Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte kolmapäevast, 18.-st juulist minale Mall Mälberg. Ühe või mitme riigi lahkumine euroalast Eesti pankade kliente ei mõjuta, sest Eesti pangad kuuluvad Põhjamaade ka gruppidesse, mille varad on hästi kindlustatud, ütles SEB juhatuse esimees Riho Unt. Võimalikest stsenaariumidest hoiab silma peal ka finantsinspektsioon. Tallinna kesklinnas on liikluskorraldust viimase nädala jooksul oluliselt muudetud. Linnavalitsuse liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo rüütelmaa sõnul tulenevad muutused ühistranspordi prioriteedi süsteemist, millest on ka linlasi piisavalt teavitatud. Damaskuses kestavad kokkupõrked mässuliste ja valitsusjõudude vahel mässuliste enesetapurünnak, kus riikliku julgeoleku peahoonele hukkusid nii Süüria kaitseminister asekaitseminister, kes oli ühtlasi ka president, Al-Assadi õemees ning viimastel andmetel ka siseminister ja kriisikeskuse juht. Mitmed kõrged ametnikud said vigastada. ÜRO julgeolekunõukogus hääletatakse täna sanktsioonide üle Süüria valitsuse vastu, kui viimane ei vii oma vägesid ja relvastust 10 päeva jooksul linnadest välja. Möödunud olen Viljandimaal Pilistveres relvataolise esemega soomlastest lee leerilaagri noori ähvardanud noormees. Tulin täna hommikul Viljandi politseisse, politsei pidas 22 aastase mehe kuriteos kahtlustatavana kinni. Kuressaare viiendad ooperipäevad käivad täie hooga. Täna õhtul näeb ooperimaja laval Rossini Sevilla habemeajajat. Müüki lähevad juba ka järgmise aasta ooperipäevade piletid. Ja ilmast. Öösel ja homme päeval on ilm pilves ja mitmel pool sajab hoovihma. Sooja tuleb öösel seitse kuni 13, päeval 16 kuni 21 kraadi. Suurbritannia finantsteenuste järelevalveamet tegi saareriigi pankadele ülesandeks uurida, kuidas nad tuleksid toime, kui mitu euroala riigi ühisrahast loobuksid. Liisu Lassi uuris, kuidas on Eesti pangad selliseks võimaluseks valmis ja milline oleks selle mõju. Arutelud teemadel, millised mõjud võiksid olla riikidele ja pankadele, kui mõni riik euroalast lahkub, on viimastel nädalatel taas üles kerkinud. Eesti finantsinspektsioonist öeldi meie raadiouudistele, et ka finantsinspektsioon on koos kommertspankadega hinnanud mitmete riskistsenaariumide mõju juhul, kui üks või teine riik peaks euroalast siiski lahkuma. Nende hinnangul on Eesti pangad hetkel hästi kapitaliseeritud. SEB juhatuse esimees Riho Unt ütles, et ka SEB-s on eri stsenaariume läbi mõeldud ent vähemalt lähiajal hoiab euroala tema hinnangul koos poliitiline tahe. Eesti pankade eeliseks on Undi sõnul see, et Eestis tegutsevad pangad kuuluvad suures osas tugevatesse Põhjamaade pangandusgruppidesse. Pole põhjust oodata küll mingisuguseid, et nagu suuremaid muresi Eesti Panga klientidele kõikvõimalike stsenaariumite korral, mis meie poolt pankadel pigem klientidele soovitada, on ju see, et kui keegi noh arvab, et tõenäosus on piisavalt suur, siis tasub see stsenaarium enda jaoks läbi mängida, et mis siis teha ühe või teise või kolmanda nagu olukorra osas nii eesti pankadega kui Eesti emaettevõtete varad on sealt Lõuna-Euroopa riikidest juba üsna nagu ammu on neid seal vähendatud sihiteadlikult ja neid hoitakse küllalt turvaliselt, nii et Eesti klientidel nüüd ei maksa küll väga muretseda. Riikide tasemel küsimus, kas eurost lahkuda tõstatus möödunud nädalal ka Soomes, kui peaminister Katainen hindas olukorda kriitiliseks ja ütles ka Soomes on sellele mõeldud. Eesti rahandusminister Jürgen Ligi ütles eelmisel nädalal, et euroala probleemiks ei ole mitte euro kui rahaühik, vaid hädas riikide probleemid. Eestil Ligi sõnul aga euro kõrval plaani B-d ei ole. Meie jaoks seda probleemi sellisel kujul eksisteerinud tegelikult ei, kui sul on teatud valk, millesse oled veendunud, siis mingis ajal ei spekuleeri, et äkki mõni muu asi toredam. Me oleme pisiriik, kelle jaoks ei ole mingit šanssi, et me suudaksime luua stiilselt mõjutatav oma valuuta aktiivse rahapoliitika. Tallinna kesklinnas on liikluskorraldust viimase nädala jooksul oluliselt muudetud. Liisu Lass küsis Tallinna linnavalitsuse liikluskorralduse osakonna juhatajalt Talvo rüütelmaalt, miks suurtest muudatustest linlastele ette ei teatata. Kui nüüd küsimus puudutab Väike-Karja tänavale pandud betoontuvisid alates aastast 2000 on seal liiklusmärk mood Doro, sõidukite keeluala, kuna ikkagi sõideti ja kasutati ka seda teed väga palju transiitliikluseks, siis keelumärki dubleeriti betoontuvid tegelikkuses ühistranspordi prioriteedisüsteemi rakendamisest on teavitatud, selle kohta on raepress saatnud välja ka teatise. Vastavalt antud informatsioonil on neid töid nüüd teostatud. Alati saab teavitust paremini teha ja püüame seda paremini teha. Kui linnavalitsus on ühe korra öelnud, et ühistranspordiala laieneb, et siis peaks arvestama, et ükskõik mis ajal, see, kus täpsemalt see võib juhtuda, et selleks peab nagunii valmis olema, siis justkui Vaadete suurimaid üleriigilisi väljaandeid, siis te leiate eilse päeva kohta küll praktiliselt igast suuremast väljaandest informatsiooni raepressist, informatsiooni selle kohta lisaks nüüd sellele on iga sõidukijuht kohustatud jälgima liiklust, kuidas vahendeid me paneme välja ka lisateatetahvli. Me arvame, et me oleme vajalikul määral liiklejaid informeerinud. Kas linnal on olemas mingisugune suurem plaan ka näiteks aasta lõpuni Tallinna kesklinna liikluse kohta, mida võiks tegelikult avalikustada, mis on need tänavad, kust tulevad need ühistranspordi rajad, kus need praegu ei ole, miks sellist plaani võiks olla, meil tuleb päev või kaks, enne seda, et nüüd põhitäna näiteks muutub. Need ühistranspordi prioriteedisüsteemi rajad on ka ära trükitud väljaannetes, kus on siis ilusti kenasti välja toodud, et millistele tänavatele need tulevad, kuskohast? Minu meelest Postimees trükkis selle kenasti ära, vist oli ka Päevaleht ja Delfi vist isegi näitas seda, et meie oleme nagu need plaanid väljastatud. Kas sa näiteks olemas selle kohta ka mingeid uuringud, et kui algab sügisel algavad koolid, kuidas praeguse ühistranspordisüsteemi juures selline süsteem tegelikult töötaks ikkagi? Me oleme siin ju läbi aastate sügisel näinud, et see põhjustab tõesti väga suurt liikluskoormust ja hästi palju, nagu ummikud, eriti hommikusel õhtusel tipptunnil, mõistlik on eelistada ühistransporti. Spordikasutamisest sõltub see, kui palju siis ka ühistranspordiliimile pannakse, kui buss on tühi, siis ei ole mõtet teda lasta mööda liini käia, kui hakkab sõitjaid tulema, siis ka busse juurde pannakse, vastavalt nõudlusele täidetakse seda Süüria pealinnas Damaskuses on valitsusvägede ja mässuliste kokkupõrked järjest ägedamaks läinud. Sündmuste arengust teeb ülevaate Uku Toom. Damaskuses kestavad. Neljandat päeva ägedad lahingud üles tõusnud, teatasid eile ulatusliku rünnaku alustamisest valitsusvägedele nime all Damaskuse vulkaan ja Süüria maavärinad. Süüria Inimõiguste vaatluskeskus teatas täna hommikul, et viimase 48 tunni jooksul on Damaskuses lahingutes opositsioonilise Vaba Süüria armeega saanud surma üle 60 valitsusvägede sõduri. Valitsus eitab suuremahulise pealetungi toimumist. Damaskuses endas toimus seni rängim rünnak Assadi lähikonna vastu, nimelt plahvatus riikliku julgeoleku peahoones kõrgete julgeolekuametnike istungi ajal. Pommiplahvatuse tagajärjel hukkusid nii Süüria kaitseminister kui asekaitseminister, kes oli ühtlasi ka president Bashar al-Assadi õemees ning viimastel andmetel ka kriisikeskuse juht ning haiglas vigastuste tõttu surnud siseminister. Mitmed ametnikud, nende hulgas riikliku julgeolekuameti juht, said vigastada. Ülestõusnute Vaba Süüria armee võttis vastutuse plahvatuse eest ja kiitis oma teadaandes väljapaistvat operatsiooni. Saksa kantsler Angela Merkel ütles, et mitme kõrge julgeolekuametniku elu nõudnud enesetapurünnak Damaskuses rõhutab vajadust uue Süüriat käsitleva üür resolutsiooni järele ning kutsus kõiki ühise resolutsiooniga nõustuma. Julgeolekunõukogu paneb täna hääletusele lääneriikide pakutud resolutsiooni, mille aluseks on ÜRO harta VII peatükk. See võimaldab kehtestada Süüria valitsuse suhtes sanktsioonid, kui ta ei vii vägesid ega relvastust 10 päeva jooksul linnadest välja. Süüria peamine liitlane Venemaa on lubanud resolutsioonile veto panna. Välisminister Sergei Lavrov ütles täna, et Süürias käib otsustav lahing. Resolutsiooni vastuvõtmine tähendaks revolutsiooniliikumise otsest toetamist. Lavrov heitis lääneriikidele ette, et opositsiooni maharahustamise asemel aitavad mõned partnerid kaasa konflikti hoogustumisele. Lavrov ei nõustunud ajakirjanike pakutud terminiga kodusõda, vaid eelistas öelda, et Süürias on siseriiklik relvakonflikt, mis tähendab hästi relvastatud kodanike omavahelist võitlust. Nagu öeldud, tuleb resolutsioon teil täna hääletamisele. Suure tõenäosusega ei toeta resolutsiooniga Hiina. LHV pankurid andsid eile New Yorgis nätaki elektroonilisel börsil järjekordse kauplemispäeva lõpukella Times Square'il asuval börsi suurel videopanul jooksid samal ajal ligi tund aega. LHV tutvustavad videomaterjalid. Times Square'il oli ka meie korrespondent Neeme raud. New Yorki nässaki peakorterisse kutsuti LHV esindus tänu mullustele tulemustele Balti börsidel. Erki Kilu LHV juhatuse esimees jätkab. Selle au me saime sellepärast, et aastal 2011 valis Nasdaq meid balti börside parimaks börsi liikmeks. Just balti, mitte üksnes Eesti firmana LHV New Yorgis esitlebki. Ekspankurite jaoks on keeruline siin Eestiga pildile saada, et see, mida meie ka oleme rääkinud, me oleme ikkagi Baltikumist, esindame kogu Baltikumi, et see on nagu üks selline ühik, mida tuntakse ja millest on võimalik rääkida. Lisaks nätaki teisipäevase börsipäeva lõpetamisele kohtuvad LHV pankurid New Yorgis siinsete investeerijate ja koostööpartneritega. Peamine kõneaine on nii Ameerika kui ka Euroopa majandustest kestev ebakindlus. Ma arvan, et need meeleolud nii siin kui sealpool on täpselt ühesugused, et otsitakse lahendusi ja oodatakse mingisugused lahendused, tulevad, et mis need täpselt on, et neid arvamusi on väga palju, jällegi. Kõneles LHV juhatuse esimees Erki Kilu. Nätaki eilne börsipäev lõppes küll positiivsel noodil. Indeks tõusis pisut, kuid täna oodatakse uut langust, sest USA keskpanga juht Penbernancy märkis eile, et Ühendriikide majanduse taastumine on taas aeglustunud ja tööpuuduse vähenemiseks kulub veel pikk aeg. Rahvusringhäälingule raadiouudistele Neeme raud, New York. Viljandi politsei pidas täna hommikul kahtlustatavana kinni 22 aastase noormehe, kes esialgsetel andmetel ähvardas möödunud nädalal Pilistveres noorukeid relvataolise esemega. Politsei on kriminaalmenetluse raames üle kuulanud mitu tunnistajat. Juhtumi kohta on antud vastakaid ütlusi, jätkab Piret päivrist. Eesti vabariigi seaduste kohaselt tohib kahtlusalust esialgu kinni pidada 48 tundi. Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Merike Pikk, kas seda seadusesätet kohaldatakse ka Pilistveres leerilapsi väidetavalt relvaga ähvardanud noormehe suhtes? Jah, tõesti, et see noormees on täna hommikul kahtlustatavana kinni peetud kuni 48-ks tunniks ta asub politseimajas, temaga viiakse läbi menetlustoiminguid. Kas nüüdseks on leidnud tõendamist väide, et noormees kasutas Soome noorte ähvardamisel tulirelva? Praeguseks ei ole leidnud see väide tõendust, kuigi politsei jätkuvalt seda võimalust ei välista ning uurimine selles osas jätkub. Nii prokuratuur kui politsei polegi tulistamisest või relvast rääkinud. Me oleme algusest peale rääkinud avaliku korra raskes rikkumises Talle pannaksegi süüks avaliku korra rasket rikkumist ja see hõlmab nii relva või relvataolise esemega ähvardamist kui ka vägivalda, sest esialgse süüdistuse kohaselt kasutas ka üheselt soome noormehe suhtes vägivalda, et ta lõi teda. Selle tõttu on see, et vägivalla üritamine ka vahistamiseks alles prokurör peab tegema, kui on piisavad alused kohtule taotluse ja siis kohus lõplikult otsustab, et kas võtta ta vahi alla või mitte, aga tõesti, homse päeva jooksul ma otsustan, et kas ma teen selle vahistamistaotluse vahistamiseks on meil kaks alust, üks on see, et ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda. Teine on see, et jätkuvalt toime panna kuritegusid, et väga raske on öelda, et, et see noormees võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda, kui ta ise ilmub kohale, me ei suuda seda kuidagi ära tõendada, seda võiks kõrvale hoiduda. Eduard Wiiralt on oma töödel kujutanud palju inimesi. Täna Tartu kunstimuuseumis avatud näitusel saab vaadata tema suplejate motiive. Toomas Kelt rääkis näituse kujunditega. Eduard Wiiralti suplejate näitus haakub Tartu kunstimuuseumi suure ülevaatenäitusega juba siis, kui pandi üles näitus suplejate motiivid eesti kunstis. Tekkis mõte, ka Wiiralt on palju kujutanud suplejaid. Nii sündiski väike näitus Wiiralti töödest, mida saab vaadata kunstimuuseumi kolmandal korrusel. Näitusest räägivad selle kujundajad Reet Pulk peakowska ja Reet Mark. Ilmselt saab seda teemat ka natuke laiemalt võtta, et naine looduses ja naine aktina ja kas päriselt otseselt iga töö puhul me nagu sellist suplemis motiivi Lähme aga igal juhul on tegemist sellise ilunautlemisega küllusliku looduse keskel või siis rohkete naisfiguuride sellise pojetiseeritud lähenemisega üks piss aktidega, pilt on ikkagi ka mule yli isegi oli väga üllatunud, kui ma nad sealt pildi pealt leidsin, sest et all maalides on meesakte rohkem, aga viiratile on siis yks kõige varasemaid töid, mis on tehtud juba isegi enne ballasesse õppima tulek 1917, aga kokku on siis 20 suurem osa on küll seekord Eesti kunstimuuseumi varadest ja meiton üheksa pilt. Näitusel saab näha ka mõnda haruldust, lisas Reet Mark. Haruldased vast selles mõttes, et Tiiraltit on ju siiski rohkem näha graafikuna, aga meil on siin mõned joonistused väljas jällegi, eks hästi varajane tušijoonistus, kitarrimängija ja suplejaga ja üks päris selline põnev ja natukene võib-olla isegi selline piiratlikult robustne naine rannas. Näitusel on väljas tööd pea kõigist Wiiralti tegevus ajaperioodidest, välja arvatud ajast peale sõda. Näitust saab vaadata 12. augustini. Toomas Kelt Tartu. Kuressaare viiendad ooperipäevad käivad täie hooga. Eile õhtul toimus Kuressaare lossihoovi ooperimajas esimene etendus mussarkski Boris kodunas, mida mängiti enam kui 1700-le inimesele. Täna õhtul näeb ooperi laval Rossini, Sevilla habemeajajad. Margus Muld rääkis asjaosalistega ja alustas ooperipäevade peaesineja Moskva Heliconi kunstilist juhist. Moskva ooperiteater ei riku nii kunstiline juht Dmitri Bertman on eesti teatripublikule tuntud oma mitmete varasemate lavastustega Estonias. Juba eile mängitud Boriss kodunovile täidavad nad ooperi majuma repertuaariga. Reedeni jätkab Dmitri Bertman lüüdiga turi. Stabikas vudid neile, kes kargavad ooperis uinuda ja et neid äratada. Me tõime kaasa Sevilla habeme, armastatud ooperi, paljudele väga naljakas eedeni. Ja kolmas etendus. Väga huvitav, see on Ameerika kaasaegne ooper Rasputin, mis räägib detektiivse loom, kuidas Putini tapmine Venemaal muutis kogu maailma. See on väga huvitav ooper oma muusikalise käekirjaga ja süžeega. Laupäeval on ooper laavateater Vanemuise toni setti Maria Stuarti päralt ja pühapäev jääb operlawa tulevastele ooperitähtedele. Ehk toimub lastegala ooperipäevade kunstiline juht Aarne Mikk on seni toimunuga rahul. No ma arvan, et kahe esimese päevaga võib väga rahul olla, sest Monica kruubi kontsert Lawrence Kirikus oli välja müüdud üle kolme sai inimese eine, poriskodunu võeti samuti väga hästi vastu. Ja nüüd me nagu liigume tasa pisi selle kõige vastutusrikkama päeva poole, nimelt homne galakontsert kus siis peaesineja karitamattila Soomest, kes eile jõudis saarele. Aga veelgi rõõmustavam on ehk see, et Eesti kontserte ja viie aastaga veedetud loorberitele puhkama vaid mõtleb juba järgnevatel aastatel. Eesti Kontserdi direktor Jüri Leiten. Ei meie jaoks ei ole raugenud ja ma võin öelda, et selliste festivalide korraldamine on pikk protsess ja menuk kogu aeg laua peal kolme aasta plaan ja mul ei ole see ka mingi probleem avalikustada, sest tänasel festivalil läheb vaat müüki järgmise aasta festivali pileteid, ehk siis järgmine aasta me ootame siia koguni kolme Georgia ooperiteatrit. Georgia riik ise toetab nende nende tulemist siia. 2014 käivad eelläbirääkimised Kiievi ooperiteatriga. Ooperipäevadel ja Saaremaa jaoks mitte ainult kultuuriline sündmus väidetavalt on selleks nädalaks kõik Kuressaare hotellikohad välja müüdud ja mõnd kohalikku saarlast annab harjunud silmal Kuressaare linnapildist päris otsida. Eelmisel aastal külastas ooperietenduse ligi 12000 inimest. Valdav enamus neist olid siia mandrilt veelgi kaugemalt just ooperi pärast kohale sõitnud. Margus Muld Eesti rahvusringhäälingu raadiouudistele ooperi pealinnast Kuressaarest. Ja nüüd räägime veel ilmast. Merike Merilain, palun. Neljapäev on tänasega sarnane, sest ilmapilt oluliselt ei muutu. Vana madalrõhukese püsib Karjala kohal, öösel hoogsadusid vähem, päeval rohkem. Õhutemperatuur on öösel madal vaid kuus kuni 12 kraadi ja päeval tuleb sooja 16 kuni 21 kraadi. Puhub läänekaare tuul ja päeval on tuul Soome lahel kuni 14 meetrit sekundis. Reedel liituvad vana madalrõhusüsteemiga Lääne-Euroopast saabuvad uued madalrõhulohud või osatsüklonid. Saju tõenäosus suureneb juba öösel alates Liivi lahelt. Alles laupäeval võib ilm jällegi veidi paraneda, seda juhul, kui kogu see vana ja vettinud tsüklon kirde pool eemaldub ning tuul natuke loodesse suuna võtab. Ööd on väga jahe ja seetõttu on ööpäeva keskmine õhutemperatuur selle aja normist kuni kaks kraadi madalam. Aitäh Merike Merilain. Niisugune oli tänane Päevakaja, mina olen Mall Mälberg, kena õhtut.