Tere, hea klassika ja kuulaja helikaja alustab taas hooaega vahendamaks muusikasündmusi meilt ja mujalt. Tänast saadet toimetab Kersti Inno. Suvi rikkaliku kontserdielu ja festivalide kand lõppemas kaunimad järjed, omad hetked neist jäävad mälestustes meiega ja pakuvad hingekosutust ka põhjamaises sügises ja talves. Üks taolisi elamusi oli paljudele kindlasti ka eile õhtul toimunud Eesti riikliku sümfooniaorkestri suve lõpukontsert Tõnu Kaljuste juhatusel, kel viimasele aukartust äratavaid tegemisi teostunud ja teostamas. Teeme neist lühidalt ka dirigendi ka juttu. Üks tema selle suve suurprojektidest oli Tormise muusikaga koostöös Peeter Jalaka ja Von Krahli teatriga eesti ballaadide lavastusest. Palusin arvamust avaldama Märt-Matis Lille, Eesti koorijuhtide traditsioonilisest kokkusaamisest Vigalas, rääkis Kai tanner. Margeli Rookäär. Ole. Eesti koorijuhtide naiskoor, tuli Debretseni konkursilt võiduga koju. Kuuleme koori dirigendile. Õnne Jaan Roos veelt. Saksa noortekoor avab pühapäeval uue kontserdipaiga viinistus, räägib kontserdikorraldaja Ülo Krigul. Homme tähistatakse Tallinna raekoja kuuesajandat aastapäeva päeva muusikapidustustega raekoja platsil lavastada Jaanus Rohumaad, küsitles Elena Lass. Eesti riiklik sümfooniaorkester annab teisipäeval kontserdi, mis on pühendatud vene vägede väljaviimise 10.-le aastapäevale. Orkestri direktorit Andres Yittonit küsitles sel puhul Mirje Mändla. Esimesel septembril Rapla Maal toimuvatest koolirahukontsertidest, rääkis korraldaja Elke Unt Elena Lassile. Priit Kuusk vahendab muusikauudiseid laiast maailmast head kuulamist. Eile õhtul metodisti kirikus Eesti riikliku sümfooniaorkestri suve lõpukontserdil juhatas Tõnu Kaljuste Beethovenit Haydnik Haydni loomingusse dirigent viimasele seal üsna põhjalikult süvenenud. Teatavasti on tänavu suvel lohusalu rannamändide all Tätte näidendiga latern alguse saanud Nargen Opera teatritegemisele oodata jätkub kolme Haydni ooperiga. Haydnik juhatas Tõnu Kaljuste ka augusti alul Vancouveris Haydni festivalil. Seal kõlas Hayden 90-st sümfoonia ja klaverikontsert D-duur ja teises pooles Hayden harmoonia missa. Niisugune kava oli siis kohaliku orkestriga BBC sümfooniaorkester ja Vancouveri festivali koor, mille tuumik oli Vancouveri kammerkoor. Eesti suvefestivalidel dirigeerib esite klaaspärlimängul ja Rapla kirikumuusika festivalil. Ja tõsi on ja lisaks oli võimalik alustada suve Tartus euroopagantaat laulunädalal. Rahvusvahelise seltskonnaga sai tutkitud meie laulupeo repertuaar, nejad. Töine suvi hakkas just juuni lõpus pihta, aga edasi juba ta kulges nii festivalilt festivalile. Ja ees on kohe festival Itaalias Eesti filharmoonia kammerkoori ja Tallinna kammerorkestriga. Ja lisaks on Torino raiorkester esimesele sümfooniakontserdile Pärdi esimene sümfoonia tuleb ettekandele nii, et seal on neli kontserti pluss viies kontsert maailma noortekoori ja Tallinna kammerorkestriga. Kas seal on puhtalt Pärdi muusika neljal esimesel kontserdil küll ja Eesti ballaadid? Nendele eelnes pikk ettevalmistustee ja see idee, mis seda pikka ettevalmistustööd ja seisnes selles, et luua Tormise teosele täielikult unikaalne kõlapilt lahutada see romantilise sümfooniaorkestri kõla laiali ja saavutada iga väikse instrumendiga nagu mõjudraama. Ja selle tõttu selles Lillistuses on kasutatud 32 realist lindistustehnikat ja pandud instrumendid ümber publiku ja neid üksikuid liine. Me lindistasime tõesti peaaegu pool aastat koos Margo kõlariga ja seal sümfooniaorkestris esimest teist flööti mängib Bunder, esimest teist poed mängib Kalev kuljuse esimest klarnetit mängib Vavilov ja esimest teist fagoti mängis Kaido sussi ja Eriksson mängis kõiki Korno partiisid ja Jürgenson mängis tromboonipartiis. Ühesõnaga niisugune rida üksikuid mängijaid, kes tegid diviisi tööd ka. Ja selle tõttu õnnestus saada niisugune väga ühtlane kõla. Muidugi nii üksikult lindistades metronoom toetusel ei ole võimalik teha, kui ei ole ükskord selle teose läbi seedinud ja seeläbiseedimine. Kogemus oli viis aastat Estonia teatris 80. 85.-ni. Ja sellest on nagu kindlad mälestusele teada, missugused on dramaatilised punktid ja kuidas seda metronoom tempot nagu nihutada ja et ta oleks väga loomulik ja mis on selle draama toimivad mehhanismid, vorm ja selle tõttu ma olen tulemusega väga rahul, et ta mõjub väga orgaaniliselt, tal ei ole seda niisugust mehaanikat sees. Kui nüüd lauljatel vigadeta seepeale laul meil õnnestub, siis seal on andnud väga häid etendusi selles suhtes. Täna on Tõnu Kaljuste sünnipäev, õnnitleme. Tormise eesti ballaade etendati Kuusalu vallas soorinna küla küünis kaheksal õhtul pärisin muljeid Märt-Matis lillelt. Et kui on nagu nüüd tagantjärgi mõelda, siis jah, et see etendus oli nagu väga muljetavaldav ja paljud on öelnud, et tegemist on ilmselt aasta parima lavastusega ja noh, sellega võib täie südamega nõus olla. Tõesti, tegemist oli väga õnnestunud väga sellise koherentse lavastusega, et seosed rahvaluulega olid seal kuidagi väga-väga loomulikud, väga sügavad, sest ei otsitud nagu selliseid pinnapealseid seoseid, ei, ei piirdutud mingisuguse ajaloolise tõlgendusega või lihtsalt siukse nagu eksootikaga, et paneme murumütsid rukkilillepärjad pähe ja laseme lauldajate, vaid olid tõesti, mind on nagu väga sügavale sellisele universaalsele või arhetüüp sellele tasandile. Kui mõelda, siis ega tegelikult Eesti rahvalaulu eesti rahvaluule ei sobikski sellisele rõhutatult realistlikule käsitlusele, sest Eesti rahvaluule on omane mingisugune selline poeetiline ebamäärasus. Tihtipeale see avaldab, näiteks kui hakatakse midagi loetlema, siis arvud jäävad üsna segaseks. Et eesmärk on nagu pigem poeetiline kui, kui selline täpne loetelu näiteks et kestvuse kohta kastas Kuugasvas kasvas kogu kolmatagi natukene neljad, kuidagi pole viigu viietagi nagu salme, neiu loosung sellest nagu ei saa aru, palju siis tegelikult asi kestis, et ühesõnaga kui mõelda sellisele klassikalisele Aristotelese hea draamareeglitele, seal peab olema aja ja koha ühtsus, siis minu arust nagu Eesti rahvaluule nendele reeglitele ei vaht selle pärast nagu hea lavastus peaks arvesse võtma ja seda see praegune lavastus kindlasti tegi, et ei otsitud tõesti seoseid mitte sellest ajaloost ja mitte selles žüseest, vaid pigem mingisugust üsna sügava struktuurist. Üritati leida selliseid univer, reaalseid arhetüüp, seid joone, kui mõelda sellisele tavalisele loole, kuidas me seda ootama siis tihtipeale me ootame eelkõige mingist jutustust, aga rahvaluule kuidagi lausa sõdib sellele jutustusele vastu oma sellise väga spetsiifilise kordus struktuuriga, mis, mis loob üsna staatilise mulje sellest ja staatika tuli seal väga hästi välja ja ta mõjus väga hästi. Ta ei olnud nagu igav. Et ta oli väga pingestatud staatika selles mõttes selline jaapanlikest eetika oli väga hea leid, seal oli kasutatud nagu puuto tantsu, mis rajaneb sellistele üsna skulptuurilaadsetele poosidele ja väljendab nagu pigem tundeid kui selliseid konkreetseid sündmuseid. Et see näiteks oli üks konkreetne lahendus, mis lõi sellise väga võimsa väga sügava dimensiooni sinna seda, nagu oli kasutatud läbi kogu lavastuse. Kui muusika peale mõelda, mis oli ka väga, väga hea lahendus ja leida oli see, et oli kasutatud õigeid rahva lauljaid. Noh, selles mõttes, et inimesi, kes tegelevad rahvalaulude laulmisega tänapäeval noh nagu vennad, Johansoni meelika eha, Inso Pedajas on ilmselt mingil määral ka neil on kõigil on väga isikupärased hääled, kui neid asju laulaks ooperilaulja, siis see mõjuks nagu väga selgelt kohe Need seosed tekivad kuidagi automaatselt, las alateadlikult, kui me kuuleme ooperilaule hääldusest, kuidagi liigitame selle asja mingisse žanrissse ja tihtipeale vähemalt minul ja ka paljudel teistel ma tean, on konflikt, kui laule esitatakse sellise ooperlikust traditsioonist lähtuva laulumaneeriga. Aga need rahvalaulikud või folgilauljad või kuidas neid nimetada, et nemad nagu kaotasid selle probleemi kohe ära. Ja teisalt need lõigud, mis tulid lindilt, seal ütleme, kooria instrument. See tulemus oli nagu palju mitmetasandilise sellepärast et esiteks juba mikrofoni kaudu lauldud hääl oma nüansi rohkuses oma isikupära vastata, nagu ta tõesti mõjub täiesti teistmoodi ja suhestub täiesti teistmoodi ka sellise taustamaterjaliga ja huvitaval kombel on tegelikult uus muusika selleni jõudnud üsna hiljuti. Et ma tean, et näiteks Ameerikas koolitatakse lauljaid tänapäeval ka, niiet nad peavad oskama laulda ka sellise, mitte operliku häälega ja just nagu arvestama mikrofoni võimalustega, mis tõesti toob välja rohkem hääle isikupära kui, kui sellist volüümi. Et selles mõttes nagu see, see konflikt, mis nagu pea alati on nagu söönbergan ütelnud, et rahvalaulu ja kunstmuusika ühendamine on õli segamine veega, et see kuidagi väga elegantselt nagu märkamatult kuidagi kõrvale juhitud. See probleem sellepärast et see rahvalaulumaailmas see kunstmuusikamaailm Nad seostasid, noh, väga orgaaniliselt väga loomulikult tegi sellest asjast nagu väga usutava mõjus tõesti ühelt poolt nagu ma ütlesin, et selline üldinimlik universaalne draama, aga teisalt jälle väga eestilikku või noh, väga soomeugri, elik et need kaks asja koos, need on just see, mis tagavad, et jõuab kohale oma täies võimsuses, sest need lood ise on võimsad tublimad üritada kokku võtta, siis võib öelda nii, et, et see oli üks väga rikas ja mitmetasandiline Est ja ka väga sugestiivse esitus. Seda mõju jätkub kauaks, on kaua, mida mõelda ja mida seedida ja loodetavasti neid esitusi tuleb veel, et seda seal, kuna see on selline lugu, mida kindlasti tahaks veel näha, tahaks neid tasandeid mis võib-olla esimesel või ühel kohal nädal või isegi kahel korral jäävad märkamata, tahaks neid nagu ikkagi märgata. Kuna noh, minu arvamus on ja pole ainsad, ainuke hea kunstiteos on just Tallinnat kuulatada üle jõle, sa leiad sealt üha uusi asju. Ja ma olen kindel, et see on just selline lavastus, mis võimaldab seda. Eesti koorijuhid kogunesid juba 20 teist korda suve lõpus Vigalasse täiendkoolituslaagrisse lähemalt räägib Eesti kooriühingu vastutav sekretär Kaie Tanner. Igal on jah ikka veel populaarne ja ega me ei saa keegi võib-olla sellest fenomenist aru. Ta on suurim täienduskoolitusmuusikaõpetajatele ja koorijuhtidele igal suvel. Muidugi seal on nii suur. Kui varem oli koorijuht ja seal 300 400, siis nüüd tavaliselt koorijuhtide arv kõigub ümber, sel aastal jäid osalejaid 70 ja loomulikult neile lisaks veel vabariiklikud noortekoorid, kes teevad seal oma proove ja sel aastal registreerus loengusse ka täies koosseisus. ETV tütarlastekoor, niuksed loengusse registreerisid, see on juba järgmine huvitav teema. Nimelt oli pealektor sel aastal ameeriklane Jordan Chicagost ja temaga oli kaasas tema assistent. Kaastegid sellist asja nagu šõukoor, so koor, on Ameerikas sündinud täiesti uus žanr, mis tegelikult paneb nagu kokku koorilaulu tantsu- ja lavastuse natukene välja nagu hästi massiline haigel saksoni, sõu või niuke aeroobikaprogramm. Aga ta on väga naljakas, tahavad kostüümid ja, ja see on Ameerikas noorte hulgas koorilaulu tohutult populaarseks muutnud. Vahva on see, kuidas tõepoolest inimesed pannakse laulma ja tantsima ja liikuma, et kui kiiresti tegelikult õpitakse selgeks väga raskeid liikumised. See tõesti vajab lauljaid elama nii palju liikumist, oli Vigalas tükk aega olnud väga populaarne. Arne oli Ants Rootsi koori hääleseadja loeng, mis muidugi ei sisaldanud mitte ainult loengut, vaid ka näiteid ja hääleharjutusi suures koguses. Et kui me hiljem küsisime tagasisidelehti, siis soodsi loengul oli pandud hindeks viis, kolme plussiga. Ja samuti väga populaarne oli uudisloomingu tutvustus. See oli kunagi Vigalas ka täiesti lahutamatu osa. Et heliloojate uudisloomingut prooviti Vigalas eksperimentaalkuuriga. Sel aastal tegime seda jälle. Kuna muusikaõpetajate koolijuhtide kurtmine, et uusi laule pole on juba täiesti patoloogiline ja neil on õigus. Sel aastal olid siis oma lauludega seal kohal pira trips Toomas Voll, siis erinevaid lugusid näitasid veel Hirvo Surva, Aarne Saluveer, Ilmar laste ja mudilaste ja noortekooride repertuaari sai seal palju, et ei saa öelda, et ei kirjutata. Pigem on asi selles, et need tagasihoidlikud heliloojatel välja tuua. Missugune muusika siis praegu on selline, mida tahetakse rõhuda? Loomulikult, kuna sain muusikaõpetajat, siis toodud populaarsed olid just lihtsad kättesaadavad ilusa metoodikaga lastekoorilaulud, aga noortekoorilaulud ka täiskasvanute kooride repertuaarist, mida seekord oli küll vähem on ikkagi olulisel kohal kättesaadavus. Väga keerukat repertuaari laulavad lihtsalt vähesed koorid. Hästi vahva Linedans Lainanci tegi Marika Kuusik ja eesti keelest rääkis professor Martin Ehala pedagoogilisest ülikoolist, kes oli ka hästi Aarne oma huvitava käsitlusega. Autoriõiguse loeng, mida pidas Tartu Ülikooli Õigusinstituudi direktori professor Heiki pisuke, taheti seda juriidikat, aga Heiki nisuke suutis seda hästi esitada, tekitada sellise noh, vestlus ja küsimused, nii et kõik said aru ja tõesti tekkis diskussioon, et noh, mida siis võib paljundada ja kui palju võib ja millal võib ja millal sa trahvi, kui palju saab trahvi, aga nad on väga elulised küsimused, ütleme kui mõnel muusikaõpetaja või koorijuht, kes ei olnud seal Vigalas just täpselt selle viimase probleemi selle autorikaitse kohta mingisugust informatsiooni tahukas ta kooriühingu kaudu, nüüd saab väikest abi või, või te suunate ta siis edasi või saab küsida kooriühingust, küll saad küsida ka Eesti Autorite ühingust, et noh, sõltuvalt siis küsimuse raskusest, et kui meie ei oska vastata, siis me uurime välja. No igatahes need probleemid praegu on kooride elus, loomulikult on, aga need on olnud igal pool ja nii mõnegi naaberriigi esindaja on öelnud, et nad said autorikaitsega reaalselt käima alles pärast seda, kui olid esimesed kohtuprotsessid selja taga, et Eesti koore, kes on välismaal trahvi saanud, kopeeritud nootide eest ei ole seni veel väga palju on, neid juba on me ei jõua loomulikult kõige silma peal hoida, aga noh, koori ringi jälgi küll seda, et, et meie kontserdid meie avalikel üritustel siiski ei juhtuks seda, et et mõned meie kõrgesti austatud heliloojad istuvad alis, kuulavad oma juubelikontserte laval, laulavad koorid nende lugusid kopeeritud nootidest ehk sõna otseses mõttes närivad nende leivakoti kallale, et noh, vähemalt seda olukorda me saame vältida, et oma üritustel mitte lubada kontrollimatult koopiatest laulda. Eriti muidugi eesti autorite teoseid. Mis edasi saab, Eesti kooriühing, alustab, on juba tegelikult alustanud praktiliselt hooaega, jah, Vigala on iga hoo ja osa, kas ta on siis alguses lõpetas või kuidas seda iganes nimetada järgmisel hooajal kindlasti me jätkame aastapreemiat väljaandmise traditsiooni. See oli väga oluline ja tõi tõesti välja selliseid tugevaid tegijaid, kes tunnustust ei saa kunagi liiga palju. Ja seekord on meil rohkem aega, need me loodame, et kandidaadid esitajaid rohkem ja loomulikult on meil Tallinn 2005 rahvusvaheline koorifestival, mille kunstiline juht on Tõnu Kaljuste, juba mitukümmend koori on huvi tundnud selle festivali kohta ja kummalisel kombel enamusest meeskoorid keda tavaliselt kõige vähem, nii et loodetavasti saame siis seekord kaasti vahvaid erinevaid kollektiive kuulda. Edu Eesti kooriühingule ja loodan, et see hoo saab teil kujunema just selliseks, nagu ta ise tahab. Aitäh. Kui veel mõni aeg tagasi olid uudised eesti võidukatest kooridest rahvusvahelistel konkurssidel üsna tavalised, siis viimastel aegadel enam mitte. Seda suurem rõõm on tõdeda Eesti koorijuhtide naiskoori suurt edu tänavu suvel Debretseni rahvusvahelisel konkursil. Koorijuht Õnne-Ann Roos ved, kas Debretseni konkurss on säilitanud oma prestiiži Euroopas? Jah, ma arvan küll, seal on väga tugevad koorid, kes võistlevad sellepärast, et esialgne valik juba toimub ennem konkurssi kuna sinna valitakse kuude kategooriasse maksimum kuus koori igast liigist ja seekord siis võistlesid 24 koori seitsmeteistkümnelt maalt, nii et esindatud olid kõik Mandeid, välja arvatud Ameerika ja Austraalia ja Eestit siis esindas seekord Eesti koorijuhtide naiskoor oma peadirigendi Ants Söödi minu juhtimisel. See konkurss on ja tugev ja seal on väga mahukas kava, kuna tegelikult on nagu neli vooru ja need voorud, mis koha peal toimuvad, on siis poolfinaal, finaal ja Grand Prix võistlus. Millest siis kokku tuleb kava, puhast muusikat koguni tund aega lisaks veel kõik koorid saavad laulda ka kontserdil oma rahvalaule see küll ei kuulu konkursi alla, aga tavaliselt kõik võtavad sealt ikkagi osa, mida laulis meie koorijuhtide naiskoor. Poolfinaalis oli meil siis kavas Bela partoki Barnas tants, mis oli siis kohustuslik lugu? Me kasutasime mõlemas voorus väga palju Eesti muusikat, nii Märt Ratassepale, Tartu Ed tööd, Gustav Ernesaksa, sinu aknal tuvid ja Veljo Tormise sügismaastikud ja finaalis meil siis oli peale kohustusliku loo, mis oli Jaanus Vaida Klooria, Lembit Veevo, kadakad, Heino Juhani rauda vaarama lagu ja samuti jälle Veljo Tormis elt suvi ja sügismaastike viimane osa, mis on tegelikult väga populaarne lugu, need seda esitas ka lõpuks Grand Prix saanud Rootsi koor, nii et meie muusika on maailmas ikkagi väga tuntud ja seda esitavad ka teised koorid. Aga rahvalaulude kontserdil rahvalaulude kontserdil laulsime Ester Mägi viiest rahvalaulust kahte osa ja siis tegime Veljo Tormise tantsulaule, mis muidugi rahvale väga meeldivad, niiet Veljo Tormis aitäh, et ta need ka naiskoorile seadnud. Nii et Eesti koorijuhtide naiskoor võitis selle konkursi naiskooride kategoorias. Jah, need naiskooride. Põhiline, kes meile konkurentsi pakkusid, olid kohalik Debretseni tütarlastekoor, küll konservatooriumist, aga suhteliselt noored tüdrukud ja väga kõrge tasemega koornet Ungari koorid, tegelikult on üldse väga heal tasemel ja siis ka Riia Ülikooli naiskoor, kes ka paistis silma just oma sellise hästi puhta vokaali ja väga emotsionaalse esituse poolest. Ja siis olid meie kategoorias Budapesti naiskoor ja kaks koori Bulgaariast ja Rumeeniast, kes võitis seekord Grand Prix. Grand Prix sai ups alasega koor Rootsist oma väga sellise emotsionaalse ja suures eestiga dirigendi sessilja rüütlingeraliini käe all. Kui suure koosseisuga käis meie koor Debretsinis. Meie kooris oli seekord 37 lauljat ja meie koori eripära on see, et kõik tulevad erinevatest Eestimaa nurkadest kokku ja me saame tegelikult laulda umbes nii kaheksa, üheksa korda aastas üleüldse, et, et see on väga suur töö, mis naised peavad ka kodus ära tegema, et oleks võimalus niimoodi väljas esinemas käia. Nii et Debretseni kuld laotub üle Eesti laiali ja loomulikult nii, et kõik naised oma koolides ja oma kooride juures siis saavad seda suurt emotsiooni nagu ka edasi anda. Kuuldavasti pole Debretseni konkurss üksnes võistlus, vaid see on Kokkutulnud lauljatele hariv konkurss. Ja konkursi raames toimuvad mitmesugused kontserdid. Ja ma tean kindlasti konkursi jaoks tellitakse Ungari nüüdisheliloojatelt teoseid, millest siis parimad saavad seal ette kantud ja kohe nagu väga asjatundliku publiku poolt hinnatud. Seekord need avatseremoonial esitati töödi Orbani reekviemi, mis jättis tõesti vapustava mulje. Ja samas muuseas oli seal ka King Singers'i kontserti, mis oli kõikidele osavõtjatele kohalikule publikule. Debretseni konkurss on vana ja väärikas, seekord toimus juba 20 esimest korda ja eesti koorid on sellel konkursil ka varem võidukad olnud. Kuuekümnendail aastail ma tean, et koorijuhtide segakoor võitis kuldmedali ja see oli üldse eesti koori esimene välisreis. Nii et tookord oli see päris raske siit välja saada. Ja 1980 võitis esimese preemia Ellerheina kammerkoor Tõnu Kaljuste juhatusel. Sellises filharmoonia kammerkoori eelkäija, üheksanda 10. aastal käisid seal õpetajate naiskoor ja Teaduste Akadeemia naiskoor, kes mõlemad said ka esimese koha naiskooride kategoorias. Debretseni konkurssi peetakse üheks prestiišikaks Euroopas. Jah, ta kuulub nagu nende kuue kõrgema kategooria konkursi hulka, mis jagavad Euroopa käänd priid. Kuigi see ei tähenda, et ei võiks osa võtta ka maailmakoorid ja neid võtabki osa. Aga nagu Euroopa kooridele, on see veel eraldi selline omaette konkursse, need kuus konkursis aretzogoriitsatoloosa tuur ja varna veel peale Debretseni. Seekord aga lähevad meie õnnitlused Eesti koorijuhtide naiskoorile. Täna-homme esineb Eestis noorteorkester Saksamaalt Ülo Krigul, millise orkestriga on tegemist? Meil on tegu on Põhja-Reini-Vestfaali noorte sümfooniaorkestriga. Selline orkester, kes on tegutsenud juba üle 30 aasta ja tema mängijad on siis kooliõpilased vanuses 14 kuni 22 umbes ja kelle selline kaugem eesmärk on saada elukutseliseks muusikuks, üks neid ühendav joon peale hea mänguoskuse ja päris uhke repertuaarivalikus orkestri kavalehelt välja paistab. Nad annavad Eestis kaks kontserti täna Pärnu kontserdimajas ja homme viinistus. Jah, Pärnu kontserdimajas ja homme Viinistu kontserdil esitatakse filmimuusikat, mis on võib-olla kontserdilaval suhteliselt kõlavusena enamasti võib olla, kuna täna, siis kui üldse, aga antud kava, mis esitamisele tuleb, moodustab sellise päris kena terviku. Olgugi et võib-olla autorite loetelu siin hakkab Jeshunist ja kovitšisturkofilist pihta jõuab siin-seal Williamsoni välja, et sellist ühist nimetajat ei olegi kuigi raske leida selle kontserti kuulates, et eile kuulasime seda orkestrit Riias ja segava jättis väga hea mulje. No ühine nimetaja võiks sellele kaval olla, suvelõpumeeleolu ja Viinistu on ka see koht, kus on sel suvel üsna palju põnevaid asju toimunud ja saksa orkester esineb nüüd Viinistu katlamajas. Jah, katlamaja on kontserdikohana kahtlemata hästi ebaharilik koht ja selle idee peale, et see kontsert korraldada just nimelt viinistus tuli üks meie selle orkestri kontsertreisi kaastoetajatest saksa kultuuri instituudi Tallinna osakonna juhtfiguur Mikko Fritze. Esimene mõte oli, et toetada Leesi rahvamaja remonti, aga siis, kui me läksime kohapeale neid võimalusi uurima, et kus seda kontserti korraldada. Kes on juba nagu sa ütlesid, üht-teist väga põnevat sel suvel suutnud ellu äratada viinistus, kui me läksime tema käest küsima, et kus seda kontserti võiks korraldada, pidasime silmas vabaõhukontserti alguses. Härra Manitski ütles selle peale, et tulge, ma näitan teile ühte kohta, kus ei ei olegi tarvis lageda taeva all olla, mis on tegelikult vist kontserdi seal olemas ja läksime nii-öelda vana kalakombinaadi varemetest tehtud kunstimuuseumi kõrval asuvasse katlamajja ja esimesest pilgust peale oli selge, et kui siin näha vaeva, kulutada energiat, siis sellest majast on kindlasti võimalik kontserdi seal teha ja sellest momendist on nüüd möödas kaks kuud. Kui see katlamaja oli täis risu ja rämpsu ja vanu kapla varemeid, siis praeguseks teatavasti on selles ruumis juba toimunud orkestri proovid. Selles mõttes, et Roman Baskini projektorkestrile leidis ka seal endale sõna otseses mõttes varjualuse ja seal edukalt läinud. Ja nüüd siis pühapäeval teeb siis saksa orkester selle õige kontserdi seal ära. Ma olen surmkindel, et sellest kohast saab juba lähitulevikus üks populaarsemaid kontserdikohti Eestis. Kontsert viinistus algab homme kell kolm filmimuusikaklassikat. Pärnus aga kuulata täna õhtul kell seitse Pärnu kontserdimajas. Juba terve aasta kestnud Tallinna raekoja 600. sünnipäevapidustused kulmineeruvad homme õhtul raekoja platsil suure kontsert etendusega. Seal esinevad Tõnis Mägi, Hortus Musicus, Tallinna Filharmoonikute, Tallinna bras ja eesti oratooriumikoor. Kontsertetenduse muusikaline juht on Eri Klas, terrigeerivadka Andres Mustonen ja Toomas Siitan. Kontsertetenduse lõpetab Erkki-Sven Tüüri 1982. aastal kirjutatud teose rituaal uusversiooni esiettekanne. Seda õhtut lavastab Jaanus Rohumaa. Kui alguses selle õhtu peale mõtlema hakkasite, kuidas talle tundus, et mis kindlasti ei tohiks selliselt linna suurürituselt puududa. Kuna ma töötan linnateatris ja ma olen nüüd vist 12 aastat enam-vähem no peaaegu igapäevaselt käest mööda kõndinud, seega oli seda, seda raske nagu lavastama hakata täiesti värske pilguga ja üks muidugi, mis selgelt seda etendustele mõte teha ilma raekojad. Et kui üks hoone on, mis on Tallinnale ja vist ikka tervele Eestile nii oluline olnud 600 aasta jooksul, et kuidas lugu hakata tegema, siis kõige tähtsam, et Raekoda ise seal oleks. Ja nüüd on ta saanud väga heasse korda, aga teine aspekt, et ikkagi ikkagi muusik ka, mille kaudu ilmselt saab kõige paremini jutustada selliseid pikki lugusid, mis hõlmavad nagu mitmeid sajandeid, nii et see muusika sai valitud põhjaks sellele lavastusele ja siis sinna peale siis ehitatud selline tekstiline ja pildiline ja, ja, ja visuaalne ja tegevuslik osa. Igal juhul on selgelt see sünnipäevalaps või juubilar, kes seal on siis nagu sellisel esiplaanil põhikohal, aga, aga eks me anname seda raekoja platsi siis kuidagi deklareerinud, ette valmistanud ja toonud sinna suure hulga valguse ja helitehnikat ja seal on väga suur lava ja teisel pool videoekraan. Me oleme ka sinna pannud istekohti ühe hulgani, et need, kes esimestena tulevad, saavad ka veel nagu istuma sinna, seal on üks kuus-seitsesada kohta. Me alustame Veljo tormisega ja see on sellepärast. Me alustame aga päris esiajaloost Enda etendust, sealtkandist, kus veel nagu õieti Tallinna linnalgi polnud ja vaatleme siis, kuidas linnasüdameks rääkima hakkas ja, ja niimoodi me sealt liigume edasi nagu varasesse muusikasse ja siis renessanss muusikas, sealt edasi baroki ja klassitsismi ja siis romantismi, siis oleme kahekümnendas sajandis, kus siis on juba täies jõus sellised eesti heliloojad. Ehk siis seal 20. sajand läheb ka muusikaliselt nagu, nagu eesti sajandiks ja siis lõpetame kogu selle kontsertetenduse Erkki-Sven Tüüri rituaaliga, mis on nagu spetsiaalselt siis selle ürituse jaoks. Tal on kirjutatud ja mida vist ka selleskond tekstis ka ainus, kordan, nagu nagu näha ja kuulda, võimalik, et seal siis osalevad nii oratooriumikoor kui siis sümfooniaorkester kui Hortus Musicus ja ka seal on nagu üllatusesinejaid sees kasutama ka muidugi väga platsile erinevaid tasapindu ja kohti, kus siis muusikud on ja, ja esinejad paiknevad, et see oligi nagu selle selle asjapulgast kõige keerulisem selle töö puhul, kuna seal väga palju seal platsil ei saa maju ümber tõsta. Me kasutame ka seal videotele, ürituse jaoks on eraldi tehtud film, mis tuleb ka väga suurelt ekraanilt. Et minu nagu üks soov oleks see, et, et inimene, kes ei tea mitte midagi raekojast ja kui ta siis selle kontsert seal on seal ära vaadanud ja kuulanud, siis, et ta läheks sealt minema nagu targemana, ehk ta nüüd siis teaks mis ta kodulinnas siis tegelikult siin juhtunud on. 600 aasta jooksul seal raekojas ja selle ümber inimene, kes teab jälle raekojast, et tema saaks sealt mingeid uusi fakte või mingit uut pilti või lihtsalt kuulaks head muusikat. Et kogu see üritus on tegelikult nende Raekoja 600 aasta juubelipidustuste kulminatsioon ja, ja minu meelest on väga sümpaatne, et selline asi on ette võetud, sest et ega see maja nüüd ise nüüd ilma inimesteta midagi endast ei kujuta, näiteks, et kas me ikka katsume rääkida selle maja kaudu nendest inimestest, kes selles linnas on 600 aasta jooksul elanud, mis nad siin teinud on. Kuna ajaloolased ei ole jõudnud üksmeelele selles, et millal siis Tallinna õigupoolest nagu rajati või millest lugeda nagu Tallinna algust, siis eks me jutust aga tegelikult selle raekoja ajaloo kaudu seda Tallinna ajalugu ja sealt omakorda siis ka Eesti ajalukku kui inimesed tulevad kontserdit vaatama, et siis nagu öeldud, et seal on mingi hulk istekohti, et võiks selle võrra natukene varem kohale tulla ja teine asi on see, et võib panna soojalt riidesse, ei võta kaasa vihmakeebid, kui on võimalik, et vihmavarjudega on see häda, et see kipub nagu nendel taga seisvatele selle vaata välja kinni panema. Aga no mina arvan praeguse seisuga, et vihma sellel hetkel seal ei 100. Ootame sinna kõiki ja nagu öeldud, et, et seal on ka üks esmaettekanne just Erkki-Sven Tüürilt, mida vist küll ainus kord näha saab ja Tallinna suurimat katedraali on lubanud omalt poolt raekojale väikse üllatuse valmistas. Seda kontserti olnud juba seegi väärib kuulamist. Nii rääkis lavastaja Jaanus Rohumaa Tallinna raekoja 600.-le sünnipäevale pühendatud kontsertetendusest, mis algab homme õhtul raekoja platsil kell üheksa. Eile õhtul andis Eesti riiklik sümfooniaorkester metodisti kirikus suve lõpukontserdi kaasali Beethoveni Haydni looming ja dirigendipuldis Tõnu Kaljuste, kes jätkab algaval hooajal orkestriga koostööd. 31. augustil aga toimub Eesti riikliku sümfooniaorkestrile kontsert raekoja platsil ja selle kontserdiga tähistatakse kümmet aastat Nõukogude vägede väljaviimisest Eestist. Seda kontserdi tutvustab Eesti riikliku sümfooniaorkestri direktor Andres Siitan. Mina isiklikult ei nimetaks seda mitte vene vägede väljaviimiseks, vaid võõrvägede väljaviimiseks. Et me ei mõtle mitte niivõrd siin Vene vägesid, vaid me mõtleme siin kunagi Eestit okupeerinud vägesid ja, ja õigem oleks siin öelda, et need olid nõukogude väed. Jah, tõepoolest, 31. augustil saab 10 aastat siis siis viimaste vägede lahkumisest Eesti pinnalt, see on väga suur ja oluline tähtpäev meie jaoks ja, ja selle kontserdi me korraldame siis vabariigi valitsuse tellimusel ja kontsert toimub raekoja platsis, nii et kõikidel inimestel, kes raekoja platsile vähegi tahavad, tulla, ära mahuvad, neil on võimalus seda kontserti kuulda. Me mõtlesime seda kontserti. D hulk aega nii ja naa, kus kohas seda korraldada ja esialgne plaan oli korraldada seda Estonia kontserdisaalis ja Estonia kontserdisaali jaoks oli meil siis natukene teistsugune kava, me oleks ette kandnud Šostakovitši viienda sümfoonia ja Elleri kodumaist viisi. Nüüd aga, kuna tõepoolest, et selle Estonia kontserdisaali mahutavus on loomulikult piiratud, sinna mahub natukene alla 1000 inimese, siis me oleks nagu väga ülekohtuselt võib-olla osade inimeste jaoks piiranud seda ligipääsu sellele kontserdile ning, ning otsustasime selle viia raekoja platsile. Plats aga ei ole kindlasti see koht, kus sobiks ette kanda Šostakovitši viiendat sümfooniat juba oma akustika jama õhkkonna mõttes ja selle tõttu me vahetasime ka seda kava natukene tegime ta nii-öelda lihtsamaks, rahvapärasemaks üks ettekandele tuleb suurem hulk lugusid ja kõik need lood on, on hästi tuntud ja nad ei ole pikad ja nad peaks olema nii-öelda kergemini haarata, võtavad ja eks suur osa publikust on ka niisugune raekoja platsilt läbi jalutatav publik. Kui me seal kanname ette Šostakovitši sümfooniad, siis peaks kohapeale kuulama jääma umbes 45-ks minutiks et teos ära kuulata. Aga kui meil on kavas rohkem ja lühemaid teoseid, siis oleme me sellega mõelnud nende peale, kellel ei ole nii palju aega pikalt seal kuulata. Kas see oli võib-olla siis ka valitsuse poolne soov, et kontsert toimuks vabas õhus? Ja täpselt nii ja, ja just nimelt selle kaalutlusega, et sellest saaks osa rohkem inimesi. Ja nüüd seoses sellega toimus meil ka tegelikult dirigendivahetus. 31. augusti kontserti juhatab Paul Mägi. Meil oli kaalumisel, et seda kontserti võiks juhatada Paavo Järvi, kuid siin oli probleemiks see, Paavo järvil on Berliinis eelmisel õhtul kontsert ja midagi ta ei jõua Tallinnasse enne 31. augusti keskpäeva. Aga kuna raekoja plats koos selle helivõimenduse oma akustikaga, see nõuab siiski meilt natukene pikemate natukene tõsisemat prooviaega, siis päeva jaoks oleks prooviaeg jäänud lihtsalt liiga lühikeseks. Millised teosed siis siin kavas on, et ma näen tõepoolest siin kaunist valikut nii Põhjamaade klassikast, kui siia lisanduvad ka mõned roopaga kuulsad teosed. Just täpselt me kanname ette Elleri Glinka meedinschi, Sibeliuse, Ravelli, Elgari, Renee eespereteoseid ja kontserdi lõpetame Me eestlaste jaoks kindlasti väga-väga-väga olulise looga just ajast 10 aastat tagasi Tõnis Mägi koiduga kontserdil osalejad on ja ERSO solistiks Tõnis Mägi ja kaastegev on ka segakoor noorus. Paul Mägi ja mis selle kavaga kokku pannud, sest et panin tähele, et mõningatki teosed sellest kavast on ta ka varem valinud sellistele tähtpäevalistele üritustele. See kava on tõepoolest Paul Mägi kokku pandud, minu meelest haruldaselt hästi ja väga huvitavalt kokku pandud ning mis veel väga oluline, noh iga loo valimisel on mingisugune oma kindel põhjus ja ma arvan, et sellest põhjusest saab ka selle kontsert d toetava Conference Mart Miku selgituste läbi igaüks aru, kes sinna kontserdile tuleb. Esiteks, need teosed vajavad teadvustamist, see on punkt üks, aga ka kogu see olustik ja kogu see asi tahab natukene lahtiseletamist saada ning kindlasti ka just see, miks on üks või teine teos selles kavas mis on ühe või teise teose sümboolne tähendus seal. Kontsert toimub teisipäeval, 31. augustil kell 18 raekoja platsil ning klassikaraadios on sellest kontserdist otse üle kanda. Järgmisel nädalal algab kool. Sel puhul korraldatakse kogu Rapla maakonna kirikutes juba kuuendat aastat kontserte, mida nimetatakse koolirahu Sartideks. Kontserdid toimuvad esimesel septembril Raplamaal kokku kaheksas kirikus ja peaaegu samadel kellaaegadel, mis tingib muidugi selle, et kõik esinejad on ka erinevad. Lähemalt räägib nüüd koolirahukontsertidest korraldaja Elke Unt. Koolirahu traditsioon siis sellel aastal ta toimub kuuendat korda ja ta on alguse saanud kirikumuusika festivalist, mis siis Raplamaal on toimunud ja algselt toimus ta siis nagu kirikumuusika festivali lisakontserttina ja ainult Rapla kirikus. Kuhu siis maakonna selliseid gümnasistid kokku toodi, kuid hiljem mõeldi juba selle üle, et, et iga paikkonna kool saaks rohkearvulisemad sellisest toredast kontserdist osa, mis siis koolipäeva või kooliaastad pidulikuks ja pühalikuks muudaks ja edasi tulidki ise organiseerimine siis minu kui kirikumuusiku kätte ja hakkasime koostööd tegema, siis keegi Raplamaa omavalitsuste ja kogudustega et selliseid kontserte läbi viia ja leida need sobivad kellaajad, mis siis parasjagu koolidele just oma selles esimese koolipäeva programmis sobiksid tegelikult Donald kontserdid toonud kaasa sellist väga huvitavat diskussiooni üldse selle kiriku ja kooli teemal ja, kuid nüüdseks on ta saanud sellise lihtsalt sellise emotsionaalse ja pidulikku ja pühalikku vormi, et, et ta ei ole nagu otseselt kiriku teenistuslik ja ütleme, niisugune kuulutuslik vorm ja teiselt poolt ei ole ka siis selline kooli ütleme, ütles, et ta on selline emotsionaalne, kohaliku traditsioone väärtustav üritus. Kindlasti on lapsevanemad oodatud ja õpetajad, et, et see on selline põlvkondi ühendav ja nüüd tasapisi on siis liigutud selles suunas, et lastele see sõnum ja oleks nagu nende oma tänapäevases keeles. Arusaadav. Et siin alguses oli, et ta oli nagu väga, väga tugevalt haridusliku eesmärgiga, kuid esimene koolipäev, kui kõik tulevad pärast suve kokku, et et see on selline suur elevus ja, ja see päev on ikkagi selline esimene kokkusaamine ja lihtsalt selline pidu. Et hariduslikuks programmiks oleme me siin välja mõelnud, nüüd kahes vallas on hakanud toimima kiriku- ja rahvakalendrit päevad, kuid siis esimene koolipäev on selline, et sel aastalgi on tulemas siin, kes saab Raplas ise õppinud kunagi siit välja kasvanud näiteks Vaiko Eplik ja Priit Võigemast ja Märt Avandi. Ja siit Rapla laulustuudiost on välja kasvanud selline tore vokaalansambel nagu Glück. Ja siis mitmel aastal on olnud ka ansambel noorkuu osalemas siin Rapla kiriku sagerise sel aastal Märjamaal ja on ka traditsioonilisi ansambleid, et seekord on näiteks Vigala kirikus tulemas ansambel skandikus, et tore on ka, kui need omakandi lapsed kuulevad oma kiriku orelit näiteks, et seal on helilooja Mart Siiner, on. Ja kes on veel sel aastal esinejad erinevates kirikutes? Ja nüüd mainimata veel juuruki riided Juuru kirikus, siis tervitab Juuru lapsi ja Anu Taul Viljandi kultuuriakadeemiast, siis veel Kätlin Jaago ja Marko Mägi. Ja Haberisse on tulemas selline bluugre kantriansambel nagu Robirohi tema nüüd tuttav vabakoguduse liikumise kaudu. Kas teil iga aasta on olnud nii kirev programm, igas kirikus erinev esitaja? On on ikka püütud, sest et need kellaajad on kattuvad, et üldiselt on kõigis kirikutes kell 12 kontsert, et siin mõnes kirikus, Järvakandi kirikus on kell 10, Märjamaal on 11 30, aga teistes kirikutes kõigis on kell 12, et siis ei olegi võimalik sama ansamblit nagu panna reisima mööda maakonda. Koolirahu kontsertide täpsem kava on siis selline. Kõik kontserdid toimuvad, nagu öeldud, esimesel septembril. Rapla kirikus esineb kell 12 ansambel Kluk ja kolm tenorit, Priit Võigemast, Vaiko Eplik ja Märt Avandi. Hageri kirikus kell 12 esineb ansambel Robirohi Juuru kirikus kell 12 Anu Taul ja sõbrad Märjamaa kirikus. Kell 11 30 esineb ansambel noorkuu Vigala kirikus. Kell 12 esineb ansambel skandikus Järvakandi Pauluse kirikus. Kell 10 esineb ansambel verre. Pierre esineb ka kell 12 käru kirikus ning Lelle kirikus on kell üheksa 30 Eesti Apostliku-Õigeusu kiriku ansambli kontsert. Eesti Kontsert. Eri Klas, Neeme Järvi, Anu Tali, Paul Mägi, Tõnu Kaljuste, Olari Elts, kammersümfooniakontserdid, rammi juubeliüritus, klaveri ja koorimuusikafestival, džäss, Vikerkaar, õppen, barokk, oriend, ansamblit, king, Swingers, vokal siks jakaranda Tokyos string, kvartett, tippvirtuoosid lonismi, Toomas Köstner, Evelin Gleni, Seeweri puu, Salo ja veel sadu teisi esinejaid kontserdite ka Eestimaal. See on Eesti kontserdihooaeg 2004 2005 kuni 18. septembrini on kõik hooaja piletid Estonia kontserdisaalis ning Vanemuise ja Pärnu kontserdimaja kassades saadaval soodushinnaga miinus 25 protsenti. Eesti kontserdi uus hooaeg ootab sind. Suve lõpupoole, suurtest festivalidest jõuavad just täna lõpule Wagneri okei pidustused Bayroitis. 25. juulil startinud festival toob täna festivali majas publiku ette viimase 30. etenduseni. Vaagneritan Hoysseri eile veel kavas Lendav Hollandlane. Üldreeglina sai iga üksikooper endalegi kuus etendust ning retroloogiale Nibelungide sõrmus tehti peale ehk kolm ringi. Detroloogia teadupärast alati ühe ja sama dirigendi taotleda ning tänavuseks valituks. Selle ette oli Ungari maestro Adam Fischer, kes teadupärast ju pidevalt ametis ka Austria-Ungari Haydni orkestri kunstilise juhi ja peadirigendina Physserile siis teiste kuue vasta juhatada kokku 12 etendust. Ent avaetenduseks valitud Partsitali dirigeeris aga ei keegi, kui vanameister epi äärmul eesnimiosas Hendrik Trish. Üleeile puleesiga viimane etendus. Vairoti festivali solistide pere on küll valdavalt noorenenud ja tundmatuid nimesid leiab siit igal õhtul kui siiski näiteks Hollandast laulev Jon Tomlinson ja samas Hollandi osas eile õhtulgi esinenud Soome bass Jaakko rühenen välja arvata. Ja ka ülejäänud kaks dirigenti on juba ei, roti kohta väga noored, napilt neljakümnesed märk all reht. Eile hollandlasest ning Christian Tiidemann täna tan. Hoysseris jääb nimetada veel lavastajate Detroloogia välja toonud Jürgen Flynn. Hollandlase teinud Klaus tan Hoi, selle lavastajaks on aga prantslane Filippar loo. Sobiva intermeediumine mängis Ungari pianist Adam sellegi juba ei rotiga samuti seotud friends listi klaveri Beethoveni üheksandast sümfooniast, Bayroiti festivali üldjuhiks on ikka edasi Wolfgang Wagner. Mozarti linna Salzburgi kuulsat festivali jääb tänasega kokku veel neli päeva. Traditsiooniliselt, kui pidustused avasid Viini Filharmoonikute saava juhatusel, siis lõpetamas ülehomme ja teisipäevale Berliini Filharmoonikute saiman ratt lugejal vahepeal Viini Filharmoonikute ees ka Riccardo Muti, Nicolaus Jarno kuuri, Christoph SM Bach viimadega berliinlasi, Harrybertel aimani orkestriteose sait insel maailma esiettekandega. Nii kontserdi kui ooperipoolel on ülipõnevat igal päeval kiriku kontserdil Mozarti c-moll missa William Kristi kõrvuti Salzburgi Mozarti orkester ja kaamerate Salzburg viimase Mozarti Matineer, solistiks kahe teosega meil ois Draghi festivalil tänavu debüteerinud noor läti viiulitäht libes kriide soolokontsertidega veel viiuldaja Maksim ning Eurov koos türgi pianisti Facid seiga tšellist Miša Maiski pianistid, Alfred Endel Mauricio poliinija, Rudolf puhkpinder, lauljate poolelt sooloõhtut kõrvuti koguni kahel Soomel sõpranil karida mattidel ja Soyle Isokoskil. Samas leedulanna Violetta promana Toomas Hansson või Valtravdan Maier. Harukordse üleni sallieri kavaga publikule tšintšilja partoli. Ent eelmise nädala reedel tegi oma Salzburgi festivali debüüdiga Paavo Järvi oma uue orkestri Deutsche kammerfilharmoonia. Kavas Korngoldia, Beethoven, soome pianist Olli Mustonen, solistiks festivali lõpupäevil eile ja homme Salzburgis käe Kremerata Baltica kavades ikas Nitke ja Šostakovitši nüüd Valentin Silvestrav ning homne kava tehakse Kremerata Baltica keelpillikvartett Bettina, kus esiviiuliks samuti kiidan kreemjar. Väga sisukad on sealses pargis hüve pidustused ka ooperipoolel. Kahte festivali teatrisse suurde ja väiksesse mahub 39 festivali nädala sees kokku 50 ooperietendust. Eriooperis denim 11 on kavades Nicolaus sarnonkuri juhatatavad Henri pöösseli ooperikuningas tur uuslavastust rohkemale antud etendus iga Mozarti Cosi fan, tutte ja Straussi roosi kavaleriga. Viimane SM Jon Putškov juhatusel võiks nimetada kahte ooperit, mis tehtud kontsertkorras neil liini man tekkidega Polletid ning Prokofjevi sõda ja rahu see siis Peterburi Maria teatritrupid vari kergijevige Ooperi dirigendipuldis Salzburgis oli ka naine Juulia shows juhatamas viit etendust Mozarti haaremiröövist. Uuslavastuste hulgas on aga Korngoldi ooperi surnud linn. Ja seegi kuue etendusega, kus Willi tekkeri lavastust dirigeeris Donald rannikles. Enim päris festivalile, mis lepet küll alles järgmisel pühapäeval tasub minna juba sellepärast, et briti saarte kuulsaima pidustusel dirigeeris Verdi trubaduuriks esmaspäeval meie mees Mihkel Kütson. Hooajast 2002 kolm on kütuseonju Hannoveri riigiooperi esimene dirigent hiinlasest peadirigendist tšauhh kõrval. Halohvri ooper oli ainus külalisooperitrupp tänavusel festivalil ja Edinburghi viidis VEEL Belles Melissa peadirigendi juhatusel ning Louisi Nono ooper Algransoole. Muuseas, kuulse Peterson vitš Nil avastatuna etenduse peamiselt heidinberi uues festivali teatris, kus ka Mihkel Küts võttes ooperipoolelt, on Edinburghis tänavu tähelepanu väärt šoti ooper näitas siin koguni kolme Carl Maria von Weberi ooperit. Jaga festivalil lühemalt viibinu näiteks seitsmeteistkümnendal 18. 19. augustil ära järjest kõik need kolm nõidkütt siis objeron, mida britid pigem oma ooperis peavad ning siis ka Everyante šoti oma orkestrite kõrval on Edinburghis ka võimas külalisorkestrite paraad. Ameeriklaste kliivlandi orkester, peadirigent Franz veel ser müstiga koguni kolme erineva kavaga. Viimane neist üleeile. D ja teisel septembril tere Steni riigiga Bell Bernard Aitinki juhatusel. Ja esmaspäeval on siin ka Londoni filharmooniaorkester noorukese Vladimiri jorovski dirigeerimisel. Sooloettevõtteks tahaks esile tuua lauljaid. Ta urmaanad saimal kiinlis saidi või kontratenor, versioon mehhtad. Aga debüütkontserdi sai nüüd ka rahvusvahelistel konkurssidel väga edukas olnud. Madal sopran Meos, prügergosman ka tahaks nimetada pianist Elizabeth Leonskajad kolme erikavaga Schuberti õhtuge ja uuemast muusikast öö kontsertidel keskpunktis olnud Morton Feldman Salvat, olles Riino, Helmut lahelmann, George kurtak, mõndagi Edinberist veel tuleval laupäeval siis juba lutserni festivali kõrvale. Veel jõuame tänavaid alustada juttu briti kahe tänapäeva suur helilooja Harrison vöötvõistleja. Pieter Maxwell Davis, juubelitest mõlemal 70. sünnipäev. Vöödvistli sünnipäev juulis, Maxwell Davis sellega kaheksandal septembril. Ent nii briti kui Mandri-Euroopa lavadel just ka festivalidel Nende muusika ettekanded olnud ja tulemas ridamisi ja siin ka mitu uusteost Pödwis juba tükk ajju pässon tuli maailma esiettekandele hool Türi festivalil ning esitati see järjega Preigentsi festivalile Austrias. Töötwizlon festivali heliloojaga lutsernis, kuhu kliivlandi orkester, kiibeeii, uue pala öö must lind, kus väga põnevatele homme veel esitatakse kamber plaani, Soopased uued nagu 20 Orpheus leegiat ning kolm Bachi aariat. Ja siin on mängijate hulgas ka Anss ja Ursula holliger. Maxwell Davise üks atraktiivsemaid juubelikontserte tehti ära aga juba Bonnis Beethoven, Halle orkestrijõududega. Tänasele helikajale tegid kaastööd Priit Kuusk, Elena Lass, Mirje Mändla ja Marge-Ly Rookäär. Saate seadsid kokku heli opera tor Helle Paas ja toimetaja Kersti Inno. Aitäh kuulamast. Uued uudised heligajas tuleval laupäeval. Selga ja muusikauudised muusika uudised. Laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis internetti. Kes teile sobival ajal teile sobival ajal liigaja