Tere õhtust, kell sai kaheksa, te kuulete Eesti raadio uudiseid, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. 1949. aasta 25. märtsil korraldasid Nõukogude võimuorganid teise massilise küüditamise, millega viidi kolmest balti riigist Siberisse kokku 94779 inimest. Presseeritute registri büroo andmeil oli märtsiküüditamise ohvreid Eestis 32536. Täna meenutati seda päeva Tallinnas Linda kuju juures. Peaminister Andrus Ansip. Makedoonia ja Eesti majanduskoostööd, eelkõige infotehnoloogia vallas loodab peaminister, et Makedoonia saab Bukarestis kutse NATOga liitumiseks. 36 protsenti Eesti ettevõtetest on langenud kuritegude ohvriks. Eelkõige soovitatakse ettevõtetel endal pööratud tähelepanu oma siseturvalisusele. Justiitsminister peab vajalikuks tõhustada järelevalvet vältimaks kartellikokkuleppeid. Lääne-Virumaa kunstnike tänavuse kevadnäituse pealkiri on prügi, see on seisukohavõtt, ütlevad kunstnikud. Välismaalt. Gruusia ühinenud opositsioon teatas, et lõpetab 17 päeva kestnud näljastreigi. Prantsuse võimud eraldasid kriitikat heina aadressil. Välisminister Bernargus neer nõudis Tiibeti repressioonide lõpetamist ja välisajakirjanike lubamist kriisipiirkonda ja ilmast. Homme sajab Eestis lund ja tuiskab, puhub edela ja läänetuul, saartel ja looderannikul põhja ja loodetuul. Õhutemperatuur on miinus üks kuni miinus neli kraadi. Linda kuju juurde Tallinnas kogunes külmale ja tuulisele ilmale vaatamata üle 100 inimese, et mälestada 1949. aasta küüditatuid. Pärja kuju jalamile asetas ka president Toomas Hendrik Ilves. Seda tragöödiat mõtestades ei päde mitte ükski küüditajate poolt otsitud küüniline õigust, et sõja eel tuli peatne rinde piirkon vabastada niinimetatud ohtlikust elemendist, nagu meile tavatsetakse rääkida üle 3000 nende hulgast, kes ära viidi, ei näinud enam kunagi kodumaad. Ainsaks põhjuseks oli nende rahvusperekond, haridus, nende seisukohad. Riigikogu esimees Ene Ergma sõnul oli küüditamise ajal kui kuriteol kaks eesmärki Hävitada inimestes isamaa, armastus ja tunded, mis teevad meist vabad inimesed ehk vabade Eesti inimeste füüsilise hävitamise kaudu hävitada vaba inimene kui mõiste vabadus kui inimese ja rahvaelamise viis. Teiseks eesmärgiks oli murda Eesti vabariigi selgroog. Kommunistlik võim karistas Eesti riigi eest võidelnud ja nende pereliikmeid veel 20 aastat hiljem. Ärge unustage seda. Tallinna Memento esimees Leo Õispuu sõnul ei olegi küüditatute täpne arv teada. Meil Mementalanna käsi nimekirja raamat Anvelti laekuvad, näita täkkeid, need arvud, represseeritud, mis tahetakse ikka lugeda lõpetatuks, ei ole sugugi kogu aeg kasvanud. Küüditamise üleelanute saatused olid väga erinevad ja haavad sellest ei parane. Kuueteistaastaselt tahtnud olla represseeritud, minul oli 20 aastat Vorkuutosoli, kaotas seal jalad, sellepärast ma olen siin, mida inimestega tehti, see oli julm aeg, seal kuuks ajaks jääd mu südamesse. Ma ei saa lahti selles oomika kell kolm-ide autoteile sisenemist. Linda kuju juures käis Margitta otsmaa. Peaminister Andrus Ansip on visiidil Makedoonias. Täna kohtus ta Makedoonia peaministri Nikola Krojovskiga Eesti kõige lähedasem partner Lääne-Balkani rongi Makedoonia, ütles peaminister Andrus Ansip, kes loodab, et Makedoonia saab Bukarestis kutse liituda NATOga. Kuidas hinnata Makedoonia NATO ettevalmistusi? Tehnilises mõttes Makedoonia ettevalmistused on läinud väga hästi, kuid teada on, et on üks lahendamata asja. See on Kreeka ja Makedoonia vaheline probleem ja see puudutab Makedoonia nime. Kreeka ei ole nõus sellega, et Makedoonias kutsutakse Makedooniast taks, kuid ma olen siiski optimist ja loodan, et järgijäänud nädalaga. Kreeka ja, ja Makedoonia leiavad ka sellele probleemile lahenduse ja Makedooniale ei saa olema NATO-ga liitumiseks enam mitte mingisuguseid takis. Riigi nimi on on selle riigi rahvale väga sümboolse väärtusega ja sellest kasutusel olevast nimest loobumine ei ole rahvale sugugi kerge. Makedoonias ongi, et 90 protsenti inimesi toetab NATO-ga liitumist ja võib öelda isegi, et 95 protsenti toetab endise nimekuju säilitamist. Tegemist on küllalt keeruka probleemiga. Kahe riigi suhted on head ja peaministri sõnul nähakse ka majanduskoostööd eelkõige infotehnoloogia vallas kuid arenguruumi majandus- ja kultuurikoostöös on küll ja küll. Makedoonia on avanud oma diplomaatilise esinduse Tallinnas ja kavatseb ilmselt selle diplomaatilise ajutise esinduse muuta alaliseks esinduseks ja Eesti kavatseb sellel aastal avada aukonsulaadi Makedoonias. Nii et Me kavandame nende suhete edaspidist tihendamist, tugevdamist. Edasi veel sõnumeid välismaalt, neist teeb ülevaate neile meikar. Gruusia ühinenud opositsioon teatas, et lõpetab 17 päeva kestnud näljastreigi. Üks opositsiooni juhte Giorgi Hain traava ütles Tbilisis miitingul, et näljastreigi lõpetamise kasuks otsustati pärast seda, kui kirikupea Ilja teine oli selle kui ebakristliku teo hukka mõistnud. Samas hoiatas opositsioon, et kui 21. mai parlamendivalimiste tulemusi võltsitakse, siis puhkeb revolutsioon. Prantsuse president Sarkozy ärgitas Hiinat näitama seoses Tiibeti rahutustega üles vastutustunnet, kuid ei välistanud samas pekingi suveolümpiamängude avatseremoonia boikoteerimist. Sarkozy ütles võimaliku boikoti kommenteerides, et ei sulge ust ühegi valiku ees, kuid tema arvates on mõistlikum anda vastuse olukorra tegeliku arengu põhjal. Pariis on nõudnud lõppu sellele, mis on Tiibeti eksiilvalitsuse andmetel nõudnud 140 inimese elu, prantsuse välisminister Bernarcus neer, teravdatud riigi kriitikat Hiina aadressil, nõudes Pekingis Tiibeti repressioonide lõpetamist ja välisajakirjanike lubamist kriisipiirkonda. Riigiprokurörid esitasid ametliku süüdistuse kahele mehele pommirünnaku kavandamises, öeldes, et nad olid valmistunud ja katsetanud lõhkeaineid. Mehed vahistati septembris koos veel kuue kaaslasega kahtlustatuna rünnaku ettevalmistamises ja sidemetes Al-Qaedaga. Taani luureteenistus kirjeldas neid äärmuslikke islamiste, kel on rahvusvahelised sidemed. Kahtlusalused on 19 kuni 29 aasta vanused ja pärit Afganistanist, Pakistanist, Somaaliast ja Türgist. Kuuel neist oli Taani kodakondsus. Ja uuesti Eestist justiitsministeeriumis valmis uuring ettevõtete kokkupuudetest kuritegevusega küsitleti üle 700 ettevõtja ja 36-l protsendil nendest on lange on langenud kuriteo ohvriks, jätkab Kai Vare. Teistest rohkem puutuvad kuritegevusega kokku ehituse, töötleva tööstuse ja põllumajanduse ja metsandussektori firmad. Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõuniku Andri Ahvena sõnul puututakse kõige sagedamini kokku varguste või pettustega. Ehk siis poevaras on poeg kinni püütud või on tegu äripartneri poolt arve maksmata jätmisega või, või kauba saatmata jätmisega murdvargus selle puhul on tegu siis reeglina korjatud vargusega. Tavaliselt ohustatud siis suured oli neid asju võtteid, tööstus, põllumajandusette võtta. Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Siim Raie ütles uuringut kommenteerides, et rohkem tuleks rääkida turvalisusest ettevõtte sees. Kõige sagedamini varastati tööriistu, seadmeid ainult materjali, kaupu, valmistooteid. See ilmselgelt viitab sellele, et ettevõtted ei ole tegelenud oma, ei ole siseturvalisus küsimustega, ma arvan, koht, millele kindlasti ettevõtetel iseendil oma sisemist töökorraldust sättides kõige rohkem tähelepanu tuleb pöörata ehk siis valvesignalisatsiooni turvauksed, lukud, valgustid ja nii edasi. Aga see on kõik füüsiline külg, mida sust lihtne osta. Kõik see, mis puudutab tööd inimestega, seda tuleb teha juhtidel isendit. Ligi kümnendik ettevõtjatest peab enda tegevusalas levinuks kokkuleppeid turu jagamiseks. Justiitsminister Rein Lang peab vajalikuks järelevalve tõhustamist. Kui me vaatame näiteks ümberringi siin hinnakujundus ei, kasvõi näiteks bensiinihinna kujunemist aegselt kõikides tanklakettides või ka näiteks viimasel ajal toiduainete hinnamuutusi suurtes kettides siis siin osas minu meelest on riigil nagu nagu väga tõsine mõtlemiskoht, kas ta peaks oma seda järelevalvemehhanism ja seda riiklikku sekkumist oluliselt tugevdama? Lääne-Virumaa kunstnike tänavuse kevadnäituse pealkiri on prügi. Miks? Küsis aga kaskov. Prügist räägitakse tüütuseni palju, kas tuleb tõesti veel näitusele ka? No ma mõtlesin, et pean seisukoha võtma selle prügi suhtes, kuidas teda vormida, kas lihtsalt teda ladestada, tõesti tuua, eks ju, siia kunstisaali ja näha seda prügikunstnike seisukohalt, et näha prügis iluga kalori stereo, mis ilu siis prügis on? Siit saab muidugi teha, kuku igasuguseid laose võib lähetada ka galerii põrandale on silus või objektikunst meil. Nii et sellist suunda või sellist asja meil nagu galeriis pole olnudki. Võib-olla tõesti hakkad seda oma ümbrust ka natuke teistmoodi nägema ja ma usun, et puhtamana võib olla selle seisundi jutu prügihunnikud metsa all on standard ja selle ma mõtlesin? Ei, ma usun, et kindlasti ei näitusega tahame ikka tähelepanu pöörata, et probleem on olemas, eks ju, me ei lahenda seda asja ära, aga ma ütlesin, et lehm on olemas väga-väga suur probleem, võib-olla osavõtjad on näitusel 18 osavõtjat, tavaline kevad, näituseks üllatusmoment on ka ikka olemas, nii et see ei puuduta mitte kunagi kunstnike, jääb nagu kõrvale, eks ju, aga tuleb uusi järjest juurde, nii et selles suhtes on nagu hea uued tegijad on jälle meil platsis, kes kõige huvitavama kujundanud kooslus, mis siin kokku moodustab, et see on tegelikult väga hea kombot meil koos see tasub vaatamist, et kui me seda mõtlesime, seda näitas, siis ta nii päevakorral ei olnud, aga tänasel päeval need võtta, eks ju, et ta on väga kuum teema, kui päevakajaline päev üldse kunsti olema. Mina arvan küll, et tegelikult peaks ikka sekkuma ja, ja meie galerii on selline sotsiaalne galerii, eks ju. Kes kohe sekkub, kohe haakub, kohe katsun probleemi välja tuua. Lääne-Virumaa kunstnike kevadnäitus Rakvere galeriis jääb avatuks kuu aega ja ilmast. Eeloleval ööl sajab Eestis lund ja tuiskab sadu mitmel pool tugev. Öö hakul puhub kirde ja põhjatuul, hiljem põhja- ja loodetuul kuus kuni 12, puhanguti viis, teist rannikul 15 kuni 20 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel miinus üks kuni miinus kuus kraadi. Homme päeval sajab lund ja tuiskab, hommikupoolikul on sadu paiguti tugev. Puhub edela ja läänetuul kuus kuni 11, puhanguti 13 kuni 15 meetrit sekundis saartel ja looderannikul põhja ja loodetuul 10 kuni 15, puhanguti 17 kuni 22 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on homme miinus üks kuni miinus neli, Kagu-Eestis miinus kaks kuni pluss üks kraad. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu. Head õhtut.