Aprillis jõudis Salme kultuurikeskuse laval publiku ette Elmo Nüganeni uuslavastus maailmale nähtamatud pisarad, kus lavastaja põiminud ühtseks tervikuks Anton Tšehhovi ehk noor põlest pseudonüümi antoshaadee nime all kirjutatud seitse humoristliku lühinovelli ja kaks lühinäidendit. Lavale jõudsid niinimetatud väikeste inimeste Woodmis, Pilavat silmakirjalikkust, lipitsemist, kergemeelsust, enesekesksust ja ka teisi inimlikke pater. Kuid samas sisaldavad need lood ka palju soojust oma tegelaste suhtes, kes ehk meist kõigist nii väga palju ei erinegi, kuigi Antožhan teed. Ta on ju kirjutatud pea 120 aastat tagasi. Nendeks lugudeks, mis lavale seotud on, on õnnepojuke paks, peenike missugune kolmest diplomaat, Albioni tütar, koomik ja maailmale nähtamatud pisarad, mis on ka lavastuse nimilugu. Ja samuti on selles tervikus kaks lühinäidendit, abieluettepanek ja karu. Neid humoristliku ja satiirilise jutte avaldas arstiteaduskonnas õppiv noor Anton Tšehhov omal ajal huumori ajakirjades ja eks ikka selleks, et lisaraha teenida. Ja ta kasutas siis pseudonüümi antoshontee. Aga juba mõne aja möödudes saavutas ta oma loominguga sellise populaarsuse teda hakatigi avaldama regulaarselt. Lavastuse maailmale nähtamatud pisarad dramatiseerinud autor on Elmo Nüganen, kes pälvis muide ka Anton Tšehhovi 150. sünniaastapäeval Venemaal oma lavastuste eest Tšehhovi medali. Selles lavastuses mängivad Andrus Vaarik, Argo Aadli, Piret Kalda Eespäev, Allan Noormets, Tõnn lamp, Indrek Ojari, Andres Raag, Anne Reemann, Margus Tabor, Külli Tee, Tamm ja Mart Toome. Kostüümide autor on Reet Aus, muusikalise kujunduse loonud Riina Roose ja Jaak Jürisson ja lavastuse valguskunstnik Priidu Adlas. Kõigepealt kuulama ka väikese katkendi, kus kõnelevad lavastaja Elmo Nüganen ja näitleja Andrus Vaarik. Kergemeelsus enesekesksus ja silmakirjalikkus, pahed, mis iseloomustavad rohkemal või vähemal määral neid kõiki. Anton Tšehhovi loomingus on neil loomuomadustel tähtis roll, kuid ta osutab neile siiralt, mitte etteheitvalt Tšehhi seal üldse tigedust ja ei ole ka selles meie lavastuses see, et, et üks või teine inimene tunneb endas ära midagi või see on väga tore, kui siin on, üldjuhul pigem on see, et me tunneme ära midagi, mida ei tunnista enda omaks ja naerame selle üle, et ma olen sellist inimest kohanud, eks ole, ja ise tegelikult ei märka, me ise oleme samasugused samastumist äratundmiste avastamist pakub Tšehhovi toominga näitlejatele. Sellest võib saada selline minu jaoks ideaalne tükk kus saalis üllatavad mind mu enda reaktsioonid tegelikult kui ma naeran koha peal kus ma nagu ei tohiks naerda või kui mind tabab meeleliigutus hetkel mis ei tohiks tegelikult mulle korda minna ja kui ma saan endast midagi teada, et Jehoova minu meelest parim selle jaoks lavastuse tarvis valis Elmo Nüganen välja just Tšehhovi noorpõlve loomingu. Toona ei teadnud veel keegi, et meditsiinihuvilisest noormehest saab viljakas kirjanik kuid juba siis paistis noor autor silma omanäolise kujutusviisiga. Nad helistasid juba tol ajal mingisuguses mitte lihtsalt naljalood ei olnud neid, vot selles oli mingisugune üks teine mõõde oli juures mingisugune sügav arusaamine elust mitte hinnangute andmine, et üks on loll ja teine tark, eks ole, või näiteks on nõme ja teine vähendame või. Kõnelesid Elmo Nüganen ja näitleja Andrus Vaarik. Nüüd aga räägivad Anton Tšehhovi lavastuses Tallinna linnateatri näitlejad Tõnn lamp ja Argo Aadli juttudel lavastuse valmimisprotsessist seostest teiste Tšehhovi lavatöödega. Näitlejad räägivad oma kogemusest suurel laval ülesastumisega ja arutlevad ka Elmo Nüganeni Tšehhovi tunnetuse üle. Tšehhov on väga põnev autor, et ma võin öelda nii palju, et minu jaoks esimene kokkupuude Tšehhovi novellide mängimisega et varem olen korra puutunud kokku ühe Tšehhovi näitemängu mängimisega, aga novellidega polnud varem kokku puutunud ja üldiselt võin nii palju öelda, et üsna põgusalt neid lugenud ainult varem kooli ajal ja, ja nüüd siis uuesti nendega tutvuda oli päris huvitav. Mina ei ole ka tegelikult pärast kooli puutunud kokku koolis tänu Elmule siis, kes oli kursuse juhenda ja Kalju Oro ja Anu lamp, et lavakõnes Me tegelesime Tšehhovi novellidega ja erialast Sis Tšehhovi kajakaga. Ja ega tegelikult pärast seda ei olegi teatrisse ausalt öelda. Mul on tunne, et ei olegi seal kokku puutunud tänu Elmule jälle ringiga nagu Tšehhovi juurde tagasi jõudnud, ta on kuskil kogu aeg kuklas nagu ja meelel olnud ja keelel ja mina olen küll väga õnnelik, et see on kindlasti üks töö, mida mina küll väga pikalt ootasime. Puudutas küll Tšehhovi, aga sama palju ka Helmut, et et see on küll selline mingis mõttes näitleja jaoks unistuste asi, nii-öelda kombinatsioon. Et mingisugust Tšehhovi, on ta siis lühinovell või on ta lühinäidend või, ja teha Elmuga, et selles mõttes siin on nagu mitu kärbest küll hobiga tabatud hetkel. Arco teil oli väike roll kunagi pianoolas ligemale 10 aastat tagasi, kuigi see lavastus tuli veelgi varem lavale. Esietendused on olla 1995 ja ja siis ta nii-öelda taastati uue koosseisuga, osaliselt uue koosseisuga, taastati ta siis ma arvan, kas 2003 2004 või kusagil seal maal äkki mängiti siis kuni 200. mängukorrani? Mul oli väga episoodiline ilma tekstita seal lollikene seetõttu ma nagu sellest peanolast väga palju rääkida oskaks, võib-olla rohkem nagu publiku seisukohast. Milline 100 publiku seisukohast? No ta oli ikka väga selline minu jaoks ikka selline teater, mida tahaks ise teha ja selline natukene sinna ideaali poole või ideaalilähedane teatrami, mida mulle meeldib vaadata, mida mulle meeldib mängida seal Penula midagi sellist oli küll mulle pionaal puhul. Tohutu avastus oli see, kui ma ükskord istusin mitte all saalis, vaid ma istusin hoopis seal rõdul selle mantelkorstna juures. Ja, ja siis kuidagi sattusin istuma, nii et otse alla vaadates istus minu isa Ain Lutsepp. Kes siis mängis, selles tükis ma seda rolli nime ei mäleta, aga te mängisite vana mees, isa, isa jah, just. Ja siis selline kummaline asi, et kui ma olin saalis vaadanud seda, mu kogu aeg, tundus, et ta lihtsalt magab seal. Aga kui ma seal üleval istudes järsku sain aru, kuivõrd peenelt see asi tehtud oli, tegelikult ta vahepeal nagu ei maganud, et sa nägid ta pealage ja see oli ääretult kõnekas taimed, pealegi natuke silma ka siis kuidas ta tegelikult vahepeal tegi silma lahti, jälgis, mis toimub. Nii et et ma vaatasin, terve esimene vaatus peaksid ainult Ain Lutsepp seal all, et täitsa võimalik oleks seda rolli mängida niimoodi ka, mis oleks täitsa võimalik, et tegelane maka pesa mingitki magamist, aga et leida see selline väike litrice sinna juurde, siis tegelikult saad väga hästi aru, mis toimub, see on ka midagi Tšehhovlikku selles just aga veel võib-olla mille poolest piano on eriti selline põnev lavastus ja, ja näitab lavastusest, et sellest on läbi käinud ju Eesti teadlased, väga palju näitlejaid, väga-väga palju näiteid, et mitu koosseisu. Ja kui oli just hiljuti oli Kaljo korral 60. juubel siin märtsi lõpus ja siis nüüd ta teadis, väike näitus siin üleval oma piltidest ja siis oli seal see peanola viimase etenduse pildid. Ja see oli näha lihtsalt, kes sealt kõik on läbi käinud, ma ei julgegi actionit ühestki otsast nimetama, sest meil on lihtsalt niivõrd tohutult palju olnud näitleja ja aga see, mis puudutab, ütleme veel kui natuke nüüd hüpata selle, ma saan aru tänase peateel jahtuda, selle maailmale nähtamatud pisarad, eks seal on see vahet ühest küljest, Elmo ei ole ka ise väga kaua vist Tšehhovi ka kokku puutunud, ega ta ei olegi, ma arvan, pianola oli võib-olla äkki viimane asi Tšerte Tšehhovi nii-öelda enne seda oli see Ivanov, eks ole seal draamat jagamas ja enne seda oli ta siis lavastanud, siis kajakad Ugalas ja, ja midagi võib-olla veel, eks see on temal temal endale ka nagu üle pika aja Tšehhovi juurde pöördumine ja ja ega alguses ei pidanudki tegelikult päris nii minema, kui me proove alustasime, siis oli, oli plaanitud mõnevõrra teistsugused, aga elu kuidagi kohandas need asjad niimoodi ümber, et jõudsime Tšehhovi nii välja, et ma nagu mäletan, kas sa Tõnn paranda, kui aga oli kuidagi nii, et Elmo vist ütles isegi välja, et ta nagu ei tahaks Tšehhovit hetkel oli jaa, mäletan õigesti taist umbes kuidagi niimoodi vihjas, et, et, et on nagu jah, ei tahaks nagu sekuid teha, jah, aga kuidagi eluviis ja eluviis ikkagi selleni, et tegime Tšehhovi Elmule jällegi uus asi, et ega ta selliseid lühinäidendeid ja novelle pole lavastanud ennetaksega oli talle huvitav kindlasti, sest me tegelikult alustasime juba 31. oktoobril 2011 selle prooviperioodiga ja me alustasime Ivan puuniniga, kellega me tegelesime sisuliselt poolteist kuud ja töötasime puunini väga põhjalikult läbi. Lugesime läbi kõik, mis eesti keeles ilmunud puurinst ja minu jaoks täielik avastus, sest et kui lugeda Putinit, siis saad aru küll, et see mees on väärt noobelit ja veel mitu korda. Et ikkagi uskumatult head lühijutud, aga lavale tuua tohutult keeruline ja, ja kuidagi selline kammerlik ja algselt pidigi see meie lavastus tulema hoopis põrgusaalis ja, ja Ivan puunid, aga siis pärast poolteist kuud tööd, siis Elmo tuli ühel hetkel proovi ja teatas, et nonii diplomaatiliselt öeldes võib öelda, et trupp sai omavahel tuttavaks. Ja siis me vahetasime teemat kuidagi see Tšehhovi raadiole läks see asi, et õnneks mis puudutab siis peanolat ja seda maailmale nähtamatud pisarad, et seal on muidugi see võrdlusetanolas oli võib-olla saalis 60 inimest, võib-olla natuke rohkem. Salme kultuurikeskuses on 600, et seal on nagu kümnekordne vahe, et seal on juba vahe ikka päris suur vahe, et ütleme, näitlejavahendid on, on üsna erinevad kui väikses saalis ja sellises suures saalis. Aga põnev on veel see, et me alguses isegi proovisime või lugesime ja tõlkisime ära selle Maidlus, Freini aevastuse. Selline ma ütleksin nii kokku pandud kollaaž Tšehhovi novellidest ja lühinäitemängudest. Ja see oli selle poolest eriti fenomenaalne, et seal oli üks seesama aevastus, mis sellega seal tüki pealgi senisesse Tšehhovi novell, kus üks ametnik kogemata aevastab teatris selle oma ülemuse peale ja siis see lõpeb, kuid sellega ta lõpuks siis sureb, aga ta hakkab muretsema sellepärast et aevastus oma ülemusele peale, aga Maikrofeinid oli geniaalselt tehtud ja, ja me kohe ei teadnudki seda. Et ta oli kirjutanud selle raua häkkinsonile ehk siis ministribiinile ja ta oli teinud selle sõnatuks, rolliks, nii et ta sureb sealsamas teatris, ehkis, aevastab sellel oma ülemusele pähe ja sulab sealsamas teatris ja see oli tõesti väga naljakas lugu, et kui sa kujutad ette, et Rowan Atkinson mängib sõnastatud rolli siis koos oma abikaasaga ja kogu aeg teevad siis teineteisele mitteverbaalselt selgeks, et mida võiks keegi just mõelda sellest olukorrast. Ja siis on muidugi huvitav asi, et sa rääkisid maika Freini sellest nii-öelda kollaažist, eks ole, et oli ju võimalus võtta see Tšehhovi kolaasjal minna seda teed, aga siseElmo ühel hetkel minu meelest kuidagi sõnastas selle nii et, et noh, hakkasime mõtlema, et miks just see maika, Frein on sellised lood kokku pannud ja siis me saime aru sellest, et on lähtunud nagu briki teatripublikust, eks ole, et Eestist ta ei hakka nõnda tööle, et Eestis peaks nagu ja siis sealt saigi see suund, et me panime nii-öelda trupiga ja lavastaja juhtimisel panime nii-öelda need lugesime kõikvõimalikud läbined, novellid ja siis jutustused lühinäidendid ja tegime sellise valiku. Ehk siis panime sellise kava kokku just ja et lähtudes nagu selles, mis siin võiks et kõik oleks nagu terviku teenistuses ja mis võiks nagu kõnetada Eestis nagu rohkem tundub, et see on iga igal juhul õige õige mõte. Milline vahe on nendel varastel Tšehhovi Tšehonta töödel, mis on tegelikult tänaseks, ütleme 120 aastat vanad tekstid minu meelest mõjuvad väga kaasaegselt, et mis vahe on sellel noorel ja küpsel, Tšehhovi? Noh, esimene esimene, mis pähe turgatas, ehkki noh, need, tema on tal viis näidendit ja et ta ju ütleb, et nad on komöödiad. Et need noorpõlve novellid, nad on kindlasti sellise väikese inimese sellised naljakad juhtumid, et ütleme, see selline traagiline mõõt nendes näidendites, seda muidugi see vanusega, eks ole, see tuleb sinna juurde, et nad on sellist, võib-olla esmapilgul sellist situatsiooni nalja, seda on võib-olla nendes hilisemates kindlasti vähem, et see oli selline noorpõlve ajalehtedele kirjutatud sellised nupukesed jutustused ja nii edasi. Et see nali on üks märksõna võib-olla ehkki see on seal nendes näidendites ka olemas, et komöödia ei olegi Tšehhovi jaoks lihtsalt sugune ilmselge lihtlabane esmapilgul kohe tabab selline naeratan nagu sügavam, elusat anga läbi põimunud traagika ja komöödiaga, need on, kõik põimuvad. Võib-olla nendes noorpõlve jutustuses on ta palju vabam, et kuna ta ka päris oma nime all kirjutada pelgas, siis seda, et ta ikka oli arst ametite, siis pelgas kuidagi seda ilmselt seda retsensiooni siis mardan. Ja, ja siis, aga sellega ta saavutas tegelikult nende novellidega just suure tuntuse ja kuulsuse ja sealt hiljem tulid siis need näitemängud. Aga nendest noortele juttudes kindlasti on, on sellist laiemat joont rohkem, ta on palju kui nii öelda võib siis nagu jämekoomilisi või et see koomik on seal nagu väga-väga tugev näitemängudes võib öelda, nii et, et mis mõttes komöödia üksinda novellide puhul on nagu ilmselge, et loed läbi, et on tõesti head poendid ja väga naljakas, aga samas muidugi kui vana ta oli, ta oli ikka selline kahekümnene võib-olla natuke nooremgi, kui ta neid hakkas kirjutama ajalehtedele, et selline tohutu läbi töötatus ja selline ei ole lihtsalt nagu kirjutad hästi läbi selline kuidas öelda, kombineeritud ja, ja selline omamoodi võttestikuga on need kõik taretult küps oma nooruses on ta ikkagi. Võib-olla mõni kirjandusteadlane oskaks täpsemalt öelda, aga ma ei tea, noh, ütleme nagu näitleja pilguga asjale vaadates, et et nad on ikka äärmiselt rikkad ühe noore inimese kohta ka tänapäeval. Hämmastav. Mida nende tegelaskujude kehastamine siis teilt nõudis, räägime natuke, võib-olla teil oli neid tegelasi seal ju mitu, mõlemad. Jah, kõigil on neid seal kõigil on kaks, kaks, kolm rolli, seal tegemist on nii-öelda komöödia välja kuulutatud, tan komöödia, eks ole. Mis meie igapäevases töös ei ole, nagu tähendab ta näitlejal küll see Ponteerimis oskus, mis on näitlejal küll väga vajalik, aga ta ei ole meie igapäevases, kui me mängime selliseid psühholoogilisi, draamasid siin oma linnateatris igapäevaselt. Et siis ta ei ole nii, A ja O võib-olla, aga seal muidugi see on täielik ka joon, need Buenteerimised ja poendid, et need ühesõnaga see komöödia võttestik on nagu natuke teine, see on muidugi, mis eeldab kohe teatavaid selliseid teisi vahendeid ja, ja loomulikult ka see saali mõõtmed, eks ole, meie siin oma linnateatris oleme harjunud mängima õhtuti võib-olla 100-le, heal juhul 150-le inimesele. Aga korraga on 10 korda rohkem inimesi saalis, saal on suur, mänguvahendit kohe muutuvad, eks ole, et sa pead nagu kohanduma sellele, et ka inimene 12 kümnendas reas midagigi aru saaks, eks ju, et siis see on juba minu meelest väga suur väljakutse. Ja kindlasti see, et ikkagi näitlejana just seesama asi, mis Argo ütles, tulla lavale komöödiatükis välgset komöödiat tuleb tõsiselt teha. Et ei saa hakata nagu kuidagi mingit nalja välja punnitama, vaid ikkagi tõsiselt, et ise ei tule endale naerdavaid, publik peab ikkagi naerma selle tegelaskujule ja seal, mis on nagu Elmo loomuomane ka, miks ta nagu seda Tšehhov nii hästi tajub, on see samad naljad on nagu tekstilised või tegevuste läbi nagu inimese igapäevase sellise noh, läbi situatsiooni, et tuleks seeläbi selle tuleb see koomika, et, et see on nagu ka hästi, et ta ei ole lihtsalt, et ütlen mingisuguse naljaka lause ja nagu naerdakse selle peale, et see on nagu asja üks külg, eks ole, aga Tšehhovi puhul ta on see, et ta on nagu läbipõimunud niimoodi, et on, et sellest tekib see nii-öelda see huumor seal, et, et see on, ta ei ole, ütleme selline räiguuni, selline komöödia, mis on ka väga kihvtid, eks ju, aga ta on hoopis teine stiil, vanadid. Et kui võtta konkreetselt, siis kindlasti abieluettepanek ja karu, need kaks lühinäitemängu, just, mis meil seal maailmale nähtamates pisarates on. Just karu ja abieluettepanek olid algselt minu jaoks kõige keerulisemad teha. Aga siis mäletan ühte koogi, kuidas FBs kajab, kuidas ta luges seda Natalja talletaja Natalja rolli ja kuidas ta ongi ta niukses keskeale lähenev naisterahvas. Maatüdruk jah, pole veel siiani mehele saanud, tuleb üks üks mees talle abieluettepaneku tegema ja kuidas sepp suutis laskuda nagu vaata 15 aastased tüdrukud tasemele või suutis kehastada niivõrd hästi selleks tütarlapseks, kes olles ise juba liginimas kesk-jale ihkab niivõrd armastust ja tegelikult vajab seda niivõrd väga, aga siis ikkagi hakkab prevaleerima setete hakkab vaidlema selle oma tulevase peigmehega ja see siis, kui see abieluettepanek läheb nagu motet luhta peaaegu. Aga see oli täielik üllatus ja kõige suurem üllatus oli veel see, et järgmises proovis suutis seda veel paremini teha. Mul ei olnud lihtsalt sõnumit, aga noh, niimoodi kokkuvõtvalt võib öelda, et see on näitleja jaoks ikka tõeline nauding küll Tšehhovi selliseid näidendeid, novelle nendega kokku puutuda, neid mängida. Elmo Nüganen on ise öelnud, et selles tükis naeravad inimesed justkui naabri või, või siis kellegi teise üle, aga võib olla ka mitte iseenda esmajoones või kuidas teile tundub, kas need tegelaskujud naeruväärsusi ka enda juures märkasid? Noh, eks see elus kipub ka nii olema, et ega sa iseenda jätad ju viimaseks, eks, et sa oled pigem ikka palki, näed, eks ole. Sammas ja oma silmas ei Ühed ikka teise silmuse oma silmas palki just oma silmas ei ole seal midagi. Ekstra Tšehhovi on ka samamoodi, et see jõuab ikka ringiga sulle tagasi, et lõpuks saad aru, et tegelikult võib-olla sa oled seda kõike nii-öelda peegli ees tehtud, et tegelikult sa oledki sa ise, et see on selle asja paradoks ka? Muidugi, et. No see on, ma arvan, sügavalt selles materjalis ja selles tükis sees, et ma arvan, et need tegelased ikka jõuavad selleni kaet, nad ikka saavad oma sellisest jaburusest karu ja oma sellisest lepivad sellega, kes nad on. Et ei jää muud üle, tuleb leppida endaga, et see on, see on nagu sügaval seal sees, et see on niisugune üldinimlik ja et see on raske, aga ja valus. Algul pidite tegelema puuniniga, siis läksiteleks vehkhovile, tegite seda põrgulaval ja siis pidite tegelikult üle kolima, ma saan aru üsna mõne päeva jooksul salme lavale, kuidas see protsess kulges? Tegelikult vist üsna valutult, võib vist niimoodi öelda, et aeg oli väga lühike testija, ta tundus, et Otutuse kas on võimalik, et nii ruttu, aga, aga tagantjärele öeldes nüüd on kolm etendust seal mängitud. Siis ta läheb aina saab küpsemaks ja ta ei ole nii toores. Ma arvan, ta läheb aina, just küpseb, võib öelda, vist küll suhteliselt valutu ja, ja ma arvan, see kolimine põrgus Salmes läks valutult just veel seetõttu, et Elmo pidas tegelikult kogu aeg seda silmas ikkagi jaajaa, et see ei olnud mingi uudis, ta tegelikult, et see põrgulava oligi tinglik, aga ilusad ütleme nüüd seda juba vaimusilmas kujutleski seda kõike salme lamama, et me kasutasime seda kogu aeg proovisaalina endale. Näitlejana võib muidugi öelda seda tõesti, et minul vähemasti oli küll endal selline tunne, et, et kuidas me nüüd läheme siit salme lavale järsku, et see meie tilluke põrgusaal ja kui misjoni lõpuks Sammesse läksime, siis see üllatus, esimene üllatus oli päris suur. Tegelikult esimene publikuga kohtumine nii-öelda suure lavapumpamine oli esiette mis ei ole ka tavapärane, tavaliselt on ikka kontrolletendus enne ja et ütleme, et oli üks läbimäng, loomenõukogu läbimäng oli siin oma majas ja siis oli publikuga kohtumine oli esietendus ja nagu me oleme nüüd nendelt viimastelt etenduselt näinud, et tegelikult see prooviprotsess käib edasi ja Elmo käib jätkuvalt, on kõiki neid 33 korda, kui me oleme mänginud, on näinud ja ja kogu aeg täiustavad andnud märkusi, mis on, ma arvan, väga hea lavastaja annadel tagasisidet ka pärast esietendust, et see ei ole tavaline niimoodi lavastan, käib vaatamas ja täpsustab ja midagi teeb ümber natukene, et see on see protsess muidugi käib edasi. Ja eks selle tükiga noh, tahaks loota ja sihtvist selline on, et minna ka igale poole üle Eestimaa sõita sellega just juba aprilli lõpus läheme Kuressaarde, seal on kaks etendust ja siis ma loodan, et järgmisel hooajal jõuame ka Vanemuisesse, Vanemuine, Rakverre, Pärnu, Pärnu ja, ja nii edasi, sageli ringi ja ei liigu. Jah. See tükk saab vast olema, just see tükk on isegi niimoodi mõeldud, tehtud ja tehniliselt niimoodi lahendatud, et seda oleks võimalik igal pool mängida ka siis, kui pole täielikku valgusparki ja et meil on 12 tooli, on 12 ja siis see on ka meil on prožektorid laval jah, aitavad siis valgustada seda, et oleks lihtsam sellega sõita. Aga et need teemad, mida ta käsitleb, et need on meid kõiki puudutavat teemat, see on ja eelkõige ikkagi naljakas öelda, aga, või noh, kuidagi nii, aga mehe ja naise omavahelised suhted erinevates variatsioonides, siis jah. Aga kui rääkida Elmo Nüganeni sellisest, Tšehhovi käekirjast või Tšehhovi tunnetusest, et et kuidas teie seda kirjeldaksid, mida ta ütleme prooviperioodide käigus proovis nendest tekstidest leida võimu. Mina kasutaks sellist sõna, et minu meelest on nagu ei proovi leida, minu arust ta nagu tajub, tajub ta ilma, et ta peaks nagu hakkama tehnilised nuputama. Tal on mingi taju olemas, mis käivitab tal mingi ahela ja siis ma ütlen, et tal neid ideid tuleb nagu varrukast. Jakast jah, et sa mingi asi sünnib ja siis ta tuleb, sellest sünnib uus ja uus uus ja siis ja, ja lõpuks sa saad aru, alguses näitlejanna sa ei saa nii täpselt aru, saan nagu enda jaoks selle väga läbi mõelnud ja lõpuks selgub, et need kõik asjad on ühe selle peamise asja teenistuses, et seal muidugi hämmastav. Ta tajub väga hästi ja tal on selline. Lisaks kõigele sellele super intuitsioonile on tal olemas väga hea koomiline taju jusse, Buenteerimis oskus ja see, see on tal endal, kuna ta on ise näitleja ka, eks ole, et siis see on tal väga tugev selline, kuidas. No ühesõnaga. Et näiteks ma tooks jällegi sedasama karu näiteks lühineid nagu karu, sest seal on selline asi, et seda esimest korda lugedes mulle tundus kuidagi anakronistlikuna või sellise iganenud tekstina, et kuidas nüüd seda siis hakata mängima või kuidas üldse laval võiks välja näha, aga praeguse stseeni vaatad, siis tundub see kõik nii loogiline ja tundub, et see nii kaasaegne ja et, et ei ole nagu mingit probleemi, aga mis esmamulje, selline hirm, et issand jumal, kuidas nüüd seda siis hakkame tegema, et see on ju nii vana, kuidagi sihuke mingi läpatanud asi oli sealjuures, aga, aga siis järsku ühel proovisaalis, kui sa märkad, et tegelikult see asi elab istudes Elmo pani sellelt elama selle, selle karuselli minu jaoks ka täielik üllatus. Et kuidas ta leiab ühest tekstist üles, ta võtab nagu maksingiliselt välja, ta võtab viimase väliselt sellise? Jah, et ütleme seal kontsentraadi Mõnise novell on poolteist lehekülge pikk, eks ole, aga see osutub väga mahukaks, et seal on nagu väga palju sees, et ta leiab sealt mingid asjad üles, mis seal ja aga mis, millest veel võiks rääkida, mis on huvitav, ütleme nagu näitleja seisukohalt on, ütleme, see suur lava ja see materjal võimaldab, meil on päris palju kasutatud grimmi, ütleme kostüüm, kostüümi on ikka siin väiksema meie oma väikses majas kasutada, eks ole, selliseid ekstravagantseid kostüüme tõesti, Krimm on seal tohutult parukaid ja see ei ole meie jaoks tavaline, et nii väikeses ruumis me tavaliselt ikka parukaid kasutatakse, aga noh, seal on kunstninasid ja no rääkimata, ma ei tea, millest, et see ei ole nagu iseenesest mingi naljategemine seal, ta on nagu nagu õigustatud tšehhist lähtuvalt, minu meelest see on ka väga-väga huvitav ja niisugune tore väljakutse. Tõesti, et on seal kõigil kaks, kolm rolli, et sa saad tõesti seal kardinaalselt teistsugust kuju kehastada ka väliselt, nii et see on tore. Tahaksin küsida veel jälle ühe võrdlemise küsimus, et te olete kindlasti näinud eesti lavadel Tšehhovi tõlgendust, ütleme mujal teatrimajades, et mis on see vahe või erinevus, mida teeb Elmo Nüganen siin teiega, kuidas tõlgendatakse mujal sellises Tšehhovi klassikas nagu teatud kaan, on meil, mida mida järgitakse või mida ei järgita siis vastavalt lavastusele. Ausalt öelda ei olegi väga palju näinud mehi, mõtlen mõnda asja kindlasti. Ma ei oska öelda, kas on selliseid üheselt võetavaid nagu kaaneheidet, mis nüüd nii on, nii peab olema ja kindlasti on ka neid alati murrab Hendrik toompere juunior, aga selle tüki puhul on kindlasti see, et tegemist on ikkagi komöödiaga. Et selles mõttes ma arvan, treenib žanriliselt stiililiselt Tšehhovi näitemängudest, mis, milles on tihtipeale ikkagi alati mingisugune kurbus või melanhoolia, selline nukrus sees, et meil on seda ka natukene, aga ta on ikkagi koomiline. Aga ega väga menu ei olegi noh, on ju tehtud küll tšehhitar, nüüd ütleme, et Ramos, ma ei ole kahjuks neid draamalavastusi näinud kirsiaeda ja siis seda kolme õde. Aga mulle meenub siin, et kolleeg Andrus Vaarik, kes ka siis selles meediates mängib, ta ütles mingi säärase lause kunagi, et pärast Shapiro kolme õde Tal ei ole nagu huvi minna ühtegi kolm õde enam. Et see on tema jaoks nagu lagi, ei ole võimalik paremini teha v ütles Andrus, et see on noh, mis mulle on meelde jäänud, et see on ju siis see on mingi märke, et aga, aga ma ütlen, et ma ei ole näinud. Nüüd olen näinud kunagi Soomes olen näinud Helsingis kolme õde ja kajakate, aga nad olid kuidagi, eks soomlased tajuvad tšehhid natuke teisiti ja ta oli kuidagi toodud kaasaega ja väga see ei töötanud. Minu meelest. Kindlasti on see et Elmo tajub väga hästi seda venelase võiseda Tšehhovi tegelase hinge ja, ja seetõttu oskab teda paigutada mõistlikult või, või teadlikult siis ebamõistlikult sobivates olukordades. Et ma nägin kunagi Comedy frantseesis Tšehhovi ilma isata lavastust, see on siis seesama platoonud või Janolec naine, klaver, nagu ta meil oli ja seal oli küll see asi, et nad ei, kahjuks ei olnud absoluutselt tabanud vene hing. Samal ajal üks Ostrovski mets, mis oli lavastuses lavastati, oli laval seal. Trast metsa, seal kunagi vene lavastaja oli kohe teine asi, seal oli mingisugune vot see Ruskajadus saali sees ütleme, mis puutub vene hinge, noh ju Eesti on selles mõttes soodsas kohas karmid ajad on üle käinud, aga aga koht on ääretult soodne, et, et me mõistame mingit pidi seda siukest slaavi, sellist temperamenti ja teisest küljest ka sellist, ütleme euroopalikku läänelikku, sellist maailma, et me oleme nagu päris mõnusa soodsa koha peal, et ju ta siis kukub Eestis nagu välja ka, et eestlane nagu tajub ja saab aru sellest, et ei pruugi. Tšehhov on küll kindlasti geniaalne autor, aga ta on võimalike vussi keeranud. Ta ei ole seda, et kui on geniaalne autoreid, siis alati töötab, eks ole, eile ennast siis on ikka võimalik vussi keerata küll, kuid ka minna nagu vale teevalik, et see on võimalik küll, et kui mõelda veel seda näiteks meil on seesama lugu see Albioni tütar, kus üks vene mõisnik naeruvääristab ühte inglannast kuvernant, kes ei mõista vene keelt. Ja siis lõppkokkuvõttes mainib ära selle, et talle ei meeldi üldse põhimõttest inglased, kuidas nad norivad teiste kallal ja kogu aeg õpetavad teisi, kuidas elama peab. Et see on seesama jälle see teema palki enda silmas ei näe ka pindu teise silmas. Et selline suur rahvaste küsimused, et see muidugi töötab väga hästi meie kontekstis gaase, kui venelane ütleb, et kritiseerib, aga noh, seal on ka muidugi Tšehhovi peensus, on see ta tegelikult rääkides justkui venelane sõima pinglast tegelikult nii-öelda koputab oma koputama mõnelase südametunnistusele, et kas me ise oleme ikka ideaalse. Ja seesama Albioni tütar vist oligi üks esimesi jutustusi, millega ta saavutas sellise suurema suurema usalduse. Meil oli veel üks šampunni lugu, aga mis kahjuks ei välja ka seal on seesama teema, kuidas on üks prantslasest meessoost Kuver midagi selgeks, et ehk siis nagu perekonnasõber ja, ja siis kuidas lõpuks mõisnik muudkui mõnitab, mõnitab, mõnitab kulise prantslanna täiesti murdumise äärel lahkumas, siis ta ütleb, et rääkima minema umbes nii, ära võta südamesse, ära võta südamesse, jah, jah, ma niisama ja siis nagu leppide justkui prantsuse Karalisi hakkab kohe uuesti mõnitama seda, et selles mõttes selline Tšehhov oskab venelasena väga hästi enda üle naerda tegelikult enda venelasele veel nii peenelt, ta ei tee seda mitte irooniaga, vaid kuidagi niimoodi sapiselt aitabki, sellise mõnusa huumoriprisma, niiet Sul on võimalus sellektuaalsusest, et ühtepidi naerad ja teisipidi natukene kurb endale selle venelase pärast. Enne oli palju juttu ka lühinäidendist karu, aga nimelt on seal üks väike nali selles mängus selle pildi näol, mida siis leinab, abikaasa hoiab, keda õigemini on seal pildil kujutatud ja kuidas see nii läks. Ta on küll väga kellegi moodi seal ja ei anta, meenutab kahtlaselt kuidagi Ühte lavastaja Eesti teatris ja ütleme see ütleme selle tükile, vastaksin selle tüki lavastaja tapja. Aga ma ei tea, kuidas see oli. Tõenäoliselt tuleb karutegelasi selles nagu. Otsida süüdlast kuskilt karutrupist, kas karutopist või ma täpselt ei teadnud, kelle, kelle idee see oli või oli see rekvisiitorite väike rekvisiinaniks seal seal pildil kujutatud Elmo Nüganeni, kes on mundris, vuntsidega ja halli peaga selline photoshop itud, Elmo Nüganen, aga mingi külje pealt ta meenutas kastani Slovskitiga ja selline väike vimka seal on küll jah. Aga ma ei tea, kui palju ta suures saalis välja paistab. Muidugi ma ei tea. Ma arvan, et esimesed read vast näevad küll ja saavad aru. See valik sai meil koostatud just nendel printsiipidel, et nendes novellides oleks aja ja tegevuskoha ühtsus, ühtsus ja ehk siis seal novellides hüpataks väga palju ajas. Et meil oleks laval lihtsalt lihtsam teha selle põgenema saime poolsetesse valik. Et muidugi väga palju põnevaid lugusid, mida oleks ka tahtnud teha ja väga naljakaid lugusid, aga mis lihtsalt ei läinud nende meie valikute ka kokku. Muidugi tervikpilt. Meil sai veel päris lõpust tõstetud kaks seini omavahel ümber. Kaks päeva, kui päev päev enne päev enne esietendust tõstsime ümber terviku mõttes, et kuna mõlemas vaatuses on üks pikem tükk üks pikem lühinäitemäng, mis on kuskil pool tundi et siis terviku mõttes ained paigutatud nagu tahapoole, et oleks lihtsam jälgida, esimeses otsas tõsteti ringi siis karu ja missugune kolmest, et algselt pidi olema nii, et esimene lugu õnnepojuke, siis paks ja peenike, siis oleks pidanud olema karu ja siis missugune kolmest ja lõpetama koomikuga. Aga Elmo tegi täiesti teadlikult seda ta lõpus tõstis ümber karu ja missugune kolmest ehk siis Karu on eelviimane esimese vaatuse lugu ja et kui lavastuslikust plaanist vaadata, siis see oli väga õige idee, sest esimesed lood nagu justkui teravdavat publiku tähelepanu, see on alati suur küsimus, kuidas alustada, vaadata võib-olla isegi üks olulisemaid valguse lõpp ikka tüki puhul väga-väga olulised. Et kuidas alustada, et meil praegu ka. Me alustame õnne põhjuks stseeniga, mis on selline ütleme, üsna kiire tempoline stseen ja siis tuleb sinna kohe otsa paks ja peenike, mis on selline lühem jutt. Ja siis pärast seda, missugune kolmest. Ja see, missugune kolmest seal enam-vähem publik tavaliselt hakkab aru saama, mis tükiga tegu. Sest tihtipeale vist oodatakse, et kui on juba üles ette öeldud, et Elmo Nüganen Tšehhov siis inimestel peas kohe ilmselt kuidagi inimesed arvavad või eeldavad, et see on selline natukene hingelisem või selline. Natukene kriibitsin rinnus, selline selline materjal, aga, aga siis nende üllatuseks äkin kriibib kaloda natuke krimka, ma loodan ka ribiaega, aga mitte liiga palju ei aidanud. Kuna nüüd just 10. 11. aprillil oli Tallinnas Dylan Moran Briti stand-up koomik, siis lugesin eile temaga intervjuud ja Ta ütles nii kenasti, et ta küsis Kaarel Kressa päevalehest, et kuidas teil siis majanduslanguse ajal läheb, et vist läheb hästi, et nagu kõikidel koomikutelist ta ütles, et jah, et läheb küll, et inimesed lihtsalt sellised majanduskriisi ajal ei tahagi muud või nad tahavad tulla korraks, et saaks naerda ka, sest muidu lihtsalt kui sa selle peale hakkad mõtlema, siis võib natukene nagu kurvastama. Aga me oleme ka pigem siin lähtunud mitte sellisest ärapanemise metoodikast tekstiilist, vaid pigem sellist enese üle naermise võimalust pakume marts, et kui nüüd rääkida sellest valgusest ja helist ja valguskujundusest ja helikujundusest ja kostüümist ja Krimmist, siis ma võin öelda nii, et Elmo on tõeline privileeg töötada koos selliste inimestega. Sest valgus sai ju tehtud praktiliselt valmis väga kiiresti, väga ökonoomselt, ilma igasuguste Draama deta külmutada. Aga et valguskujundus on minu meelest oli väga hea Priidu Adlase valguskujunduse ja originaalmuusika, mida ma ei väsi kiitmast, aga Jaak Jürisson originaalmuusika, see on ka täielik luksus, sest kui nii mõelda, et ei pea hakkama otsima muusikalist kujundusse, mingikuulama häbi, tohutult palju kõiksugu materjali leida just sobivat asja, siis meil on olemas Jaak Jürisson, kes proovide algusest saati on istunud peaaegu kõikides proovides. Kuulanud saab ise aru, mida sinna umbes on vaja just mõelnud kaasa ja siis kirjutanud neile hämmastavalt hea elus on väga ilusad, seal on lüürilist, seal on sellist lõbusat. Kõikjale muidugi originaal on ka kasutatud mingisuguseid, seal on mõned rahvamuusika mingisuguse ees jalg, rahvamuusika, aga enamus enamus on enamusel jagu tirinal untsakad. Ja et see selles mõttes luksus, et, et ta tapab niivõrd täpselt ära seda ka, mida lavastaja vajab kirjutab vastavalt sellele muusika ja see annab kohesstseenile mingisuguse teatava kraadi või teatav sissejuhatuse, mille peatsest siin algab, mille pealt see lugu tekib, mis tõmbab loo käima. Et see kõik tervikuna toimib. Aga võib-olla kui midagi loota tuleviku mõttes, siis mina loodan, et Elmo äkki, et tema jaoks ei ole veel ammendunud see see toolide kasutamine, kui sakslane sai tehtud kolme tooliga, see nüüd 12 või 13 tooliga. Et siis võib-olla, kui me saame praegu rääkida, et mul on teatud Tammsaare lavastuste seeria, et võib-olla kui tuleb üks lavastus veel, et et äkki või siis rääkida juba toolide lavastuse seeriast, et mis kapid inimene läbi käib olenevad erinevatel põhjustel, siis et kindlasti nina kategoriseering, seda küll mingis mõttes toolide lavastusena maailmale nähtamatud pisarad puhul on see, et seal on noh, kaudselt võib-olla ka otseselt igal tegelasel justkui oma iseloomuomane tool, et see on ka selline kontseptuaalne, minu arust päris huvitav lähenemine mis iseloomustab seda tegelast, et on seal ta, kes on seal parun, kes on see kaupmees, eks ole, et igaüht iseloomustab see temale vastav tool, mis võiks iseloomustada seda tegelaskuju näiteks parunil on selline saksapärane, selline nikerdustega selle kerge ja kellel on seal lihtne viini vini toolikene, et üliõpilased on lihtne, vini tool ja siis kaupmehel on siin luksuslik raskus ja siis on sihukene nelja jalaga siukene jälil taburet, et see sai ka läbimõeldud nende toolide puhul Talgse dema isegi isegi mõtet, et võib-olla on kõik lihtsalt ühesugused toolid, aga see kuidagi ei oleks andnud nagu meie tükile. Tõsi küll, üks diivan on ka laval, üks kiidan ka ja ma täna on ka nii väike, et seal pigem jah, aga ta on ka ühe perekonna teenistuses, nüüd jah, selles mõttes on ta abieluvoodi ja ka abielu täidab mitut kavalehega tuleb kaasa kah kaardipakk kus on siis kõikide tegelaste pildid ja ässad, siis kaardipakis asjast toolid.