Meie tänase külalise saatetunni külaline on kirikumuusik Tartu Jaani koguduse organist Elke Unt. Tere ja head uut aastat. Tere. Päästad teilegi ja klassikaraadiokuulajatele samuti. Kuidas sinust sai organist? Jah, see on mu enda jaoks natukene tegelikult päris päris, võib-olla ma väga täpselt ei mäleta, milles täpselt algas, aga mõnes mõttes ma olen või võib öelda, kuigi ma olen nüüd naine, aga võib öelda, et ma olen nagu mees metsast tulnud, et ma olen maalt pärit ja algselt siis klaveriõpingud algasid väikeses maakooli ja sealjuures olevas muusikaklassis. Sealt edasi viis tee Raplasse muusika, koolja pere ikka jõulujõulude ajal sai kirikus käidud ja minu klassiõe ema, mängi Sageri kirikus orelit ja minu suguvõsa emapoolse suguvõsa juured ja kõik eelnevad põlvkonnad on Hageri kihelkonnaga ja kirikuga seotud, et kuidagi ilmselt selline perekondlik alateadlik taust ja siis võib-olla selle klassiõe ema ja, ja siis, kui käisid kirikus, nägid, kuidas seda orelit mängiti ja see vaimustas sellest pillist, et, et see teeb nii kõva ja huvitavad ja erineva tämbriga häält ja, ja sellel on samasuguse klahvid nagu mina siis muusikakoolis Väikse tüdrukuna õppisin, et siis ma kippusin ka, kuna ma tundsin seda emad, et küsisin tema käest, et, et kas sa lubaksid mul ka proovida ja ilmselt sealt see pisik külge jäi, kui sa endale klaveri said, ka sellega on sul üks huvitav lugu, jah, klaverisaamisega perekondlik legend räägib. Ma ise küll väga hästi ei mäleta, aga minu emapoolne vanaisa suri, kui ma olin kolme pooleaastane, aga malevat hakanud siis, kui ma läksin kooli nõudma ema käest, et kuhu sa oled pannud selle raha, mille vanaisa lubas minule klaveri ostmiseks ja olingi niimodi nõudnud, et minule tuleb klaver osta ja kus on see raha, mille eest vanaisa lubas mulle klaveri osta, aga, aga kas sellel jutul nagu tõepõhja all on või kas tõesti vanaisa lubas, seda keegi ei tea, aga see on nii lõbus või seda meenutatakse alati, et kuidas mina nõudsin seda, kas sinu vanemad on ka tegelenud muusikaga? Ema on lapsena õppinud klaverit, aga temal oli see, et temal ei ostetud klaverit, kuigi ta oli mõnes mõttes ka üksik laps ja hellitatud laps, keda hoiti, aga ta mäletas seda, ta käis klaverit harjutamas koolis lava peal, kus olid siis need paksud kardinad ees, teisel pool kardinaid mängisid poisid korvpalli, samal ajal, et selle palli mürtsutamise taustal ta siis üritas klaverit harjutada, aga, aga sellest palju muud ei tulnud, et temast oli hoopis teedeinsener. Meenuta veel oma lapsepõlve seoses näiteks jõuludega ja aastaga, et millised olid jõulukombed ja jõuludest, võib igal ajal rääkida ja ka miks mitte suvel, et et kiriku traditsioonis nii, nii meie lääne traditsioonis ja ka loomulikult Meie luterlikus traditsioonis, mis on Eestis ehk selline valdav traditsiooni keegi ikkagi ka siiani, et jõulupühad kestavad kolmekuningapäevani praegu on ikkagi jõulude aeg ja, ja mõnes mõttes kirikukalendri või kirikuaasta pühade tsükli järgi võiks öelda, et jõulud kestavad isegi küünlapäevani, mis on teisel veebruaril. Aga kui nüüd minna siis selle küsimuse juurde, mis puudutas siin minu perekonda, siis lapsepõlves ma arvan, et meil olid jõulud ja uus aasta üsna kõigi teiste perede sarnased. Loomulikult käidi kirikus ja surnuaial ja jõuluroogasid ja tehti ka ise verivorste, palju toite tehti ise võib-olla, mida praegusel ajal ehk nii palju ei tee ja loomulikult käis jõuluvana jagati kinke. Et selles mõttes ma ei ole kasvanud mingis mõttes erinevas perekonnas, kui, kui keegi teine muidugi Mei merel ei ole olnud. Ma ei saa öelda seda, et ma olen kasvanud üles kiriklikus perekonnas või perekonnas, kes on aktiivselt osalenud koguduse elus, et see on olnud ikkagi minu enda selline hilisem huvi, kuigi seda võib mõnes mõttes pidada jah, nagu veidraks, et keegi sellises 16 või seitsmeteistkümne aastasena hakkab huvi tundma, aga, aga need tagantjärgi mõeldes võib-olla see ongi tulnud läbi muusika ja, ja siis selle pillihuvi. Et kõige selle taga siis avanes kase, muu muu maailm, nii nii kiriku kirikutaust, kirikus olevat traditsioonid kui siis ka kirikumuusik, et mida see maailm endas peidab, mida see maailm endas peidab? Kui olla kirikust väljas, siis no ma oskan ka mõnes mõttes võib-olla tänu sellele, et ma olen täiesti kasvanud selles selles perekonnas kus ei oldud igapäevaselt nii seotud sellise kirikukultuuriga ka näha teise pilguga. Et võib-olla võib-olla kirikuga nii mitte kokkupuud puutuvad inimesed minu arust, need peavad liiga kitsa rinnaliseks seda, mida kirikus võib või, või, või seda sõnumit ka, mida kirikus esitatakse. Tegelikult pakub kirik ja kirik, kiriku sõnum ja, ja just nimelt see eneseteostus, mida sa kõike teha ka läbi sellise jumala sõna kuuluda tase või, või, või läbi kirikumuusika, see on ammendamatu ja, ja seal ei ole tegelikult piire või seda, mida siis inimene võib väljendada endas neid afekte emotsioone ja leida siis neile muusikalisi erinevaid vorme ja lahendusi. Sa õppisid kirikumuusikat Ta ja orelimängu Soomes Sibeliuse akadeemias ja sinnagi viis mind tegelikult jällegi kokkusattumust juhuste tee. Et kui ma olin seal Hageri kirikus tasapisi hakanud orelit mängima ja muidugi minu muusikaõpingute tee aliselt Rapla muusikakoolist viinud mind muusikakeskkooli õppima koorijuhtimist. Kui ma selle muusikakeskkooli ära lõpetasin, siis ei andnud mulle ikka veel hing rahu, et siis ma võtsin nööbist kinni nii toomas trassil kui Hugo normelgi ja ja sai nende mõlema juures siis natuke käidud. Ja ühel heal päeval, kui ma olin konservatooriumi oreliklassis harjutamas tuli sinna Aaro Tetsmann, kes on praegu Viljandi Pauluse kiriku organist ja samuti õppinud Sibeliuse akadeemias. Hiljem koos õppisime astus uksest sisse ja ta on väga tagasihoidlike ja siis ta natukese aja pärast küsis minu käest, et kaua sa mõtled sina harjutada, et ma tahaksin karjatada, et mul peaks hakkama harjutusaeg, et kõik, kes õpivad konservatooriumis või muusikakoolis, teavad, et need ajad on, on nagu graafikus ja et kõik peavad saama harjutada ja ma ütlesin, et ahah, et ma mängin oma loo lõpuni, et kui sa lubad, et, et siis ma vindi kohe lõpetada ja siis ma mängisin natuke aega edasi. Aaro jõudis sellel ajal võtta oma kotist mingid paberid ja hakkas aega sisustama nende paberite täitmisega ja kui mina siis oma noodid kokku korjasin ja hakkasin klassist välja minema, ma ei saanud ka muidugi minna temast lihtsalt mööda öelda nägemist vaid uudishimuliku inimesena läksin kõigepealt küsima, et no ja mis sa nüüd siin siis kriitseldama, sellele seal hakkasid ja selgus, et tema täitis Sibeliuse Akadeemiasse astumise pabereid, mida ta oli just Hugo Lepnurme käest saanud. Aasta oli siis 92 ja, ja mina küsisin, et oi kui huvitav, et on sul siis neid pabereid näiteks mitut, kui sa juhuslikult ajad mõned soomekeelsed sõnad võib-olla segamini, et et ega seal ei ole teist eksemplari ja haruldased, aga on küll ja mina ütlesid, aga anna see mulle toimus nii käigu pealt kuidagi ja tegelikult nagu nüüd hiljem on selgunud, see oligi saatuslik käik või see, et ma siis kohe lõpetanud orelimängu ega öelnud, et tule sina mängima, vaid et ta jõudis need paberit sealt kotist välja võtta ja täitma hakata. Tänu sellele sattusin ka mina siis Sibeliuse akadeemiasse õppima, et et haaral neid pabereid nii palju oli. Ja nõnda siis läks, et Sibeliuse akadeemias sai ühe jutiga õpitud perioodil 92 kuni 98 ja lõpetatud seal kirikumuusika ja siis nagu sellise süvendatud suunana siis just nimelt orel, et seal oli ka kolm suundamile, millel võis, võis ennast nagu välja arendada rohkemalt, sest neid, kes need ka hea, et kõigil aladel või suudavad kõigil aladel ennast teostada nii koorijuhina või siis soololauljana organis Tiina, et neid ikkagi on väga vähe. Ja ja nende siis läks, et 98 oma selle lõpetasin muusikamagistri kraadiga, seejärel tulin tagasi Eestisse, kuid tegin edasi Sibeliuse akadeemias oma oreliprofessori karjussila juures k a eksami Orealist, et see on nagu solisti osakonnas ette nähtedel kiriku muusikutel seda ei olnud, aga siis kes nagu hästi lõpetasid, kirikumuusika osakonna, said õiguse teha ka veel see kõrgem kursus läbi, et selle ma lõpetasin, siis 2003. aastal. Orel on võitnud sinu südame vist seda kindlasti jah, ette orel pillina, ta on niivõrd igas kirikus jällegi sind üllatab oma värvide ja oma lahendustega ja ja iga kord lähed sa tegelikult määrde sellise au, paklikkuse ja õpipoisi, näed, et sa ei lähe sinna pilli taha kohe ja sa ei, tegelikult pead temaga tutvuma enne nagu kellegi inimesega, et mõne inimesega on samuti väga kerge hakata suhtlema ja sa leiad ühise keele, kahe, aga mõne inimese puhul sa pead leidma kõigepealt neid võtmeid, millega temale ligi pääseda ja samamoodi on oreliga, et sa pead leidma neid. Et, et mis, mis on, on selle selle instrumendi juures tema iseärasused ja ja kuidas see ruum nagu kõnetab ja see on hästi huvitav. Oled sa kokku lugenud, et mitmes kirikus või mitme oreli peale sa oled mänginud? Ma ei ole väga suur statistid. Mul on küll enam-vähem alles kõik kontserdikavad, mida ma olen esitanud, aga ma tavaliselt, kui ma ära mängi, siis ma võtan selle kontserdikava ema, panen ta ühte karpi. Aga ma ei ole neid siiamaani veel üle lugenud, et palju loomulikult. Ma ma pean ennast ikkagi rohkem selliseks koguduse muusikuks, et kontserte tuleb ka, aga ma ei saa ennast võrrelda tõeliste kontsert organistidega, kes üle maailma need suuri kontserte kontserttuure teevad. Kuigi ma ise armastan ka aeg-ajalt korraldada kontsert Mario, et siin nüüd Lõuna-Eestis on viiel aastal saanud korraldada suvehelide kontsertsarja ja Tartust olen leidnud toredaid sõpru, muusikuid, kellega koos on saanud seda teha ja see on sundinud mind teisel poolt looma ise muusikat mida nendega koos siis esitada, enne kui me jõuame selle juurde, et sa kirjutad ka muusikat? Räägi mõnest kõige huvitavam Ast kohtumisest, kui nii võib öelda, oreliga see on muidugi nii ja naa, küsimus, sest et mida, mida rohkem sa võib-olla saad kogemusi, mida suurem on sinu repertuaar, mida rohkem sa ikkagi Pille tunned, seda rohkem sa lähete teadmistega mingi pilli juurde, et sa tead, mis ajastus tahan, mis mis spetsiifika printsiibid selle ehitamisel on olnud. Et selles mõttes niisugust ahah ka elamust võib-olla võib-olla pakuvad kõige rohkem need pillid, kus on olnud mitmetel aegadel ümberehitusi, et seal on säilitatud võib-olla mingist väga vanast orelist mingeid üksikuid registreid, näiteks loomulikult on Tallinna toomkirik selline orel, mis pakub, pakub tämbrid sellisest vanemast klassitsistlikus ajastust, et seal on säilinud laade kasti ehitatud registreid, samuti Valga kirikus ka Valga kirikus on ta veel puhtalt säilinud, selline laadecasti Varele, seal on selle ühe meistri tämbrid esil, aga Toomkirikus on hiljem seda orelit laiendatud ja, ja tast on saanud selline suur sümfooniline romantiline orel. Et kuidas, kuidas need eri ajastud ja selles pildis on näha siis selle pilli areng ja ja niisugune ajastulised, võib-olla muusika, esteetilised pürgimused. Et, et kõik need pillid võib-olla on kõige huvitavamad ja alati pakuvad selliseid kompromisslahendusi ja sa pead võib-olla võib-olla mõni printsiip all või, või viiuliregister ei või et noh, et nad ei ole päris sellised, mida sa nagu sellised pildilt eeldad, et mõnikord annad pehmemad, mõnikord hoopis tugevamad ja ja, ja siis kuidas sulatada, et aga milline Tartu kiriku orelite olukord, hetkeseisu olukorda on ootusärev, et ootusärev seetõttu, et siinsamas, selles stuudia kõrval vastas olevas Pauluse kirikus on käimas suured remonttööd ja, ja sinna on tulemas väga-väga hea suur kontsertorel, mis saab olema linna uhkuseks. Et kahjuks on seal ka nagu kõikjal mujalgi põhjuseks praegusel ajal rahapuudus. Aga see võib-olla on siis pärast teist maailmasõda uuesti võiks öelda Tartu orelite renessanss et teises maailmasõjas ikkagi Tartu väga head oreleid, ütleme siin Maarja kirikus ka Jaani kirikus said pommitamise tagajärjel ikkagi hävitatud. Tartu, ütleme nii, orelikunsti esindav eksponaat on meil praegugi praegu ikkagi ainult Peetri kirikus. Seal on Eesti meistrite tehtud orel ja Peetri kirikus on mõlverstati orel ja ka see on hästi huvitav, sellepärast et Eesti meistrid on tekkinud loomulikult oma saksa suurmeistrit, ta eeskuju, aga see orel mõnes mõttes, kuigi ta, ta ei ole nüüd väga vana orel, aga ta on ikkagi veel ehitatud sellises klassitsistlik stiilis ja seal on veel isegi tunda sellist klassitsismi eelnevat niisugust barokiajastu ühe registri sellisem karakter, iseloomuandmise mõju, et hiljem romantika ajal püüti registrid küll palju luua, aga nad on nagu toon-toonis, et et selles mõttes mõlvestati. Orel on väga persa personaalne küll, siin Tartus ma tean, et Jaani kirik ka soovib endale kindlasti kunagi muretseda korraliku orelit, seda kindlasti. Jah, aga orel on niivõrd suur ja töömahukas pill. Ja kui sina nii mitmes kirikus juba orelihanked käimas, et, et loomulikult ei tule, ei tohi kunagi lootust kaotada ja tuleb tuld tuha all hoida ja, ja nagu öeldakse, et kui kaua-kaua vesi tilgub ühe koha peale kivi peale, siis tuleb sinna kivi sisse ka lõpuks auk. Küllap kui Tartu inimesed selle endale ka südameasjaks võtavad ja ja hakkavad kõik asja ajama ja panevad. Tartus on 100000 elanikku, kui igaüks ühe euro juba annab, et et siis ma usun, et saaks asja liikvele küll. Meie tänase saatemuusika oled sina valinud, et alguses on meil ka juba mõned lood kõlanud, mis sa valisid ja miks mul on olnud väga südamelähedane prantsuse orelimuusika, ega ta mulle endale meeldib üldse üldse muusikas, just nimelt ma kuulan värvi, sest mul on endal selline huvitav kuulmine ka, et et ma küll ei kuule hertsiliselt, ma ei või öelda, et kas Laanuat on, et kas ta on häälestatud 440 hertsi, aga ma juba kooli ajal ma kuulsin, ma tegin diktaat värvi järgi, et et kui oligi HC toorised. Et ma ei võinud teda kuidagi segamini ajada mingi teise helistiku või teise teiste helikõrgustega kusagilt. Et seetõttu võib-olla mulle on kuidagi südamelähedaseks saanud just nimelt line prantsuse, võib-olla võib-olla ka impressionistliku muusik ka, et et ma lähen nüüd kaasa võtnud ainult orelimuusikat. Et siin on kaasas mul vanemat selliseid rabarocki, jõulu, jõuluselliseid, jõuluväikseid, karaktereid, lugusid, et sealt siis kuulaja võib-olla võib, võib kuulda võib-olla mida ta eestimaa orelites ei kuule, siin on mitmeid-mitmeid, selliseid registreid just nimelt keel, registreid ja, ja tämbrid, mida ütleme, saksa oreliehituses niisugusel kujul ei ole ja teise plaadi peal, mis ma nüüd kaasa võtsin, on minu enda Sibeliuse akadeemia kursusekaaslaste Jan lehtele Markko Mäkineni salvestatud plaat Soome suurimal Labua kiriku orelil ja nad mängivad nelja neljal käel siis samuti nüüd prantsuse 20. sajandi orelimuusikat, et siit võib-olla siis kuulaks Nadkhakimi orelimuusika, et, et tema on Liibanoni taustaga ja tema muusikast siis sulanduvad tehte ühte, nii sellised Lähis-Ida meloodiad ja sellised natuke metsikud rütmid ja ja siis siis on ta sünteesini seda kuidagi nagu sellise katoliku traditsiooniga, et seal mõnel hetkel tuleb hoopis selline Gregoriaani maailma hoopis sisse selline suur muusika ja noh, tänasel päeval võib ju öelda, et kui vaadata kas või seda möödunud aastate, et seal ise Araabia kevad ja ja üldse maailmas on see globaliseerumine, et et siis võib-olla nendes Euroopa maades vanades maades, kus siis ajalooliselt on olnud tegu ka vallutustega ja koloniaalmaadega tegelikult ühelt poolt on seal muidugi kindlasti olnud negatiivne aga teiselt poolt on see andnud nendele maadele nende maade kultuuril nii palju rikkusi juurde, et nad on seal ka kindlasti seda kultuuri ja arusaamist enda enda olemasolevasse, kultuuri sünteesina, et selles mõttes on see nagu huvitav ja rikas ja annab selliseid ideid ja uusi, võib-olla kõlaelamusi, kuulame. Sa kirjutad ka ise muusikat ja kirjutan aeg-ajalt küll, aga põhiline inspiratsioon tuleb mul sellest, et seda muusikat millegipärast vaja või mul ei ole seda muusikat, mida mul vaja on, just riiulist võtta. See tähendab, et kui ma kirikumuusikuna olen kirikus tööl ja mul on oma laps, kes mängib viiulit ja tema sõbrannad, kes mängivad tšellot ja siis ükspäev tuli lapsid. Kuule emme, et ma võin sulle ka altviiuli muretseda siia meie bändi ja et trompetimängija saame ka kindlasti ja, ja siis see vajadus tingib selle selle, et siis sa mõtled, et tõesti, kui, kui need mängijad siin on olemas, tänapäeva muusikaharidus on ikkagi lastel ka vähegi kes tahavad õppida niivõrd hea, et nad tulevad väga hästi toime, ütleme selliste kergemate pükste uude, väikeste koraaligantaatidega ja, ja ka loomulikult igasuguste koraaliseadetega. Ja nüüd olengi Jaani kirikus läbi aasta siin suurematel kirikupühadel rakendanud, teinud ise neile seaded ja siis nad tulevad rõõmuga mängima. Ja siis olen kirjutanud muusikat, just nimelt siin oli enne juttu sellest suvelide kontsert sarjast. Et mitmeid aastaid oleme teinud koostööd Atlan karbiga, kes on siis Vanemuise ooperisolist ja temaga otsides eestikeelset vaimulikku muusikat. Avastasime, et ega seda väga palju ei ole ja sellist, mida me saame, saame orelil oreli temaga teha ja just sellist, mis meie maitsele nagu sobiks, see, mis endale välja kukub, sellega peab rahul olema. Aga, aga mõnes mõttes annab see võimaluse eksperimenteerida ja siis käia, proovimas neid omi teoseid siin Lõuna-Eesti orelite ja publiku peal. Te olete välja andnud ka plaadis Atlan, Karp, Tartu noortekoor ja sina orelil ja seal oli meil veel partnerina juures Karmen Puis, et täiesti selline plaat sai tehtud ja, ja see on võib-olla selline tore, tore mälestus või, või siis jäädvustus sellest koostööst ja ja, ja siis mingil hetkel võib-olla ka selline joone alla tõmmata tõmbamine, et mingi perioodi sellisest loomingust sellel plaadil on huvitav pealkiri, võta jalatsid jalast, sest paik, kus sa seisad, on püha ja selle pealkiri tekkis seal plaadi peale on just nimelt palju salme ja ka mõned niisugused teksti muusikanäited nüüd Tartu noortekooriga ja seal oli üks tekst Joosua viiendast raamatust, kus siis Joosua jõuab Jeeriko müürid äärde ja, ja issanda saadik käsib tal siis jalatsid pärast võtta. Sest Paikuste seisab on püha maa. Ja siis seesama viimane repliik saigi siis ka plaadi pealkirjaks. Et võib-olla kui kui võtad kätte plaadi ja loed seda repliiki, et siis võib endale tekkida, et kas see paik, kus mina praegu seisan, võiks olla ka püha maa. Et võib-olla küll me ei võta tänapäeval jalatsid jalast, aga hea on võtta hetk ja mõelda sellele, et see hetk ja paik, kus ma seisan, on püha maa. Kuivõrd avatud on tänapäeva inimesed. Minul on ainult positiivsed kogemused, et ma ei tea, kas mul on vedanud või kuidas, aga aga ma ei ole kordagi sattunud, et kokku inimestega, kes. No loomulikult, et võib-olla see inimene, kes juba tuleb ülekirikuks, seda on millegi suhtes vastuvõtlik ja ja kui ta juba sinna tuleb, et siis tal peab juba olema midagi, mida ta tuleb sealt ju otsima ja lootma. Et mis mulle meeldib, on see, et tihtipeale, kui, kui ma satun ka uute inimestega tutvuma, et et väga julgelt hakatakse küsima. Et kui selgub, et ahah, et mina olen organist või et algul nad ei arvagi, et et minu kuidagi olemusest või hoiaga organistikas tõsisemaid olema ja kuidagi kuidagi teistmoodi ennast üleval pidama, et ma ei tea, kuidas risti peab ennast oleval pida mida need inimesed siis teada tahavad, siis nad küsivad köikeni orelite kohta ja küsitakse just nimelt, et mis on suurim orel, mille peal sa mänginud oled ja suurim arelvast vast on, on meie Kaarli kirik ka arel. Kuigi jah, ma olen ka tegelikult, kui me käisime Sibeliuse Akadeemia, nüüd tuleb küll meelde, et loomulikult sai käidud, sellistel õppereisidel sai käidud, niiet Boris kui, kui, kui ka Pariisis. Et võib-olla seesama Santrinide olen, mida sai ka proovitud, millel on siis nii Oliver, mis jään teose kirjutanud, kui siis kui sedasama nahinghaki, kes siis töötab selles kirikus, et pigem siis jah, rase orel, seal on siis suurim, aga organisti jaoks need on täiesti sellised nagu mitte tähtsad küsimused. Et tulebki alati selliste küsimuste puhul hakata mõtlema, aga mis see suurim on või et mis see, mis see kõige kaunim või parem orel on, need tavainimesi huvitab huvitavad sellised küsimused ja ja Ma ei saa kunagi nagu väga mustvalgelt vastata, sest sest hea või halb ei ole ükski orel, et ka väike orel võib-olla unikaalne ja alati tuleb leida ainult õige repertuaar, et mis on kooskõlas selle, selle oreliehituse ja, ja võimalustega. Inimesed tulevad kirikusse otsima hingerahu, kui selline inimene satub sinu juurde juhuslikult, kuidas sa teda aitad? Seda muidugi ange kellelegi nagu väga-väga raske öelda, et mina nüüd tean täpselt, et, et nagu ma ennist ütlesin, et neid võtmeid ma mäletan, kui Hugo Leppnurm käis, see oli päris päris enne tema, võib-olla siukest lahkumist käis seal minu orelikontserdil ja siis, kui ma tulin, see oligi Niguliste kirikus ja kui ma sealt alla tulin, toote seal selle väikese ukse juures ja siis ütles, et jah, kena kontsert oli temale omasel viisil, et peaks ütlema, et võtme toorik on juba valmis, aga sakid on veel puudu. Et tegelikult on sellises võtme toorikust vähe kasu, kui Sakke ei ole, et see võti ei keera ju, et elus on ka on-on. Sa pead julgema muidugi kohata kohata erinevaid erinevaid inimesi ja erinevaid situatsioone ja peavad olema ka tegelikult valmis läbi kukkuma. Või noh, tunnistama endale, et või juba sellises olekus, et et sa, et sa oled tüüpiline, aga, aga sinu võimuses ei ole tegelikult võib-olla seda isikliku abi niisugust anda, aga aga sa võib-olla peegeldad midagi sellist, mis siis teises võib avada mingeid mingeid uksi või aknaid, mille kaudu ta siis näeb seda oma lahendust. Millisena tundub praegu see elu meie ümber? Ma ei tea, mina ei vaata asju nii negatiivselt ja, ja mulle tundub, et need inimesed, kes minu ümber liiguvad, on ka väga huvitavad ja minu arust praegune aeg pakub tegelikult inimestele, kes soovivad ja otsivad väga palju erinevaid võimalusi just nimelt tegeleda nende asjadega, mis neid huvitavad ja areneda ja minna nendes Nissides, kuhu nad tahavad minna ja siis koguda nagu endale sellised Nisside pakett. Ja see on väga huvitav kohata inimesi, mul on kooriski laulmas, kes tegelevad vibulaskmisega ja on teisi inimesi, kes on, on siin Tartus ka, kas arstid või, või nad on siis ka erinevad erinevate keelte professorid ja ja siis siis nad tegelevad ikkagi selle lisaks mingite mõni tegeleb väga tavaliste asjadega või siis vastandab just see, mida ta igapäevaselt teeb. Võib-olla sellist kõrgteadust teisel hetkel ta käib hoopis kuskil oma koeraga koerte seltsis või näitustele või et see on nagu huvitav, et et inimestel on hästi palju erinevaid harrastusi ja, ja see, need võimalused on nii kirevad, kui ma mõtlen, et Tartus on tõesti 100000 inimest ja kuivõrd palju erinevaid võimalusi, erinevaid harrastusi ja maailma, siin on inimeste näol kaas. Sa olid ennem Tartu Maarja koguduse organist ja nüüd olen Jaani kirikus olnud nüüd selle 2011. aasta, aga Maarja kogudusse ma tulin Tartusse tööle 2005. aastal. Aga kuidagi on jah, see tegevus, tegevus on viinud rohkem sinna Jaani kirikusse ja võib-olla sellist minule omast ja, ja sellist väljakutset pakkuvat tööd on, on seal nüüd rohkem ja seal on ka olemas muidugi vile vileorel. Aga mida ma tahaksin siia jutu juurde tuua? Ma olen püüdnud oma kirikumuusikud ees väga palju just nimelt püüda selgeks teha seda, et kirikumuusika ja kirikumuusikutöö ei ole orelikeskne. Et orelimäng on üks osa sellest, sest et kirikumuusika on ikkagi rohkem seotud vokaalmuusikaga, aga, ja see tõeline kirikumuusika, mis käib siis erinevate jumala teenistuslike vormid juurde. Räägi oma tegemistest Tartu Jaani kirikus. Päris kõiki kontserte Jaani kirikus ei korralda. Tartu Jaani kirik on väga populaarne kahte erinevate kontserdikorraldajate jaoks millest on muidugi väga hea meel. Sellepärast tänasel päeval nii suurt hoonet hallata on, igale kogudusele oleks üle jõu käiv ja Jaani kirik on selles mõttes või Jaani kirikus on lahendatud see väga tänapäevasel viisil. Seda hoonet haldav sihtasutus ja koguduse elu korraldab kogudus ja sellesama sihtasutuse kaudu käib suurem osa kontserdikorraldusest. Mõnes mõttes on see minu jaoks ka kergendav asjaolu, et ma ei ole tegelikult selline ametnike laua taga, kes või kuskil nonii, emailide otsas, kus kus tuleb kogu aeg sõlmida kokkuleppeid erinevate kontserdikorraldajatega. Aga teiselt poolt jah, ka koguduse muusikuna ja muusikajuhina on, on mul võimalus kasutada just seda Jaani kirikut, publik armastab. Et kui sinna midagi korraldada, siis siis see, kelle jaoks sa seda korraldad, siis kui sa selle kindlasti leiad selle, selle nishi ja publiku. Et ole nüüd mitmeid aastaid teinud selliseid väikseid muusika, veerandtund ja kaks korda nädalas ja seal on välja kujunenud oma publik ja nüüd iga aastaga on see kasvanud, eriti populaarne on see suvisel ajal, et see sobib turismigruppidele, see väikene aiakene 15 minutit ja, ja ka linlastele, sest see on täpselt või ütleme, 15 minutit pärast keskpäeva teisipäeviti ja reedeti. Et tööinimesel algab siis lõuna, siis ta tuleb väikesele lõunale muusikasse lõunale kirikusse ja jätkab siis lõunat kuskil lähedal olevas restoranis ei jõua peal tööle. Ja nüüd paar aastat olen korraldanud just nimelt siin advendiajal ja teisel ülestõusmispühal, eelmine aasta sai katsetatud, et kas see õnnestub. Ta sai linna lasteaedadele ja koolidele huvikoolidele ja ja muusika stuudiatele saadetud sõnum, et et sel päeval ja kellaajal toimub Jaani kirikus kontserti ja saate registreerida oma andekad noored solistid ja ansamblid kontserdile esinema. Ja see on nüüd leidnud nii suurt kajastust, peab hakkama juba mõtlema, et et siin oligi esimesel advendil, nii et, et mulle tundus, et osa lapsevanemaid ei mahtunud enam kirikusse, et ilmselt peame hakkama tegema mitut kontserti, kus on siis väikesed väikelapsed ja ja siis siis suuremad, võib-olla inimesed armastavad kirikus käia, inimesed armastavad teatud aegu kirikus. Et võib-olla see kirik tegelikkuses avaneb neile, kes tõesti jaksavad selle terve kirikuaasta tsükli, kõik need pühad lähevad ja kuidas need teemad on omavahel seotud. Et kes need jaksavad läbi käia, et nendele jõuab kogu pilt võib olla nagu avaneda, et teised armastavad nagu advendi kalender, et kas siia kõik kommid korraga ära või, või avad ainult mõningaid aknaid säält, et hüppavad kohe 24. kuupäeva juurde, kus see kõige suurem komm on. Aga jah, nõnda see elu on, et, et kõike ei jõua, võib-olla, aga millisena sulle jäi meelde aasta 2011 ja mida ootad alanud aastalt? Eks, eks ikka meelde jäävad mingisugused rabavad sündmused. Eelkõige võibolla, võibolla jah, siniütleme laiemas kontekstis tõesti see Jaapani maavärin ja ja võib-olla see selline Araabia kevad ja loomulikult puudutasid kõik need Norra massimõrv ja meie, Eesti, võib-olla see andkem siis seal Haapsalu väikelastekodus. Aga kas need on just need asjad, mis nagu aastast meelde jäävad, mul on väga palju veel tegemist oma oma lastega ja nende nende harimise kasvatamisega, et et võib-olla see, see aasta jääb ikkagi nagu meelde sellise oma oma peresündmuste pärli geena ja ka et ja loomulikult ka see, et, et nüüd on aasta saanud täis Jaani kirikus töötamisest. Et mis on need võimalused ja, ja võib-olla selline töö spetsiifika, mis selles kirikus siis ees ootab, et need, ma saan nagu hakata seda edasi töötlema ja, ja siis tekivad ka ideed juurde ja uusi asju arendama. Nendest, uutest asjadest ja ideedest me veel kindlasti jõuame rääkida jah, aga vast siis, kui nad on küpsemad. Just. Ma tänan sind, Elke, et olid nõus tulema stuudiosse ja meiega jagama. Tõid muusikast, orelist kirikumuusikast ja üldse elust, aitäh ja head uut aastat veel kord head uut aastat.