Šeremetjevo lossi. Ning Berliinis neljandat korda juba kuulsaks saanud märts mosaiik kus meie Olari Elts sky nüüd ansamblit dirigeerinud ja näiteks Toivo Tulevi mängitud seegi vaid seni kummardasid Pierbuleesile Chintoshelsile liiter Snebelile viimase 75. sünnipäeva puhul festivali teemaks muusikat, tekst, hääl alati välisEuroopast põnevat muusika uudsest, seekord ansamblid, muusika, pressileiran, kes komposta festivalil avadexanberliiner, FSB-le ja filharmoonia suur ja kammersaal kontsert Haus Püha Risti kirik. Helgaja muusika, uudised, muusika, uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetis. Nii vanaajal teile sobival ajal filmiga ja tänasele helgaja saatele tegid kaastööd Priit Kuusk, Marge Rauna, Hedvig Lätt, Mirje Mändla, Karim kopra ja Virve Normet. Saate seadsid kokku helioperaatoreid Helle baasia, Katrin maadik ning toimetaja Kersti Inno. Aitäh kuulamast.