Tere, hea kuulaja, algamas on muusikauudistes. Vaata heliga ja mina olen Liino jokk. Tänased teemad on sellised. Eesti muusikateadlased andsid välja raamatu mõeldes muusikast. Tiina-Mai pooman tegi intervjuu raamatu ühe koostaja Jaan Rossiga. Plaadifirma harmoonium Ongi annab välja salvestise, millel laulab Kaia Urb. Kerspinna vestles lauljat Dariga. Esimesel aprillil saab klassikaraadiokümne aastaseks. Klassikaraadio sündi meenutab peatoimetaja Tiia Teder. Eesti televisiooni Khanis valmib saade Georg Otsast lahendab Kersti Inno. Klassikaraadio teeb täna otseülekande Metropolitan operast. Pühapäeval esinevad Kadrioru lossis taas Eesti interpreedid, Tallinna saksofonikvarteti juhi Olavi Kasemaaga digiintervjuu maris Vaht. Teisipäeval annab ansambel küberstuudio kontsertetenduse valguse tulevärk lähemalt räägib küberstuudio kunstiline juht Fletist Monika Mattiisen. Saadaval kolmapäeval esineb Estonia kontserdisaalis Moskva pianist Nikolai Petrov. Mirje Mändla kõneles kontserdikorraldaja Adolf Käis. Iga järgmise nädala teisel poolel esineb Eestis siirist Riia, räägib Eesti Kontserdi produtsent Madis Kolk. Saatelõigu tegin Marge Raun. Järgmisel neljapäeval Vanemuise kontserdimajas toimuvast Miina Härma Gümnaasiumi suurest kevadkontserdist räägib dirigent Kadri Leppoja, küsib Hedvig Lätt. Järgmisel reedel pakub Tallinna filharmoonia Valgevenest toodud kontserti aga nimi, džäss. Lähemalt räägib Heili Vaustina kuningale. Priit Kuusk teeb ülevaate muusikasündmustest mujal maailmas. Selliseid algava helikaja teemad, head kuulamist. Kolmapäeval, 23. märtsil toimus Eesti Muusikaakadeemia kammersaalis Jaan Rossi ja Kaire mainida toimetatud raamatu mõeldes muusikast sissevaateid muusika teadvusesse esitlus. Raamatu koostajad tutvustavad seda järgmiselt. Mis on muusika, kuidas muusika toimib, kuidas mõelda ja kirjutada muusikast nii et ütleks kuulaja jaoks midagi olulist muusika kohta. Käesolev kogumik, mida võib nimetada ka muusikateaduse käsiraamatuks püüab lugejale anda ettekujutuse, mis moodi on võimalik muusikat mõtestada. Raamatu koostamisse on autoritena haaratud suur osa eesti keeles kirjutavatest muusikateadlastest. Raamatust leiab mitmeid erinevaid vaatenurki muusikale kui meelt, vaimu ja keha lummavale uurimisainesele muusika ajaloost, muusikateooriast ja etnomusikolooge kuni semiootika psühholoogia, muusikateraapia, nii need räägib raamatuis koostajatest Jaan Ross. Kes on need autorid, kes on kirjutanud raamatule mõeldes muusikast, sissevaateid, muusikateadusesse? Kirjutavad muusikateadlased, kusjuures kõik nende hulgast ei tarvitse tingimata elada Eestis ma alustangi autoritest rääkides kõigepealt välisautoritest Peterburi konservatooriumi professor Rein Laul Venemaalt siis soome muusikateadlane Tarvo Sõmer Eesti päritolumuusikateadlane, kes on emeriitprofessor praegu Connecticuti osariigis Ameerika Ühendriikides. Ja nüüd tulevad Eestis elavad autorid, kes laias laastus jagunevad kaheks. Suur osa. Nii et teine suurem organisatsioon, mis on esindatud autorite seas, on Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikolooge osakond Tartus. Aga lisaks on veel noh, jutumärkides sõltumatuid autoreid. Te mainisite ennem, et ajakirjanduses on seda raamatut nimetatud esseede kogumikuks, kui nii ei tohiks selle kohta öelda. Aga milline tähtsus on sellel muusikateaduses? Kuna raamat on eestikeelne, siis tema tähtsusest ja saame rääkida Eesti piirides. Üks võimalus on öelda, et see raamat on püüdnud ühtede kaante vahele koondada kogu Eesti juustu tänase seisu. Et suur osa nendest inimestest, kes eesti keeles muusikast kirjutavad seejuures lähtudes teaduslikku uurimist konventsioonidest, reeglitest, aga nagu ma ka esitlusel ütlesin, ma näen selle raamatu lugejate hulgas selliseid humanitaarsee tausta või huvidega inimesi, kes tingimata ei tarvitse olla muusikateadlased. Nagu ma ütlesin, kui vaadata raamatu sisukorda siis Kairi Maimetsa artiklit, millega tegeleb muusikasemiootika. Ilmselt võiksid lugeda Tartu Ülikooli semiootika üliõpilased. Ma arvan, et saame võrdlus artiklit musike analüüs. Etnomusikolooge võiksid lugeda rahvaluule eriala üliõpilased Tartus, võib-olla ka Viljandi kultuuriakadeemias. Onu kõlari artiklid, kirikumuusikast võiksid lugeda tulevased, aga võib olla ka tegutsevad bioloogid ja nii edasi ja nii edasi. Raamat on suunatud kogu Eesti humanitaarei, ole mitte kitsalt muusikateadusesse. Raamatust mõeldes muusikast, rääkis üksele koostajatest Jaan Ross. Tore uudis on, et üks Eesti raadiosalvestisi ilmub firma harmoonia mundi heliplaadil. See on kaija Urbija, Heiki Metliku Veneromansside kavalt, mille nad salvestasid pärast menukat kontsert ehk 2001. aastal Mikkeli muuseumis. Kuidas sai salvestisega moonia mundi plaadile, räägib Kaia Urb. Harmoonium mundi on päris hea, see pikaajalises koostöös filharmoonia kammerkooriga ja selle tõttu ka on tekkinud mingisugused isiklikud kontaktid, täiesti puhtjuhuslikult tuss, romantside salvestus, mille me tegime Heiki ka selleks, et vormistada seda projekti, mida me tegime paar aastat tagasi kontserdisarjana Eesti erinevates kohtades ja lindistame need laulud ja täiesti juhuslikult sattus ülesvõte Rubina ja ongi kätte kõrvu, kes ongi siis selle harmoonia mondi produtsent. Salvestasime tegelikult neid Kadriorus Mikkeli muuseumis kuna me tahtsime kindlasti saada võimalikult niisugust naturaalset akustikat, et mis ei oleks väga suure kajaga, aga samas et ta ei oleks aga tubase akustikaga ja neile meeldis. Neile meeldis nii see üles võtta, et kui kõik terves tervikus lugude valik ja see niisugune komplekt nende poolt valitud plaadi kujundusega on minu meelest haruldaselt maitsekas, elegantne niisugune pakend kokku. Mis ajast need laulud on ja millised heliloojad on siin esindatud? Valud on peamiselt kõik nisu, mis esindavad linna romansi, konkreetselt linnaromanss, mis mind just tegelikult just kõige rohkem nagu huvitas. Ja laulud on pärit 19. sajandi lõpp, pust enamasti kõik, kuigi siin on ka niisugusi heliloojaid nagu Glinka Varlamoff tšikovskist ka üks kena lugu, aga ülejäänud nimed nagu jubiook, Asherjaajeffepaskaalust, nemad olid niisugused inimesed, kes teatena koodi romantiliste aegadel said, eks ole, mõttekaaslased ja niisugused ühiste huvidega inimesed said kokku omavahel, musitseerisid, vestlesid igasugustel huvitavatel teemadel ja muuhulgas siis ka demonstreerisid üksteisele oma niisugust loomingut. Ma arvan, et see mõttekaaslaste seltskond, võib-olla niisugustes kohtades just need laulud kõlasidki ja sinule Nad hingelähedased ja mulle tundub, et see on niisugune muusika, millest väga palju ei räägita, mida võib olla väga palju ka ei lauldud sedalaadi muusikat üldse. Praegusel ajal ma arvan, on inimestel just janu, võib-olla niisuguse romantilise ma elegants, ema peenetundelisem emotsionaalse muusika järgi, aga niisugust siirast poeesiat, ilusat poeesiat, väga ilusate sõnadega ilusaid, sügavaid siiraid, tundeid, vot see on see, mis pani naga tegema seda asja. Salvestuse helirežissöör Eesti raadios oli Maidu mõõdik. Maania mundi plaat vene romanssidega Kaia Urbija Heikimetliku esituses tuleb välja aprillikuus ning aprilli lõpus toimub ka plaadiesitluskontsert Kadrioru lossis. Siis aga juba lähemalt sellest Esimesel aprillil saab klassikaraadiokümne aastaseks klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder. Sina oled olnud selle kõige juures, need 10 aastat ja huvitav oleks sinu käest kuulda seda, et klassikaraadio sündis, kust see idee tuli ja mis siin Eesti raadios toimus, enne klassikaraadio sündi? Klassikaraadio sündis võib-olla seetõttu, et Eesti raadio hakkas muutuma ja arenema ja miks hakkas ka Eesti raadio muutuma ja arenema, oli kogu meediamaastikku väga kiire ümberformeerumine. 90.-te aastate alul, pärast Eesti iseseisvumist tekkisid esimesed Eesti kommertsjaamad raadiojaamad, mis tulid turule väga terava uue tootega. Ja vana ja konservatiivne Eesti Raadio pidi tahes-tahtmata asuma konkurentsi Nende uute raadiojaamadega ja ka omalt poolt muutuma moodsamaks. Ja nendel aastatel oli Eesti Raadio peadirektor erakordselt noor inimene, Herkki Haldre kes asus ellu viima tollast uut poliitikat, eks ole, ka tollal räägiti, et uus aeg vajab uusi inimesi ja kõik olid noored, kes Eestit juhtisid ja meie peaminister oli, mäletame küll kolmekümnendates aastates napilt ja ja siis raadio uuenes väga järsult ja väga dramaatiliselt tegelikult 93.-st 94. viienda aastani. Herkki Haldre asutas kohe kiiresti Eesti raadiosse reklaami edastava raadiokanali raadio kaks ja selle analoogi raadio neli, mis oli küll siis võib-olla rohkem kultuurikallakuga tollal. Need olid uued tooted ja see, mis jäi nagu üle neist kahest programmist mida tollal kutsuti Eesti raadio esimeseks programmiks, millel oli väike saba pikendus UKV lainealal, kus sai kuulata kontserdiülekandeid. Ega see oli nagu ajale jalgu jäänud ja vajas reformi. Ja võib-olla üks selline negatiivne probleem tolle aja esimeses programmis oli see, et klassikaline muusika ja kogu muu pakutav sotsiaalelupoliitika popmuusika, et see kõik oli nagu väikeses vastuolus isegi tõsises vastu, olles omavahel, et kuulajaskond oli tohutu suur tol ajal üle 600000 inimese kuulas seda raadiokanalit ja neil kõigil olid oma kuvandit ja ma nõudmised selle suhtes. Ja niimoodi andis Eesti raadio tollane juhatus peaaegu et kogemata Ta loa tulla kolmandal programmil eetrisse omaette nimega ja omaette nagu tootena raadiomaastikule. Nime klassikaraadio mõtles välja meie toimetaja Tiina kuningas, see oli nagu kõige lihtsam konkreetsem nimi. Ja tollal väga täpselt väljendas seda, mida me pakkusime, meil oli kuus tundi eetriaega hommikul ja õhtul kolm tunnikest ja klassikalist muusikat mängisime siis natukene jazzi ka nädalas ja juttu oli väga vähe. Ja niimoodi klassikaraadio siis alguse sai ja eks me võitlesime oma elu ja võimaluste eest iga päev, iga kuu. Meil oli kõigepealt levi ainult ida-uga lainealal, mida kuulsid, kas väga vanade raadiot, aga inimesed on väga suured fännid. Aga kogu Eesti oli üle läinud FM lainealale, kõik nii-öelda tõelised raadiod olid seal. Ja sellest hetkest, kui me saime esimese saatja Tallinnasse 106,6 megahertsi, hakkas klassikaraadio nagu jõudma tegelikult eesti sellisele tõelisele pildile. Ja meie leviprobleemid on tegelikult kestnud umbes eilseni. Ma olen praegu tore teatada, et esimest nädalat on meil Tartu selle levi paranenud, meil on parajasti seal tööle hakanud eraldi abisaatja, mis asub Tartu kõrghoone katusel mida võite Tartus ka silmaga näha. Ja 90,3 megahertsi on meie uusim sagedus. Juhtus nii, et kuulake seda, praegu peaks olema Eesti kaetud väikeste eranditega enam-vähem normaalselt, võib-olla piiriäärsetel aladel on probleeme ja kasutan juhust ja ütlen, et alati kirjutage meile, kui on kuskil selline leviauk, et ei saa klassikaraadiot kuulata, siis palun teatage meile ka. Aga vot jah, niimoodi oleme me siis vallutanud nii otseses mõttes territooriumi kui ka vaimses mõttes territooriumi. Alates 98.-st aastast oleme me laiendanud oma programmi sisulist mitmekesisust, oleme kaasanud rohkem mitmekesisemaid muusikastiile ja kultuurisaateid üha rohkem ja üha teadlikumalt pakkunud. Nii et praegu me oleme sellised, nagu oleme, loodame suurematele võimalustele tulevikus ja headele ideedele, mis meie pähe võiksid saabuda ka meie kuulajatelt. Saabuval nädalal saab klassikaraadiokuulaja osa võtta klassikaraadio sünnipäeva pidustustest. Millised need meie pidustused siis on, ütleme need üles? Meie sünnipäev on Meil internetileheküljel väga täpselt kirja pandud ka olemas rahvusvaheline internetilehekülg inglise keeles, mida ka päris usinalt külastatakse ja meil on nagu rahvusvahelist õnnitleja sõja kajastajaskondad. Aga meie peamine sündmus on klassikaraadio plaadi ilmumine 31. märtsil kell 15 15 otse meie eetris toimub plaadiesitlus väga huvitavas kohas. Nimelt saalis, kus 10 aastat ei ole tehtud ühtegi otseülekannet. See on Eesti Raadio valge saal, mis on pärast remonti nüüd euroremonditud, säilitanud oma vana vooruse ja saanud ka uue sellise õhkkonna sisse. Ja seal Me esitleme oma plaani ja meil on ka rõõm oodata sinna Rein Rannapi mängima kahte pala sellelt plaadilt. Nii et selline väikene äge kontsert valges saalis tuleb meie plaadiesitluseks. Aga meie plaate on klassikaraadio 10, on siis selle pealkiri ja siin on peal armastatud paladesti klassikutelt folgi ja džässmuusika poole pealt. Eks see on selline väike subjektiivne valik meie toimetuse poolt, kus on just nagu need palad või seda tüüpi lood, mida me ise hea meelega mängime oma eetris. See on väga ilus plaat, see on kohutavalt ilus muusika ja ma arvan, et see on üks võimalus pakkuda välja Eesti muusikat ka rahvusvahelisel areenil, kuna meie plaati levitab kaebeeoo süsteem. Ja kindlasti ei ole see valik muidugi täiuslik, see ei ole eesti muusika antoloogia, ärge seda niimoodi käsitlege seal lihtsalt klassikaraadio sünnipäeva-plaat. Plaat algab Heino Elleri kodumaise viisiga looga, mis toob igale eestlasele pisarad silma ja on tore, et me saime selle salvestada nüüd värskelt. See ei ole mitte mingi vana lindistus, vaid see on ERSO poolt tehtud just kuu aega tagasi Olari Eltsi juhatusel ja millega kogu meie plaat on ka üpris lõbus, see lõpeb meie enda laulmisega. Või selline väike avantüür meie plaadi peal on see, et me laulame Veljo Tormise õpetusel rahvalaulu meie oma töö tegemisest nagu sellises arhailisest Tormis kuidas raadiost lähtuv muusika valgub üle terve meie kodumaa ja kõik regioonid ja Virumaad, Võrumaad kuulavad seda ja lõpuks jõuab siis muusika meie kuulajate kodudesse ja nende südamesse, et selline on meie plaat plaadis saate kuulda lähemal ajal veel palju kindlasti ja plaadiesitlus ka meie eetris on meie sünnipäeval kavas. Siis on meil tore sünnipäeva kontsert sünnipäeva hommikul kella 10-st, kella üheni, esimesel aprillil, siis on ka lõbus kontsert seal kindlasti öeldakse ka midagi, mis ei ole tõsi ja seal võib ka tervitada mitte ainult meid, vaid ka oma tuttavaid, kes seda saadet võiksid kuulata. Sinna saab helistada ja kirjutada. Siis on meil päeval sünnipäevasaated, meie plaat ja õhtul on meie sünnipäeva kontsert, ERSO kontsert. Eesti riiklik sümfooniaorkester mängib meie puhul Ilusa klassikakava, mis sisaldab ka Eino Tambergi teose esiettekannet ja juhatab seda kontserti, auväärne dirigent lehmargiis, kes on praegu Hollandis resideeruv maestro ja keda võib-olla meie vanemad kuulajad mäletavad ka nõukogude ajast. Mina näiteks mäletan seda, et ta oli minu töö alguse aastatel keelatud dirigentide nimekirjas. Teda tahtis mängida ainult tema nime, ütlema nii, et lehmarkisiga huvitav kohtumine ja meie sünnipäeva kontsert on siis õhtul kell 19 otseülekandes ja päris öösel, öö hakul kuulete meie sünnipäeva-äri saadet võib-olla sellist löörilisemat hingelisemalt programmi kus klassikaraadiotegijad räägivad ise, mis klassikaraadio neile tähendab seda saadet. Praegu koostab Karin kopra ja korjapsis inimestelt oma emotsioone ja mälestusi kokku. Ma usun, et sünnipäevakava saab tulema tore, teatmetähistame oma sellist entusiastlikku tööjuubelit vääriliselt, et võtke meie sünnipäevast osa. Esmaspäeval möödus 85 aastat legendaarse laulja Georg Otsast. Sünnist ja eesti televisioonis sel laupäeval sel puhul saade ei raputa. Ter, palun tutvustage seda. Ma peaks ütlema, et Georg Ots võiks Eesti Televisioonis ka rohkem ekraanil olla, kui ta on olnud. Sest viimane niisugune ülevaate saade temast sai tehtud 10 aastat tagasi 75.-ks sünniaastapäevaks. Kuid On põhjusi võib olla, miks seda ei peaks tegema sellepärast et põhiosa Eesti televisiooni arhiivis olevatest filmidest on tehtud ajal kui veel videot olnud Eestis ja nüüd on tekkinud olukord, et tehnilistel põhjustel ma ei hakka neid siin selgitama, ei kõla Georg Otsa hääl kahjuks enam nii, nagu ta tegelikkuses on ja me oleme seda juba Eesti raadio poolt restaureeritud plaatidelt kuulnud. Ja kui seda võrrelda nüüd eesti televisioonis säilitatavate filmidega, siis on vahe tuntav ja mõtleme sellele, et 30 aastat, et saab tema surmast. Et tegelikult need inimesed, kes otsa otse laval kuulsid või mäletavad tema kontsertesinemisi. Need on juba viiekümnendates aastates noored nagu ei saa sellest aru, nad arvavad, et selline nagu nüüd kõlab filmidel otsa hääl, et see nii on olnudki. Ja me oleme siin paari aasta eest paari Mozarti aariat juba püüdnud restaureerida, nii isetegevuslikus korras. Jüri Kruus mõistagi on see inimene, kes seda tööd on teinud. Ja nüüd seoses hiljuti möödunud kontserdiga sai tehtud veel mõned palad juurde. Made, mille me tegime, see on küllaltki lühike pool tundi ja sellesse mahub vaid väike osa nendest filmidest, aga lisaks on seal näha ka väga unikaalset materjali, mida me üheksa aasta eest Moskvast tõime. Nimelt Georg Otsa esinemine 61. aastal Tšaikovski nimelises saalis, kus ta laulab otse. Selliseid kaadreid meil siin ei ole kunagi olnud. Pooletunnine saade ei võimalda ju mingit erilist ülevaadet, aga palusime saatesse tema endised kolleegid Ülle hulla, Aarne Miku eriklassi ja Jüri Kruusi mõningate mälestuskildude kaudu seda saadet nagu natukene ka lähemale tuua. Võib-olla tänasele vaatajale ja millal see saade on eetris. Saade on eetris 26. laupäeval kell kaheksa õhtul. Aitäh, Eva Potter. Head ooperimuusika austajad kui olete laupäeval ära vaadanud Eesti televisioonist saate Georg Otsast siis tehke lahti, klassikaraadio. Laupäeval, 26. märtsil pool üheksa õhtul on klassikaraadios viimane ülekanne New Yorgi Metropolitan ooperist. Ettekandele tuleb kaks lühiooperit, Pietro mas kanni, talupoja au milles laulavad Violetta Urmana, Eduardo Villa, Frederick kurtšinaal, Sandra pikesseni ja Chain Panel. Teine ooper on Leonka Vallo pajatasid, mille esitavad patriitsi ärakette Jon maastal Huang bons Filipp kastangee ja Metropolitan Opera koor ja orkester. Tennise Rassoul Davise juhatusel. Talupoja au ja pajatasid otseülekanne Metropolitan ooperast klassikaraadios laupäeval pool üheksa õhtul. 27. märtsil toimub Kadrioru lossis üks väga huvitav kontsert mille korraldavad Tallinna saksofonikvartett ja Pille Lill. Rääkige palun Olavi kasemaa. Miks võiksid inimesed ennast pühadelaua tagant üles ajada ja kontserdile tulla? Minu arust need autorid on kõik siin väärt kuulamist, melon iga autoriga on niisugune oma suhet, Bachi muusikat. Me oleme läbi oma tegevusaja mänginud kogu aeg. Nüüd teine, autor son norra helilooja, haarab Vertmann. Paar aastat tagasi kirjutas ta meile ühe loo. Richercarid. Me mängisime seda Hiiumaal tobiasefestivalile ja see sai seal hea vastuvõtu osaliseks ja meile lugu meeldis. Ja loomulikult tellisime juba uuel, aga nüüd solistiga, kuna me oleme tavaliselt igal kontserdil kasutanud ka oma solisti. Kui nii võib öelda oma solistile seal Pille Lille. Temaga oleme teinud juba aastate läbitööd ja nii see lugu valmis. See on kirjutatud Tammsaare tekstile ja võetud, et tõe ja õiguse teisest köitest. Kuna on tegemist esiettekandega, siis ma siia juurde väga palju ei tahagi rääkida, las see jääb siis nii-öelda saladuseks. Järgmine autor on Tõnu Kõrvits. Temaga on meil neid olnud eriline suhe. Palusime Tõnul kirjutada kvarteti lihtsalt ainult neljale saksa fonile ja ta tõi meile siis ühe osalise teose pealkirjaga lahkumised. Ja minu arust on isegi täpne see pealkiri. Kõrvits on ise väga õrn. Kui võrrelda, nüüd võtan maalikunstist võrdlus siis kui on väga jõuline õlimaal ja samas väga õrn akvarell kõrvuti ja minu arust kõrvits on just akvarellimeister ja lõpeb lugu ainult niisukese vaikse eemalduva klapi klõbinat mille kohta kõrvitsa ise kommentaari lisanud, et see on nagu hääbuv vihm võõras linnas. Tähendab, ta on pannud sinna kommentaaridesse väga palju niisugusi, erilisi vihjeid, mis aitaksid nagu mängida või tulla sellesse loosse sisse. Nüüd Pedro Ituralda, Heleni sõit, see on nüüd jälle eriline lugu, sellepärast et kui me mõned aastad tagasi käisime Valencias maailmakongressil siis ma kuulsin seal pillinäitusel pakkides noored poisikesed, hispaanlased, konkuv aeg mängisid mingit meloodiat, kõik ühte ja sama Alpiste sama. See oli tõesti hämmastav ja alguses ma ei teadnudki, mis asi see on, aga lõpuks siis kui Petroiduralde mängisin ise seda sümfooniaorkestriga Charda, väike Charda. Et see on üks Kuusatima lugusid, turalde ise on nagu saksofonimuusika vanaisa ja kooli rajaja, seal ta on sellises seisus, et terve neljatuhandene saal tõusis pistiku, temal tuli lavale. Nii, ja kui me tulime Valencias tagasi, saadeti Prantsusmaalt väljas Kreeka sült iduraldama. Muidugi seal nagu veidi eklektiline, aga ma olen väga hästi daamistatud. Esimene viimane osa kreeka muusikani tulised rütmid ja põnev, no vahepeal on seal valss ja fancy ja need esmapilgul nagu ei haaku. Aga teisest küljest nagu eraldavat selle kreeka muusika ära ja minu arust väga põnev ja tore kohtuda jälle viimases loos viimases osas jõustunud kreeka muusikaga ja seda lugu. Me oleme mänginud väga palju. Tallinna saksofonikvartett ja sopran Pille Lill esinevad Kadrioru lossis pühapäeval kell 18. Kaja saabuval teisipäeval, 29. märtsil kell 19 esineb ansambel küberstuudio uues esinemispaigas Rahvusooper Estonia kammersaalis. Ansambli koosseisus esinevad nagu kombeks kunstiline juht Monika Mattiisen, Flettidel Airi eras valguskunstnikuna ja Margo Kõlar helirežissöörina. Seal kontserdil teeb kaasa ka Neeme Bunder Flettidel. Kavas on Karh Anss, Doc hauseni ja Helena Tulve looming. Helena Tulve loomingust, täpsemalt esiettekandes lendajad ja tema lindikompositsioon delta, mis on saanud endale juurtega videopildi. Täpsemalt räägib kontserdist nüüd küberstuudio kunstiline juht Monika Mattiisen. Alustuseks tahakski kõnelda küberstuudiokordse kontserti pealkirjast, mis siis on lihtvärke valguse tulevärk. Ja see Pealkiri iseenesest ei anna mitte edasi saksakeelse sõna otsesta üks ühes tähendust või ta on just nimelt küberstuudiopoolne vaba tõlgenduse sõnast lihtvärke ja lihtVerke on Henning Looneri film Stocauseni teostest ja samuti Stokkavuseni mõtetest oma suurteosele valgus ja üleüldse tema tulevikuplaanidest ilma tehtud 1988. aastal ja nii nagu ka uue muusikasõbrad väga hästi teame, on isegi rohkem kui veerandsada aastat helilooja pühendunud veetnud oma suurteose lihtkomponeerimisega ja just nimelt sellest suurteosest. Küberstuudio tahabki siis käesoleval kontserdil killukese, nagu eesti kuulajale pakkuda. Ja kontserdikavas olevatest kahest Takaseni teosest kuulub siis üksa teosa ooperisse. Esmaspäeval võiks võib-olla selgitada, et kogu lihttervikuna moodustab seitsmest nädalapäevast koosneva tsükli. Niisiis üks meie kontserdil ettekantavate teostest on esmaspäevast ja teine laupäevast. Mõlemad teosed on siis liikuvale laulvale, näitlevale Fletistile ja elektroonikale helilooja täpsete instruktsioonide järgi üles ehitatud ka spetsiaalne lavakujundusse ja Airi Erasa teeb ka helilooja juhtnööride järgi valguse šiia kogu kontserdile. Kogu tegevus on loomulikult ka ooperis. Vastavat rolli etendavates kostüümides ja kostüümikunstnikuks on Jaana Reinart ja samas siiski võib öelda, et kübestuudio tegevus on kogu aega olnud kantud ka eesti muusika hoovusesta. Kaks saksa helilooja teost on balansseeritud sel kontserdil kahe eesti teosega, mille autoriks on Helena Tulve ning mis võib olla veelgi olulisem. Üks neist teostest on maailma esiettekanne ja teine videoteose, mis on sündinud koostöös Helena Tulvel prantsuse videokunstnik Eleonora mades. Kööga tuleb esilinastusele Eestis küberstuudio kontserdile. Võib-olla päris uue teose kohta võiks paar sõna lisada, et teos on kirjutatud võimendatud flöötidele. Teose pealkirjaks on lendajad, mis on Elena tulele väga omane Pealkiri tal on teisigi teoseid, mis viitavad konkreetsele tegevusele näiteks olo poele kirjutatud teos. Valvaja. Helilooja enese sõnul on see pealkiri lendajaid just nimelt jällegi tema meelest väga omane seekordsetele esitajatele. Teos on siis kirjutatud minule ja plekist Neeme Bunderile. Ansambli küberstuudio kunstiline juht Monika Mattiisen tutvustas kontserti, mis algab teisipäeval kell 19 Rahvusooper Estonia kammersaalis. Liiga ja kolmapäeval, 30. märtsil tuleb Tallinnasse kontserti andma legendaarne Moskvas sündinud pianist Nikolai Petrov. Ta ei ole Tallinnas käinud juba mõnda aega ja teda on siiani kutsunud Adolf Käis. Metroo on isiklikult ju veel professor ja Moskva konservatooriumi yks parimaid pedagooge ja peale selle ta suure fondi asutaja niidile tööd jätkub ja ta viimaste aastate jooksul ta käib isiklikult kutsetel kas festivalidele või kuskil välismaal, kui ta kutsutaks või mingi suur üritus ja minu tahtmine ongi just neid otsida üles, kes pole ammu siin käinud, kes on juba nii sellise legendaarse nime endale saavutanud, tuletan lihtsalt meelde, et need on sellised isikud, on selliseid vapustav esinejad ja Nende publikule viibimine, see on täiesti ootamas vaata selle tulede seda parimad aega, kui nad käivad siin väga tihti ja muidugi veel väga suur tähtsus on selles, et Andres Mustonen Petrooviga oli kunagi koostöös 11 võib-olla seega tähendab seda, et ta tuleb siia hea meelega ainult esinema, aga tuleri tegema koos oma vana sõpradega selline ütleme, oskus muuda just kontserdi ajal. Need on üksikud, kes saavad, ütleme, sellise energiaga oma mõttega muusikas elada ja publik seda tunneb kohe. Nikolai Petrov esineb Tallinnas 30. märtsil kell 19 Estonia kontserdisaalis ja see kontsert toimub koostöös Hortus Musicus akadeemilise orkestriga dirigendipuldis Andres Mustonen. Kontserdi teises pooles kõlab Beethoveni klaverikontsert number viis oopus 73 ja kontserdi esimene pool on Nikolai Petrovi soolokava, kus kõlab kindlasti Rahmaninovi listi ja Bachi looming. Täpsem ka, selgub juba 29. märtsil, mil Nikolai Petrov kohtub ajakirjanikega ja sellest saab klassikaraadio eetris aimu 30. märtsi klassikahommikus kell kaheksa 10. Klassikaraadio salvestab Nikolai Petrovi kontserti ja seda on võimalik kuulata esmaspäeva õhtul 11. aprillil kell 19. Null viis. Helikaja Eestis esineb taasosiiris Piano Trio Hollandist. Seekordset kava tutvustab Madis. Kolk mäletan hästi Osiris Trio esimesi kontserte Eestis 96. aastal siis oli võib-olla ka vähem käinud rahvusvahelise tippkollektiive Eestis ning tookord oli mõju. Mäletan nii mulle kui igasugu muusika inimestele, kes kohale tulid, oli päris põrutav. Nad mõjusid erakordselt musikaalse, küpse ning huvitava kollektiivina küllaltki igapäevases klaveritrio koosseisus ja selle repertuaari esitamisel. Ansambel sai tuntuks paljudes maades siis, kui neid valiti veidi veel varem 88. aastal. Võib-olla kõige esinduslikumas noorte muusikute valiku ja esitlusprogrammi, mis üldse olemas nimelt programmi Rising, Stars tõusvad tähed, tõusvad staarid. See ühendab ikkagi nimeka mainiti kontserdisaale Euroopas ja Ameerikas nagu Viini, Stockholmi, Berliini, Amsterdami ja kontserdisaalid ja kaanega New Yorgis. Väga paljude taotlejana Teie läbikuulutajate hulgast sadade võiks öelda parimate väga heade hulgast, igal aastal valitakse välja mõned üksikud, kes siis saavad esineda nendes nimetatud kontserdisaalides ja Osiris, Piano Trio oli jah, nüüd juba siis, eks ole, 15 või 18 aastat tagasi, üks nendest. Ja sellest peale on nad pidevalt, et mööda maailma ringi rändavad tippmuusikud. Seekord nad esitavad Tallinnas, Pärnus ja Tartus. Nendelt soni, Trošakid ja Beethovenit. Trio repertuaari võiks öelda igihaljast raudvara. Ja kindlasti ma arvan, ansamblimängukunstis on nad vägagi vaatamise kuulamisväärset. Noored rahvusvaheliselt tippmuusikud. Osiris Piano Trio annab kontserte neljapäeval, 31. märtsil kell 19 Pärnu kontserdimaja kammersaalis. Reedel, esimesel aprillil kell 19 Tartu Ülikooli ajaloomuuseumis ja laupäeval, teisel aprillil kell 18 Tallinna raekojas. Selga ja 31. märtsil. Sil toimub Vanemuise kontserdimajas Miina härma gümnaasiumi kevadkontsert, kus esinevad kooli õpilaskollektiivid, kooli muusikaõpetaja ja Miina härma gümnaasiumi segakoori dirigent Kadri Leppoja. Mida kuulda ja näha, saab? Sellel aastal on meie kontsert kahes osas, nii nagu küll tavaliselt, aga esimese kontserdipoole me püüame teha niisuguse läbi lõikena ja ülevaatliku kõigist kooli kollektiividest, aga teine osa on seekord natukene eriline. Nimelt. Ta esitab meie kooli segakoor koostöös Lilian Kaivu orkestri Kaiv konsortiga, Olav Ehala muusikali Till, kuulen, Spiegel lavastajaks on Maido Saar, dirigendiks Lilian Kaiv koor. Meistriks olen olnud mina, me loodame väga, et Vanemuine paneb oma õla alla, jättes meile kostüüme ja dekoratsiooni. See on päris teatreid, mille kunagi Olav Ehala on noorsooteatri tellimusel kirjutanud ja mida on mängitud pärast Tallinnat siis Pärnus ja Viljandi teatris Ugala. Ja nüüd vaata seda etendust meile, kuna meie oleme lubanud härra Tiit Veeberile, et me jälle suvel mängime Kavastu pargis seda tükki nii nagu eelmisel aastal etendus seal murueide tütar, sellel korral me oleme kaasanud ka oma koori vilistlasi peaosa, til ule. Spiegel mängib Rasmus Kull, temas prelammet mängib Mihkel Zilmer veel ühes, natukene väiksemas osas, aga keerukama muusikanumbriga esineb Markusele poja. Olav Ehala on lubanud tulla sellele etendusele ise klaverit mängima, sest teatavasti tema tüki ongi väga raske kellelgi teisel mängida. Siin ei piisa ainult nooditundmisest ja, ja isegi mitte rütmi lugemisest, vaid see tunne pettus, mis seal klaverimängus on, on küll ainult temal, tola vihal on meiega ka enne koostööd teinud nimelt kaks aastat tagasi, kui etendus Tiina tema muusikast, siis oli ta meil ka mängimas ja laulis ise vanamehe laulu lõpetuseks edu Miina härma gümnaasiumilaulule. Tere ja aitäh Kadri Lepa ja stuudiosse tulemast ja tutvustasite oma kevadkontserdiprogrammi, mis toimub 31. märtsil algusega kell 18 Tartus Vanemuise kontserdimajas. Sülgaja reedel, esimesel aprillil on Tallinna filharmoonia kontserdisarja diplomaatilised noodid, selle hooaja viimane kontsert, produtsent Heili vahustam, kust on pärit seekordsed esinejad ja mis on kontserdi kavas. Seekordsed esinejad tulevad natuke ligemalt, kui meil viimasel ajal tavaks on olnud. Ja nüüd siis Valgevenest ja põhjuseks on mandoliin pill, mida meie areaalis väga vähe mängitakse, mis Valgevenes on äärmiselt tuntud, aga tegelikult Ta on ta oma Juurtelt Naapoli rahvuspill ja seetõttu ka just on kontserdi esimene pool valdavalt itaalia muusika, selline vara, romantism, metsa kaba, paganiini kaladke ja sellest on ka kontserdi pealkiri, paganiini džäss. Nii et ei saa öelda, et ta läks lausa paga niinist Tšassini aga just need kaks poolt on oluliselt esindatud ja kes seda mandoliini siis mängivad sellel kontserdil. Esinema tuleb meil trio Minsk, Mikalai, Maretski mandoliini siis juba Ta elab siin mõnda aega Eestis. Valgevene juhtivaid mandoliinivirtuoos Alina, Sakala. Ja nende trios on ka tegevklaver, niisiis Elenevaškeevitš. Ja kuna just kontsert on paganiini džässi selles Tšassilikumas pooles rikastab kõlapilti meie üks hinnatumaid löökpillimängijat Tanel Ruben ja visuaalset pilti loob ka Fainsaivama tantsijatega, need esinejad on väga tugevalt improviseerimisvõimelised, siis tegelikult see tervik hakkab tekkima alles proovide käigus, mis algavad nüüd laupäevast. Nii et koos muusikutega on samal ajal laval ka tantsijad just ette, meie sarjas on tegelikult ju palju kasutatud tantsu, aga muusika on meil oluliselt tähtsam. Ja tants on nii-öelda üks väike meeleolu näitamise vorm või ka ütleme muusika, lahtiseletamise vorm. Sest muusika on ju niivõrd abstraktne, sealt saab igaüks endale oma meeleolusid ja assotsiatsioone. Tants on natukene konkreetsem ja selle võrra on just huvitav, et kui osa on tantsuga, osa on, on ilma, siis seal lihtsalt laiendab seda. Vastuvõtuvõimet. Esimeses pooles kõlab siis itaalia muusika, aga kontserdi teine pool teises pooles on Valgevene kaasaegsem muusika ja seda võiks nimetada tinglikult folk Tšassiks. Impravisatsiooniks on üks prantsuse helilooja Claude Vollingu teos Vellotke, mida on esitajad ka palju mänginud ja mis nagu stiililiselt sobib sellesse teksti. Ja need esitajad on oma virtuoosse, vaimukuse ja improvisatsioonivõimega hinnatud nii mandoliini, festivalidel, konkurssidel. Nad on kõrgelt pärjatud kõike nii üksi kui ka oma triana ja samuti ka džässfestivalidel on nad oodatud esitajad, et me tahame just nagu näidata, et mandoliin ei ole mitte ainult niisugune õrn armsake pill, mis ta ütleme, haakub niisuguse itaalia muusikaga. Teda on päris huvitavalt ja edukalt kasutatud ka kaasaegses muusikese džässis. Kus ja mis kell toimub, kontsert paganiini ja džäss Tallinnas Mustpeade majas esimesel aprillil kell 17 ja nalja saab ainult kohapeal. Uue muusika festivalil pühadeks vaibunud, et taas hooga jätkata aprillis. Eelmise nädala pühapäevaks lõppesid ars muusika Brüsselis Arhipeld Genfis. Sinnamaani jätkus ka Prantsusmaal Kaianis festivali aspekstil visiitide tänapäeva muusika aspektid. Viimast tasub meenutada seoses praegu juba 90-ga vastase Ameerika tegev helilooja Elliott Caateri loomingu tutvustamise pärast. Kaini suures ja väikeses auditooriumis olid ettekandel dialoogid klaverile ja orkestrile Caeni orkestris, solistiks David liivli dirigeerimas Mark Foster. Nevid Livli pärast ka koos Guatuur teotiimaga karteri Clint ketis ja veel kavas trip duo ja vokaaltsükkel off Jerlents Andov la lüssiseltoniga. Väärib meenutamist, et 12. märtsil tegi kaarteri viimase kammeransambli teose mosaiik esiettekande Londoni öösel ruumis ka näss ansambel. Ja see oli pühendusteos maestrot ansambli 40.-ks aastapäevaks. Mõnedki teised põnevad etega Need on ulatunud kas sellesse nädalasse John Adamsi ooperi klinkhoffery surm Saksamaal vupertalis Suviste aldi pürgi festivalide paigas Molting siis eile jäi, mis Mc, milleni seitse viimast sõna ristil autori juhatusel koos britel Peeesse ookestelega. Võim, liini pasteraatse sümfoonia esitused Amsterdamis, viimane kolmapäeval Hollandi kammerorkestrilt, kordan koolitsi käe all. John Adams, seal oli esmaspäeval ka autorikontsert New Yorgi kaarnegi hoolis kammerorkestri terroadel Ranners ees maestro ise. Solistidena kaasas Adamsi hea koostööpartner, viiuldaja leile Joseph fovitš pianistid Nicolas hootšis Rolf ja teisedki Ningelinkontsentalis veel kogu märtsikuu 10 etendusega laval Leonard Bernsteini kan, viid seal New York City ooperilavastus George manehhani dirigeerimisel. Helk tõeline üle eurole roopaline muusikasündmus on Salzburgi lihavõttefestival Herbert von Karajan asutatud 1967 kus need kunstiliseks juhiks Berliini Filharmoonikute eest ja koos nendega maestro Saima rättel. Nii oli rätliga Berliini Filharmoonikute ja kooriga European voissis üleeilsel festivali avaõhtul Salzburgi suurest festivalil laval pensionil Britteni Pieter Raims. Ooper läheb telelavastuses ja selle teine etenduse festivali lõpupäeval ülehomme. Pieter garaimsi peaosades esinevad briti tuntud lauljad Robert kämbil, nimiosas mandarookrov Jon Tomlinson. Ja see pole tänavusel festivalil saime Lätti algatatuna ainus Britteni pühendust. Ikka suures festivalimajas ja koos Berliini Filharmoonikute kantakse ette veel Hilluminatsioonid nokk Turn Serena Need on erikavades igaühte kahel korral, kus solistiks brittide norra Vostridž. Nokkturul on ka täna need kolm kava, kus veel Mozart, Schubert maale, Šostakovitši oma esimese sümfoonia aga ongi peamised. Lisaks veel erikontserdid Gustav Mahleri juugendorkestrilt, Franz Velsel müsti käe all siin juba solistiks palitants Kiilissaid ning veel varajase muusika ansambli üldisi härra Tiinwarmooniko huvitav kava pealkirjaga muusikaline reis põhjale vest kuni Napoli laheni mis algab siis samal säitiga ja lõpeb Vivaldi Yamanssiniga. Elciardino harmooniku kunstiline juht on praegu Fletist Giovanni Antoniini kontsert homme ainus moodsate suures saalis. Sealsburgi kevadfestivali kunstiliseks juhiks oli kuni aastani 2002 Claudio Abado. Käivitus siingi samaaegne Kuue mustika säri kontrapunkte tänavu neli kava esmaspäevast homseni. Hammas muuseas oma õhtugedian riivessi, intellektuaalse džässitrio kolmapäevalgi kolm teost, priita niitja, Šostakovitši, klaverikvintett, kõikke, Berliini Filharmoonikute muusikutelt. Veel Sharon ansambli kontsert Berliinist, kus tahaks nimetada heli, Ühed klarnetisti Jörg Viidmanni solistina. Kavas ka tema kolme uppust. Ja lõbusad lõpetab kontrapunkte omas sarja tänavu viini esimesi gemüse orkestrikavaga kus kõik pillid olevat juurviljadest. Ennist jäi avaõhtu puhul nimetamata Britteni Pieter Rämsi uuslavastus Salzburgis on valminud koostöös New Yorgi Metropolitan Operaga ja veel Ukraina rahvusooper Odessast Briti saartel Gazas madalama pater flai Lätäravjaad. Etenduse torkway printsessi teatris ja mujalgi. Kannatasin nädalaga vanadesse nendesse Li eelias. Hendele Messias, Bachi Johannese passioon näiteks eile Hannover bändiga Chesteri kuulsas katedraalis mess ja seenega Londoni kuninglikus Albert hoolis Mozarti reekviem sant maatil intexiil siis ja see kava, kus eile seitsme miljoni seitse viimases sõnas kandis üldist pealkirjaiis Talsi lihavõtteaegne meri. Cambridge'i kuulsas King's kolledžis, selle katedraalis aga eile Haini seitse viimast sõna. Matteuse passioon Londoni Barbikkalis kõik veel eile täna Cambridge'is, samas juba Bachi lihavõtteoratoorium, Caventris Johannese passioon sleid maalt ning siis aga täna kava Händeli kangelased ja kangelannad Harry Christopher siga. Kui New York City ooperis laval kandiid siis Londoni koliisiumis inglise rahvusooperis Bernsteini paun. Ja lõpetan selle Impasansse rea Britteni sõjareekviemi ettekandega hooldi püris festivali pealaval Snei ning siis homme, kus esinemas Euroopa Liidu noorteorkester koos Priit Empias kammerkooriga. Briti saartelt üks kurvem sõnum. Tuntud leksikograafia, muusikateadlane Stanley Seidi on surnud. 930. aastal Londonis sündinud Seidi oli üle 40 aasta ajakirja grammofon kaastööline, kirjutab ajakiri oma veebilehel. Aga veel olulisem 1970.-st aastast uue Grovi muusika leksikoni 20 suurköite pea väljaandja ja ta oli Peri leksikoni meeskonnas ning 20 aastat kuni 1987 ajakirja Times peatoimetaja. Muidugi ka veel hinnatud publitsist ning muusikakirjanik, raamatute autor Mozartist, Beethoven, dist Hendelist ja teistest. Neeme Järvi onu, uuest nädalast tšehhi filharmoonia orkestri Prahas, kontserdid 31. märtsil, esimesel teisel aprillil kavadrossini avamäng Wilhelm Tell, Martinu oboekontsert hindemitisi, koondised metamorfoosi, diaŠostakovitši viieteistkümnes-. Kuu keskel on Järvi jube Detroidis, kus ka Eduard Tubina viiendat sümfooniat juhatama.