Helga ja muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetti. Distsipliini sobival ajal teile sobival ajal heliga jaa. Tere, head kuulajad, algab viimane helikaja enne suvepuhkust. Olen saate toimetaja Tiina kuningas kõigepealt saatma teemadest. Eelkõige tuleb juttu arvukatest suveüritustest ja festivalidest, aga kõigepealt räägib muusikakriitik Raili Sule, Helena Tulve ja Benjamin Britteni ooperit esmaettekannetest Tallinna linnateatri taevalaval. Seejärel tutvustad Projekti dirigent Tõnu Kaljuste Suure-Jaani muusikapäevadest, räägib kunstiline juht Andres Uibo peatselt algavast suurejoonelisest David ois. Trahhi festivalist Pärnus kuuleme lähemalt kunstilise juhi Allar Kaasik vahendusel. Stenbocki maja õuemuusika kontsertidele kutsub produtsent Kadri Tali. Jätkuvat akadeemilise kammermuusika sarja tutvustab Liina Fjuk. Haapsalu vanamuusika festivalist kuuleme lähemalt festivali kunstiliselt juhilt Toomas Siitanilt Saaremaa suvemuusika. Festivali tutvustab kunstiline juht Aare Tammesalu. Rapla kirikumuusika festivalil toimuv jõuab meieni Priit Kuuse vahendusel. Vokaalmuusikasõpradele on suunatud sari ooper raekojas ja sellest räägib Tarmo Eespere ning lõpuks ame Priit Kuuse vahendusel teada, mida uut pakub laia maailma muusikaelu. Selliseid on 19. juuni heligaja teemad, head kuulamist. Liigaja, Eesti filharmoonia kammerkoori ooperiõhtust. Linnateatri taevalaval sai hooaja muusikasündmus veel tänagi, kui esietendusest on möödas mitu päeva, olen selle õhtu mõju all. Esmaesitlusele Eestis tulid Helena Tulve kammerooper it's getting, so taak läheb nii pimedaks ja Benjamin Britteni Carlo rive kovitaja jõgi, mis on esimene kolmest niinimetatud kiriklikust mõistujutust. Mõlemad teosed on oriendi, peegeldused õhtuma muusikas. Kumbki pole traditsiooniline lavateos, aga just koos moodustavad mõjuva terviku. Loomisaastaid lahutab 40 aastane ajavahe, Britteni ooper aastast 1964 ja Helena Tulve verivärske teos aastast 2004. Mäletan, et Britteri ooper pakkus avastamisrõõmu juba aastaid tagasi, kui Leo Normet oma rikkalikust muusikakogust seda tutvustas. Britteni ise on kirjutanud sellest, kuidas Tokios nähtud teatrietendused talle mõju avaldasid. Kuidas ta kaua kandis mõtet seda muusikasse kirjutada ja nii valmiski, keskaegne religioosne draama või siis kiriklik mõistujutt. Lugu jutustavad keskaegsed inglise mungad. See on südamevalust hullunud naisest ja tema imepärasest tervenemisest sõna ja vaimu läbi. No teatritasandil jaapani lavakunst ei olegi eurooplasele omaseks saanud, aga ometi mõjutanud õhtumaist teatrit. No teatris on näitlejad, mehed, peategelased esinevad maskides ja kostüümides. Britteni ooperis on kõik rollid meeste kanda olulisel kohal maskid ja miimika. Mati Turi teeb suurepärase rolli hullu naisena. Talle sekundeerivad Uku Joller ülevedajana Allan Vurma abtina ja kauni tämbriga noor laulja Rainer Vilu. Rändajana. Munkade kirikuteenrite ja palverändurite koorid kõlavad mõjusalt. Kogu muusikaline materjal kasvab välja kirikulaulust The Luutsis. Ante terminum ja teose arendus on niivõrd lummav, et lõppedes avaldab täiesti painavat mõju. Helena Tulve ooper on kirjutatud spetsiaalselt Eesti filharmoonia kammerkoori kunstilise juhi ja peadirigendi polili eritellimusel, et seda ette kanda ühel õhtul Britteni ooperiga. Helilooja sai ülesandeks komponeerida teos naishäältele ja kammeransamblile. Aluseks on helilooja poolt valitud tekstilõigud sei Shana kuni padjaraamatust. Jaapanlikus meeste maailmas on teos ainulaadne. 10. sajandil elanud keisrinna 100 aku õuedaami päevaraamat mis koosneb luulelistest, mõtisklustest ja tähelepanekutest looduse elu ja kõige ümbritseva kohta. Nagu näiteks asjad, mida ei saa võrrelda masendavad asjad, haruldased asjad, putukad, puud ja nii edasi. Siin ei jutustate lugu, aga just sellisena vastandub ta imeliselt. Brittenile mõjuvad helimaalingud koosnevad paljudest detailidest ja kõlapildi laiendamiseks out kasutanud lisa helisid klaasidest pakkepaberina. See on habras ja kaunis helide maailm naiskoori ja instrumentaalansambli esituses, mis kutsub tekstiga kaasa mõtlema. Ja on hea, et tekst on paralleelselt ekraanil tellida teos just Helena Tulve-lt on minu meelest ainuvõimalik variant. Lavastaja Mart Koldits Steni lavaloos leidnud huvitava vormi, kus keskmes maski draama. Anu Lambi debüütlavastus taotleb staatilisust jättes õhku ja ruumihelidele ja tekstile. Kontrastidele on üles ehitatud ka Iir Hermeliin kunstniku töö, kelle taotlusi aitab esile tuua videokunstnik Tarvo Hanno Varres. Kui midagi jäi kripeldama, siis see Helena Tulve lavapildis oleks oodanud rohkem heledust Valgust õhulisust sest linnateatri taevalava kui ruum ise mõjub süngelt. Tähelepanu väärne on seitsmest solistist koosneva kamm, ansambli musitseerimine ja need on Ann Õun, Vigo Uusmäe, Heili Eespere, Mati lukk, Eda peaske, Madis Metsamart ja Marryt Gerretz-Traksmann aga koor, meistrite Mikk Üleoja ja Risto Joosti TÖÖ. Olgu kiidetud Paul Hillier ja teostus. Usun, et seal koostööl on laiem kõlapind ka väljaspool Eestit. Kaks etendust on juba olnud täna, homme ja ülehomme on veel etendused linnateatri taevalaval meelelahutuslike suveprojektide kõrval midagi sügavat ja lummavat. Aga need on asjad, mida ei saa võrrelda. Tõnu Kaljuste avalikustas nädala alul Laulasmaa hotelli konverentsikeskuses pikalt küpsenud, ent nüüd reaalsuseks saava idee projekt teatrist, Nargen Opera ning kavatsuse ehitada teatrimaja naissaarele kuulsa optiku Bernhard Schmidti kodukohta, mille maad kuuluvad praegu Tõnu Kaljuste. Nargen Opera iseenesest see nimi, mis ma olen sellel pannud, see otseses tõlkes ei ole ainult naissaarel ooper. Sõna opera kasutasid kunstnikud tihtipeale oma signatuuride panemiseks. Erinevates keeltes on selle opera tähendus erinev ja selle saare peal, kus me tegevust asutama, seal on mitu-mitu rahvust elanud ja sinna oma jälje jätnud. Teatrimaja ehitamiseks loodi sihtasutus Lootsi koda, mille nõukokku kuuluvad muusika, teatri ja mereaustajad, Erkki-Sven Tüür, Guido Kangur, Peeter Schneider ja Tõnu Kaljuste. Arhitekt Peep Jänes kamandab orgenooperale maastikku sulanduvad kuppelhoonet, mille ehitamisel kasutatakse ka kohalikku materjali. Nargen Opera tahab lavastada igal aastaajal ühe etenduse. Alustatakse draamaetendusega Jaan Tätte rahvaliku jandiga. Tärn, mille tegevus toimub üksikul saarel ja mida edendatakse alates 11.-st juulist tosin korda Laulasmaa hotellide esises rannametsas. Hooaega jätkatakse kolme Joosep Haydni ooperiga. Ma tunnen, et ta on väga tervislik helilooja, kelle tema teoseid juhatades pakatud erilisest energiast Räägib produtsent Liina Kotkas. Meie esimese hooaja koostööpartnerid on Eesti Draamateater ja Tallinna filharmoonia kammerorkestri näol. Aga esialgne plaan on siis tehagi projektiteatri, kus on kolm sessiooni, on aasta sees mandril ja neljas hooaeg siis toimuks saare peal, kus siis mängiksime uuesti nyyd oopereid, mida me siis oleme talvehooajal mänginud mandri peal ja seda siis juba seal uuest saalist, seda ei tea keegi, millal see valmis saab, aga, aga võiks veel midagi valmis saada juba 2005. aasta selleks on siis selline, et esimene on asustamata saar ei tohi saar ja etendused toimuvad 28, üheksa 30 oktoober Draamateatris. Teine ooperisessioon toimub veebruaris, esitamisele tuleb Haydni ooper elu kuu peal ja etendused toimuvad 17 18 19, veebruar sisekaks 1005. Ja samas ooper on Haydni armida ja see on siis kontsertettekanne ja tõenäoliselt Estonia kontserdisaalis. See teema, mis nagu Haydeni nende ooperite loomisega ja meie tegevusega nagu juhtub ja isegi Tätte tegevusega ühtub on mingisugune suur, puhas loodus, nädalane helge maailmavaade, mis nendes kõikides ooperites on ja tema elu, mis möödus esterhaasi lossis ja need kolm, kõik need ooperid on loodud seal see töö hulk, mida nad muusikutega astenoosi lossis tegid ja Need kirjutasid, mis ma sellest ooperitegemisest seal olen kuulnud, need tekitasid väga suure huvi kõiki neid oopereid uuesti ette kanda ja vaadata seda tänapäeva pilguga. Et me restaureeri me tee seda ooperit parukates vaid. Me toome tühja saare teema siiasamasse. Tulevikuplaanides oleme rääkinud erinevatest variantidest, et tõenäoliselt selle ooperitegemisega suvel saare peal lisandub ka mingeid meistrikursusi ja näitusi ja igasugu muud huvitavat, sest mõte oli see, et muusikud tulevad koos peredega saarele ja, ja kõige muu töö kõrvalt ka puhkavad ja, ja on koos oma peredega. Tõenäoliselt kaugem tulevik toob ka koostööd Põhjamaade muusikutega ja nüüd vist kolme aasta pärast, siis on plaanis esimene koostööprojekt Soome Camera ooperiga. Meie püüame mingitele ooperite ja näidenditega ja workshop-ile näitustega sisustada seal suvist aega ja keskenduda millelegi. Siis samal ajal on sellel tegevusel ka nagu mingi teine muu käimalükkav funktsioon, mis püüaks seda kohta veidi siin Tallinna külje all elustada. Juhtida tähelepanu Naissaare ajaloole ja tulevikuvõimalustele ning tuletada meelde, et Eesti on mereriik. Nõnda sulanduvad Tõnu Kaljuste projektis mitu toredat taotlust, millest muusikaliselt olulisem etendada meie uue lauljate põlvkonnaga kammeroopereid. Ja Eesti kontserdi üks esimesi suuremaid suveüritusi on täna algavat Suure-Jaani muusikapäevad kunstiline juht Andres Uibo. Selle festivali nimetus on nüüd rahvusvahelised suur muusikapäevad selles mõttes, et Suure-Jaanist on päritud nii palju igasuguseid kultuuritegelasi jätta, ei taha ühtegi neist vaateväljast välja jätta ja korraldaja ei ole mitte Eesti Kontsert ainult, vaid see on siis koostöös Suure-Jaani linnavalitsusega päevade lubatud seitsmendad. Igal aastal on festivali maht kasvanud ja mitte ainult kvantiteedi, vaid ka kvaliteedi poolest. Aeg on siis ennem jaanipäeva, alustab 19. juunil ja viimane kontsert on 24. juunil jaanipäeval kontsert on päris palju, kontserdipaigad on väga intrigeerivad. Esimest korda korraldame kontserdi ka suure oli vene õigeusu kirikus, mis siiamaani oli kasutusel nagu laona puhastatud pärase akustikaga ruum. Ja seal laulab Orthodox, Singers'i ja teine päris kaugemale armuseal siis tuppa saare soosaarel öösel kell kolm, kus me juba möödunud aastal ühe kontserdi korraldasime. Kontsert oli väga menukas, ligi 400 inimest tuli öösel kell kolm. Oh muusikat kuulama. Kusjuures tegemist oli akadeemilise kammerkontserdiga. Jaa, muidugi, see vaatepilt on veel seniajani mul silma ees, et see fantastiline päikesetõus soost, fantastilised looduse peegelpildid, soojärvedes, käokukkumised, nii suurejoonelist dekoratsiooni vist ei olnud küll maailmas ühelgi kontserdil see siiamaale. Kus kohas muusikud sellel soosaarel siis esinevad ja kuidas sinna üldse pääseb? Sinna pääseb Mart Saare kodutaluõue pealt minnes üks, kaks, kolm kilomeetrit mööda laudteed, nii et juba see minek on juba omaette suur elamus. Ja möödunud aastal alustasime siis, kui päike tõusis, sellele kriigi hommikumeeleolu. See jääb traditsiooniks, aga haridus on väga palju muudki huvitavat ja meil on kaks autorikontserti René Eespere autorikontsert, kusjuures tuleb ettekandele, kus uudisteos siis Arturi juures jaanilaupäeval Veljo Tormise autoriõhtu Suure-Jaani kirikus, kus välja, kes on lubanud, et enam ühtegi uut teost ei kirjuta ma siiski seadnud oma jaanilaulud keelpillikvartetile. Nii et ka selles mõttes ka maailma esiettekanne ja väga huvitav kontsert, mis seal kindlasti on, Bachi muusikaline ohver, suure ei ole selles ettekandes 15 esineja poolt ning festivali lõpetab siis bostoni, noorte sümfooniaorkester. Ameerika tippnoorte orkestreid Viljandi Pauluse kirikus 24. juunil. Aga festival algab juba, ütlesin 19. juunil piduliku avakontserdiga kappide majamuuseumis. Nii et Suure-Jaani, milline tegelikult on juukse Eesti kõige võimsamaid kultuuri ajaloolisi paiku köidab ka väga oma looduse ilu poolest ja viimasel seitsmel aastal tänu muusikafestivalile Jaani elu just läinud liikvele ja linn on väga kenasti korda tehtud. Nii et seda on märgatud ja sureali festival on olnud juba väga populaarne, seal on olnud väga palju rahvast. Jaa tuleval pühapäeval algab Pärnus suvekesksemaid ja ulatuslikuma muusikafestivale Taavi Toys trahhi festival, mis kestab kolm nädalat latt ja pakub 28 kontserti sel aastal. Kunstiline juht Allar Kaasik, keda on festivalile seekord oodata ja mida on festivalilt oodata? Selle aasta Oyster festivalil on kolm märksõna. Esimene interpreet, teine muusika, kolmas publik ja me tahame püüda selle poole, et tekiks hea süntees ja hea. Ran interpreet ja ta kutsus Pärnusse maailma tippmuusikuid. Püüame jätkata sama liini ja kutsuda interpreet mängima tõeliselt head muusikat ja meelde, sel aastal on oodata väga uhke keelpillide esindus Baibas kriide Lätist Hector Bregorzilway. Soomest tuleb Iisraelist Vadim Plutzmann, Maia hamburger, barokkviiuldaja Iirimaalt. Samuti tuleb ois trahhi aegse koolkonnaks kõige kirkamaid esindajaid Atalycutman, kes mängib festivali avakontserdi nagu soolakontserdiorkestri saatel, siis tulede Hiina tšellist Jong vang, kes lõpetab festivali soolo Bachiga festivalil võime kuulata huvitavaid pianist siis Marika Järvi ja Kondrodusteimon Šveitsist, flöödimängijana, aga kahtlemata publikumagnetiks on kujunemas Rootsi lõõtspilliansambel Koromaada ja nemad toovad esiettekandele uue teose, mida kirjutanud Galina Grigorjeva ja meil on tõsine ootused, seost võib tulla eestirootsi ühisloomingu. Suur saavutus, aga on tulemas veel väga põnevaid kollektiivi. Üüre tuleb. Ja tuleb Peterburi filharmoonia akadeemiline sümfooniaorkester, üks Venemaa parimaid orkestreid, tulen nädalaks ajaks Pärnu Jaak tuleb Neeme Järvi koos oma 14 õpilasega, kes kõik terrigeerivad ja Paavo Järvi ka sel aastal õpetabe ja dirigeerib kontserdi tuleb Aleksandr Dmitrijev, dirigent lõpetab neeme eri kursustel. Jaga dirigeerib, tuleb Jorma, palun, aga õpetama siis ütleme, meie interpreetide esindatus on sel aastal väga uhke. Teine märksõna oli meil. Muusikarõhuasetus on sel aastal pandud meile torsakile, kelle surmast möödub 100 aastat. Me kuuleme kõiki tema instrumentaalkontserte ja huvitavaid teoseid, sümfooniaorkestrile, sümfoonilisi variatsioone, mida väga palju ei ole kuuldud ja kuuleme täna kõige kuulsamat sümfooniat, uue maailmasümfooniat, üheksandat sümfooniat Peterburi orkestri esituses. Heaktorsagi raskuspunkt on meil Peterburi orkestri ja Latvia koori esituses. Toosaki ustavad maadel. On põnevat vanamuusikat tulemas, kuuleme Bieberi müsteeriumid, sonaati seda seoses Bieberi 300.. Surma-aastapäevaga mängivad iiri muusikud. Kuuleme antiik-kreeka muusikat ja eriline rõhk on muusika sel aastal kaasaegsele muusikale oleme püüdnud leida selliseid teoseid hakkasid ka suuremale publikule kergemini vastuvõetavad ja mis on nüüd eriti põnev, et välisheliloojate esiettekanded Leedu heliloojatelt tuulis rootsi helilooja, nelsoni, vene heliloojate yushuupova Lydenjov. Eriti huvitavaks kujuneb kujuneda ju suppova teos, mis on kirjutatud hukatud tsaari Aleksander teise noorema tütre luulele. Vabakond. Ta on pühapäeva õhtul Eliisabeti kirikus, kuid sellele eelneb hommikul üks väga eriline kammerkontsert. Ja me oleme festivali üles ehitanud nii, et ta on nagu kahes osas. Festival algab kammermuusika festivaliga ja lõpeb orkestrimuusikafestivali esimene kontsert festivalil on kammerkontsert, kus maailmakuulus laulja Ariana Šaval laulab ise ja saadab ennast arfiga seal raekojas pühapäeva hommikul 27 kell 12 ja seljale luhtunud festivali avakontsert ja terve esimene nädal kuni seitsmenda juulini on tõeline kammermuusika festival. Viiendal juulil on ütled ja koorikontsert, kus on ka Läti kammerorkester kaasas, aga alates juba kaheksandast juulist, kui on käima läinud Neeme Järvi meistrikursus, siis hakkab orkestrimuusika festival, pikkus, alustab ERSO vahepeal Moskva kammerorkester ja lõpetab Peterburi orkester nelja kontserdiga nime Järviga ja kui kõik see on läbi, siis tuleb veel üks kammerkontsert raekojas. Ja filmifestival lõpeb siis soolo pahiga. Kui ma võiksin nüüd öelda selle kolmanda märksõna, mis oli publik, et siis võistro festival on saanud Euroopa Komisjoni poolt ülesandeks sel aastal korraldada üle-euroopaline festival, mille nimeks oleks Euroopa festima, mis peab kunstis väljendama Euroopa laienemist ja osa Oistro festivali kontserte kuuluvad sellesse üle euroopalisse. Festivali ja paljud kontserdid kannavad üle rahvuslikud raadiot, sealhulgas klassikaraadio Ma tänan. Kas arvad, et hea koostöö eest ja selle tõttu Oyster festivali kontsertidest on sel aastal osa saamas eriliselt suur hulk rahvast ette võiks öelda, et see on publikukeskne festivalil, olgu siis kaasaegne vanamuusika, aga et see oleks selline muusika, mis pakub rõõmu suvel puhkamise juures ja sellepärast ütlen kõigile tere tulemast suvel Pärnusse. See õhkkond, mis tekib Pärnus, on nii kordumatu. Tasub tulla Pärnusse puhkama ja kontsertidele. Ja 21. juunil algab taas kontserdisari Stenbocki maja hoovis, mille alapealkiri on seekord Eesti Euroopas Euroopa Eestis. Sarja tutvustab Eesti Kontserdi produtsent Kadri Tali. Stenbocki maja taas neljandat aastat avatud kuuel korral suve jooksul ja avatud, üllatus-üllatus kõigile tasuta. Ja see idee on ju minu meelest väga noobel mõte selles, et kuuel korral Eesti suves pärast viiest tööpäeva lõpetamist jalutab Tallinna rahvas üles mäele, kuulab tunni ajaga mõnusat muusikat, lõõgastub ja siis läheb iga inimene taas koju. See tõesti on Tallinna üks parim vabaõhusaal, et seal on ju suurepärane akustika, mis tegelikult on publikule ei olnud kogu aeg suletud. Mul on hea meel, et riigikantselei sellega kaasa tulnud ja peaminister lubab meil omas aken peal muusikat teha ja lubab publikul seda kaunist kohta vaadata. Kui esmaspäeval, 21. juunil näeme me Eesti riikliku sümfooniaorkestri kammerkoosseisu kuuluvate teostega nagu Mozarti avamäng ooperile Figaro pulm ja Straussi loomingut siis tegelikult on piie liikuda läbi eestlaste silmade vaadatuna Euroopas ja vastupidi. Niisiis on oodata näiteks kuuendal juulil Läti rahvusooperi klarnetikvintett ja ooperisoliste, kes mängivad populaarselt ooperirepertuaari ja, ja aariaid ja mis on nagu erakordselt põnev, sellepärast et nende klarnetitega on võimalik nagu reprodutseerida just nimelt ooperipartituuri, tead siis sealt edasi Hispaania läbi põhjamaalase silmade ja hispaania flamenkokitarrist, Pepe justiits ja Koosseis, Claudia Ševtšenko tantsustuudioga käib meil sellest õuest pisut teravamat rütmi läbi 29. juulil eestlastest eestlaste moodi. Ja kes oskaksid sellest veel paremini rääkida kui Eesti tuntud ja väga populaarsed lausuja, Jaan Tätte ja Marko Matvere, nii et see on siis 29 juuli Stenbocki maja õuel ja seitsmeteistkümnendal augustil Lõuna-Rootsi ballaadid, pööningu, barokk, Sophia joon ja tema kaaslased ja, ja ansambel, nii et Rootsi ballaadid ja Poloneesid 18. sajandil. Ja mis võiks veel paremini võtta kokku sellise erinevate Euroopa linnade vanadest aegadest ja vanadest traditsioonidest pärineva muusika kui Hortus Muusikus. Nii et 31. augustil, Mul on kõik ilmataadiga kokku lepitud, et meil ilmaga on kõik korras ja sobib, päike särab ja on ilus augusti õhtu siis Stenbocki õuemuusika lõppkontsert, vana 100. esineb Hortus Musicus, Stenbocki õuemuusika. Kõik kontserdid on traditsiooniliselt kell kuus, sest et me arvestame täpselt kella viie paiku, lõpetab inimene töö, kallid tallinlased, seal kontserdisari on mõeldud teile ja ma just mõtlema, et nii palju kui toimub siin alllinnas, et, et see vana kaunis traditsioon Toompeal jalutada, palun taastage koos minuga see ja kui ei jagu istekohta teeb, siis jagub kindlasti seisukohti, seal on ka mõnus muruplats ja mina garanteerin, et on olemas vihmakeebid vihma ajal kuuel korral siis sellel suvel, Stenbocki maja on teile avatud, ootame teid sinna. Iga ja juba mõne aasta jooksul on Eesti inter preedid esinenud pühapäeviti üle nädala Kadrioru lossis. Sari akadeemiline kammermuusika jätkub ka sel suvel. Järgmine kontsert, Ta on juba 27. juunil. Siis esinevad Monika Mattiisen flöödid ja marti Raide klaveril ja kontserdil esiettekandele tuleva teose koosseisus teeb kaasa ka Toomas Vavilov bassklarnetit. Selle uudisteose autor on Toivo Tulev kes lahkesti oli nõus mõne sõnaga avama selle teose pealkirja, mis kõlab teetažeer. Dušanbe Chrisi märki ja mingit pidi on ta tõesti see muusika rohkem ehk töötašee kui, kui mõni teine lugu. Žiguli kadu vastandlikkus tähendab kõrvaldatud kuidagi tähendab ka midagi teemal on tulnud, mis on puhastanud, miks just selline pealkiri. Lugu iseenesest said, tellid? Kaagvere instrumendiga flöödi-le, klaverile, jäätsa bassklarnet on lisandunud sellesse koosseisu hiljem ja lisaks tavalisele flöödile siin kasutatud veel pikule bassflööti, bass lööd, kui meil siin Eestis päris uus instrument, tjah puhtast sellisest uudishimust. Ki lähtuvalt on see trio need, see selline, nagu ta on koos pass, löödiga aga töötašee, jahi eemaldamine, aja eraldamine, ahel on päris hea olla eemaldunud, et selle maailmavärve natukene paremini hiljem mõistu hoomata. Kõneles helilooja Toivo Tulev, kelle uut teost detašee on võimalik kuulata pühapäeval, 27. juunil Kadrioru lossis Monika Mattiiseni, Martti raide kontserdi kohta veel nii palju, et nende kavas on eel Franz Schuberti teema variatsioonidega kuivanud lilled Martinosonaat ja Erkki-Sven Tüüri omasha Lepo teos flöödi-le klaverile, mis on Eestis kõlanud vaid korra Hoistrahhi festivalil ja kirjutatud üsna spontaanselt ja vahetult pärast Lepo Sumera surma. Fletistide soovil on need helilooja lubanud seda taas ette kandma hakata. Sarjast akadeemia kammermuusika veel nii palju pärast Monica Mattiiseni Martti raide kontserti kahe nädala pärast musitseerib klaverikvintett Andres Paas, Leho Ugandi, Heili Eespere, Marius Järvi ja Mati lukk ja nad esitavad muuhulgas Schuberti klaverikvintetti forell. Seejärel kahe nädala pärast on külas Lätis sündinud ja praegu Ameerikas resideeruv tšellist Jossif heegelson, kes pärast 16 aastasena 1970. aastal Kontšertiino Praha konkursivõitu oli inskist lahvrozdropovitši Natalja Gutmani õpilane. Siin ta musitseerib koos Peep Lassmanni. Iga see kontsert toimub 25. juulil ja augustis annavad kontserte sopran Pille Lill, koos Marje Lohuaruga ja oma juubelit tähistav viiuldaja Imbi koos koos pianist Natali Sakkosega. Sarja akadeemiline kammermuusika on Eesti Interpreetide Liidu ja Eesti kunstimuuseumi ühisprojekt. Kontserdid Kadriorus pühapäeviti kell 17 üle nädala. Ja Haapsalu vanamuusika festival toimub tänavu juba üheteistkümnendat korda ja pisut hiljem, kui tavaliselt kuupäevad on seitse kuni 11. Juuli. Festivali kunstiline juht Toomas Siitan, milline. On tänavune festival, tänavu on meil paar päris nihukest erilist maiuspala. Kõigepealt muidugi festivali peaesinejaks on minu maitse jaoks küll maailma parim koor, mis üldse on olemas kliendikolleegium vokaale jana, et tulevad mitte oma peadirigendi Philippe reegiga, vaid inglase Peter Phillips iga ja teevad kava siis inglise hilisrenessansi muusikast William vööd ja tema mõned kaasa, et see on äärmiselt ilus kava. Peter Phillips on teistpidi nagu ületamatu mees, inglise renessanssmuusika Haapsalu kirikus 17 lauljat, ma kujutan ette, et see peaks ka ruumi akustika mõttes ideaalselt sinna sobima. Niiet seda ma ise peaksin festivali üheks peakontserdiks kahtlemata see on ka festivali avakontsert seitsmendal juulil. Aga meil on päris huvitavaid kavu veel, näiteks teine väga hea koor, mis on tulemas, on Läti raadio koor kes esineb siis laupäeval, 10. juulil. Nemad toovad kaasa kaks karissimi oratooriumit, karisime on kaheksa helilooja, keda tegelikult Eestis väga vähe tuntakse. Ja see on erakordselt huvitav, erakordselt kaunis muusika. Nii et see on, on just üks tippnäide sellisest seitsmeteistkümnenda sajandi rooma sõitlikust keskkonnast üsna teatraalne, väga selline retooriline, väga intensiivse väljendusega. Siis veel huvitav külaline on, on Soomest, see on gambavirtuoos Marcule hoole Mikola, kes tuleb siis kahe muusikuga veel kolmekesi teevad kava prantsuse barokiaja kamba muusikast, see on siis tegelikult kamba repertuaari kõrgaeg. Prantsuse seitsmeteistkümnenda sajandi lõpp ja 18. sajandi algus. See on muusika, mida mängiti. Eelkõige lõi Neljateistkümnenda õukonnas. Ja just nimelt mitte sellistel suurtel õukonnapidustustel, vaid, vaid see on selline väga aristokraatlik, intiimne kammermuusika. Ma ei tea, kui paljud kuulajad panid tähele Kontšertogrosso kontserdisarja tänavu läbi hooaja, kus siis Markloolane Mikola käis mitmete erinevate ansamblitega üheksa korda Kadriorgu lossis seda kontserdisarja tegemas ka just prantsuse kamba muusikast Soomes igal juhul pandi seda ja väga tähele ja Soome raadio valis selle selle aasta muusikasündmuseks ja nüüd haapsalu festivalile tuleb siis nagu üks parim valik sellest sarjast. Meie esinejatest on heinavanker ühe väga meeleoluka öökontserdiga ka Haapsalus. Heinavanker on viimastel aastatel sagedasti ühendanud niisugust vana klassikalist Polifooniat just Madalmaade põlifooniat ja eesti rahvalikke koraaliviise. Ja lõppkontsert peaks siis olema niisugune pidulik võib-olla natukene galakontserti laadne Hendeli muusikast, kus siis esinevad Tallinna barokkorkester ja väike koor stuudio vokaale. Teeme seal minu juhatamisel paari endeli, kõige virtuoosse, mõtest, kirikumuusika teostest kõige säravamad, kõige efektsemat teost võib-olla üldse, mis endal on lauljatele kirjutanud son Dixitoominus, hind oli päris varasest loomingust ja siis kahte tema kuulsetes Ühe kroonimis ümnidest. Aga orkester esitab veel lisaks Kontšartogrossosid endil joobes kolmest, minu meelest on see ka üks üks väga ereorkestrimuusik oopus, sealt tuleb siis kolm kontserti ja sellel kontserdil soleerib orkestri koosseisus Hollandis tegutsev jaapani barokkoboevirtuoos Takagi talt saadu kes on siis ka üks meie festivali peakülalisi. Ta annab ka festivali ajal veel meistrikursusi. Samuti on mul väga hea meel, et Tallinna barokkorkestriga esineb jälle Elar kuiv, keda pole õige ammu Eestis kuulda saanud. Et sellest tuleks niisugune pidulik lõpetus. Me festivalil. Lõppkontserdist teeb ülekande ka klassikaraadio, aga kõigiks muudeks kontsertideks tuleb Haapsallu kohale sõita, et kuulata neid suurepärase akustikaga lossi kirikus. Seitsmendast kuni 11. juulini. Kajakümnendast kuni seitsmeteistkümnenda juulini toimub taas Saaremaa suvemuusika festival, seekord juba kümnendat korda kunstiline juht Aare Tammesalu. Mida seekord Saaremaal kuulda saab? Sel suvel saab Saaremaal kuulda taas väga head muusikat väga põnevates kontserdikohtades. Tõepoolest, 1995. aastal juulikuus toimus esimene kontsert Mustjala Anna kirikus tänaseks saanud sellest festivalist kogu Saaremaad hõlmav muusikasündmus, mis kestab nädal aega ja pakub põnevaid kontserte Saaremaa suvemuusika. Festivali üheks ideeks on olnud korraldada niisuguseid kontserte, mida talvel korraldada ei saa. Viia klassikaline muusika ja džäss loodusesse, otsida põnevaid kontserdikohti ja üritada leida selliseid põnevaid kontserdi ideid, mis haakuksid kontserdikohaga aastal. Esimene kontsert toimub Mustla Lanno kirikus laupäeval, 10. juulil kell 19. Seekord esinevad paks väga tuntud interPletti, Ines Maidre ja Arvo Leibur. Kava on valitud väga erinevate heliloojate teostest. Seal on Johann Sebastian Bachi muusikat siis norra heliloojaid ehk riigi siis vähemalt pärit helilooja Peeter süda muusikat samuti Vivaldi, Artur Kapp, Arvo Pärt ja nii edasi ja samal õhtul kell 22 kõlab džässmuusika ja see on nüüd üks selle festivali kõige iseloomulikumaid kontserte just selles mõttes, et minnakse randa ja mängitakse improvisatsioonidel põhinevat džässmuusikat. Esinejateks on Mark aisak austraalia džässpianist ja helilooja mängib koos Eesti džässmuusika ühe kõige tuntuma nimega Toivo hundiga ja veidi ka Eestiga seotud Ameerika löökpillimängija Velviniga. Et sellest tuleb üks väga ilus põnev kontsert erakordselt kaunis looduses. Pühapäeval 11. juulil esineb ansambel Hortus Musicus. Nad esitavad renessansiaja muusikat, niisugust muusikat, mis on seotud teatriga. Sellel kontserdil on ka teatud teatud taolised elemendid ja see kontsert toimub Kuressaare lossi kapiitlisaalis. Esmaspäeval, 12. juulil läheb festival Saaremaa keskosas paiknevasse Karja kirikusse. Seal kõlab Mozarti vaimulik. Muusikaesinejateks on sopran Heli Veskus ja orelil mängib Andres Uibo. Järgmisel päeval teisipäeval, 13. juulil kõlab operetimuusika nimelt. Mul on üks väga kaunis mõis seal kihelkonna lähedal Loonal ja selles mõisas esitavad Tiiu Laur keset sopran, bariton Voldemar Kuslap, pianist Siim Sellis Straussi lehaaria Kalmani tuntud operetiviise. Kolmapäeval, 14. juulil on kontserte Pöide kirikus. Selliseid Tobiase keelpillikvartett ja selle kontserdi kavas on Schuberti roosa munde kvartett. Siis kaks Arvo Pärdi teost, summa japsalom keelpillikvartetile. Kontserdi lõpetab keelpillikvartett Giuseppe Verdilt, mis on verbi üks väheseid kammerteoseid. Edasi neljapäev, 15. juuli. Sellel festivalil on ka teine džässpianist Austriale haljast. Tegemist on küll sellise muusikuga, kelle juured on tegelikult Eestis. Henrik peitmann musitseerib koos Villu Veskiga võimeliga ja Brian Melvin. Iga. See kontsert toimub Kärla pargis ja tegemist on vabaõhukontserdiga. Reedel, 16. juulil kolib festival Muhu Maale Muhu kirikus kell 22 null null algab kontsert, mille pealkiri on klarnetit öös. See on niisugune meeleolukas kontsert, millel esinevad Eesti võiks öelda diplarnatistid Toomas Vavilov, Madis Kari, Vahur Burm ning kaks suurepärast Lornatistel Rootsist professor ekselling Stevenson, Stockholmi muusikaakadeemia klarnetiprofessor ja Rootsi raadio sümfooniaorkestri klarnetisolist ning Ahto Jondorf, kes praegu on vabakutseline balletisolist samuti töötab Rootsis ja sellel kontserdil kõlavad tõsi küll, mitte tervikuna, aga siiski Mozarti, Weberi, Ramsi, Larreti, Clintetid ning kontsert toimub koostöös festivaliga Elva klarnetisuvi. Seesama programm on eelmisel päeval Elvas ja selle kontserdi ma usun, naelaks kujuneb Anton Reichaa suure kontsertduo kahele klarneti-le ja keelpillikvartetile väidetavalt maailma esiettekanne, mis on loodud aastal 1819. Nii et ligi 200 aastat on see teos olnud nagu varjusurmas ja nüüd siis Elvas ja Muhu kirikus saab seda teost kuulata ja festivali lõpeb laupäeval, seitsmeteistkümnendal juulil kell 22 Kuressaares Tervisekeskuses Rüütli ja lõpeb üsna eksootilised, sest esineja solist on Hispaaniast. Tema nimi on Pepe justiits- ja Hispaanial kitarrivirtuoos flamenkokitarrist ja koos temaga esineb Claudia Ševtšenko flamencostuudio. Mul on väga hea meel, et need kontserdid innustavad koostööd tegema eesti muusikuid, kunstnikke ka mujalt ja ma loodan väga, et need kontserdid õnnestuvad hästi. Kaja. Bla kirikumuusika festival on tänavu 12., Ines ja toimub Raplas neljas naabermaakonnas 31.-st juulist kuni kaheksanda augustini. Muuseas, täpselt samadel päevadel Tallinna orelifestivaliga 18 kontserti 11. kirikus kuulub tänavust programmi lisaks kolm mõisakontsert tyh Sipas alus ja dohysos, kus siis vastavalt miljöö-le pakuvad sobivat ansambel Rond ellus oma renessansipaladega ning Tallinna barokksolistid barokikavaga. Juhiksin tähelepanu kindlasti avakontserdile ja 31. juulil Raplamaal Maarja-Magdaleena kirikus Tõnu Kaljuste juhatusel. Kavas on Mozarti Vespire, Solennest kontessore ja Beethoveni missa C-duur esitajaks festivalikoor, mis moodustatud Rapla sega korrigantus ümbruskonna tuntumate koorijuhtide ja lauljate baasil ning Tallinna kammerorkester. Solistid Kaia Urb, Iris Oja, Mati Turi ja Uku Joller. Festivalil Raplas esinev Soome kirikukooride Eesti üks tunnustatumaid Kauhavast Schuberti, saksa, mis aga omalaatasid, on pidu kavas ansambel Sal moorum. Ainsa kontserdiga Hageri kirikus, kes esitab Toomas Rannu helindatud vana testamendi laule ja ansambel Triskele tartust kontsertidega Märjamaa Koeru kirikus kavaga retk läbi keskaegse kristliku Euroopa. Taas esinevat festivalil organist Katrin Meriloo, kaastegevsopran Liinassaari vaid Raplas ning do Lembit Saarsalu, Merle ainus kontsert käru kirikus. Ja rõõmustavalt on taas tähtis osaline kirikufestivalil juba mitmendat viis aastat järjest Eesti rahvusmees Koransotsi käe all oma sobiva kavaga seekord Lihula vahastu Türi ja ka Paldiski Nikolai kirikus. Ning lõpuks Eesti filharmoonia kammerkoor Paul Hillier juhatusel kavaga Arvo Pärt ja keska aeg ja nemad siis paides Vigalas ning lõppkontserdiga Rapla kirikus kaheksanda augusti õhtupoolikul. Kirikute kogudused hakkasid kontsertide pileteid müüma alates esimesest juunist. Ja võib öelda, et ooper kolib suveajal traditsiooniliselt Tallinna raekotta. Igasuvise tiooper raekojas eestvedaja on juba kaheksandat aastat rahvusooperi kontsertmeister ja muusikaakadeemia õppejõud, pianist Tarmo Eespere, keda otsustasin tülitada tema suvepuhkusel Võrumaal, et ta tutvustaks lähemalt selle suve särte. Tarmo Eespere, on mul õigus, et juulis ja augustis on ooperisõpradel põhjust sammud raekoja poole seada kuuel korral. Tõesti nii on juba kaheksa aastat olnud ja ma loodan, et ka sel aastal kindlasti muusikahuvilised ei pea pettuma selle aasta kavas. Keda on siis esinema oodata? Sel aastal on küllaltki suurt rõhku saanud pöörata noorte ooperilauljate peale, kuna Mulle tundub, et Eestis on nagu uus selline noorte ooperilauljate generatsioon tõusulainel ja teisel juulil esimest kontserti alustabki Eesti noorte ooperilauljate galakontsert, kus siis seekord esinevad Janne Ševtšenko, juuli Lill, Helen Lokuta, Taavi Tampu, Priit Volmer ja sellega paneb kokku Piia paemurru klaveril. Ja ka järgmine kontsert on põhimõtteliselt noorte tegijate poolt. Üheksandal juulil tuleks viimastel aastatel rahvusooperis toredaid rolle teinud heli Veskus ja Soome Sibeliuse akadeemia lõpetab Anna-Liisa Pillak teevad oma kontserti ja neid saadab klaveril Jaanika sirp. Järgnevalt on siis Peterburi Mariinski teatriakadeemia solistid. Siis 16. juulil esinevad juba tõesti kolmandat astet järjest. Seekord esinevad Anastassia Beljajeva, Dimitri poropaajev ja praegu just Ameerikas Washingtoni konkursi võitnud Deniss Stalnuhhin klaveril. Edasi, siis see on selline romantiline prantsuse muusikaga ava poendamuur, kus esinevad Jelena ostessenskaja Venemaalt ja Prantsusmaalt tenor François Sulee ja see kontsert on tore selle poolest, et helilooja René eespere uudisteos. Loodetavasti kõlab selles kontserdis esmaettekandes. Ja see kontsert toimub 23.-ni. 23. juulil ja kolmanda 10. juulil saab olema siis selline päris suurejooneline galakontsert koostöös nüüd Kuressaare ooperipäevad päevadega, kus teatavasti 28. juulil esietendub Mozarti Sauber flöte kontsertetendus ja kus siis on solistide rahvusvaheliselt päris kõrge tasemega ja ka meie rahvusooper Estonia solistid osalevad. Ning 30. juulil on siis Tallinna raekojas suur ooperi koaala, kus esinevad Larissa juudina Mariski ooperiteatris siis Inglismaalt Katriona Kallo, siis Soome rahvusooperist, teata tuntud bariton Sauli diilik ainel ning väga suur rõõm on, et, et aeg on leidnud osaleda meie juhtivate meessolistide Lauri vasar Lintsil ooperist ja Ain Anger Viini riigiooperis, nii et ma loodan, et see saab olema väga-väga tore ja meeleolukas skaala kontsert. Ja sellega põhimõtteliselt siis ooper raekojas lõpetab. Tõsi küll, veel augustikuus on üks väike selline huvitav projekt, 18 august Tallinna raekojas ja ennem ka Saaremaal seitsmeteistkümnendal augustil ja 19. Haapsalu toomkirikus. Kontsert nimega tee silmapiirile ja, ja seal esinevad Hanna-Liina võsa ja juhatanud tralla, nii et me oleme sellele kontserdile, üritame panna kahte erinevat muusikažanrite sulatada nii ooperimuusikat kui siis muusikali. Kontsertide toimumisajad on lihtne meelde jätta. Ooperimuusika kõlab raekojas viiel juuli reedel ja lisaks 18. augustil ning kontserdite algusajad on eranditult kell kaheksa õhtul. Ilusat ooperi suve. Nagu juba räägitud kevade alguspoolel, saiviini muusika süda, muusikasõprade ühing, räim endale juurde neli uut kammersaali eesmärgiga suurendada kontserdipaikade külastatavust noorema publikuga, avardada kontserdikohtade arvu, mitmekesistada pakutavaid kavasid, uute üritus vormide aga uute perso monidega. Nii ongi kevadest siiani Raines toimunud senisest enam juba 40 kontserti ja selle algus ettevõtmisele pannakse punkt just täna, kui tehakse teoks music Feraini lange nahtidel siig Dani moodi õhtu ja öökontsertsaalis saali vahel mitmes saalis korraga. Tänases pika muusikaprogrammis on kolm keskset momenti kavad Viini Filharmoonikute noor generatsioon kirevam kava, Viini linnud ning pool folkloor, rne tango nõuejevu aga suures Moziikverääni kuldses saalis on juhatanud järgemööda Nikolaus sarnonkur, Riccardo Muti ning Adam Fischer Nemad siis Viini Filharmoonikute ees või Viinis infoonikuid dirigeerimas Vladimir Fedossejev klasse Realis oma etega Viini kammerkoor ja nende edasi. Suur saal oli keskseks lavaks asjusele neljandale maailma koorifestivalile jälgiksingi nüüd hetkeks Ungari dirigendi Adam Fischeri tegemisi. Meenutan, et kõigepealt on ta asutatud Austria-Ungari Haydni orkestri peadirigent ning selle orkestri Adam Fischeri sõprade ühing on Fischeri tegemiste reklaamimisele kõik võimalikult aktiivne. Kui Haini orkester resideeri põhiliselt haisenachis, siis selle kõrval Talon Fischer Mannerheimi ooperi peadirigent. Kuste asja juhatas pärsifali eile Mozarti kosiid edenev Straussi roosikavaleri ka ühe õhtu, nii palungi sõrmust väga kuulsatest saalides mängib tema Haydni orkester näiteks äsja Baden paadeni festivalil Edela-Saksa raadio orkestriga käistaga Mozarti festivalil, Augsburgi juhatas kolmphideeliot riigiooperis Münchenis. Physserist tasub juttu teha, kas seepärast tema dirigeerib tänavu kolmetsüklit nii palungi sõrmust Wagneri festivalil Bayroitis. Esimene neist festivali alustuseks 27.-st juulist ning kolmas festivali lõpetamas kuni 25. augustini. Endise Ida-Saksa viljakamaid ooperiautoreid Schifferit matus, kes nüüd aga silmapaistvalt juhib noorte ooperistuudiot ja festivali Berliini lähedal Rainsbergi lossis tuli just vaimaris välja oma uue ooperiga mis kannab pealkirja temata. Lugu Une English, kes sihte Michael Ende samanimelise romaani järgi maailma esiettekannet 10. aprillil juhades dirigent teen. Ja see toimus vaid kolm päeva enne maestro enda seitsmekümnendat sünnipäeva. Pariisi rahvusooperis tahaks meenutada uudist Peri vaid balletipoolelt. Täna on selle viies viimane etendus, mis läheb opere masti amfiteatris seal uus balletis Sergio Tomassi muusikaga. Pluss see, kas noorikud, mis valminud Kaderbelarbi idee põhjal ja koreograafiaga ainestiku kunstnik bangkoki kirjades teole. Kunstnik oli 19 aasta jooksul kirjutanud neid, kus häda laval kaks peategelast ning comedian. Ooperietendusi on neil päevil Pariisis juhatanud ameeriklasest skolon tsehhi vanameister hirsikood ning sakslane Günter Novi Hold. Balletipoolel on äsja laval olnud Carootslasemad seki lavastatud sell. Svetzingani festivali lõpunädalal vääriksid võtamist tipp-pianist Alfred Brendeli kolm etteastet erinevates rollides soole õhtu, lossi suures põnev vestlus-loeng, kus maestro üksi publiku ees ning kammerõhtu koos tšellistist poja Adrian Brendaliga kui Saksamaast juttu tuleb märkida ka Paavo Järvi kontserte oma uue orkestri toitši kammerfilharmoonia liiga. Kui algul esineti Bachi festivalil Leipzigis ja Paavo vahepeal Pariisis prantsuse raadio filharmooniaorkestri ees ka tüüri viiulikontserti juhatas siis nüüd on Deutsche kammerfilharmoonia kaks kontserti kodulinnas preemelis. Üleeile läks aga jube küttes loo linnahallis ning homne Kölni filharmoonia suures saalis tuleks tutvustada seda neli korda läbi mängitud kava sest Stravinski taanberton õuks järel on siin see noore solistiga nagu Kyotter Anders Serski kavas Spartaki kolmas klaverikontsert. Ja siis Beethoveni seitsmes ja Neeme Järvi juhatab oma esimesed juuni kontserdid eile täna ja homme jaapani filharmoonia sümfooniaorkestri ees, kus ta peakülalisdirigent kolmesse erinevasse Realis Tokyo Metropolitan Space. Vahepeal Yokohamas mamin aatomi raihall. Ning siis Tokyo kuulus Santori hall. Esimeses kavas teine kastel loovadedes esimene kitarrikontsert, jalawelli boolero, teise Straussi Chill, hullen Spiegel, Mozarti metsasarvekontsert ja Brahmsi neljas sümfoonia. Juulikuu esimesel nädala lõpul tuleb Järvi Pärnusse juhatama oma suveakadeemiat noortele dirigentidelt. Jaapanis on praegu ka rahvusmeeskoori peadirigent Ants Soots. See on tema debüüt sealmail. Nagoya kultuurikeskuse 1500 kohalises saalis toimub homme tohqai meeskoori kontsert kus Jansons juhatab kava esimest eesti muusika poolt viiend tariga. Eilses sirbis on kahetsusväärselt kaks autorid välja jäänud Tubina kaks saarlast are külma, laulaks Ester Mägi kerko kell neli teost, Veljo Tormis selt kaks Ernesaks sealt ja tema Wealt kellad kava poolt lõpetamas. Kontserdi teist osa juhatab koori kunstiline juht, Eesti muusika- ning Eesti suur sõber ja toetaja Chifooru Mads. Parem. Veel mõned seosed Eestiga. Pärnu David ois tragifestivali avakontserdi solist, sellist Natalja Gutman sõidab pärast Pärnut-Saksamaale Teigernse äärsesse croiti kus juba aastaid toimub tema asutatud nüüd viiuldaja oli ikka Taani mälestuseks korraldatav festival. Ta esineb seal juuli esipoolel mitmel puhul. Nüüdki on seal solistiks viiuldaja seadusla Moores ka lõppkontserdil 15. juulil koos Moskva solistidega juriibeshneti juhatusel. Olekagani festival toimub Baierimaal croitis nüüd juba viieteistkümnendat korda ning seitsmendal juulil ja vaatab seal esmakordselt Mozarti reekviemi ka Andres Mustonen, solistide hulgas ka Pärnus ois tragifestivalil lase tegevad ikka Mustoneni juhatusel põõsakesi päris läti Alt antra Bigatše ja leedu tenor all kirdes jalutas. Croitis juhatan, Mustonen oli ka nii nime kandvat kammerorkestrit. Ja veel üks side. Dinaar silmapaistev dirigent maris siirmais, kes Pärnusse Avis Tracy festivalile toob väga huvitavat, 20. 21. sajandi kava laulma oma segakoori Latvija. On kiidan treeneri kutsel lainega tänavusel kreemeri festivalil Austrias Lockenhausis kuhu ta siirdub samuti pärast esinemisi Pärnus. Jääb siis soovida kõigile kaunist muusika suvefestivalidel Eestis ja kaugemalgi sedakorda heliga ja muusikauudisteta augustikuuni. Lõppenud heligaja saatele tegid kaastööd Raili Sule, Kersti Inno, Liina Fjuk, Karin kopra, Mirje Mändla ja Priit Kuusk. Tutvustasime saates vaid ühte osa suvefestivalidest. Kuni 28. augustini kajastab muusikaelu sündmusi delta saade, mida saab kuulata igal reedel kella kolmest kuni kella viieni pärastlõunal. Seal tuleb juttu nii seitsme linnafestivalist orelifestivalist Klaaspärlimängust ja Kuressaare kammermuusika ja ooperi päevadest. Toimetaja Tiina kuningas ja operaator Katrin mõõdik soovivad teile kaunist suvesülgaja.