Helga ja muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetis tiimis abi vanaemal teile sobival ajal. Ei iga ja tere head. Klassikaraadio kuulajad algamas on Kaheksateistkümnenda septembri heligaja tänast heliga toimetab Mirje Mändla. Ja nüüd lähemalt saate teemadest. Kriidi. Kiierremmel kuulas sarja akadeemiline kammermuusika avakontserti, kus soleerib Irina Sahharenkova. Järgmisel nädalal algav festival trioloogas avakontserdil kõlavad Mardonovi Silvestravi teosed. Festivalist kõneleb Taivo Niitvägi. Eesti filharmoonia kammerkoor on kontsertreisil Itaalias ning neelan harmoonia Mondeo plaadimärgi all ilmunud teine plaat sarjast Baltic Voices. Teemat vahendab Kesklinna. 23. septembril algab festival kreedo, kõneleb kunstiline juht Valeri Petrov. Teemat vahendab Tiina kuningas. Neljapäeval esitleti Eesti muusikaakadeemias 70 viiendat sünnipäeva tähistava Kuno arenguplaati. Kõneleb Kersti hinna. Neljandal septembril tähistas viiekümnendat sünnipäeva Eesti oboekunstnik Olev ainome, kes annab käesoleval pühapäeval kontserdi Kadrioru lossis. Stuudios on juubilar. 21. septembril toimub esimene kontsert sarjast noored pianistid. Esineb Sten Lassmann, teda küsitles Stiina kuningas 14 10. septembril toimus Eesti riikliku sümfooniaorkestri pressikonverents. Kõnelevad orkestri direktor Andres Siitan ja produtsent Gea Mägi. Tallinna muusikakeskkooli kammerkoor tähistas 35.-te, et aastapäeva kontserdiplaadiga. Reneespirat intervjueeris Kersti Inno. 23. septembril on klassikaraadio eetris otseülekanne Taanist, kõneleb Liina Fjuk. Seliga lõpetab Priit Kuusk muusikauudistega laiast maailmast head kuulamist. Eesti Interpreetide Liidu akadeemilise kammermuusika kontserdisari avas oma hooaja 12. septembril Kadrioru lossis ja avakontserdil mängis Irina Sahharenkovam. Pianisti Irina saarend on juba pikema aja vältel olnud selline huvitav tundlik interpreet, kes nüüd on hakanud järjest enam avalikkuse ette jõudma. Sel aastal on Irinaga saadud mitmeid tunnustusi konkurssidelt. Kõigepealt võit Hispaanias hügieenipianistide konkursil ja samuti ka sel suvel saadud kolmas koht prüge vanamuusikafestivalil, kus ta sai siis selle preemia pianos noorteosakonnas, see on siis Beethoveni-aegne klaver. Kontserdil oligi eriti huvitav see, kuidas Irinose Harengaa esitas klassikat, ta kavas oli Mozarti sonaat c duur ja siis üks valik Beethoveni pakatellidest. See oli õieti täiesti imetlusväärne see tema klassikainterpretatsioon mingis mõttes nagu täiuslik ja teisest küljest see, mida ta oli seal mõelnud, kuidas ta oli neid kujundanud. See oli jällegi väga originaalne või selline fantaasiaküllane. Rääkimata sellest, et Irina mängule on omane väga selline peentundlikus täpsus väga ilus, peen tehnika, mida klassiks alati vaja läheb ja siis lisaks ka mingi selline. Noh, ma ütleks, klassitsistlik tunne, just selline valguse varju tajumine koos kõigi nende selliste antiikajast pärit detailidega kas või see, kuidas ta Mozartis oli need osad üles ehitanud erineva tempoga sonaadi osad kas või see, kuidas ta tegi kaunistusi. Aeglased, Osada on ta alati osanud väga kõnekaks muuta. Ta oskab seda aega mõõta parajalt. Ta julgeb endale aega võtta, mitte edasi kiirustada. Ja see teeb TEMA aeglaste osade kuulamise väga huvitavaks. Beethoveni paga tellides oli kõigepealt mu meelest tunda just seda, et ta on tegelnud pianofortemänguga, mis seal siis Beethoven aegne klaver. Ja selle kaudu on ta saanud väga palju mingeid uusi impulsse ja uusi ideid juurde, kuidas viiks neid paga tell mängida. Ja mulle tundub, et see Beethoveni väikevormid ongi võib-olla rohkem sobivad sellisel monoaegsel klaveril mängimiseks. Saloodid võib-olla on universaalsemad ja kõlavad ka suurepäraselt kaasaegsel klaveril. Aga see, kuidas Irina neid pagatelle niimoodi fortepianopäraselt mängis, oli igal juhul ääretult põnev. Kõik need erinevad karakterid, erinevad kõlad, Beethoven, Likud tused, forte, Diaade vastardamised, kava viimane suur lugu oli Schumanni Kreisleriana ja see oli samuti esitatud väga niiviisi sügavuti minevalt, et väga tõsiselt ja väga ilusate taotlustega. Seal oli mõndagi huvitavat ja jälle selle aeglasemat osade kujundamise juures nad kuskil levininud kuskil ei muutunud igavaks, aidaa, sisustas neid nagu täie pingega saudi ta väga huvitavalt vaheldus neid erinevaid karaktereid ja see, mis ta seal tegi, oli jällegi väga fantaasiarohke. Nii et see oli ilus algus akadeemilisele kammermuusikale. Ja sel aastal on Irina Sahhaarekoval ees veel teisigi huvitavaid esinemisi. Nii seda põnevat pianisti kuuleb sel kontserdihooajal päris mitmel korral veel. Meil on jõudnud klassikaraadio stuudiosse Taivo Niitvägi ja järgmisel nädalal algab festival trialoogas. Nagu see festivali nimi logos ütleb, et tegemist on mitte tavapärase kultuuriüritusega, et sellist kunagi kui päris aus olla ei ole ei ladina ega eesti keeles olemas sellele on väga palju tähendusi festivalil. Meie põhiline eesmärk on selles olukorras, kus me täna asume, eriti mis puudutab meie järeltulevat põlve ja üldse rahva jätkusuutlikkust. Natuke vaadata üldisemalt ametkonna väliselt seda elu ja neid perspektiive, mis meid üsna pea ees ootavad ja püüda ja leida lahendusi paljudele kitsaskohtadele seal, meie taotlusele festivaliga, et see ei ole mitte kultuuri eksponeerimine ega kunstilise rahulduse pakkumine vaid taotlus on aktiviseerida mõtlemist mõttetegevust ja seda siis ja väga mitmel tasandil nii intuitiivsel tasandil kui intellektuaalsel tasandil. Et oleks kunstilooming, mis on seotud vaimse kontseptsiooniga, et oleks teadus, mis on seotud inimese loomingu ja, ja sügavamate elu tasanditega. Räägime natukene avakontserdist, Andres Mustonen on tutvustanud kontserdi paari sõnaga juba ka meile ja tundnud suurt uhkust tegelikult selle üle, et tal õnnestub siin Eestis tuua ettekandele Martöönovjasylvestrovi teosed. Jah, see on meie festivali üks kõrval huvi olnud, et tutvustada ja tuua Eestisse kunstimaailmas tookordseid, lähtusi. Meil on seda õnneks oma pikaajalistele kontaktidele nii muusikateatri kui muude kunstide vallas võimalik teha, sest ladina kvartal oma rikkalikus koosluses loomingulises teatud teaduslikus pedagoogilises on küllaltki suurt sidemetega väljaspool Eestit ja seetõttu meil on alati rõõm ja üllatus, kui me kuuleme midagi või näeme midagi sellist, mida ei ole sugugi lihtne kultuurimaastikule üles leida. Teoseid esitab Hortus musicus, akadeemiline sümfooniaorkester, see siis Mustoneni projekti orkester ja Riiast tulev analoogiline koor. Ja üleüldse sellel festivalil on tänini lausunud selline rendiiseloom, et need tegijad on väga keskendunud nendele asjadele, mida tehakse. Nad tulevad just selle jaoks kokku ja siin tavapäraselt ei ole ühtegi sellist rutiinset või oma aega või tööd tegevat üksust. Võib-olla te oskate ka natukene tutvustada neid teoseid, mida me kuulame reede õhtul Mardonovi klaari kontsert ja sellestro eleegia. No see ei ole päris klaverikontsert, ka vormid on siin täiesti teistsugused, avatud sellele vaimsele inspiratsioonile, mida autor on tundnud. Nii et selle teose nimi, kuigi ta annab kontserdi mõõdud välja oma pikkuselt, on tegelikult tants kaldapealsel. Tegelikult jeerum, nii nagu reekviem Ki Silvestrovi reekviem. Muidugi mainimata jäi veel Aleksei ere isiksus, kes on ka tõeline maailmanimi ja kodakondsusele juba maailmakodanik, mitte ainult vene kodanik. Ja need vormid, mõlemad on sellised puhtalt näited tänapäeva võimalustest ka süvakultuuris olla ere ja värske ja langeda ettekirjutustes või, või nendesse nõudmistesse, millele nagu öeldakse, et selle eest makstakse, sellele antakse raha, aga kui sa teed midagi teistmoodi, siis ei maksta ja ei anta. Et see tegelikult ei ole nii, ja just need uue vaimu või õige vaimu taas elustajad, need on tegelikult alati kõige nõutumad ühiskonnas. Ja samamoodi reekviem, et ta ei ole sugugi tavapärane reekviem, et autori tõeline elamus raskest sündmusest, sellest, et tema abikaasa suri ja aastaid ei võtnud sulge kätte ja kui see mure ja see sisemine kaemus siis keskendus selleks heliteoseks reekviem. Ja isegi sel korral ta ütles, et tal on seda liiga raske kuulata, seda heliteost ja selle tõttu ta ise eelistaks mitte tulla selle ettekandele hoolimata, millest mõlemad, need heliteosed on ka meie enda taotlused ja püüdlused ja palved. Selles mõttes. Me nagu ühtime seda festivali korraldades nende autorite mõttemaailmaga ja loomulikult Vladimir meie festivali ka üks asutajaliige Festivali avakontsert toimub reede õhtul 24. septembril Niguliste kirikus. Ettekandele tulevad Vladimir Mardonovi teos, tantsud kaldapealsel klaverile ja sümfooniaorkestrile ja Valentin Sylvesteri reekviem dirigendipuldis. Andres Mustonen otseülekanne klassikaraadio eetris algab reedel kell 21 pikemat informatsiooni festivalil. No kas sündmuste kohta on teil võimalus kuulata neljapäeval 23. septembril pärast kella 11 kümneseid uudiseid? Eesti filharmoonia kammerkoor oli kutsutud tänavu kuulsale Torino festivalile, kus terve nädal oli pühendatud Arvo Pärdi muusikale. Koroli kutsutud sinna koos Tallinna kammerorkestriga ja kahe dirigendiga Tõnu Kaljuste käia pool hiljeriga. Koori direktor Anneli Unt, kuidas koorile Itaalias Torino festivalil läks kammerkooril küll väga hästi, meil oli seal neli erinevat kontserti, üks nendest koos Tallinna kammerorkestriga, mida juhatas Tõnu Kaljuste ja kus oli suurteoseks Pärdide Deum. Aga kõige esimene kontsert oli kohaliku raadio sümfooniaorkestriga, mida siis ka juhatas Tõnu Kaljuste, kus olid kavas siis Pärdi suurele sümfooniaorkestrile kirjutatud teosed ning kõige värskem suurteos koorile orkestrile in printsiip ja mida eesti publik kuulis möödunud suvel. Kolmas kontsert Tõnu Kaljuste juhatusel oli Arvo Pärdi kaanon Packajaanen tegelikult võib isegi öelda kolmas ja neljas, sest et see kava kanti ette ühes väikeses kloostris. Ja kuna see saal oli seal niivõrd väikese kirikusaal, siis paluti meil seda teha päeva jooksul kaks korda. Seda kanunbuga jooneni ettekannet. Ja viimane kontsert Torino festivalil oli Pärdi suurteos Misere, mille siis esitasid Eesti filharmoonia kammerkoor, solistid, hiljard ansamblist ning 10 instrumentalist Inglismaalt. See oli ka teatud mõttes ajalooline kontsert, sest hiljard ansambli asutaja Paul Hillier ei ole selle ansambliga viimased 12 13 aastat koostööd teinud. Nii et üle tüki aja oli see siis esimene selline koosesinemine. Kuidas oli vastu võtta ja huvi nende kontsertide vastu? Täiesti hämmastav on see, kuidas Torinos on absoluutselt kõik suured kontserdisaalid täis. Et publiku huvi on tohutu, inimesed tulevad kirikukontserdile tund aega varem kohale, sest muidu äkki ei saa. Vaat istekohta ja kõik kontserdid olid meil väga edukad ja oli näha, et publikut jätkub mitte ainult meie kontsertidele, vaid kogu see festival. On hämmastav, et ikkagi Torino ei ole selline tohutu suur miljonite linn ja festival kestab kuu aega ja seal on kokku kümneid ja kümneid kontserte. Ja kõige jaoks jätkub publikut, et see on vaimustav. Nädal Arvo Pärdi muusikaga, kas see oligi meie muusikute päralt? Ei, hiljard ansamblil oli veel oma kontsert ja see kohalik Torino raadio sümfooniaorkester. Esines veel ka nii, et Pärdi tardi muusikat esitasid ka teised, sest iga päev selle nädala jooksul toimus vähemalt kaks kontserti ja ainult nelja nendes täitsime meie. Aga nagu nagu kavalehte lugedes tundus Sellel festivalile olid kutsutud kõik sellised esinejad, kes on nagu Arvo Pärdi lemmikmuusikud. Et tegelikult selle festivali kava oli kokku pannud Arvo Pärt ise ja tema algatusel kutsuti sinna esinejad, kes kellega ta kõige rohkem võib öelda, rahul on, või kes talle kõige enam on lähedased tundunud, nii et nii instrumentalistina kui kui koor, kui orkester olid seal just sellised, kes võib öelda, et on heliloojale kõige armsamad ja tema muusikat ka väga palju teinud. Enne Itaaliasse sõitu tuli kuuril välja uus plaat, Baltic Voices. Tutvustaks ka seda lähemalt. See on Baltic poisi sarja teine plaat. Esimene plaat, et on juba kaks aastat olnud maailma müügilettidel ja harmoonia mundi, on selle müügieduga väga rahul olnud, see on pälvinud väga kiitvaid arvustusi, nüüd siis on värske plaat Baltic või siis kaks, millel on koguni kolme eesti helilooja muusikat, seal on Urmas Sisask, Toivo Tulev ja Galina Grigorjeva esindatud peale selle Alfred snitke ja Taani helilooja Bernoor Kaardimuusikat. Nii et see on siis nüüd teine plaat sellest sarjast. Ma usun, et see on koorimuusika ja Eesti filharmoonia kammerkoorisõpradele huvilistele nagu äärmiselt oluline plaat, väga tugev plaat nii esituse mõttes, kulisele teoste valiku mõttes. Ja edasi rutates võib öelda, et Baltic või siis kolme hakkame me juba oktoobrikuus salvestama ja enne seda ka seda programmi esitame mitmel kontserdil. Et siis saab nagu tegelikult selle aasta lõpuga see Baltic või sari ühele poole kontsert Baltic vussis. Kolmanda plaadiprogrammiga on Tallinnas 20. oktoobril ja sellele eelneval päeval tutvustame klassikaraadioalbumi tunnis. Teist plaati. Täna õhtul kell 19 teeb klassikaraadioülekande Eesti kontserdi Tallinna filharmoonia hooaja avakontserdist seoses Belle David ohvitši lennul Ameerikast Euroopasse tabanud raske haigestumise ja selle tagajärjel liiklusvõime kaotamise tõttu asendab solisti pianist rästaal kontserdikava jääb samaks. Ettekandele tulevad Weberi avamäng ooperile Oberon shopaania klaverikontsert number üks, c-moll ja Putšiini Messadi glooria. Dirigendipuldis on Eri Klas ja see kontsert toimub pühapäeval kell 19 Pärnu kontserdimajas. Kaja 23. septembril algab rahvusvaheline õigeusu vaimuliku muusika festivalil kreedo, mis seekord toimub juba üheteistkümnendat korda. Festivali kunstiline juht Valeri Petrov, mis on seekord festivali kavas? Seekord väga rikas festivali kava esimene kontsertavakontsert, mis tuleks siis 23. septembril Nigulistes kontserdil kõlab püha Johannes Kuldsuu liturgia õigus oma ilma varajaste viiside põhjal esinejaid ortodoksi hinges, kus mina olen dirigent ja selle kava kohta ma võin ütelda, et see on niimoodi kokku pandud vanamuusikast. Liturgia kõlab gruusia keeles sandi keeles kreeka keeles ladina keeles kõik numbrid, kõik lähevad sellises järjekorras, nagu nad lähevad liturgias, kiriku jumalateenistuse, ükskõik mis keeles kõlab ja mis maad pärid, üks teos või teine teos, üks või teine palvesõnad on samad. Mõte on selline, et jääks selle liturgia põhimõte, kõik õigeusu muusika ainult tagapõlle. Teine kontsert, väga huvitav. 24. septembril Kaarli kirikus seal laulab muundalt kloostri optina Pustynsanud Peterburi linna kirikukoor Venemaalt kava on ka väga huvitav tehtud, selline üleval vanad vene kloostrid. Muusikat. No Venemaale, siin ei ole mingi saladus, päris palju kloostreid ja igas kloostris on omad viisid omad meloodiad ja omad traditsioonid ja kusjuures tugevad traditsioonid või Venemaa professionaalne koorimuusika umbes võib-olla 700 800 emissioon, tunnine kava ja tunniajase kava jooksul on väga raske teha selline ülevaatest. Väga huvitav kavad, järgmine kontsert, see on siis 25. septembril Kaarli kirikus esineb pull kammerkoor, kelle kunstiline juht Nikolai Kornev alguses võin ütelda selle kooli suhtes, et see on Venemaa kaamer koolides, mis on üks parimatest kammerkoolidest ja nad on tõesti teinud väga suurt nüüd ja neil on päris erinevad ja päris erinevad stiilid, nad on teinud ka Christoph Penderetski ka kontserdi ja nii edasi ja üks huvitav asi 95. aastal nemad said kreemi ja said seda Rahmaninovi Vesperte eest ja muidugi selle konkurentsi juures saada seda kremlipreemiat, sest see on muidugi väga väärt asi. Siin siis kavas saanud väga huvitav kava. Kaasaegne heliloojate, vaimuliku teose, see on Nikolai ideel nikov päris tuntav heli loegiorgis Riidov, Dmitri Smirnov, Wow, Vladimir ja nii edasi, kõik ei ole kiriku heliloojaid ja põhimõtteliselt kõik need heliloojad töötasid ja õppisid ka nõukogude ajal, muusikateadlased lihtsalt räägivad selle kohteid. Nõukogude perioodil ei ole olnud üldse seda vaimuliku muusika arengu, siin on täitsa selline kava, et võib tõesti seda aru saada, et isegi nõukogude ajal need heliloojad tegid seda Harjengu, see muusika oli elus minule endale väga huvitav kava ja siis viimane kontsert tuleb meil nagu alati, 26. septembril, Estonia kontserdisaal, väliskus on galakontsert, kus laulavad kõik need kollektiivist, kellest ma olen rääkinud ja pluss Tallinna lastekoor raaduga. Kooli suhtes ma võin ütelda, see on lastekoor, aga põhiline see, et lapsed saavad aru, millest nad laulavad, sest nad käivad kuremäe kloostris laulmas ja siin kirikutes laulavad jumalateenistus. Selline, et lapsed teavad, millest üldse jutt ja selles muusikas kõigepealt inimestelt, kes laulavad, esinejad jäävad ise läbi elada, seda kõik seda muusikat ja siis viia lihtsalt publikule. Festival kreedo kestab. Christopheri päeva ja kokku neli kontserti. Just see festival ei pidanud olema väga pikk ja, ja väga suurt see on arvestatud muidugi kõikidele, aga on päris suur osa publikumi, kes käib iga aasta seda kuulamas ja muidugi väga head, kui keegi tuleks, kes veel ei ole käinud seda kuulamas seepärast, et see on tõesti väga huvitav. Igaüks, kes tuleb, peab leidma ja kindlasti leiab oma koha. Festivali kreedo kunstiline juht Valeri Petrov. Ja järgnev teade on meieni jõudnud Eesti muusikaakadeemiast. Eesti Muusikaakadeemia muusikateaduse osakond korraldab uurimisprojekti muusikaelu Eestis 20. sajandi algupoolel. Selle projekti raames toimub 25. septembril seminar kultuurielust Eestis aastatel 1940 kuni 48. Seminar toimub muusikaakadeemias ja algab kell 11. Seminaril kõneldakse saksaaegsest Tallinna kontserdielust Olav Rootsi Cyrillus Kreegi kirjavahetuse taustal samuti selle aja ooperietendustest ja kunstielust riikliku lavakunstikooli esimesest lennust, Tartu haritlaste vangistamist 1945. aastal ja 47. aasta laulupeost. Ettekandjad on Anu Kõlar, Kristel Pappel, Piret Kruuspere, Ene lamp, Sirje Annist, Urve Lippus ja Kristinkuutma. Seminari lõpetuseks vaadatakse 1947. aastal tehtud filmi laulev rahvas. Seminar toimub 25. septembril muusikaakadeemias algusega kell 11. Neljapäeval esitleti Eesti muusikaakadeemias, plaati juhatab Kuno areng. Plats sai teoks Eesti meestelaulu seltsi ettevõtmisel Kuno arengu 75.-ks sünnipäevaks. Ma olen väga tänulik, et meestelauluselts võitis selle asja ette ja kuna oli küsimus selles, et ma olen mitmeid koore juhatanud, aga kaks koori on põhilised, mis mu elus on olnud väga tähtsad, need on Tallinna kammerkoori ja ramm. Ja, ja siis ma mõtlesin, et mida sinna panna seal kõigepealt kaks momenti hakkasid mängima, kõigepealt tehniliselt saab panna, eks ole, ja millal ta on tehtud see võte ja kas ta kõlbab puht tehniliselt ja seal üks kriteerium. Ausalt öeldes ma üllatusin, et raadios on niivõrd palju lindistusi, no igasugust kontserdi ja see oli meeletu, ma ei uskunud, et nii palju on üldse. Minu põhimõte oli see, et et sinna plaadi peale läheksid minu kui koorijuhi kõige olulisemad teosed, mis minu jaoks on mingid verstapostid, millega ma nägin vaeva ja ületasin see teatud mõttes ka koori vastupanu, eriti Dorvise puhul, eriti Hamleti laulude puhul. Aga hiljem läks asi lihtsamaks ja kui me jõudsime isegi nii kaugele, kui seal plaadi peal on, ka polegi, neli palvet on prantsuse keeles pida, malevardja tuli ja tegi seal meeletult tööd, et natukenegi oleks asi prantsuskeele moodi. Nii et see oli meeletu töö, aga põnev töö ja tegelikult mehed pärast tõstsid käed püsti selles mõttes, et kuna publik võttis seda repertuaari väga hästi vastu, team igal pool mitte ainult Eestis, vaid ka seal Venemaa avarustes ja Euroopas ja need teosed, mida Ma olen pannud või valinud, see on minu jaoks väga olulised ja mis on aidanud mind edasi minna, niipalju kui mul võimeid on olnud ja kui ma näiteks mõnda Lugusin kuulasite, tuleb pilt ette näiteks 20 aastat tagasi, kus see oli, mida me tegime, mis, mis probleemid oli, kohe tuleb ette, eks ole ja kuidas publik seda vastu võttis? Noh, kasvõi see pakkujani lumehelbeke, see on tänu minu keskkooli muusikaõpetajal lihtsalt ja ega see lugu halb ei ole Jalooja. Nii et see on puht niisugune eneseimetlemine. Sündmust kommenteerib muusikateadlane Tiia Järg. Plaadi kohta ma ju täpselt ei oska midagi öelda, sest tervet plaati pole ma läbi kuulanud ja isegi mitte sinna sisse veel jõudnud vaadata, aga nii palju kui kuulda oli, on see juba varem tuntud headuses. Minu jaoks isiklikult on ta eelmisest sajandi viimase kolmandiku Eesti parim dirigent. Ma loodan, et see ei solva kedagi. Mulle on alati imponeerinud tema täpne mõtte äärmine konkreetsus, millega sa mõtte viiakse? Muusikas ellu, sest kõiksuguseid, määrused, vehkimised, viivad laiali, valgumiseni, sõidule, muusikali ilmselt kunagi kasuks. Võimalus olla niisuguse inimesega kõrvuti on suur asi. See on väga õpetlik olnud ja ma ei räägi isegi nendest kunstilistest elamustest, sest see on nagu omaette asi. Sinu jaoks on mingeid erisõnu, et seda kuidagi edastada. Need on olnud väga sügavad elamused. Tunne, et see inimene, ta põleb muusikas, nii nagu peabki põlema. Tõeline dirigent. Koorijuht Hirvo Surva. Kuno areng minu jaoks on Eesti koorijuhi südametunnistus, sest nii ausat inimest selles valdkonnas meil siin annab otsida, kes on aus, kes on objektiivne nii oma muusikas kui suhtes kõikide teistesse. Ja kui ma olin veel tudeng, oli mul nagu õnn vähemalt jälgida, mida see inimene tegi ja mitte ainult koories olles terrigeerides või laulupeol olles või Ficus ka kateedris olles kui, kuna arengutes sõna, siis meie tudengid kuulasime seda väga tähelepanelikult, suu lahti, sest et iga sõna, mis sealt tuli, oli oma mõttega oma sisuga oma kindla eesmärgiga, nagu ta on eluaeg olnud tõeline Eesti mees, ta on jõudnud sellesse vanusesse, aga samas on huvitav see, et on inimene, kes suudab kogu aeg ajaga kaasas käia, nii nagu ta kunagi Tallinna kammerkooriga astus, täiesti uue sammu Eestis koorimuusikas. Kui me täna kuulasime organisatsioonil lepikut, siis ma hakkasin mõtlema, et huvitav, kes tänasel päeval seda laulaks, võib-olla filharmoonia kammerkoor, aga ilmselt mitte rohkem. Ja kõik teosed, mis nüüd täna siin plaadil kuulda oli, seal on jah, arengu käsi mängus ütleme niimoodi. Et nii nagu ta ütleb oma mõtteid täpselt ja selgelt, nii on ka väga hea kuulata seda muusikat, mis ta teeb, siis see on täpne ja mõtestatud ja sellel oma kindel siht. Plaati juhatab Kuno areng Tallinna kammerkoori ja rammi valik salvestistega tutvustame 26. oktoobri albumi tunnis. Neljandal septembril tähistas Olev Aino mäe Eesti üks tunnustatumaid oboe kunstnikke oma viiekümnendat juubelit. Sel puhul toimub käesoleval pühapäeval, 19. septembril Tallinnas Kadrioru lossis kontsert. Olev Aina mäe käis klassikaraadio stuudios kõnelemas sellest, kuidas sai tema pilliks oboe, kus ta on õppinud ja millistes orkestrites töötanud. Tema muusikakeskkoolis õppisin seitse aastat viiulit. Ja õieti tegelikult selle pilli pakkus isa välja, siis ta ütles, et see on nii hea väike Pilled stania tasku panna. Ja nii see valitsus ei tehtud ja eks selle sai kuulatud ka. Ega ma sinnamaani ei teadnud üldse, mis pill su pojal tegelikult tämber jäi. Sellest mulle meeldis kõik, aga muidugi ka sellega kaasnevaid raskusi, ma ei teadnud, palju seda võivad ansamblikaaslased rääkisid hästi, millega mina oma vaba aega sisustada. Et see on üks igavene trasti tegevnil, kus sul on võimalus õppida. Muusikakeskkoolis alustasin Heldur Värvi juures, siis olin mõnda aega, olin siin Tallinna konservatooriumis ja siis ma läksin Moskvasse. On lõpetanud Moskva konservatooriumi ja assistentuuris. Ma ei tea, kas õpetust oluliselt parem oli, seda ma ei oska nüüd öelda, et miks ma sinna läksin, aga muidugi täiesti unustamatu on ikkagi see atmosfäär, mis valitseb Moskva konservatooriumis ja ma arvan tal siiamaani siin. Kindlasti on oluline ka see muusikal on seal Moskva linnas. Seal valik oli suur sümfooniakontserte igal õhtul kuskil midagi toimus. Aga kui nüüd see ka Moskvas läbi sai, siis kuidas sa kujutasid ette, et kus või mismoodi sa tööle hakkad, kas ansambel Hortus Musicus oli juba siis üks selline oluline väljend, Hortus Musicus? Kus aga on nüüd küll niisugune asi, et tegelikult ja seal praktiliselt asutajaliige ansambel 31 aastat tagasi, siis Andres kutsus mind ka, ma ei tea, kas teise proovi või? Ega ma ausalt öelda ei saanud siis ikkagi sellest, sest vanamuusika võludest võib-olla nii väga ka aru, sest mulle tundus ta natuke primitiivne sel ajal ja ütleme, seal kolme noodiga pidi loo ära mängima ja ja siis sa tahtsid, Jaanus, suur virtuoos olla ikkagi aga Pascast tagasi tuline, siis ikka ma olen vahepeal ERSO-s töötanud siis juba paralleelselt siin, kui ma siin õppisin konservatooriumis ma töötasin kolm aastat ERSO fänne veel, eks muidugi ikka plaanid tagasi tulla, järsuks edasi töötada ja nii saigi, et aga ikka mitu aastat töötlesin ERSO-s ja siis siis jälle pühendasin kortse tööle, eks tegelikult need orkestrid on ju kõik läbi käidud, mis siin Eestis on, on niisugused pildid, kus on käidud mängimas kammerorkestris ja Kaljuste sai kunagi mängitud päris palju. Ja muidugi seda ei saa unustada, et oli Eesti Raadio kammerorkester, meil kunagi oli üks hea sõber Paul Mägi, kes mind kutsuti sinna mängima ja, ja väga palju sai soololugusid mängitud seal. See oli hästi tore periood 70.-te lõpus ja kaheksakümnendatel, mida me mängisime, paljusay barokkmuusikat juba mängitud ja aga teatri orkestris jah, nüüd viimased üle 10 aasta, nüüd ma olen jah, seal teatri oboerühma kontsertmeister. Ja ka see töö pakub palju naudingute rõõmu. Ma naudin seda, kui mul midagi hästi õnnestub, näiteks kammermuusika üldse hotens otsusega, mis on tehtud ja see teeb kõrvad lahti ja see paneb inimese mõtlema üldse, kuidas musitseerida, mis asi muusika üldse on. Võib-olla paar sõna räägime siis ka sealsest pühapäevasest kontserdist kavast. Siin on kena bukett Mozarti, Vivaldi, Bachi, Rahmaninovi, Schumanni, Emor, tšelloteostest. Ja saigi nagu mõeldud, et teeks kontserdi ilusast muusikast. Zoopoe repertuaar ei ole ju nüüd nii väga lai, valida ei ole väga palju, aga need on tõesti nagu Marcello kontsert ja see on nüüd niisugune hitt, ütleme nii. Oboe muusikas. Siis on Sergei valdi väga huvitav sonaat viiulile, orelile, peopoele, orelil on seal täiesti tirtoosne soolopartii, edasi veel Schumanni muusikat, selle Rainova titab sel klaveriga. Ja kava alguses on kaks Mozarti kvartett, kes need muusikat siis on? Seal mu sugulasi osaliselt hulgas vennapoeg Silver, anname oma tütar, on siis Annemari, siis edasi vana hea sõber ja kolleeg Ivo Sillamaa, tema on seal veel multiinstrumentalist osas. Ta mängib orelit, klavessiini, klaverit. Olev Aino juubelikontsert toimub pühapäeval, 19. septembril kell 18 Tallinna Kadrioru lossis. Eesti Kontsert alustas sel hooajal kontserdisarja noored pianistid. Esimene kontsert sellest sarjas toimub juba teisipäeval, 21. septembril Estonia kontserdisaalis ja esimene esineja selles sarjas on noor pianist Sten Lassmann. Sa õpid Eesti muusikaakadeemias. Jah, ma olen praegu neljas kursus, lõpetamiseni ei ole palju jäänud, aga see aasta ma õpin Londoni kuninglikus muusikaakadeemias ja seetõttu on mul veel päris lahtine, et kas ma jõuan lõpetada. Siin on see õpetaja Ivari Ilja, kes Londonisse Et Londonis on praegu härra Founton nende kontsertide tõttu ma lähen hiljem, kui eelmine aasta õppisin Pariisi konservatooriumis pool aastat, seal oli Brigita Inger Brigita, Inger kuulisel, Tšaikovski konkursil ja pärast seda kutsusin friisid tema juurde. Ma võib-olla isegi lähen sinna tagasi, et tal on ka üsna palju tegelikult olnud kontserte. Eelmine hooaeg oli väga huvitav, sain mängida kolme eestiorkestriga. ERSO-ga Vanemuises, infonikutega ja Pärnu linnaorkester. Ka räägime sinu teisipäevase kontserdikavast, mis on Estonia kontserdisaalis algab kell 19, mida sa seal esitad? Tead, mul on vägagi atraktiivne kava, esimene pool on Beethoveni kuupaiste sonaat, mis on arvatavasti kõigile väga tuntud, siis veel hindemiti kolmas sonaat ning teises pooles mussarski pildid näituselt. Ehitan üles repertuaari. Tuleviku mõttes konkursid võttes ma tean, mis kavatsen, on ja, ja on ka palju sellist muusikat, mida ma tahan mängida ja mida ma tahan omandada. Leian, et need teosed võiksid mulle on väga kõrgel koha repertuaariredelil, Beethoveni kuupaiste sonaat. Sellega on nüüd nii, et pedagoogilises praktikas pedagoogilise praktika päris alguses õpetasin Beethoveni kuukaitsjana. Tekkis uudishimu, et see on selline tohutu mõistatust. Tegelikult see muusika on esitaja jaoks kohutavalt raske, seda seal leidub. Reeglina teatakse sellest sonaadist vaid ainult ühte osa. Seda viga annab parandada. Tulge palun, teisipäeval, 21. septembril kontserdile. Ja Beethoveni kõrval mängid sa hindemiti kolmandat sona. Internetijällegi ei tunta nii palju omas soovitan soojalt, sest siin on väga hea heliläve, nagu me teame, ta ju scart sellise termini nagu Gibraus music tarbemuusika tahtis, et muusika oleks üks osa meie igapäevasest tegevusest mingilgi viisil nendega kiiritus seda väga palju kõikidele kammerkoosseisudes komas saatan, tema loomingu paremikku kuuluv. Pärast vaheaega kõlat modest Mozorski ulatuslik klaveritsükkel pildid näituselt, mis on ka äärmiselt tuntud teos. No eks ta ole selline julgustükk natukene väljakutse, väljakutse, aga see muusika on tõesti on niivõrd avatud Taiski avavennast mingil määral ise ka vähem väiksema kogemusega kuulaja jaoks on ta väga selge muusika. Muidugi siis on niivõrd programmiline muusika, et ma üldse ei eira seda programmi aluspõhi on see aga selleks, et seda pilti testi saada kujutada, tulevad need vahendeid ikkagi sealt muusikaste, selles partituuris. Lisaks Tallinnale esinedsa kaasama kavaga Tartus Vanemuise kontserdimajas kontsert algab samuti kell 19, kolmapäeval, 22. septembril. Aitäh. Sten Lassmann. Soovin sulle edu Tallinna kontserdist, mis on teisipäeval, 21. septembril teeb klassikaraadio ka ülekande. Teisipäeval, 14. septembril toimus Eesti riikliku sümfooniaorkestri hooaja pressikonverents ja sõna saab orkestri direktor Andres Siitan. Siis. Nikolai Aleksejeviga, see tänase päeva veedan kaks aastat ja tuletan siis meelde, et tänane, see on alates 2000.-st aastast Jätkab ERSO kunstiline nõustaja Paavo Järvi, tuletan meelde Võttis ERSO kunstiline nõustaja lähebki kohaks. Käesolev aasta on igatahes nii ja selge on see, et põhiline töö raskus langeb loomulikult peadirigent Paavo Järvi saavad neid karistusprojektid, mida me igal aastal Teemal ka materjali, nii neid pakkumisi soolaga läbi foto on nii palju. Pärast seitsmeteistkümnenda septembri hooaja avakontserti on esimesel oktoobril kontsert pühendatud rahvusvahelisele muusikapäevalehe kannab alapealkirja paabulinnu lood. Sellel kontserdil on dirigendipuldis Tõnu Kaljuste ja soleerib klarnet Kell Martin frest Rootsist. Kontserdi tutvustab Eesti Riikliku Sümfooniaorkester, produtsent Gea Mägi. Seaeripära seisneb selles ei ole ainult hea ladeti välja vallabi, kui on vaja, paneb ka mänguvarianti. Ja seekord Soomegi näha kogu kombinatsiooni. Siin kõlas katkend esimesel oktoobril ettekandele tulevast standard Silbori kontserdist. Nii oli ka mingi kontsert ongi lahti kirjutatud ja, ja ja ka maskiga ja optimeeritud ja selle viguri klarnetikontserdialapeatükid kaabli ja nagu te näete siin seda lindu ise. Detsembrikuus toimub traditsiooniline heategevuskontsert. See toimub koostöös Tallinna lastehaiglaga. Kindlasti nimetaks, kes on need organisatsioonid, kellega me teeme sellel hooajal koostööd filharmoonia kammerkoor, kellega koostöös me lõpetame ka selle hooaja lõppkontsert, 13. mai. Ja veel heategevuskontserdiga polarisatsiooni. Eesti dirigentide ees teeb Eesti riiklik sümfooniaorkester, lisaks Alarieltsile veel koostajad jätkuvalt Tõnu Kaljuste ka Paul Mäega ning samuti dirigeerib kontserditel orkestri abidirigent Toomas Vavilov. Teise koosseisu dirigent tehas nüüd tuleme järgmise olulise lõigu juurde ja seal nii-öelda tulevikku suunatud projekt tööd lastega vedanud tema järjest enam, sest kui me hoolitseme oma järelkasvu eest, siis siis võib tekkida oht, et meil on 20 aasta pärast saalis. Ei meeldinud nimetatakse muurides juuliks elamuteks straktile. Kirguse elemente ja tema kontserdid tulevad. Ta on kaks korda varem teinud Eestis ja ta nimi hakkab juba olemas. No ei meeldi üleval puuke muret ei ole. See tuleb nüüd sellel sügisel ja tegelikult on seeni projektiga loomulikult. Ta õpetab lapsi muusikat kuulama ja seda läbi nende lemmiktegevuste kontserdil tulevad ettekandele lood, mida juba lapsed teavad Buratino programmi, kuid kandilised päevased orkestri lood. Kimalase lend. Südamest hea meel on märkida, et see on esimene suurem peatus seoses selle kontserdiplaneerimisega ja planeerisime kaks kontsert Tallinnasse, mis on tänaseks päevaks juba sisuliselt välja. Nii et me teeme kõik endast oleneva, kontserte sinna juurde tekitada. Nõudlus on tõesti suur ja. Kõneles orkestri direktor Andres Siitan. Orkestri kevadhooajal on võimalus kuulata Eestis ka Kristjan ja Maarika Järvit ning samuti toimub traditsiooniline ooperi galakontsert. Kevadel võib ehk rohkem näha siin ka orkestri peadirigent Nikolai Aleksejev. Eesti riikliku sümfooniaorkestri sügishooajakava on võimalik täpsemalt vaadata ka nende koduleheküljelt aadressil Veeveed ersa poee. Järgmisel nädalal tegeleb Eesti riiklik sümfooniaorkester taas salvestusprojektiga ja lindistatakse KUS Savitski ning Tubina kontrabassikontserdid. Kontrabassil soleerib Mati lukk. Tallinna muusikakeskkooli kammerkoor tähistas neljapäeval Tallinna raekojas oma 30 viiendat aastapäeva kontserdi ja plaadiesitlusega koori kolmandat CD nimiloo diamore Terno On kirjutanud René Eespere pühendusega Tallinna muusikakeskkooli kammerkoorile. Plaadil on 21 lugu klassikast tänapäevani. Plaat on küllalt mahukas, ajaliselt plaat on üle 72 minuti pikk ja sinna mahtunud peale need salvestused aastast 2002 kuni 2004 sest et noh, tegemist on kooli hooriga ja selge on see, et me ei tegutse ainult selleks, et iga aastaga plaati välja anda või pühenduda täielikult ja jäägitult kontserttegevusele. Tore on see, mida ma olen selles mõttes terve selle aja jooksul, millal me siis koos dirigendist abikaasa Evi Eesperega, nagu silmas oleme pidanud, et nendest aastatest jääks ka mingisugune helijälg alati järele. Ja see on siis kolmas heliplaat ja tõepoolest minu meelest on seal peal päris huvitavat repertuaari huvitavad selle poolest, et, et seal on salvestused näiteks nii Subertis kui Polankist, mida ükski teine koor ei laula, sest et need lood on tegelikult autoritel kirjutatud kui soolo laulud ja need on spetsiaalselt. Ma olen arranžeerinud siis muusikakeskkooli kammerkoorile. Nii et võib öelda nagu maailma esiettekanded. Nad on väga põnevad laulud ja ma arvan, et, et nii mõnigi teinegi kuur hakkab neid tulevikus laulma. Siin on ka Soome ja Eesti muusikat. Nojah, see on põhimõtteliselt see repertuaar, mida siis kuur nagu laulnud. Väga põnev teos on Heino Johani rauda vaara kreedo. See on koorile väga-väga nõudlik teos ja me oleme seda laulnud paaril konkursil. See on paras pähkel igal juhul iga ütleme säärane amatöörkoor selle laulmisega hakkama ei saa. Nii et see oli meilegi raske ülesanne, aga põnev ülesanne ja ma vähemalt lindistuse järgi ja ka ütleme võistlustel esinemise järgi võin öelda, et see oli päris hästi õnnestunud, nii et, et seal on üks leivanumbritest, oli kunagi Millal on valminud täienda teos diamoorat, Terno? Tahan ütlemegi üks neli-viis aastat tagasi kirjutatud ja ta on selles mõttes põnev, et ta on ladinakeelsele tekstile, kusjuures on kaks teksti autorit, et kõigepealt on ka Tulluse tekst ja siis on Annelil kirjutanud tänapäevase kommentaari, nii et isegi see pealkiri Tenamooreterna võib olla kas-küsimärgiga või jutumärkides. Mine sa tea, sest et noh, et see sõltub nüüd sellest, kuidas keegi sellele teemale või sellele küsimusele igavesest armastusest suudab ise enda vastuse leida. Teemale. Igavesest armastusest eelnevad siin plaadil Saalomoni õpetussõnad Raimo Kangro muusikasse seatuna. Ja see on, vist võib öelda, et Raimo Kangro kooriteostest diskõige enam esitatavad teosed kuigi võib öelda seda ka, et ega, ega vist koorid väga innukalt Kangrot just ei laula, sest Kangro muusika väga instrumentaalne, ta on, ta on koorile küllalt ebamugav. Täpselt samamoodi nendest kahest tsükli laulust esimene oma august, noh see on veel enam-vähem, võib öelda niimoodi, et ei ole väga suurte probleemidega teostatav, aga veetlev naine saavutab au, see on koorile küllalt ebamugavalt kirjutatud ja ega eesti koorid seda väga tihti oma repertuaari võtta, nii et mõtlen muusikakeskkooli kammerkoor on sellega siiski päris korralikult maha saada. Plaati tutvustame lähemalt 12. oktoobri albumi tunnis, siis tuleb juttu ka Tallinna muusikakeskkooli juubelihooaja sisse juhatanud kontserdireisist Prantsusmaale. Kuulake saabuval neljapäeval otseülekannet Taanist Kopenhaagenis Taani Raadio kontserdisaalis esineb Taani rahvuslik sümfooniaorkester. Dirigent on Lars Ulrik Mortensen, kes soleerib ka Endale orelikontserdis number 14. Kontserdi teises pooles kõlab Bergoleezi teos tabab Maater. Vokaalsolistid on sopran Camilla tilling ja kontratenor Andreas Soll. Otseülekanne Taanist algab neljapäeval kell 21. Täna kõigepealt taas mõnest Eesti märgist muusikamaailmas. Nädal tagasi esines suure menuga Detroidi ookestrahoolis Neeme Järvi käe all meie rahvusmeeskoor kavas Richard Straussi kolmeosaline meeskooripoeem orkestriga tita saite ning koos Michigani Ülikooliühinguga kooriga esitatud Karl Orfti Garmin. Täna oli see ju Neeme Järvi viimase detroidi hooaja kava, mida kanti ette koguni neljal korral. Ajakirjanduses hinnati Eesti meeskoori kõrgelt, võrreldi teda pehmehäälse tšellode orkestriga, kelle kõla, puhtus ja ühtlane tämber polevat jätnud midagi soovida. Ja kui esimese oktoobriga Neeme Järvi reakutseid tantsule juhatab, kõlavad seal ka Eino Tambergi sümfoonilised tantsud. Võime kindlad olla, et Neeme Järvi lahkumisega orkestrist Detroidis vaevalt enam eesti muusikat mängitakse ning seal Eesti rahvusmeeskoor esineb. Ent eile ja täna laulab rahvusmeeskoor jube Cincinnatis Symphony hoolis siin Paavo Järvi kutsel. Ja need on kas Cincinnati sümfooniaorkestri pidulikult hooaja avakontserdil kavas Beethoven mäng Eleonora number kolm ning Jean Sibeliuse kuller Avo mida rahvusmeeskoor juba mitmel pool näiteks Helsingi pidunädalad laulnud solistideks sallute Hellekant Rootsist ning haigestunud Raimo lauka asemel Juha kodilainen Soomest. Veel mõne kava toopia dirigent Paavo Järvis instinaadis publiku ette ning viib siis orkestri enda juhatusel esmakordsele pikale Euroopa reisile. Paavo Järviga seoses mainigem, et on ju ilmunud tema ja ERSO, teine Arvo Pärdi plaat firmalt, vöötsin klassiks, mida klassika raadio selle nädala algul uue albumi tutvustas. Sellel on haruldus, on aga Arvo Pärdi lastekoorikantaat Meie Eno Raua tekstile mis Arvo Pärdi diskograafias seni täiesti puudus. Ärgem unustagem, et see 1959. aastal loodud teos saiu koos oratooriumiga maailmas, samm esimese preemia 1962. aasta üleliidulisel Eesti jaoks üliedukal heliloojate ülevaatuse Moskvas kust Eesti tõi ära pea kõik esimesed preemiad ja preemia laureaatideks. Igaüks omas žanris olid veel Eino Tamberg, Veljo Tormis ja Uno Naissoo. Inglise veebiajakiri Classic muusikaveeb on avaldanud tunnustava artikli oma toimet Hubert Küloo sulest klassikale raadioplaadi eesti heliloojad, teine kohta, seitsme autori kammerteosed, sellel on saanud üllatavalt hea ja tähelepaneliku hinnangu. Märgitakse, et see noorte heliloojate album annab hea ülevaate sellest, mis see Eesti muusika asi juhtub pärast Pärti, Sumerat ja tüüri. Samas on öeldud, et Eesti raadiosalvestused rahuldavat kriitikut täiesti esitused ja need valmistatud hästi maitsekalt mängitud ning tõeliselt usaldatavad eesti heliloojate sarja esimese plaadi kohta on samas arvustuse avaldanud veebiajakirja peatoimetaja Rob baarnet. Eesti muusikast, näiteks Tormis ning filharmoonia kammerkooriplaatidest on veebiajakirjad samuti mitmel pool kõnelenud. On rõõmustav, et Eesti muusika on inglaste väljaandes püsivalt silmapiiril. Ja veel ühest plaadi arvestusest Eesti rahvusmeeskoori teisest laadist Veljo Tormise sarjast nägemus Eestist firmalt Alberi koos mille kohta nagu esimese plaadi puhul võtab veebiajakirjas klassiks CDI taastasena. Tema sõnum, mis on peamine see, kui hästi on rahvusmeeskoor Ansse, otsige seal, aga ka Veljo Tormis oma loomingus suutnud edasi anda eesti keele omapära põhjal sündinud rahvusliku vaimu. Kriitika annab nii ettekandele kui salvestuskvaliteedile kõrgeim, 10 pallise hinde. Samast klassiks tudeeris leiame koguni augustikuu plaadiks valituna Peeter Vähi RB märgijal rahvusooperijõududega Paul Mägi juhatusel tehtud topeltalbumi arvustuse Eino Tambergi ooperis Sironoodidelsele. Jätame selle restaureerimise järgmisele laupäevale. Šveitsis lutserni-is on eile ja täna viis nädalat kestnud suure rahvusvahelise festivali viimased päevad. Claudio Abado tulek festivali etteotsa juba eelmisest aastast on siia toonud mõnegi Uuekvali veidi tipporkestrite paraad jätkub, ent suurenenud on uue muusika kontsertide arv Gazas foorumid, seminarid, ümarlauad ja tänavu esmakordne noorte kaasaegse muusika interpretatsiooniakadeemia maestro Pier Puleesi juhtimisel. Ja festivalil on teema nimi tänavu Wabadus, Avadon residents, orkestrid, eks nimetanud kuus siin enam esinenud kollektiivi. Sümfooniakontserte on kokku 29. Lõpunädalal on tippõhtud olnud sessilja partoli aariategala koos Freiburgi barokkorkestriga Mauricio pol, liini sooloõhtu, Põhja-Saksa Raadio meistrikontserdi uue peadirigendi, nüüd üleni Euroopa mandrile jäänud Christoph von tohnani juhatusel solistiks Frank Peterit Zimmermann. Ning täna juba ammu välja müüdud laskale filharmooniaorkestri kontsert Riccardo Muti juhatusel. Meenutame, et veel eelmisel pühapäeval oli Torino septembri festivalil Itaalias Arvo Pärdi portree nädala viimane kontsel esinemas hiljarda ansambel instrumentalistina ning Eesti filharmoonia kammerkoor Paul Hillier juhatusel ja Arvo Pärdi päris uus teos loodud sordis valli. Essbeeri on 21.-le kõlab eeloleval reedel teise esiettekandena Saksamaal preemenis. Uue teose pealkiri on paatsem toomine. Lõpetuseks veel paarist värskest preemiast. Gaudeamuse rahvusvaheline muusikanädal lõppes Amsterdamis pühapäeval Gaudeamuse kompositsiooni konkursi võitja. Väljakuulutamisega võistlevad alla 30 aastased heliloojad ja Soome sai taas selle maineka võitja Keenia 439 teose hulgast heliloojatelt 42-st riigist. 25 aastasest sambo papamägi teos, signatuur on võitja ning Sambu haaba mägis saab Kavdiaamiselt ka tellimuse uuele teosele järgmiseks Gaudeamuse nädalaks. Haaba Mägi signatuuri on mitmel pool mänginud juba ka meie nüüd ansambel Olari Eltsi juhatusel. Ja teisipäeval kuulutati pressikonverentsil Müncheni Hiltoni hotellis välja saksa mainet. Ikka ma plaadi auhinna Echo klassik, värsked laureaadid. Lauljad alla neutri Repkoya Thomas vastoff, pianist, langelang, kes nüüdki pressikonverentsil mängis aasta kunstnikuna dirigent Kristjan hiilemann ja muusikast saadiku eripreemia laureaadile maestro disla pärast opovisk. Preemiate pidulikku kätte andmise tseremoonia on Müncheni kastaigis 24. oktoobril mil esinevad kõik laureaadid ning Christian hiljemann dirigeerib. Sel puhul. Ka ja 18. septembri heligajale tegid kaastööd kriitikija Remmel, Kersti hinna, Tiina kuningas, Liina Fjuk ja Priit Kuusk. Heliga mängisid kokku operaatorid Helle Paas ja Katrin moodik. Jaheliga toimetas.