Helga ja muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetis stiilis abi. Teile sobival ajal. Helgaja. Tere, head klassikaraadiokuulajad. Algamas on 23. oktoobri heligaja. Tänase saate teemad on järgmised. Ajupesukontserdist kõnelev Igor Karsnek. Anname väikese ülevaatefestivalist klaver ja intervjuu annab pianist Jean Luca kassiooni. Hollandis toimuva Arvo Pärdi festivalimuljeid jagab Märt-Matis Lill. 26.-st 31. oktoobrini kestavad Hugo Lep normele pühendatud muusikapäevad. Muusikanõukogu andis välja teatmiku koos hoo. Taas on ilmunud plaat Lepo Sumera kammermuusikast. Möödunud nädalal toimusid Eesti muusikaakadeemias puhkpilliorkestridirigentide meistrikursused. Eesti keelpilliõpetajate ühing korraldab 15. tegevusaasta täitumise puhul seminari järgmisel aastal. Suve alguses on Endla teatris taas võimalus näha ooperiprojekti. Saate lõpetab Priit Kuusk muusikauudistega laiast maailmast. Head kuulamist. Esmaspäeval sai Estonias üle hulga aja kuulata jälle nüüd ansamblid sedapuhku kontserti pealkirjaga Vene avangardmuusika, pea revolutsiooni ja enne ajupesu. See muusika õhtu kõlas euroraadio kontserdi säras Nis kaveris ehk siis avastused, toimus otseülekanne 20. raadiojaama üle Euroopa ning just nimelt avastada oli nimetatud kontserdil üsnagi palju. Nii meil siin Tallinnas kui neil seal Euroopas. Mis siis sündis Venemaa kunsti ja muusikaelus pärast revolutsiooni ja enne ajupesu. Lühidalt võiks seda aega täpsemalt aastail 1917 kuni 1924 iseloomustada kui kunstiliselt innovatiivseid julgelt eksperimenteerivaid otsingu aastaid. Tol ajal kirjutati futuristlik manifeste jagati kõrvakiile avalikule tabamusele ning vaimustuti urbanismist, tehnilis, progressist, sotsialistlikust, realismist tollal veel midagi. Ent pilt muutus tundmatuseni, kui aastal 1924 algas Stalini ajajärk. Alles siis tekkis plakatlik sotsrealism ning loodi nii-öelda ideoloogiliste valvekoerte organisatsioon, mis kandis nime provotaarsete muusikute ühing ning mille ülesandeks oli läbi viia inkvisitsiooni riitusi formalistideks tembeldatud vene heliloojate kallal. Nii et tõeline ajupesu tekkis 20.-te teisel poolel. Tulles nüüd sellelt väikeselt olulised ekskursioonid tagasi nüüd ansambli kontserdi juurde, siis kohe ütlema, et siin algasid ka avastused. Nimelt kavas olnud Vene heliloojatest oli minule tuttav küll vaid Prokofjevi nimi. Usutavasti ei tunne klassikaraadio kuulajad Gorbatšovi, Mossolovi või roslavetise muusikat vaevalt ka finišini teoseid. Selleks, et nende nimesid muusikasõprade mälust kustutada nägi nõukogude võim süstemaatiliselt ning kahjuks ka taga järjekalt vaeva. Kontsert algas Prokofjevi avamänguga juudi teemadel. Muusikat, okaattalik matoorika, mõjusin esitusliku väga värskelt. Samas kui laialt lahti rullub. Kantileensus sai kontrastina avaralt slaavipärase karakteri. Põnev oli Konsamgi dünaamika režiim, see, kuidas erinevad solistid. Eriti tõstaksin siin esile Toomas Vavilovi klarnetit Harry Traksmanni viiulile, kuidas nad end Ekspressiivselt esile mängisid. Järgmises teoses Vladimir šerbatšovi netis hääled ka oli vokaalsolistiks Soona Soprano komsi. Seda lugu küll avangardmuusikaks nimetada ei saa. Akadeemiline helikangas kandis selleks liiga tugevalt hilisromantismi pitserit, kuid Anu komsi vokaalses tõlgenduses oli samasse stiili raamidesse sobivad romantilist vabadust märkima. Noh, peab siin ka instrumentaalsolistide head ansamblis koostööd, näiteks Mihkel peaske eredat löödi soolot, millele tabava emotsionaalse toonusega sekundeeris kohe tšellist Leho Karin. See muusika koondus olulisel määral tegelikult klaveri suurte kõla Panoodi ümber ning pianisti Marri Gerretz-Traksmann oskas need ka kuulamapanevalt jõuliseks mängida. Kontserdi teises pooles kõlas vene muusika aastatest, mil punane terror endi võimul. Mihhail Nižni ateljee mõjuski neist sotsrealistlikult rahvatoonis naiivseloona. Märksa huvitavamad olid Aleksander Mossulovi teosed kolm lastestseeni ja neli ajalehekuulutust, kus solistiks sopran Anu komsina. Nende lugude puhul võib tõepoolest rääkida modernistlikus mõtlemisest kui selle all silmas pidada Ekspressionistliku värvi kamalt. Eriti jäi kõrvu nelja ajalehekuulutuses Kertsulikus vaimust lähtuv püsitu ja pidevalt muutuv helikangas koos oma värvikirevate Te. Olite küllusega esinduslikult holisin võluv, kuidas Olari Elts kõik need karakterit esile manas ja lavaliseks juhatas, rääkimata väga läbimõeldud ja täpsest dünaamikrosiist ning artistlikustagoogikast, mis pani muusika sisemised lausa pulseerima. Kokkuvõttes võib öelda, et kontsert enne ajupesu näitas tõepoolest avastusi vene muusikas, mis, tõsi küll, mitte iga helilooja puhul just avangardmuusika ei soostunud. Kuid mis siis? Avastused olid need kindlasti ja kahtlemata. Eile õhtul toimus festivali klaver, avakontsertavakontserdil esines Jean-Luc, aga see oli Itaaliast, kes on Itaalia uue laine pianist. Teda iseloomustab uue muusikahuvi ja enesekindel individualism tõlgendustes avakontserdiprogrammis kõlasid Robert Schumanni klaverikontsert a-moll Opus 54 mille algversiooni on Challukagashoolika plaadistanud Thatcher grammofoniplaadimärgi all. Kontserdi esimeses pooles kõlas Kiiegancherly teos Vals, postan klaverile ja keelpillidele lugu, aga see oli, tegeleb lisaks klaverimängule veel dirigeerimise ning komponeerimisega. Mitmeid tema teoseid esitatakse nii Inglismaal kui Itaalias. Noor 1979. aastal sündinud Chan luge aga sõnab, et on oma sümfooniat dirigeerinud Ankonnas Itaalias esimest sonaati mänginud Hamburgi kontserdisaalis Vigmarhoolis ja peagi on ees teise sonaadi esitamine Itaalias. Kas oli, hindab uuest muusikast just selliseid heliloojaid, kes ühendavad uusi muusika elemente traditsioonilise muusikaga ja tõi näiteks Schnicet kandscheeli muusikat hindab ta kõrgelt ja ootas juba kaua võimalust esitada mõne orkestriga teost Valts Boston, mis siin Eestis ka õnnestus. Kas oli sõnas, et siin Eestis viibimine aitas tal veelgi rohkem mõista Cancheli loomingut nimelt on tema meelest Scancheri väga ettearvamatu, toob alati sisse uusi ideid, siis peatub ja ei millestki, kerkivad vihapurse. See on nagu aga see oli, sõnas siis, et kuigi Konshlion gruusia päritolu helilooja on see idane omane atmosfäär olemas nii seal kui ka siin Eestis ta nimelt tunneb ära siinses hallis taevas peegelduvat depressiooni, mida ta on leidnud Kavocheli muusikas. Klaari festivali jätkub kuni 29. oktoobrini. Meie toimetaja Tiina kuningas küsis Eesti kontserdi produtsendilt Madis Kolgilt, miks on huvi festivali klaver vastu jätkuvalt suur? Madis Kolk Karvased seda võiks põhjendada asjaoluga, et üsna palju inimesi on õppinud oma elus klaverit ja klaveriteoste repertuaar on ka üsna avar kuid ta tunnistab ka seda, et festival klaver on siin piirkonnas väga heal tasemel võrreldav isegi Espo festivaliga. Ma usun, et Espo klaverifestivalile meie kava alla jää Camiti Liepaja klaverifestivalile, nii et selles mõttes ma usun, see on ka üks põhjamaa ja Baltimaade üks olulisemaid kohti, kus klaverikunstiga saab ennast kurssi viia. Ei, see on siis klaverimuusikast tulvil nädal, kontserte on palju, mõnel päeval toimub ka mitu kontserti päevas, mis ootab ees siis klaverimuusikahuvilist. Täna ma usun, et on eriline päev, sest et õhtul kuuleme esimest korda üht Ameerika või üldse maailma pianisti suurkuju stiidancovaatjevitši, kelle nimi on ju aastakümneid teada, kelle plaadistused samuti ta on näiteks kahe plaadiga Philipsi 20. sajandi suurte pianistide sarjas esindatud, ma isegi ei tea, et oleks Soomes käinud või ka Venemaal käinud, nii et see on nagu tema debüüt selles regioonis ja ma saan seal põnev tutvus ja samamoodi, kes on pärastlõunasel kontserdil raekojas kaks kõige värskemate eesti muusikute rahvusvaheliste, kuulsite võitjat Irina Zahhartšenko vaja Mihkel Poll sinevad koos Tobiase kvartetiga ning mängivad ka erilist kava, kuuleme siin esmakordselt kuuldavale Tšubani kontserte, versiooni raekojast. Kes mängib siis esimeste, kes teist sobeni klaverikontserti nendest noortest muusikutest? Kuidagi sattunud vanuse järjekorras esimest Mihkel Poll 11 Irina Zahhartšenko mainin ka veel pühapäeva homset, kui on pärastlõunase kontsert Estonia kontserdisaalis annab Tanel Joamets, kes on nüüd ennekõike ida pool Tanel Laan, saanud preemiaid enne kõikamascriaabiniga mitmel Venemaa konkursil ja seetõttu nüüd käibki ta pidevalt, kuni Siber linnadeni välja seal esinemas on. Selleteemaline on ka tema klaverifestivali kava ja õhtul on üks kõige oodatum festivali kontsert, esineb Nikolai Luganski, kes oli paar aastat tagasi siin koos vist Krasnojarski orkestriga ja on käinud korraga seitse-kaheksa aastat tagasi soolokontserdiga klaverifestivalil nüüd kuulda juba kuuldud artistid on esmakordselt, aga selle põhjenduseks on pärast seda, kui Nikolai Luganski siin viimati esines, on tema tähtmaailmas eriliselt kõrgele orbiidile läinud. Ta on avanud hooaegasid Londonis ja Pariisis ja kui järjest vaadata, siis Soome pianismi raudvara Yero hein on, kes on eriti tuntuks saanud rahvusvaheliselt, kuigi tanud, mänginud, esinenud üle maailma Sibeliuse kogu klaveriloomingu plaadistusega. Tema siinse kontserdi esimene pool ongi Sibeliuse põhilisest lühipaladest koosnev kirju rida, kus kindlasti on palaron eriti klaveriõpilastele, klaveriõpetajatele on hariv ja huvitav kuulda edasi Aleksander taroom, ta olnud solistiks küll Berliini Filharmoonikute või Baieri raadio sümfooniaorkestri suurt Euroopa orkestrite ees ja annab kõikjal soolokontserte, aga eriliselt tuntud on ta oma kahe plaadistusega, prantslase klaverimuusikast ja varasemast klaverimuusikast ja viimati rabellist, mis on äratanud ebatavaliselt suurt tähelepanu. Tarov tegelikult on ka Eestis käinud Kuressaare kammermuusika festivalil ja orelifestivalil aktsiis. Kui teha ring peale neile, kes väljastpoolt tulevad, siis Peeter Raido järgmisel päeval kolmapäeval, tal on eesti nimi, eks ja mis ongi huvitav. Kuigi ta Moskvas sündinud ja elanud praegu ta täiendab ennast Hannoveris, on tal eesti juured ja on tal Eesti pass ja suur huvi Eesti vastu. Meil peaks olema tema vastu huvi, kuna ta on ebatavaline natuur praegusel super spetsialiseerumise ajastul ta mängib praktiliselt kõiki klahvpille, nii kaasaegseid kui ajaloolisi ja kontserdi annabki orelil klavessiini klaveril. Aga ta mängib ajaloolist lautot ja kitarri ja tegeleb ajalooliste tantsude uurimise ja ajalooliste pillide restaureerimisega. Tal on ka kollektsioon, millest osa on Moskva konservatooriumis välja pandud. Tal on sügav huvi kaasaegse muusika vastu ning ma usun, et Egon Ebatavalise muusiku isiksusega lõpuks vaatlejevitši kõrval teine selline maailmafiguur klaverimängust Luilordi Kanadast keelata vist Londonisse ja tõesti esineb ja tegutseb üle maailma, kes on plaadistanud ja mänginud väga suuri sarju, heliloojate tervik, klaveriloomingut praegu ta plaadistab just listi kogu klaveriloomingut ja seetõttu ongi väga tore, et ta meile tuleb. Monograafilise listi kavaga rännuaastad realisti suur sonaat. Need olid need, kes tulevad väljaspoolt, aga täpselt sama tähtis on Eesti pianistide seekordne valik ja ennekõike Tallinna klaveri tuua 30 tegevusaasta tähistamine. Nende kavas on kaks eesti heliloojate esiettekanne teinud Ambergilt ja timas treenerilt. Lisaks sai juba nimetatud Tanel Joamets mängib soolokavaga Mati Nikolai, toimub ka veel nooremate talentide noorte laureaat pianistide kontsert, anud seal kapp ja Inglismaalt, Minjoni kooli õpilane Michagawashima, tegelikult jaapanlanna mängivat kolme Mozarti varast kontserti, millest on olemas seade klaverile ja keelpillikvartetile. Ja festivali lõpeb 29. oktoobril, reedel. Veel neli Eesti pianisti võrdlemisi erilises seoses muusikaliste polüglottide kontsert, et kus Rein Rannap, Sven Kullerkupp, Kristjan Randalu, Mihkel Mattiisen, mängivat kõiki stiile, neid võrreldes-kõrvutades omavahel kaadrikarneval maitsete stiilidest ja erinevatest karaktoristest loome natuuridest. Sellel kontserdil on ka klassikalised atraktsioonid, nagu publiku poolt pakutud tud sõnalisest kujuntist kohe kohapeal ilma ettevalmistusajaga improviseerimine pianistide poolt. Ja kõige lõpuks Rein Rannapi poolt, kes on kava koostaja ja idee autor, etteantud passimatiivile lühikese loo kirjutamine, nendest ühe suure kaheksal käel finaali esitamine. Kõneles Madis Kolk klassikaraadio eetris on ülevaated festivalil klaver kontserditest igal hommikul kell kaheksa, 10 ja klassikaraadio eetris on võimalik kuulata ka mitmeid otseülekandeid. Ka ja 20.-st 24. oktoobrini toimub Põhja-Hollandis Groningeni linnas Arvo pardile eesti muusikale pühendatud festival. Tänashing Music. Festivalil kõlab lisaks Arvo Pärdi teosele ka Toivo Tulevi, Veljo Tormise, Lepo Sumera, Reneesper, Erkki-Sven Tüüri, Helena Tulve, Tõnis Kaumanni ja Märt-Matis Lille looming. Festivale on omamoodi sissejuhatuseks järgmisele aastale, mil tähistatakse mitmel pool Pärdi seitsmekümnendat sünnipäeva kontsertidega festivalidega. Festivalil astuvad üles mitmed nimekad muusikud ja kollektiivid nagu pianist Alexeil jo piimov, nüüdismuusikaansamblite eliiti kuuluv njuv ansambel ja vokaalmuusika typesitena tuntud hiljelt ansambel. Ürituse raames toimub ka eksperimentaalsemaid plaadi tantsuetendus, kost, tantsugrupp, klopkaajem, roni tõlgendab tüüri. Sumera lilleteoseid toimub ka Eesti animafilmide presentatsioon, kus näidatakse Priit Pärna, Priit Tender ja Rein raamatu Filma Põhja-Hollandis. Kohapeal on ka mitmed eesti heliloojad, teiste seas Märt-Matis Lill, kes jagab meiega oma festivalimuljeid. Treening on, ei ole sugugi suurlinn ja, ja ei ole neil mingi suur muusikakeskus nagu Hollandi mastaabis selline Tartust pisut vaiksem ülikoolilinn, väga mõnus Lynneline ajaloolise keskusega, palju noori inimesi täis. Aga jah, et see festival sellest eriti midagi kuul landaga on alati nagu head mängijad ja laga olulised hellile või aastast 2000 alates on olnud siis Ense tervivaili ja vastan Cream olid need eelmistel aastatel, aga ma korraldate, et nii suurt valikut heliloojatest ei ole varem vist olnud, et rohkem on keskendutud siiski ühele heliloojal, aga, aga et nüüd on nagu see fookus on kuidagi palju laiem. Grippart on küll nagu nimi, aga siiski väga palju on tähelepanu pööratud ka siis meile, teistele on olnud toredaid kontsertelamusi, on kaldmuud laadi elamusi. Eile oli võib-olla üks selliseid surenelisemaid kontserdid, siiamani Linjov, ansambli kontsert, mis koosnes üksnes Tulevi ja Tulve muusikast ja nagu enamik kontserte siin kuuldavasti oli välja müüdud. Ansambli teada-tuntud väga hea ja intensiivse esitus kvaliteediga kontsert ja avakontsert oli, mängis Alexeil piimamisele ja väga muljetavaldav. Selle avakontserdikava soid Põhiliselt Pärt, aga oli ka Sumera palas kasvanud üks ja kaks eespere asja. Aga mis on olnud ka selline ootamatu, ülimalt meeldiv üllatus, et sind seal festivali raames on ka selline filmiüritus, et see on tulnud selline filmirežissöör Frank Scheffer, kes on teinud rida filme, on maailma kõige kuulsamate Stelli lahendust, ütleme seal keedistabeeriast kuni prääniinani ja selliste, Ameerika heliloojate nii välja. Ja tema on siin väga aktiivselt ka meiega suhelda ja meile näidanud oma asju, tundub, et ta nagu väga huvitatud sellest tõesti asjast. Et tema tööd on küll olnud väga muljetavaldavad, tähendab üritusi, isem, mille jaoks tema siia tuli, et sa nagu workshop noortele režissööridele, muusika filmide tegemisest, tema on ilmselt üks kõvemaid tegijaid sellel alal, praegu tal näiteks on pooleli üks film, maa värises, ta, selline kolmeosaline suurteos. Tema selline lähtekoht filmi tegemisel on see, ta tahab tuletada filmi struktuuri muusikastruktuurist väljakul. Ta tegi filmi case'ist siis käitšiga koosnad leitud seal mingisuguse struktuuri tsingi kaudu. Mõõtsid seal sekundites, kui palju Gates võib vastata, kasutasid juhust ja mingeid siukseid nõksa tegi. Viimane asi, mis ta näitas, mis oli ka täitsa huvitav oli, et kaitseväe peale üks päev helistanud, ütelnud, et kas ta saaks vaagna ringi teha talle kolme minuti 15 sekundi sisse. Frank natuke mõtles, helistas tagasi, ütles, et põhimõtteliselt saab küll sõdadest näitus Keidrilik räiga kontseptsioon, et tema nagu teada siis ära. Kõigepealt mina teadsin Keitšilt nagu seda suurt käitši soovi, et ta tahaks kuulda Bachi kogu Haadeegaad korraga kõiki siis neljakümned kaheksat prelüüd ja fuuga ju siis oli nagu analoogne soov talluaalne ringiga, aga noh, see oli siis tehtud, niiet kaadrid hästi kiiresti siis kokku pandud juhuse operatsioon otsustas, mise kaadrit võeti, kust, et tulemus oli ütleme nagu selline kiirluubis midagi vaatamine, aga selle vahega, et kui kiirabisaadetise rütm on ühtlane, aga see juhuse operatsioon nagu tõi kaasa selle, et see Rütt seal kogu aeg vaheldus, midagi läks nagu kiiremat, midagi aeglasemalt, siis mingisugused väiksed plõksud laeval. Ühesõnaga, seal oli selline väga ebaregulaarse rütmiga kiirluukides. Sul tuleb seal ka enda teoseid ettekandele, kas üks nendest on tantsuetenduse käigus? Sellele on juba siin rohkesti proovi käinud oma üllatuseks aastaid siin žesti tantsija Päär Pärnson selles samas projektis ja selle esitus ongi nüüd täna õhtul. Muusikud on väga head mängijad, praktiliselt kõik nad teevad lisaks minu tule täppidele pimeduses teevad veel tüüri kahte asja ja siis Pärti Haliinale ja Sumera palas kasvanud üks. Noh, see oli mulle päris suru üllatus, mis sellest minu loost oli tehtud selles mõttes, et Mul on selline väga vaikne õrn lugu, aga, aga see tõlgendus on äärmiselt jõuline, äärmiselt füüsiline. Selle paragrahv nimi on Kaiv Aid. Nagu juudi päritolu elab Hollandis ja tema koreograafiat tunduvadki olevat sellised üsnagi inimvõimete piirid pumpa vaadata, tantsijad on ikka omadega väga läbi, pärast neid proove. See tants on väga muljetavaldav ja et selline kontrastne esteetika. Kas ta on lahendanud ka täiesti erinevate teoseid sarnaselt tsenter stiil või jah, on küll üldiselt tal on nagu selline tervikkontseptsioon ja seal mitmed asjad lähevad täiesti ilma pausideta, et on nagu üks pikk jutt nendest teostest algusest lõpuni. Ja sa mainisid, et sul on üks teos veel seal. Homme Groningeni nagu täna on ühes teises linnas kontsert sõnaga taevajõgi Kelby orkestriga, see orkester on kontsert-nimeline kollektiiv ja väga head mängijad, aga entusiastlikud mängijad põhiliselt haagist, nagu pärit eelkõige nad on mänginud barokkmuusikat, aga minu teosaldase muidugi sobib väga hästi. Fraseering ja üldine esteetika haakub päris hästi just nimelt vanamuusika interpretatsioonis. Kas sa oled neile kuidagi selgitanud oma teost? Jah, ma olen päris palju seal proovides käinud ja dirigendi ka rääkinud ja ja mind üllatas nagu see, kui palju nad ise on aru saanud, hoobilt niimoodi haaranud, et selles mõttes see, mis ma neile rääkisin, eriti suuri üllatusi selles mõttes neil ei pakkunud, aga neil oli muidugi väga hea meel, et ma rääkisin, ütlesid mulle, et teile väga mu lugu meeldib ja seda on ka näha, on tõesti väga südamega ja väga suure entusiasmiga mängivad. Sa mainisid, kui sa hakkasid siit Eestist sinna sõitma Hollandisse, et sa ei ole ainus helilooja siit Eestist, kes sinna sõidab, et palju täid seal Eesti poole pealt nüüd kohale on jõudnud. Lisaks minule on siis Helena tulla Toivo Tulev Mart Siimar ja Arvo Pärt ise, ta oli andnud esimese õhtu kontserdit, kuulas ise eile õhtul ta proovis sedapidi juba ära minema. Põhja-Hollandis Groningeni linnas Arro Pärdile eesti muusikale pühendatud festivali Danish Music muljeid jagas helilooja Märt-Matis Lill. Teisipäevast, 26.-st oktoobrist kuni pühapäevani, 31. oktoobrini kestavad Eesti erinevates paikades Hugo Lepnurme ele pühendatud muusikapäevad. Nende raames esitletakse uut raamatut, avatakse mälestustahvel muusikaakadeemias, avatakse näitusi, korraldatakse meistrikursusi ja peetakse ettekandeid, mälestusõhtuid ning toimub ka üks väljasõit professor Lepnurme-ga seotud Eesti paikadesse. Loomulikult toimub arvukalt kontserte. Hugo Lepnurme muusikapäevadest ja osadest, üritustest põhjalikumalt kõneleb nüüd üks korraldajatest, Andres Uibo. Viimane kord oli see aastal 1999, see oli lepp torme, surma-aasta ja me korraldasime esimesed tema mälestuspäevad. Sama aasta oktoobri lõpuks on umbes samal ajal, kus siis oli ka rida kontserte ja minu meelest selle ürituse tähtsam kaaluka moment oli Eesti Muusikaakadeemia uue orelilepingu allakirjutamine, mis siis ka valmis poolteist aastat hiljem nii-öelda, et seal üks kaalukas tähis sellest esimestest muusikaga laevadest maha jäänud käesolevad muusikapäevad on muidugi veel suurejoonelisemat 90. Nüüd kindlasti on see erinevus, et kui tookord Letwormoli kuidagi veel väga lähedane hiljuti oli meie hulgas veel, siis täna vaatame juba maestrot distantsi mõnestki asjast, me saame täna hoopis teistmoodi aru kui tookord ja eks need üritused kibestud kuue päeva jooksul toimuvad, peaksid andma meile maestro küllalt täiusliku pildi temast kui inimesest temast kui muusikust Häid muusikapedagooge on väga palju ja kindlasti on temast väga palju suuremaid organist olnud kahtlemata suuremat muusikapedagooge, kahtlemata palju paremad heliloojad. Aga, aga see suurus inimesena see on, mis minu meelest kogu aeg kasvab ja kah päris asjatult. Kui ta suri, siis oli vist esimene juhuskuse toomkiriku juhatus arutas, et oli soovitadamatu toomkirikusse. Iga päev on üks kontsert, mõnel päeval on mitu kontserti, nii näiteks avapäeval minu oma oreli, üliõpilaste kontsertakadeemia orelisaalis. Õhtul on kontsert Kaarli kirikus kell 18, null null, kus siis on ettekande siis peamised Hugo Lepnurme teosed, see on põhised, koori kontsert, kus on siis Tallinna praostkonna koorid. Minu meelest on nüüd nende päevade üks huvitavamaid ettevõtmisi, on reedel, 29. oktoobril Eesti orelisõprade ühingu eestvedamisel korraldatav väljasõidupäev leppturbega seotud paikades Põhja-Eestis on ju teada, et Lätworma sündinud Põhja-Eestis Kuusalu lähedal Citres ja olnud pikka aega Kuusalu kiriku organist, olnud Tapa kiriku organist veel Leesi Käsmu, kõik need kirikud, kus on meil väga huvitavad ajaloolised oreleid, tahan öelda, et kaasatulekut asuta. Me sõidame hommikul välja kell kaheksa 30 Sakala parklast ja nagu öeldud, kõigepealt läheme tapale külastama Tapa kirikut olev kentsi orelitehast. Lähme edasi Käsmu Loksale, Leesile, Citrele, tema kodukohta ja lõpus tuleb Kuusallu, kus siis õhtul on kontsert, kus esinevad tema endised õpilased ja ka viiuldaja Niina Murdvee, sellist Magaria Anstal ja see välja sõitma, kordan veel kõigile osavõtjatele tasuta oleks soovitav teatada oma tulekust ennem siis numbril 50 82 null kaks neli. Eesti orelisõprade ühingusse kolmapäeval, 27. oktoobril kell 17, null null toimumise koht, teatri- ja muusikamuuseum professor, siis meenutavad tema õpilased, kolleegid, sõbrad ja tema oma pere ja sugulased, seal on siis väljapanek Lätvorme kogust, mis on päris rikkalik teater, muusikamuuseumist ja ka siis teeme natukene häält tema enda koduorelil, mis sisaldub praegu sealsamas teatri- ja muusikamuuseumis. Ja kindlasti oleks väga põnev õhtu, sest et tegemist oli väga põneva inimesega väga erakordse inimesega, siis säärast inimestest oli ikka rääkida väga palju ja väga erinevad jutt, et ja ma loodan, et kõigil, kes seda tulevad, saavad jällegi ühe väga kena õhtu osaliseks eteks. Tema eluski on olnud ju väga mitmeid erinevaid perioode kordunud olnud, väga ausse tõstetud, kordan ta jällegi maha salatud. Nii et seal on, millest rääkida ja väga põnev. Mul oli väga meeldiv, et see ümarlaud, kes valmistas ette neid päevi, oli väga aktiivne ja, ja väga palju inimesi kogunes sinna laua taha. Igaüks tuli soovist anda oma panus nende päevade kordaminekust, nii et, et see näitab ka seda, et tegemist on mehega, keda austati ja keda veel täna austatakse. Hugo Lepnurme muusikapäevade viimase päeva esimest kontserti, mis toimub 31. oktoobril kell üks Tallinna toomkirikus kus esinevad äsja kõnelenud Andres Uibo ning Ene Salumäe ja Urmas Taniloo, saab kuulda ka otseülekandena klassikaraadios. Eesti muusikanõukogu algatusel koostati ja anti välja Raamat huvis hoo, ehk siis, kes on kes Eesti muusikas? Eesti Muusikaakadeemia professor Toomas Siitan. Te olete kirjutanud sellele raamatule eessõna, sellepärast on teie käest sobiv küsida, mida see raamat sisaldab ja miks sellist raamatut tarvis oli. Selle raamatu algatajaks oli siis Eesti muusikanõukogu ja selle taga oli meie niisugune ammune mure, et Eesti muusikast on välismaailmas liiga vähe informatsioon, seda on kaevatud palju. No näiteks meie tunneme ju oma raamaturiiulites teda, vana Eesti muusika biograafilist leksikoni, mis on tänaseks ammu liiga vana ja, ja tahaks uuendust saada, aga ma tean näiteks isiklikest kogemustest, et sedasama eestikeelset raamatut on välismaal haaratud, et väga meelsasti kasvõi ainult sellepärast, et saada inimeste põhidaatumeid, et mingisuguseid esmaseid andmeid nendega kohtage. Et tänapäeval on muidugi niisuguse informatsiooni jaoks järjest rohkem internet, aga paraku sealt niisugust kompaktset informatsiooni ikkagi raske leida. Sa leiad kätte siis, kui sa juba nime ja mingeid põhiandmeid teab. Ja see raamat, et peaks siis andma tõesti mingisuguse esmase pildi sellest, mis praegu eesti muusikas on oluline, kes on need nimed, kes on need põhilised tegijad ja seal on siis interpreedid, heliloojad ja muusikateadlased ja kokku siis sadakond nime, seal oli vist mõni üle 110, niiet et üks niisugune esmane valik praeguse Eesti muusika olulisematest persoonidest. Kas nendest persoonidest, kes praegu tegutsevad aktiivselt? No vot, see oli nüüd üks üks vaidlusallikas meile pikaks ajaks ja meie lõplik otsus oli siis just nimelt see, et interpreetidest ja muusikateadlastest, need, kes on praegu aktiivsed ja heliloojatest, on seal sees ka siis nii-öelda eesti muusika klassikud. See otsus oli tõesti raske, aga me õigustasime seda lõpuks niiviisi, et tegelikult heliloojad, et ju kujundavad meie muusikapilti ka pärast seda, kui nad ise on juba lahkunud, näiteks kui me kujutame ette, mida oleks meie tänase muusikapilt ilma Lepo Sumera või Raimo Kangrot, nad ju on praegu oma teostega nii-öelda aktiivselt siin näiteks interpreetide hulgast, et me tõime ära küll tõesti ainult need, kes on praegu mitte ainult elus, vaid ka tõesti aktiivselt tegevat, kahjuks jäi seal välja ka terve hulk väga auväärseid nimesid meie vanema põlve interporeetidest, kellel on kahtlemata väga suured teened Eesti muusika ees, aga kes ei ole praegu enam aktiivselt kontserdilaval tegev Selle raamatu tegemisel oli palju neid, kes neid artikleid kirjutasid, kes selle koostasid? Lõpuks selle raske toimetamise töö ja see oli tõesti keerukas. Selle võttis enda peale Tiina Mattiisen, aga suurem osa tekstidest on siin aastate jooksul valminud peamiselt Priit kuuselt ja Mare Põldmäelt, aga see oli jah, paljude aastate töö ja paljudel inimestel Kellele on mõeldud kasutamiseks raamat huvis hoo, kes on, kes eesti muusikas? See on inglisekeelne raamat ja suunatud sellisena siis tõesti nagu Eestist välja poole esmaselt, kuigi ta küllap ka meie lugeja jaoks on oluline, et leida niisukest uuemate ja kontrollitud informatsiooni, aga tõesti võib-olla niisugused infokanalid nagu Midemi meiskus käiakse või, või Frankfurdi raamatumess selliste kanalite kaudu ta peaks levima nüüd tõesti siis mujal maailmas jõudma vast siis kontserdiorganisatsioonide, nii välismaiste muusikainfokeskuste ning ma arvan, et need struktuurid oleks kõige olulisemad, kus see peaks levima ja kasutamist leidnud. Möödunud nädalal toimus Eesti muusikaakadeemias puhkpilliorkestridirigentide akadeemia. Sellest kõneleb lähemalt Toomas kapten. Kalle juba kolmanda, kes on nii Sibeliuse akadeemia kui ka Eesti Muusikaakadeemia õppejõud, tuli sügisel välja ideega korraldada selline kuulsus puhvli dirigentidele, kus siis tõepoolest mõlemapoolselt nii meie õppejõud kui ka tema püüaksime aidata noori dirigente, teha oma tööd paremini juhatada, paremini viia oma mõtted muusikasse ja muusikaga. Nii et see oleks kõikidele paremini arusaadav. Halonen äärmiselt rõõmus, et see projekt on tõepoolest, oli väga-väga huvitav, meil on olnud igavesti vaev publikuks üle 30 Puccini dirigendi üle Eesti, kes tegutsevad peamiselt küll amatöörorkestrit ega, kuid on väga aktiivselt osalenud just nendel seminaridel, kus me oleme püüdnud siis mina, Kalevi kolm ala, kaitseväe orkestri peadirigent Peeter saan ja meie trompetiguru Aavo Ots anda neid näpunäiteid, mida me oleme ise kogenud ja peame õigeks ja võib-olla just aidata nendel noortelt kiiremini pääseda paremale tulemusele. Need seminarid on olnud ausad, nad on olnud väga juurdlevad ja, ja aktiivsed ning üllatav küll, et nende kolme päeva jooksul, mida nüüd siiamaani oleme näinud, on teenindilt kasvanud. Puhkpillidirigeerimise eriala on praegult akadeemias kolme aastane, ta on toimunud varem teistes paikades ja kahjuks pokri dirigentide õpetuse tase võib olla ka see aktiivsus ei ole olnud piisavalt suureks, et kindlustada Eestit heade Buckley dirigentidega ja praegu on selleks, et aidata töötavaid dirigente ja kava innustada noori tegelema. Selle alaga ongi ellu kutsutud selline projekt, mis me loodame, saab traditsiooniliseks. Ning järgmisel aastal tahaks maha pidada esimese pupli dirigentide rahvusvahelise konkursi. Kala vajab praegult innukaid ja töökaid andekaid noori, sest puhkpilliorkestrite liikumine on teatud määral olnud pikka aega madalseisus. Võib-olla on vaja ka neid uusi väljundeid, uusi motiive sellel alal tegutsemiseks ja näitleja praegult mõtlesimegi. Sest me teame Inglismaal, Ameerikas, Hispaanias ja paljudes muudes maades tegutsevad sellised pupilli sümfooniaorkestrid, mis seal vabalt võistlevad. Sümfooniaorkestritele mängitakse väga toredat muusikat ja kahjuks Eestimaad ja palju palju head muusikat kuulamata, kui meil pole lihtsalt nende esitajaid. Ja Ma loodan, et selle ürituse tulemus on, on mingisugune järgmine areng. Kes siin Eesti muusikaakadeemias floori intrigant? Õpetad orkestridirigeerimise alal, mina, Jüri Alberdan meie sagedaseks külalisõppejõuks Ameerikas ja ega neid rohkem ära. Ja kes annavad õpilased, et kas need on nüüd lihtsalt jah, et puhkpillimängijad sõdafakultatiiv ainena või on nad pühendunud? Sellele erialale need inimesed on tegelikult puhkpillierialadirigeerimise suuna lõpetanud ja kaks meie inimesed seal. Valdo Rüütelmaa ja Mart Kivi on nüüdseks lõpetanud puhkpillidirigeerimise eriala magistrantuuri. Jaan töötavad praegult juba aktiivsete dirigentidega. Puhkpilliorkestridirigeerimise õpetamise hetkeseisu tutvustas Toomas kapten, puhkpilliorkestridirigentide akadeemia lõppkontserdil esinesid aga Soomest Sibeliuse akadeemiast Sami Hannula, Ville paaku, nainen, veljanti, koibrand? Jaa, Peruust pärit ja ka hetkel Sibeliuse akadeemias õppiv David Claudio Eesti poole pealt astusid üles Mart Kivi, Neeme Ots ja Valdo Rüütelmaa. Eesti keelpilliõpetajate ühing tähistab viieteistkümnendat aastapäeva sel nädalavahetusel konverentsiga ühingu juhatuse liige Niina Murd või kuidas te olete selle konverentsi planeerinud? See konverents meil on plaanis pidada Muusikaakadeemia ruumes sel laupäeval ja pühapäeval, laupäeval algusega kell 11 ja konverentsil osalevad meil ka neli välislektorit Herzbetailis, Inglismaalt ja solaanšegermond Belgiast, kes on olnud meie, võiks öelda ristiemad euroopa keelpilliõpetajate ühingu essaste viimise puhul esineb Merit palas Soomest, kes räägib oma doktoritööst natukene, kus ta valgustab Bachi interpretatsiooni probleeme. Ja meil esineb Aleksander Fischer, professor Rootsist Malmest ja tema oli külalisõppejõuks Haapsalus toimunud keelpilliõpilaste ja keelpilliõpetajate suvekursusel. Ja nüüd tema räägib ja teeb näidistunde Nende muljete põhjal, mis temal tekkisid Haapsalu laagris. Ja põhiettekanded väliskülalistega on nagu ette nähtud laupäevasel päeval. Lisaks räägivad veel professorid Mari Tampere ja Tõnu Reimann. Küsimustest, mis on huvitanud neid peavad vajalikuks rääkida kaasaegsetest arengutendentsides. Pillimängus ja muusikalisest andekus ning tööst. Georg Otsa nimelise muusikakooli õppinud Lembi Mets ja Heino Elleri nimelise muusikakooli õppejõud Andres Leivategija teevad kokkuvõtte muusikuid tervishoiust andres leivategija kaitses kevadel Eesti muusikaakadeemias. Sel põhjal magistritöö Lembi Mets külastas hiljuti justiitsme konverentsi ja selle alusel nad siis räägivad. 15 aastat tagasi, kui sai see ühing asutatud, mis olid need peamised ajendid, mis sundisid eesti keelpilliõpetajaid ühinema ja paremini kontaktis olema? See idee tekkis korraga üsna mitmel inimesel ja kui ta sai sõnastatud, see tee, siis tegutsema hakatud tuumi grupiks oli, on siiamaani need inimesed, kes olid saanud omal ajal võimaluse õppida kas Peterburis või Moskvas. Ja näinud seega ka seda, et, et on vaja väga palju hankida informatsiooni mujalt. Pluss mõned inimesed, kes olid saanud võimaluse töötada ka väljaspool, näiteks nagu Ivi Tilik 1989 oli meil siis nii-öelda esimene konverents ja idee tekkinud päris tühja koha peale oli siis ja on ka praegu on natuke nagu tühimik, mis on nagu riigipoolne me oleme korraldanud suvelaagreid koos õpetajate täienduskoolitusega üle terve vabariigi olevaid kongresse konverentse, meil on, oma aja kirikust saavad oma pedagoogilise mõtteid kirja panna meie kohalikud õpetajad, see on nagu meile väljunud oma teoreetilise mõtte väljund. Me oleme toonud siia meie aastakonverentsidel ja väga palju pedagooge igalt poolt mujalt. Siiani on käinud Lätist, Leedust, Soomest, Venemaalt, Saksamaalt, USAst. Meil on oma internetilehekülg nüüd aadressiga www punkt kesta punkti e Me kuulume ka euroopa keelpilliõpetajate ühingusse eest. Asja oleme välja andnud oma metoodilise trükkisi, noodimaterjali eraldi väljaannetena ja nii edasi. Tegevus meil jätkub. Üks osa meie tööst on ka külastada rahvusvahelise konverentse, et saada sealt teada kõige uuemad, mida kusagil tehakse. Ja aastal 2006 on tulemas rahvusvaheline konverents Eestisse. Miks on see, et meil puudub siiamaani nagu selline nagu baasfinantseerimine, olles MTÜ tähendab sellist asja, et me iga üritus iga tegevuse jaoks peame kusagilt raha paluma ja toime tulema. Siin on väga palju taga fanatismi, inimeste missioonitunnet, kõikidel tegijatel. Nüüd vaadates tagasi 15 aastasele tegutsemisele, mida see on andnud, see ühinemine? Õpetajatele ma arvan, et praegu on tekkinud selline olukord, et iga õpetaja teab igat õpetajat. Me oleme tutvustanud Eesti õpetajaid vist kõigi valitsevate metoodikat ega, mis eksisteerivad praegu nii idas on justkui ka teisel pool maakera. Ma arvan, et need võimalused, mis on inimestel olnud saada oma õpilasi suvelaagritesse ja istuda Muusikaakadeemia Muusikakeskkooli õppetundides, nähes, kuidas töötatakse nende õpilastega rikastanud kõikide õpilaste kogemusi. Taas on välja antud plaat Lepo Sumera kammermuusikaga, seekord on see ilmunud belgia plaadifirma Megadisk all üks produtsendile. Aare Tammesalu kõneleb plaadi saamisloost. Idee anda välja heliplaat Lepo Sumera teostega tekkis 1999. aastal peale Reval ansambli kontsertreisi Belgiasse Belgia muusikaprodutsent ja helilooja Patrick Leclerc kuulis Lepo Sumera klaveripala aastast 1981 ja see meeldis talle väga ja ta küsis, et kas oleks võimalik tutvuda rohkem Lepo Sumera muusikaga. Saatsin talle siis neid salvestisi, mis oli, aga samas märkasin, et on päris palju selliseid lepateoseid, mida praktiliselt võimatu kätte saada. Need on mõned kontsertsalvestused eesti raadio apteegis. Saatsin talle seda materjali, mis oli ja jõudsime siis koostes sellise mõtteni, et võiks üritada teha Lepo Sumera autoriplaadi, kus kõlaksid põhiliselt sellised teosed, mida ei ole üldse võimalik kusagil mujal kuulda. Kui ainult Eesti Raadio fonoteegis panin kokku niisuguse hämmingus, peale siis selle tuntud klaveri palava õieti kahe tuntud klaveripala aastast 1981 on sellised teosed. Stsenaarium, mis on kirjutatud löödile, paslanetile, klaverile, pärineb aastast 1995, paikivadolisk. See on üks osa suuremast teosest ja see on kirjutatud soolo flirile edasi inglisekeelse pealkirjaga teos tšellole ja klaverile Türiidž Yesterday tõlkes eesti keelde jõuda eilsesse omapärase saamislooga teos ja lõpuks kolm Sumera laulu kaks neist Shakespeari tekstile, üks Marie Underi tekstile. 2002. aasta kevadel salvestasime need teosed Eesti Muusikaakadeemia kammersaalis. Helirežissöör oli maid, omaadik käib ja suur tänu selle töö eest. Ta nägi päris palju vaeva meiega ja plaat ise ilmus Belgias 2003. aasta hilissügisel ja tänaseks on ta siis jõudnud ka Eestisse. Seda plaati saab osta nii plaadikauplustest kui ka interneti teel erinevatest internetiplaadipoodidest firma, kes selle plaadi välja andnud. Selle firma nimi on mega disc belgia plaadifirma, kes on keskendunud uuele muusikale ja eriti huvitab seda firmat Ida-Euroopa heliloojate muusika, mis ei ole ju tegelikult maailmas kuigi hästi tuntud. Lepo Sumera kammermuusikat esitavad sellel plaadil Reval ansambel Pille Lill ja Marje Lohuaru albumeid terviklikult on võimalik kuulata esmaspäeval kell 14, null viis. Sel nädalal esitlesid Endla teater ja 21. sajandi orkester tuleval kevadel Pärnus toimuvat ooperiprojekti deemon, mis seotud Klaudia Taevi nime kandva rahvusvahelise noorte lauljate konkursiga. 1996.-st aastast toimuva konkursi tase on järjest tõusnud. Nõnda sai poolteist aastat tagasi teoks Verdi eri koletu etendus konkursi võitja Anna samoidiga peaosas. Eelmise konkursi võitis aga Leedu laulja laimonas Baud geenius, keda saame kuulata eeloleval kevadel, peaosas Rubensteini ooperis deemon, mida etendatakse Pärnus järjekordse Klaudia Taevi Kursi hiil. Mai lõpus. Lavastab Mati Unt, kostüümikunstnik Reet Ulfsak. Etenduse muusikaline juht on 20 esimeses sajandi orkestri dirigent Erki Pehk. Niisiis üle paljude aastate saab eeloleval kevadel Eestis taas näha kuulata vene ooperimuusika suurteost Rubensteini deemonit. Endla teatri ja 21. sajandi orkestri koostöös. Homme on kaalukas tähtaeg uue muusikamaailmas 75 aastaseks saab Ameerika nüüdismuusika suur mees, helilooja George gramm. Saanud 55. aastal vööksiri muusikakeskuse kursustel aimuga Euroop uuest muusikast, kui professoriks Boriss Plaver, läheb ta järgmisel aastal tema juurde õppima Berliini tagasi Ameerikas on ta ikka Colorado, Pennsylvania, Michigani, Denveri mail jõuna ning muusikasündmuste organisaatorina, milles ka ise kuni tänapäevani interpreedi na osaled. 68.-st aastast on ta politseri preemiale luurajad orkestriteose eest ajajõekajad valdavalt anda jäänudki. Kamberlikumate alati põnev. Te peate koosseisude juurde sageli vokaaliga ja väga tihti Federico Garcia Lorca tekstidel. Klassikaks on saanud temast suurtsüklid võimendatud klaverile makrokosmos. George kramp on olnud ka meie nüüd festivali huviorbiidis. Võimalik, et veel Eestisse. Nüüdne sügis, eriti oktoober, on olnud maestro ettekannete rikas taas tema sünnilinnas Charlestonis Denveris, Colorado Springsis, New Yorgis, Euroopas ehk nähtavamalt Hamburgis. Kui palu makrokosmosest esitab mitmel pool pianist Margaret Lenk, tan. Sisend George Lamb ise on kaastegev mitmeski ansambli koosseisus, samuti klaveril ja löökpillidel sealstoni Montana ja Colorado kavades näiteks üks kesksemaid teoseid. Pärissioon eleegia, diagokalisid operalile ja elektroonilised võimendatud klaverile. Helilooja kaastegevusel. Samas ansamblites ka lauljatar äng Lamb kes solistiks ka otse maestro sünnipäeval, homme kolmes varajases laulus New Yorgi Radisson avenüü press luterlikus kirikus. Philadelphia uues Kimmeli keskuses tegi orkester 2001 Jeimis friimani juhatusel ka maailma esiettekande son krambi uus teos river ovlaiš Sotranile, löökpillidele ja klaverile. Kolmapäeval ja eile konverentside diskussioonid Colorado kolledžisse Denveri Metro steitkolledžis. Siin ettekandel ka näiteks aine Klaine mitternahts, mosaiik või mundus Khanis. Lõpetame Euroopas Hamburgis, kus sellel nädalavahetusel muusika- ja teatrikõrgkoolis krambile pühendatud lit orhideefoor muuns 12 seanssi tema teostega viietunnises maraton kontserdis. Euroopasse tuuakse põhjalikult ka teine Ameerika uue muusika suur mees John geid. Temale pühendab lausa kümneid ettevõtmisi. Tänavune festival viin modern alates järgmisest laupäevast umbes 10 seeria linek Gates'i filmifestival, suur sari, Context case, esitajaid kutsutud paljudelt maadelt ja kõige tuntumaid siingi case'i aastaaegadega Ameerika pianist, krambifestivalil osalenud Margaret Lenk tan arrediitikvartit Londonist ja teised. Kuulus viin. Modern väärib meenutamist. Dirigent Claudio Abado algatatud stardib ise aga juba 28. oktoobril. On tore kokkulangemine, just viin moderni avatseremoonia järel. Festivali teisel päeval alustab ka viinboderni paljude kontsertide paigast Viini kontsert Hausist oma esmakordselt Euroopa turnee Cincinnati Sümfooniaorkestriga Paavo Järvi. Ja eeloleval reedel kõlamas seal kontserdimajas Schumanni klaverikontsert, prantslanna Helengrymooge solistina ning Mahleri viies sümfoonia ja veel sellel nädalavahetusel neljapäevast tänaseni kõlab Cincinnatis aga üks Euroopa turnee kavasid mille avab Erkki-Sven Tüüri Aaditus ja siis Beethoveni neljas klaverikontsert Looge ning poolsaki seitsmes sümfoonia. Tüüri hallitus tuleb siis Euroopas peatselt ettekandele Kölni filharmoonias ja Madriidis. Ent mõnedki olulisemad tüüriteoste ettekanded on toimunud ka viimastel nädalatel. Puhkpillibändi lugu ameeriklastele puhta vee mälestuseks. Itaalias pooltzanos ja Innsbrucki sügisfestivalil puhkpilliorkester wind Krafti rool esituses nimega muusikadirigendi Kasper Dierroo juhatusel. Marimbafoni kontsert, Aardor taas esiettekande teinud portugallase Pedro karneiroga solistina kõlas Helsingborgi sümfooniaorkestri kaastegevusel orkestri kodusid vaar Vergi kirikus, dirigendiks José suinson. Orkestri hooajaraamat meenutab sündmusena tüüri tšellokontserdi miidi tšello versiooni esiettekannet David keeringaselt koos nendega Helsingborgis Malmös ja Kopenhaagenis. Aega tagasi. Eeloleval neljapäeval kõlab aga taas tüüri uusimaid teoseid Melitaadzijo esiettekandja, rass saksofonikvartetiga ja nüüd koos Soome raadiokooriga Espo rahvusvahelisel koorifestivalil. Dirigendiks hollandlane Pieter Teixtra. Arvo Pärdi uusim teostab vaatsem toomine esitatakse vällja ansamblite poolt esmakordselt Pariisis siinsel sügisfestivalil, ülehomme. Aga äsjase Torino festivali järel on nüüd Hollandis samaviisi uus Arvo Pärdi festival. Osalemas põhja Hollandi sümfooniaorkester Põhja-Hollandi kontsertkoori tõelise asjatundjana kohal. Hilja, Ansambel veel koor, capella frisseja, Põhja-Hollandi konservatooriumi tšelloansambel koordellianssija, pianisti Aleksei Liu piimov kontserdilt kraaninganis jah, Liu Vardenis. 20.-st 24. oktoobrini. Selle aja jooksul tutvustatakse Pärdi loomingut kui 22 ettekandega Aletes kreedosti alla mentaatest Alexeil jo piimoviga ning inprintsiipi ost mõlemas linnas. Kas sellele sisuka ettevõtmisele võib uhkelt riputada sildi Arvo Pärdi juubeliaasta suure eelmäng. Vaata nüüd järjest 18 kontserti, neist üheksa Briti saartel, kontserdireisil Janeli Viini music Ferans juures kuldses saalis oma uue orkestri Alam-Austrias toon Köstleritega asus Kristjan Järvi eile kontserdireisile taas Rootsis, nüüd aga absoluutansambliga. New Yorgist. Esinetakse viies Rootsi linnas. Täna lõpetan sõnumitega kahest kaotusest Hollandi dirigent Hans Frank lahkunud 63 aastasena. Ka tema isa oli hinnatud muusika, amsterdami kontsert Glebova orkestri viiuldaja Hans Fonki dirigendi tee Vesta postideks olid Hollandi rahvusballett Hollandil, raadio filharmoonia orkester, veel Ida-Saksa Alder S4 riigi operi Riigikapell, Hollandi ooper, haagi, resident Gio orkester Kölnis raadio sümfooniaorkester. Tuntud püruckneri tõlgitsejana kutsuti Hans Fonku Ühendriikidesse Saint Louisi Sümfooniaorkestri ette kus tegutses kuni haiguse ning 2002. Vähihaigus viis Milaanos 51 aastasena. Saabe Putšiini George Assani silmapaistvam osatäitja alates konkursi võidust Milanos 1976 päris lõppu aga rõõmustav sõnum maestroks Iztof Penderetski. Jakroonbergid tšellofestivalile. Üleeile tuli maailma esiettekandele Penderetski soolotšelloteos tempodi valsse kroonbergi akadeemia tellimusena. Tänasele heligajale tegid kaastööd Igor Karsnek, Elena Lass, Tiina kuningas, Kersti hinna ja Priit Kuusk. Saate mängis kokku Katrin mõõdik ja Saadet. Toimetas Mirje Mändla. Liigaja.