Raadioleht kirjutas alanud tundi reklaamides, et maestro mravinski poole sajandiline töö oma orkestriga Annepov kogu maailma muusikaloos. Ainuüksi fakt ühe dirigendi ja orkestri nii kestvast jäägitust koostööst ei leia analoogi. Ent selle töö ulatus, selle sügavus. Ja tulemus, mida enam kui tuhandetel kontsertidel on kogenud, teab kui paljud kuulajad. Hinnangut Jevgenia Stravinski gigandi kunstile on proovitud ka sõnadesse panna paaris kolmes raamatus mõnesajas artiklis üllatavalt vähe. Tõepoolest lihtne tehe näitab, et tema kodumaiseid kontserte märkis ainult kuus kaheksa arvustust aastas. Ometi oleks vale siin näha huvipuudust. Pigem tuleks aimata austust ja aukartust suure muusiku ees. Just samal põhjusel esinenud meiegi sihti, hinnata hindamatut ega haarata Jevgeni mravinski 85 aastast eluteed, mis 19. jaanuaril lõpule jõudis. Me tõepoolest vaid meenutame maestrot. Stuudios on kaks meie muusikud, kellel on olnud õnne Jevgeni Pravinskit tunda. Peeter Lilje, kes sai Leningradi õpingute päevil küllalt haruldase loa kuuleta Jevgenia Stravinski orkestriproove ning kelle annet maestro niivõrd usaldas, et võttis noore dirigendi 1982. aastal kaasa esinduslikule turneele läbi viie Euroopa riigi. Ning Jaan Õun, kes aspirantuuri aastail oli Jevgeni Stravinski abikaasa, tuntud statisti Alexandra Vaviline juhendada ja kelle toona sündinud sõprus jäi teda maistrogagi siduma. Ja meie jutt sai alguse eestimaast. Ma arvan, et marainski suhtus eesti maasse eestlastesse juba väga hästi selle tõttu, et ta siin ikkagi pikki aastaid suvitas oma suvekodu on ju Narva-Jõesuus, tal. Eesti maasta pidas minu meelest ka väga lugu, aga näide on see, kuidas terrori, mis selle naise nimi võiks olla Elsa või kas ta Riga oomika piima vis. Muidu jaapanistele igavese suure stereokombaini kingituseks sai alanud, aga midagi peale hakata? No loodusarmastaja ta oli, ma ei ütleks, et Eestimaal võib olla väga palju ringi, käis aga põhja-eestit. Ta tundis, tundis Kurtna järvistu ja Mäetaguse kanti, pidas lugu meie maameeste tööst, oli tema sõnade järgi väga tänulik ja hindas näiteks Arnold Greeni Tondi salati, meie muusika, meie muusikute mäe dirigentide, mul tuleb meelde üks lugu, küsis, mis teete Eestis, mis huvitavad kõvad. Ja näib peaaegu isegi koomilisele, aga, aga, aga need olid tema sõnad ja ma vastasin, et me tegime snit kontserdi ajal, mil Moskvas Leningradis väga propageeritud. Siis jäi ta pikalt mõtlikuks, lõpuks ütles. Oda. Puhaskad Pjotr Pervõi, Aknovia propad, kõrdak heas tossas. Atgrete muvastamsgozniack. Nii hästi ei läinud kordama mööda, kui ta ei oleks küsinud, kuidas Peetril läheb. Piisas mul vaid korra öelda, et meil on olemas noor dirigent Vello Pähn. Kui ta juba järgmine aasta mäletas seda tingimata, küsis, kuidas läheb, mis teeb kahju sind ei olnud Peeter tookord seal, kui ma rääkisin, kui sa hakkasid Soomest tulingid tegema. Ta rääkis, vähemasti veerandtunnisest tuli inglist, ta teadis, ta tuli hingelt maru hästi, ma ei oleks kunagi uskunud, et vot niimoodi äkki ja ilmselt see rida see kaasaegse või ka Stravinski ja kõik see oli ta väga lähedane ja need need kavasite tegija seda salvestuse. Huvitab ka kohvi üten täpselt üsna vähe, juhatama. Jah, aga siiski, kui ma ükskord avastasin, et on olemas niisugune vitaali pomini raamat, kus on tagateoste loetelu, mida vravinski elu jooksul on juhatanud, siis ma pean ütlema, et see nimistu on võrdlemisi hirmuäratavalt suur. Mul on välja kirjutatud kokku ma leidsin 99 heliloojat ja 352 teost ja vene ja muusika on ülekaalus 57 heliloojat 42 lääne helilooja vastu. Noh, see on täiesti loogiline, ma just mõtlen, kui räägiti Branskist, kuid ta juhatab nagu ainult Tšaikovskit ja Šostakovitši tegelikult oma elu nooremal perioodil on ta juhatanud kõikvõimalikku muusikat, nii oma kaasaegseid kui Queeni klassikat jäänu Trucknerit juhatas ta ka alati hea meelega. Wagner on minu arvates üks kohviruumi hullu. Seda süttida juhatas alati ikka palju. Sama näide on ju lõppude lõpuks ka, joome viimasel õhtul mõttes. Aasta tagasi ütles mulle, et ma olen terve elu seda valesti vahetanud. Peaks seda uuesti tegema, uuesti salvestama sotsiaalse äärmini. Maximolism, mister minu meelest oli kogu oma tegevuse, oma, oma ütlemiste, oma olemuse ja dirigeerimise juures ka. Muide, huvitav, et balletimuusika ei tea, kas tööaastatest teatris endale üldse küllalt palju kaladest. Aga kui nii muidu vaadata, siis on jah, Tšaikovski viies sümfoonia 113 korda. Šostakovitši viies 102 korda lääne sümfooniatest on kõige rohkem muide Mozart 33. sümfoonia 48 korda, Beethoveni neljas on 41 kord Ramsi, neljas k. Aga see on tohutu muusika, kusjuures see statistika puudutab ainult seda, mis ta on teinud oma orkestriga ta siiski kuni 50.-te aastateni küllalt palju juhatas ka teisi orkestreid ja Moskvas palju ja nii, et, et see võib veel suurem olla. Kõrvale veel teatritöö. Ehk on õige aeg siiski lugeda, kas või telegramm stiilis natuke mravinski eluloost. Ta sündis neljandal juunil 1903. aastal. Klaveriõpinguid alustas kuueaastasena. Samast ajast on pärit ka esimene teatri- ja muusikavapustus Tšaikovski ballett uinuv kaunitar. Lapse- ja noorpõlves tundusegamprovinski loodushuvi muusikaarvestusest jõulisem tõestuseks astumine ülikooli loodusteadust õppima. Seal peate vastavaid aasta, ent katkestamise põhjused on eeskätt majanduslikud. 21. aastal sõimlavinskist 10-ks aastaks koreograafiakoolikontsertmeister. Selle kõrvalt tegi ta 23. aastal esimese ebaõnnestunud katse pääseda konservatooriumi muide kontrabassierialal. Järgmisel sügisel sai temast kompositsioonitudeng ning alles aasta 1927 avad Pravinski dirigendi biograafia. Temast saab esialgu Nikolai märku ja peatselt Aleksander Gaucki õpilane. Veel neli aastat ja Pravinski võetakse dirigendi assistendiks Leningradi ooperis. Lewinsky esimene iseseisev töö teatris on seesama uinuv kaunitar 32. aastal. Viie aastaga kinnistub tema hea balleti dirigendi maine, kuid selle kõrvalt juhatab ta 40 kava Leningradi filharmoonia orkestriga oma tulemuse orkestriga. Nendest kontsertidest tähenduslikumaks saatmitrisotakovitši viienda sümfoonia esiettekande triumf 37. aasta 21. novembril. Ja kui Rowinski järgmise aasta septembris võidab esimese üleliidulisi dirigentide konkursi muide väga raske kava ja tugevate konkurentidega siis on tema saatus otsustatud. Nõukogude Liidu rahvakomissaride nõukogu määrab Jevgeni vravinski Leningradi filharmoonia sümfooniaorkestri peadirigendiks. Dirigendi biograafid märgivad õigesti, et sellega tema eluloo faktiline külg ammendubki ent tema loominguline tee tema kunstivõidud alles algavad. Tuleme nüüd üldiselt jälle üksikule ning uurime, milline on meie vestluskaaslaste vravinski elamus. Mulle tundub, et iga Pravinski kontsert oli suursündmus ja oli muidugi suur elamus, sest selle aja sees, mis ma õppisin ja ka hiljem ma ei mäleta Leningradis ühtegi Stravinski kontserdit mille kohta peale kontsert öeldi, et see ei olnud sündmus või ei olnud midagi erakordset, et vähemalt selle ajal, mis mina teda tundsin, oli iga kontsert suur enamus suur impulss, suur süst endale töö tegemiseks ja pikapeale kontserti oli mingi niisugune eriline seisund veel vähemalt nädal või mitu nädalat. Mina mäletan Šostakovitši 80 oli niisugune juhus, et ma kuulsin seda sümfooniat New York Filharmoonikute esituses, mis oli perfektne, see oli võimas. Pisut hiljem vastik paarinädalase vahega, juhtusin kuulama seda Varssavi sügisel Tokyo Metropolitan orkestriga. Ma mõtlesin, et no nüüd on nii-öelda kõik, mis seal peidus on mul käes. Ja veel paar nädalat hiljem kuulsin sama sümfooniat Leningradis maestro Minski juhatusel. Ja see ettekanne Oimetuks sümfoonia ise, rääkimata selle võimsusest, vene orkestrit, õigemini muusikat alati paremini. See, mis lõi lõpuks muidugi Pravilski geenides. Meetrisena meenutasid ka kaheksandaks kuskilt veini kontserdist. Jah, seda mul oli võimalus kuulata päris pikk prooviperiood enne Viini sõitu. Siis tehti veel kaheksandast sümfooniast film, kus mul õnnestus viibida ja siis oli selle ettekanne Leningradis ja hiljem liinis. See sümfoonia teatavasti ongi pühendatud Maravinskile ja ma arvan, et ta on selle sümfoonia kallal istunud ehk kõige rohkem, sest ta tegelikult oma mastaapidelt ja, ja vormi keerukused on tunduvalt keerulisem ette kanda kui näiteks viies ja see Viini kontsert oli tõepoolest väga erakordse atmosfääriga kontsert, seda enam, et ravinski oli Viinis kindlasti ka on edasi väga suur autoriteet ja tema kontserdid möödusid alati väga suure huviga on ta muusikaühingu auliige ja Need Leningradi orkestrid, kastrolli teeni olid alati taga, aga oodatud esinemised. Viimisel nad ka kõige rohkem käinud, üheksa korr. Õudselt kahju muidugi, et tal oli vaim valmis tulema meie orkestrit, see oli täiesti ja sõna oli olemas, aga aga kuidagi ma ei oskagi öelda, kas, kes või mis süüdi oli, ta ikka ise lükkas, lükkas, lükkas aasta-aastalt teda, kartis, kartis muidugi proovida ilmselt proovide vähesuse tõttu ikka ja siis ma ei kujuta ette, kuidas ülesanded organiseerida. Kaks nädalatele ühe kontserdi. No ma arvan, et sellise sündmuse puhul oleks saanud ka võimaldada talle nii palju proove, kui ta oleks tahtnud. Aga oma orkestriga käis ta viimati Tallinnas 66. aastal. Tal peab ütlema, et ega talle reisimine ja väga ei meeldinud. Nii imelik, kui see lõpuks ta siiski detsembrikuust lendas liini tavaliselt alati sõitis rongiga isegi Jaapanisse, orkester läks lennukiga, siis hakkas tema juba mitu nädalat varem rongiga sõitma ja sõitis laevaga ja ma nagu olen küll pannud tähele tema teatud mingit vastuseisu. Aga võib-olla nii seal oma elurütmiga Leningradis harjunud ja ta teadis, et sind saavutab seda resultaati, mis ta tahab. Kontrolli olukorras on siiski väga palju ootamatusi. Ka välismaale ja väga auväärsetest linnadesse on, on mingil määral alati olnud probleem, eks ma võin siiski peaaegu kuni lõpuni, Inga toriseb veel vastu, ei taha hästi minna, siiski ta ikka oli väga kõrges eas juba ja reisitingimustes kindlasti mis sellest ka raske tema eas juhatada, nii raskeid kavasid, nagu ta siiski dirigeeris, sest peab ütlema, ega ta kava suhtes hinnaalandusi ei teinud ja vaatamata oma kõrgele eale juhatas ikka ka suuri sümfooniaid Brucknerit ja Šostakovitši, mis võtab dirigentidelt ka ikka tõsiselt, nõuab aga suurt energiat. Katkestasin Me juttu, et kuulata Šostakovitši kaheksanda Pravinskile pühendatud sümfoonia algust. Meie vestlus jäi aga pooleli Stravinski kavade juures. Sa mäletad seda juttu, muide, see näitab kahjustama suhtumist muusikasse valitseja tookord ka selle jutu juures, kui ta ütles, et sõidame ruckneri festivalile ja ma kohutavalt kardan mängida prokurörid seal. Vot see on aus suhtumine justesse, mida ta tegi lõpuni viimase kriipsoni, viimased viited. Aus suhtumine arvates eriti viimasel eluperioodil, ta läinud minu meelest üldse mingile kompromissile enam ta isegi kui ta tundis, et ta ei ole moraalselt ja füüsiliselt valmis tegema kontserti ta parenetis selle kontserti ära, mistõttu oli muidugi filharmoonia direktsiooniga ebameeldivusi, aga ma leian, et kui inimene on juba teatud taseme saavutanud ja kui ta momendil tunneb, et ta ei suuda sellel hetkel seda teost sellisel tasemel, nagu ta teaks, et ta peab seda tegema, siis ma leian, isegi Marwanski puhul olid temast õiged, keeldus juhatamast, kui ta tundis, ta momendil ei ole küps selleks. Aga mis puutub temasse dirigendikarjääri algus, siis on ka teada, et siiski esimesed aastad Leningradi filharmoonias üritel tema jaoks väga rasked oli ka palju vastuseisjaid oli teisitimõtlejaid, kes ei tunnustanud tema geeniust. Õnneks oli tollane filharmoonia direktor ja kunstiline juht. Arukad inimesed nägid ravinskis geeniust ja toetasid teda tugevalt, muidu vastasel korral oleks täiesti ka olnud reaalne. Ta oleks pidanud kuskile kas teatrisse tagasi minema, sest väga paljude muusika Nende hulgas oli tema töömeetoditest vastu ikkagi lausa kuni mässuni meeleolud. Nii et see algus oli võrdlemisi raske, endal tuli ikka tõestada väga pikki aastaid tõestada ennast, et, et ta on seda väärt, mille üle nüüd keegi enam ei vaidle terasest lahtri kunagi järgi andnud. Sest peab ütlema, et see orkester oli tol korral siiski võrdlemisi hellitatud. Nad olid oma headuses väga veendunud ja kui Moravitski hakkas neile tõestama, et see nii päris ei ole, siis oli muidugi palju solvujaid. Peab ütlema, et muidugi proovides oli ta kompromissitu tõestide või isik isegi väga ka julmi olukordi luua. Näiteks laskis mängida esimese viiuli viimasel puldil ja teised viiuli viimasel puldil. Nende vahe on umbes 40 meetrit ja dirigent seisab keskele. Ta lihtsalt sundis neid nelja inimest mängima koos. Tema ju põhimõte oli see, et proovis tulema 150 protsenti välja, selleks kontserdil tuleks. Jah, aga kas selline töömeetod on mõeldav ainult Stravinski? Ma arvan küll, et see, mis õnnestus vlinski retsi sugugi ei õnnestu, teistelt dirigentidelt. Ma arvan, et ei ei peagi sinnapoole püüdlema, aga lihtsalt noorele dirigendile näiteks mulle avasse silmad, sest ma ei oskanud arvata, et nii detailselt ja nii peent tööd ja nii järeleandmatult palju kordi võid korrata ühte fraasi mitte minna edasi enne, kui see on tõesti täiesti välja lihvitud. Selleks ma nagu ei uskunud, et üldse võib orkester vastu pidada ja ma arvan ka muidugi, et seesama orkestri mõne teise dirigentidega sellist tööd ei suudaks teha Komravinskile teades ja seda lõppresultaadi väärtust, siis võib-olla lubati talle rohkem kui seda mõnele teisele dirigendi, kelle oleks lubatud. Palju on sellest tema tööstiilist räägitud, et ta viimistlusdetaile kellelgi pole nii palju proove vist kontsertidega olnud, nagu temal läks motiivid ja nii välja, et tal oli kõik täpselt teada, mida ja kuidas ta tahab. Aga et milline on siis selle teadmise ja kunsti vahekord, kui palju selle viimaseni läbimõeldud tegevuse juures on tegu inspiratsiooni? Ei saa ju sõna öelda, kui sa ei oska tähti kirjutada. Ma veel oma kogemustest saaks võib-olla ühe huvitava tahu siiski tuua ravinski isiksus, nimelt oli mul võimalus 82. aastal sõites temaga koos reisil kuulata järjest kas neljal või viiel korral Tšaikovski viiendat sümfooniat teatavasti Tšaikovski sümfonatest enda seda kõige rohkem üldse juhatanud võiks arvata, et nüüd see on nii viimse detailini läbi mõeldud, et see juba ei muutu enam ettekannet, siis minu üllatus oli suur, kui kuid tema eas ja teatas tema nihukest rangust üldised suhtlemisest, kuda ta järsku igal õhtul eriti mis puudutab Rubaatasid ja viienda sümfoonia on see väga suurel määral teises osas, just kuidas ta seda kujundas iga kord erinevalt. Et see oli üks niisugune minu jaoks täiesti uus tahk ravinski puhul, nagu siin väga paljud on rääkinud, tema akadeemilisest proovides on kõik nii valmis tehtud, et ta võib aint üks anda ja minna eest ära, et kõik toimib iseenesest siis järsku. Ma nägin, et ta nagu noor poisike, improviseerige ja nautis ise seda, kuidas orkester talle järgi tuled ja kuidas orkester reageerib iga temal väikse ütleksin isegi väikse sõrme liigutusele. Et see näitas ravinski niisukest momendimusitseerimise täiesti olemasolevat võimalust, mida tihti paljud ravinski puhul on just eitanud. Kui müüd ravinski kuivas trangusest kontserdilaval valeks osutus kuidas on lood siis tema paljukõneldud, inimliku kõrkuse ja ligipääsmatu sega. Millisena ta teil meeles on? Minu meelest omavaheliselt õudselt õrn ja niisugune äärmiselt sõbralik ja heatahtlik ja kaugel sellest niisugusest kõrgist võõrast, kes ei lase kedagi. Ja ma arvan, et temas oli ikkagi täiesti vaks, mina olemas. Üks oli see range ja nõudlik ravinski, kes, nagu ta filharmoonia uksest sisse astus, kes jäi peale emas ja, ja teine oli tõepoolest väga, väga delikaatne ja hell hing, mis arvatavasti avanes vähestele ja võib-olla siis tõesti kodus või Narva-Jõesuu suvilaõue peal ja leian, et muidugi kunsti tehes selle headuse leebusega muidugi nii suuri resultaat ei saavutaks, nagu nagu tema saavutas siiski oma väga-väga nõudliku ja range suhtumisega iseendasse ja kõigisse teistesse muusikutes ja võib julgelt öelda, et Maran minski puhul on nagu teda veetud väga rangeks või niisuguseks kinniseks inimeseks, siis siiskil vesteldes kodus, teetassi taga võib öelda, et tegemist oli erakordselt võluva isiksusega. Just ma ütleks väga-väga lahtise ja väga suure ja laia silmaringiga ja väga suure lugemuse ja suure huvideringiga inimesega. Aga teie pääsesite sellele tema inimlikule küljele ka küllalt ligidal ju? Vägev mees teada, aga ka väga huvitavast suguvõsast on ju Igor Severjanin sugulane Alexandra kollantai sugulane ja ilmselt ka tema teadmine oli ammendamatu, muusikas aga palju laiem ka kõikides muudes ütleme kunsti ja filosoofia valdades. Kas sellest kõigest tuli ka jutt? No see oli juttu, see suvi just ta oli väga õnnelik, et see raamat välja tuli. Ja, ja mitte ainult see Veriaanilist minu meelest kõik, mis eesti kirjandust tõlgitud vene keelde neil olemas, nad tundsid meie kirjandust ka luulet muuseas väga hästi täiesti meeldis põigata mingisugusele filosoofia või esteetika. Ärritas sind küsima ja ärritas sind vaidlema ja niisuguseid asju olnud. No meie kohtumistel siiski põhiteemaks oli muidugi muusika ja eriti neid teoseid, mida ma pidin juhatama TEMA orkestriga, kas trollis need eestlasena võrdlemisi põhjalikult, kuigi ma tagantjärgi pean ütlema end? Kahetsesin väga, et ma ei võtnud julgust varem kokku, et ma alles praktiliselt konservat tooriumi viimasel kursusel ka suures osas tänu Jaani õpetaja Vaviilinale võtsin julguse kokku, kui küsisin, et kas mind ei lubatakse siiski proovi, sest teada on, et marovinski eriti suurt seltskonda ei tahtnud oma proovides näha, sellele leian ka põhjust tihti Kiievis tekkisid konfliktid ja pinged ja ja ma arvan, et ta ei tahtnud lihtsalt seda köögipoolt nii väga väljastpoolt võõraid palju näeb, aga kui siiski kui see julgus kui võetud ja see luba anti, siis, siis ma pean ütlema, et Moravitski proovid oli kolmandaks konservatooriumis samuti, mis tema puhul oli, oli minu jaoks siiski üllatav. Ta tuli õige mitmesse minu proovi temasugusel. Kandil ei pruukinud sugugi huvitav olla mad kuskil kuuendaga, tahan öelda või mismoodi ma teen, aga siis peab ütlema, et vastupidi, ta oli väga osavõtlik sellest proovist teha, ma sain sealt väga palju mõtteid. Mis tunne Omarali. Muidugi peab ütlema, et kui teda seal loosis nägid, siis käsi juba värises ja suu kuivas eest. Eriti esimesed proovid ja esimene kontsert, kus Novinski istus, saalis oli, oli enesetunne võrdlemisi niru, aga hiljem siiski see kramp kadus ära ja ma sain siiski võrdlemisi rahulikult teha, proovi ka siis, kui teistes saalis. Pärast hea, ta ei pressinud kunagi peale vot nii tegema või naa tegema, vaid ta ütles, kuidas tema teeb ja ja milles ta näeb probleemi. Näiteks niisugune pisike näidet kui Tšaikovski kuuendale sümfooniad. Finaalis on järjest Kodraatseid kohti palju, kus iga neljanda takti deta on kirjutanud autorite nuuttu. Seda kui nii nii teha, täpselt nii nagu Tšaikovskit kirjutanud, et siis sekvadraatsus hakkab natuke rõhuma juba kuulajaid ja muusikuid, et siin tuleb nägu teha, nagu teeks Rittenud tegelikult peaaegu et seda ei tee, tema teeb mulle sümpatiseerib, tema oleks võinud ju küll Tšaikovski puhul eriti kasutada mingit käskivat vormi, et siin tuleb nii teha, siin naa teha, sest isegi ma pean ütlema, et mõned meie noored dirigendid on teinekord väga resoluutselt, et siin ainult on ainuke võimalus see siin ainuke võimalus niimoodi teha siis tema oma kogemuste juures just Tšaikovski vallasi ei kasutanud kunagi sellist mornimaid. Näiliselt oli ta väga veendunud kõik selles, mis ta teeb siis tegelikult kodus laua taga istudes tunnistest tihti, ega ta täpselt ei tea, mis sellega tegema peab või kuidas peab tegema, et kas see on kõik koduste otsise kõhkles nagu iga teine lihtsurelik, mul on tunne. Ja mis peab ütlema, oli minu jaoks siiski väga üllatav, et ta ütles, et midagi ei ole teha, et dirigendiamet on juba kord selline, et siin tuleb alati minna kompromissile, et need vähemalt 40 protsenti leiab, tema läheb ta orkestrile vastu ja ja läheb kompromissile. Siis kui meie tegelikult masinad, Maraphonski ei tee kunagi mingeid mööndusi, siis siis ta ise leidis, et et üks, 40 protsenti on ikkagi selles dirigendi ametis kompromissile minekut. Samas, mina tundsin ka tema tema pilku seljal esimesi koordima hiljem ei julenud ja teadlikult hoiduse sellest, kuigi rumalasti minu meelest esimesi kordasid, otsus laveerima mind koju mäletame, meeldisime Bachi. Ja korraga ma tunnen, et midagi on mu selja taga. Me olime ainult teretuttavad, siis tema seisab ukse peal ja vaatab seda ja ma ei mäleta, kuidas see oli, igatahes nad läksid prouaga kenasti vaidlema, seal mingi stressiprobleemile. Tõestas ta ei olnud kunagi midagi nihukest, mida ta ei olnud veendunud, et, et ta ei suuda seda tõestada. Ta tõestas selle stressi probleemi ära. Mul isegi märkus alles noodis. Ma tean praegu ja ma noh, ma ei saa öelda, et ma just täpselt nii nagu tema arvas, aga aga siiski kripeldab sees mõte variant, võimalus niimoodi teha. Võib ju kahetseda, et ta ei ole nagu õpetaja, ütleme nagu rihtedki, aga ma arvan, et me siiski saame rääkida, ütleme tema õpilastest või sellest tema ideaalkujuna anda meie muusikas ikka niivõrd kõrge, et ilmselt on ikka oluliselt mõjutanud. Ma arvan, et on kõiki Nõukogude Liidu kõiki teda näinud, dirigent on ta oma isiksusega mõjutanud. Rääkimata sellest, et Šostakovitši, mis ta võib ka esiettekandel, see on ju tegelikult midagi öelda, muusikas on väga palju rolli, mängib traditsiooniks, nii nagu ta tervis on juba teatud traditsioon, keegi mööda enam niisama lihtsalt ei lähe. Rääkimata, et terve rea sümfooniaid võiks öelda, et Moravitski on ise nagu kaasautor, on teada, et nad proovides koos ühisel teel, pärast vaidluste tulemusena veel ühtteist muutsid partituuridest Yorki statsioonist, eriti just kaheksanda sümfoonia puhul on seda teada ja nii, et paljude ma arvan, lõplik variantide puhul on otseselt olnud Pravinski nagu heaks nõuandjaks ja nagu me teame, oli ta ka hea sõber ja toetaja ka neil aastatel Šostakovitši, kui covid sisse suhtumine oli halvustav, siis oli ravinski üks väheseid sõpru, kes teda toetas ja igatpidi üritas ka mängida. Et ma arvan, et Šostakovitši loomingu propageerimisel ravinski teened maailmas kõige suuremad peab ütlema, et tema taotlused on nii reljeefselt, et see on ka kuulata täiesti plaadilt välja. See reljeefse taotlusi ja tema Camusitseerimis laad on nii reljeefne, kui seal koos partituuri kuuled, see on kohe näha, millega ta on tööd teinud ja on kuulda, mida ta on taotlenud, nii et see on tema puhul ikkagi siin ei ole nagu juhuslikud, iga lõik muusikast on antud talle oma värv ja ta leidis minu arvates just väga üllatavalt palju, mis kõik keelpilli värvinguid, erinevaid, mis teevad tema interpretatsiooni väga rikkalikuks. Et siin ei ole ühelgi Ta on igas selles külapildis osaleja ja tema on selle initsiaatoriks olnud. Schuberti lõpetamata, kui palju huvitavaid leidub, minu meelest on see see paremgi kui, kui nii mõnigi muu lääne lääne algsest hinnangut, kas on ta nii detailne, nii põhjalikult, nii suure joonega samas läbi viidud nii dramaatiliselt, nõust, ilusti üleseid? Lõpetamata sümfooniat ta pidas ise nagu või see ei ole maailma üheks raskeimaks sümfooniast dirigendile kuigi seal üldiselt praegu iga teise kursuse üliõpilane võib endale lubada seda juhatada, aga ilmselt pidas ta silmas neid sisulisi probleeme ja, ja ütleme just värvingute otsimise asja ja siis tõepoolest on see muusika ühtpidi väga lihtne, aga teistpidi teda teha huvitavalt on on tõepoolest ilmselt väga raske. Saateaeg saab läbi lõppemattayay Schuberti lõpetamata sümfoonia. Nii nagu ei leidnud lõpuga Peeter Lilje, Jaan Õuna meenutused maestro ravinskist. Nii nagu ei ole lõppu tema kunstisuurusel ja muusikal.