Tõstke sai kuus, võtame kokku 21. juuli olulisemad sündmused, mina olen Tõnu Karjatse. Eesti Lasterikaste Perede suurimateks probleemideks on lasterikaste perede vale kuvand Eesti ühiskonnas seariigi vähene toetus suurperedele. Ühiskond võiks aga paljudelt suur peredelt hoopis õppida. Nii tõdes emeriitprofessor Marju Lauristin Tartus lõppenud kahepäevasel lasterikaste perede konverentsil. USA-s Colorado osariigis toimunud kinotulistamisest tabasid 24-ni vastane see James Holmsi kuulid kokku seitse kümmet inimest, 12 neist hukkus. Kohtuprotsess algab esmaspäeval. Politsei tähelepanu all on praegu Holmshimineeritud korter, kuhu püütakse praegu siseneda. Euroopa keskpanga president Mario traagi rõhutas, et eurol ala koospüsimine pole ohus ja pikemas väljavaates vajaks ühisraha eurotsooni riikidest suuremat lõimumist. Täna sai alguse külaliikumise kodukant selle suve suursündmus avatud küla saavad. Selle raames ootavad 30 küla üle Eesti uudistajaid oma elu ja tegemistega tutvuma. Algatuse eesmärk on näidata, et eesti külades elada aktiivseid inimesi, kes hoolivad oma kodukohast ja proovivad seal elu paremaks muuta. Pärnus avati in graafikakunstifestival korraldajad ütlevad, et in graafikaajal on kunsti igal pool ja nii seda võib näha ka Pärnu linnas. Ilm on öösel ja homme päeval vähese ja vahelduva pilvisusega, kohati võib tulla hoovihma. Sooja on öösel seitse kuni 13, homme päeval 14 kuni 18 kraadi. Tartus lõppes kahepäevane lasterikaste perede konverents, kus arutati suurperede muresid rõõme. Eeva Esse käis kohal. Lasterikaste perede osakaal kõigi leibkondade hulgas on umbes 10 protsenti ning kõigi Eesti laste seas on suurte perede lapsi viiendik. Seega on suurtes peredes kasvanud laste panus Eesti ühiskonna kestmajäämise ja kvaliteeti väga suur. Konverentsi viimase ettekandega esinenud Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni emeriitprofessor Marju Lauristin tõi välja, et suurperede kuvand ühiskonnas peaks olema senisest hoopis teise rõhuasetusega. Suurperesid käsitletakse kui riskirihma. Lauristini sõnul pööratakse kõige enam tähelepanu just nendele peredele, kus on sotsiaalsed probleemid, mille kaudu luuaksegi kogu suur pere kuvand. Siis hakatakse neid haletsema ja rääkima neist kui abivajajatest. Kui tegelik pilt on hoopis teistsugune. Suur osa on nendest suurtest peredest ju väga toimekad, seal on väga niisugune hea õhkkond, meil on väga palju neid väärtusi, mida nad võiksid edasi anda positiivselt ühiskonda ja muidugi eks ole meedia ajakirjandusviga ka, et need rõhud ja sildid on levinud. Marju Lauristin märkis, et nii-öelda õdede ja vendade mentaliteet on ühiskonnas üldiselt kadunud ning selle mõju on ka suures plaanis tuntav. Individuaalsele tarbimisele suunatud hedonistlik tarbimisühiskonna ideoloogia, mis on ju ülemaailmne, on ju viinud ka praeguse kriisini ja seepärast ma rõhutasin seda, et võib-olla just praegu võiksime vaadata seda suure pere mentaliteeti, kus õed ja vennad maast madalast harjuvad üksteisega arvestama, kus vanemad piiravad oma lõbusid ja naudinguid selleks, et näiteks lapsel oleks arvuti ja nii edasi, see niisugune vastastikkuse, hoolivuse ja ka siis siit tuleneva sellise mõistliku nagu enesepiiramise mentaliteet. Kui me laiendame seda Euroopal, eks ole, siis Euroopa Liit on ka just nagu mingisugune pere, aga seal ei ole sellist mentaliteeti selle tõttu, et riikide endi sees hooaega olnud selles nii-öelda külluslikus tarbimisühiskonnas on ära kadunud. Seda tüüpi suhtumine. Samuti on murekoht riigi vähene toetus suurperedele. Kas needsamad suurte perede toetus, mis praegu on ainult seitsme ja enama lapsega peredele, keda on ainult miski seal natuke üle 100, tegelikult oli lubatud, et see tuleb tasapisi alla, kuni seal viie neljalapseliste, nii seda praegu ei ole, kui me mõtleme selle lapsevanem, eriti muidugi ema tegevust, kes sisuliselt tal on ju väike, nagu me lasteaia surnuga eralasteaed võivad olla, samas ma mõtlen, kui palju makstakse eralasteaias sedasama suurt peret, kes sisuliselt teeb. Eks ole, seda me nagu ei, ei raatsi sellisel viisil toetada, palju need lapsed pärast annavad ühiskonnale ühiskonna liikmetele maksumaksjatele tagasi, et see on kordi ja kordi suurem kui see, mida saaks investeerida nende samade laste arengusse. Uudistele Eeva Esse Tartu stuudiost Euroopa keskpanga president Mario Draghi rõhutas, et euroala koospüsimine pole ohus, ehkki sellega ka mõned analüütikud spekuleerivad. Traagi ütles prantsuse ajalehele Le moon, et need analüütikud ei arvesta sellega, et riigijuhid on investeerinud euroalasse tohutult poliitilist kapitali. Pikemas väljavaates vajaks ühisrahadele raagi sõnul euroala riikidest suuremat lõimumist. Euroopa Parlamendi president Martin Schulz hoiatas täna, et Hispaania majanduskriis võib vallandada kogu Euroopas sotsiaalse plahvatuse. Selle põhjuseks on tema sõnul kõrge töötus Euroopa noorte seas. Päevalehele pilt rõhutas Sults, et Hispaanial on Kreekaga võrreldes aga kriisi ületamiseks paremad väljavaated, kuna riigil on tugev tööstus, baas ja hästi organiseeritud riigiaparaat. Saksa välisminister Guido Westerwelle välistas tänases usutluses päevalehele pilt uued kõnelused Kreeka kokkuhoiu programmi üle. Ta kutsus Ateenat selgelt näitama soovi jääda euroalasse. Järgmisel nädalal saabuvad Ateenasse Euroopa Liidu, IMF-i ja Euroopa keskpanga audiitorid, kes hakkavad põhjalikult kontrollima uue valitsuse majandusprogrammi. ÜRO peasekretär Ban Ki-moon teatas Süüriasse rahuvalveoperatsioonil ÜRO asepeasekretäri, kes hindab olukorda koha kui Süüria valitsusväed jätkavad rünnakuid. Eile pikendas ÜRO Julgeolekunõukogu rahvusvahelist vaatlusmissiooni Süürias 30 päeva võrra. Süüria suuruselt teises linnas Aleppos jätkusid teist päeva ägedad kokkupõrked valitsusvägede ja mässuliste vahel. Aktivistide teatel suureneb. Raha eest põgenevad elanike arv. Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas parlamendi poolt heaks kiidetud vastuolulise seaduse, mis nimetab välismaalt raha saavaid vabaühendusi võõrriikide agentideks. Nii Riigiduuma kui ka föderatsiooninõukogu võtsid seaduseelnõu vastu juba enne suvepuhkust. Vene aktivistid kardavad, et uut seadust hakatakse kasutama võimude suhtes kriitiliste vabaühenduste vastu. Lätis salaski liivas toimuval muusikafestivalil Positivus sai 10 inimest toidumürgituse juhtunud tasa suurima Läti toiduinspektsioon. Haiglasse viidi kuus kannatanut. Kinnitamata andmetel sai toidumürgituse ka üks eestlane, vahendab Delfi. Kannatanud said mürgituse. Firmad Turke kaab valmistatud kebabist. Praegune ettevõtte tegevusfestivalil peatatud. USA-s Colorado osariigis toimunud tulistamises tabasid 24 aastase James Holmsi kuulid viimastel andmetel kokku seitsetkümmet inimest. 12 neist hukkus. Esmaspäeval astub mõrtsukas kohtu ette ja peaprokuröri otsustada on siis see, kas mõista talle surmanuhtlus. Praegu on aga politsei tähelepanu keskmes Antsimineeritud korter, kuhu püütakse siseneda Neeme Raualt. Kuuleme lähemalt. Politsei eriüksused teevad juba teist päeva ettevalmistusi James Holmsi korterisse sisenemiseks. Robotkaameraga tehtud fotod näitavad, et see meenutab sõna otseses mõttes miinivälja. Kohalik politseiülem. Korteris on palju kemikaale, mis on traatide abil ühendatud lõhkekehadega. Midagi sellist ei ole ma varem näinud, meil on kohapeal palju väga tarku pommiekspert, et välja selgitada, kuidas toimida. Seni ei ole politsei eksperdid kõutsi sõnul seda keerulist võrrandit lahendada suutnud ja selleks võib kuluda veel päevi. USA-s küsitakse kinotulistamises hukkunute leina taustal samas kuidas 24 aastane endine neuroteaduste tudeng suutis nii palju relvi ja lõhkeaineid hankida. Aurora politseiülem nõuts ütles eilsel pressikonverentsil, et viimase 60 päeva jooksul ostis Holms kohalikest relvapoodidest neli relva- ja internetist üle 6000 padruni ja muud laskemoona. Nagu aru saan, omasta kõiki relvi ja ka lõhkeaineid täiesti seaduslikult lisasäuts. Politseiülema tunnistus, et Holm see pidanud oma tapatöö jaoks midagi mustalt turult hankima, on tekitanud uusi üleskutseid, et Ameerikas on ülim aeg tulirelvade ja lõhkeainete ostmist puudutavad seadused üle vaadata. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Neeme raud, New York. Ja taas koju. Täna sai alguse külaliikumise kodukant selle suve suursündmus, avatud külaväravad 30 küla üle Eesti ootavad uudistajaid oma elu ja tegemistega tutvuma. Igor Taro käis Võrumaal voki külas. Küngliku Võrumaa maastiku kohal Kanepi valla hälve kiigelaule ja kui mõnikord konstubki kriitilisi tähelepanekuid, et eesti küladesse kiikesid liialt palju ehitatud, siis vaevalt, et kiikuvad ise sellega nõus on. Põhjus, miks kiige ehitamine on saanud paljude külade elu edasikestmise sümboliks, on selles, et kiikumiseks on tarvis noori inimesi ja neid voki piirkonnas Jaagud kõnele. Bocki külavanem Eva voodi. Noori on siis 111-st elanikust hokipiirkonna elanikust alla 26 aastaseid on 43 inimest. Päris suur arv. Ja siis meil voki küla, laulu ja mängustuudio tegutseb nüüd alates sellest kevadest küll alles. Kaks korda nädalas on nad praegu kokku käinud ja seal on ikka 10 12 last alati kohal. Et mitte ainult laulmise vastu ei tunne kohalikud noored huvi. Ilze Ruusa mäe õpetas küla keskuses kangastelgedel kudumist ning üks vaip saigi peaaegu valmis. Kombel kangatelje üleval oli siis testi üle 10 ja väga huvitav oli või nagu praegu see noh, see on nagu see saade, tütretütar nad huvitatud nii pikka vaiba, kuidas lasin. Kui tavapäraselt jääb külaelu vaid oma inimeste asjaks, siis täna võttis koki külarahvas heal meelel vastu külalisi ka kaugemalt mitmekesise kultuuriprogrammi ja väikese kohaliku hõrgutiste laadaga. Ühe euro eest sai näiteks portsu rammusat kitsejuustusuppi, milles teenitud tulu läheb külakeskuse toetuseks. Kitsejuustu toodab Colotsi talu pererahvas, kes on voki külasse kolinud tagasi Hispaaniast, kõneleb Colotsi talu perenaine Merle Leibur. Et siin oli kaunis koht müüa ja, ja sellepärast selle ostsime tööd on küll, tööpuudust ei ole, aga, aga tasu selle eest, et see on, võib olla probleeme. Aga, aga kui, kui tahta teha ja, ja püüda siis, siis saab teha ja meie teeme praegu kodus siis kitsejuustu, mida müüme villast lambalammastel, saame villa, teeme villast tekke, mida müüme ja saab ka teha, vaatamata aeglasele internetile ka ka selliste internetipõhist tööde. Täna alanud külaelu tutvustamise suursündmus jätkub ka tuleval laupäeval, kui oma väravad avavad juba teised aktiivsed külad Ida-Virumaast Põlvamaania saarteni üle kogu Eesti. Igor Taro rahvusringhäälingule Võrumaalt. Pärnus avati täna järjekordne in graafikakunstifestival. Korraldajad ütlevad, et in graafikaajal on kunsti igal pool. Ester Vilgats sile, rääkis toimuvast, üksin graafikakorraldajatest, kunstnik Al Paldrok. Tunni aja eest avas kunstnik all Paldrok Kunstnike Majas oma näituse ja räägib nüüd, kelle töid In graafikal veel näha saab. Halvaldroc. Tänavu siis avatakse 15 näitus, pommi, jätkub festival siis tänavatel ja kuld rulafestivalil munamäele Eesti omadest kindlasti on Urmas Viik, Marko Mäetamm, Marko neutras rühmitust siht, Peeter Allik, Albert kult, Tõnis Laanemaa, Leonhard Lapin, Raul Meel, Jüri Arrak. Ei jõuagi kõiki üles lugeda, aga peamised näitusepaigad nüüd kui keegi võõras tuleb kusagilt ja ta ikkagi ei tea, kus meil need kõik on. No kõige lihtsam on kindlasti leida üles Pärnu raekoda, et linnagalerii Pärnu Kunstnike Maja, Nikolai tänav 27, siis Port Artur shopping tsentris on avatud viis näitust rahvusvahelist näitust tänavuse Ring radikal, siis kindlasti Endla teater semiootiline märk, et nii, et neid paiku on veelgi. Tartu Ülikooli Pärnu kolled. Kuna rahvusvaheline näitus, siis peale nende üles võetud väga paljude Eesti kunstnike on siin ka välismaalasi, et öelge ainult riigid, võib-olla, et me kõiki neid üles lugeda ei jõua. No Ameerikat on kohal 10 kunstnikku Texasest, Oklahomas, New Yorgist, siis on Kärol suri Prantsusmaalt, Tyson, Paulis, Liepa, paljude finaalide võitja Lätis, siis on Soomest Peeter friike Katia Oksanen. Siis on veel performaatorid ja võib-olla riike sellel aastal polegi nii palju, kuna heasne in graafika keskendub just Ameerika mitmepalgelisuse esinenud toomisele, nii et ameeriklased on ise kohal, siin teevad homme siin tänavatel printhia ja kõikidel on võimalus nendega isiklikult tutvuda. Ja kui nüüd homne tänavakunst välja arvata, siis, kui kaua see in graafika veel kestab, kui kaua näitusi näeb? Nüüd ilmast lähemalt. Ele Pedassaar, palun. Euroopa põhjaosa kohal on praegu madalrõhuala, mille lõunaservas on järjekordne ports niiskust Eestisse jõudnud. Homme liigub madalrõhulohk Eesti kohalt aeglaselt itta ning Skandinaaviast levib mere kõrgrõhuhari. Öö on mitmel pool veel vihmahoogudega, hommikuks nihkuvad pilved enam Ida-Eesti kohale ning saartelt alates pilvkate hõreneb. Ida ja eriti Kagu-Eestis võib vihmahooge esineda ka pärastlõunal. Tuul puhub valdavalt loodest neli kuni üheksa, saartel öö hakul puhanguti 12 meetrit sekundis, pärastlõunal pöördub tuul saartelt alates läände ja edelasse. Sooja on eeloleval ööl seitse kuni 13, päeval 18 kuni 22 kraadi. Aitäh selline oli siis selle laupäeva Päevakaja head õhtut ja jälle kuulmiseni.