Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte esmaspäevast, 16.-st juulist. Stuudios on Kai Vare. Pilistveres suruti neljale päeval Soome koolinoorele püstol laubale. Kahtlusalune on politseile teada ja võeti ka kinni, aga pääses politseiautost minema ja siiamaani on relvastatud mees vabaduses. Prokuratuur on temaga siiski ühendust saanud ja kutsunud kahtlusaluse ütlusi andma. Euroopa stabiilsusmehhanismi teema on jõudnud riigikokku, täna said Euroopa Liidu asjade komisjon ja rahanduskomisjoni ühisistungil üleval vaata riigikohtu otsuse kujunemisest. Poliitikud kinnitavad, et arutelu tuleb põhjalik, otsuse langetamisega ei kiirustata, kuid sügiseni ai oodata. Erakorraline istung tuleb suvel. Saksamaa konstitutsioonikohus teatas, et otsustab sügisel, kuivõrd vastab ESM-Saksa seadustele. Leedu seim otsustas korraldada sügisel koos parlamendivalimistega rahva mäletuse uue tuumajaama ehitamise küsimuses. Eestis algas rahvusvaheline füüsikaolümpiaad, osalevad 80 riigi võistkonnad. Eesti võistkonnalt loodetakse edukat esinemist. Hannes vigastas veok tõsiselt Papiniidu silda, sest juht ei arvestanud veose mõõtudega silla põhialamkatki. Kahjude kokkuarvamine võtab aega. Pauluse kirik kuulutas välja hanke kirikusaali renoveerimiseks. Sellest peaks tulema Lõuna-Eesti suurim kontserdisaal, kuhu mahub üle 1000 inimese. Kavas on korda teha kirikutorn ja paigaldada uus orel. Ilm on meil vihmane, võib tulla äikest. Sooja on öösel kaheksa kuni 13, päeval 16 kuni 20 kraadi. Pilistveres ähvardas relvastatud mees leerilaagris osalevaid soome noori, Piret päevrist räägib lähemalt. Pilistvere koguduse vaimulik Hermann Kalmus sõnutsi on intsidendi põhjustanud mees hoidnud ka varem külarahvast hirmu all. Relv on olnud ka mingitel teistel pidutsemistel kaasas, mis on olnud nii-öelda õues muru peal kortermaja ees, kus istutakse ja juuakse, kus jooksevad ringi väiksed lapsed ja need osad siis ka, kes seal peoseltskond näevad, vaatavad sellest nagu mööda. Pilistveres juhtunu on aga nagu peegeldus mõnest filmist, kus ähvardava käitumisega mees võttis ühel tüdrukul käsivarrest kinni ja pärast haaras enda valdusesse poisi, kes püüdis tüdrukut kaitsta. Relvaga ähvardanud mees pani relvatorupoisi otsmikule. Kuidagi vabanes poiss lahti ja praegu räägivad noored, et kuulsid hiljem ka summutatud Laske. Kirikuõpetaja Hermann Kalmus sai intsidendist teada ligi 10 minutit hiljem ja helistas kohe politseisse. Politsei sõitis Viljandist Pilistverre poole tunniga. Kurjategijad olid selleks ajaks juba läinud ja pidasid vist rahvamaja taga nii-öelda pidu. Omaette. Huvitav on ka kurjategijate tuvastamine. Herman Kalmus. Soome noored ei julgenud nagu välja minna neid nagu vaata maja ees, nad olid aknast siis vaatasid, ei tundnud ära seda ühte, kes alguses toodi, tõime teised ka ja siis ühena tundsid ära täiesti selgelt politsei panida autosse, aga kuna need teised vennad seal rüselesid, võtsid politseiautoukse lahti ja nii edasi, siis lõpuks see autosse pandud isik sai välja, et seal tõuklesid mintser juures sõimati. Ma ei julgenud ka ära minna, sest noh, ma, minu vastutus on ennekõike soomlaste, see nende turvalisuse ees olime kohaliku kaitseliitlase välja kutsunud, lisaks aga mina nagu füüsiliselt sekkuma ei läinud ja, ja siis siis see kahtlustatav pääses jooksu muidugi see, et ta politsei käest pakku pääses. Nad nägid seda pealt, siis see muidugi šokeeris soomlased seda enam või ma ei saanud aru, et kuidas selline asi üldse võimalik. Kui päeval oli väidetav tulistaja relvaga ähvardas ja politseile veel tabamata, siis pool tundi tagasi teatas riigiprokuratuuri pressiesindaja Carol Merzin, et kahtlusalusega on ühendust saadud. Väidetavalt lepiti kokku aegagi koht, kuhu kahekümnendates eluaastates noormees ilmub, et kuulatada üle ja teha vajalikud menetlustoimingud. Kas menetlustoiminguteks võib-olla vahistamine seda otsustab prokurör, jätkab riigiprokuratuuri pressiesindaja Carol Merzin. Politsei sai temaga kontakti, temaga on nüüd räägitud, uurija temaga rääkinud ja on kokku lepitud aeg, millal ta siis ilmub politseisse menetlustoiminguteks. Viljandi politseijuht Alvar Pähkel ei soovinud kommenteerida meie raadiouudistele juhtumit viidates oma kestvale puhkusele. Rahvusringhäälingu raadio uudised pöördusid siis kommentaari saamiseks riigikogu liikme ning Saaremaa, Läänemaa ja Tallinna politseid. Pikka aega juhtinud Kalle laaneti poole kommentaari saamiseks. Ma pean tunnistama, et pika aastaid ka politseiniku leiba söönuna ta ei tahaks olla mitte kriitiline, kuid, kuid vaadata ta nelja päeva jooksul suudeta selgeks teha ja kinni pidada isikut, kes vehkisid relvaga ja väidetavalt ka suisa tulistas kaks pauku õhku, siis mina arvan küll, et, et see ei tee mitte kuskilt poolt Eesti politseile au ja selle tulemuseks on kindlasti ju see, et, et ühiskonnas on suur hulk inimesi häiritud, Nad elavad hirmutunde all, rääkimata Pilistveres laagris olevatest naaberriigis elavatest soome külalistest. Loomulikult on eestimaine juba kahju saanud ka meie naaberriigist Soomest, sest Soome ajalehed on juba seda kajastanud ja loomulikult negatiivses valguses. Kuidas te kommenteerite seda, et politsei poolt kinni võetud isik pääseb põgenema, eriti siis, kui ta oli väidetavalt tulistanud õhku kaks lasku. Tõesti tegijal juhtub mõndagi, kuid kui selline asi juhtus, siis selleks oleks pidanud rakendama tunduvalt rohkem jõudusid, et siis kinni püüda uuesti see inimene, kes keda kahtlustati antud kuriteo toimepanemises. Tänase selliste sündmuste puhul peaksid õiguskaitseorganid ikkagi käituma ääretult kiirelt, professionaalselt ja rakend jaotustäie rangusega. Selliste sündmuste puhul kindlasti õiguskaitseorganid peaksid jagama rohkem informatsiooni avalikkusele, et jah, et kriminaalmenetluse seadustiku järgi 2004.-st aastast on menetlusjuht prokuratuur ja prokuratuur, siis peaks vastavalt kokkuleppele jagama informatsiooni sarnaste sündmuste valt. Ehk ehk tegelikult peaksid kaks õiguskaitseorganid, politsei ja prokuratuur aga selgelt kokku leppima, kui palju jagatakse ja kes jagab informatsiooni avalikkusele selleks, et, et avalikkus teaks ja avalikkus ongi kohustatud teadma, mis siis tegelikult reaalselt toimib. Mitte lihtsalt ei öelda, et, et prokuratuur ei lup informatsiooni anda ja politsei ei tohi, ei saa informatsioon, on ta siis tuleb midagi väga tõsiselt ette võtta ja süsteemi muuta. Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon arutas koos rahanduskomisjoniga Euroopa stabiilsusmehhanismi lepp ehk ESM-iga seonduvat. Uku Toom teeb ülevaate. Tänane nõupidamine oli pigem informatiivne, komisjonid said põhjaliku ülevaate põhiseaduslikust vaidlusest, riigikohtus, samuti otsuse detailidest. Nüüd on plaanis kuulata Ta komisjonis ekspertide seisukohti, nii nende, kes nõustuvad riigikohtu otsusega kui ka nende, kes sellega ei nõustu. Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Taavi Rõivas rõhutab selle arutelu juures kontrolli osa hädas olevate riikide käitumise üle. ESM nagu ka EFSF saavad olla vaim ajavõit lisaks nad ei ravi tegelikult probleemi probleemi ravib ikkagi see, et need riigid, kes on laenanud rohkem, kui mõistlik oleks, et nad ise oma eelarvetes viivad tulude kulud vastavusse ja selleks ta siis väldivad probleemi kandumist tulevikku. Aga kontroll selle üle, kuidas meie raha ja garantiisid kasutatakse. Mul on info ja, ja kindlus, et Eesti koos näiteks Soome või Hollandi või veel mitme teise riigiga on üks rangemaid tingimusliku nõudjaid nendelt riikidelt, kes on oma võlgadega kokkulepitud jätkusuutlikkuse piiride läinud ja me kavatseme loomulikult olla konstruktiivselt ranget ka tulevikus. Kadri Simson on skeptik nagu opositsiooniliikmele kohane ning tuletab meelde, et sellest rangest kontrollist on võimalik ka samm tagasi astuda. Nii on kreeka kontrollimisel juba ka juhtunud. Veebruaris vaieldi riigikogus Kreekale garantiide andmise üle. Toona valitsuse esindajad ütlesid, et Kreekale on ette antud väga ranged kriteeriumid, mida ta täitma peab. Esimesed aja tähised on juba märtsikuus täna olles juulikuus, ütleme, et Kreeka ei täitnud neid reegleid, mis on tal olnud märtsis-aprillis, mais ja juunis ometi Eesti välja, nii et ka edaspidiste laenude puhul ja garantiide puhul öelda, et meie valitsus ütleb, et see on viimane tähis. Ma ei arva, et meie valitsus sedapidi käitub. Sotsiaaldemokraatide juht Sven Mikser leiab, et väga konkreetne ei saa siin olla. No kui me teaksime, kuhu maailm läheb siin lähematel kuudel ja aastatel ja aastakümnetel, siis me kindlasti võiksime endale panna ette lõplikud raamid, et kuna me seda ei tea, siis ei pruugi see iseenesest väga mõistlik olla küll, aga Eesti peaks vaatama väga tõsiselt sellele kas mitte või kui ka, kui kaugele me ühe ja teise konkreetse otsusega läheme, kui palju me seda pädevust käest ära anname, kas see on tagasi pöörata või tagasipööramatu ka riigikohus oma lahendis on öelnud, et jaganud kaheks selle nii-öelda riive intensiivsuse, et ühest küljest siis nii-öelda ESM-iga ESM lepingu ratifitseerimine ja teisest küljest siis nii-öelda nende võimalike teoreetiliste suurimate kohustuste täitmine, juhul kui see peaks juhtuma. Parlamendi arutelude juurde tagasi tulles ESM-i teemat on komisjonidel igal juhul plaanis arutada põhjalikult, mingeid erilisi tähtaegu seadmata, kuid täiskogu erakorraline istung suure tõenäosusega suvel siiski tuleb. Ilmselt augustis. Välissõnumid võtab nüüd kokku Tõnu Karjatse. Saksamaa konstitutsioonikohus lükkas 12. septembril otsuse tegemise selle kohta, kas Euroopa stabiilsusmehhanism ehk ESM vastab Saksa seadustele või rikub Saksa parlamendi õigust otsustada riigieelarve. Ülekohus lükkas otsuse tegemise seega ligi kaks kuud edasi, kuigi poliitikud ja finantsturud olid püüdnud kohtule survet avaldada. Otsusega kiirustaks. ESM-i käivitamine nõuab, et selle rätifitseeriksid riigid, mis panustavad 90 protsenti selle kapitalist. See tähendab, et ilma Saksamaata pole see võimalik. Rahvusvaheline Valuutafond IMF langetas Hispaania majandust. Naasia ennustab riigile surutist ka tulevaks aastaks. IMFi prognoosi kohaselt kahaneb Hispaania sisemajanduse toodang tänavu 1,5 protsenti järgmisel aastal 0,6 protsenti. Varasema prognoosi järgi ennustas IMF Hispaaniale järgmiseks aastaks ka kerget SKT tõuseb. IMF tõi allapoole ka maailma majanduse kasvuprognoosi ja hoiatas roopast lähtuvate ohtude eest. Kreeka president Karola papuljas jättis majanduskriisi tõttu ära iga-aastase vastuvõtu, millega tähistatakse sõjaväelise diktatuuri lõppu Kreekas 1974. aastal. Leedu seim otsustas erakorralisel istungil korraldada koos oktoobrikuiste parlamendivalimistega hääletuse tuumajaama ehitamise küsimuses. Seda pooldas 62 ja vastu oli 39 parlamendiliiget. Peaminister Andrius kobiilus märkis, et seimi otsus korraldada referendum koos parlamendivalimistega muudab energiasõltumatuse teema valimisteks teemaks. Leedu energeetikaministri sõnade kohaselt. Seimi otsust kõnelusi tuumajaama ehituse partneritega ei mõjuta seiman juba pooldanud tuumajaamaga edasiminekut, kuid lõplik investeerimisotsus tehakse 2015. aasta lõpuks. Ja Ungari ülemkohus otsustas, et kohtunike pensioniiga allapoole toov seadus pole kooskõlas põhiseadusega kuna see rikub kohtu institutsiooni sõltumatust. Ungari ülemkohus teatas ka seda, et tühistas tagasiulatuvalt mõned aasta algusest jõustunud seadusesätted. Seadus oli ka üks neist, mis tõid kaasa lahkarvamused Euroopa Liiduga ja kevadel otsustas euroliit viia asjaga Euroopa kohtusse. Tallinnas avati pidulikult rahvusvaheline füüsikaolümpiaad, kohal käis Uku Toom. Eksel korraldada tänavu Eestis rahvusvaheline füüsikaolümpiaad anti välja juba 1996. aastal. Tegelikult nagu ütles ka olümpiaadi president Hans Jordens Hollandist selliseid asju üleöö ei korraldagi, olgu siis tegemist ülesannete või logistikaga. Lorents ütles, et käis kuu aega tagasi siin ettevalmistustöid kontrollimas ja oli meeldivalt üllatunud, kui hästi kõik tehtud ja plaanitud on. Uudne on see, et tegevus toimub korraga kahes linnas Tallinnas ja Tartus ning rakendatud on ka mitmeid uudseid tehnilisi lahendusi. Orgkomitee esimees Ene Koitla ütles, et viimased võistlejad saabusid eile hilisõhtul Hispaaniast ja Inglismaalt ja nüüd on kõik kohal. Nii et 80 riiki on kohal 380 tudengit 158 juhendajat, 75 vaatlejat ja 16 külalist. Nii et me võime nüüd öelda, et võib alata. Akadeemilise komitee juht, Tartu Ülikooli professor Jaak Kikas nentis, et nüüd on saabunud tõetundi, et näha, kuidas korraldustööd on õnnestunud. Tartu Ülikooli teaduskooli direktor Viire Sepp on aga kindel, et Eesti võistkond on edukas. Ma usun kindlalt, et Eesti võistkond on tasemel, sest ei ole olnud tõesti ühtegi aastat, kui, kui meie noored ei ole rahvusvahelistel olümpiaadidel seejuures füüsikaolümpiaadil medaleid kaasa toonud. Sepp on rahul ka sellega, et mõnel meie võistkonna liikmel on medal juba käes. Tõsi, teiselt olümpiaadilt Ja nimelt saabus äsja just rahvusvahelise bioloogiaolümpiaadi Eesti võistkonna üks liige Jaan Toots ja tema pälvis sellel olümpiaadil kuldmedali ja teine Eesti võistkonna liige, kaur Aare Saarema saabus see äsja just Argentiinast matemaatikaolümpiaadil ja temal on, on siis diplom ette näidata meile juba siin füüsikaolümpiaadi alguseks, nii et see on väga hea start. Olümpiaadil antakse välja mõnikümmend kuldmedalit, aga kui räägiti ka sellest, et tegu ei ole päris spordivõistlusega, kus sentimeetrid ja sekundid asja paika panevad, lisas Jaak Kikas. Absoluutne võitja selgitatakse välja kindlasti ja ega võitja saab oma punktid kirjaga need punktid päris subjektiivsed ka ei ole, sellepärast et ülesande hindamiseks on välja töötatud kaunist detailsete hindamisskeemid, nii et ma usun, et need hindajad on vähem subjektiivsed kui suusahüppestiilipunktid, näiteks. Pärnus sõitis Papiniidu silla piirdesse kraanat transportinud veok. Juht hindas veose kõrgust valesti ja veok purustas osa sillakonstruktsioonist. Kahju suuruseid Pole veel teada, selle selgitab välja ekspertiis. Silvesool jätkab. Täna kell 12 40 sai päästeamet teate, et Pärnus on Papiniidu silla alla kinni jäänud raskeveok. Pärnust Rakvere suunas sõitnud kraanat vedanud masina juht ei arvestanud veose gabariitidega ning purustas mitu olulist silla konstruktsiooni. Osa Papiniidu silla järelevalve insener Taivo kurg hindas sillakahjustusi väga tõsisteks. Silla see esimene kaitsetala ja silla põhitala on katki ja see tala seal viltu kukkumise kukkumise ääre peal, praegu, kui tõsine see olukord on? Päris tõsine. Liiklus on sündmuskohal häiritud ning suletud on silla jalakäijate tee. Maanteeameti lääne regiooni direktori asetäitja Margus Eisen Schmidti sõnul selgitab kahju suuruse välja ekspertiis. Me püüame loomulikult selgitada need kahjud välja võimalikult kiiresti ja meetodid nende kahjude likvideerimiseks täpselt samuti ja praegu tegeletaksegi tõstemehhanismide hankimisega, et saaks selle ohtlikult ausõna peal oleva ja sealt maha tõsta ja peale seda saaks põhimõtteliselt liiklusele selle tee avada. Esialgu ei ole ka teada, kui palju remonditööd maksma lähevad. Raadiole Silve sool, Pärnu. Sihtasutus Tartu Pauluse kirik kuulutas välja riigihanke Pauluse kiriku rekonstrueerimistöödeks. Meie asja räägib lähemalt. Tartu Pauluse kiriku rekonstrueerimistööde projekteerimisega alustati 2006. aastal, praeguseks on renoveeritud juba kiriku tiibhoone ning selle aasta augustis avatakse keldrikorrusel Kreps. Taarja Pauluse kiriku taastamise lõpetamist toetab ligi 3,2 miljoni Lauraga EAS ning finantseerivad ka kultuuriministeerium ja Tartu linnavalitsus. Pauluse kogudus reedel välja kuulutatud hanke eesmärkidest räägib lähemalt sihtasutuse Pauluse kirik juhataja Elo Süld. Selles hankes me praegu panime siis ainult kiriku sisemine osa, sealhulgas loomulikult kõik torn, katus ja kõik nagu need nii-öelda saali tööd ja nii edasi ja kogu projekt on see, et loomulikult orel, mis on siis kontsertsaali üks nagu selline suuremaid hiilgavaid osasid plussis ka kiriku ümbrus, välised tööd, nagu näiteks kiriku ümbruse haljastuse parkla ehitus algavad 2014. aastal ja nende teostamiseks korraldatakse süldi sõnul veel eraldi hange praeguse hanke peamine ja saan kirikusaali taastamine pärast, mida saab sellest Lõuna-Eesti suurim kontserdisaal, Elo Süld, ambitsioonikas on selle võrra, et orel siis, mis valmib selle kiriku jaoks, ehk see tuleb Lõuna-Eesti suurim orel, ehk siis selle võrra me suudaksime siis korraldada siin Lõuna-Eesti raamest, tihti selliseid suurejoonelisi orelikontserdilt, koorikontserdid, klassikalisi kontserdid ja nii edasi välja reklaamitud 1000 kohta tuleb sinna? Jah, olen kuidagi, tegelikult tundub jube väike, et kuidas nii palju inimesi sinna ära mahutada, sellepärast et ta ta harjunud vaadata kõrvalt, väga võimas, suur kirik Lätisse, vaadake sihuke kämbu saal, aga siis te ütlete, et see kirik on ju pooleks tehtud, teisel pool on suurem osa aga mõelgisid, kui me selle seina, mis seda kirikut poolitab ja võtame siis nagu teisel pool on veel suurem ruum. Teisel pool saali seina olid varem Ermila ruumid, mis aga 2005. aastal välja. Tulevase suure kontserdisaaliga on juba ka suured plaanid. Altari ette saab panna kuskil seal 300 400 liikmelise orkestri plussis, nagu need 1000 istekohta selle võrra, nagu on võimalik täpselt selliseid nagu võimsaid teoseid kas või tobiase Joonase lähetamine on vist Eestis ainult kaks korda ette kantud, seda nagu oleks meie kirikus võimalik teha. Kirikule paigaldatakse ka helikindlad aknad, mis võimalik, tahaksid kontserdisaalis heliteoseid salvestada. Pauluse kiriku rekonstrueerimistööde hanke pakkumisi oodatakse 27. augustini. Esimene suurejooneline kontsert Pauluse kirikukontserdisaalis peetakse Ilos üldi sõnul juba 2015. aasta suvel. Uudistele vaese Tartu stuudiost. Saate lõpetuseks veel ilmast, räägib Sirje Vilms. Täna hommikul Põhja-Eestit katnud ning otsapidi ka Kesk-Eestisse ja saartele ulatunud tihedamad sajupilved on aeglaselt põhja poole nihkunud ning ulatuvad praegu Soome lahel. Kuni põhjarannik oli samal ajal Meie Lõuna-Eestis üksikuid väiksemaid pilvi arenemas, millest võib siis täna pärastlõunal siin-seal hoog vihma tulla. Suurem saju võimalus on aga endiselt Põhja- ja Kirde-Eestis. Homseks nihkuvad pilved üle Soome lahe juba Lõuna-Soome peale ning meil tuleb eeloleval veel vahelduva pilvisusega ilm ja hoovihma sajab veidi vaid kohati. Tuul puhub edelast ja läänest viis kuni 10, rannikul puhanguti 12 kuni 15 meetrit sekundis. Hommikul tuul nõrgeneb. Sooja on kaheksa kuni 13 kraadi. Ka homme päeval on vahelduva pilvisusega ilm. Hoovihma sajab mitmel pool edele läänetuule kiirus on kolm kuni üheksa meetrit sekundis ning sooja tuleb 16 kuni 20 kraadi. Kolmapäeval ja neljapäeval on samuti hoovihma võimalus väga suur. Öösel sajab kohati, päeval aga mitmel pool ning edela ja läänetuul on öösel nõrk, päeval mõõdukas. Sooja tuleb öötundidel seitse kuni 13, päeval 16 kuni 20 kraadi. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.