Tere õhtust, kell sai kuus ja eetris on Päevakaja stuudios toimetaja. Klient palub. Õiguskantsler Indrek Teder peab rahvastikuregistri seadust põhiseadusnõuetele mittevastavaks, kuna seadus jätab mitmed vajalikud mõisted selgelt määratlemata. Eestis juhtub keskmiselt võime tööõnnetust päevas. Ametiühingute juht Harri Taliga süüdistab tööohutuse viletsas olukorras ennekõike riiki, kuna Eestis puudub siiamaani tööõnnetus-ja kutsehaiguskindlustus. Tartus tähistati Eesti Teaduste Akadeemia seitsmekümnendat aastapäeva. Eriti hea teadusega maadest jääme veel kõvasti maha, ütles Teaduste Akadeemia president Richard Villems. Mario aprillikuu arvamusküsitluse andmetel on Reformierakonna populaarsuse langus peatunud ja vahe Keskerakonnaga taas märkimisväärne. Muusika ja teatriakadeemia pakub võimalust heita pilk nüüdisooperi valmimise köögipoolele. Kaks doktoranti esitlesid oma lühioopereid, mille esiettekanne viiendal mail. Lätis koguti piisavalt allkirju, et korraldada referendum põhiseaduse muutmiseks nii, et rahvas saaks tulevikus algatada seimi laialisaatmisel. Itaalia ametist lahkuv peaminister Romano Prodi lükkas tagasi Venemaa presidendi Vladimir Putini pakutud South Streami juhi koha. Läänemere põhjas arvatakse olevat suured naftavarud. Rootslased arvavad, et on varud üles leidnud piirkonnas, kus puutuvad kokku Rootsi, Vene ja Leedu majandustsoon ja ilmastik on Eestis päikesepaisteline. Ilm. Puhub kagu ja idatuul ja sooja on 14 kuni 20 kraadi. Õiguskantsler Indrek Teder saatis regionaalminister Siim Valmar Kiislerile märgukirja, milles juhib tähelepanu, et rahvastikuregistri seadus ei vasta põhiseaduse nõuetele ja teeb ettepaneku rikkumised kõrvaldada. Uku Toom küsis õiguskantslerilt, milles need rikkumised seisnevad. Põhimõtteliselt kuna osundatud seadus käsitleb selliseid põhiõigusi nagu perekonna ja eraelu kaitse ja ka informatsioonilist enesemääramisõigust, siis igasugune selline mõiste peaks olema seal väga täpselt sätestatud, ma mõtlen just antud seadus läbi mitmete paragrahvide käsitleb andmete väljastamist õigustatud huvi olemasolul aga antud juhul õigustatud huvi on ilmselgelt oma piisavalt määratletud. Kuna see valdkond on selline oluline valdkond, siis igal juhul peaks see olema selgelt ja detailselt sätestatud seaduse tasandil, mida mõistetakse õigustatud huvi all ja peale selle seondub on õigusselgusega, et iga isik on õigustatud teadma, mis on ta õigused ja kohustused selles valdkonnas. Aga selliseid põhiseadusest tulenevaid nõudeid antud juhul osundatud seaduses järgitud ei ole. Selle ei saa ka eraõiguslik isik, antud juhul aktsiaselts andmevara ise, kehtestada õiguslikke regulatsioone ja asuda seadusandja asemele. Ja samuti ei ole praegusel kujul rahvastikuregistri seaduses olemas sellist regulatsiooni Nonii, mis võimaldaks kehtestada tasu andmete väljastamise eest. Et põhiseaduse kohaselt saaks tasu küsida ainult siis, kui seadus sätestab selle tasu küsimise alused ja korra, et selliseid nõudeid antud juhul märgitud ei ole ja ma tegin siis märgukirja rahvastikuregistrile ja ka ettepaneku rikkumise kõrvaldamiseks. Millised on sammud, mida te nüüd ootate konkreetselt ja millal? No ma ootan, et siis rahvastikuregistri seadust muudetakse ja viiakse see põhiseadusega kooskõlla ja siis ma loodan, et tunnistatakse ka kehtetuks vastav regionaalministri määrus selles valdkonnas, kus on sätestatud andmete väljastamise eest hindade kinnitamine. Sealse osundatud regionaalministri määrus tahaks hindu kehtestada. Kuna rahvastikuregistri seadus ei kehtesta sellist delegatsiooni juba ainuüksi selle tõttu, on see vastuolus põhiseadusega. Regionaalminister Siim Valmar Kiisler ütles Päevakaja, et on märgukirja kätte saanud ning ta tunnistab probleemi olemasolu. Tema sõnade kohaselt on konkreetseid probleeme olnud eelkõige sugupuuuurijatel, kellel on suhtlemisel aktsiaselts andmevaraga olnud raskusi. Neid huvitanud andmete kättesaamisel rutanud minister nõustuma sellega, et seaduses on vastuolu põhiseadusega. Tallinnas Tammsaare pargis tähistati rahvusvahelist tööohutuse ja töötervishoiupäeva. Eestis sai mullu tööõnnetustes surma 21 inimest. Pargis käis Mall Mälberg. Tööohutuspäeva tähistatakse maailmas enam kui 100. riigis Eestis neljandat korda. Ühtlasi meenutatakse 28. aprillil alati neid, kes eelmisel aastal tööõnnetuste läbi surma said. Maailmas juhtub aastas 270 miljonit tööõnnetust, mille tõttu kaotab elu 355000 inimest. Päevas sureb maailmas tööõnnetuste läbi 5000 inimest. Eestis juhtub keskmiselt 10 tööõnnetust päevas, läinud aastal oli neid 3700, surmajuhtumeid 21. Ametiühingute juht Harri Taliga peab Eesti olukorda üsna lisaks, eriti kui võrrelda arenenud Lääne-Euroopa riikidega. Meil on suhtarvudes kaks korda rohkem tööõnnetusi ja surmasid. Harri Taliga hinnangul on selles ennekõike süüdi riik. Esiteks on kindlasti riik süüdi selles, et tänase päevani puudub Eestis tööõnnetus-ja kutsehaiguskindlustus, mis oleks väga oluline motivaator tööandjatele, tööõnnetuste ja kutsehaiguste arvu vähendamiseks ja soodsama ja tervislikuma töökeskkonna loomiseks. Omaette teema on loomulikult see, et puudub riigil üleüldse töökeskkonnapoliitika mitte mingisuguseid suundi, põhimõtteid, tegevusi paberile pandud selle elluviimiseks ei ole nii-öelda sentigi raha eraldatud. Ja tööinspektsiooni järelevalve on täpselt selline, nagu ta on. Tööinspektsiooni peadirektor Katrin Kaarma ütleb, et meie tööõnnetuste statistika on just samasugune nagu mujal Euroopas keskmiselt mitte hullem. Tema muretseks pigem üldise teadlikkuse pärast. Teeellu mõjutab meie tervist oluliselt rohkem kui need surmad ja ja isegi tööõnnetuste arv on meil tegelikult Euroopaga võrreldes madal. Siin on palju räägitud kiinse õnnetuse, kutsehaiguste, kindlustuse, ma ei tea, kas see ainult päästab, aga ma arvan, et lisaks nendele normidele ja regulatsioonidele, mis me Euroopas oleme nagu korrektselt üle võtnud, puudub meil selline hooliv ja tervist hoidev töökultuur. Tööinspektsiooni juhi sõnul on selle aasta plaan, et inspektorid käiksid rohkem ettevõtetes, oleksid rangemad nende ettevõtete suhtes, kes ei täida tööohutusnõudeid ja teeksid rohkem järelkontrolle. Jätkame sõnumitega välismaalt, neist teeb ülevaate Margitta, otsmaa. Lätis on kogutud piisavalt allkirju, et algatada referendum põhiseaduses muudatuste tegemiseks selliselt, et rahvas saaks tulevikus algatada seimi laialisaatmise. Keskvalimiskomisjoni pressiteenistuse teatel tunnistati allkirjade kontrollimise käigus ehtsat eks 217 ja pool 1000 allkirja. Vaja olnuks 149000 häält. Nüüd edastatakse põhiseaduse muudatuste projekt presidendile, kes peab selle omakorda hääletamiseks seimi saatma. Kui sein põhiseadus paranduse heaks ei kiida või toetab neid muudatustega, siis korraldatakse nende üle referendum. Itaalia peaminister Romano Prodi lükkas tagasi Venemaa presidendi Vladimir Putini pakkumise saada Gazpromi ja Itaalia kompanii nii ühisfirma South Streami juhiks seoses Rodi tänase kohtumisega Gazpromi juhtidega, kirjutas Vene ajaleht Neymar Saint Prodile pakutakse South Streami samasugust ametikohta, nagu sai endine Saksamaa kantsler Gerhard Schröder, kes juhib nord Streami aktsionäride komiteed. Analüütikute arvates tegutseb Gazprom täpselt sama skeemi kohaselt, nagu tehti kompaniiga Nord Stream. Striim hakkab plaani kohaselt alates 2013.-st aastast tarnima Lõuna-Euroopa riikides 30 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas Bulgaarias. Ungari ja Sloveenia on juba alla kirjutanud gaasijuhtmega ühinemise memo randumile. Prantsuse välisministeeriumi esindajad andsid täna Pariisis viibivale gruusia ekskaitseministrile Irakli okrofiilile asüüli. Okrofiilile anti üle ka ametlikud dokumendid talle poliitilise varjupaiga andmise kohta. Tbilisi linnakohus mõistis Ografiili 28. märtsil tagaselja 11-ks aastaks vangi. Ta mõisteti süüdi eriti suuremahulises pistisevõtus, mille pani toime organiseeritud grupeering väljapressimise teel. Mustonen merel kukkus alla Ukraina helikopterõnnetuses hukkusid kõik 20 pardal viibinut. Esialgse versiooni kohaselt jäi kopter tüürpropelleri ka energeetikakompanii Naftogaz mustal merel asuva naftaplatvormi Tauria piirdesüsteemi külge kinni, kukkus alla ja süttis põlema. Kopteris viibinud olid 17 platvormile tööle suundunud inimeste kolm meeskonnaliiget. Välisminister Urmas Paet saatis seoses juhtunuga Ukraina kolleegile kaastundeavalduse. Läänemere põhjas arvatakse olevat suured naftavarud ja rootslased usuvad, et varud üles leidnud, räägib Anu Kaupmees. Erinevad Rootsi ettevõtted on neid otsinud juba aastakümneid. Üks neist nimega Ollie prospekteering on näiteks naftaotsinguid Läänemere põhjast läbi viinud juba üle 40 aasta. Nüüd usub see ette võtma see, et on suured naftavarud leidnud 110 kilomeetri kaugusel Gotlandi saarest kagus niinimetatud valges tsoonis, kus saavad kokku mitme riigirootsi vene ja leedu majanduspiirid. Sama piirkonna läheduses. Poola majandustsoonis plaanib Poola samuti läbi viia proovipuurimisi. Ollie prospekteering taotleb Rootsi valitsuselt nüüd luba, proovib uurimiste alustamiseks. Ettevõte loodab tulevikus tootma hakata 50000 barrelit naftat päevas. Kokku hindab ettevõtte Gotlandi lähistel asuvate varude suuruseks ligi 350 miljonit barrelit. Väärtus oleks Eesti rahas 60 kuni 160 miljardit krooni. Varud kataksid 20 protsenti Rootsi naftavajadusest 20 aasta jooksul. Rootsi valitsus on vastavalt reeglitele enne otsuse langetamist saatnud küsimuse reale instantsidele läbivaatamiseks. Tagasiside on olnud ootamatult positiivne. Naftapuuraukude rajamise vastu Läänemeres on vaid kaks Ölandi saare kohalikku omavalitsust. 11 instantsi on aga proovib uurimiste alustamisega nõus nende hulgas ka Rootsi kaitseministeerium, rannakaitse ja Gotlandil läänivalitsus. Vastuväiteid pole. Looduskaitseministeeriumil kuivaid tursakala kudemist ei häirita. Rootsi majandusministeeriumi otsus saabub lähinädalatel. Naftapuurimise ainuõigust omab Rootsis juba nimetatud Rootsi firma Ollie prospekteering mis on ettevõtte Svenska Petroleum Expla reisinud tütarettevõte. Selle omanik on aga omakorda araabia päritolu ärimees šeik Mohammed al-moodi. Anu Kaupmees Stockholmist. Uuest Eestist Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis tähistati Teaduste Akadeemia seitsmekümnendat aastapäeva ja avati näitus. Akadeemikute töödest jätkab Vambola Paavo. Ehkki Teaduste Akadeemia Eestis avati pidulikult 22. oktoobril 1938 Tallinnas, tehti esimene samm siiski Tartus, kui president Pätsi dekreediga ametisse nimetatud 12 akadeemikut esimest korda aasta 20. aprillil ülikooli nõukogu saali koosolekule kogunesid. Ülikooli ajaloomuuseumi teadusdirektori Lea Leppiku kinnitusel esindasid toonaseid 12 akadeemikut Eesti teaduse parimaid jõudusid. Kui palju nendesamade meeste teoseid on uuesti välja antud Eesti mõtteloo sarjas muudes sarjades ja ka lihtsalt huvi pärast tegelikult mõned ideed on isegi just nimelt nagu uuemal ajal saanud õige hoo sisse, kas ikka kant on eriti võib-olla see mees, kes õieti hinnatud ongi alles tänapäeval? Tänapäeval on teadlasele oluline, kui palju aasta jooksul ilmub publikatsioone ning kui mainekates väljaannetes teda tsiteeritakse. Milles nähti aga toona teadlaste ülesannet. Eelkõige aidata Obavoso oma riigi ülesehitamisel ja selles mõttes väga kõrgelt hinnati. Kui keegi kirjutas emakeelse õpiku või kui ülikooli juures oli seerumi labor, mis tootis rõugevaktsiini näiteks terve Eesti lõpuks siis see oli see tegevus, mida Eesti riigil oli praktiliselt vaja ja seda hinnati kõvasti. Ega need välispublikatsioonid tollel ajal ka taha ei teinud. Lühiettekannetega esinesid ajaloo muuseumis tänases teadusilmas tuntud nimed. Tartu Ülikooli neuroloogiaprofessor Toomas Asser kinnitas, et on tänuväärne, kui niisugune sündmus on esile tõstetud. Ja tegelikult on väga vajalik siiski vaadata, mis on meie õpetajad ja teadlased, Eesti teadlased teinud, kuidas teadus on arenenud, missuguse tundega inimesed on Eestis olnud, et nende tehtud tasub päris kindlasti päris sageli meenutada ja elu näitab, et, et seal on alati midagi õppida. Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Richard Villemsi sõnul on meie teadusmaailmas tuntust kogunud, ent Skandinaavia taseme saavutamiseks on teha veel palju. Me peame veel kõvasti maha, eriti hea teadusega maadele, Soomele, Rootsile, Inglismaale. Me oleme veel kaugel maas inimese kohta, kulutustes teadvusele, tõusukiirus ka kulutustes teadvusele on viimase, ütleme kuue seitsme aasta jooksul Eestis kõige kõrgem Euroopa Liidu liikmesmaadest. Dust Vambola Paavo. Rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellimusel ane mar uurinud erakondade reitingut vahendab Uku Toom. Kui EMORi märtsikuu uuringu tulemused olid peaaegu et hämmastavad, sest Reformierakonna populaarsus oli langenud 30 protsendini ja Keskerakonnal tõusnud 27-ni mis tähendab, et lahe oli peaaegu olematu, siis aprill viib asjad endisesse seisu tagasi vaadata. Kogu seda aastat oleme sisuliselt jaanuari tulemustes. Tänase seisuga on reformierakonnal 34 ja Keskerakonnal 22 protsenti toetajaid. Emori projektijuht Jaanika hämmal kommenteerib seda nii. Kui nüüd siin päris viimastele tõusudele langustele mingeid põhjendusi otsida, et ega neid võib olla ja nii niisama kerge leida ei olegi, et noh, üks asi muidugi, mis siin Keskerakonnaga viimasel ajal seotud on ja mida nad siis inimesed ilmselt ka nagu praktiliselt tunnetavad, on siinse maamaksu teema, et see on kindlasti üks asi, mis, mis siin seda toetust nüüd pisut olla viinud on, et kui siin vaadata, et just see langus ongi ka Tallinnas toimunud, et see on kindlasti üks asi samal ajal ja siis Reformierakond on natukene jälle nii-öelda toibunud, et et tundub, et märts oli üks selline hästi negatiivne kuu, kus eks räägitakse praegugi edasi. Aga sellised kõhklused, et kuidas siis nagu Eestil läheb ja kuidas, kuidas majandusel läheb ja kuidas inimestel minema hakkab, et seda reformierakond on kindlasti kiibile tõstetud headel aegadel, et ilmselt siis ka halvematel aegadel on tema, see, keda nagu süüdistatakse, aga võimalik, siis et praegust sellist eelarve kärpimist on nagu ikkagi kuidagi tõlgendatud sellise ohjad enda kättevõtmisena, et tundub, et pigem siis on see nagu sellist positiivset mõju avaldanud, et midagi, midagi nagu tehakse, midagi võetakse ette. Mis puutub teistesse erakondadesse, siis kehtib siin sisuliselt seesama ütlus, et oleme tagasi jaanuaris. Hetkel on Isamaa ja Res Publica liidu toetusprotsent 14, sotsiaaldemokraatidel 11, rohelistel 10 ja rahvaliidul kuus aga kogu nende populaarsuse muutuse sel aastal võib kokku võtta Jaanika hämmalik kommentaariga. Ei saaks öelda, et need on siin mingisugused märkimisväärsed muutused ei ole juba uuringu puhtalt statistiline viga on siin vähemasti kolm protsenti, et see, kui miski üks, kaks protsenti siia-sinna nihkub, et siin taga ei maksa veel mingeid sügavaid põhjendusi otsida. Eesti muusika ja teatriakadeemia ooperis stuudio tutvustas oma nüüdisaegse muusikateatriprojekti ja selle raames valminud kaht lühiooperit. Teeemmeeteria tuleloits ja akadeemias käis Mall Mälberg. Projektijuht ja lavastaja on liiskolle lühiooperite esietendused viiendal ja kuuendal mail Kanuti Gildi saalis Tallinnas. Täna toimus esimene proov, kus olid lauljad ja orkester koos. Liis kolle sõnul pole nüüdisooperi õpetamine muusikaakadeemias põrmugi kerge. Et õpikuid ei ole ja aga sellist õppeainet tegelikult praktiliselt ei ole olemas maailma muusikakõrgkoolides, meil oli võimalus integreerida see õppeaine ooperis stuudioprogrammi, mis endast ja et kolmanda kursuse laulu üliõpilased said siis sellel õppeaastal intensiivselt teadmisi omandada nüüdismuusikateatri jaoks, kui palju neid üliõpilasi nüüd on, kes on saanud koolituse nüüdisooperis siin Eesti muusikaakadeemias, no ma ütleksin, et nad nüüd on valmis nüüdismuusikateatri jaoks, sellepärast et selleks kõigeks ikkagi oli meil siiski liiga vähe aega, aga no ma arvan küll, et nad on ühed kõige paremini informeeritumad inimesed Eestis selle koha pealt. Täna esitletud lühiooperite muusika on kirjutanud akadeemia doktorandid Age Hirv ja Monika Mattiisen. Kompositsioonitehnika ja helikeele poolest on ooperid väga erinevad. Libreto aluseks valisid mõlemad heliloojad liis kolle sõnul väga põneva teksti. Age Hirv näiteks August Gailiti novelli punased hobused Tage hirv võttis endale küllaltki raske ülesande Avadas psühhopaadi maailma küsides, et kas see, mida meie peame normaalsuseks, on nii normaalne ja Age kasutab instrumentaalansamblit, aga lauljad laulavad küllaltki omavahel sarnase tehnikaga, seal vaheldub kohati laulmine kõne ja seal ei ole eriti tegemist sellise klassikalise ooperilaulu pelgantoga, mida, mida tavaliselt õpitakse ja Monika Mattiisen valise aluseks Hasso Krulli Tänapäevase eepose meetrine diameeter. Ta kasutab kahte lauljat, et ühte tantsijad ja elektroonikat kõlapilt on väga erinev. Lauljad on ka loomulikult võimendatud, neil on veel spetsiaalsed efektid. Age Hirv arvab, et ta on saanud nüüdisooperis hea koolituse. Ma olen varem kirjutanud ühe ooperifragmendid. Aga täisooperini, kuigi ta on väga lühike, on esimene see muusika, mis just praegu mängima hakkas. Jah, miks see teema, miks Gailit peaaegu juhuslikult meil oli kodus riiulis novelliga ja ma lugesin, need köitsid mind ja eritise büromoni, nagu tundus mulle, et on muusikaga võimalik hästi elustada. Ja ilmast. Eeloleval ööl on Eestis kui film, kohati võib tekkida udu. Puhub kagutuul üks kuni viis meetrit sekundis ja sooja on kaks kuni seitse kraadi. Homne päev tuleb päikesepaisteline ja sajuta, puhub kagu ja idatuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis. Sooja tuleb 14 kuni 20 kraadi. Tuulele avatud rannikul kuni 12 kraadi. Te kuulsite, Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.