Helga ja muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetti. Kes teile sobival ajal teile sobival ajal helgaja? Tere, olen 25. septembri muusikauudistesaate heliga ja toimetaja Liina Fjuk. Seekord on saate teemad sellised. Muusikakriitik Igor Karsnek käis festivali kreedo avakontserdil räägib muljetest. Vanemuise väikeses majas esietendub reedel, 24. septembril opermad hambadoclay lavastajaks kontis Kailitis Läti rahvusooperist. Teemat vahendab Tiina kuningas. Agentuur Eesti Kontsert teeb algust kahe kontserdisarjaga Noorte pianistide sarjast, rääkis produtsent Madis Kolk Karin koprale. Sarja kohtumised esimest kontserti tutvustab ansambli küberstuudio juht Monika Mattiisen. Sihtasutus ratastoolis edukaks kutsub laupäeval heategevuslikule kontserdile. Ratastoolis Ülikooli. Kontserdil soleerib pianist Irina Maria. Lundy rääkis kontserdist lähemalt kersti hinnale. Järgmise nädala teisel poolel annab Eesti-Soome sümfooniaorkester hooajal kontserdipõhja nägu. Dirigent Anu Taliga tegi intervjuu Karin kopra. Eesti riikliku sümfooniaorkestri kontserdist esimesel oktoobril tegi saatelõigu Mirje Mändla. Klassikaraadio peatoimetaja videol viibib festivalil Varssavi sügis ja räägib muljeid telefoni teel. Laupäeval kannab klassikaraadio Rootsi kuninglikust ooperist üle tšakama Putšiini ooperit oska ülekandest, räägib Tiina kuningas. Eesti rahvusmeeskoor on tagasi juubeli hooaega avanud Ameerika kontserditurneele, räägib koori peadirigent Ants Soots, küsib Kersti Inno. Muusika infot laiast maailmast vahendab Priit Kuusk. Neljapäeval algas järjekordne, arvult 11. õigeusu vaimuliku muusika festival kreedo mis kestab pühapäevani. Sellel nädalalõpul võis ja saab veelgi kuulata selliseid esinejaid nagu mungakloostri optinappus, Tõnn Peterburi linna kiriku ansamblit Peterburi kammerkoori ja vene nüüdisheliloojate vaimulikke teoseid. Festivali avakontserdi laulis Nigulistes 12 liikmeline kammerkoor Orthodox Singers'i Valeri Petrovi juhatusel. Teadupärast on see Eestis tegutsev heatasemeline vokaalansambel, kes esitas neljapäeval õigeusumaailma varajaste viiside põhjal kokku pandud püha Johannes Kuldsuu liturgia. Selle nüüd kuuldud õigeusu liturgia tagapõhi on ühelt poolt iidne ning teisalt rahvusvaheline tekstid pärinevad kõik varakristlus ajast. Viisid ise on aga maadest, kus õigeusk oli, jonn, Põhireligioon. Seega võis vana Vene ehk Kiievi Venemaa vaimulike laulude kõrval kuulata ka Bütsantsi, Kreeka ja gruusia täpsemalt kahete, mis on siis Gruusia idaosa kirikuviise aegade hämarusest. Nii et seda püha Johannes Kuldsuu liturgiat võib pidada vaimseks sillaks suurt varakristlike kultuuride vahel. Võiks arvata, et kui panna kokku üks liturgia kui konglomeraat sedavõrd erinevate piirkondade kirikumuusikast siis peaks kunstiline tulemus mõjumaga võrdlemisi elektriliselt. Kuid pisut üle tunni kestnud kontsert mõjus kõigele vaatamata terviklikult, eelkõige tänu sellele et liturgia 14-st osas kuus tuginesin vana vene varajasele kirikulaugule, mida nimetatakse peenia. Lühidalt teadmiseks ehk nendele kuulajatele, kes pole õigeusu muusikaloo üksikasjadega päris hästi kursis. Peenia kui vana vene kirikumuusika kõige parem pääsem laulustiil on võrreldav Lääne-Euroopa gregooriuse koraaliga ning päritolu enam-vähem sama mõlemad. Nii saame peenia idas, kui gregooriuse laul Läänes pärinevad nii laias laastus möödunud aastatuhande alguspoolelt kemis. Peamine mõlemad esindavad ka ühehäälsed kirikulaulukultuuri. Üks Raspeff nimetused Kristuse ihu kõlaski ajatuma, noodi taustaks vaid koori pidev spurdoon. Hääl ei märgatavat meetrumitega selgesti hoomatavad vormilist liigendused. Teises stiilis lood esindasid siiski hilisemat ajajärku, kus Viljandi juba mitmehäälsust. Siin võis ühisjooni tõmmata euroopaliku orgaanumiga sest mitmehäälsus, ka selles on kuulda iseloomulikke häälte paralleelliikumisi ehk parafooniatu. Paralleelseid kolm ja neli kõlasid võis kuulda ka gruusia kaheetja viisis tulge kummardage. Kui juba erinevate regioonide võrdluseks läks siis vene, kreeka ja gruusia viisidest erilised, olulised Bütsantsi viisid. Nad kõik mõjusid väga mosoorselt ja helgelt. Ei mingit kaeblikust, vaid ikka puhas, kohati ekstaatiline agi, religioosne rõõm. Mis puutub liturgia terviku ettekandesse, siis peab kohe kiitma nii koori head kõlalist tasakaalu kui dirigent Valeri Petrovi muusikalist režiidu. Suured dünaamikakontrastid vaevu kuuldavatest peanudest säravate Fortadeni tegid kogu liturgia esituse väga dünaamiliseks ning Niguliste suur kaja paninga solistide hääled kandvalt helisema. Tunnustavalt pean mainima, samuti Orthodox Singers'i lauljate head teksti diktsiooni. Nagu öeldud, kestab kreedo festival pühapäevani ja kes kätt ikka festivali elu pulsil hoiab, see jõuab kuulata kindlasti veel nii mõndagi põnevat. Rääkis muusikakriitik Igor Karsnek Eile oli Vanemuise teatris tšakama Putšiini ooperi Madaam paterlai esietendus. Teatri peadirigent Hendrik Vesmanile oli ise koduteatris esimene, suurem töö. Palju õnne, aitäh teile. Miks alis teater oma kava just selle ooperi ja mis on selle 100 tagasi kirjutatud ooperi muusikalised ja sisulised väärtused? Ma usun, et miks see valiti, peitubki juba selles küsimuses, et 100 aastat tagasi oli seal mad hambad, ooperi esietendus las skaalas ja ju see valiti sellepärast, et oleks üks ilus ooper ja ka tuntud ooper, millega uus muusikajuht saaks alustada oma tööd Vanemuises, sest see ooper oli juba välja valitud enne, kui ma asusin siia tööle. Ja selle ooperi kindlasti võlu on selles, et see on väga dramaatiline ooper ja samas väga intiimne ooper, tan Putšiini kõige südamlikum ooper. Te tõite ooperi välja koostöös lavastajaga hundis Kailitisega Läti rahvusooperist. Kuidas teil koostöö sujus ja kas teie taotlused realiseerusid? Jah, meie koostöö oli selles suhtes aga hea, et me algusest peale väga hästi planeerisime proovitööd ja see on kõigile osalejatele väga tähtis, et kõik teavad, kuidas proovid kujunevad, mida lavastaja nõuab, mida muusikajuht ja muidugi, mis on meie mõlema ühine joon, et me oleme väga suured töötegijad ja võib-olla selles suhtes olisega solistidele küllaltki raske prooviperiood. Kunstnik on samuti Lätist. Kas tegemist on klassikalise lavastusega? On küll see oli ka meie teatrisoov, et kui me lavastaja olime välja valinud kunstis Kailitise, siis me ütlesime kohe, et me tahame kindlasti, et oleks traditsiooniline lavastus, kuna sees see tingib, et see oleks selles olustikus, nagu see ooper on loodud, see on ka minu veendunud seisukordsest, seda ooperit on juba noh, just eriti saksa omal ka väga palju kaasajastatud ja see minu arust selle muusikaga hästi kokku ei sobi ja lavastaja oli sellega päri. Kunstniku nitas nautina tõi lavastaja ise Lätist kaasa. Nad on enne koostööd teinud, minu arust see tulemus on väga-väga, meeldis. Vanemuises on Mothambadeplay varemgi laval olnud, nii mõnigi mäletab ehk 30 aastat tagasi tehtud Ülo Vilimaa lavastust. Kas ja kuidas on need kaks lavastust võrreldavad? Ma ütleksin, et eks meil on selles suhtes ju küllaltki kõrge latt olnud ees, sest nii palju kui mina tean siis vilimaa lavastus oli ju väga-väga hea lavastus ja samuti on see paljudele inimestele meelde jäänud, et see oli üks nii-öelda Vanemuise tipphetki. Ja eks meil oli selles suhtes ka vastutus ja omamoodi ka risk nii-öelda seda kampa võtta, aga meil on uued inimesed ja me teeme seda jälle nii-öelda värskete inimestega ja lavastuse osas ma ütleksin seda, et nad on selles osas võrreldavad. Mõlemad lavastajad ja kunstnikud on väga põhjalikult uurinud jaapani kultuuritraditsioone, sest ma tahan patriarhaadi seal väga tähtis sümbolite sümboolika, mida tähendab ütleme, riietuse värv, mis pater, flaljon seljas, alguses ja lõpus, et kuidas need omavahel seda kõike peab loomulikult. Ja selles suhtes on need võrreldavad lavastused. Etenduses on kahe koosseisu jagu lauljaid, kuidas nad oma ülesannetega toime tulid. Mis mulle väga rõõmu teeb, on see, et meil on kaks väga võrdväärset esietendus. Teatris öeldakse, on esimene koosseis ja teine koosseis, et kuidagi ütleme oleks parem ja teine siis võib-olla mitte nii hea, et meil on vastupidi, on just mõlemad väga võrdsed ja tasakaalustatud koosseisus. Just nimelt on koos noored päris uued tegijad ka ja vanemad juba kogenumad näiteks meil on ka saarlasi, laulab teisel etendusel Läti rahvusooperi solist, kes on väga kogenud solistid on väga hästi oma ülesannetega toime tulnud, sest selge on see, et ma tahan patet Lion väga raske ooper, eriti just vate flaile ja pinkertonile kahele põhirollile. Täna on madaam Patherlai teine esietendus, kes laulavad. Täna laulavad Juulia Semjonov, laulab pateflaid, see on tema jaoks ka täiesti esimene, kõige suurem roll laulda. Ja pinkertoni laulab Nikolai Fow. Ja nagu öeldud, šarclesi laulab Edwards juda kauss Läti rahvusooperist ja sotsioloogid laulab Valentina kreemen. Kui ütleme Juula Semjonov, Nikolai Lvov on külalistena ja Eduard söödakovset eilsel esietendusel. Oli meil siis rohkem oma teate põhikoosseisu lauljad. Kui kauaks ma tahan paterplay teatri mängukavva jääb? Järgmise aasta suveni on kõik etenduse paigas ja piletite müük juba käib ning kõik sõltub sellest, kui suur on publikuhuvi ja loomulikult tahaks nii kaunist ooperit mängida nii kaua kui võimalik. Aitäh, dirigent Hendrik Vestmann ja edukat teist esietendust, mis on täna Vanemuise teatris ja algab see kell seitse. Lõppeval nädalal tegi Eesti Kontsert algust sarjaga noored pianistid. Karin kopra oli teisipäeval telefoniühenduses kontsertide produtsendi Madis Kolgiga. Mis te arvate, kas Eestis on peale kasvamas uus põlvkond väljapaistvad pianister? Ja nõnda ta paistab, sest kui nüüd noh, eks iga hooaja kavandamine võtab aega aasta-poolteist ja kui mina ja kolleegid vaatasime, et kui palju on eri nurkadest ja ideedega seotud juba ja kõvasti silma paistnud noorema põlvkonna pianist siis tekkis ka idee, et oleks mõtet neid koondada ja näidata omamoodi sellise paraadina ja kohkunud moodustavad tõesti uue laine või uue põlvkonna. Kas võib öelda, et Eesti Kontsert annab noortele pianistidel võimaluse ennast tõestada? No nii oleks selle sarja mõte ja lõpuks on noori pianist kohe kuu aja pärast klaverifestivalil esineb õige mitu nii sellest sarjast Irina Sahharend Cuba või eelmisel klaverifestivalil esines juba selle sarja pianist Age Juurikas ja Sten Lassmann on läbi hooaja ja nii Tallinnas kui teistes linnades on terve rida veel pianistide kontserti, et kahtlemata nii palju, kui me kujutame ette, et publikut võiks jätkuda ja huvi ja mahuks teiste pillide ansamblite orkestrikontsertide vahele. Kindlasti tahaks. Mitu kontserti on plaanis sarjas noored pianistid ja kes siis üles astuvad? Selle pealkirjas on samuti kirjas, et noored pianistid üks kuni seitse need on Sten Lassmanni alustab, on edasi Riinas Harenkova, Hando Nahkur, Kadri-Ann Sumera, mister Poll, Mihkel Mattiisen ja Age Juurikas. Kuidas te need noored välja valisite, kas juba nende saavutuste ja võitude järgi? Pigem on ju nii, et kõik nad on olnud juba õige, mitu aastat nähtaval ja täiesti juba kogenud ja kas just täisküpsed, aga igal juhul täiesti tulest ja veest läbi käinud esinejad ja igal ma arvan, muusika ja üldse kultuurihuvilisele on kõik nad näha olnud. Pigem võiks küsimus olla, et nii nooremaid kui vanemaid, kui et ega neid on veel. Oleks võinud ka 10 pianisti sarja kavandada, aga noh, tundus, et see võimaldab nagu mingit tervikut, nii et ma ütleks isegi, et see valik on endastmõistetav. Osa neist on ka omaettepanekuid teinud Paulo kavadeks ja noh, osa on ka lihtsalt näha olnud ta põhimõtteliselt meil valiku teeb Eesti kontserdikunstinõukogu. Mida noored pianistid esitavad, kas saab siin üldistada? Kaubavalik oli praktiliselt vaba ja on ka isegi mõned kordused, näiteks kaks pianisti mängivad lifti, Dantes on alati, aga ma ise loodaks, et seda huvitavam on võrrelda, et noh, seal on ka Poola peaaegu vahet, nii et mis on kõige ühendavam joon, on, et on terve rida on paberikunsti. Kõige suuremaid proovikivisid nagu Rodelli, öine Kaspar või Beethoveni ootas seda 11 või soprani, kolmas sonaat h-moll. Mis on need kõige kapitaalsemat pianismi ja küpse muusikutööstuse lavaloleku? Jah, proovikivid, et need on päris palju. Agentuur Eesti Kontsert teeb algust sarjaga kohtumised seon ansambli Vox Clamantis avastusretk, leidmaks sildu tavapäraselt eemal seisvate helimaailmade vahel. Vox Clamantis matkakaaslasteks on küberstuudio Villu Veski ja trummide ansambel Otšesmasikaales ansambel Hortus Musicus. Esimene kontsert ongi laupäeval, 25. septembril Pärnu Eliisabeti kirikus ja kolmapäeval, 29. septembril Niguliste kirikus. Sarja esimesel kontserdil musitseerib koos ansambliga Vox Clamantis ansambel küberstuudio, mille kunstiline juht on Fletist Monika Mattiisen. Monika Mattiisen räägib mõne sõnaga ansamblite koostööst. Vox Clamantis, küberstuudio kohtumise te ei leia aset mitte esmakordselt. Neil kohtumistel on juba selja taga oma pisikene ajalugu. Nimelt oleme me viimasel paari aasta jooksul esinenud koos nii Eestis kui ka möödunud kevadel Kreekas Euroopa Liidu uute liikmesriikide tutvustava festivali raames ja meie kohtumised oleks nagu alati seotud ajas liikumisega. Ühelt poolt siis viibimisega ajas sees siis kaasaegne nüüdismuusika. Ja teisalt ajas väljas seoses Gregoriuse koraali ajatu kulgemisega. Ja samal ajal on see ka liikumine ajas läbi väga kauge minevikku ja läbi väga kauge tuleviku. Ja nagu muusika eesmärk on tajumata, siis reaalselt kulgevat aega kontsertsituatsioonis ühiskontsert suhtestaksi sama vahele keskaegset liturgilise laulu ja elektroakustiliste vahenditega rikastatud nüüdismuusika kõlavälju. See kava valik küberstuudio Vox Clamantis kohtumistele ei ole üldsegi mitte juhuslik. Meie eelnevatest kontsertidest on sõelale jäänud eesti heliloojad, kelle loomingus on väga oluline koht just nimelt kas siis monoodilisel muusikal näiteks Galina Grigorjeva vene õigeusu liturgilise laulu näole või teisalt siis väga tugevate otseste Gregoriaani mõjutustega Toivo Tulevi ja martsiimeri looming. Nii et need on siis autorida, kelle teoseid mega sel kontserdil esitame. Ja samuti veel Tõnu kõrvitsa uusteose bass löödile, elektrikitarrile, mis on siis inspireeritud eesti rahval alust, tuule tuba. Esiettekandele tuleb ka su enda teos Mandraagora et seal nagu väga loomulik protsess olnud minu jaoks jõudmaks nagu eneseväljendamisele läbi ja kompositsiooni ja kuna ma olen päris tihedalt koos töötanud, aga mitmed eesti heliloojatega ja otsides ja aidates neil leida läbi uue muusika mänguvõtete, jõudmaks nende teoste nagu täiuslikule integratsioonile, siis läbi improvisatsiooni olema jõudu ka omaenese muusikaliste mõtete konkretiseerumiseni, mis on siis ka nüüd vormistatud konkreetseks teoseks. Pass löödile ja elektroonikale. Mandraagora on Doris Kareva viimase luulekogu pealkiri, kas ka sinu teos on seotud selle koguga ja see on nagu otseseks inspiratsiooniallikaks saanud minu teose puhulam ja teatavasti on Mandrago raam Taima, mida siis keskaegseid eurooplased pidasid imettegevaks ja võib-olla minu teoses siis bassflöödipartii nagu etendaks inimest, kes on seda taime tarbinud ja elektroonika siis nagu vastaks selle selle inimese seisundi peegeldusena. Niimoodi rääkis flöödimängija ja ansambli küberstuudio juht Monika Mattiisen. Küberstuudio Vox Clamantis ühine kontsert, kohtumised. Üks on täna, laupäeval kell 19 Pärnus Eliisabeti kirikus saabuval kolmapäeval kell 19 Niguliste kirikus. Niguliste kontserdi kannab üle ka klassi. Täna toimub Muusikaakadeemia kammersaalis heategevuskontsert ratastoolis Ülikooli Irene-Maria Lindi, mis ajendas taolist kontserti korraldama taolist kontserti. See ajendas korrata see, et meil on pooleli veel bussiraha korjamine ratastoolis üliõpilaste ja ratastoolis töötavate inimeste kohaleviimiseks. Ja teiseks tähelepanu juhtimine kõikidele probleemidele, mis takistavad ratastoolis inimestele üldse raske liikumispuudega inimestel kõrghariduse omandamist. Praegu on olukord väga kriitiliseks läinud, kuna invatakso teenus on järjekordselt tõusnud. Riik doteerib viit edasi-tagasi sõitu, millest ei piisa selleks käia koolis või tööl. Ja kui see viis sõit on sõidetud, siis peab iga ratastoolis inimene maksma tööle jõudmiseks edasi-tagasi ühe päeva jooksul 580 krooni sest meil on juba tänu annetaja kätele ja tänulepingutega, mis meil on sõlmitud. Sotsiaalministeeriumi haridusministeeriumiga ja selle kontserti saabumise päevaks on meil juba saadud kokku pool meie bussi raha ja me oleme isegi selle künnise ületanud. Kuid kokku on meil vaja pool miljonit. Meil on selle kontserti eesmärgiks juhtida tähelepanu kõikidele ligi pääsudele, mis veel puuduvad selleks, et üliõpilased võiksid kooli minna ja õppida. Meil on toredaid tulemusi. Meil on tore leping tehtud Pedagoogilise ülikooliga, Pedagoogilise Ülikooli rektor suhtus sellesse asjasse väga tõsiselt. Nende kool on tõeliselt treppide rohke. Lift puudub ja seal on tõesti raske õppida, kuid nüüd vastavalt lepingule moodustatud ülikoolil kolm stipendiumit, millele võivad konkureerida ratastoolis inimesed ja mis aitab neid just kas palgata omale abilisi juurde või muudes olukordades, Nad saaksid omal haridust ikka seal majas omandada, on rõõmustavaid uudiseid ka veel, kõik riigiülikoolid on juba hakanud nendele probleemidele mõtlema, neil on juba kaldeid tekkinud ja uued majad muidugi ehitatakse juba kõigi nõuetekohaselt. Aga siiski probleeme on palju. Nüüd, mis puutub sellesse kontsertile, mille patrooniks on haridusminister Maimets siis meil tuleb siia ka mõned üliõpilased, kahjuks ei saa tulla kõik, sest Tartust on keeruline tulla kohale inimestel aga lihtsalt mõned esindajad, kes siis on meil päris siin näha, kui toredad noored ja tublid inimesed nad on. Ja ma arvan, et kindlasti leidub inimesi, kes veel tahavad aidata, et nendel õppimine õnnestuks, see, mida nad ette võtnud on ja leiame, et praegu on kõige valulisem olulisem punkt just see, et me saaksime osta selle vussi, mis aitab hädaolukorras praegu seda olukorda leevendama, dada tulevikus jääb see nagu igal pool mujal Euroopa riikides riigi hooleks, aga et need, kes juba töötavad ja õpivad, ei peaks sellest loobuma nende jaoks me korjame praegu seda bussiraha. Kuidas inimesed saavad siin kaasa aidata ja annetusi teha. Kontserdil meil on küll sissepääs tasuta, pileteid me ei teinud, kuid meil on olemas kaks kena korjandus, kastisin jäiga soovi ja võib sinna midagi panna. Ja kui tal ei ole seda võimalust, siis ta võib kuulata ilusat muusikat ja mõelda, kuidas ta saaks kaasa aidata teistmoodi nende probleemide lahendamisele. Ja muusika, mis täna kõlab, on tõesti kaunis Mozart pilt. Minu meelest Mozart sobib niisugusele kontsertile, eriti mis puudutab noori. Praegu on just selline ajajärk, kus on tähelepanu üldse tudengitele, pööra moodsate siin nii palju nooruslikku sära ja rõõmu ja valu ja kurbust ka, aga see kõik on nii positiivne, eks meiegi noored on väga positiivsed tegelikult, kui nendega lähemalt tutvuda. Irene-Maria Lindi esituses kõlab Mozarti klaverisonaadi see tuur ja seejärel koos Tallinna Kammerorkestriga Tõnu Kaljuste juhatusel klaverikontsert C-duur kühiline operatsioonist 415. Heategevuskontserte ratastoolis Ülikooli Eesti Muusikaakadeemia kammersaalis algab täna õhtul kell kuus annetust sihtasutusele ratastoolis. Edukaks saab teha Hansapanga arveldusnumbrile kaks kaks üks null kaks kolm kuus kaks viis, kuus üks null. Algamas on Eesti-Soome sümfooniaorkestri uus hooaeg, millel nimeks põhja nägu. Esimesed kontserdid toimuvad kolmapäeval, 29. septembril Pärnu kontserdimajas, neljapäeval, 30. septembril Estonia kontserdisaalis ja esimesel oktoobril Tartu Peetri kirikus. Kontserdid on pühendatud rahvusvahelisele muusikapäevale esimesel oktoobril. Kavas on tormis avamäng number kaks, Pjotr Tšaikovski viiulikontsert, D-duur umbes 35 ning Sibeliuse sümfoonia number viis S tuur oopus 82. Viiulikontserdis soleerib Sergei Tugaadin Venemaalt, dirigent Anu Tali. Dirigent Anu Tali oli lahkesti nõus tutvustama seda kontserti klassikaraadiokuulajaile. Anu Tali, miks just on hooaja nimi põhjana? Klassikaraadio kuulajad, meie lemmikpublik, kes alati meie kontserdite otse üle kannataks, koguneb kindlasti teavad, et eelmistel hooaegadel oleme vaadanud naaberriikide loomingut ja viimane hooaeg just oli hästi populaarne ala Rus ehk vene moodi, siis tehes nagu kokkuvõte minevikuga või naabrit ühepoolselt naabrite elu atlemisega otsustasime me enne seda, kui Eurotuuled täiesti kõike maa pealt ära pühivad, vaadata korraks põhjakultuuri ja omaenese nägu ja mitte seda selles mõttes, et inimestel oleks ajaloo tundides käimata, vaid lihtsalt sellepärast, et et me kadriga oleme viimasel ajal äärmiselt palju nautinud just nimelt seda kultuurikonteksti, mis siin kolmnurgas Peterburg, Tallinn, Helsingi või ka kaugemad kohad nagu Lapimaa tundras mida endast pakuvad. Ja sellepärast põhja nägu ehk meie enda nägu läbi naabrite Vene tsaaririigi õukonna pidustused, põhjamaalased kaaned, männiriisika kuuseriisika lõhn, kuuseokkalõhn mädaneva lehe ja maahõng, seda, mida me sügisel praegu tunneme. Ja seda kõike avakontserdil põhja nägu, aga põhjanägu jätkub terve hooaja vältel. Kõigepealt me tõepoolest nii-öelda paneme maha selle kolmnurga, kus me asetsema jätta juba kümneaastaselt testis kuulsaks mänginud Sergei tagaadin, vene imelaps. Tuleb nüüd 16 aastasena tagasi, et mängida oma elu esimest korda oma rahvuskaaslase, Tšaikovski viiulikontserti semine, mõlemad debüüt Tšaikovski viiulikontserdi osas ja me teeme selle täpselt partituuri järgi, nii et ei jälgi siis vana vene traditsiooni, mille peale kindlasti venelased väga kõrvad kikki ajavad kohal siis venelane, venelased Sibeliuse viies sümfoonia, mille kohta on Sibeliuse ise päevikusse teinud loodusteemalisi märkeid annab alust arvata, et on murdekohta Fosümfooniatest, mis enne siis vaatavad helilooja hingeelu ja viiendast sümfooniast oleme sattunud nagu kahikuva põhjamaise metsa sügavustesse ja tormi stiižijatesse vaikus enne tormisarve hüüjud. Loomade hääled sai igatsus ja, ja meele too tung, mida tunneb põhjamaises looduses, mis on siiski veel puutumata mustad toonekured ja teised tegelased, kes seal ringi lasevad, enne kui sügisesest metsadest kaovad. Ja Sibeliuse öelnud, et sümfoonia helilooja elus ei ole mitte üks oopusele kompositsioon, vaid on usutunnistus, helilooja, teatud etapis tema elus. Ja siis viiendast sümfooniast vaadatakse kui kosmilist ühendust loodusega ja seda me tahame inimesteni tuua. Minu jaoks tormise heina avamäng tormis kindlasti ei nõustu minuga, aga minu jaoks on tormise teine avamäng, paganlik rituaal. See on minu arust läte eestlaste alustalade juurde ja eestluse alustalade juurde. Eesti-Soome sümfooniaorkestri kontserdid põhja nägu toimuvad kolmapäeval, 29. septembril Pärnu kontserdisaalis, neljapäeval, 30. septembril kell seitse Estonia kontserdisaalis ning esimesel oktoobril Tartu Peetri kirikus. Neljapäevasest kontserdist teeb klassikaraadio ka üle kanda. Esmakordselt Eestis klarnetivirtuoos Martin Anders hilbori paabulinnu lood, ERSO, dirigent Tõnu Kaljuste ja vaatemänguline kontsertshow esimesel oktoobril Estonia kontserdisaalis. Meil on nüüd telefoniühendus taas kord Eesti riikliku sümfooniaorkestriga ja teisel pool on direktor Andres Siitan. Esimesel oktoobril jõuab siia taarseks klorret virtuoos. See on tegelikult huvitav, et orkestri ette jõuab juba mitmendat korda selline erakordne nähtus nagu klarnetisolist. Paari aasta eest käisin kari kriico soleerimas Sleimperi klarnetikontserdis ja nüüd siis järgmine klarnetisolist. Martin. Sellest on praegu erakordselt hea ja erakordselt huvitav mängija ning, ning tegelikult seda informatsiooni, et ta on andnud ülimenukat kontserte nii siin kui seal lähinaabrite juures kaugemal. Seda informatsioon on tulnud palju ja, ja tegelikult seekord selle ideega tuli välja Tõnu Kaljuste, kes seda projekti juhatab. Andres hilbury helikeel on ikkagi selline kaasaegne ja eks ta siin käinud varem ja ka oma helikeelest rääkinud, milline see tema 98. aastal valminud klarnetikontsert siis õigupoolest on nad sinna lisanduvad ka visuaalsed efektid. Õigem oleks selle asja kohta öelda kontsertshow või, või midagi taolist. Lisaks väga-väga virtuoosse klarnetimängule on publikul võimalus näha tavalist liikumist. Kostüümides valgusefekte peaks tõesti üks huvitav, huvitav, huvitav asi tulema. Ma olen siiamaani seda kontserti näinud ainult video pealt ja see materjal, mis video peale oli, see oli tõesti erakordselt hea ja huvitav. Nii et ootan pikisilmi seda, kui, kui seesama asi saab toimuma ka Estonia kontserdisaali laval järgmisel reedel. Seal kasutatakse erinevaid kostüüme, maske, lavalist liikumist, prožektorid pannakse mängu valgusefektide loomiseks, kui päris aus olla, meil on seda kaunis vähe aega kokku panna, sellepärast et eelmisel päeval just esineb Martin frest sellesama kontserdiga Amsterdamist. Te mainisite, et see idee kutsuda Martin frest siia tuli dirigent Tõnu Kaljuste. Suur heameel on märgata seda, et praegune orkestrile kuidagi eriti süvenenud. Koosta Tõnu Kallaste ka, mis põhjustel? Jah, tõepoolest viimastel aegadel ta on orkestris palju käinud ja kuna tal on hea kontakt orkestriga, siis, siis on see põhjus, miks me tihedalt koos töötame. Ja mida on Tõnu Kaljuste siis valinud esimese oktoobri kontserdi teise poolde, kõlama? Kontserdi teises pooles kõlab Taani helilooja Karl Nils seni viies sümfoonia ka sümfoonia, mis Eestis eriti sageli ei kõla. See on erakordselt ilus lugu ja peaks veel lisama ilmselt seda, et kontsert toimub esimesel oktoobril, mis on rahvusvaheline muusikapäev. Ja loomulikult ja see kontsert on pühendatud rahvusvahelisele muusikapäevale ning sellel samal kontserdil. Eesti muusikanõukogu annab ülega muusika aastapreemiad. Kellele täpselt, see on loomulikult veel saladus. Kes saavad olema nende preemiate saajad, selgub järgmisel nädalal. Kontserdist teeb ülekande ka klassikaraadio esimesel oktoobril algusega kell 19 kõneliin. Telefoniühendus on Varssavi ka, kus viibib klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder. Seal on toimumas festival Varssavi sügis. Tiia, milline on Varssavi praegu ja millised on sinu esimesed muljed festivalilt? Varssavi sügis on praegu väga ilus, siin on võib-olla natukene parem ilm, kui oli Eestis, siis kui ma ära läksin, selline kuldne sügis ja Varssavi sügisel. Festival on ka niisugune kuldne, kuna see toimub juba 40 seitsmendad korda. Üks Ida-Euroopa kõige tähtsamaid nüüdismuusikafestivale on siis nüüd toimunud juba alates 1956.-st aastast. Vahepeal jäi vist üks aasta vahele. Tegelikult on see selline tavaline nüüdismuusika festival, väga sarnane meie nüüd festivaliga on väliskülalisi, on palju Poola enda uut muusikat ja kõrvuti on selline uuenduslik, väljakutsuv ja traditsiooniline nüüdismuusika. 20. sajandi uuendused on siis nagu koos. Meenub, et kunagi rääkis helilooja Jüri Reinvere Varssavi sügisest et seal on väga palju erinevat muusikat, suisa valimatult koos, et see muusikamass, mis seal kosta, on väga suur. Kas sa võid seda kinnitada või ümber lükata? Ma arvan, et see on siiamaani niimoodi see festival kestab. Ta algas 17 september ja lõpeb 25. Ja kihedamatel päevadel nädala lõpus on tõesti nii palju kontserte korraga, et sinna ei saagi nagu minna igale poole, kuhu tahaks ja väga kirju. Aga noh, see on muidugi ka loomulik festival algas näiteks Taipei sümfooniaorkestri kontserdiga, kus Leitzee Kerstam analüüs, see, kellest on kuulus mees juhatas ka siis oma 100 esimest sümfooniat. Aga see festival lõppeb Lutuzlovski neljas sümfoonia ettekandega, siis laupäeval, 25. septembril Poola Raadio Sümfoonia. Ühelt poolt. Aga loomulikult on siin nagu kõigil festivali sellel mingit teatud aktsendid, liinid, mida aetakse ja sel aastal on Varssavi sügisel selline saksa ja poola kultuurisilla idee. Ta armastati koolkonna nagu järelkajad ja siis, kui õiged teosed on Saksa ja Poola noorte heliloojate ja muusikute ühiskontserdid ja näiteks installatsioon Varssavi ja Berliini metroos, siis selline nagu sild omavahel siis on siin muidugi tohutult kammermuusika kontserte, kus nagu Jüri Reinvere siis ütleski. Täiesti arusaamatuid kavu tegelikult esitatakse, aga eile sattusin ka väga huvitavale nüüdismuusika kontserdile. Need olid Poola heliloojad Pavel Mickeetin ja Pavel siin manski, näiteks. See kontsert toimus päeval ja see oli välja müüdud ja sinna pressiti sisse kuskil 350 inimest niimoodi, et nad rippusid lausa seinte küljes. Ma ei ole ammu näinud midagi sellist nüüdismuusika suhtes sellist huvi inimestel. Ja see kontsert oli seda väärt, et sinna tulla, see oli tõesti hästi huvitav. Üldse Varssavi sügis on selle poolest uhke, et et siin on palju publikut. Viimased kolm aastat pidevalt käima noored massiliselt Varssavi sügisel et 60 protsenti külastajatest pidi olema alla 32 aasta vanused. Tänavu on siin veel muusikateatrit natukene siin Stanislav cropovitši, Etioopia Euroopa. See on juba kolmas ooper, mille sügis on tellinud miilossi teosele Ulrow maa. Ja reede õhtul on Hollandi nüüdishelilooja Michel vander Aa kammerooper üks, see on arvatavasti. Oli siin näiteks neljapäeva õhtul täiesti kummaline teos, kanti ette rahval augustini hümnid ja sümfoonia. Selline pompöösne oratoorium, mida helilooja komponeeris juba 20 aastat kavatses öelda midagi väga-väga suur ja selline teos Varssavi sügise kavas on ju kindlasti tipphetk, kui on kohalikult heliloojalt tellitud selline uhke teos. Aga igatahes jättis väga sellise võib-olla isegi õõvastava mulje niuke suurejooneline maakleri järel, nagu kõlas nii et, et siin on väga palju asju, mille üle järele mõeldakse, ma usun veel pärast tüki aega. Ja üks asi, mida võib-olla rõhutama, vaatasin eile läbi seda pompöösset sümfooniat kuulates kogu Varssavi sügisel nimekirja, milliseid eesti heliloojaid on siin ette kantud ja tegelikult on seda rabavalt vähe. Kui vähe on eesti heliloojad siin esitatud. Ja põhilised ettekannete hulga on andnud nüüd ansambli kontsert 2001 ja Kuno arengu kammerkoori kontsert mis oli vist 1975. Noh, muidugi on Arvo Pärti esitatud igasuguste ettekandjate poolt, et aga aga teised heliloojad, jah, on siia üsna vähe ulatunud. Üks asi, mis siin on veel nagu Eestiga võib-olla lingib, on üks korraldajatest Anseid lapetski, Poola raadio produtsent. Tema on Rostrumi spetsialist ja alati ta tellib Rostrumi heliloojatelt teoseid. Ja praegugi on tal tellimused sees, siis eesti heliloojatelt Helena Tulve-lt ja Jüri Reinvere, et mis peaks siis järgmine aasta siia tulema siis ettekandele. Aga tänavu on siin Eesti helilooja Toivo Tulevi teose ettekanne nüüd laupäeval, siis ja see on ka üks tore algatus. Mina olen siin tegelikult hoopis Jamicki konverentsil. Jamic on muusikainfokeskuste ülemaailmne organisatsioon kuhu kuulub ka Eesti muusika infokeskus, muusika, infokeskused korraldasidki oma konverentsi nüüdseks Varssavi sügise raamidesse. Et oleks korraga mitu põhjust ja asja tulla Varssavisse ja korraldasid festivalil ka oma kontserti, see on siis nagu muusikainfokeskuste kontsertkeskused pakkusid välja oma heliloojate teosed, neid oli 21 ja siis kunstinõukogu valis välja sealt kuus teost, siis nende hulgas oli Toivo Tulevi sving loo mis kantakse siis laupäeval ette. Olümpiakeskuses mängib ansambel kvart luudium ja Toivo Tulevi kõrval, siis on teised heliloojad, Bernard ka Wanna ja Martin Maarek. Need on nimed, keda mina olen Rostrumi paremate hulgas näinud. Ja siis on veel David Lang, Klausi biorgensen. Teised heliloojad, Toivo Tulev on ka siin, tegeleb. Proovide ettevalmistamisega. Laupäeval kell üheksa õhtul algab klassikaraadios otseülekanne Rootsi kuninglikust ooperist, kus euroraadiosarjas muusikalinn Stockholm tuleb ettekandele tšakama Putšiini opertosca. Ooperis on kaastegevklassikaraadio endine kaastööline Alar pintsak töötab teist hooaega Rootsi kuningliku ooperikooris. Ooperist oska on tal täita üks kõrvalosadest. Lavastaja hakanud Henriksson on vabastanud selle etenduse ikkagi päris oma aega, siis aastasse 1800 ja ka kostüümikunstnik, kes oli Ann-Mari Anttila. Et tema on siis ka toonud need kostüümid ka samasse aega ja see, mis laval paistab, see on tõeliselt ilus. Räägi nendest osatäitjatest, kes täna õhtul laulavad. Tuleb alustada kindlasti nimiosalisest dueinad Dimitri just kes siis on eriti Rumeeniast ja lõpetanud jazzi konservatooriumi laulu ja erialal ning täiendanud ennast siis ka skaala juures. Kaaradossid laulab portugali päritolu laul ja saar Hernandez. Ja ülejäänud osatäitjad on siis nagu rootsi enda lauljad. Scorpio on joon end, Holm, Jaansoloti, kuula ele. Jason Kristanen on ketil hu koos, kes on pärit Hollandist. Otseülekanne tšakama Putšiini ooperis Tosca Rootsi kuninglikust ooperist algab täna õhtul kell üheksa. Liiga ja Eesti rahvusmeeskoor jõudis koju oma juubelihooaega alustanud kontsertturneele Ameerikasse. Koori peadirigent Ants Soots, kuidas teil läks? Läks hästi suur maa, suur rahvas, suured majad ja kõik asjad nende suured mõlemal puhul nii Detroidis, kuid internetis oli tegemist hooaja avakontsertidega ja selle tõttu nad olid tavapärasemast suursugusemad ja pidulikumat ja see märksõna ehk iseloomustabki kõige rohkem seda kontsertreisi. Kuivõrd Detroidis algas Neeme Järvi 15. hooaeg ehk Detroidi perioodi viimane hooaeg, siis oli tehtud väga pidulikuks kogu see hooaeg on väga Neeme Järvi keskne. Neeme Järvi auks algasid kõik neli kontserti, nagu oli kavalehel öeldud austuseks Neeme Järvile eesti hümniga, kus me laulsime kaasa ja seejärel Ameerika hümn, koosseis Ameerika ja Eesti lippudega. Lõi juba sellises pidulikku meeleolu ja Neeme Järvi küllalt nõudlik kava. Ilmselt meil mitte teadaolev variant, kus Whartoni Tandmised avamängu on paigutatud tuntud palverändurite koor mis tuleks siis kaks korda läbi laulda. Seejärel väga nõudlik RIHA, Straussi, Tiidageçaitan päevajad ja kontserdi teises pooles Carlorfi karbina Burana sealse Coral Union kooriga tervikuna. Garmin aburana edu on nagu alati garanteeritud oma värvikuse ja karakteritega ja niisamuti on ju ameeriklastel suu äratundmine Tanhalisele avamängust palverändurite koorist ja seda enam oli meeldiv tagasiside, et kriitika mainis just kõige rohkem ära Straussi päeva aegasid selle õnnestunud esitamist. Üks kontsert langes 11. septembril ja see on nendele väga tähenduslik kuupäev ja siis sellel puhul laulsime miljon kapi põhjarannikut koos orkestriga. Detroidi lehes kirjutati, et Ram kõlanud mahedalt nagu tšellode orkester kiideti ka tooni, puhtust, artikulatsiooni ja väljendusrikast lihtsust. Detroidist mindi edasi Cincinnati. Cincinnatis oli samuti hooaja avakontserdid ja seal alustati Ameerika hümniga. Seejärel mängis orkester Bethany avamängul ja noorem ja põhiteos selle kontserdil oli Sibeliuse kullerpuu. See on ameeriklastele küllalt avastuslik Sibeliuse üldse veel enam kullerbo. Nii et nii leheartiklites igal pool püüti publikut harida sellel teemal, kes on see Sibellus, mida kujutab ennast seal kullervoo, mida kujutab endast üldse meeskoor ja kuivõrd me oleme kuller, on laulnud väga paljude erinevate nimekate orkestrite, ka siis on neil võrrelda esiteks neid orkestreid huvitav võrrelda dirigenditaotlusi ja, ja silma paistab siiski selle orkestri väga suur meisterlikkus, väga hea tehnika ja paistab kõrva ka Paavo Järvi põhjalikus partituuri lahtimõtestamisel ja faktuuri elavdamisele, et iga kord koged jälle midagi uut. Kui palju oli publikut kontsertidel, kuidas võeti teie esinemine publiku poolt vastu? 1250 kohaline saal oli neljal õhtul täiesti täis, kusjuures peaproov läks ka kuulajatele. Cincinnati on pisut väiksem, linn ise on 1,7 miljonit inimest, aga seal tullakse kontserdile väga kaugelt. Mitte ainult nagu linnarahvas, aga Ameerika on harjunud sõitma pikki vahemaid, kui ta tahab millestki osa saada. See on fantastilise kõlaga 3400 kohaline saal, noh, see on ka põhjus, miks ei ole nelja kontserdi järgemööda, kui ta suudab rohkem mahutada. Nii et seal oli kuulajaid 3600 vist kahel õhtul. Kokku on selline siiras tänulik publik ja see inspireerib ka esindajaid. Nii et meie mees Karzai võimsa positiivse laengu oma juubelihooaja alguses, et jätkata nüüd juubelihooaega juba kohapeal Torino septembrifestival, kus juba rohkem kui nädal pole festivali helilooja Arvo Pärdi muusikat kõlanud jõudis oma lõpunädalasse. Publikut köitis terve etenduste sari Lõuna-India kerala erinevate ansamblite poolt, mis samuti nagu Arvo Pärdi muusika festivali algul on kestnud nädalapäevad käinud lõpetamas lutserni festivalil Šveitsis jõudis siia juba järgmisel päeval, las skaala filharmoonia orkester, Riccardo Muti juhatusel üleni sümfooniat, Haydn, Schubert, Jacques ja siis sellenädalane rida, missasid Bergol Eestis tabatud Matter orkessemi missada Reekviem ansamblit Clemens konsod, Putšiini Messadi glooria selle kõrval parajalt ikka uut või traditsioonilist muusikat. Hiinlase quo Wen, siingi siin oodatud autoriõhtu hollandlaste ansamblile Lukesessi juhatusel. Hiina muusikud kaasas. Maria Klaara moneti klaveriõhtul poolkava talla pikk olete. Torino raadio orkestri järjekordne kontsert, kus kõlas meil ois Draghi festivalilgi esitatud Kaiasse Harri jahu flöödikontsert unelma tiib. Ja pärast lutserni suurt aitäh akadeemiat Kadorinosse tänaseks dirigeerima tulev väsimatu majastropi äärmul ees ja tema ansambel anterkondemparaan lutsianobeerijoya Puleesi kavaga. Mujalt veel Franz Liszti klaverituur. Aga ootamatu üleni Glinka kavaga tulid pianist Boris Petrušanski ning Pärdi nädalalgi kaasa lennuk stseeni ansambel. Üleeilses tantsib siin prantsuse trupp Fedgalan. Etenduse diaatroloovas keskmes teatris massini lavastused, Bachi muusikal. Hulk kontserti on toodud Torino Verdi nimelisse konservatooriumi ning vaimulikumas plaanis õhtud nagu olidki Pärdigavad san Filippo kirikus ja homme jõuabki kätte Torino festivali grand finaali kella kolmest päeval kuni pea keskööni. Ma ei jõudnud veel öelda, et paljud kontserdid luuleõhtud ja isegi oratoriaal kavad kirikuid on publikule vaba sissepääsuga, nii olid ka kõik Arvo Pärdi kontserdid. Muidugi pole seda lõpupäevakavas. Auditooriumis alustab filharmoonia Sindi roome dirigendi solist, viiuldaja Uuthuugi edasivirtuoosi Tipraga, dirigent ja solist Stropovitš, solistiks D-duur kontserdis. Ning viimasena Torino teater, oreetio orkester ja koor, Beethoveni üheksanda sümfoonia. Dirigendiks Gerd Albrecht. Ja meenutelegi veel. Torino festival algas neljandal septembril. Juba kuuendast septembrist juhatas siin nelja Arvo Pärdiga Elu Kaljuste. Pärdi 69. sünnipäeval esitasid tema muusikatega hilja, Ansambel jääks seeni ansambel. Pärdi juubeliaasta puhuks 2005 oli daalias väärikas algust tehtud. Mitut pidi jõuame nüüd preemeli festivalile Saksamaale, kus just eile tehti Arvo Pärdi uusima teose paatsen noomine teine maailma esiettekanne. Uus teos on kirjutatud kuulsa shordis valli ja tema ansamblisse Speeri on 21 tellimusel Kaasas Kataloonia kuningliku ja neile pühendatud ning maailma esiettekanne tehti suvel Saveli kodumail Barcelonas. Eile preemenis aga täna veel Pariisis ja homme-Prantsusmaal Disioonis teevee sordist välja tema ansamblite jaoks Pärdi uus teos ja uued ettekanded. Ent preemiani festivali avajate hulgas oli ka meie tuttav Kristjan Järvi absoluutansambel. See oli avaõhtul maraton programm, kus seitsmes eri paigas toimus igas kolm kontserti ühes neist kolm varasemad segakavaga absoluutansamblit. Kuulajaid oli seekord valida 21-st võimalusest endale kolm jõudmata kõiki nimetada mainige. Need avaõhtu esinejate hulgas olid ka Euroopa Kammerorkesterit lauljat Thomas Hansson. Ning hilja. Muusika kandis nimetust Mozartit parafraseerides aine kroosse lahtma siig. Treenerifestival kestab Torino omast kauem, 29. septembrini pelgaks shordisse vällja ansamblit pianist Maria Šarapova piires viiuldaja Maksim Vengerov, sellistania teetslev või veel rida kuulsusi festivalil, kus käinud laulmas ka meie filharmoonia kammerkoor. Meid huvitab, mida tegi festivalidel Kristjan Järvi ansambel, kes muuseas oli siia kutsutud juba teist aastat järjest. Kristjan Järvi oli Šveitsi päritolu ameerika saksofonist ja helilooja Daniel Sniideri hea kolleegina, aga tema teoseid siin ette kandmas. Kavas absoluut, plangid mis esitati preemiani esindussaalis ja kolmaski kava preemenis absoluut. Samal sappa kava VK Kölni filharmoonia suurde saali. Lisage need praegu kodus New Yorgis esinenud absoluutne oktoobri, teisel poolel aga taas viies Rootsi linnas Kristjan Järvi juhatusel. Kristjan Järvi muudki dirigenditööd väärivad siin aga veel kindlasti tutvustamist. Kõigiga meie muusikasaadikuid, näiteks ERSO on käinud esinemas Šveitsi epides menuhhini festivali telgis. Stahlis juhatas Kristjan Järvi selle 20. augustil baaseli sümfooniaorkestrit toreda multimeediakavaga Pi hääled. Rossini avamäng Wilhelm Tell, Fritz pruuni rapsoodia, lihal Straussi alpisümfoonia ja New Yorklane Daniel Snyder oli tänavune ekstaadi. Festivali helilooja tõi Kristjan Järvi siin maailma esiettekandele tema kontserdi Alpis sarvele ja orkestrile, solistiks Arkadi silklooper seri festivali menukas tellimusteos. Snyder on saanud tellimuse tulevaks aastaks siia Peri Casanova loomiseks. Seejärel juhatas Christian Alam-Austria toon, küünsler orkestrid liini lähistel grafenegi pargis vaevamas Johan Straussi, Lood Viini metsadest ning Gustav Mahleri lumiine ning Norlandi ooperis sümfooniaorkester. Rootsis kutsus Kristjani taas oma uut hooaega avama teisel septembril, kuigi tema peadirigendi amet leppessin mos maikuuga. Siin oli kaasas ka kuulus Ta löökpilliansambel Anders Nilsson Concerto krossa ettekandel Richard Straussi metamorfoosi, Beethoveni kolmas sümfoonia veel kavas. Aga just täna on Christian Järvida Alam-Austria toon künslerite ees. Ja nüüd esimest korda selle uue peadirigendina orkester vini, Simferaini koor ja rahvusvaheline solistide koosseis esitavad Edward riigikogu näidendi muusika Peeerryunt, seda esitatakse neljal korral täna krathanegi lossis, siis ampel Nonii festivalimajas. Ja ärgem unustagem, et Viinis resideeruv Alam-Austria orkester niidervestorachisse toon kunster orkester esineb sageli ka Viini Muciferainis suures kuldses kallis. Ja nüüd dirigeerib meie Kristjan Järvi seal homme ja veel teisipäeval kriigi Bergi. Järgneb veel üks kontsert nendega viini noristatis ja siis oktoobri alguses poolel viib Christian oma uue orkestri juba üheksa kontserdiga reisile Inglismaale ja Šotimaale. Nii sang, Põltanis, kuivinimus Rainis, toimuvad ka kontserdieelsed vestlused, moderaat, toriks kuulus Wilhelm sinkovitš. Ja mõni sõnaga lõpetuseks lubatult Peeter Vähi juhtimisel tehtud koostööst Eino Tambergi ooperis yranoodine Räkla pildistamisel Paul Mägi dirigeerimisel. RB Estonia koondProductions tegi selle plaadi koostöös klassikaraadio ja Rahvusooper Estoniaga saksa plaadifirmale CPU. Plaadi levitamine väljaspool Saksamaad algas augustis ning siiani on see pälvinud kõrgeid hinnanguid, sealhulgas veebiajakiri klassik stuudiei kriitikutelt. Mitte ainult 10 punkti esitusi helikvaliteedi eest, vaid topeltplaat kvaliteediga ajakirja augustikuu plaadiks. Meenutame siin meiegi kuulajaile veel Eino Tambergi ooperi peamiste osade lauljaid, seal peaosades Sauli diilik ainen ja nii Ahu Soomest. Nende kõrval meie Mati kõrts, Jassi Zahharov, Riina Airenne, Rauno Elkja, Juhan Tralla.