Heligaja muusikauudised, muusika, uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetis sobival ajal teile sobival ajal. Helgaja. Tere hea klassikaraadiokuulaja, algas järjekordne helikajasaade, kus saate kuulata järgmiseid muusikauudiseid. Ready festivalist räägib Tiina kuningale festivalil kunstiline juht Taavi Sutt. Kahte uut kontserdisarja meistrite akadeemia ja hingemuusika, tutvustab korraldaja Pille linud. Akadeemiline kammermuusika alustab uut hooaega. Tuleval kolmapäeval on Tartus Vanemuise kontserdimajas hooaja avakontsert. Kuulete intervjuud Vanemuise uue muusikajuhi Hendrik Vestmanniga. Seitsmeteistkümnendal septembril on ERSO hooaja avakontsert ja teemat vahendab Mirje Mändla. Tallinna filharmoonia rektor Jüri Leiten tutvustab Kertti hinnale Tallinna kaamera kestri uut hooaega. Aapo Ilves räägib täna õhtul Mustpeade majas aset leidvast Kalevala runo võistulaulmisest ja loodegi Kerstin. Saate lõpus kuulete muusikauudiseid maailmast Priit Kuuse vahendusel. Mina olen toimetaja Karin kopra ja soovin teile head kuulamist. 10.-st kuni 12. septembrini toimub Tallinnas Eesti plokkflöödifestival, mis on seni suurim plokkflöödimängijate kokkutulek Eestis. Festivali korraldajaks on Eesti plokkflöödiühing. Erta Estonia ehk Euroopa plokkflöödi, ettevõtjate assotsiatsiooni Eesti haru ning Eesti kontsertkavas on kuus kontserti. Toimuvad ka meistriklasside loengud, kus põhiraskuse võtavad enda kanda nimekad külalisesinejad. Festivali kunstilised juhid on reetsu ja Taavi Mati Sutt. Tivoli on võib-olla vaja sellepärast, et plokkflööt on viimasel ajal muusikaõpetuses järjest nagu kosunud, eriti kui me mõtleme õpetusest arvulist poolt, kas sisu on alati järgi tulnud, selles ei saa päris nii veendunud olla see festival. Loomulikult nagu üks festival ka ei keskendu sugugi mitte ainult õpitubadele, vaid siin pakutakse ka kontserte, sellepärast kontserdi kaudu saab puudutatud palju suurem osa publikust ja mis siis saaks ühele pillile olla nagu parem reklaam kui tema tutvustamise sellises reaalses kontsertsituatsioonis. Tava on seatud nõnda, et puudutatud saavuta selle pilli väga erinevad tahud. Ja meie külalised on mitmelt poolt Euroopast, Hollandist, Inglismaalt, Austriast, Saksamaalt, Prantsusmaalt ja mõistagi see muusika, mis nad endaga kaasa toovad, on päris erinev. Plokkflöödirepertuaari üheks põhiosaks on kahtlemata varajane muusika. Ja seda on pakkunud väga erinevad ajastud meile suures koguses sellist kvaliteetmuusikat ja selle kõrval loomulikult ei ole pilli unustanud ka meie kaasaegsed heliloojad ja sealhulgas isegi mitte Eesti omad. Nii et, et meil on väga hea meel öelda, et kalla kontserdi esimene pool on pühendatud täielikult eestiplokkflöödimuusikale ja autoriteks Arvo Pärt ja tuleb ka ettekandele Erkki-Sven Tüüri noorpõlveteos, mis ta on pühendanud oma õpetajale Kaljo vestile. Ma loodan, et see on lugu teistsuguses ettekandes. Uue loo on kirjutanud Jaan Rääts sooloplokkflöödi ja tuleb ettekandele ka Robert Jürjendali trio kolmele plokkflöödilepp. Kontserdi teises pooles pakuvad külalised oma maa kaasaegset plokkflöödimuusikat. Kontserdi lõpetab lausa blokleid orkester, sest Hollandi plokkflöödiõpetaja Rosalindi root on nuuks meie tublid plokkflöödiõpetajad ja õpilased kõik kokku mängima panna ja nii moodustub lausa bloklarid orkester, kus siis on kavas just sellised kaasaegsed palad Hollandist ja seda siis saab kuulata 11. septembril Mustpeade maja valges saalis kell 12 samal päeval siis kell seitse on on raekoja skaala kontsert, mis keskendub kaasaegsele bloksusi muusikal-le ja esimeses pooles lausa eesti omale. Festivali viimane päev. Ta on 12. september ja hommikukontserdi Mustpeade maja Olavi saalis pakub inglise duo Kathryn Bennet, Pieter Bauman ja nende kontsert kannab pealkirja flaizzafanssi ja omamoodi on see nagu festivalilgi ei ole keskendunud ainult ühele teemale võid. Kontserdil kuuleme teoseid renessansist kuni kaasajani ja festivali viimane kontsert toimub Niguliste kirikus, täpsemalt Antoniuse kabelis 12. septembril kell seitse lautid Itaalia kontserdi pealkiri ja mängib plokkflööti prantsuse päritoluga moosekant klärmishoon, keda saadavad Tiia ratas orelil ja Reinute klavessiin il. Lisaks kontsertidele toimuvad ka kursused. Kursused on üldjuhul see osa, mis võib-olla pisut selline spetsiifilisem pool mõeldud eeskätt õpetajatele ja tublimatele õpilastele. Samas kui me nüüd vaatame korraks kiiresti need teemad üle, siis me leiame neid, mis võiks laiemale kuulajaskonnale tõestiga huvi pakkuda. Nimelt Mustpeade majas, kursus 11. septembril kell kolm, mille pealkirja võiks tõlkida, keda barokk, emotsioonide tähestik, seda peab Hans marjagnais Austriast mulle väga meeldis tutvustus, mis ta saatis metsa mõeldud plokkflöödimängijatele, flöödimängijat, televiiuldajatele ja, ja muidu muusikahuvilistele, kellele meeldib barokkmuusika ja neile, kellele see veel ei meeldinud. 11. septembril. Täpselt samal kellaajal kell kolm peale lõunat on Rosa linde ametis meie õpilastega ja teeb nendest sellise uhke plokkflöödiorkestri festivali. Viimasel päeval pakub Tallinna Pedagoogikaülikooli kultuuriteaduskonna hoones laial tänaval seal lai tänav 13 lahtisi tunde väga suurte kogemustega plokkflöödiõpetaja mängijaga. Paldrikteerinberg. 12. septembril 15 30 on Pedagoogilise Instituudi kultuuriteaduskonna hoones lai 13 Gudrun Hayentsi. Töötuba kannab pealkirja mängija lust plokkflöödi kalt sest algõpetusplokkflöödi see on nagu igal pillil hästi tähtis. Sülgaja uuel hooajal algavad Eestimaa eri paikades kaks uut kontserdisarja meistrite akadeemia ja hingemuusika korraldajateks Pille Lille muusikute toetusfond ning mittetulundusühing muusikute täiendõppekeskus koostöös linnavalitsustega Tartu Ülikooli ja Eesti kirikutega. Mitmel rindel tegutseva artisti Pille Lille sain telefonile tema teekonnal ühest muusikaasutusest teise. Pille Lill, mis on nende kahe uue sarja eesmärk? Need kaks sari on loodud selleks, et lihtsalt veel täiendada meie muusikaelu ilusate kontsertide näol ja põhiliselt siis ka muidugi selleks, et viia muusikat ikkagi välja suuremates keskustes, see on siis just hingemuusikasarja. Niisugune põhirõhk on sellele pandud ja meistrit akadeemial siis loodud Tartu Ülikooli üliõpilaste jaoks Tartus Viljandis. Samamoodi siis Viljandi akadeemia üliõpilaste jaoks on planeeritud viiese Saariga Narva ja loodame, käivitame sellise sarjaga veel Tallinnas. Hingemuusika, millest selline nimi on tulnud? Minu arvates on klassikaline muusika just nimelt muusika mis viib sõnumi hingest hinge, nii et sellest sai see pealkiri, see tähendab siis seda, et muusik annab oma hingejõu läbi muusika edasi kuulajale. Kui sageli hakkavad toimuma kontserdid? Kontserdid kõikides kohtades, kuhu kontsertsarjad on planeeritud, toimuvad igal kuul üks kontsert ja traditsiooniliselt püüan. Püüame selle asja siis seada nii, et see üks kontsert saaks toimuma iga kord ühel ja samal nädalapäeval näiteks Tapa kirikus. Hingemuusika saab toimuma siis iga kuu teisel laupäeval kell neli. Kes hakkavad esinema akadeemia-sarjas, on mul väga hea meel, et. Nõusoleku tõesti meie praegused Eesti parimad tipptegijad nagu professorid Peep Lassmann, Ivari Ilja, Marje Lohuaru, Mari Tampere, kõrvuti nendega väga palju veel hulgaliselt tippmuusikuid, Ivo Sillamaa, Kai Ratassepp ja nii edasi ja nii edasi ja hingemuusikasarjas loomulikult ka võimalusel kõik tipud, kuid siis väga palju ka niisuguseid noori tegijaid, keda võib-olla veel me ei tea. See, aga need, keda me teame, kuid kes on nõustunud meil siis esinema. Milliseid kontserdikavu on oodata? Kavad on väga erinevad ja oleme andnud. Võimaluse interpreetide siis esitada just seda, mis on neile hingelähedane. Et see sõnum saaks olema nii sügav kui võimalik kuulajateni Siimisel. Ja ei ole tehtud erilisi kavade piiranguid. Kas te ise ka üles astute? Avakontserditel ainult ja need on sarja avakontserdil siis, mis toimuvad nüüd Üheteistkümnendal septembril Tapa kirikus kell neli avakontsert Tartu Ülikooli aulas toimub 15. septembril kell seitse ja Viljandi Pauluse kirikus 22. septembril kell kuus algusega ja nendel kontsertfirma tõesti astun ka ise üles, kuid see on ka minu minupoolne, ilmselt viimane ülesastumine sarjas. Kasutan siinkohal juhust ja küsin, mida tõotab algav hooaeg teile kui ooperisolistile? Oi, see on väga põnev hooaeg ja mul on tõesti väga palju huvitavaid asju ees. Kõigepealt kohe tuleb nüüd Iida projekt, kus ka siis Eesti koosseisul on võimalus üles astuda. Oktoobrikuus kevade poole tuleb Tosca, etendus on siis mis puudutab ooper, tööd. Aga kontserte loomulikult üle Eesti on ikka siin-seal. Kontserdisari hingemuusika saab toimuma Eesti erinevates kirikutes. Kogu piletitulu jääb koguduste toetuseks. Hingemuusika avakontsert on täna Tapa Jakobi kirikus, kell 16. Esinevad Peeter Paemurru, Pille Lill ja maris hoidekivi Kaufmann. Kavas Erkki-Sven Tüür, Kuldar Sink ja Martšella meistrit akadeemia-sarja avakontserdid toimuvad Tartu Ülikooli aulas kolmapäeval kell 19 ning Viljandi Pauluse kirikus 22. septembril kell 18. Esinevad Pille Lill, Marje Lohuaru ja Peeter Paemurru ning kavas on romantikud ja Eesti heliloojate muusika, hingemuusika ja meistrite akadeemia. Kontserdisarjade patrooniks on Eesti vabariigi president Arnold Rüütel. Praegu on hooaegade alguse aeg ja uut hooaega alustab ka Kadrioru lossi pühapäevaõhtune kontserdisari. Akadeemiline kammermuusika. Teisipäeval toimus pressikonverents, kus ajakirjanikud said ülevaate sügishooaja plaanidest pressikonverentsi läbi kontserdisarja produtsent Liina Fjuk. Tegemist on kontserdisarjaga, mis siiamaani on toimunud Kadrioru lossis ja praegu ka veel jätkab seal sama tavaliselt kaks korda kuus, välja arvatud need hooaja avakuul ja meie kohtumise avasõnad, ütleks tegelikult hoopis Eesti interpreetide liidu juhatuse esimees Marje Lohuaru. Kuna tegemist on sarjaga, mille asutas ja viib läbi Eesti interpreetide liit Marje Lohuaru rääkis Eesti Interpreetide Liidu eesmärkidest. Jälle kontsentreerunud oma tegevuse kolme valdkonda ja need on siis eelkõige kontserttegevust nii meil kui ka välismaal ja samuti ka vastavad vajalikele vaatleb tegevuse arendamiseks nüüdisaja ka nende tingimuste loomine, milleks üheks on kindlasti ka meie andmebaas ja kodulehekülg. Mind rõõmustab eriti see ellu liikmeskonna hulgas on väga palju noori ja tõesti, igal aastal oleme rõõmuga tõdeda, et jälle on keegi eesti kuusik, poitub esimese, teise, kolmanda auhinnalise preemia. Ja häda on selles noored linnade arengukava. Akadeemilise kammermuusika kontsertidel on uus kellaaeg ning veel nii mõndagi uut. Liina Fjuk. Nüüdsest peale algavad kontserdid kell 18 pühapäeviti ja see läheb vahele nüüd tund aega, mil muuseum on suletud ja sai siis mõeldud, et mis selle tunniga peale hakata, kui inimesed käsi tahavad minna muuseumisse, kui kontserdile toobri hakkavad toimuv seal kontserdi piletiostjatele ekskursioonid muuseumisse, sest 18. septembril avab muuseum oma uue näituse Madalmaade kunstist ja teine idee, mis nüüd juba septembrist läheb, siis käiku on see, et muuseumi kohvikus kõlab klassikaline muusika. Kusjuures mitte lihtsalt ei kõlavaid, see tuleb raadiost, siis meil on kokkulepe, et kohviku raadio keeratakse klassikaraadio lainele, kes juhuslikult on viiest kuueni. Saade nimega Dakarto. Tiia Teder rääkis klassikaraadio ja akadeemilise kammermuusika koostööst ning Eesti interpreetide mängu salvestamisest. See on tõesti väga tore, et on olemas üks kohvikust, kaapo kõlab, tegelikult mulle meeldiks, kui neid kohvikuid oleks rohkem. Ja see ongi mõeldud nagu sissejuhatuseks klassikalise muusika võlumaailm. Samuti on mul väga hea meel, et interpreetide liidu kontserdisarja meie esimest hooaega nüüd kanname üle ja salvestame mitte küll kõiki kontserte, vaid valikut nendest. Jäädvustame need professionaalsel moel. Vähendame kuulajatele otseülekandes. Samuti jätkab Eesti raadiointerpreetide lindistamist tänavu aastal võime uhkeldada sellega, et üle paljude aastate Me oleme lindistanud eesti nüüdismuusikat. 70 minutit ERSO esituses on, see on ennekuulmatu suur töö, mis õnnestus tänavu teha. Ja plaanis on pakkuda Eesti muusikute kunsti väljaspool Eestit euroraadiosarjades ja lähim selline suurejooneline üritus on 18. Oktoober, kus on nüüd ansambli kontserti otseülekanne 20-sse välisriiki. Eesti interpreet Aare-Paul Lattik rääkis, et esmakordselt Eestis võib akadeemilise kammermuusika kontserdil kuulata harmooniumile loodud muusikat. Orelilugude eessõnas on, tulite poolt märgitud, et seda muusikat võib mängida, esitada ka harmoonia Mil ja tõepoolest lood on kirjutatud niimoodi, et seal ilma suure raskusteta võib, võitis pedaali partii demonaalit, siis ma mõtlesin, et mikspärast ei võiks seda muusikat ka harmoonia Mil proovida. Marje Lohuaru mitmendat aastat toimub juba akadeemiline kammermuusika, see toimub aastast 2001, nii et praegu siis avame juba viienda hooaja ja selle aja jooksul on meil esinenud üle 100 eesti interpreedi. Juba. Muidugi tahaksin kohe öelda, et arvud pole siin küll kõige tähtsamad, tähtsam on ikkagi see kvaliteet. Ja veel kord teadmiseks, et Eesti Interpreetide Liidu Kadrioru kontsert sarjas saavad esinejad, aga mitte Eesti interpreetide liidu liikmed. Et oluliseks on ikkagi see kvaliteet, kontserdi kvaliteet. Ja muidugi ma arvan, et see võiks olla ka neile stiimuliks saada meie liidu liikmeks. Kuidas toimub kavade ja interpreetide valik sellesse? Jah, see on tõesti omamoodi demokraatlikult välja kujunenud nii et interpreedid esitavad oma kavadne, kuulutame need välja ja kõige põnevam moment on siis, kui nad kõik saabuvad, see annab täieliku pildi eesti interpreetide, mida nad teevad, millised on nende suundumused nende hulgast võib leida väga huvitavaid kavu. Ja siis tuleb kokku juhatus. Meil on väga töökindel juhatus koosneb väga erinevatest persoonidest isiksustest ja siis me konsensuslikult alusel otsustame, kes saavad kontserti, kes ei saa kontserti ja me püüame ka siiski sellel sarjal nagu säilitada mingisugust oma nägu. Aga see ei ole meil praegu põhieesmärk, põhieesmärk on ikkagi selle kontserdi kvaliteet ja esineja professionaalsus kõrgemal tasemel. Aga miks just akadeemiline kammermuusika, kas see nimi tundub kuidagi suur ja hirmuäratav, on ju palju selliseid kavasid, mis ei ole nii väga akadeemilised olnud ja no võib-olla akadeemilisest on isegi nüüd aastate vältel nägu vähemaks jäänud ja mind kui Muusikaakadeemia esindaja, et ikkagi akadeemilises üldsegi ei hirmuta ega ei kummita kuskil, see sai otsustatud niimoodi ka aastal 2001 ja ma arvan, et selles otsuses mängis ka oma rolli see koht, kus kohal need kontserdid toimuvad, nad toimuvad Kadrioru lossis võib-olla et iga muusika sinna kõige paremini ei sobigi väga selges keskkonnas ja teisalt muidugi ka see traditsiooni taaselustamine kunagi olid seal Tallinna konservatooriumi õppejõudude kontserdisarjad. Meil oli kujunenud välja oma publik, need olid väga popule saarlased ja seoses teatavate asjaoludega. Muuseum oli remondis, et kontserdi see kontsertsari nagu katkes ja interpreetide liidul muidugi noh, ta oli väga seotud kõik see otsus, et miks me ei või seda jätkata. Ma mäletan, omal ajal olid ju suured mängiti Beethoveni 10 sonaati viiulile ja klaverile ja Brahmsi sonaadi tulid suured sarjad, nii et ma ütleksin, võimleme kunagi jõuame ka niisuguste Saariudeni. Aga praegu on ikkagi nii huvitav see eesti interpreetide seltskond minu jaoks, et mängitakse ja niivõrd erinevaid ka või on niivõrd palju erinevaid vaatenurki, et las ta praegu olla praegu sellisena, nagu ta on, dünaamiline, arenev, samas ka akadeemiline, mis on teie jaoks kõige põnevamad kavad või ma ei oska praegu nii täpselt öelda oma eelistusi, sellepärast et kui ma lähen kontserdile ja nagu ma tänagi kuulsin, mida pakkus välja Aare-Paul Lattik on see minu jaoks kahtlematult väga huvitav kontsert, ma kindlasti lähen sellele kontserdile. Samuti on Eestil klassikalise muusika varasalves niivõrd palju avastamata. Tooksin siin esile kas või Eesti laululoomingu vokaallooming, see on, ma ütleksin, kõrgemal tasemel, võrreldav põhjamaadega, pärase laulu loominguga. Kas publiku huvi on olnud siiani piisab? Me oleme selle nimel töötanud ekskontsert Te ei koosne ju ainult esinejast, vaid ta on ikkagi publiku kuulaja ja esineja koostöö. Nimetaksin seda niimoodi. Ja me oleme teinud palju jõupingutusi oma ima kuuendamisele. Me oleme läbi viinud publiku uuringut. Me oleme uuendanud endale reklaamistrateegiat, meil on retsensioonid iga kontserdi kohta praegu Toomas Velmet kirjutab. Ja ma arvan, et kõik see kompleksi pidev väljaarendamine tasakaalustatud moel on siiski kõige olulisem asi. Suur tänu, jõudu. Sarja akadeemiline kammermuusika esimesed kaks kontserti annab Irina haarenkova, kes tegi Eesti muusikamaailmale rõõmu aprillikuus, võites hispaania pianistide konkursi preemiahügieen ja hiljem sel suvel saavutas ta kolmanda koha klavessiini ja haamerklaverimängijate konkursil pianoforte Briges. Sel pühapäeval, 12. septembril mängib ta klaveril. Järgmine kontsert, kolmandal oktoobril on klavessiin il. Pühapäevase kontserdikava esimene teos on Mozarti C-duur sonaat, mida ta esitas ka võidetud Hispaania konkursil. Telefoniintervjuus rääkis ta Mozarti sonaadist selliste sõnadega. Ta on tegelikult väga kuulus lugu, aga ta on lihtsalt nii ilus lugu, et seda on alati hea mängida. Ma ei oska muud öelda. Irina Sahharenkova pühapäevasel kontserdil kõlavad ka Beethoveni paga tellid oopus 33, mida ta mängis hiljuti prüges konkursil haamerklaveril. Beethoven impoga telle ma tegelikult ei oleks hakanud õppima, aga see oli prügikonkursikavas ja ma pidin seda pianoforte õppima ja see lugu hakkas mulle väga meeldima, see tsükkel minu arust, et mängid seda sellel õigel pillil, see väga rikastab seda, kuidas tavaliselt klaveril mängib. Irina Sahha arenkova kontserdi kolmas ja kõige pikem teos on Robert Schumanni tsükkel Graysleriana. Schumanni Sepresseljan on teine suurvormide mosoonist mängin, aga mulle lihtsalt see teos meeldib, aga seal on nii palju püütud öelda. Minu arust lihtsalt on huvitav mängida. Sel pühapäeval Kadrioru lossis kell 18 algava Irina Sahharenkova kontserdi kannab üle ka klassikaraadio Teater Vanemuine. Kolmapäeval toimub Tartus Vanemuise kontserdimajas hooaja avakontsert, Vanemuise sümfoonia, orkestri ees seisab esimest korda uus peadirigent Hendrik Vestmann, kes alates septembrist on Vanemuise teatri muusikajuht. Hoolimata pingelises proovigraafikust nõustus noor dirigent klassikaraadio jaoks veidi aega näpistama ja telefoni teel intervjuu andma. Hendrik restoran. Mida tähendab sulle see, et sind valiti Vanemuise muusikajuhi kohale? No see tähendab mulle palju juba sellepärast, et on võimalus oma õpinguid, mis Saksamaal oli ja kõik neid oskusi, mida ma sain Heidelbergi linnateatris neid rakendada Eesti huvides ja ei, peadirigendikoht on loomulikult väga vastutusrikas koht, aga samas väga meeldiv on võimalik oma ideid teostada. Tutvusta kuulajatele paari lausega oma õpinguteed. Ma lõpetasin koorijuhina Eesti Muusikaakadeemia ja samuti orkestrijuhina ning Karlsruhe muusikakõrgkoolis magistridiplomi, nii et seal ma õppisin kaks aastat professor Volstiiterhausseldi juures. Nii et aastal 2002 lõpetasime Karlsruhe muusikakõrgkooli ja selle järel asusin Haenel Berg linnateatrisse tööle. Kas sa oskad veel esile tuua mõne õppejõu, kes on siin väga mõjutanud? Oi, mul on olnud ju palju õppejõudusid, aga ma pean ütlema, et mul on olnud väga palju õnne õppejõududega et juba minu esimene koorijuhtimise jõud, Eda kõrge mägi, kes pani ju kõigele sellele alusel, et esimene õpetaja on alati kõige tähtsam. Aga loomulikult on mind palju aidanud ka Ants Üleoja, kes lõpetas Muusikaakadeemia ja Toomas kapten ja väga suur abi on olnud Mulleri klassist, kelle kursusel Ma olen Tallinnas käinud ja kellega meil on väga tihe kontakt ka praegu. Sa oled juba juhatanud päris mitmeid orkestreid. Milliseid ja kuidas need üksteisest erinevad? Ma olen juhatanud, ütleme orkestreid Eestis mitmeid, aga Saksamaal ka väga palju orkestreid, nagu näiteks Paanbaadeni, Filharmoonikute, Halled, Filharmoonikute Rostocki ja Bonnis ja mujal, et eks nad erinevad selles suhtes, et noh, kõigepealt oma suuruse poolest ja ka mõnikord kvaliteedi poolest, kuigi Saksamaal ma pean ütlema orkestrite tasemel väga kõrge ja selles suhtes erinevusi ei olegi vast nii suur, vähemalt mitte nendes, kus mina olen olnud. Et mul on õnne olnud ikkagi väga heade orkestrite Saksamaal. Ja samuti olen juhatanud Tampere Filharmoonikute, kes on kõrgel tasemel, et selles suhtes ütleme just mis Saksamaa mulle väga meeldib, et nende kindlasti on suhtumine, on igal pool maksimaalselt professionaalne ja töödelt ühele dirigendile väga palju rõõmu. Kes saab heade orkestrite ka tegeleda. Võrdle veel veidi saksa, eesti muusikute professionaalsuse taset, et kas Vanemuise lastel on palju Heidelberg lastelt õppida või võiks ka vastupidi olla. See on ka vastupidi, kuna ma olen praegu ei orkestriga töötanud ainult praktiliselt ju 10 päeva et siis on mul seda raske öelda, et ma nüüd nael küll seda tööprotsessi kiirust ja kõike võib-olla saksa orkestrites on lihtsalt, kodutöö on võib-olla veidi kiirem, et kui tullakse proovi, et siis on kõik partiid maksimaalselt selged ja aga teistpidi on vot Eri Klas on ühes intervjuus Tampere ühele ajalehele öelnud, et kõige arrogantsena muusikud on Saksamaal. Noh, teatud määral on selles õigus, kuna nad on oma positsioonid kindlustatud, sest neil on lepingud elu lõpuni ja seal tekib see, ütleme rahulolu, aga võib-olla natuke motivatsioonipuudus. Et igal asjal on oma head ja vead väga palju, mida ma õppisin ja millega ma Saksamaal teataks, tegelased, millega Saksa noored dirigendid alustavad, on töölauljatega töösolistidega, ET partiide õppimine ja nii-öelda näha seda teatri sisemist poolt ja siis kasvamas likvideerida. Ja kuna ma juhatasin ka palju väga palju kontserte Saksamaal, siis ma nii-öelda liikus liiga palju ringi. Aga teate, et ma sain just niisuguse, kuidas saab öelda selle käsitöö õppimise endale maksimaalselt selgeks ja kadis etendati juhatada. Nüüd Vanemuises esimese ooperilavastusena välja. Ma tahan pater flai tuua välja mõned olulisemad momendid, mida sa muusikalise juhina selles luua tahad. Pastaks lai on muidugi üks raskemaid oopereid on üks ilusamaid oopereid, aga samas raskemaid Putšiini ju ise armastad seda ooperit kõige rohkem oma teost, sest ja mille pärast, kuna see on väga detailirikas ooper. Intiimne ja samas väga dramaatiline ooper. Kuid selles on väga-väga palju ilu ja just mis on kõige suurem minu töö, et tuua välja kõik need nüansid, väiksemadki detailid muusikas ja ainult orkestri kõla värvis lauljatel nende tämbriga ja, ja selle emotsiooniga ja kõigega ja loomulikult sellepärast vangi ooperidirigent on tähtis on tööl lauljatega ja ma olen nagu üritanud just nimelt teda siini meloodiliselt seda hingustes laulmisest kõik väljatulek ja mis tuleb siga ooperiga muidugi töögapalantiga orkester ei, ei vastaks lauljaid vastsele ooperi juures kõige suurem on just see detaili töö ja selle õige Putšiini kõla saavutamine. Ja ma tahan, patriarh esietendus on. See on 24. septembril Vanemuise väikeses majas. Räägime paar sõna eelseisvast avakontserdist, et kuidas toimus kava valik ja kas sa oled neid teoseid enne juhatanud? Vabavalikul Ma lähtusin just sellest, et kuna ta on pidulik avakontsert, et siis meil oleks tramm, mis oleks võib-olla veidi suurejoonelisemalt, samas oleks ka pidulik ja samas ka mitmekülgne. Ja siis kuna ma mõtlesin, et ma tulen ju Saksamaal, et siis ma valisin saksa romantilise kava. Wagneri Nürnbergi meisterlauljad, avamäng, mis on väga ilus pidulik avamäng, sobib meie koostöö alguseks suurepäraselt ja sellele kõrvale Schumanni klaverikontsert, mida ka üllataval kombel Saksamaal mängitakse suhteliselt vähem kui teisi klaverikontsert. Et ta on kammerlikum ja ta lift maaklerile suurele võimsale Vaarnerile kõrvale kammerlik Suumann on väga põnev ja mind ka see paelused vaagnale, kumb on, ei olnud just kõige suuremat sinasõbrad oma elus, et neid ühest kontserdi poolest nüüd kokku viia. Et nii-öelda omamoodi lepitada. Ja samuti on mul hea meel, et õnnestus leida austerlane, pianist Frankfurt naaber, kes on spetsialist, on mänginud kõik Schumanni klaveriteosed juba CD-dele ja kes on väga hea pianist ka, samuti just sellest Saksamaa ja haka piirkonnast tuua solist. Ja teises pooles Me mängime prantsuse esimest sümfooniat ja just ka lähtusin sellest, et mille neljas osa on ka väga pidulik sümnelik, et ma usun, et seal tekitab niisuguse kena kontaktsuse sellele kontserdile vaagnerid ja Schumanni need teosed. Ma ei ole veel juhatanud ja praans esimest sümfooniat olema juhatanud. Ühel meistrikordadel oli 2000. aastal, kui ma alles alustasin, magistriõpinguid kartulist sooritama. Et see on minule ka suhteliselt uudne kava selles suhtes ka kõva pähkel, aga eks me niimoodi selle läbi areneda. Seekord juhatajad, Nürnbergi meister olid avamängu. Kas sa kujutad ette, et seisad dirigendipuldis ja Vanemuise laval võiks tulla ettekandele tervese Wagneri ooper kunagi? No ütleme, nürnbergi meestelaulu, ütleme orkestri seda nii hull ei olegi, sellepärast et seal ei olegi üle jõu käiv Suurorkest, see ei ole nagu Straussi orkester või mõned hilisemad ooperid laameril. Küll on aga väga suur lauljate koosseis, see on tõesti tohutult palju lauljate roll, et selles suhtes seda ooperit tervikuna tuua. See on väga suur tööd. Kuigi mul on üks Favel ooper mõttes, võib-olla õnnestub seda mõne lähima aasta jooksul Tartud lavale tuua. Aga eks näis, kuidas need plaanid on. Millise tundega astud kolmapäeval Vanemuise orkestrit? Praegu on ju see kõige kõvem tööprotsess, just nendel päevadel on kõige viletsamad proovid ja enne tuleb teisipäeval siis kui on juba meil peaproov, et siis saab selle õige tunde, et kas tuleb unes või tuleb rahulik, aga ma lähen selles suhtes väga optimistlikult ja, ja ma usun, et see tuleb ja olen kindel, et see tuleb väga sümpaatne ja meeldiv. Suur tänu, Hendrik Vestmann ja palju muusikalisi kordaminekuid Vanemuise teatri orkestriaugus ja kontserdidirigendipuldis, samuti. Eesti riiklik sümfooniaorkester avab hooaja seitsmeteistkümnendal septembril Estonia kontserdisaalis. Solistid on karismat hiline viiuldaja Viviani Haagner Saksamaalt ja rahvusvaheliste konkursside võitjad, tšellist Jan Erik Gustakson Soomest. Dirigeerib maestro Nikolai Aleksejev. Kõlavat Brahms ja Šostakovitši. Seitsmeteistkümnendal septembril toimuvat Eesti riikliku sümfooniaorkestri avakontserti tutvustab Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri direktor Andres Siitan. See hooaeg hakkab nad peale ja kuigi orkester peale suvepuhkust on juba päris mitu nädalat töötanud on ametlik hooaja avamine statsionaaris tõepoolest eeloleval reedel, seitsmeteistkümnendal septembril kell seitse nagu ikka ja Estonia kontserdisaalis, nagu ikka. Alustame kontserti Veljo Tormise avamänguga number kaks, siis kõlab esimeses pooles veel Johannes Brahmsi topeltkontsert viiulile ja tšellole ning teisest poolest mitri Šostakovitši 15-st sümfoonia prantsi. Topeltkontserti ei mängita Eestis eriti tihti ja sellel on üks väga selge põhjus, miks seda väga tihti ei mängita. Nimelt vajab see kontsert kahte erakordselt head solisti. Seal oli see kontsert kirjutatud Ramsi aegsele ühele kõige kuulsamale viiuldaja-le Joosep Joachinile ning tšellopartiid mängis esiettekandel Roberta Hausman. Seekord on meil solistideks palutud Vivienne Haagner Saksamaalt ja Janne rikkustaps on Soomest. Kui Viviani Haagneri nimi ei ole Eesti publikule eriti tuntud, siis piisab ilmselt sellest, kui ma annan pisikese loetelu nendest orkestrites ja dirigentidest, kellega vihane Haagner koos on töötanud. Nimelt see on vihane Haagner seisnud solistina niisugust torkinud meistrite ees nagu Berliini Filharmoonikute, Iisraeli Filharmoonikute, Hamburgi filharmoonia orkester, Nord-Deutsche runud funki orkester, Tšehhi Filharmoonikute ning kindlasti ütleb hotell ja palju ka Antonio Stradivariuse nimi. Nimelt mängib Vivian Haagner Stradivariuse poolt valmistatud viiuliga see bilansi ehitatud 1700 seitsmeteistkümnendal aastal. Jan Erik Gustav soni nimi on meie publikule juba natukene tuntum daam paaril korral Eestis mänginud solistina. ERSO kanda varem esitanud Schumanni tšellokontserti. Janne rikkustabson on pidev külaline maailma tipporkestrite ees nagu London Symphony Orchestra, Viini kammerorkester, Camera Avanti Amadeus Tseenberookestra, Helsingi linnaorkester ja palju paljud teised. Võib julgelt öelda, et tuleb üks suurepärane ettekanne Šostakovitši 15-st sümfoonia on jah loodud, et 71. aastal ehk siis neli aastat enne helilooja surma. Eks ta on helilooja ja jaoks üks viimaseid üks olulisemaid teoseid ning mõnes mõttes ka kokku võtta kogu Šostakovitši eluteest kui ka väga filosoofilise teosena. Võib öelda, et ta on üldse jutustus inimese kui niisuguse elude eest kus pöördutakse jälle tagasi algusesse. Lapsepõlve käib läbi kogu elu areng sellest sümfooniast. Dirigendipuldis on reedel Nikolai Aleksejev, kas teda on võimalus veel hooaja jooksul näha? ERSO-s siin sügishooajakavas seda väga palju ei näinud. Tõepoolest, sellel hooajal saab olema niimoodi, et sügishooajal juhatab Nikolai Aleksejev orkestrit vaid üks kord. Selle eest saab meil olema hästi tihe koostöö. Kevadhooajal. Eesti riikliku sümfooniaorkestri sügishooaja plaane tutvustame järgmisel nädala heligajas, aga reedel, seitsmeteistkümnendal septembril teeb Eesti riikliku sümfooniaorkestri avakontserdist ülekande klassikaraadio algusega kell 19. Tallinna filharmoonia direktor Jüri Leiten milliseks kujuneb Tallinna filharmoonia hooaeg, alustab ta koostöös Eesti kontserdiga ja annate ühise avakontserdi. Jah, järgmine nädal on meie ühine avakontsert, mis tähistab mitte ainult meie mõlemad hooaja algust vaid Tallinna filharmoonia puhul tähendab see ka 10. hooaja algust ja meie hooaeg ilmselt väljendubki, seda mõnes mõttes, et kuhu me oleme 10 aastaga jõudnud. Kui nüüd rääkida meie hooajast, siis me oleme tulnud siis 2004 2005 välja mitme uue nimetusega, võiks isegi öelda uue tootega. Ja kõrvuti sellega, et meie põhiline kollektiiv, Tallinna kammerorkester on kogu aeg väga hõivatud ja väga töös. Hetkel viibivad nad koos Tõnu Kaljuste ka ja Eesti filharmoonia kammerkooriga Itaalias Torino festivalil kõrvades ja et meie orkestrikoormus on väga suur, on meil Tallinna filharmoonias ikkagi väga palju muid ideid nagu diplomaatilised noodid. Väga eriskummaline kammermuusika sari, kus me oleme presenteerinud väga laias skaala muusikat igalt poolt maailmast. Siis samuti jätkame me omi džässikontserte ja meie džässorkestri lipule. Estonian Dream Bigbänd on samuti viimasel ajal väga aktiivne olnud. Äsja tulime just Moskva džässfestivalilt ja siis oleme ka käed löönud näiteks toomkirikuga toomfestivali ühiskorraldamises ja samuti on järgmisel hooajal, kui nüüd nendest toodetest veel rääkida, siis on ees küllaltki suur projekt koostöös Kaljuste ja tema poolt loodud mittetulundusühinguga Lootsi koda ja see projekt kannab pealkirja Nargen Opera. 10. hooaja puhul Tallinna filharmoonia juurutas sellise toreda ja uhke nimega sarja ravissima, mis tähendab seda, et eeloleval hooajal on külla oodata selliseid nimesid muusikamaailmast nagu Gidon kreem. Lülitasime ka Kalle Randalu, kes esitab selle loo ajal koos eri Klasiga kõik Beethoveni klaverikontserdid, ühesõnaga kordab oma 10 aasta tagust kangelastegu siis veel sellest ravissima sarjas sellised nimed nagu Daniel riskin vioolakunstnik, kellest me loodame väga palju huvitavat ja kasulikku just Tallinna kammerorkestri ja sest väga hea vioola mängu on Daniel, riskin nõrga suurepärane dirigent siis Jari Valo Soomest viiuldaja, kes astub üles koos joa kangasega ja väga tuntud tšellokunstnik Ardo Nooras, kes astub üles siis Andres Mustoneniga nii-ütelda. Laias laastus, ma usun, on väga palju huvitavad, väga palju heal tasemel muusikat ja just selles provissima sarjas. Ma tahaksin toonitada, et Me oleme pöördunud just nagu selliste väga heade nimede poole et tuua lihtsalt väga head esitust. Eestimaal. Avakontserdile olete kutsunud Läti Raadio koori ja Bella andamidovitši? Jah, see on meie kunstilise juhi eriklassi valik ja ma arvan, et see on väga huvitav et selline ikkagi legend nagu pelada Vidovitš avab meie ja ka Eesti kontserdihooaja šopääni esimese klaverikontserdiga siis veel avakontserdist rääkides esitame seal Putšiini Messa trikoloori teate, kus solistideks on siis väga noored ja väga perspektiivikad solistid Janno Oja tenor ja Aleksandr Mihhailov bariton ja meil ikka kõrvuti klassikalise muusikaga teised stiilid, esindatud toimub 22. septembril Modern Foxi 20. sünnipäev, kontsert 24. septembril ootamegi külla Gidon Kremer, Kremerata Balticat. 27. septembril, aga ta on selline väga tõsine kontsert Kaarli kirikus õhtul kus me esitame koos Tõnu Kaljuste ja muuseas nüüd ka uue kollektiivi Nargen Opera kooriga. Cyrillus Kreegi reekviemi ja kontsert on pühendatud 10 aasta möödumisele parvlaev Estonia hukkumisest. See kontsert toimub koostöös Tallinna linnavalitsuse ja Memento oma aega. Ootame kõiki kontserdile ja. Ja loodame väga head koostööd ka sellel hooajal. Eesti raadio. Kaja põlves meieni on jõudnud info, et täna õhtul toimub Tallinnas Mustpeade majas Kalevala runo laulmise võistulaulmine. Toimub tõesti, laupäeval, 11. septembril Tallinnas Mustpeade majas Kalevala MM-nimeline üritus. Mis on siis pigem selline soomepõhine, seda kordade esimest korda toimub Eestimaa pinnal. Nagu nimigi ütleb, oleks nagu tegemist, nagu Kalevala maailmameistrivõistlustega ja Stad korraldaja Beckeniico Soomes tuntud fotograaf ja Karjala aktivist. Minu teada tal tekkis tee kunagi juba eelmisel sajandil, 90.-te alguses karjalasse heegeldas. Kui ta kuulis elusat sellist runolaulu traditsiooni ja mõtlen, et peaks kuidagi seda tutvustama, elus hoida. Ja need üsna pretensioonika nimega võistlused on siis toimunud aastast 95, siis oli esimest korda. Nad ei ole veel päris igal aastal toimunud, minu teada on olnud aastaseid vahesid ajad. Siiani on ta toimunud Soomes Espoos ja kui algselt oli üsna ainult selline Karjala runo põline üritus. Varem oldi rohkem selles meetrikas kinni. Hiljem juba viimasel ajal on läinud ta pigem rohkem juba runolaulu ideaalide väärtuste kandmise peale. Mina esinen ise sellel üritusel juba kolmandat korda, kaks korda olen Espoos käinud koos Olavi Ruitlane, kordan ka Kauksi Ülle ja Kivisildnik olnud. Juba 2002. aastal oli võetud kampaka põnevaid räppareid täieski ja toona sai lavalt kuulda ka lüüdi keelt. Lappi räpi, väga-väga fantastiline asi. Oposid ja kuskil 700 kilomeetrit Helsingist põhja poole resideerub noorte inimeste grupp ja minu teada tulevad ka Tallinnasse ja saan elamus näitab, et saab ugri keeles saab väga kiiresti kuulipildujalaadselt improviseerida. A capella oli toona seal ka, oli ka sellist Kalevala meetrikas sotsiaalset pluusi. Olid saami joigu ja väga-väga põnev kirju üritus, on ta alati olnud, et selliseid üritusi on väga tore aduda, meil pigem ei ole hetkel endal eriti midagi vastu panna, sestap soovitan kõigile, kes vähegi sisse mahuvad, vaatama, mis toimub. On see individuaalvõistlus või, või meeskonnavõistlus? Eelmine kord, kui ma käisin, siis ta oli nagu välja reklaamitud ratt versus runo mummud memmed, eks seekord vist glülitataksegi, jäta ta lihtsalt Soome Eesti maavõistluse muljet, aga pigem on see ikkagi individuaal. Ja mida see siis endast täpsemalt kujutab, seda saavad huvilised teada laupäeva õhtul kell kuus Tallinna Mustpeade majas. Üleeile alustas oma viimast hooaega Detroidi sümfooniaorkestri muusikadirektor ja peadirigendina maestro Neeme Järvi söönjärvile Detroidis 15. hooaeg ning on nüüd silmapaistvalt Afysseeritud kuni selle lõpuni juunis 2005 milli. Järvi juhatab oma praeguses ametis veel viimased 11 kontserti ja kuhu kutsuda osalema kõiki Järvide pere muusikud. Viimasesse kavasse tellitud ka uus teos, Erkki-Sven Tüürilt kontsert viiulile ja klarnetiorkestriga. Maailma esiettekannet Detroidis dirigeerib Paavo Järvi. Ent kaasmaalased on pidulikult esil ka nüüdses avakavas. See on Eesti rahvusmeeskoor, kes esineb Richard Straussi koori poeemi titaagessaitel päeva ajad ettekandel ning õhtu teises pooles veel Orphy karmid rannas koos Michigani Ülikooli kooriühingu kooriga kes Detroidi sümfooniaorkestri alalisi koostööpartnereid nii kontsertidel, raadistustel see meeldib, kas avakava, mis detroidi ja kogu Ameerikagi oludes harvaesinev ana kantakse ette koguni neljal korral. Neljapäeval, reedel, täna ja veel homme pärastlõunal algab Wagneri tan Hoysseri avamänguga. Nagu ikka kontsertide, nii ka meie rahvusmeeskoori, Ameerika reisi peasponsoreid, autokontsern Daimler Chrysler. Ning järgmise nädala reedel-laupäeval laulab meie Ram jubes Cincinnatis Paavo Järvi käe all sealses kavas Sibeliuse kuller kus teda reklaamitakse kui äsjast Grammy võitnud. Teadagi on kavad, eriti avaõhtuid, nii Detroidist, kus Cincinnatis alati salvestatud ning hiljem raadiolevis klassikakanalitesse üle ühendriikide. Nii et Neeme ja Paavo Järvi pingutus meie rahvusmeeskoori parimaks taastutvustamiseks Ameerika mandril läheb tõesti täie. Cincinnati sümfooniaorkestri hooaja avareklaamis, ei unustata esile toomast Paavo Järvi kui peadirigendi ja orkestri seni parimaks hinnatud koostööd firma tellark, Ravelli plaadina, tahvlist Chef loe ning boolero, mis nüüdseks rõhutaksin just Euroopas saanud kaks esileküündivad tunnustust prantsuse esindusplaadi, ajakirja diapasoon auhinna, diapasoon hoor ning pälvinud editor Choissi inglise plaadi kirjeldama grammofon. Ta laule, Arvo Pärdi sünnipäev ta lapsepõlvekodulinnas Rakveres lehvivad linna aukodaniku auks lipud. Ent kuulsal septembri festivalil Itaalias Torinos kestavad veel homseni Arvo Pärdi päevad. Pärdi nädal algas kuuendal septembril ning selle nelja esimest kontserti dirigeeris Tõnu Kaljuste. Esinemas nii Torino raadiorahvuslik sümfooniaorkester, Tallinna kammerorkester kui Eesti filharmoonia kammerkoor, mõlemad veel eilegi. Esinemised peamiselt Torinos, Filippo kirikus, aga kamaniano poose kloostris, kus näiteks kolmapäeval kõlas Kaljuste käe all ja meie filharmoonia kammerkooril kahel korral Pärdi suutsid, kel kalon pokaajanen. Ja täna siis juba viies kontsert. Nüüd sünnipäeval Paul Hillier juhatusel, jällegist saanudki lippos vokaal-instrumentaal ja oreliteoseid esitamas hiljard, ansambel Jakseeni ansambel ning organist Christopher Kammerkoor esitab pärast Torino eeloleval teisipäeval Peruusias ja neljapäeval Milanos veel Eestiski suvel tutvustatud kava Arvo Pärt ja varajane muusika. Torino festivali kunstiliseks juhtideks on auväärses eas helilooja Roman Vlaad ning muusika publitsist Entson restalju. Siis nemad olid esiplaanil kõrvuti meie Tõnu Kaljuste ega ka teisipäevases vestlusringis Arvo Pärdist, kus Enso restaniu tutvustas muuseas ka oma uut raamatut Arvo Pärdist. Loodame, et ülehomme Eestisse tagasi jõudev Tõnu Kaljuste toob selle raamatuga neile näha. Niisiis on raamatuid Pärdist olemas juba vähemasti inglise, saksa ja itaalia, aga mitte eesti keeles. Pühapäevase kammerkontserdiga lõppes järjekordne juba viies sibiielise festival Soomes Lahtis. Ent Sibeliuse orkestri loomingule keskenduv festival tutvustas seekord 19 ooperist maestro sellealasest loomingust. Lisaks uus valiksibeelise vähetuntud varajasi klaveriteoseid pianist folkigresbekilt, kes neist ühe allegreto avaliku maailma esiettekande tänavu kevadel isegi New Yorgist teinud. Silmatorkav oli publiku ja muusikaavalikkuse huvi festivali vastu, 1250 kohaline, uus Sibeliuse talu kuulajaid täis. Ja veel see, kui rohkelt oli kohale toodud rahvusvahelist pressi ainuüksi viinist nelja väljaande muusikali esindajaid veel Hollandist, haagist, Tokyost, Londonist mitmelt poolt Ameerika ühendriikidest. Paigas on juba ka järgmise aasta festivali sümfooniakontserdid. Sibeliuse sümfooniad kolmandat ringi nüüd koos orkestrilauludega ja need kõik Sibeliuse festivali peakorraldaja, lahtist sümfooniaorkestri poolt, peadirigent Haasma Danske juhatusel. Veel siit-sealt linnulennult täna maailma suurima orkestrimuusikafestivali BBC promenaadikontsertide lõpupäev Laslaythomsuse drooms. Alates 16.-st juulist tan Londoni kuninglikus Albert hoolis tehtud teoks enam kui 70 sümfooniakontserti. Neid kõiki otseülekandel BBC, raadio, kolmandas sealtkaudu ka maailma paljudes teisteski meediakanalites, ka meie klassikaraadios. Lisaks ka veel mõned kammerkontserdid. Üleeile esitas, saad flaris saanud William Christie juhatusel Sharpandžee reekviemi jättedi jõumi. Eile oli prom number 73 BBC filharmooniaorkestri peadirigent Jean Andrea. Noh, see Tagejal, solistiks Vene sopran, annan trepko. Täna prom number 74 last, naid nagu alati BBC sümfooniaorkestrid ja alati tema peadirigendi, nüüd siis taas ameeriklase Leonard Zlatkiniga. Kava lõpupooles rida Prikide traditsioonilisi kultuspalu. Lõpukontserti avamas noolsaki karneval, õhtusialiston, bariton Thomas Allen. Tähtis uue muusika festival. Noorte muusikaühingu Gaudeamus rahvusvaheline muusikanädal algas kuuendal septembril homme Amsterdamis. Peategelasteks hollandlaste oma kuulsamad uue muusikagrupid. Ansambel Asko ansambel Herepress Hollandi raadio kammerorkester välismaistest näiteks Alleff ansambel Prantsusmaalt või Meilgi käinud Crash ansambel Iirimaalt. Festival esitleb end toredasti kui kõige viimase aja maailmakülast. Hoolikalt valitud näiteid tutvustav üritus ja avakontserdil esitati koos sealse ansambliga koguni Mongoolia uut muusikat ning selle õhtul see kuulda veel Bulgaaria, Vene Hollandi jahi, itaalia heliloojate teoseid. Rohkesti on maailma esiettekandeid eelmistel kaudu vähemuse nädala konkurssidel esile tõstetud teoseid. Uus teos eelmise aasta võitjalt, kelleks sai venelane Demitri curlianski. Ja silma hakkab veel, et ka muusikanädalakavades valitsevad noored seitsmekümnendatel sündinud autorid paljudelt maadelt. Veel eile külasti Aspreeceri keskuses kaheksa maailma esiettekannet kokku nädalal 22 kütust, 17 kontserti ja kiis õpituba. Homme kuulutatakse välja Gaudeamuse Fondi kompositsiooni konkursi värske võitja. Žüriisse kuuluvad Rootsi Hollandi heliloojad Klas, Torsten sson, rootslanna Kaarin Rent Krist, jaapanlane Taka juugi ei ka nende endi teosed. Festivalil valiti välja 17 teost, neljas 39 hulgast noortelt heliloojatelt 42-st riigist. Preemia on leidvat 550 eurot mingitele võitluse kaudu Jaanuselt tellimuse järgmise aasta festivali esiettekandeks. Palju põnevat kõlab Wellutseeerrnis ning Berliini festivalil ja huvitavad on inglise kirjastuse muusijanud hoogs ettevõtmised fašistlikest koonduslaagrites hukkunud heliloojate mälestamiseks mis haakuvad nüüd kenasti meie ois Draghi festivali uue kavandatava Euroopa projekt tiga nimetuse all surematus. Selliseks kujunes 11. septembri heligaja. Tänane kuupäev seostub inimeste teadvuses eelkõige New Yorgi terrorirünnakuga. Septembrikuu on lähiajaloos kujunenud kurbade sündmuste kuuks. Ka tänavu vapustas maailma Põhja-Osseetias toimunu. Tallinnas Niguliste muuseum-kontserdisaalis mälestatakse pühapäeval kontserdiga Põhja-Osseetia väikelinnas Beslaanis hukkunud lapsi ja täiskasvanuid. Rahvusooperitenor Vello Jürna, organist Tiit Kiik kesitavad mälestuskontserdil aariat, hedasin juure ehk halastaja jumal. Esitamisele. Ning minu altar. Vello Jürna sõnul puudutab Põhja-Osseetias tunu valusalt iga inimest ja see kontsert on süütud laste mälestuseks. Kontsert algab kell 16, sissepääs on muuseumipiletiga tänase heliga ja aitasid kokku seada Tiina kuningas Liina Fjuk, Mirje Mändla, Kersti Inno, Priit Kuusk ning operaatorid Helle Paas, Katrin maadik, toimetaja Karingu pra tähenab kuulamast ja soovib kena laupäeva jätku.