Helga ja muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetti. Distsipliini sobival ajal teile sobival ajal heligaja. Tere, head klassikaraadio kuulajad. Eetris käesoleva talve viimane helikaja. Mina olen toimetaja Karin kopra ja tutvustan teile tänaseid teemasid. Täna kell kuus esineb Tallinna raekojas Colorado viiuldatud klaveriansamblid. Steven Scotti juhatusel soleerib sopran Victoria Hansen. Sel teemal vestlesid Madis Kolk ja Marge Raun. Täna esineb Estonia kontserdisaalis Stockholmi Kuningliku Muusikaakadeemia Sümfooniaorkester Paul Mägi juhatusel. Salistan Johannes rastama tšellal. Paul Mägiga vestles Tiina kuningas. Homme kell seitse õhtul toimub Estonia kontserdisaalis Georg Otsa 85.-le sünniaastapäevale pühendatud kontsert Südamelaul. Kersti Inno usutles õhtujuhti. Aarne Miku. 21. märtsil kell 17 etendavad Niguliste muuseum-kontserdisaalis Neeme Bunder ja noored vanamuusikud keskaegset ministeeriumi Taanieli mäng. Mirje Mändla vestles Neeme Bunderiga. 23. märtsil kell 19 leiab Estonia kontserdisaalis aset romantiline kevadkontsert, kus esineb kaitseväe orkester Petersoni juhatusel. Klarneti solistiks on Toomas Vavilov. Kannatuse ajal, 24.-st 26. märtsini tuleb Pärnus, Tallinnas ja Tartus ettekandele tšakina rassini suurteos Stavat mater. Andres Uiboga vestles Marge Raun ja saate lõpu poole Ilme kahest balleti uuslavastusest. Vanemuises esietendus ballett suveunenägu Felix Andersoni ja teiste heliloojate muusikaga ning Fugofanaari koreograafiaga loodigi Hedvig Lätt. Neljapäeval esietendus Estonias järgi juuribamose balletti Shannon Rose iiri armastuse lugu Jean Sibeliuse muusikaga ja saate lõpuks Priit Kuuse muusika uudised maailmast. Kuid kõigepealt tuleb juttu kahest uuest albumist. Möödunud kolmapäeval esitles Eesti rahvusmeeskoor ja Tartu Ülikooli akadeemiline naiskoor Ester Mägi uut autoriplaati. Laulupuu kohal käis Tiina-Mai pooman. Toomas Siitan tutvustab Eesti filharmoonia kammerkoori CDd Sergei Rahmaninovi teosega kogu öine teenistus. Toomas Siitan iga vestles Kerstin head kuulamist. Kolmapäeval, 16. märtsil toimus rahvusmeeskooriharjutussaalis helilooja Ester Mägi autoriplaadiesitlus. Värskel autoriplaadil kõlab Ester Mägi koorilooming Eesti rahvusmeeskoori ja Tartu Ülikooli akadeemilise naiskoori esituses. Plaadi valmimisest räägivad nüüd lähemalt dirigendid Vaike Uibopuu ja Ants Soots. Meie plaat kahasse rahvusmeeskooriga on õnnelik juhus. Meil mõlemil oli kavas päris palju Ester Mägi loomingut, siis tekkis meil Ants Soots ikka selline mõtteviis, et kas ei võiks olla ühel plaadil ka peale meeskoorilaulude, mõned naiskoorilood ja Ester Mägi ise soovitas, et ülikooli naiskoor võiks seda teha. Laulud ei olnud kergete killast ja ülikooli naiskooril on võimalus olnud laulda tema ühte väga põhjapanevat teost setu rahvalauludele vahtralt valge pilve pääle, mida me juba 10 aastat tagasi esitasime konkursil riivadel kardas. Ja nüüd hiljem oleme õppinud keeta samuti setu rahvaviisile üles ehitatud setu itk. See on niisuguse tunnetusega, mida on võimalik kogeda siis, kui laulad ja, ja kui saad hästi selgeks, siis on selline tunne, et see on üks osake sinust. Aegade jooksul on tal olnud mahti ka koorimuusikat kirjutada ja see on väga täiuslik, see on suure meistritöö. Nii et suur tänu talle. Kuidas te iseloomustaksite, Ester Mägi? Selline väga malbe, väga naiselik, väga kaunis liigut, mis mõttes kõik on puhtad, kõik on sellised ennast tahaplaanile hoidvad? Jaa, ta vabandab kogu aeg. Selline väga, väga armas inimene. Kas teil on sellel plaadil ka mõned teie jaoks erilised teosed? Üks teos on eriline, selle laulu pealkiri on ühele lapsele ja ta täiesti instrumentaalne. Aga ta loob erilise meeleolu ja see on eriline selle poolest, et faadi s ja faa esinevad kõrvuti ja see peab tulema välja ja sellel on oma tähendus, ilmselt nendel nootidel on oma tähendus ja on ka nendel kõladele oma tähendus. Need ei ole absoluutselt koorilaulu moodi aga kui see tulemus kätte saadakse, siis on tõesti väga eriline, nii et kuulake seda hoolega. No kuidas te iseloomustaksite neid lugusid, mis on nüüd praegu siin plaadil jahmunud Ester Mägi nägu Ester Mägi nagu on selline, mis ei ole vahetatav mitte kellegi teisega. Tema jaoks on muusikas kõige tähtsam poeesia. Omamoodi filosoofiale kasutab väga süvaväärtusega tihedaid luuletusi ja tema helikeel siis kannab seda kõik elasid. Ja võib-olla sellest valimisprotsessist ka tegelikult seal repertuaari. Me kandsime ette 2002. aasta algu kujuri Ester Mägi juubelikontsert. Ja sealt hakkaski tiksuma, et Ester Mägi looming tuleb jäädvustada. Amenet praegune uuem koos sees sai ühe terviku mulje ühe arusaamise Ester Mägist, mis oligi mu eesmärk. Nad said osa ühest võib-olla seni kogematust eetikast ja lähenemisest ja see omakorda tegi ka vaimselt küllalt pingutavaks selle protsessi. Kõneleb Ester Mägi. Tänasel päeval ma kõigepealtsugune ilus kevadine päev ja minule enesele põne õnnelik päev. Ma pean ütlema, et kõikidele suur aitäh, et niisugune plaat on ilmunud kõigile neile, kes osalesid selle plaadi tegemisel. Kõigepealt kaks koori, minu arvates see kooslus on väga hea, mulle see meeldib ja ma olen nii uhke, et niisugused koorite esitleda. Siis tänu Maido paadikul kes väga terase ja tundliku kõrvaga kontrollist nii kõlamusi proovinud. Ma tänan, Piret Aidulat, siis aitäh poole mujale, kes sirutas seksi. Olge tänatud. Ester Mägi autoriplaadist rääkisid Vaike Uibopuu, Ants Soots ja Ester Mägi. Erika firmalt harmoonia mundi ilmus hiljaaegu neljas plaat koostööst Eesti filharmoonia kammerkoori ja pool hiljeriga sedapuhku Rahmaninovi tuntud suurteosega, mille pealkiri vajaks kõigepealt lahtiseletamist. Palusin seda teha ja plaadi kohta oma arvamust jagada. Eesti Muusikaakadeemia professoril Toomas Siittonil. Seda tuntakse nime all kogu ühine teenistus või vene keeles siis teenija selle nime taga on tegelikult siis üks õigeusu liturgia, terve aasta erilisemaid teenistusi, mis toimub siis ülestõusmispühade-eelsel tööl ja kus siis tõesti õhtune Vesperia ja hommikune matutiin saavad kokku niisuguseks kogu öiseks tsükliks, nii et seda peetakse tõesti ainult üks kord aastas. Ja seega natukene seletab, miks on Rahmaninovi selle erilise teenistuse jaoks nii erilise muusika kirjutanud. Nii et see on tõesti eriline mitte ainult et kogu vene muusikaajaloo kontekstis, vaid ka õigeusu liturgia kontekstis. Ja see on ka väga armastatud teos, seda on palju ette kantud. Jaga, plaadistatud ja enamasti plaatidel oleme me leidnud nimetuse Vespers, nii et see on seesama lugu. Jah, see on niisuguse nimega käibel selle tõttu, et Lääne liturgias ei ole üldse vastavat teenistust. Ja selle tõttu ei ole ka nime sellele aga tegelikult, et ta ei sobi sellepärast, et, et Vesper on ainult üks osa sellest teosest, pealegi Vesbrit peetakse ju iga õhtu ja, ja see on tõesti täiesti erilaadne teenistus, nii et ma kasutaks ikka ka eesti keeles seda kogu eest teenistust. Mille poolest nüüd see plaat eristub paljudest teistest selle teose salvestustest? No see on minu meelest üks väga õnnestunud kombinatsioon niisugusest ida ja lääne kultuuritaustast, mis siin Eestimaal kokku saab, ma olen kuulnud seda mitmete vene kooride esituses ja näiteks just hiljaaegu kuulasin ka Oxfordi King's kolledži koori esituses. Ja need on, on erinevad, need on täiesti täiesti erinevad maailmad ütleme, üks inglise koor, tegelikult tal on muidugi väga raske tabada seda, seda kultuuritausta, seda hõngu kogu seda stiili eriti just nimelt seda reaalselt värvingut, mida see muusika hädasti nõuab. Aga siin on nüüd niisugune tore kombinatsioon, kus on inglise dirigent ja üks koor, kellel on tegelikult väga sügav kogemus nii nii idapoolsest kui läänepoolsest kultuuritaustast ja kes tõesti annab võib-olla niisuguse õnnestunud kombinatsiooni või õnnestunud sünteesi nendest kultuurikeskkondadest filharmoonia koori vaieldamatu pluss nüüd näiteks teiste Lääne-Euroopa kooride ees on see, et enamus lauljaid räägib vene keelt. Ta on elatud siiski kuigivõrd selle keelekeskkonnas on kogetud selle keelekeskkonda ja see on lauldes kohe kuulda. Ja samuti mingisugust sellist autentset hõngu on kogetud sellest vene kultuurist hoopis rohkem kindlasti kui sellega mõni inglise koor kiidelda saaks. Muidugi väga imetlen seda, kuidas see plaat on ka välja antud ja valmistatud, väga professionaalne helirežissööritöö, see on niisugune omaette tartus harmoonia mundi puhul, nii et filharmoonia kammerkoor on hakanud ka sellepärast hoopis kaunimalt kõlama veel oma viimase kümmekonna aasta plaadistustel, et on võimalik lihtsalt koostööd teha maailma tipptasemel režissööridega. Aga tõesti, ka see väga mitmekülgne vokaalne kogemus, mis sellel kooril on, see lihtsalt sobib selle teose jaoks, see on just niisugune reaalne kogemus, millel on mitte ainult erinevad kultuuritaustad, erinevate kultuuripiirkondade taustad, vaid seal on ka, ütleme kui me paneme kokku niisuguse tõelise kunst, muusika ja kas või näiteks tormise sellise folkloor Se laulmise kogemuse. Et ma usun, et päris vokaalse kogemuse mitmekesisuse poolest ei ole sellist tipptasemel kooride hulgas isegi võrdselt koguma ilmas filharmoonia kammerkoorile. Selle väljaande puhul on omaette väärtus ka plaadid, kleit. Jah, tõesti, see on selliste tippfirmade puhul täiesti obligatoorne, noor näeb, et see on lihtsalt esteetiliselt välja antud ja sinna on on tellitud kirjutised, mis on sagedasti täiesti omaette väärt tusega. Noh, viimastel aegadel on üsna tavaline, et näiteks plaadi buklettidele viidatakse ka teaduskirjanduses. Et see on tõesti täiesti tõsiseltvõetav väljaanne omaette mille Üheks oluliseks osaks on, on see teksti ja pildimaterjal, mis sealjuures on nii, et see lisab asjale ainult Tartust, aga muidugi muusikaline teostus on see see peamine, nii et siin on nagu see kuue ja nööbi vahekord. Ja muusikaline esitus on ikka selle kuue osas. Aitäh Toomas Siitan. Lähipäevil peaks plaat ka meie poelettidele jõudma. Klassikaraadiost saab seda kuulata eeloleva teisipäeva albumi tunnis algusega 14, null viis. Ja täna kell kuus esineb Tallinna raekojas Colorado viiuldatud klaveri ansambel Steven Scotti juhatusel. Soleerib sopran Victoria Hansen. Kontserti tutvustab Madis Kolk. 1995 kui Colorado poogen klaveri ansambel või on võimalik tõlkida ka viiuldatud klaveri ansambel inglise keeles Baud piano ansambel oli esimest korda Eestis siis üllatus oli päris suur. Mäletan, see kontakt oli Lepo Sumera kaudu, kes oli Ameerikas Stiina Scottiga kui saanud ja nii tekkis idee, et, et tema on samme, tuleks ka Eestisse. Ja alguses oli päris palju seletamist imestamis, et mis see tegelikult on ja ma mäletan, näiteks pidi esitama kontserdisaalide juhtidele ansambli poolt ette saadetud ametlikud sertifikaadid. Hinnalistel klaveritel ei tehta viga, kui 10 inimest sorivad nendest lahti võetud ilma kaaneta klaverikeelte vahel Colorado pautjana. Ansambel koosneb helila stimenskotist ja tosinast kolledži tudengist, kes siis ilmselt aastast aastasse vahetuvad. Nad käivad päris palju mööda maailma kõige tuntumaid uue muusika festivale ringi. Ansambel mängib peaaegu ainult Stiina Scotti enda muusikat ja nii ka seekord, sest et noh, see on ikka niivõrd omapärane nähtus, et olemasolevat repertuaari lihtsalt ei ole. Mispärast ansambli külaskäiku Eestisse juhtus, oli see, et siin leidus nii palju sellest mängulaadist vaimustunud inimesi, et tuli kokku eesti poogen, klaveri ansambel siin vahepealsetel aastatel andis päris palju kontserdi mööda Eestit ja jõudis ka Ameerikas esinedes Colorados, jaga San Franciscos nii üksi San Francisco ühes suuremas kontserdisaalis koos Colorado ansambliga eesti ansambli juht oli Timo Steiner-Aga Stevens. Ta oli ansambli ettevalmistuse juures. Nüüd on hästi ime Scotti ansambel siin tagasi ning eriti märkimisväärseks on seekordsel visiidil, et põhiteos, mis kõlab kontserdil Stephen Scotti sügavikud Deep Space, siis on siin lausa maailma esiettekandel. See teos valmis tal tema pikaajalisel loomingulisel lähetusel või residentsis Nalja vanaaegses pargiga villas. Ja noh, ta on tegelikult üks Ameerika 20. sajandi täiesti nimekas helilooja, nii et see on ka väike Ameerika muusikaajalugu, mis siit Eestist läbi käib. Ja võin veel öelda rahustuseks, et see 10 inimest ümber klaveri toimetavad ja see on päris keeruline koreograafia, kuidas nad üksteisele ette ja erinevate jõhvide ja nööride ja vibude ja John Gatesi stiilis väikeste kummipuutükkidega keelte vahel üldiselt pehmed materjalid. Et see võib tunduda, et tegu on Taali punktide Kilk 100 konksudega, nagu mõnikord noh, on ka sedasorti väga huvitavat nüüdismuusikat. Acastiivin suudab selle eripärase tehnikaga saavutada tegelikult meloodilise ja kohati võib-olla isegi New õitši meenutava, aga väga avara ruumitundega, sest klaveri sisemas ongi see avar ruum, kõik vastu kajab. 10 inimest teevad nii, et see on tegelikult väga arusaadav ja meeldib muusika, mida nad teevad, nii et ma usun, et see on huvitav kogemus ka nüüd uuesti üheksa aastat hiljem. Ei, iga ja täna õhtul esineb Estonia kontserdisaalis Stockholmi Kuningliku Muusikaakadeemia Sümfooniaorkester eesti dirigent Paul Mägi juhatusel. Kuninglikud Muusikaakadeemia, Rootsi suurim ja vanim muusikakõrgkool, mis asutati 2000 18. sajandil kuningas Gustav kolmanda poolt. Orkestrile on aastas neli kuni viis harjutussessiooni ning dirigentide ringi kuuluvad Sixten Airling, Jorma panula, prajenbraistmen, Sigrid Köler, Gennadi Rostestanski, Leishee Kersten, Manfred Haanek, Paul Mägi ja teised. Iga harjutus perioodi lõpetab kontsert kooli saalis, millele järgneb kontsert mõnes suuremas kontserdipaigas. Seekord esinetakse Lätis ja Eestis. Eile Pärnu kontserdimajas ja täna kell seitse õhtul on kontsert Estonia kontserdisaalis. Enne kontserte oli telefoniühendus dirigent Paul Mägiga. Millised teie sidemed selle kollektiiviga senini on olnud? Võib öelda, et väga tihedad ja produktiivsed olen selle kavaga nüüd juba neljandat korda selle orkestri ees. Ja viimane kava oli Stockholmi kontsert füüsetis sügisel, kus peateoseks oli Šostakovitši viies sümfoonia ja selles mõttes on väga toredad kontaktid. Milline on nende kontsertide kava, mis nüüd ka eesti kuulajateni jõuab? Kontserdikava on väga rütmikat, võib öelda, võib-olla sellise üldistusena, alustame Ameerika rootsi helilooja Daniel nelsoni teosega, mis juhatab kontserdi sisse. Teiseks teoseks on Jonas Kokose tšellokontsert mida mängib Johannes rozdamo, soomlane, kes siis õpib Rootsi kuninglikus muusikaakadeemias väga tugev tšellist. Kontserdi teises pooles esitame Igor Stravinski. Teose Kevadpühitsuskava on mängitud eelmisel nädalal Stockholmis Rootsi raadiosaalis Pervalt alla, mis väga edukalt samuti neljapäeval. Ja sealt edasi siis juba Pärnu ja Tallinna. Tore on see, et need kontserdid on Eestis tasuta. Jah, sellise võimaluse Rootsi riik on leidnud, et need kontserdid on täiesti tasuta ja avatud kõigile ja see on ühtlasi ilmselt ka pedagoogiline eesmärk, sest muusikud ei ole veel ametlikult professionaalid, kuigi tase on väga kõrge ja seetõttu rõõmustame publikut lihtsalt niisama mängida. Aitäh, dirigent Paul Mägi ja soovime teile edu. Surnu. Stockholmi Kuningliku Muusikaakadeemia Sümfooniaorkester esineb täna Tallinnas Estonia kontserdisaalis. Kontsert algab kell seitse õhtul. Sülgaja homme toimub Estonia kontserdisaalis kontsert Südamelaul, mis pühendatud Georg Otsa 85.-le sünniaastapäevale. Arne Mikk, teiega seeri klassiga panite selle kava kokku, mis põhimõtetel sai see programm kokku pandud? No me üritasime kava esimeses osas näidata neid lõike ooperimuusikast, kus Georg Ots oli kunagi kaastegev ja teine pool siis on operetižanrist, jaga üks laulukene Arro kodulinn Tallinn. Sellest žanrist ma rohkem ei võtnud, sinna me tahaks ta kajastaks Georg Otsa laulja isiksust võrdlemisi mitme tahu pealt. Seekord on muidugi lauljaiks juba uus põlvkond. No need keegi ei ole Georg Otsa kunagi elusalt laval kuulnud ja tegelikult üldse Georg Otsast rääkida on väga raske. Palju toredam on teda kuulata, mõned inimesed tänapäevani ei saa aru, miks midgi otsani armastame. Aga mida rohkem seda kuulad või mõtled tema loomingu peale? Kui haruldase diktsiooniga ta esitab ükskõik millist laulu või aariat milliseid värve ta kasutab, tähendab, siis saad aru, et teda kopeerida, jäljendada ei ole võimalik, peaks ainult neid printsiipe omale eeskujuks seadma. No sel kontserdil saab siiski natukene kuulata ka Georg Otsa Ütleme, kusagil üks kuus-seitse-kaheksa minutit me tahaksime näidata videofragmente Georg Otsa Tiprollidest esimeses pooles, siis ooperites ja teises pooles kergemas žanris ja vahepeal ka tema enese hääl, nagu jutustajana on sinna vahele pandud ja ma arvan, et ka visuaalselt tema paremat rolli, näod või rollide olemus peaks publikuni jõudma. Kes on aga need noored lauljad, keda olete sellele kontserdile kutsunud esinema? No me tahtsime kindlasti, et teeksid kaasa nii Lauri vasar kui Juhan Tralla, kes praegu töötavad välismaal, aga kellede isadega Georg Ots laval koos laulis Nendele lisaks ka üks tema preemia laureaat Aare Saal. Siin. Ja siis päris noored Angeelika, Mikk ja juuli Lill teevad siin Rigolettot ansamblites kaasa. Tiiu Laur laulab lõbusat leske ja kaks noort lauljat on Moskvast. Need on Tatjana Pedžsnikova ja Vitali B või mõlemad Novaja OP. Pärast üks uus ooperiteater keset Moskvat ja Eri Klas kutsus Vitali pihla, ei möödunud aastal meil siin talupoja aus Alphiad laulma ja tänu sellele koostööle nüüd katse Novaja Opera korraldab Moskvas kuuendal ja seitsmendal juunil Otsa mälestuskontserdid ka Moskvas. Need, kes otsa omal ajal ise kuulnud, näinud, nendele ei pea otsa fenomeni lahti seletama, aga kui nüüd noorele põlvkonnale ütleks, mis otsa fenomen oli? No ikkagi see sisuline sügavus või antud teose väga täpne tõlgitsemine kui me kuuleme mingit väikest laulu, näiteks vana valss ja ühe 30 sekundi pärast, Georg Ots räägib, et ma mäletan seda valssi ja pommi vaels. Vaat selles samas sõnas ma mäletan, see ei ole lihtsalt üks sõna, tema ei laula mitte räägi vokaale või toote, vaid nendes esinemistes on üks, üks sõnum, üks jutustus, tänapäeval öeldakse stoori, mis annab edasi selle teose olemust ja mille kuulaja võtab vastu see nagu üks telepilt, mis tuleb ka raadiolaine kaudu meieni. Ja see kujundlikus või selle muusikamahuliseks muutumine on üks Georg Otsa phenomena, rääkimata tema sportlikkust, lavakujust ja eredatest rolli tõlgitsemistest. Aga ikkagi selles hääles on juba see põhiprobleem olemas. Ja nagu kuulus lavastaja Boris Pokrovski ütleb, et intonatsiooni värvi mõttes õieti lauldud taas on juba 50 protsenti õieti mängitud stseeni ja Georg Ots sellest alati lähtus, siis ta hakkas mängu tegema, ta kunagi rabelenud, väliselt oli suhteliselt selline askeetlik teadis selle pausi või selle sosinal hinda ja ta hoidis inimesi oma kunsti- ja oma hääleja oma lavalise esitluse lummuses. Ja seda kõike peaks meile meenutama ka pühapäeval toimuv kontsert Südamelaul. Ma tahaks väga loota, et see õhtu toob jälle Georg Otsa hetkeks meie silmade, et D ja tema sünnipäev ju alati kattus kevade tulekuga ja ma arvan, et see on üks südantsoojendav, et kui me koos kevadega kuulame Georg Otsa laulu või mõtlema temale vähemalt Kontserdil esinevad siis kaheksa noort solisti koos Tallinna Filharmoonikute ka eriklassi ja Erki Pehki juhatusel ning klassikaraadio teeb kontserdist ülekande. Lisaks on klassikaraadios esmaspäeval Georg Otsa sünnipäeval terve õhtuprogramm pühendatud Georg Otsale algusega kell 19. Null viis kuuleme kahetunnilist saadet, milles suurt lauljat meenutavad tema kolleegid Estonia teatrist. Saade on valminud viis aastat tagasi ning pärast seda Georg Otsa veel terve tunni jagu laulmas. Ja esmaspäeval näeb kell 17 Niguliste muuseum-kontserdisaalis keskaegset müsteeriumit Tanja mäng mida esitavad noored vanamuusikud Neeme pundar juhatusel. Sellest kõneleb lähemalt projektijuht ning ka Viljandi vanamuusikafestivali kunstiline juht Neeme pundar. See kontsert juhatab tegelikult sisse 20. Viljandi vanamuusika festival see taanile mäng, mis nüüd Nigulistes kõlab, on nagu selliseks väikeseks eel häälestuseks kõikidele festivali teistele kontsertidele, mis hakkab siis toimuma Viljandis ja kus on seekord väga suur osa just etenduslikel kontserditel, esmaspäeval siis hakkab kõlama Taanieli mäng, see on keskaegne müsteerium ja tegelikult on seda Eestis ka mängitud. Hortus Musicus on seal isegi lausa plaadistanud aastas tagasi. Et see versioon, mis hakkab kostma, on selles mõttes eriline, et seal löövad kaasa lapsed. Meil on suur ansambel või ütleme, sõdur kester, kus mängib umbes 50 noort vana muusikut ja siis üks osa lisaks veel tantsib. Ja siis üks osadel laulab, tegelikult on ikkagi tegemist analoogia tuua siis nagu vaikselt nagu sellise ooperietendusega sedaanile mängimist ajaliselt ka soovib kenasti kokku just kannatuse nädalaga keskaegne heelium siis nagu teemad vähemalt sinna lähedane ja kõik lapsed, siis tulevad meil kuku Saaremaalt ja Hiiumaalt ja Tartust ja Tallinnast ja Viljandist ja Otepäält. See etendus iseenesest on niivõrd ilus ja õilis. Mulle küll tundub, et selliseid kauneid elamusi on meie elus ikkagi suhteliselt, nagu vähem sõnumi mõttes on, on loomulikult religioossetel inimestel sõnum olemas, kuna tegemist on siis vana testamendi ainelise süžeega. Kindlasti kogu see asi kokku ilus värvikas tegevust on üsna palju näitlemist ma ei tea, see on küll sobiks kõikidele. Keskaegset ministeeriumit Taanieli mäng on võimalik vaadata esmaspäeval Niguliste muuseum-kontserdisaalis algusega kell 17. Ja tänavuaastase kevade neljandal päeval leiab Estonia kontserdisaalis aset romantiline kevadkontsert kus esineb Eesti kaitseväe orkester ning klarnetisolist on Toomas Vavilov. Orkestrit juhatab Peeter saan. Meil on hetkel telefoniühendus solisti endaga. Toomas Vavilov, mida kavatsete esitada sellel romantilisel kevadkontserdil? Ma esitan Carl Maria von Weberi klarnetikontserdi number kaks Es-duur selleks väga tore lugu ja see on kirjutatud Carl Maria von Weberi heale sõbrale väärmanile. Seda muidu tavaliselt esitatakse sümfooniaorkestri saatel, see on selge, aga see puhkpilliorkestris mängimine ei ole mul päris esmakordne kogemus. Aga see on sellepärast tore. Kalbärman oli ju ise hästi kuulus sõjaväe esiklarnet just niisugune puhkpilliorkestrimees, et võib-olla siis niimoodi saavad lugu ja mingid Rakvere kokku, mida sellel loodud minu jaoks varem ei ole olnud. Temal oli esimene muusikaajaloo suur virtuoos plannetil plaanid on ju teatavasti väga noorpill, umbes 310 312 aastat vana. Tema valmimisaasta on täpselt dateeritud ja see on selline peadpööritava romantiline peatuid, pirtoosne teos. Tehniliselt on ta ikkagi väga keeruline ja, ja tegelikult ma selliseid lugusid väga armastan. Kas kaitseväe orkestriga on teil enne ka koostajad olnud? Väga minimaalselt, ma olen paar korda mänginud, kui nad päris alustasid, oli pärast taasiseseisvumist esimene aasta, kui paljud eakad seal käisid abi, ta on ikka hea orkester, seal on väga professionaalsed mängijad ja dirigent on muide endine klarnetimängija, mis ma arvan, et teeb ka ikkagi selle esituse ja, või noh, minu jaoks ikkagi väga lihtsaks, ma loodan. Kas romantika kuulub alati teie kevadesse? Aitäh Toomas Vavilov. Ja Vaikse nädala sündmusi ilmestab suurteos Rossi. Kinnistabatmaater lähemalt räägib produtsent Andres Uibo. Kristliku maailma nii-öelda kõige tähtsam nädal siis nädal, mis on täis kannatusi, mis lõpeb Kristuse ülestõusmisega sellel perioodil on kogu maailmas on väga aktiivne kontserdielu ja need pühad on väga palju heliloojad ikka jälle pannud kirjutama nendest sündmustest, mis siis 2000 aastat tagasi sündisid illuerosiilid. Enamik inimesi tunnevad peamiselt muidugi ooperiheliloojana, kellena tegelikult aga on, kuid vähem teatakse, et ta on kirjutanud ka mitmed sakraalmuusikateosed, tippteosed ja kahtlemata suurim Nestor siis Stabat mater tabab Matheron, muusika teos. Mida siis õieti arvatakse, et vaiksel laupäeval siis kui Kristuse ristilöödud ja ülestõusmist ei ole veel olnud väljendatakse läbi selle ematundeid, kes siis oma poja kaotus pidi säärasele üle elama. Rosiini sabad Mather oma esmaettekandel sai väga suure tunnustuse osaliseks. Kuid oli ka nurinat, nurinat, et Rossini kui ooperihelilooja tõi sisse siia ka võib-olla natuke niukseid vallatumaid meloodiaid ja kõikidele kirikuisadele need omale ajal ei olnud päris meeltmööda või päris vastuvõetavad, aga see on ka arusaadav. Sest tänapäeval me kuulame seda üsna niisuguse kõrvaga, kui väga head ja väga toredat muusikat nii-öelda tänasele inimesele. Midagi ekstreemset ei ole. Rossinistabat Maater, mille esitavad tütarlastekoor Ellerhein, Eesti rahvusmeeskoor, Eesti riiklik sümfooniaorkester, sopran Olga kondinaa ja metsosopran Galina Sid Orenko Peterburist. Tenor Mati Turi ja bass Uku Joller ning dirigent Nikolai Aleksejev toimuvad neljapäeval, 24. märtsil kell 19 Pärnu kontserdimajas. Reedel, 25. märtsil kell 19 Estonia kontserdisaalis ja laupäeval, 26. märtsil kell 19 Vanemuise kontserdimajas. Vanemuises esietendus ballett suveöö unenägu, mille lavastaja on külalislavastaja Belgiast. Huugafanaari tants annab suure vabaduse interpreteerida. Nii on öelnud lavastaja huugafanaari. Vanemuise teatri peaballettmeister Mare Tommingas sõnul on fuga fanaari fantastiline balletilavastaja. Mulle tundus, et tema koreograafiline käekiri on hästi põnev, hästi uus, hästi hariv noorele trupile ja sellepärast on ta nüüd siin. Mulle meeldib, et Hugo on võtnud lisaks tuntud Mendersoni muusikale siia etendusse sisse ka näiteks muusikat Palfiksonist, et see on ehmatav, eks ole, on ka Prokofjevi roomest jõuljastan Verdi Nabucco ost filmis tuulest viidud. Ka on väga tehnilist muusikat, aga see on õnnestunult kõik kokku sulatatud ja sellel muusikal, miks ta niimoodi on kokku pandud, on ka kindel põhjus tema kontseptsioonis. Kui nüüd vaata seisis piiri, siis on ju sealgi kolm erinevat maailma inimeste ame, ail haldjat, see maailm. Kuigi inimeste maailma kuulub siiski omaette trupp on käsitöölised, kes siis on kutsutud kuninga ja kuninganna juurde vastuvõtule ja kes tahavad väga hästi oma etendust ehitada, nii et nii ka meie etenduses on ka väga erinevad kooslused selles etenduses on ballett, on koor ja on näiteks Jaan Willem Sibul, kes teeb oma debüüdi balletis ja ta mängib pilli. Häälitseb liigub, on Endel Kroon, kes on balletis keeldangi tantsinud ja mänginud, nüüd ta mängib tuubad. Et väga erinevad irvi aegadest tuntud suurepärane erinevate žanrite koostöö, aga ikkagi ühe eesmärgi nimel ja seda saab ainult teha suveöö unenäos, sellepärast sai ka Hugo poole pöördutud, et et see lähenemine suveunenäol oleks julge. Kõik need põnevad karakterid ja situatsioonikoomika ja seda ei saa nagu mendel soni muusika puhul alati nagu hästi lahti mängida. Kui siin käsitööliste pundi puhul kasutatakse muusikat ja isegi teksti Palfiksonist, siis on õigustatud, ma arvan, et huga väga targasti ja väga julgelt selle kõik kokku pannud. Mul on väga hea meel, et kujunduse on teinud hiirel Meli. Kui vaataja tuleb saali, talle avaneb väga julge ja huvi Ta dekoratsioon, visuaalne pilt, mis kujutab suurt õielehte, mille peal siis haldjad tegutsevad seitsme meetri kõrgusel, nad on sellised väiksed nahaalselt tüübid, kes sekkuvad inimeste maailma, ajavad suhteid, isegi inimesed, kes on teada-tuntud ju ühed hallid olevused tegelikult oma suurtes murede maailmas, siis nende oma rumaluse ja ülemõtlemise tagajärjel siis need suhted on nii sassis armastajapaaride vahel, et nad ise ka ei tea, kes keda armastan ja lõpuks rikult õiged inimesed leiavad teineteist ja lõpus on suur pulmapidu ja ilutulestik. Ma usun, et see etendus on väga hoogne ja väga põnev jälgida. Ma arvan, et see on muinasjutt nii suurtele kui väikestele. Felix Mandelson, part Soldi muusikale, ballett, suveöö unenägu Vanemuise teatri suures majas järgmised etendused toimuvad 23. ja 31. märtsil. Neljapäeva õhtul esietendus rahvusooperis Estonia kergi juuri Vaamase ballett Shannon Ruus iiri armastuse lugu Ran Sibeliuse muusikale. Lavastaja Tasysteerisid, joys Coco ja Aleksei Afanasjev. Dirigendid on Aivo välja ja Jüri Altermann lavakujunduse loonud Maiklaskot ning valguse. Klaus kergits. Shannon Rose on lugu iiri naisest rõõmsist tema armastusest inglise ohvitseri vastu, mis poliitiliste olude tõttu on keelatud. See on lugu naise unistustest ning pettumustest. Kolmapäeval toimus Estonias pressikonverents, kus Estonia balleti kunstiline juht Tiit Härm rääkis Shannon Rusi repertuaari võtmise eesmärgist. Eesmärgiks oli leida meie repertuaari draama, ballett, draama, ballett, kus siis peategelaseks oleks väga tugeva karakteriga tegelane ja selle otsingute juures, teades, et ma soovin näha meie repertuaaris etendusi, mis on lavastatud tippkoreograafide poolt, kes siis oma loominguga tegelikult oleks meile avastuslik ja samas üritaks meid siis omakorda uutele otsingutele. Ja sellise teose ma leidsin juri Ramose loomingust, kus ma ütleksin, tema loomingu märksõnadeks oleks ideede rohkus, teravmeelsus ääretu musikaalsus. Tiit Härm tutvustas Ungari päritolu koreograafi jurivamast Üle 25 aasta tagasi alustas oma korrograhvi teed ja on tänaseks teinud üle 50 lavastuse, ees on väga suur ja aukartust äratav arv. Nende lavastused on imestus, on siis väga palju teoseid, mis on, ütleme klassikalise repertuaari demo versioonid, aga samas on ta väga aktiivne kunstnik, kes töötab väga huvitavate heliloojate poole nagu tari või Stravinski, Vartok või Clazonovi Rutsi toorest tehtud muusikale. Praegu ta on veini, ooperi, balleti kunstiline juht, temaga koostööpartnereid. Pikal perioodil on olnud näiteks Scott, kes on väga tunnustatud kunstnik maailma kõikides suuremates ooperimajades. Mikrofoni ees on balleti muusikaline juht Aivo Välja. Milliseid Sibeliuse teoseid on siin kasutatud? Selles teoses on kokku miksitud päris palju erinevad ja väga head muusikat, sümfoonilised muusikat ja teisest küljest ka vähem tuntud aga Sibeliuse Baltic päris palju kirjutatud lavamuusikat näiteks väga huvitav teos pantomiimis, garamusch, mis on iseenesest juba pooleteisttunnine teos, sitane muidugi lõike võetud ja ka muude Velsaatsari pidustused ja sellised teosed on meile suhteliselt tundmatut, mida ta on kirjutanud näidendeid, aga kas on äärmiselt kvaliteetne, väga huvitav ja muusikaga ja teisest küljest puhas sümfooniline muusika nii-öelda sümfoonia kontserdite repertuaari, Mark nagu lemming käis ja sõitis seal tema varasema loominguperioodi teos ja tema tippteosed nagu viiulikontsert ja, ja teine sümfooniat, nii et hästi kontsentreeritud ja ütleme, 20 sajandil täielikult läbi löönud niimoodi hitid. Kuidas need teosed on omavahel ühendatud, on siin mingi arranžeeringu tegemist ka? Ei, need on ikka osaliselt on terviklikud osad ja osaliselt on nad pisut nagu lühendatud ja miniatuurid ütleme, on süütidest, on kõik praktiliselt tervikuna. Kuidas orkester hakkama saab? No see on hea küsimus, ma ütleks, et tööd on tehtud palju seal väga nõudlik kava ja ma loodan, et mitte halvemini kui kontsertsaalides orkestreid sellega hakkama saada. Aitäh aju välja. Klassikaraadio mikrofoni ees on nüüd Soome rahvusooperi kontsertmeister Andrus A. Estonia rahvusooper kutsus mind siia solistiks ja see oli suur au mulle ja ma võtsin selle pakkumise hea meelega vastu. Te mängite siin balletis Sibeliuse viiulikontserti on Se viiuldajat repertuaaris selline tähtteos. Ja see on täiesti tähtteos ja üks suurematest nii muusikaliselt kui ka tehniliselt raskematest viiulikontsertidest, kossekovskija, Brahmsi, Beethoveni ja nii edasi loomulikult. Mis tunne on nüüd üle pika aja mängida jälle Eestis eesti publik? Seda ma saan kohe tundma tunni aja pärast. Eestis ja eriti Tallinnas on alati väga heas mõttes ärev, erutav, mängida. Mille poolest erineb mängimine meil siin Eesti orkestri ees mängimisest Soome Rahvusooper orkestrile? Tegelikult väga palju sõltub dirigendist ja veel orkestritele on loomulikult vahe. Seda näitab juba see, kui suured konkursid on sinna orkestrisse ühe koha peale 20 mängijad ja nii edasi, et sinisuuri konkursse ei ole, aga lõppkokkuvõttes orkestri kujundame, orkestri kõla kujundab ikkagi dirigent. Küsisin balletilavastajat juurivamaselt, kust pärineb Shannon Rouci lugu. Kas see nii kaua aega tagasi nägin David liini filmirajani tütar ja sain teada, et see põhineb tõsielul. See puudutas mind väga sügavalt ja kujutlesin kohe, et võiksin sellest balleti teha. Puudus ainuke libreto ja muusika ja viimane neist on balleti jaoks kõige tähtsam asi. Oli suur õnn, et leidsin Sibeliuse muusika ja mul tekkis võimalus luua ballett, mis taastaks laval selle filmis nähtud ning minu sees tekkinud atmosfääriks. Palusin kirjeldada oma koreograafia stiili. Arvan, et ainult mulle iseloomuliku koreograafia stiili ei eksisteeri. Sest mulle absoluutselt ei meeldi sõna modern. Kuid kui te ütleksite, et mu stiil on klassikaline, ei meeldiks mulle samuti. Ma ei taha korrata ennast ega teisi vaid tahan leida oma liikumise keele. Pole tähtis, kas nüüd moderneva klassikaline. Tähtis on see, et võin anda edasitunde, mida mina tunnen inimestele, kes vaatavad minu balleti jätma selle tunde suudan tõlkide liikumise keelde. Et suudan balletis edasi anda muusikategevuse. Küsige minult, miks ma tegelen balletiga. See on ainus asi, mida oskan. Alustame täna Soomest põhjanaabritele on märts, küll suureneb tänane muusika kuu olnud kõigepealt rohkem kui nädalapäevad muusikafestivali muusikal loova Helsingi kus 15 maailma esiettekanne, uus ooper ja keskpunktis briti heliloojad, muusika, Britannica, paljud kuulsused ka ise kohal. Aga sellele lisaks on soomlastel vähemalt orkestrite poolel koguni üheksama maailma esiettekannet märtsis. Alustuseks noorukese Sepo ohjale esimene sümfooniamuusikal looval raadio sümfooniaorkestri poolt sageli Oramo käe all. Seejärel Yucat Jens Uba Jaani kontserdi esiettekanne koostabi olles Sinfoniettaga. Aga nüüd veel eelmisel nädalal Berti jalava teine sümfoonia Turus ning Kalevi Aho juba 13. sümfoonia üleeile õhtul Lahtis Sibeliuse alas lahti linnaorkestri peadirigent Osmo Danske. Ja see uhke esiettekanne orkestri resideeruv helilooja Kalevi Aho teosega märkima Lahtis Sibeliuse talu avamisele viiendat aastapäeva. Siin ju solistiks veel ka Victoria mullova praaži viiulikontserdiga. Oulu linnaorkester tõi üleeile esiettekandele kallars Karlssoni ju Ahvenamaalt altarit helilooja teise sümfoonia juhatamas joon stuur kools esse Sindis Oulu muusikafestivali raames, mis siin toimuvad kuni homseni. Hullus oli sel õhtul kuulsa solistina veel Soomes väga sageli esinev pianist Grigori Sokolov. Nüüd Mozarti klaverikontserdi number 23 jääb veel uudistest nimetada kolme teose esiettekanded täna koos poris sümfonietta taga Juka Viidossari orkestripala oktoobri Väike-stiivil magneff klarnetikontsert ning Jukka-Pekka Lehto toodika koonilised variatsioonid. Oulust tuleb teade, et 31. juulil siin peadirigenditöö lõpetava Arvo Volmeri järel saab Oulu linnaorkestri kunstiliseks juhiks Moskvast pärit Dmitri Slobodan jõuk kes küll algul viiuldaja, aga siis ka dirigendi diplomi saanud Sibeliuse akadeemiast ning kes sai meie Olari Eltsi järel kolmanda preemia esmakordsel Jorma palule konkursil Vaasast 1999. Ja pärast veel ka preemiale Londonist külla kaal, arva kolmerilt. Oulu linnaorkestriga ilmunud järjekordne juba viies plaat, soomlaste klassiku levi Madeduja orkestrimuusikast. Ja nüüd Madedoja üheks paremaks teoseks peetud 35 numbriga ballett pantomiimi muusikalt Ocon oko 1927.-st aastast uus plaat, siis ta Stamperessossideerivalt Filmalt Alba Records koos Oulu kammerkoori ja kahe lauljaga. Üllitis on selle teose esmaplaadistuseks. Ja eesti muusikute jälilt veel mujalt, sest üleeile tegi oma lihavõttekontserdi Vaasa peakirikusse Vaasa linnaorkester orkestrit juhatamas selle esimene peakülalisdirigent siingi Dmitri Slovedenjuk Mozartist sümfooniakontsert tan solistideks Vaasa orkestri kontsertmeister ning Rahvusooper Estonia külaliskontsertmeister Maano männi ja Vaasa linnaorkestri vioolarühma kontsertmeister Heili Eespere. Andres Mustonen juhatanud Helsingi festivali kirik helisegu üht kontserti sümfooniaorkestrile viivo ees. Festival märgib oma kümnendat aastapäeva, Eri Klas samal päeval oma orkestri ess Tamperes oboe solistina. Kalev kuljus Põhja-Saksa Raadio orkestrist Hamburgist kelle linnaorkester mängis kolmapäeval Arvo Pärdi teost Tris saagi on ja tuleval kolmapäeval, kui Jonsturgorz juhatab jube raadio sümfooniaorkestrit laulab üliõpilaskonna laulajat sellel kontserdil Pärdi palveränduri laulu. See on siis roomlaste pikas reas lihavõttekontsertide sarjas, mille alustaja eks tänaga Mozarti c-moll, missa, Lohjas või Bachi Matteuse passioon homme vinge kirikus. Ent just täna on esietendus kas Soome rahvusooperis, kui nooruke Mikko? Peaksime vaatama sisse ka veel kahele nüüdismuusika festivalile, mis Hombe lõppemas, need on ars muusika Brüsselis ning arhib Bells Šveitsis, Genfis. Brüsseli ars muusikal on köitev pealiskahekümnenda ja 21. sajandi muusika. Kevadfestival toimub siin 89.-st aastast iga kord peetud oluliseks ka nüüdismuusika hariduslikku liili ning siit edasi ka noorte heliloojate esiletoomist, kes esinejate poolel tipud, prantslaste koor, aktsentus, Namuuri kammerkoor, samast vokaalsoliste Stuttgartis Edela-Saksa Ringhäälingu vokaalansambliga, Salome kammeria Barbara Hannikal lauljate poolelt heliloojast esiplaanil šars Bergis Kalhans Stokkavusen, austerlane Olga laivirt ja Tristan müra, ei-Prantsusmaal. Stocousen viie ulatusliku teosega ja siis suursündmuseks belglaste menuka ooperis tari Philippe puusmansi, uus ooperižürii maailma esiettekannet. Lisaks vähemalt tosina noore autori teostama esiettekanded, festival, alguspäevilt, esinejad, täna nimetamata veel Asko ja Schönbergi ansamblid, ansambli ressurss, ansambel Modern Arditi kvartett ligi 20 filmiseanssi hulka reljeeside meistriklass. See on ikka midagi eriliselt külluslikku. Viimaste päevade bene vähemateks Olganoiverti õhtu läinud aasta teosega Chia riiv, see, kes saabub ansambel modernilt Franco luu juhatusel kaunite kunstide palees Filippus mansi ooperis üliikas Trinud Bergi järgi üks libretistil lükkub, on nii all avastamas. Kasus joon lamanni peadirigendina juhatas teatri kammerorkestrit etendus teater tulema nii pealaval ja peaosas meilegi tuttav rootsi sopran valena Errnmann. Ja see etendus on kevadeks suveks edasi minemas veel Viini pidunädalatele ja balanssi festivalile. Just täna etenduse šars Bergise retsitatsioonidest, Edela-Saksa vokaalansambel Marcus Creedi. Vaata, see on homme rahvusteatris ja mujal päev läbi kontserte, etendusi alustatakse Salvatore seal Riinu popusega stuudi Berl intonatsioon, mõnedel maa ääre mis on loodud Assisi katedraali akustikat arvestades. Ansambel anterkond tempurran Ugalas kergey Vaida dirigeerimisel Wray noi, Virts, Stocausen, Bruno Mantovani, kes ka kontserdieelse vestluse algenovi Virtiga teeb. Ja Genfis festivalil ARKi Bell. Täna esinemas Pearl näärikvintett. Kavas mail sarvel särar klišee Hans Peter Kiburs Pier pulees homme Jacques Grünthal, Kruusi nimelise instituudi noored heliloojad oma töödega ja siin põnevaim André liberoovitši kuni kunde viimane reis Iraaki. Meenutame veel olulisemaid heliloojaid kogu festivalilt inglanna Rebecca Saunders ja portugallane Emmanuel Nuunies kelle uusloomingut ka New Yorgi absoluutansambel Kristjan Järvi juhatusel esitanud. Eile austati ka kuuenda rahvusvahelise Radio foonilise konkursi laureaate. Ja lõpetuseks, me pole rääkinud Peterburist pärit pianisti Lazar vermani lahkumisest 74 aastasena Firenzes. See oli tõeline kunsti tippmees, kes nelja-aastasena tegi oma esimese esinemise. Debüteeris Moskva filharmoonia orkestri ess Mozarti 23. kontserdiga, kes on rohkem kui kord mänginud Estonia kontserdisaali laval pääsenud kontsertidega lääne alles 70.-te keskel. Nende enam siis, kui 40 aastasena sai ta teenitult üleöö kuulsaks ameeriklastele Lääne-Euroopas. 1990 asus Berman elama Itaaliasse. Oli iimula konservatooriumi professor selle kõrval ametis ka Saksamaal vaimaris. Ta oli oodatud rahvusvaheliste konkursside žürii liige ning meistrikursuste professor. Tänasele heligaja saatele tegid kaastööd Tiina Maibaman, Toomas Siitan, Kersti Inno, Marge Raun, Tiina kuningas, Mirje Mändla, Hedvig Lätt ja Priit Kuusk. Tehnilised teostas Katrin mõõdik. Mina olen toimetaja Karinguta, tänan kuulamast ja soovin ilusat talve lõppu.