Tere, hea heliga ja kuulaja. Tänast 24. jaanuari saadet toimetab Kersti Inno. Meie muusikaelu on pärast aastavahetuse pisukest rahunemist taas täistuurid sisse saanud ning põnevaid kontserte palju saalitäie publikut Tartus ja Tallinnas said elamuse Eesti-Soome sümfooniaorkestri väga erilisest kavast Ruskaia kino Anu Tali dirigeerimisel, kuid seda analüüsida lubanud kriitik jäi paraku saatesse tulemata. Nõnda alustame saadet eeloleval nädalal toimuvaga. Tuleval neljapäeval val tuleb esiettekandele Erkki-Sven Tüüri uus teos Akva Tallinna kammerorkestri kontserdil Tõnu Kaljuste juhatusel koos Arvo Pärdi lamentaate ja miljoni teose meditation joon Eesti esiettekannetega. Eesti filharmoonia kammerkoor toob kuulajani romantilise kava jana tšeki realisti kooriloomingust inglise legendi Gregory Rousiga. Eesti kooriühing jagab homme koori ja puhkpillimuusika aastapreemiaid. Aarne Saluveri intervjueeris Mirje Mändla Tartus toimuvast puhkpilliorkestrit Tartu puhkpillistuudio õpilaste kontserdist kuuleme Hedvig Lätti vahendusel klaveri tuua. Mati Nikolai, Kai Ratassepp tutvustavad oma eeloleva kontserdikava. Neid küsitles Tiina kuningas. Noodikirjastaja Peeter Jürgensoni 100. surma-aastapäeva puhul peetavas sümpoosionil räägib Alo Põldmäe. Andres Mustonen kutsub meid järjekordsele festivalile open barokk. Saame ka ülevaate Rahvusooper Estonia alanud aasta plaanidest, nagu neid tutvustati esmas lähemal toimunud pressikonverentsil. Klassikaraadio vahendab eeloleval nädalal mitu euroraadio kontserdiülekannet muusikauudiseid laiast maailmast. Tuleval neljapäeval tuleb maailma esiettekandele Erkki-Sven Tüüri uus teos aqua Tallinna kammerorkestri kontserdil Tõnu Kaljuste juhatusel koos Arvo Pärdi lamentaate jämek, milleni teose mediteetion on Joona Eesti esiettekannetega. Helistasin dirigent Tõnu Kaljuste Oslosse, kus ta töötab praegu Norra raadio orkestriga ning huvitusin kõigepealt tema seal terrigeeritavast kavast. Kava on kaas koos, Haagan, haage koodi Johansson, eks Rootsi bariton, kellega teeme Mart kuus Wiedemanni laulu ja kolm Ravelli tongi hote laulu, aga orkestri osa on Prokofjevi süüt aktsiis siis kuid see esimene balleti süütia siis iberi divertis ment, nii et esimene poolaasta on niisugune lasena pulmaline ja surmaline. Nii et elu algus ja elu lõpp, Prokofjevi ja Martaan ja teine pool on elu lõbudest niisugused. Valsid ja tsirkus Barcelona lõpus joogilaulud tongi, hotenisused, kaeblikud, armastuslaulud ette ja väga suurte kontrastide Jõgevamaalt on väga sügav ja väga kauni muusika ja samas niisugune balleti lik filmilik ümbrus. Kuidas kontakt norra muusikutega? See on väga hea orkester, väga meeldiv koostöö on, on läinud hästi geid proovida, ootan huviga homset kontserti. Kus kontsert toimub raadio stuudios, et tuleval nädalal aga ootab oskava Tallinna kammerorkestriga kolme suurepärase nüüdishelilooja loomingust. Lesteri teos on maailma esiettekandel. Kuivõrd oled tüüriteosega tutvuda jõudnud? Ta on mul siin laual ja sirvin seda kümneminutiline teos ja uue käekirjaga töö, kes on leidnud endale ja uusi mõtteid ja uut tehnikat, muusika mõtete kirja paneb. See mõte tuli tegelikult selle aasta esimesel päeval Hiiumaal iga koos uue aasta vastu võtsime ja siis ma ütlesin talle, et 29. võiks ta midagi Niguliste kiriku jaoks kirjutada, sest Niguliste kirik, see on nii omapärase akustikaga, et see tekitab heliloojale kindlasti väga huvitava ülesanded, sest kui sa oled oma kirjutamistehnikat hakanud muutma ja kui ma tean tema viimaseid teoseid, missuguses temperatuuris ja missuguses tempos ja missugust dramaatikat Kirjutada Nigulistes tekitab teatud valikud, et mida sa omad kompositsiooni arhitektoonikast pakud selle ruumi jaoks ja kuna tal viimased teosed on küllaltki kiired, kõik olnud väga täis kirjutatud, siis niisuguguse aeglase faktuuri kuulamine, kuidas ta seda teeb, oleks väga huvitav ja ta nõustus sellega, nii et tore eksperiment välja tulla ja kuna see kontsert nii või naa vähekese surmaga seotud, siis see teos ka mingil määral akva, sest ma aasta alguses ujusin punases meres ja sealsamas lahes, kus lennuk kukkus alla ja 148 prantsuse kodanikku hukkusid seal lahes ja nad olid seal kilomeetri kaugusel, selles kohas ujusin ja kilomeetri kaugusele kõik laevad traalisid ümber selle koha ja siis ma helistasin talle, et vaat niisugune imelik tunneri ujuda peale siin ligiduses on niisugune suur ühishaud. Ta ütles, et ta teose nimi on akva, see tuli nüüd üks päev hiljem või ma ei mäletagi täpselt, kuidas oli, aga ma ei usu, et konkreetsetele seostas seda asja, aga nii või kuivõrd on see see vesi jälle niivõrd mitmetahuline ja mitmemõisteline, eks tema näeb Hiiumaal seda praegu jääs tahkes olekus vesi ja pakub erinevaid võimalusi ja ma arvan, et eks ta arendab seda teemat edasi meie nagu omal ajal olenegi elektroonikat võib tulla mitu akvat. Oma uuest teosest pealkirjaga Akva palusin rääkida heliloojal Erkki-Sven Tüürile, kellele helistasin Hiiumaale. See, miks järsku turgatas pähe hiljem täiesti õnnestunud tunduv pealkiri, on paras ministeeriume ja küllalt küllaltki seletamatu asi selles kommentaaris, mida peab alati helilooja läkitama kavalehele. Sest nii see traditsioon juba kord on, olen ma ka nagu märkinud, et mitmetähenduslikumad pealkirja on muusikapalale üsna raske leida ja üldiselt sellist noh, mitmetähenduslikkust muusikateose pealkirjas ma küllaltki nagu tervitan, et see jätab sellise hulga allusioone, mitte ei kinnista ainult ühte võimalikku niisugust kujutust, mida siis kuulaja peaks püüdma tohutult kombata ja, ja nii-öelda järg ajada, et kas ma nüüd sain autori kavatsusele pihta või ei saanud. Et see ei ole kunagi mu eesmärk olnud, aga, aga samal ajal ta annab mingisuguse mänguruumi ja see on nagu kõige tähtsam asi ja nüüd tulles tagasi selle loo juurde, siis üks võimalikke seletusi no on võib-olla hoopis ka see, et vesi kui kõige levinumaid elemente, et üle üleüldse on omas igal pool viibimises üks niisugune väga noh, nagu tähendusrikas näitaja, et selles loos on väga selgelt nähtav üks üks sinu viimase paari aasta jooksul tekkinud või kujunenud kompositsioonitehniline printsiip ja seal võiks öelda, on tegemist nagu mitmete niisuguste taandamis võtetega ka, et seal ei ole mitte tegemist mitmete selliste vastuoluliste materjali osiste kõrvutamisel või nende sünteesiga, vaid ühe, sellise nagu geneetilise koodi siiretega, mis siis on nagu selle loo kestel nagu laiali venitatud. Et võimalik, et, et ma seda meetodit tulevikus igal juhul ma sellega katsetan ja seda kasutan ja sellepärast ilmselt selline ütleme siis, et see akva või see, see vesi või see vee molekul rändab nii ülekantud tähenduses muidugi väga mitmetesse lugudeks. See oli täiesti nii-öelda niisuguse plaaniväline lugu, et kui mul on umbes kolmeks aastaks praegu on graafik tööd, mida ma teen, siis siis just tänu sellele, et ma olen tegelikult siin mingeid otsimisi, harjutusi ei millegi tarbeks päris palju palju kirjutanud, ma mõtlesin, et väga tore on enne ühte niisugust suurt ja pikka orkestri lugu, millega ma ka nagu töötan või millele materjali otsinud ristikähku ära proovida, mõned mõtted ja mõned ideed. Ja ega siis mulle meeldis nagu endale ka tõestada, et ma suudan väga spontaanselt ja kiiresti reageerida, kui ettepanek kuidagi klapib ja mul on muidugi hea meel, et Tõnu niukse äkilise ettepaneku tegija, mõtlesin, et olgu peale, et siis ma nagu nii ka seekord ootamatult ja äkiliselt jaatavalt. Tõnu Kaljuste jätkame juttu teistest kavas olevatest teostest. Mac millani, meditatsiooni ja Arvo Pärdi lamentaater kõlavad ka Eestis esmakordselt, aga Pärdi teost oled sa varem juhatanud? Ja Poolas paar kuud tagasi Marryt Gerd oli solist, ta tegi seda fantastiliselt kaunit. Aga see jaapani pianist, keda tallinlased kuulavad sellega, me olime ühel Saksamaa festivalil kuus, kui teemaks oli Bach ja oma kodama mängis Bachi niivõrd fantastiliselt, jaga Pärdi varajasi teoseid niivõrd omapäraselt. Tekkis suur tahtmine teda kuulata selle teosega, nüüd teda siin esimest korda selle teosega kuulamas esiettekanne lamentaatel oli ju krimo poolt, krimo esitas seda Londonis. Et praegu on juba kolmas pianist, seda mängib ja ma olen kuulnud, ta läks, liu piimov mängib ka seda maailmas. Küllaltki arenenud interpreetide ring. Muidugi meil oleks teda huvitav kuulata ka Marit Gerretz oligi mul kahju, et ei saa Tallinnas Maretiga teha, aga noh, küll hiljem kunagi saab, aga see oli varem kokku lepitud. Ja Poola kontsert tuli täitsa ootamatult ja Maret oli valmis seda kohe selle jaoks õppima, nii et filme Tallinnasse Maretiga kunagi teena orkestrile õpib ilusti selgeks, siis Maritile paremini mängida. No tore, jääme ootama. Aga kas šoti helilooja Mc millanist selle teosega on ka varem mingi suhe olnud? Ei ole. See on spetsiaalselt, valisin välja Niguliste akustika tarvis. Mul tema muusika väga meeldib ja leidsin ühe teose, mis ta kirjutas oma vanaisa surma puhul ja see on keelpillidele ja löökpillidele niisugune mõjuv. Veerand tundi muusikat. Tallinna kammerorkestri kontsert Tõnu Kaljuste juhatusel toimub neljapäeval, 29. jaanuaril Nigulistes. Klassikaraadio teeb kontserdist ülekande. Helikaja. Eesti filharmoonia kammerkoor toob tuleval nädalal kuulajani kava listi Janadžiki romantilisest koorimuusikast koostöös inglise dirigendi Gregori roosiga. Gregory Rosen juhatanud põhiliselt romantilist ja kaasaegsete muusikat, sealhulgas ka oopereid, tegutsenud nii lääne- kui Ida-Euroopas past teinud tihedat koostööd heliloojatega, nagu Karin Hans Stock, hausen, John Gates, Steve Reich. Tema käe all on tulnud esiettekandele palju teoseid. Roson mitme orkestri ja koori muusikaline juht interorkestri jazz, Ingers vokaalansambel sync sööki. Eestis on Gregory Rovus juba kuuendat korda. Ta on käinud nüüd festivalil oma kaal ansambliga Sing söökel ning juhatanud Eesti riiklikku sümfooniaorkestrit. Eesti filharmoonia kammerkooriga töötab Gregory Reus esimest korda tutvustades eeloleva kontserdikava, rääkis dirigent. Iseäranis. Aus on vaimustunud mitte üksnes jaamast tšekikoorimuusikast, vaid orkestrimuusikast. 10 aastat tagasi salvestas tasse andusele jaamast tšekikeelpilliorkestrimuusikat. Tšekimuusikasse armus ta vaadates filmi olemuse talumatu kergus. Ta oli armunud näit. Teatari Juliet Pinossi ja filmis kõlanud jaamast tšekimuusikasse ning käis seetõttu seda filminädala jooksul kolm korda vaatamas. Ta tundis, et peab filmis kõlanud Yana tšekiorkestripala tingimata üles otsima ja see viiskida Yana tšeki muusika avastamisele. Piisavalt arvab Gregory nõus. Maailmas on see aga praktiliselt tundmatu ja selle avastamisrõõmu jagab dirigent Gregory rõõmus nüüd ka eesti publikuga. Koorid, eriti tihti ei esita ja mis sobiks hästi just kammerkoorile. Jamatuslik sobib fantastiliselt just hea häälestusega koorile. Ja just meie Eesti filharmoonia kammerkooril on väga suurepärane häälestus. Nad omandavad teoseid väga kiiresti ja näiteks naiskoorilugu. See on väga keerulise häälestusega. Algab hakkab bella, teine osa on flöödiga, kolmas osa harfiga. See on Yana tšeki kauneim teos, kinnitab Gregory, rõhus need, muide Janadžike ilmalikud laulud Raxanskist kuulsate tšehhi poeetide sõnadel Gregory Rose'i enda üks lemmik, kuid on selle kava viimane lugu otsijana meie isa tenori soolale harfile, orelile ja koorile. Majanduslik vohamiseks. Kristus mees seevastu ferentslist on loonud tohutul hulgal koorimuusikat ja seda Kuna Yanati orkestreerinud listi muusikat ja tundub, et jaamast imetles listi listi muusikast, saab Eesti filharmoonia kammerkoori kontserdil kuulata psalmi 137 ja kahte versiooni teosest pater noster mille järgi on nimetatud ka kogu kava, mis esitatakse seekord koos saateansambliga koosseisus Piret Aidula orel, Tatjana Leppnurm harf, Terje Raidmets viiul ja Eleonora palu lüüt. Kava pater mustereisid saab Eesti filharmoonia kammerkoor Gregor Erreusi juhatusel kolmes eesti kirikus. 28. jaanuaril metodisti kirikus, 29. jaanuaril Kuressaare Laurentsiuse kirikus ja 30. jaanuaril Jõhvi Mihkli kirikus. Pühapäeval, 25. jaanuaril kell 15 toimub Estonia kontserdisaalis Eesti kooriühingu aastakontsert, kus kooriühing jagab esmakordselt valdkonna aastapreemiaid. Preemiate väljaandmist põhjendab Aarne Saluveer Eesti kooriühingust. Et aastakümneid on ju tegelikult tõesti koorib maailma paljudelt koorikonkurssidel, toonud ära auhinnalisi kohti, nad on esitanud suurepäraseid kavasid, nad on toonud uut muusikat inimeste ette ja siiani kuidagi on nii olnud, et selle eest on küll tänatud meie oma valdkondades, aga aga ma arvan, et asi on Eesti kultuurile nii palju. Ma arvan, et see tõesti sobiks suure piduliku kontserdiga, mis jagab ka omavahel nagu sellist informatsiooni, et kui kes tahes meist oma kooriga võidab kuskil maailma nurgas, sihtis teda omast Eestis ei olegi nii kerge kuulata, et me toome kõik need head koorid. Estoniasse me näeme, kuuleme nende saavutusi ja see on selline vastastikku rikastav kogemus. Kooriühing jagab välja üheksa tiitlit, millele praegu kandideerib 25 tegijat ja nende hulgast valiku kooriühingu muusikatoimkond. Aarne Saluveer võtab lühidalt kokku, millistes valdkondades tiitleid jagatakse. Seal on kindlasti noor dirigent selles mõttes selline, kellele me panustame nagu tulevikus siis on olemas aasta dirigent aasta koor, siis on sellised tähtsad inimesed, kes aitavad koor edasi viia. Mänedžeride saaksime valida kindlasti kellelegi, kes on aastat loetaja selles mõttes, et nii nagu mujalgi kultuuris on väga hea, kui on inimesi ja asutusi, firmasid, kes iganes, kes panevad oma ütleme, kas siis materiaalse või mittemateriaalse abi selleks, et see kultuur toimiks. Nii, et kokku on täiesti Ja millest see preemia siis seisneb, nad on erinevad, seal on tõesti selline väike, ma ei tea, kuivõrd päike, pigem võib-olla isegi koorimuusika, ütleme selliseid honorar silmas pidades päris arvestatav rahasumma, aga näiteks selliseid meeldivaid preemiaid, et koorimänedžeri või selle ringi liigutaja preemia üks osa on ka puhkusepakett sanatooriumis ja mitmel juhul on preemiaks ka näiteks tellitud heliteos, mille eest siis tasub Eesti kooriühing antud juhul aga mille esitus esmaõiguse saab see aasta nominendi koor näiteks ja see on minu arust väga väärikas kreem. Pühapäevase kontserdikava kunstilist poolt korraldab kooriühingu muusikatoimkond nendes Aarne Saluveer. Tegelikult on meil kunstilises toimkonnas veel seal sedapuhku alist ehk eesti kammerkooride liidust ja ja Indrek Viiar, need paljud poolt, mis selles valdkonnas on vägagi kollegiaalselt ehk Eesti kooriühingu juures, on selline üksus nagu muusikatoimkond või muusikanõukogu ja, ja eks me püüa, kuigi meil võivad olla ju erinevad kunstilised arusaamad siiski omavahel seal mõned asjad läbi rääkida ja nüüd tõesti siis selle toimkonna nimel, kes seda kontserti teeb. Me oleme pakkunud sellise küllalt kirju kava just sellistelt esindajatelt, keda ka võib-olla iga päev ei näe ja kuule, aga kellest on eelmisele, kas tal tõesti palju kasu ja rõõmu inimestel olnud, ehk siis Harjumaa noorte puhkpilliorkester barrillaku juhatusel. Tartu Ülikooli kammerkoor, kes on viimasel ajal näidanud silmapaistvaid tulemusi ja tema noor dirigent Triin Koch siis Tartu poistekoor, dirigendid Anneli suundal, kokk, neidude koor, Argentum, Vox ja Toomas Voll ja pahkluu Remaalia kammermeeskoor Hirvo Surva. Klassikaline muusikastuudio lastekoor, kes sedapuhku passis, üllatab sellega, et Jaapani kooriühingu pikaajalisi selliseid mootoreid ontlik dirigent foorumat vara tuleb juhatades sisse koorimuusika aastat 2015, mis toimub Jaapanis üle maailma. Koorimuusika sümpoosion Natab natukene jaapani koorimuusikat ja eraldi veel ühe sellise kontsertnumbrina tahaksime ette kanda lauluq seerumi laulupeo lastekooride kavast, mis siis viipekeelega ja ilusa sõnumiga pöördub maailma poole. Küsitlused, mida me tunneme, näeme ja kas me märkame üldse seda ilu ja armastust enda ümber ja seal teevad kaasa veel solistidena Maarja-Liis ja Ewert Sundja. Kõneles Aarne Saluveer ja Eesti kooriühingu aastakontsert toimub pühapäeval, 25. jaanuaril kell 15 Estonia kontserdisaalis. Liiga ja puhkpilliorkester Tartu juures tegutsev puhkpillist stuudio esineb järgmisel nädalal, 28. jaanuaril Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis. Puhkpillistuudio on tegutsenud juba kuus aastat kontserdist ja puhkpillistuudio õpilastest, räägib puhkpilliorkester. Tartu liige Toomas Peterson. Mul hea meel rääkida sellest kontserdist kontserdil, siis esinevad puhkpilliorkester. Ta puhkpillistuudio õpilased koos Tartu linna laste puhkpilliorkestriga ja annavad nad tegelikult kontserti läbilõike sellest, mida nad on esimese poolaasta jooksul õppinud. Ehk valik parimatest õpilastest parimatest lugudest, mida on nagu põhjust sest linnarahvale tutvustada. Kui palju neid õpilasi on kontserdil ausalt öelda ei oskagi öelda küll aga stuudios endas õpib umbes 45 õpilast, kellest mõni on hakanud juba nii palju kaela kandma, et neid võib juba kuulda ka teiste kontserditel mängimas. Ja koos milliste orkestrite või bigbändidega? Tänane seis on see, kui siukseid trombooni õpilane Toomas vana osaleb juba sügisest saati Tartu juhina bigbändi koosseisus. Karel Kangro osales nüüd Lembit Saarsalu 55. sünnipäeva kontserdil koos saksofoniorkestriga, nii et on esimesed õpilased, kes suudavad juba päris tõsiste kollektiividega koostada. Ja veel võiks mainida, et puhkpillistuudio on saanud ka ühe loa koolitusloa. Just et kui see stuudio kunagi asutati aastal 98 Tartu Lille Maja juurde, siis kehtis neile Lille maja koolitusluba. Kui need puhkpilliorkester Tartu võttis selle kaks aastat tagasi üle, siis meile automaatselt, et see Koldits lubane, kui kaasa ei tulnud, aga tänaseks on meie ruumid siis sellisel tasemel ja õpetus siis enda jõududega juba sellisele tasemele viidud, et haridusministeerium tõesti tunnistas meie tegemisi ametliku koolitusloaga, nii et nüüd me julgeme nagu oluliselt sirgema sellega öelda, et, et see, mis me teeme, on hea ja kontserdid tegelikult tõestavad seda, et kui ka õpilased juba kusagil mängivad, siis see ei ole lihtsalt paberi tahkus, millega me kelkida saame. Õpilastest võivad saada kunagi professionaalsed muusikud. Kas põhjusmõtteliselt võivad, kuigi me ei ole seda tegelikult endale eesmärgiks seadnud, sest professionaalseid muusikuid koolitavatest koolidest on tahtis juba esimene muusikakool ja Elleri kool, meie eelistame tekitada inimestele lihtsalt võimaluse nii-öelda hobi korras pilli mängida, ta ei peasaabas kanaliks, aga peale tööd mängib pilli, teeb tõsiselt head muusikat, see on selline lõõgastumise koht, et noh, vähemalt mina isiklikult ei oskagi soovida. Aga jah, kellel tekib juba suurem huvi ja tahtmine, et sellest võib saada ka professionaalne muusik Kahtlemata see tase ikkagi, me üritame nii kõrgelt hoida, et kellel tekib tahtmine ja kui ta seda suudab, ta kindlasti saaks ka edasi minna. Nüüd siis järgmisel nädalal toimub puhkpillistuudio õpilaste kontsert. Milline muusika seal kõlab? Lase repertuaar jääb kontserdil üllatudes niimoodi kuulata küll, aga need esinevad nii solistid, ansamblid kui ka surra, kesta. Aitäh Toomas Peterson, kõik puhkpillimuusikat. Ka huvilised olete siis oodatud järgmisel nädalal, 28. jaanuaril kell 19 Tartu Ülikooli ajaloomuuseumisaali. Kus esinevad puhkpilliorkester, Tartu puhkpillistuudio õpilased? 27. jaanuaril kell 19 esineb Estonia kontserdisaalis klaverite duo Mati Nikolai ja Kairatasid, mis kontserdikavas on ja miks just selline valik. Me mängime esimeses pooles romantilist muusikat Schuberti, Brahmsi ja teises pooles laanes 20.-sse sajandisse siis kõlab partok sonaat löökpillidega igal juhul väga komplitseeritud teos, mis nõuab kõigilt mängijatelt suurt meisterlikkust lõngast tegev bankeldes tuua ja Vambola Krigul ja Antonnis. Räägime kõigepealt selle kontserdi esimesest poolest, mis siis täpsemalt ettekandele tuleb? Schubert on kirjutanud ainult neljaga muusikat ja see teos on nad allegro Levestele üheosaline teos dramaatiline, teisest küljest väga poeetiline, see on igal juhul minu jaoks üks selline vähemalt nelja käär repertuaaris üks selline kullafondi kuuluv lugu ja praams, variatsioonid anni teemale on algselt kirjutatud orkestrile, teos kõlab kahel klaveril. Ja nagu pealkirigi ütleb, on ta variatsioonid, kus on nagu ühendatud selline Haydni klassikaline pool ja siis Brahmsi. Romantiline lähenemine sellele Kui neid numbreid vaadata, siis orkestri variante nuppuse numbriga 56, A ja 56 been siis kaela klavelne. Seal tramsi kala teadega klaverile, samamoodi nagu tal oma klaverikvintett tiiki, kui nad hiljem kaela klaver, harilikult heliloojad küll kõigepealt teevad selle väiksema koosseisu variandi ja hiljem orkestreerinud selle ära, aga vaat, nädalane erandlikud teosed, tõstsin Espraanson niipidi. Kas te neid varem mänginud ka, olete neid kahte romantilist teost? Brahmsi variatsioonid, me mängime esimest korda Laal, Segalt, Schubert, D alla selle on olnud meie repertuaaris. Me oleme teda mänginud, ei, tuleks neli aastat tagasi tallel olnud paar korda konkursside kavas, kontserdilaval me teda esitanud ei ole. Balti interpreteerimist üldse rääkida, siis ma pean ütlema. Me ikkagi väga kaua nagu julgust kogunud ja hoogu võtnud, et üldse laval Subertit mängida, sest et tõesti tema neljaga muusika nõuab ikkagi väga suurt küpsust ja kena muusika tunnetamine seal omaette kunst ja võib-olla me oleme nagu selles mõttes ka enda jaoks nagu mõelnud tõesti seedinud seda muusikat kas sisulises või tehnilises mõttes ennekõike loomulikult sisulises ja seal on väga suured kõlalised probleemid ja ansamblimänguprobleemid ja selle diferentseerimise faktuuri seal väga tiheda koolina küllalt ebamugav siiski neljal käel mängida väga kitsastes tingimustes ja käed lähevad risti ja noh Schuberti küladest ja see peab olema äärmiselt laulev ja kaunis ja suurt tööd. Kontserdi teises pooles lähete siis 20.-sse sajandisse, ettekandele tuleb Veelo paardoki soolod kahele klaverile ja löökpillidele. See on kolmeosaline teos algab sügavustest aeglaselt ja areneb välja, siis kiiresse liikumisse taan oma helikeelelt üsna keeruline jagada. Vormiliselt algab löökpillidega ja see rütmi kujund jääb siis klaverimeloodiale taustaks kõlama ja kolmas osa on selline hoogne ginaal. Kui suur osa on ka löökpillidel selles teoses üldse on, vägagi ei saa öelda, et need nüüd vastandoksid löökpillid klaveritel, aga nad on nagu üks organism. Ansambel saavutame ühe sellise ühise tunnetuse, eks Rütma hakkaks vabalt liikuma ja isegi ilma löökpillideta. Seda lugu ei kujutagi ette endale. Talisakuse Toivo Peäske mänginud seda kahel korral. Lille ütles aga tõesti, mina seda esitust ei mäleta, see võis olla ikkagi küllalt ammu ja see on ka üks põhjusi, miks me praegu selle teose nagu valisime, tõstsid seda ei ole nii ammu mängitud ja teiseks, kuna meil on siin tõesti selline pilli tuua ka nad on tegelikult ennekõike väga head muusikud, head pillimehed. Selles mõttes oli tõesti soov nendega koostööd teha. Klaveri tuua Kai Ratassepp, Mati, Nikolai ja paugelfess tuua esinevad 27. jaanuaril kell 19 Estonia kontserdisaalis ja klassikaraadiovõtteid sellest kontserdist ka üle kanda. Helikaja. Tuleval nädalal ühest teatri- ja muusikamuuseumis toimuvast ettevõtmisest räägib Alo Põldmäe. 27. jaanuaril son teisipäeval kell neli päeval toimub teatri- ja muusikamuuseumis sümpoosion ja see on pühendatud ühele maailma suurimale noodikirjastajale Peeter Jürgensonil. See on Eesti päritoluga mees Hiiumaa juurtega, sündinud Tallinnas ja selle üritusega Me tähistame sajandat surma aastapäeva. 1904 suri Moskvas Peeter Jürgenson ja selle ajaga jõudis taastast 1861 kuni 1904 välja anda ei rohkem ega vähem kui 35000 erinevat heliteost trükituna. Selleks, et saaks ülevaate selle suurejoonelise aatelise mehe tegevusest. Selleks oleme kutsunud Eesti rahvusraamatukogust Heidi Heinmaa ja Tartu Ülikooli raamatukogust Keiu Rohtla. Nemad annavad ülevaated vastavate raamatukogude Peeter Jürgenson aianast. Oleme siia kutsunud levitanud informatsiooni eesti noodikirjastajatele, mitmed tulevad siia kohale. Toimub ümarlaud noodikirjastamise päeva meemide üle. Näiteks on esindatud RS Estonia edition 49 muusikaprojekt ja teretulnud on kõik huvilised. Äsja oli mu lühendus Peeter Jürgensoni pojapojaga Boriss Jürgensoni ka Moskvast. Tema saadad meie üritusele mitmeid materjale ja ta on Peeter Jürgensoni elutöö õigusjärglane. Moskvas tegutseb hooga edasi kirjastus tegutseb ka vastav fond, mille president Boriss Jürgenson on ja saame kuulda ka muusikat, mis on pühendatud Peeter Jürgensonil eesti nootide trükistest 1918 kuni 1944. Sellest annab ülevaate Valve Jürisson, kes kommenteerib ühte väga huvitavat väljaannet nimetusega Eesti noodid. Tema on selle peatoimetaja. Ja kutsume siis tõid 27 artikkel neli päeval teatri muusikamuuseumisse, et võtta osa siis Eesti teatri- ja muusikamuuseumi 80.-le moodustamise aasta päevale pühendatud üritusest sümpoosenist Peeter Jürgenson. 100 aastat surmast. Tuleval nädalal algab järjekordne festival open barokk, mis toimub 29.-st jaanuarist seitsmenda veebruarini. Festivali võimas avaakord on Johann Sebastian Bachi h-moll missa ettekanne 29. jaanuaril Vanemuise kontserdimajas ja 30. Rail Estonia kontserdisaalis. Esitavad segakoor Latvija ja Eesti riiklik sümfooniaorkester ning solistid tita Kalnina Lätist, Mikael Berliini Rootsist Algirdas ja muutas Leedust ja Juha kodi lainen Soomest. Dirigeerib Andres Mustonen. Festivali kunstiline juht. Me kogu aeg räägime, et maailm meie ümber muutub ja uue ajastu inimene ja uue tähendab see kõik on ainult niisuguse maailma jaoks, kes ei ole endale väärtustanud tõelist, igavest ja jäävad see tähendab seda, et seda ainult loodud minevikus, vaid seda luuakse ka loomulikult praegu, aga teatud teosed ja sinna hulka loomulikult kuulub haaval, mis sa ei ole mitte ainult selleks, et teda tahetakse kuulata, vaid see on üldse Euroopa kultuurist, siis see ongi see, mis seda kõige eredamalt esindab, sellepärast et ta võtab kogu selle Euroopa traditsiooni kuni seitsmeteistkümnenda sajandini kogu kristliku maailma kogemused alates tema ühel tekkimisest ja polüfoonia kõrgajastuni. Ning tegelikult ka sisaldab kõik tuleviku nüüd, et see on seal nagu absoluutne muusikaline muidugi, aga ta on vaimselt ja filosoofiliselt absoluutne teos, kuna ta ühendab ennast mineviku, oleviku ja tulevikukavas, on palju kirikumuusikat, et kõik igavene ja jääv ongi seotud ainult ju kirikuga. Üks kava on siis meil koostöös Vox Clamantisega Ortusega, mis puudutab keskaja muusikat ja tema tema mõjusid heliloojat Aleksandrit on seal sees. Teine on Armeenia kirikumuusikale ehk nimetamis farmeenitatutsiooniks. Andis kuni 15. sajandi nüüd, kus on siis kutsutud Armeeniast muusikud koos Hortus muusikusega niisugune kava ja siis on loomulikult palju soolomuusikat, kui ütleme, kas lautomuusikat või laulumuusikat Biolade kampa, muusikat, kui te küsite, mis magnet, mis asjus siis peaks nagu ütlema, Jordi saab alles, periood on 20, kes ei ole kunagi siin viibinud, kellega mul on juba väga pikaaegsed sidemed ja kontaktid aastakümneid, aga vot ei ole õnnestunud nagu see Tallinna variante väga palju seal festivalidel koos esinenud, nüüd ehk siis eesti publikult vähemalt näha maalserafiguerrasti vaatluse all ehk kes on vanamuusikamaailmas märkimisväärseid isiksusi? Festival open, barokk algab niisiis 29. jaanuaril, lähemalt aga juba järgmises helikajas. Esmaspäeval olid ajakirjanikud kutsutud rahvusooperis Luunja, kus räägiti lähemalt teatri plaanidest alanud aastal. Juba viiendal veebruaril jõuab uuendatuna lavale Johann Straussi operett Viini veri, kuhu lisab tõelist Viini hõngu lavastaja Monika Viisler Austriast kes ütles oma ülesande olevat luua õige atmosfäär ning viia karakterid õigesse võtmesse. Eraldi toonitas ta balletiosatähtsust. Selles lavastuses. Tõsta apsuke autode palett on selles mõttes tuhksuhkur torgib ja tal kõigepealt nägi ta skeptiline lanss paletti ja selle viimase säras jaks operetile andma. Just paleid. Viineri siis ära ja see on ka minu kõigi etenduste omapära, et ma annan kõigi oma etendusele tantsiva iseloomu ja muidugi ka teese väga liini likuks ess pinnu niht, Sillabesbindsee optimis. Ma ei ole veel eesmärgil, aga ma olen väga optimistlik. Etenduse muusikaline juht ja dirigent on Jüri Alperten, kunstnik Eldur Renter. 19. veebruaril saab Estonia laval näha kaasaegset eesti algupärandit, kui esietendub Timo Steineri lühihoop per kosjas mille libreto autor on Andrus Kivirähk. Mõlemale autorile on see debüüt ooperižanris. Lavastab Peeter Volkonski. Kevad toob rahvusooperisse Pjotr Tšaikovski ooperi Padaemand, mida siin pole pool sajandit mängitud. Tiit Härm tutvustas uudiseid balleti vallas. Näiteks veebruaris tantsivad uinuvad kaunitarid jazzi sellis kunagist minnes alustanud Tiit Helimets oma nüüdse partneriga püümingamist mullis muuleniga. 29. aprillil tähistab Rahvusooper ülemaailmset tantsupäeva suure balletikalaga. Mai lõppu on kavandatud maskaani talupoja aukontserdile ettekanded Estonia kontserdisaalis ja Pärnu kontserdimajas. Peaosades Marta Ta Itaaliast ja kaluudiga luudov Bulgaariast. Dirigeerib Eri Klas. Hooaja lõpetavad vorsaki reekviemi kanded üheksandal juulil Pärnus ja 11. juulil Savonlinna ooperifestivalil. Kuna teatriremont jätkub, algab rahvusooperi uus hooaeg statsionaaris alles detsembris. Sügiseks on aga kavandatud mitu põnevat projekti, mida tutvustab teatri loominguline juht Aarne Mikk. Kui see hooaeg on nagu Tanheurist talupoja Auni siis järgmine hooaeg algab peale ühe Rahvusooper Estonia, Soome rahvusooperi ühisprojektiga, nimelt Estonia kontserdisaali laval. Septembri esimeses pooles 10 11 tuleb kontsertettekandele Soome helilooja Tauno bülkase ooper ja tema poeg. Mis põhineb Aino Kallase teosel ja kus on siis rakendavad Estonia orkester ja koor ja Soome rahvusooperi solistid, dirigent Hannu lindu, uue loomingulise juhi Arvo Volmeri Peaprojekt järgmiseks hooajaks on siis Giuseppe Verdi ooperi Aida ettekanne proovimata uues esitus paigas. See on Rocca al maare ponistari tennisekeskuses, kus meil on pandud kinni siis hall oktoobrikuus ja kaheksandal oktoobril peaks siis tennisehallis olema, kaeda esietendus. See on mingil määral ühisprojekt malm ööteatriga Rootsist nimelt sellise suure lavastuse jaoks. Me ei hakanud oma kostüüme ja dekoratsioone tegema. Me laename need Malma teatrist. Marianne mürk on selle ooperilavastaja. Ja kuna ta on selliste lahendustega tehtud, mida ei ole vaja ülevalt laest alla riputada, vaid teda saab tõsta või liigutada põrandal, siis on meil ju spordihalli jaoks väga sobiv variant. Ja käivad läbirääkimised solistide leidmiseks peaosadesse, nimelt. Ja miks me nii vara sellest räägime? Nimelt Me tahame, 15.-st veebruarist jõuab piletid müüki panna, mida saab kuni esimese maini, siis osta soodsama hinnaga, aga ja hiljem siis tuleb natukene rohkem maksta ja me saame ka mingisuguse ettekujutuse juba kevadel. Kuidas publiku huvi selle suure ooperi vastu võib-olla mida ka tegelikult 40 aastat Estonia laval ei ole nähtud. Laupäeval, 24. jaanuaril pool üheksa õhtul algab ülekanne New Yorgi Metropolitan operast. Ettekandele tuleb Giacomo Puccini ooper Madame Butterfly, esitavad Veronica villa roll Marco Pertti Bronakab krooni, Chain bannel Joel Sörensen, James gootny ja Metropolitan Opera koor ja orkester klasside Domingo juhatusel. Laupäeval pool üheksa õhtul Ülekanne Metropolitan operast tšakama Putšiini madaam pate flai klassikaraadios. Järgmisel nädalal on meil klassikaraadio eetris lisaks tavapärasele kontserdiülekandele Vignarhoolist esmaspäeva õhtul ülekanne Kopenhaagenist kontserdilt muusikalinn Kopenhaagen, kus Taani Rahvusliku Sümfooniaorkestrit dirigeerib Toomas Tauts. Kaart. Kavas on Taani helilooja harmanni korre sõit. Heliloojat on inspireerinud kuulus korre legend Valdemar aterdagist ja tema kallimast toovest, mille ainetel on kirjutanud oma kuulsa teosega Arras sönberg. Hornemannil olid ka väga lähedased kontaktid Norra helilooja Edvard kriigiga, kes ka tihtipeale Kopenhaagenis ja selle lähistel selle raadis viibis ning oma muusikat kirjutas sealsamas. Selle radis valmis ka Edvard Griegi klaverikontsert, mida esmaspäeva õhtul esitab norra pianist Leifavantsnes, kes samuti on mõnda aega viibinud Kopenhaagenis ja sealt võtad ette üle Euroopa kontserditurnee Sid. Esmaspäeva õhtuse kontserdi lõpetab aga Carl Nielseni sümfoonia number kolm alapealkirjaga allegro esponsiiva, mille esialgsed muusika ideed karnilsan leidis, sõites Kopenhaagenis, trammis ja kirjutas mõningaid noote sisama kätisele. Kontsert muusikalinn Kopenhaagen algab esmaspäeva õhtul kell 21, null viis. Neljapäeval aga kuulame taas soleerimas pianisti Leif Ove Antnest siis juba Põhja- ja Baltimaade raadiote kontserdisarjas. Seekord on meil ülekanne Oslost ja Antslast, soleerib Johannes Brahmsi klaverikontserdis number üks tuur roopas 15 Oslo filharmoonia orkestrit dirigeerib David Robertson, kavas Igor Stravinski, Scertza fantastika Opus kolm ning Alex Sanders kreabini ekstaasi. Poeemi uppus 54, neljapäeva õhtul algab ülekanne kell 20 25 minutit. Teave eesti muusikast ja muusikust jõuab neil päevil laia maailma kahe Prantsusmaal toimuva ürituse kaudu. Dorian supini dokumentaalfilm Robert 24 prelüüdi ühele puugale osaleb Prantsusmaal Pearritzis seitsmeteistkümnendal audiovisuaalsete programmide festivalil Fipa ja selle juures toimuval turul Fipatell. 25.-st 29. jaanuarini toimub Prantsusmaal kannis ka muusikat programmide turg Midem, kus Arvo Pärdist filmi samuti näidatakse. Eesti osaleb rahvusvahelisel muusikamessil mide esmakordselt. Eesti ühisboksis on need tutvustamas informatsiooni jagamas ja kontakte loomas ligi paarkümmend organisatsiooni, kes esindavad erinevaid muusikavaldkondi. Messil osalevad Eesti plaaditootjad, festivalide ja kontserdikorraldajad, muusikakirjastajad, loomingulised liidud, Eesti muusika infokeskus, Eesti interpreetide liit. Eesti artistide agentuur. Tänasele heligaja saatele tegid kaastööd Mirje Mändla, Hedvig Lätt, Tiina kuningas. Tehniliselt teostas operaator Katrin maadik. Toimetas Kersti Inno. Saate lõpuminutid on maailma muusikauudiste päralt Priit Kuuse vahendusel. Täna rohkem uudiseid nüüdismuusika pooleldi juba aastate jooksul kuulsaks saanud jaanuarikuine nüüdishelilooja nädalavahetus Londoni Barbikani keskuses pühendati eelmisel reedel-laupäeval pühapäeva John keisile 92. aastal lahkunud möödunud sajandi muusika uuendajale. Abikani uue muusikanädalalõpuürituste korraldajaks on BBC sümfooniaorkester. Gatesi päevad tulid välja võimsa ja mitmetahulise pühendusena. Suure publikuhuviga. Ürituse sendid kogunes kolmele päevale koguni 22, kusjuures laupäeval oli neid tervelt. Tassin käimegi korraks üle-eelmise laupäeva seitsmeteistkümnenda jaanuari Londoni Paabikanis kell 11 film John case'ist ja ballettmeister Scaninghamist kell üks juu kvarteti kontsert Gatesi kvarteti muusikast koos jaapani traditsionaalse kohe aidsimuusikaga pool kolme eeltutvustades teosele marsruum kaadi Barbikani fuajees kell kolm Gates'i hollandlasest nimeka kaastöölise Franks effery Bill Gatesi teose footiin põhjal. Samas algas fuajees ja kõrvalruumides trepiastmetest kuni tualletini, kust publik, kes leidnud BBC orkestri tuubamängija suur hätta ning müüsiks, kes millega taaselustati 1960.-test samasugust sündmust. 300 muusikut, BBC orkestrist ja kooriliiget, teiste ansamblite liikmeid, noori muusikakoolidest, kuni iiri folk, viiuldajateni olid siin kaasas veel video ja valguskunstnikud. Kõik selleks sketši kauaaegse sõbra ja kolleegi, helilooja, stiivel, montaaž lavastuses ja juhtimise ja sissepääs see oli vaba sisi. Kaks vestlust küsiks söökesse teemal Kell viisaga analüüsiks sööklas ja kordusetendus ning filmisaalis kolmas case'i film kella kuuest keskööni konservatooriumis etendus Ericsatii sooloklaverimuusikast veksassioon On ebameeldivused. Ja lõpuks õhtul Barbikani suures saalis kaks kontserti BBC sümfooniaorkestri esse, David Parsselin Jon Dilberi klaverisolistiks. BBC sümfooniaorkestris juhatasid neil õhtul veel Lorenz Foster ja härra Andrejev, valla esines ka London Symphony jätta ja nende hulgas, kes case'ist kõnelesid, oli ka helilooja, kävin Prayers mitmed, nüüd on siis ka see teine vist kaasa arvatud videokunstnik kätši hind on ju ka meie nüüdil käinud. Case'i enda muusika kõrval olid kontserdikavades mitmed tema eeskätt Ameerika kaasaegsed, aga ka tema töö jätkajal alates Williams Suumanist, Henrik Hovelist ja Morton Feldman-ist, kuni laman tee Jangi, David Juudori või Christian Wolfini. Berliinis algas aga teisipäeval teistkordne festival, transsoonik, uued helieksperimendid, teine sobivaks pealavaks maailma kultuuride majal konverentsiga teemal, kui moodsana tundub uus muusika avatigi. Sellel oli osalejaid väga paljudelt ja kaugetest maadest, Tiinast paali saartelt kuni jaapani ja Koreani aga lõpuesinejaks ka nimekas nooremal generatsioonil saksa helilooja Haynerg höövels. Nimetame veel mõningaid transsooniku kontsertide pealkirju, näiteks trom Argentiina from Tokyo Insraelanss kaks kontserti nimetuse all õudvais Still New kava, korealased siin kinni jäätšintrosselsi loomingust Kairos kvarteti kaastegevusel. Transsooniku festivali Berliinis jätkub üheksaks päevaks. Silmapiiril ülehomme algav Waterfoodi uue muusikanädala Iirimaal, kuhu külaliseks kutsutud on peamised Vailsist tehakse kummardus iiri vanemale ja au väärsemale heliloojale Jon kin sellale. Isegi Šostakovitši 10. keelpillikvartett on kavas esitajaks Iiri raadio ja televisiooni van Polöögi det kes on üks Vootherfoodi festivali kesksemaid tegelasi. Samasuguses rollis on ka helilooja ja organist Eriks suini, kes äsja taastatud hellijati orelil esitab, oli viiemmess Jaani ja enda teoste kõrval ka meie Arvo Pärdi loomingut. Vaadates tagasi nüüdismuusikaagendale. Jaanuaris väärib esiletõstmist nii mõnigi sündmus juba kuu rahulikumalt esipoolel ansamblil Moderna Taipeis mängimas Euroopa nüüdisautorite, sealhulgas Helmut lahelmanni muusikat Jaapanis jama katas. Adriana hülski tunnustatud akordioniteos hajuvai For One. Washingtonis Kennedy keskuses on rahvuslik sümfooniaorkester peadirigent Leonard Zlatkeni juhatuse maailma esiettekandele toonud Steveeni jahte tšellokontserdi solistiks oli. Tahaksin veel nimetada itaallase Marco Chitšiliaani klaveri suurteose Tulliuse toad osalist ettekandmist amsterdami Betaaniani kloostris. Esitajaks on rooles Alonso. Seekord kõlasid tulliusse tubade kolmas, seitsmeteistkümnes, 18. 19. ja 20. osa või Trans tsenderi poolt orkestrile seatud Schuberti talvise teekonna ettekanne tenor Christoph Bregordieeni poolt Milanos, paadu asja Torinos, raadio orkestri saatel helilooja dirigeerimisel ja maailma esiettekanne Ameerika rahvusorkestrilt Leonard Zlatkini juhatusel veel ka üleeile Steveenstacki tämbrit mäng. Muidugi oli suur kontserdisündmus ka eile õhtul Amsterdami kontsert käib aus kuningliku maja orkestrit dirigeeris noor inglane Daniel kaading Britteni neli, Merje interloodiumi, Thomas Jessi, palju premeeritud assile ningulutaslowski klaverikontsert, Lars foogt solistiks. Just täna kõlab Arvo Pärdi teos klaverile ja väiksele orkestrile lamentaate uues versioonis, aga ka Kanadas Winnipegi sümfooniaorkestrilt Mil solistiks, son Alexeil jo piimov ning dirigendiks Andrei boreiku. Väga suur sündmus on tulemas ka Münchenis, kuid tuleva reedel-laupäeval ja pühapäeval jõuab seal maailma esiettekandele läinud aasta juubilari Xistoph Penderetski juba kuues sümfooniaajakiri. BBC Music Magazine on oma jaanuarinumbris välja toonud oma alaliste kriitikute hääletuse tulemusena 20 parimat alati aastal 2003. Mitmete kuulsate tegijate hulgas on interpreetide poolele altistabijad, Zimmermann, pianistid, Leif Ove. Berliini Filharmoonikute ega ent 20 parimas CD heliloojate hulgas on vaid klassikud kahe kolme erandiga sajandi lõpust Vaidžörts liiget ja Arvo Pärt sajandi esipoole Prokofjevi kõrval. Arvo Pärdi kooriteoste plaadi on firmale hüpeeri. Ta on salvestanud brittide mainekas kammerkol polümphani Stephen Leyton'i juhatusel. See pole neile esmakordne. Pärdi plaat plaadikavas on Lipli Mortractus. Uisu asudesse Annov. Vain või topolawitooria. Plaati esile tõstev tutvustus on nüüdsest ajakirja numbris. Ent pikem retsensioon ilmus selle kohta oktoobrinumbris. Jaanuarinumbrist leiame aga ka kiitva arvustuse Paavo Järvi Prokofjevi Romeo ja Juulia süütide bla Lady kohte, Cincinnati Sümfooniaorkestriga firmalt teller. Ja lõpetuseks rõõmustage siin meiegi koos Käia võluva korea noore naisheliloojaga Saksamaal elava on suktsiiniga temale 2004. aastaga Mayeri kompositsiooni preemia määramise puhul Ameerika Ühendriikide Louis Willi ülikoolilt. See preemia on oma 200000 dollariga maailma kõrgeim kompositsiooni preemia ja on suht siin, sai selle oma 2000. aasta teose.