Helga ja tere hea helgaja kuulaja. Tänast 16. aprilli Saadet toimetab Kersti Inno. Pikemalt tuleb täna juttu läinud nädalakesksest muusikasündmusest Eesti muusika päevadest. Seal kõlanud uudisloomingust räägib muusikateadlane Merike Vaitma. Pikemalt peatume samuti. Päeva nädalal toimuval rahvusvahelisel koorifestivalil Tallinn 2005 räägivad festivali kunstiline juht Tõnu Kaljuste ja korraldaja Kaie Tanner. Eesti rahvusmeeskoor esitab 500 inglise koorimuusikat Timoti Brauni juhatusel. Kontserdist rääkis RAMi koormeister Andres heinapuu Marge Raunale. Narva linnaorkestri kontserdist vestles Juri Nikolajev, dirigent Anatoli suraga. Homme esinevad Tallinna Mustpeade ja muusikakoolide tublimad klaver ja puhkpillimängijad. Üleriigilisest konkursist räägib Eesti Muusikakoolide Liidu juhatuse esimees Urvi Haasma. Sarjas nooret pianistid esineb tuleval nädalal Mihkel Mattiisen. Temaga tegi intervjuu Tiina kuningas. Akadeemilise kammermuusika sarja järjekordsest kontserdist kuuleme Mait Milli telefoniintervjuust, klavessiinimängija Ene naelaga on Erm räägib tuleval nädalal algavast jätkama. Arest ja Priit Kuusk laia maailma muusikaelus toimuvast head kuulamist. Ei, ega jaa nagu võime lugeda festivali bukletis nüüdki, need Eesti muusika päevad olid juba kahekümnendad ja ma olen neid jälginud suuremal või vähemal määral algusest peale. Ja 20 aastaga on ikka päris palju asju muutunud ja need muutunud asjad on omavahel seotud ka. Esiteks ettekannete tase on võrratult parem kui algusaastatel. Heliloojad ja interpreedid ise muidugi leiavad praegu ka sageli nüanss uutes teostes, et esiettekandel ikka päriselt kõik ei tulnud välja, vot see koht ja see koht ja aga seda ei juhtu üldse. Väliskuulates kuuled esimest korda teost ja juba kuule kannan kiiruga kokku traageldatud, et mängijal või lauljal pole ettekujutust. Muusikaliselt võiks teosega peale hakata, et piirdutakse heal juhul õigete nootide ära mängimise või laulmisega ja interpreet, kes tahavad ja oskavad uut muusikat mängida tuleb iga aastaga juurde minu meelest, Andres Kaljuste praegu kuulsime päris raskes loos suurepäraselt, soleerimas on Eesti muusika päevade debütant nii-öelda ja tal oli mitu lugu mängida sest sellega on kõik juba nagu harjunud, et peaaegu õhtul laval Vambola Krigul löökpillidega või et Toomas Vavilov mängib klarnetit, tema võiks minu meelest mängida heliredelit või ükskõik mida ikka oleks huvitav ja samas dirigeerib. Et Risto Joost laulab väga suure varaselt kontratenorit ja läheb järjest paremaks dirigendiks ja veel mitmed teised aga juurde tuleb neid ka. Debütant oli peale Andres Kaljuste veel teisigi. Küsiksin vahel, et mida sellest arvata, et mõnel kontserdil esitati mitte ainult eesti heliloojate uut muusikat või suhteliselt uut. Näiteks ansambel luukavas olid Xenakisharrino buss? Mina arvan sellest väga hästi, ma ei tea, kas kõik nii arvavad, sest et Eesti muusika on maailma muusika saada, ei ole kumis sündinud, ta ei toimi vaakumis. Ja väga hea on, kui kasvõi killukenegis sellest suuremast süsteemist, kus Eesti muusika elab, kajastub ka festivalil, mida veel olnud nende aastatega. Kuulajate arv on kasvanud, see on juba mitmes aasta, et tegelikult see on üsna täpne alates 2002.-st aastast. Milles saladus siis seisneb? Organiseerimispõhimõtted on muutunud, kui varem taheti näidata eesti muusikat päevadel võimalikult kõiki helilooti liidu liikmeid heliloojaid tellida isegi võimalikult kõigilt uus teos siis nüüd on olemas üks õel ja tahetakse ette kanda parimaid teoseid tellida huvitavatel heliloojatelt. Tellimusi on niikuinii väga palju. Ja see viis on loomulikult laiasõbralikum, kui oli vanasti. Ega publik rumal ei ole. Kuidas see sõelumine täpselt käib, ma ei tea ja polegi vaja, aga tulemus on hea. Väikeste saalide kontserdid olid päris täis Kanuti Gildi saalis Õpetajate Majas, kas oli kindlasti rohkem kuulajaid, kui saan, nii-öelda ametlikult mahutab, rääkimata Muusikaakadeemia kontsertidest, Muusikaakadeemia kammersaal, see on siis suurim saal selles majas mahutab lahedasti toolides istumas 140 inimest, ma ütlen, see on väga vähe. Aga juba ammu on tehtud nii, et võimenduse ja videomonitori kaudu saab kontserti jälgida ka väljaspool saali ja seda võimalust kasutati ohtralt. Saalis oli ka rohkem toole kui miinimum ooperistuudio, kus oli kaks kontserti. Neid sai ka jälgida väljaspool saali ja võimalust kasutati. Ja vähemalt sellel kontserdil soli mammuti kontserdi teine osa kus kanti ette Märt-Matis, Lille kurb rõõm häältele näitlejatele, elektroonikale tekst keskaegsest trubaduuriks luulest väga ilus lugu telekontserdil vähemalt tegelikult kontsertetendusel, nagu oli Stahlis vist küll kaks korda rohkem inimesi kui mahub, istuti ka põrandale tal senistel võimlemismattidel, mis tänu korraldajate ette lõikusele olid kenasti nurka virna laotud ja eesti k ja publik üldiselt oli hea publik tähelepanelik, vastuvõtlik üksainus mobiil helises mari vihmadi teose esiettekande ajal ema saalis. Ja see mobiilihelil on muidugi igaveseks siis salvestuse lindil Eino Tambergi autorikontserdil talveaias oli raske leida istekohta ja Arvo Pärdi kontsert Estonia kontserdisaalis oli täiesti välja müüdud. Toolid saalis partali teatavasti festivali peahelilooja autorikontsert oli üks väga hea läbilõike 60.-test aastatest tänapäeva ettekanded väga head. Eri Klas juhatas Ersot prohvet Contra Aastast 1966 vist ongi kujunenud Pärtis selle aja teoste seas kõige sagedamini mängitavaks. Väga paljud tšellistid on seda mänginud või tahtnud mängida, kindlasti mängivad veel Silver ainomäe mängib seda igatahes tasaselt, väga peenelt karakteriseeritud ja kõlavärvid, nüansseeritud ja nii edasi ja nii edasi. Pöördeline kreedo segakoorile klaverile, orkestrile, külas, minu meelest teist korda Eestis, et pärast esiettekannet polegi nagu kuuldud elavas ettekandes. Siin siis oli veel üks uus miniatuur orkestri versiooniga koguni esiettekanne. Täiesti uus teos, eelmisel suvel oli esiettekanne Barcelonas kuulsale ansamblile Hezbeeri on 21 kirjutatud ja nagu peateoseks kujunes üks ulatuslik teos lament vot klaverile ja orkestrile ka suhteliselt uus teos 2002 kirjutatud ja selle puhul tuleks tingimata öelda, et tuleb eriti esile, kuidas Pärt pakub kogu aeg välja midagi uut. Pikk teos, meditatiivne, aeglaselt muutuv, aeglane kuidas Eestis nüüd teist korda esimesel kuulamisel Nigulistes tundus teos minu jaoks raskesti ligipääsetav ja ma olen ometi Pärdi muusikat üksjagu kuulnud. Teist korda kuulates oli ta juba nagu vähem salapära ja tahaks veel kuulata, aga seda ma nautisin küll väga, kuidas Marryt Gerretz mängis soolopartiid, tal on hästi tundlik klahvipuudutus ja väga hea keskendumisoskus värvitaju no kõik, ilma milleta seda teost mängida ei saa, aga kuulama peaks veel ja siis võiks alles hakata vaatama nooti, kuulamismulje on täielikult olemas, nii on minu meelest õigem ja huvitavam. Muuseas tuli meelde, kuidas üks mu noor kolleeg viskas hiljuti hommikutelevisioonis terevisioonis nalja, et muusikateadlased käivad kontserdil tööd tegemas, mitte kuulamas nagu normaalsed inimesed. Ja ma kardan, et mõnigi televaataja võis seda tõsiselt võtta, unustades, et see oli parajasti esimene aprill. Nojah, muusikale kollane või kriitik või teoreetikuni tegelikult kuulaja, ainult et temal tuleb võib-olla oma mulje hiljem sõnades lahti kirjutada või rääkida ühesõnaga põhjendada. Jaberti mängiti, lauldi mitmest kontserdi kavas. Suhteliselt uus on üks väga ilus pasakalia viiulile ja klaverile kaks aastat tagasi kirjutatud, mida mängisid väga ilusti. Andres Kaljuste, Mihkel Poll. Se viis viiulile oli minu meelest nagu mingi kauge järelkaja tabula Rasast, mis on loodud jah, veerand sajandit tagasi 26 aastat, täpsemalt siis esitati miniatuurne, sealhulgas humoorikaid, miniatuurne ja näiteks tema üliõpilaspõlve alguses kirjutatud lastenäidendite muusikast pärit pardipoegade tants klaverile. See tundub praegu ka väga vaimukas. Teine juubilar Eino Tamberg viis aastat vanem on samuti osanud Jäneda uueneda sujuvalt kui on tema muusikas rohkem grammatikat ja rohkem mängupillivärvidega kui vanasti, aga endiselt armastate hästi tugevaid järske, emotsionaalseid kontraste oli samuti esiettekandeid, dialoogid tšellole ja klaverile ja suurem teos armastuse antoloogia rannile ja instrumentaalansamblile ja see oli küll kirjutatud juba kaks aastat tagasi, aga esiettekandes siin on Tambergi enda teksti kompositsiooni erinevate aegade armastusluulest 16.-st sajandist tänapäeva niisiis samal põhimõttel koostatud nagu tema 25 aastat varasem ja omal ajal ülipopulaarne oratoorium amores, kus tekst algas juba vanakreeka luulega. Ja selle teose solist oli Helen Lokuta, tema laulis ka Tambergi ühte kaunimat tsüklit kolm laulu Viivi Luige luulele ka juba 86.-st aastast pärit, tundub küllaltki noor, see muusika praegu veel. Mulle meeldis kangesti see, kuidas ta oskab laulda ilusat eesti keelt, selge diktsiooniga ja samal ajal selge ilmeka fraasikujundusega muusikaliselt tundub, et neid kahte asja niimoodi ühendada. Oskavaid lauljaid pole Eestis kunagi palju olnud. Aga festivalil lauljate seas üllatas kõige rohkem võib-olla noorukene Eve Bly, kes nüüd ansambli kontserdil laulis Helena Tulve teos Ithaka viis aastat tagasi kirjutatud koos siis Harry Traksmann ja Marri Gerretz-Traksmanniga. Ja miks üllatas, temast ei teadnud enamik kuulajaid nagu mitte midagi ja tema instrumente reaalselt peentoonikäsitlus ja see oskus häält valitseda, selle juures tundus küll täiesti raamatu. Ja see on just see, mida Tulve muusika vajab ja selgus, et ta õpib praegu baaselis koolagantuurumis, on niisiis vanamuusikataustaga ja tegelikult On laulnud pikka aega, laulab praegugi heinavankris ja peale selle on ta kaua aega õppinud viiulit. No see seletab ka vist päris palju. Igatahes väga huvitav laulja. Aga häid teoseid ja ettekandeid oli nii palju, et püüd neid kõiki nimetada tähendaks väga pikka tüütut loetelu. Heliloojaid pole Eestis mitte kunagi olnud nii suurt rühma, uusi orig-heliloojaid ja nii palju häid, sealhulgas ma ei salli üldse edetabeleid ja ma ei taha neid ka praegu teha ja neid võib teha iga kuulaja enda, et mul on ka võib-olla omad autorid, ma rõhutan, need on minu omad, kelles pole mitte kordagi pettunud. Ütleme Märt-Matis Lill ja Helena Tulve, aga näiteks ka Helena magistrandid, Tatjana Kozlova, Kristjan Kõrver. Nad on muuseas täiesti erinevad, aga väga kindla nihukese väljendustahtega, kindlate oskustega, praegu juba meeldisid väga Galina Grigorjeva, Toivo Tulevi uued teosed või täna Tõnu Kõrvitsa. Nojah, jälle Kristjan Kõrver ja omad oli väga hea meel, et mari vihmandoli taas Eestis ja tal oli kaks esiettekannet, mõlemad nauditavad. Või väga tore idee, millele olid tulnud Malle Maltis, Tatjana Kozlova ja Ülo Krigul oma performans voil. See, et ühe idee sündis veel naljaka juhuse tõttu, vat see annabki tunnistust nende poolt Aasiast ja loomingulisest. Ja oli huvitav seal eraldi muusikaline pool ja eraldi nakku siis visuaalne pool, mille tegin Daniel toilia, Kirke Kangro. Ainult et vist ei olnud neil jäänud päriselt aega, kulla vaja, nähtav täpsemaks seostamiseks. Aga muuseas, alles Muusikaakadeemia bakalaureusekoolituses õppivate komponentide kontserdil oli ka palju huvitavat, muuseas, meil õpib nüüd pandane sideiukinišimurram ja tema loos olid kohe tunda, et tooni tekitamis võtted painstrumentidel seal on ta jaapani pillikäsitluses tugevasti mõjustatud, on nii imeilusad haprad nüansid, mida euroop Ma taustaga heliloojad ei tee. Mis siis, et paljud Euroopa helilood on hakanud vahel ka selliseid kasutama, üldiselt Torrese astmes komponistidest ma ei tahaks ükshaaval rääkida, lihtsalt sellepärast et ma tean, kui palju muutuvad inimesed alates sellest east veel edaspidi. Kanten igavat peaaegu ei olnudki minu jaoks ja muuseum kas sellel kontserdil see oli, jah, ema päris stuudios ja see oli ka puupüsti rahvast täis, raske oli toole leida. Sellel kontserdil istus saalis ka Arvo Pärt. See pani muidugi imestama, vaikselt on ju väga hõivatud mees ja ma arvan, et tal ei ole midagi selle vastu, kui ma tsiteerin vastust minu sellekohasele imestusele vaheajal tahtsid, kuidas siis nemad tulid mind kuulama, mina tulin neid kuulama. See tsitaat võiks anda mõtlemisainet võib-olla neile, kes käisid ainult Pärdi kontserdil ja ainult sellepärast, et Tartu on kuulus. Ma tean, Maria inimest seal kontserdil. Aga võib ka, kas neid oli ainult see paar või mõni rohkem enamik kindlasti ei olnud. Aga kui nad juhtuvad seda saadet kuulma, siis nad võiksid selle tsitaadi kõrva taha panna. Ma ei oska täpselt seletada, miks need asjad seotud on. Rääkis muusikateadlane Merike Vaik Helikaja eeloleval nädalal toimub rahvusvaheline koorifestival Tallinn 2005, mille kunstiline juht on Tõnu Kaljuste. Kui mulle pakuti seda festivali kunstilist juhtimist, siis ma mõtlesin, mille poolest ma võiksin seda kunstiliselt juhtida ja mis oleks see idee, mis mind näiteks huvitaks, mis ma tahaksin sellele festivali nagu külge riputada, sest ütleme, et igal Sandril on Eestis mingil määral mingi festival olemas, klaver isegi oriendi, muusika inimeseta oma festival ei saanud, ütleme nüüd muusikafestivale, samas on lihtsalt nii stiilifestival olemas viiulimängupäevad ja Korno mängijad aeg-ajalt kogunevad kitsama stiilifestivale, nii et ütleme, et koorimuusikasse, kui niisugust laiahaardeline ei ole ja seetõttu mõtlesime eesti kontserdiga kahasse teha taolise festivali, kus on ka niisugust muud muusikaelu ja siis võistulaulmine, traditsiooniline koori kaugus ja ta võrdlemisi kirev satuks valgustage kunstilise toimkonna moodustamisega, sinna kutsusin väga erinevad inimesed Alarelts ja Venno Laul ja Ene Üleoja, kes on kõik väga erineva tegevussfääriga praegu kõikidele on selle koorimuusikaga mingisugune suhe olnud ja ma mäletan, et Olari rääkis omal ajal õige, mitu korda küll ta tahaks teha, ei ole ühtegi koorimuusika kontserte, siis mul tuli see meelde ja siis ma mõtlesin, et see oleks hea koht, et ta saaks selle kokku panna just Latvija kooriga, sest Lätis ta töötab ja et need nendel päevadel ta vist teeb seda kava isegi Lätis üks kord ja siis teevad siin teistkümnes a cappella koorimuusikast rehad Strauss, Schönbergi, Rudolf Tobias ja maaler. Need on nii kaunid Hilis romantilised teosed, et need lihtsalt hästi lauldakse. Harva tihtipeale väiksemad koorid, millel ei ole niisugust romantilist hõngust sees juba sellel alade hulga poolest, et Malerile ei ole küll kirjutatud, originaalis on seaded agaks seadet Strauss ja Schönbergi tobias, nad nende maketid on just suurele koorile ja Eestis ei ole niisugust suurt koori, kes seda saagapela kultuuris nii Ard taanilt kõlaks. Nii et Läti koori ettekandes saab see olema kindlasti suur nauding. Et see tuletab nagu seda romantilise koorimuusikaga ürgaega meelde meile ja meie jaoks ka väga huvitav kombinatsioon. See konkursi ülesehitamise printsiip on sedapuhku tavapärasest erinev kategooriasse. Mina pakkusin välja idee, et hinnata võiks muusikastiilide esita, mis tähendab, et me hinda koori sugulist erinevust mees, korvi naiskoor või segakoor laul või no eks, aga me hindame, kuidas nad stiilide juht missugune Nende dirigentide ja kogu kollektiivi resümee selle 10 minuti jooksul, näiteks kui tahad vanast muusikast teha kava, kuivõrd huvitavaid teoseid nad välja valivad, millega nad end enda vokaalset kvaliteet avavad missugune on nende niisugune stiilitaju, missugused värvid ja selles kategoorias võivad olla lastest kuni täiskasvanuteni väga erinevad inimesed, eks ole rohkem dirigentide enda fantaasia vili, mis kümneminutilise kokku siis tuleb, midagi ei sunnita nagu koguduslikult laulma, aga et inimesed kontsentreeruksime muusikale, et nende kooriliikidele ja neid kate, ühed on siis kolm jah, kolm kategooriat, pluss lõpus siis Grand Prix, kus nad võivad laulda mingisuguse oma uue programmi, täielikult. Küllaltki nõudlik konkurss, taolisele kuri, kes tahab kõikidest osavõtt, et vanamuusika, romantiline muusika ja kaasaegne muusika ja siis on grantuid Grand Prix saajad ei tohi kasutada ühtegi seda teost, mis ta eelmistes kategooriates, nii et seal on täielik fantaasia. Aga sina, Grand Prix vooru ei saa sellisel juhul, kui sa ei ole Nendes stiili kategooriates eeskujulikult esinenud või sa ei ole niivõrd palju punkte saanud. Koorifestivali Tallinn 2005 korraldaja Kaie Tanner. Kui suur huvi oli koorikonkursi vastu? Huvi oli väga suur rahvusvahelise mastaapides vaadates, sest siia registreerus 39 koori mis on väga kõrge arv, neist valiti esinema 30 ja huvitundjad oli üksiti ka rohkem, tegelikult aga paraku see stihli kategooriate konkurss on paljudele koolidele väga raske. Nii et siia tõepoolest said tulla parimad. Milline zürii hindab neid koore? Žürii sai kokku pandud sellel põhimõttel, et oleks rahvusvaheline ja ainult üks esindaja oleks Eestist. Nii et meil on žüriis meie enda esindajale Venno Laul, Steven leiton, inglise tuntud dirigent, Kustas Krist, Rootsi dirigent. Tema oli Rodiaadio kooris enne Tõnut peadirigent maris sirmais läti segakoori Latvija peadirigent, sepa murda Soome dominantegoori, väga tubli ja edukas peadirigent. Ja ma usun, et kokku tulebki selline väga hea komplekt, kes suudab väga hästi neid Coreynata. Konkurssi saab kuulata reedel ja laupäeval. Neljapäeva õhtul on aga konkursi avamine ja osavõtjate kontsert Estonia kontserdisaalis, kes seal esinevad sinna Me valisime esinejad selle printsiibi järgi, et nad oleksid erinevatest kohtadest erinevas vanuses väga kõrgel tasemel, seda loomulikult ning ka väga huvitava kavaga. Nii et neljapäeval saab kuulata prantsuse kammerkoori Woodžesin tiime, kes paistis silma väga huvitava vokaaliga, nad suudavad laulda erinevate stiilide, muusika täiesti erineva vokaaliga. Orboli foonikud Iruda Itaalia viiekümneliikmeline meeskoor, kes avaldas muljet sellega, et nad on Itaalia meeskoori kohta suur 50 lauljat. Nad laulavad suhteliselt sama repertuaari, mis meie rahvusmeeskoor. Ja neid juhatab daam mis ei ole sugugi mitte tavaline mees koolide puhul. Ja veel üks huvitav osavõtja on Horvaatia kammerkoor, Modrigal laulu tudengitest koosnev Vicky kammerkoor, kes laulab ka väga huvitavat muusikat. Eestit esindab Nargen Opera koor mida vaevalt et väga paljud siiamaani kuulnud on. Ja ETV lastekoor esindab siis meie lastekoore ja on ka samuti juba tuntud kvaliteet. Kas see konkursi kuulamine on vaba kõigile? Konkursi kuulamiseks on siiski piletid aga nende piletid, nende hind on madal. Ja neid saab igaüks, samuti saab osta festivali passi, nii et ma usun, et see hind ei tohiks olla takistus selle konkursi kuulamiseks. Konkurss algab aga juba reedel üsna varahommikul pool 10 laulmise jaoks, tõepoolest varane aeg, aga on, kogun kustuks laaduda kell üheksa hommikul, nii et ma loodan, et lauljad elavad selle üle, mis parata on, võistlejaid on palju ja nad tuleb siiski päevasesse ära mahutada. Ja tulemused täh laupäeva õhtul tulemusest saab jah teada laupäeva õhtul. Muidugi, vahekokkuvõte on see, et laupäeval kell kolm Grand Prix vahemikus poole kahe kahe vahel teatatakse, kes saavad sinna Grand Prix-le, nii et kuni kuus koori sinna läheb ja see on kahtlemata väga huvitav võistlus juba, mis seal toimub, seal on tõepoolest parimatest parimad ja lõplikud tulemused kõigi kategooriate kolm kohta, eripreemiat tulevad siis jah, ladvaõhtul. Koorifestivali Tallinn 2005 avakontsertide konkurss toimuvad Estonia kontserdisaalis. Festivali kontserdid toimuvad ka Mustpeade majas Nigulistes. Klassikaraadio teeb ülekanded kolmapäeval toimuvast festivali avakontserdist ja neljapäeval konkursi avamisest ning osavõtjate konkursist. Salvestame kolmanda kategooria ja Grand Prix konkursi festivali lõppkontserdist, kus tuleb ettekandele peerija koorov Tõnu Kaljuste juhatusel. Kuuleme lähemalt järgmises heligajas. Rõõm on teatada, et Eesti televisiooni tütarlastekoor ja Tallinna muusikakeskkooli lastekoor pääsesid koorikonkursi Let's Pipelsing finaali. Let's Sing on rahvusvaheline amatöör koorida konkurss, mida korraldab Euroopa Ringhäälingute Liit iga kahe aasta tagant. Poolfinaalis tahavad EBU liikmesriikide avalik-õiguslikud raadiod oma maad esindama kooride life ehk kontsertsalvestised. Eesti koorid osalevad sellel konkursil teist korda. Kahe sama kuuri lubamine finaali on harvaesinev praktika ka ja seega meie koorimuusikutele suur tunnustus. Dirigent Aarne Saluveer saavutas eelmisel Let's piprus sync konkursil 2003. aastal lasteekraani muusikastuudio lastekooriga teise koha. Tänavu on konkursi korraldajaks Lääne-Saksa Ringhääling ning seetõttu toimub finaalkontsert 16. oktoobril Kölnis klassikaraadio Teppinaalist ka otseülekand. Rahvusmeeskoori kontserdil vaimulik ja ilmalik rullub kuulaja ees lahti viis sajandit. Inglise laulukunsti. Tegelikult isegi rohkem, arvestades seda, et me alustame Gregory koraalist ja lõpetama teosega, mis on kirjutatud 1999 siis on ta tõesti niisugune läbilõige inglise muusikast, mis sisaldab näiteid muusikast, romantilisest, muusikast, kaasaegsest muusikast. Ja meie jaoks on ainult siin üks tuttav teose, see on Benjamin Britteni ballaad väikesest mascraivisteleidi Barnardist, mida me oleme ka varem esitanud. Aga selle kava juures on kõige raskem. Meie jaoks on kõige suurem väljakutse dirigendi venna Christopher Browning kirjutatud kolm värvikat jõululaulu mis on meie jaoks nagu Tallinna katsumus. Sellest taast veel nii palju, et siis me leiame selliseid meile tuntud, elad nagu tants taimel, preten ter, Gustav Holst, nende kõrval ka vähemtuntumaid Richard Ramston, Matias Seeber. Ja siis Christopher Braun, nagu ütlesin, juba dirigent meie jaoks selles mõttes huvitavat. Raun kes on ka varem Eestis viibinud, et ta püüab rahvusmees korrilt saavutada kõlapilte, mis on omane nagu inglise muusikale läbi inglise keele. Läbi selle teksti läbi nende teoste peaksime koor kõlama nii-öelda erinevalt nagu tavapärasest kõlapildist. Loodame, et see meil õnnestub. Ja kava on tõesti mitmekesine. Siin on ka rahvalaule, inglise, šoti ja valsi niisugust humoorikat ja isegi kolm Ungari rahvalaulu, milles torsis olevat veetnud oma elu lõpuaastad Inglismaal. Ja need Ungari rahvalaulud olevat Inglismaal väga populaarsed. Dirigendid Timothy Braun on juhatanud Cambridge'i Ülikooli kammerkoori ja samuti inglise professionaalselt koori London voissis. Noh, me loodame pakkuda täiesti stiilipuhta ülevaate inglise muusikast, mida võib-olla siin vähemalt niisuguses esitluses igal aastal ei kuule. Kontserti tutvustas rahvusmeeskoori koormeister Andres heinapuu. Narva linna sümfooniaorkester tab oma kuulajaile sel pühapäeval antolinud vursaki sümfoonia number üheksa uuest maailmast ja Aleksander Boroditši sümfoonilise teose Kesk-Aasias. Sellest tuleb etnokontsert palade valikut Narva linna sümfooniaorkestri dirigent Anatoli Shura. No. Ma tahtsin pakkuda Narva publikule seda, mis huvitab praegu paljusid inimesi, nimelt etnosugemetega muusikat, räägib anatoolišuranud. Veel sadakond aastat tagasi otsisid kunstiinimesed erinevate rahvaste kultuuridest inspiratsiooni ja tänapäevalgi. Kui vaadata näiteks ka telekanalite metsa, siis on seal akadeemiliste klassikakavade kõrval üsna palju etnomuusika grammer. Nii pühendame meiegi oma pühapäevase kontserdi etnomuusikale. Tšehhi helilooja Antonio vorsaki üheksas sümfoonia on valminud helilooja Ameerika reisi mõjul. Vene muusikameister. Aleksander Volodin kirjutas oma Kesk-Aasia-teemalise sümfoonilise teose. Tsaar Aleksander Teise 30.-ks valitsemisaastaks. Heliteos kirjeldab Kesk-Aasia vallutamist vene vägede poolt. Aleksander parasenamostoshnikam sõitionis Viasna Narva dirigent Anatoli Shurraa kinnitab, et teid, vursaki ega Borodini muusikas pole ühtegi nii-öelda tsiteeritud teemat. Muusika kirjeldab vraki puhul Ameerikast nähtut ja kogetut. Boroditši laga õnnestus teos tänu helilooja idamaised telejuurtele. Erinevad allikad nimetavad Borodini esivanem vaikseks Türgi või tatari soost aukandjat Anatoli sura väidabki, et vene teema kõlab Vorodinil Kesk-Aasia motiividest hulga tagasihoidlikumalt. Tähtis on aga natoolisshura sõnu, seemneid. Vošeke Boroditši teosed on suurepärased etnomuusikanäited, mida on kindlasti vaja esitada Narva publikule ja tunnustunud. Tollid, siis. Nii ma seda võitsin, mulje Grida. Mulle näib, et inimeste huvi etnosugemetega muusika vastu on arusaadav. Räägivanatoolissura maailm muutub üha avatumaks, kuid rahvuslikult seepärast ei tohiks sellele vaatamata päriselt tuhmuda, vaid peaksid olema arusaadavad ja lähedased kõigile. Et inimesed ei osutaks erinevustele näpuga, vaid harjuksid ja tunneksid üksteise eripära. Tänu taolistele kontsertkavadele õpivad inimesed tundma eri kultuure, mis neid ümbritsevad. Anatoolia žürii sõnul on Narva linna sümfooniaorkester peale 10 aastat tegutsemist valmis mängima nii keerulisi teoseid nagu näiteks nende vorsaki üheksas sümfoonia. Orkester kogub professionaalsust ja pühapäevane kontsert, mis algab kell 17 Narva kultuurikeskuses on sõnul tõeline ja tõsine Filhramooniline programm. Mai lõpupoole ootab aga Narva publikut traditsiooniline Jevgeni Stravinski nimeline muusikafestival. Festival toimub nagu alati Narva linna sümfooniaorkestri baasil. Külalistena oodatakse mravinski festivalile Peterburi dirigenti Svjatoslav luterit Peterburi Maria teatri kergivi orkestri viiuldajat, kellega koos tahetakse esitada Sibeliuse viiulikontserti. Kuna tänavune mravinski festival on pühendatud Jean Sibeliuse 140.-le aastapäevale klassikaraadiole Jüri Nikolajev Eesti Raadio Narva stuudio. Helga ja homme kell 12 toimub Tallinna Mustpeade majas muusikakoolide õpilaste üleriigilise konkursi laureaatide autasustamine ja kontsert, Muusikakoolide Liidu juhatuse esimees Urvi Haasma. Kui palju lapsi üldse osales sellel konkursil, see konkurss koosneb meil mitmest astmest, kõigepealt on esimene konkurss koolisisene, siis on piirkondlik konkurss piirkondlikul konkursil toimub ka salvestamine, Need, parimate salvestused saadetakse edasi, salvestus Koeru ja salvestusvoorus valib professionaalne žürii välja. Need lapsedki, kes tulevad lõppvooru mängima ja salvestusvoorud toimusid meil kevadisel koolivaheajal iga pilli kuulas oma professionaalne žürii ja kuulati kui 310 salvestust ja nendest 310-st salvestusest valiti edasi siis lõppvooru 183 õpilast ja nüüd on siis selle konkursi kõik voorud toimunud. Viimane vaskpillide voor toimus eelmisel laupäeval, üheksandal aprillil. Ja nüüd me siis saame nagu teha neid kokkuvõtteid ja sellepärast ongi see lõppkontsert nüüd sellel pühapäeval, kus siis toimub kõikide esimese teise ja kolmanda koha saavutanud õpilaste autasustamine. Nad saavad oma nimega okkad ja toimub ka kontsert, kus siis esinevat küll peaasjalikult esimese koha saanud õpilased ja kokku neid lapsi, keda me sinna ootame, on 79. Kui paljudest muusikakoolidest lapsed osalesid, lapsed osalesid päris paljudest muusikakoolidest ja mitmetest koolidest, on olnud kohe osavõtjaid päris mitmel pillil ja väga tublisti ja mitte sugugi ei ole need tootjad, kes lõppvooru jõudsid, ainult nendest suurtest koolidest, ehkki muidugi Nõmme ja Tallinna kooliõpilasi jõudis lõppvooru päris palju, aga näiteks võin tuua esile Keila kooli, kes väga palju lapsi sai lõppvooru, samuti Tabasalu, samuti Türi, Narva ja samuti ka Tartu Elleri muusikakooli algastme õpilased, et neid koole, kelle lapsed jõudsid lõppvooru, on päris palju ja on ka näiteks niisugused väiksed koolid nagu Abja kool, mis näitab, et, et kui on hea õpetaja, siis ta saab head tööd teha ka väikeses kohas ja väikese valikuga lastega. Konkursi traditsioon on üsna pikk. Kogu see traditsioon on tõesti väga pikk ja mina tean, et need konkursid on toimunud üle 30 aasta. Alguses ei olnud nad muidugi nii väga mitme olulised, sest koole oli vähem ja kõik said kokku sõita ühtekokku ja siis seal koos mängida. Kuna need koole on üle 80, siis on lihtsalt praktika sundinud tegema niukseid eelvalikuid ja eelvoorusid. Ja õige vanasti olid need intervallid siin nende konkursside vahel pikemad, aga nüüd juba üks kümmekond aastat toimuvad need konkursid meil kaheaastase intervalliga. See tähendab seda, et näiteks sellel aastal toimusid klaveri ja puhkpilliõpilaste konkursid järgmisel aastal siis viiul, akordion, kitarr, ja siis niimoodi hakkab see kaheaastase tsükliga jälle korduma. Ja saabki siis kuulata parimaid klaveri ja puhkpilliõpilasi. Kontsert Tallinna Mustpeade majas algab kell 12 ja sissepääs on kõigile tasuta. Sel hooajal korraldab Eesti Kontsert sarja noored pianistid. Teisipäeval, 19. aprillil jõuab esinemisjärg Mihkel Mattiiseni kätte. Noored pianistid sageli veel alles õpivad või on just äsja oma õpingud lõpetanud. Kuidas sinuga, Mihkel lood on? Põhimõtteliselt ma õpin praegu Eesti Muusikaakadeemia magistrantuuris ja antud hetkel ma olen küll akadeemilisel puhkusel ja kogu minu õppe teekond on olnud tegelikult alates muusikakeskkooli lõpetamisest selline suhteliselt aeglane, aga üle-eelmisel aastal sai siis akadeemia lõpetatud vahepeal ka aasta aega Inglismaal ennast täiendatud ja nüüd ma olen siia magistratuuri jõudnud, et eks siis näib, ehk ühel hetkel lõpetan sellega ära. Sa oled käinud ka Eesti koolides klassikalisele klaverimuusikale reklaami tegemas. Kuidas sulle tundub, milline seis praegu on meie noorte hulgas selles osas, mis puudutab klassikalist muusikat, kas seda tuntakse ja kas seda tahetakse kuulata? Ma arvan, et kindlasti noorte hulgas ei ole just väga suurt harjumus klassikalist muusikat kuulata, noh ütleme see popmuusika levik on nii tohutu ja see on niivõrd mõjuvõimas asi, et väga raske on seda klassikalist muusikat kuidagi noorteni viia, samas eelmisel hooajal ikkagi käisin 80. koolis ma tegin 80 loengkontserti ühe hooajaga, jah, mõned neist olid ju ühes koolis ka mitu ja ma nägin seal küll, et see 45 minutit, mis ma neile seal mängisin, rääkisin klassikalisest muusikast. Enamasti istusid kõik täiesti vaikselt ja huviga, lõpus aplodeeriti väga kõvasti, nii et ma arvan, et põhimõtteliselt ega neid see asi külmaks ei jäta. Et iga asi, mida mõjuvalt teha, siis ikkagi inimest kuskilt puudutab. Ma arvan, et probleem on pigem selles, et jah, et inimestel ei ole harjumuste, klassikalist muusikat kuulata, ma arvan, see peaks hakkama juba varajases kasvatuses pihta, kõik. Sa oled valinud oma kontserdi kavva üsna keerulised teosed, võib-olla räägid sellest kavast, mida sa sellel kontserdil nüüd ette kannad ja miks sinu valik just selline, nagu ta on? Ka valik on alati hirmus raske asi, selline kõige suurem takistus, millest tuleb alati üle saada. Kui kava on lõpuks välja mõeldud, siis saab hakata normaalselt sellega tegelema, aga lihtsalt lugusid on niivõrd palju, mida tahaks mängida. Ütleme, antud kontsertkava puhul ma ei tahtnud, et kõik teosed oleks väga ühest ajastust, tahtsin, et oleks erinevatest ja samas ei tähtsam tavaläheks nii-öelda väga kirjuks, et mingid sellised siduvad asjad võiksid ikkagi olla. Kui mulle tehti Eesti kontserdi poolt pakkumine, siis parajasti Mõest tegelesin antud hetkel, kui Madis Kolk mulle helistas listi Dante harjutamisega, see oli ka esimene asi, mis mulle pähe tuli, listima millegipärast ei ole peaaegu mitte kunagi kontsertidel esitanud ja mõtlesin, et selle vea võiks ju parandada. Ja Dante on selline lugu, mis sobiks hästi kontserdi lõpetuseks, siis ma pidin hakkama mõtlema, mis enne seda võiks olla, ja minul, Londoni õpingute aastal käisin ma seal kontserdil Londonis, kus mängis muu klaveriõpetaja Artur pisarro realisti benetektsiooni. Ma olin seal õhuga varem kuulnud, aga ma ei olnud kuidagi nii väga selle loo lummusesse sattunud. Aga tol õhtul. Ma sain täiesti ikkagi lubatud ja ma tundsin, et ma pean ka seda lugu ühel päeval mängima ja siis ta nii ilusti läkski sinna Dante ette. Sama helilooja teosed, aga samas nii erinevad ja, ja minu arust sobivad ikkagi suurepäraselt kokku. Esimeses pooles Bach oli, mul tuli ka kuidagi kohe mõttesse, et tahaks midagi paksilt mängida. Ja Bachiga kokku sobib ka suurepäraselt Beethoveni Opus 110, kus on samuti tulevad puugad sisse ja ma ise oli, et sai selline üsna pea tervikuks. Kui 19. aprillil kell 19 esineb Mihkel Mattiisen Estonia kontserdisaalis kontsert algab kell 19 ja klassikaraadio teeb sellest kontserdist ka ülekande. Helga ja seitsmeteistkümnendal aprillil kell 18 toimub Kadrioru lossis Eesti interpreetide liidu poolt korraldatud Ottawas kontserdisarjas akadeemiline kammermuusika klavessiiniõhtu. Ja ma olengi tänasele kõneliinile palunud ühe kontserdil esineva klavessiini kunstniku ene naela, kes lubas natuke rääkida tulevast kontserdist. Me oleme ju harjunud kuulama põhiliselt prantsuse ja itaalia barokiaja klavessiinimuusikat, miks siis inglise klavessiinimuusikat nii vähe kuuldud on? Ma võiks öelda, et tegelikult klahvpillimängijate repertuaaris on hulgaliselt inglise muusikat aga miks teda kontserdilavadel vähem kuulda, siis võib-olla sellepärast, et meil on kasutada rohkem saksa ja prantsuse tüüpi pille või siis oskame seda ajastut veel pisut vähem tunnetada kui eelpool nimetatud Eeloojad. Meid ajendas tegelikult mõte juba paari aasta tagant. Nimelt Kristiina arega mõtisklesime, et võiksime esitada just tuua muusikat või muusikat, mis on kirjutatud kahele klavessiin ja nii valmilt prantsuse muusikakava, mis tutvustas heliloojaid, kupper, hääle ja eelmisel hooajal oli tah koos oma poegadega ja nii jõudis sel aastal siis järg Inglismaani. Selles kontserdis ei ole veel esitatud dünastiat, kuid selle eest on väga tugev heliloojate koolkond, kes tollal tegutses nagu vaata ka ajaloost oli 16. ja seitsmeteistkümnes sajand, inglise kultuuri õitseaeg ning samuti muusika klahvpilli ajaloos tuntud kui Virginalistide ajastu. Ja mis on muusikaajalukku jäänud väga ereda ja omanäolise perioodina. Ja nii kõlab diskond til tolleaegsete meistrite William püüdi son pulli, Orlando, Cybontsi, chaelfaa, Nabi ja ka pisut vähem meile tuntud heliloojate virtuaalsed laulutöötlused ja tantsud ja ka tõsisema iseloomuga teosed siis ühele kui ka seatud, siis kahele klavessiin-ile. Ning et ilmestada isegi seda meie pealkirja nimelt kella kuue teed ehk siis traditsioonilist inglise õhtusse teejoomise miljööd esitab näitleja Tarmo sokk, Williamsi Expyrisonente ning samuti tollest ajastust pärit kirjaniku John Lyle'i filosoofilisi mõtisklusi Inglismaalt. Akadeemilise kammermuusika sarja kontsert, kus esinevad Kristiina arene, Nael ja Tarmo Song toimub homme Kadrioru lossis õhtul kell kuus. Nagu ikka, saabub kevad koos jazzkaarega Anne Erm, kuidas seda korda paistab, et stiilsete muusikaõhtutega. Tõesti, nii see on, et juba järgmisel nädalal, reedel lähen siis jätskaar lahti ja loodame, et ilm on veelgi soojem ja saab panna kõpskingad jalga ja täiesti tunda rõõmu kevadest ja muusikast. Aga et inimestel oleks lihtsam valida, sellepärast me oleme tõesti natukene päevi nagu pealkirjastanud. Näiteks on meil esmaspäeval prantsuse õhtu kus on siis kolmess ansamblis tegevad prantslased, ehk siis meile rikkolin joon, kes on väga ei improvisatsiooniline fantaasiarikas, keda on võrreldud lobimeks fereni ka siis that prantsuse ansambel, kes esineb nii Tallinnas kui ka Haapsalus ja kimab aheneb, mängib ühe prantslased tipp trummariga, tema nimi on Riki šampaar. Ta on siin olnud koosselli Kree ja karne luuansamblitega varem. Siit Kimub ohjase ja prantslaste ühisansambli juurest võiks otse edasi minna siis põhjal õhtu juurde, mis on järgmisel päeval, 26. aprillil ja siin on siis Soome paari viimase aasta suurim avastusansambel ilmi leeki, mis on ka ühelt poolt klassikaliselt romantiline. Siin on tegemist suurepärase pianistiga ja trumpetistiga kes on väga-väga romantilised ja väga head virtuoosid ja need on ka kaks aastat järjest Soome aasta muusikuks valitud ja sellel samal õhtul on meil jublil siis selline tria, kus mängib Rootsi pianist, vabastents on, tema on meil Tallinnas kolmandat korda ja sel korral esineb ta koos Soome parima bassimehe Ufe Croc Fušiga ja prajand Melvin iga, kes Ameerika muusik Eestis elab nii San Francisco s kui ka siin ja selline huvitav kooslus tema helides on kin Brehhanistlikust ja minimalistliku stet mõlematega romantikat. Samal õhtul on meil fääri saarte ansambel, mis huvitaval kombel ka on kuskile sinna karbareki poole kalduv praegusel momendil ja kus teeb kaasa ka Villu Veski, omal ajal sai ta inspiratsiooni vääri saartelt ja nüüd on siis tagasi mas mängimast külalisena siis fääri saarte ansambliga viisarts Tšeeni. Alustate teaga reedel, 22. aprillil rootslastega. Jah, see ansambel on meil ka hästi eriline ja keegi teda suurt ei tunne ja kõik kardavad, et mis asi see nüüd küll on Mats ja Morgan, et kas Matsuks ka Mats ja Morgan said kokku, kui üks neist oli kümnene ja trummar Margan siis 14-ni ja leidsid, et see, mis neid ühendab, on Tapa muusika- ja esimese kontserdi andsid Nadki Zappa muusikaga. Ja pärast kulges see teekond nõndamoodi. Nad said saapaga kokku, isegi mängisid tema ansamblis ja said siis kontsertsalvestis sabas juunivers ka Rämmi sappa, ise juba kahjuks seda enam ei näinud, kuulnud, sest et saba just suri, siis. Aga mats on väga hea virtuoos, kuigi ta on pime, pime muusik ja iganes, kus nad on esinenud, siis kõikjal on kiidetud, need on väga head energilist show'd, fantaasiarikkust. Et siin on nagu ühendatud väga erinevad elemendid. Rokk džäss, klassikasappa ja kokku on see nendel väga eriline helikeel ja flash kvarteti koosseisus, mis on ka selline klassika ja džässivahepealne kooslus, mis on rajada ka kõige tuntumaid rootsi ansambleid, üldse on nad siis võitnud kaks Rootsigrammid, tegemist on väga tippklassi ansambliga areenidel, mis meil juhtumas veel jõuab siia Nato bigbänd ja kes on esindamas Natot igal pool Euroopas ja seal mängib ka üks eestlane Simuvasar. Ja tänu sellele nüüd satub Nato Big Ben siia, mille koosseisus on veel omakorda siis selline Rockilikum koosseis, task, farss, mis esineb sellel samal õhtul, aga on ka Charles mesinduses, mis annab kontserdi inglise kolledžis ja workshopis kontserdi muusikakoolis, nii et vot selline on see jätkare esimene päev ennem kui läheb lahti, siis avapäev, ehk 23. aprill. Jazzkaarest kuulame klassikaraadios veel ja paljud kontserdid kõlavad meie programmis ka otseülekandes. Alustame täna üsna kaugelt põrutav uue klaverimuusika festival tehakse alates eilsest teoks Ühendriikides Florida Ülikooli ning rahvusvahelise uue muusika ühingu ühisel korraldusel. Kolmel päeval kõlab uut klaverimuusikat siin hommikust hilisööni festivalile lisatud enam kui 30 nimekad helilooja ja pianisti kontserdid Maya Westholmi esituskunstide keskuses, paneeldiskussioonid, kohtumised, heliloojatega, kontserdieelsed vestlused, lisaks pianistid paljude hulgas meil klaveri festivalilgi käinud Anssonide mari ühendriikidest veel pess Kristiina Valdes siis Dante Ui Hollandist, Elena passoti Itaaliast. Heliloojatest on kohale kutsutud tiinu kets Rumeeniast, ühendriiklased Friedrich Kaufmann, Daniel neoon, Francis Schwartz, Sissarana chauda evanilt Alfredo Rufeeles, Venetsueelast ja teised ka festivali juht, Kuubalt pärit ameeriklanna Orlando assintogarciyahise esinemas. Festivali hinnatakse Lõuna-Florida kultuurihooaja üheks suuremaks sündmuseks. Ja tore on lisada, et just samal päevil eile täna esineb orkestrit World Symphony külalisdirigendina siin Paavo Järvi ning Lincolni teatris ja mis on tal kavas Sibeliuse Finlandia, Mozarti 39. ja Carl Nielseni kuues sümfoonia. Neeme Järvi lon Detroitis eile täna Sestakovile esimese viiulikontserdi solistiks läinud suvel ka ois Tracy festivalil debüteerinud läti noor viiulitäht vaibes kriide. Lisaks kõlab Velbruckneri seitsmes sümfoonia. Vilniuses startis eile õhtul juba kaheteistkümnendat korda festival Jauna muusika, kuigi vaid kuus kontserti on igal mahukal kaval oma suunitlus ja nii ka pealkiri eile ees triin, kus Helsingi heliloojate orkester, Cornelius Kääradjooja, Christian Wolf kavas ja leedulaste uued teosed tänase kontserdi pealkirjaks eek ossa toonud ja peategelaseks Vediteebel ookest juurviljaorkester Austrias. Järgmine kava pealkirjaga Eeemmeedija, siis multimeedia Evoiss ja nõnda edasi. Kontserdid Vilniuse raesaalis kaasaegse muusikakeskuses. Hollandis algas üleeile põnev kammerooperite festival, pakutakse väike vormilisi ja intiimseid lavatükke viielt sajandilt pidustusi kaks nädalat. Kolme linnateatrites olles Camdenis Hardenbergis, alustas amsterdami barokkooper Henry Pösselli ooperiga kuningas Artur. Eilsest esmaspäevani viis etendust ka Paul hindenitiiv Püha Sannaga jättena belglase Hans Obdeebeeki kaameroopersesse Stiina esitamas muusikateatritrupp transberalt tänaga Nederland Svokaal laboratooriumi etendus, olles pealkirjaga luhta ning, ja siin ühise katuse all kolm 20 minutilist lühiooperit, autoriteks Artjom kiim Usbekistanist, Victor Rask Mehhikost, nendest tuntumana ja Ron Ford Hollandist. Täna festivalil kokku seitse üritust, sest Hardenbergis on õhtul laval ka tükk vaim labürindis, kus Bachi muusikast tehtud, töötles popbändile kogu etendus minut. Tauruse kreeka müüdi aineil tehtud Frank kruut Hofja Maria koki tekstidel. Festivalile on tulemas veel ka Krakovi ooper ning Viini oper. Seda kõike 29. aprillini tahaks ära käia taaska festivalil Heidelbergi kevad Saksamaal, mis kestab samuti 29. aprillini. Esmaspäeval oli põnev kava uuelt klaveri tuua alt koosseisus Rudolph Mayer. Noor lõunakorealanna hoc hiidklii. Teisipäeval astusid üles Berliini Filharmoonikute puldi solistid filharmoonia kvartett, Berliin eesotsas viiuldajad, Daniels staaberaave ja Christian staadiolmanniga. Kvartett tegutseb juba alates 1985.-st aastast üleeile publiku ees Pravidents kirikus juba muusika antiitvak Köln seitsmeteistkümnenda 18. sajandi kavaga. Eile üks festivali tippkontserte kui kongresside majas astusid üles viiuldaja seosuadell koos kammerorkestriga Academy. Oh issand, maatin siinselt hiils kiusama pelga dirigendiks ja täna mas Ivo Bogorelidzi klaveri õhtushopens Rahmaninovi ning hommegi põnevana viiuldaja Victoria mullova ning tema uus viieliikmeline projekt ansambel Vitueenidel nõuts kus kõlavad pop ja folkloor, klassikalisemast seadus just sellele koosseisule. Ja teisipäeval vana ülikooli aulas Pariisi ansambel anterkondemparreaal, mida meie Olar Jeltski Pariisis aprilli esimesena nädalal juhatas. Siin on sobiv lisada, et sellel nädalal on Olari Elts tegutsenud oma Läti rahvusorkestri ees Riias, kus te eile õhtul dirigeeris Riias suure Gildi saalis kava pärle vene muusikast. Rimski korsakovi avamäng mai ööl Tšaikovski esimene klaverikontsert Priit Kevin känneriga solistina Nikolai roslavet siinse au New Moon Ningskreabini ekstaasi poeemi pisut uuest muusikast veel siit-sealt kahe uusteose maailma esiettekandel Londonis ja Brüsselis on kahtlemata sündmused. Londoni Vaabikanis kõlas esmaskordselt neilgi Tõnu Kaljuste poolt tutvustatud Austriaga ja helilooja peret liini vioolakontsert. See oli eile õhtul solistiks helilooja kretiin ise. BBC sümfooniaorkestrit dirigeeris Ramon kamba. Ja eile täna homme Brüsselis Belgia rahvusorkestri toores soomlasest peadirigendi Mikko Franki tellimusena ja tema juhatusel vanameister Eino Johan raudavara uus orkestriteose muukov sisens. Nägemist. Raamat. Populaarne austerlane Heinz Karl Gruber oli eile, üleeile aga Neeme Järvi endise orkestri Jötebori sümfoonikute ees juhatades kontserdimajas oma teoses hari vääri ja tantsin kiirusel. Taak Londonis olid ju eelmise aasta lõpul Harrison Peetris juubelile pühendatud kontserdid lõunakaldakeskuses nimetuse all vööt vistel geimz. Ja nüüd alustatakse samas mahukat retro speks Kiievi teise hiljutise juubilari Pieter Maxwell Davise loomingust 10 kontserti alates homsest kuni aprillikuu lõpuni aga õhtul homme Queen Elizabeth roolis. Ansambel safannikolaskoki juhatusel läks veel talviselt kõlamas Vesali hoones ning mis on nitoorns Mägot. Ülehomme jätkab sarja aga juba kuningliku muusikaakadeemia Manson ansambel Berliinist. Berliini Filharmoonikute peadirigendist saimalt. Uute suundumustega repertuaari poliitikaga pole rahul mõnedki orkestrandid jaos orkestri juhtkonnast nimetades temaga eklektilisteks. Rätteril võttis näiteks orkestri jaapani reisile peateoseks Magnus Lindneri aura milles tema sõnul on nii hästi kasutatud suure sümfooniaorkestri tänapäevaseid võimalusi. Pessimistid üllatuseks võttis jaapani publik soome helilooja teose väga hästi vastu. Nüüd tahab rättel kavva võtta Gustav Holsti suurteose planeedid, kuhu on nõndanimetatud asteroidi teosteks uudistena kõrvale tellitud orkestripalad Kaiasse, Darja hoolt, Bret tiinilt, Matthias pintserilt ja Mark-Anthony tööni Child. Lõpuks Pariisi rahvusooperis toimus teisipäeval Wagneri Tristan ja Isolde küllap kõigi aegade moodsaim lavastus. Esietendus, mille tegi kuulus Pieter sellers. Peaosades parimad Wen Hepner, haavalt raud, Maier ja dirigendiski soomlaste uue muusikamees Essabeka salone. Tänasele hili kajale tegid kaastööd Merike Vaitma, Marge Raun, Tiina kuningas, Juri Nikolajev, Mait millija, Priit Kuusk. Saate mängis kokku helioperaator Katrin mõõdik. Toimetas Kersti Inno. Aitäh kuulamast. Sülgaja. Muusika, uudised, muusika uudised. Laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis. Internetis teile sobival ajal teile sobival ajal.