Heliga ja muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetis. Ei sobi vana ajal teile sobival ajal heligaja. Tere, hea klassikaraadiokuulaja on käes laupäev, 31. jaanuari hommik ja algab muusikauudistesaade klassikaraadios. Heligaja kõneleme tänases saates järgmistel teemadel. Sel nädalal toimunud Eesti filharmoonia kammerkoori esinemisest Gregory Rose'i dirigeerimisel ja Tallinna kammerorkestri kontserdist Tõnu Kaljuste dirigeerimisel kõneleb kriitik iija Remmel. 26. jaanuaril kaitses Kristel Pappel Eesti muusikaakadeemias cum laude pälvinud väitekirja ooper Tallinnas 19. sajandil. Christian Bale ballett ja Urve lipust intervjueeris Tiina-Mai pooman. Seitsmenda veebruarini kestab festival õppel barokk, tutvustab kunstiline juht Andres Mustonen. Narvas kestab Shapääni nimeline konkurss, žüriiliiget liine, Tsemperit küsitles Jüri Nikolajev Narvast. Eesti kooriühing jagas esimest korda aastapreemiaid, sellest kuuleme Margali roo kaera vahendusel. Uus Tallinna Trio annab kolmandal veebruaril Tallinnas kontserdi, kus kõlab ka Erkki-Sven Tüüri teose Fata Morgana esiettekanne. Teost kommenteerib autor ning kontserdid, jutustab Marit Gerretz-Traksmann. Sellest kuuleme Kersti hinna vahendusel. Pärnu kontserdimajas toimub laupäeval kontsert isamaa ja emakeel. Toomas kutterite Elmar drinki intervjueeris Ülle Hallik Pärnust. Kuuendal veebruaril teeb Eesti riiklik sümfooniaorkester taas koostööd Eesti Muusikaakadeemia Sümfooniaorkestriga. Prokofjevi viiulikontserdis soleerib Eeva Maarja Mägile. Kontserti tutvustab orkester toimetaja Maarja Kasema. Teda intervjueeris Elena Lass. Eesti meestelaulu selts korraldab esmaspäeval Tartu rahu 84. aastapäeva. Kontserdi. Lähemalt räägib seltsi esimees Jaan Ots. Teda intervjueeris Marge-Ly Rookäär. Tallinna kunstihoone galeriis avati Rauno Remme mälestusnäitus. Reet varblast küsitles Elena Lass. Saate lõpetab Priit Kuusk muusikauudistega laiast maailmast. Helikaja. Sel nädalal toimus mitmeid intensiivseid kontserte. Räägin lähemalt kahest Eesti filharmoonia Sonia kammerkooriõhtust ning uue muusika kontserdist Niguliste muuseum-kontserdisaalis. Eesti filharmoonia kammerkoor esines 28. jaanuaril metodisti kirikus, dirigeeris külalisena Gregory rõõmus Inglismaalt. Praegu tool hilieri käe all tegutseva kooritase püsib ühtlaselt kõrge. Selline puhta keel või puhkpillimeenutavate häälte kokkukõla võiks olla koorilaulu ideaal. Ei ole kunagi nautinud liiga lopsakat häälevat, võiks öelda liiga lihaliku laulmist. Filharmoonia kammerkoori keskaegne kõla on ilus, sel viisil saab väga hästi esitada vana muusikat, esitada ortodokssed, kirikumuusikat saab väga häid resultaate nüüdismuusikaga. 28. jaanuari kontserdil selgus aga, et väga huvitavaid tulemusi on võimalik saavutada ka hoopis vähem tavapärase repertuaariga. Kohal oli kooril kavas superromantik, kolisti ja Tšehhi jana tšeki. Muusika. Selline muusikavalik oli Kregor jõusi soov kavva võtta midagi vähem esitad, et midagi sellist, mida koor pole palju laulnud võis veenduda, et Gregory kõhus on huvitav romantilist tüüpi muusika, tõlgendaja romantika omane kontrastsus ning emotsionaalne vahelduvust. Rouci tõlgenduses hoid need polaarsus, et välja toodud väljenduslik keedus saavutatud jana tšeki oli kavas palju ja see oli täiesti tundmatu missa hootšennaaž ehk meie isa ning kaks laulude tsükli tshehhikeelsele luulele. Janatšiga muusikaloos omajagu äärele jäänud looja elanud aastatel 1854 kuni 1928 edunud aatomeid, kuhu mahub palju, sinna mahub hilisromantismi ala Richard Strauss. Sinna võib minna ka täielikult 20. sajandi vaimus. Muusika. Jana tšeki jääb selle mõlema maailma vahele. Nii-öelda hammasrataste vahele leiab oma oaasi moraavia rahvamuusikas. See, mis ta on teinud omajagu Vaba ja metsik. Teda ei kammitse komponeerimis maailma kirjutatud ja kirjutamata seadused kõige omandatud hariduse kõrval on temast säilinud midagi muusikast vaimustatud iseõppija värskusest ja check oli suuresti huvitatud kõne ja muusika seostest, milles töötas enda jaoks välja üsna põhjaliku skeemi. Tan uudistas kõnefragmente, mida kuulis linnas või maal ning üritas leida seost meloodia ja emotsionaalsete seisundite vahel. Jaku looja on äärmiselt impulsiivne välja arvatud oma missas, mis oli kontserdi avateos. See oli staatiline, õpetlik loodudki õppematerjaliks. Huvitavamad teosed olid tšehhikeelset kolm laulu segakoorile ja Haahhani laulud. Sedalaadi koorilaulu žanr on võrreldav saksa liidiga. See on kammerlauluga, kus tekst ja muusika on tihedas seoses, moodustades ühtse esteetilise kujundi. Hiljem on sellist žanri suurepäraselt viljeldud, näiteks fancis Bulank kasutades oma kaasaegsete väljapaistvate poeetide tekste. Esimeses Tšehhi laulude tsüklis oli kooril temperamenti. Oligi tantsurütmide täpsust ja tõeliselt ilusat mahlakat Fortett. Põnev maailm avanes Haahhani lauludes et kurbuse ja nostalgiaga flirtivad väga dekadentlikud, isegi lausa juugendlikud laulud. Jugendliku meeleolu lisasid veel kooriga kokku põimitud instrumendid harf ja flööti. Kontserdikava raamisid erinevat meie isa, palved, paaternosterid, kusjuures listi kaks kavas olnud paternosterid mõjusid põhiliselt pinget alandavate vahepaladena, siis sama looja psalm kruvis kire ja pinge tippu. See valdavalt soprani soolost koosnev teos on romantilise üliväljenduse musternäidis Kaia Urbilt koolis siin tõeliselt meisterliku tõlgendust ja kontserdi lõpetas taas Jana tšekk teosega Odžennos meie isa, kus omakorda nauditava soolo esitas Mati Turi. 29. jaanuaril toimus aga Niguliste muuseum-kontserdisaalis kontserdikülastajate eriti suurt huvi esile kutsunud sündmus. Sellel Tallinna kammerorkestri kontserdil said kokku sellised nimed nagu Arvo Pärt, Tõnu Kaljuste, Erkki-Sven Tüür. Kui ma vahel olengi Tallinna kammerorkestrit kuulates pisukest hingetud professionaalsust täheldanud. Veel kontserdil näitas orkester varjamatult kõiki oma kahtlemata suurepäraseid võimeid. Pigem oligi nii, et muusika sai kõnelda, ilmad, miski muu oleks esiplaanil. Tekkinud teosed hingavad absoluutses loomulikkuse siis, kui esitaja mängitav, aga absoluutselt ühel lainel ja Tõnu Kaljuste oli seda peategelasteks, said nagu nüüdismuusika puhul ikka teosed ise, mitte niivõrd esitajad. Seda enam, et kavas oli kaks esiettekannet Eestis Erkki-Sven Tüüri akva valminud lausa selleks samaks kontserdiks Arvo Pärdi lamentaate, aga esiettekandele tulnud 2003. aastal Londonis ning valminud Teit moderm galerii tellimusel. Kontserdikava oli üles ehitatud kui järk-järguline tõus kulminatsiooni. Tüüri teos kui prelüüd, kui over tüür, Mc millangui töötlus Pärt kui kulminatsioon. Erkki-Sven Tüür ütleb oma teose Aqva saatesõnas kavalehel, et teos on allutatud ühele geneetilisele koodile. Kuidas teos tõeliselt kujuneb, seda teab vaid helilooja ise. Kuid see loetud mõte kummitas mind terve teose vältel. Sest loo aluseks on tõepoolest üks lihtne element, üks nuut, millest hargnevad erinevatesse suundadesse laialirohked. Mustrid Põhialge jääb aga tuntavalt samaks. Grill on, oli niisiis kui töötlustöötlus selles mõttes, et tema teoses on arengut, muutumisi, pinn, käid nende lahendamisi. Kogu kuuldud muusika oli väga põhjamaine, karge kirg, oliga, kirg külmas. Šotlane märk, millel on selline keldi Heracles. Ta on suurejooneline. Vahel loob ta ülimalt hea külalisi, hümne vahel dissonantsi, sõdu ja lahinguid, meenutavaid kokkupõrkeid. Selle kontserditeos. I ehk meditatsioon, Jonal on vähem Aectioniga rahulikum muusika. Joona on Šotimaa lääneranniku karmivõitu kliimaga saa. Teos peakski eelkõige edasi andma neid ilmselt tugevaid jälgijaid mullid saarest sele loodusest, isikutest ajaloost. Kontserdi kulminatsioon, Arvo Pärdi teos lamentaate on inspireeritud inglise kunstniku Aniš kabuuri skulptuurist Marcias. Ütlen illustratsiooniks ka selle teose mõõtmed. Pikkus 135 meetrit, kõrgus 35 meetrit. Kuju domineerivamad kujundid on mõlemas otsas, asetsevad veripunased, trompeti suud. Bert mainib oma esimese muljena sellest teosest tunnet, et seisab ühtaegu elavana omaenda keha ees ja on surnud. Aeg oleks nagu nihkes olevikus ja tulevikus üheaegselt. Trompetitelt ja tromboon aialt kõlavad alguse hirmutavad repliigid. Need on peaaegu nagu viimsepäevapasunad. Alguse tihke kõlapilt ei meenuta Pärdi viimaste aegade lihvitud kasinust lõppematuid meditatsiooni, kuid selle aeg saabub pärast kokkupõrkeid. Kaebeid saabub rahunemine. Skulptor Aniškapo kirjeldab oma muljet Pärdi teosest nõnda. Lomentaate on kaebus, kaeblemine. See on olukord, kus tundeid ei saa enam talitseda. Nad purskavad välja. Pärdi teoses painab mure, leevendub muutub peaaegu rõõmuks, leiab ahunemise. 26. jaanuaril kaitses Kristel Pappel Eesti muusikaakadeemias cum laude pälvinud väitekirja ooper Tallinnas 19. sajandil doktoritöö kaitsmisest just siin Eestis kõneleb Urve Lippus. Ma arvan, et see tähendab väga palju sest et sisemaale on kõik meie doktoritööd kaitstud. Soomes, Rootsis, varasemal ajal muidugi Venemaal ja ühtlasi siis ka võõras keeles ja minu arust kõige olulisem on see, et nüüd on võimalik kirjutada doktoritööd eesti keeles ja kuigi sageli Öeldakse ju, et selleks, et see rohkem leviks, võiks kirjutada mõnes suuremas keeles. Aga meile endale on väga oluline, et me ikkagi saaksime ise eesti keeles rääkida. Nõukogude ajal ei olnud meil nii palju kraadidega inimesi, et oleks saanud teha omaette kaitsmisnõukogu. Peale selle oli siis ju nõue, et kandidaaditöö ka need, mis siin tehti, oli vaja teha vene keeles, see oli paljudel nagu veskikivi kaelas, mitte et nüüd võimat oleks olnud, aga ta tahtis ikka palju rohkem aega ja energiat kokkuvõtmist ja siis hiljem kõik see asjaajamine kusagil kaugel hiljuti meil ju Toomas Siitan kaitseb Lundis, aga see on nii keeruline ja muidugi tore, kui inimesed teevad ja ma arvan, et ka edaspidi peaks olema meil neid, kes teevad välismaal, aga Ma ütleksin, et võib-olla õige suhe oleks üks kolmandik väljas ja kaks kolmandikku siin või isegi poole ringis, aga no niiviisi küll ei saa, et need Eestimaal üldse ei saaks niisugusi kraaditöid teha. Excel katel te kaitsesite just äsja oma doktoriväitekirja. Cooper 19. sajandil Tallinnas tähendab esmajoones saksakeelset teatritegemist ja teine oluline asi selle juures on, et teater tollal 19. sajandi niisuguses linnas, mis jäänud kogukonnaga seotud linn nagu Tallinn oli mitme žanriine teater. See tähendab, et siin tihti nii draamatükke kui ka muusikalavastusi ja õigupoolest, et rohkem kui pool sajandit kujutas siinne teatritrupp endast tega trupi, see tähendab, et siin olid näitlejad, laulvad näitlejad ja paar-kolm väga head lauljat, kes siis vokaalset nõudlikke peaosi esitasid. Kuna see teema on suuresti uurimata, siis töö üks eesmärke oli näidata, kuidas ooper institutsioonina jooperstis ka teosena on olnud Tallinna teatrist kõigepealt, missugune oli teatrikorraldus üldse, sest me ei saa rääkida näiteks repertuaarist või lauljatest dirigentidest, kui me üldse ei tea, kuidas teater oli korraldatud nii et asi algab tegelikult sellest või kus seda teatritesse tehti ja siis edasi loomulikult teatritrupist selle koosseisust ja olulisematest direktoritest, kapellmeistritest, muusika, direktoritest, lauljatest, natukene ka lavastamisest ning pikemalt siis pärast seda tuleb raamatus juttu repertuaarist ning lõpuks ka esitus praktikast. Oluline selle töö juures oli luu, praam või alus, edasisteks uurimisteks on selged. Paljusid aspekte saab põhjalikumat detailsemalt spetsiifilisemalt uurida, aga kõigepealt, nagu ma ütlesin, tuli alus luua ja võib-olla kõige õudsem valdkond selles töös on viimane suur peadubki esituspraktika, mis praegu teatris ja muusikateatris on üks aktuaalsemaid uurimis Kondi ütleme viimase 10 15 aasta jooksul vähemalt, mis muusikateatris puudutab, oskama seda ütelda ja siin püütakse väheste säilinud dokumentide põhjal mingid režikirjeldused või andmed dekoratsioonide kohta, valgustuse kohta ja nii edasi luua mingi pilt sellest, kuidas võis ooper Tallinnas 19. sajandi lõpupoole, sest sealt just on rohkem andmeid üldse välja näha, et lugejal mingi ettekujutus tekiks, kuidas siis need lauljad laval käitusid ja kas kasutati ainult eeslava või ka natuke juba tagalava ja missugune oli see kaadi valgus ja mina tuli elektrivalgus, et kas oli tegemist ka natukene liiga või seda ei olnud üldse ning ma arvan, et see võiks olla niisugune huvipakkuv ja võib-olla uudne aspekt meie teatriuurimises muusikateatri vallas. Heligaja. Seitsmenda veebruarini kestab Eestis festival Õupen barokk. Viieteistkümnendat korda toimuv muusikafestival sai omal ajal alguse väravatornis toimunud barokipäevadest. Oli tähelepanu keskpunktis baroki aasta muusika, kuid edasi otsiti seoseid baroki ning varajase ja uue muusika vahel. Tähelepanu orbiiti jõudis ka idamaade kultuur. Sel aastal jõuavad festivalile open, barokk, mitmed maailmanimed, sopran, katsel statistiannet, homson, lautomängija, Istvan konja ja Hispaania vanamuusika kuulsus shordiisa Valgosopramonseraatsiguerasega shordiisa vallifestivalile jõudmist kommenteerib Andres Mustonen. Kell on olnud selle hispaania muusikaga juba pikaajalised kontaktid. Kolm aastat ma olen seda teinud läbirääkimisi ja kaheksakümnendatel aastalt haavas täiesti eesti Uuessteetilise muusika, kus hakkasidki Gabrieli šiiidid, Hispaania 16. sajandi muusikat ja see kultuur Tammade ja trumboonide tsinkid üldse vanade pillide koos oli väga suur kollektiiv ja muidugi noh, see üldse üldse lõunamuusika, mis on siis, tal oli ikka niisugune ääretult suur potentsiaal praegu ta ei ole toodud mitte selleks, et seda enam ei ole. Kõigepealt me ei saa tuua seda suurtes periood, et see on alati niukse, vali puhul väike niisugune konksuga küsimus, et ta kuulutab välja eksperdid on 20, aga tegelikult on juhtunud, kus on Euroopas nad kahekesi esinevad aga ikka nii et see on jälle hoopis teine pilt. Aga küsimus ei ole ka selles, kõik peab, siiski saab kontakti nende inimestega, kes on olulised nagu euroopa kultuuris praegu ja kes on väga palju muutnud, toonud tagasi niukseid väärtusi, mis, mis hakkasid vahepeal kaduma, ega täpselt samuti võib öelda ka Gustav Leonhard ei kohta ju, et et ega see, mis eriline nüüd niisugune artistlikus või atraktiivsus seal, eks ole, nüüd on, et sellega saada suurt, laia publikut. Aga tema persoon tähendab, on niivõrd tähtis see, ütleme, see aju ja vaimupotentsiaal, need, kes, kes sellest aru saavad, et neil on õigus neid inimesi kogeda ja sellepärast ma pean väga vajalikuks, et siin aastate jooksul on tegelikult ju kõik selle maailma inimesed läbi käinud nagu Emma köök, shanss või käikenid ja, aga ma ütlen, et ega keegi ei saa olla nagu tuiksoonel vägistuda maailm ütleme nii vaimses mõttes kui ka kili maastiku mõttes liigub väga kiiresti. Võib-olla nii mõneski mõneski mõttes on juba praegune muusikaline väljendus, on teravik on juba võib-olla kuskil mujal kui nüüd see näiteks, mida Euroopa tegi kaheksakümnendatel aastatel. Aga see ei vähenda nende väärtust. Kui Andres Mustonen pidas septembrikuus oma juubelikontserti, siis käis singa Natalja Gutmann, kes esitas kolmanda osa Haydni tšello kontserdist. Seekord jõuab ta taas Eestisse, et esitada kontserti terviklikule kujul. Tuleb üldse kontsert koos Janne tompsoniga, võib-olla publikel need mõned sajad inimesed, kes konstadegevad, teavad, kes nad on seal oi, kui ta kevadel esines siin Mozarti. Ja nüüd tuleb Vivaldi Hayden ümber Gutmanistapsis Vivaldi, tšello, kontsertid ja Haydni tšello kontserdit, Thompson, Vivaldi tuntuid flöödikontserti, nagu need Lannute ja ilgardel Liinoja tsipakene veel itaalia peale tonitseti näol ja, ja ma hakkan seda kontserti Pärdi, selle kõlariga mulle üldse tundub, et ja muide mitte ainult mulle, vaid, vaid väga paljudes maailma nurkades räägitakse hakatakse juba rohkem hindama Pärdi varaseid teoseid kui uusi teoseid, mis toimuvad ja näiteks sümfooniat eritiseksama kollašütel peetum Mobil. Nii et omal ajal, kui ta siin elas, noh, siit ei olnud võimalik välja saada kõlanudki nii palju, kui nad praegu kõlavad kollaaž teemal PKC ja, ja keegi ei võta seda kui mingit noorpõlveteost. Geniaalsus lööb igal ajal välja, aga lihtsalt kui kauaks geniaalsust jätkub? Hortus Musicus osaleb festivali raames kahes projektis, esimene neist koos Vox Clamantisega Niguliste muuseum-kontserdisaalis, kus impraviseeritakse gregooriuse koraalide alusel ning teisel kontserdil tehakse koostajad Armeenia muusikutega. Corembalian on üks, üks vana, kui me indi järgi räägime, nagu Kuuru star jäts on Venemaal, ma ei tea, kuidas seda miines nimetatakse teoreetik ja laulja, kes, kes on armeenia igal muusika ja liturgilise muusika, suurtundja ja laulja, ta laulab täiesti üksinda. Kuidas peavad inimesed tulema kuulama, tule kuulama kui lauljat või kui vokaalsete võimetega tegemist, vaid vaid inimest, kelle jaoks hääl ja laulmine on vahend kõneleda jumalaga ja see saab kindlasti olema väga hingeline ja üldse armeenia muusikas ja kui me mõtleme nende kaks tukki, mängijad tulevad kandutvuckingist, siis nutavad. Tuututukis on üldse niisugune muidugi nutune, seal on sees igatsus ja oma oma koloriit. Ja ordusse astub siin muide esimest korda nagu kaevab Armeenia varajase muusikaga ülesse. Meil on siis nagu täiesti oma nägemus nyd, seal kohtuvad nüüd nagu autentsed hiinlased ja siis kujud, kes interpreteerivad teisi kultuure, nii nagu nad aru saavad. Ma arvan, et ta tuleb väga lähedane, sellepärast et ma oskan näha juba päris pikka aega, et uurida erinevusi, et, et ma ei näe mitte ühest punktist maailma, vaid väga mitmest korraga. Tõdes Andres Mustonen. Klassikaraadio teeb õppenberoc festivalilt kaks ülekannet. Esimene neist toimub kolmapäeval, neljandal veebruaril kell 19, mil musitseerib Tallinna kammerorkester ning teine kontsert toimub neljapäeval, viiendal veebruaril Niguliste muuseum-kontserdisaalis ja siis musitseerib ansambel Hortus Musicus koos Armeenia muusikutega, täpsemalt festivali ka võite vaadata internetileheküljelt kontsert C ja sellest on võimalik osa saada ka klassikaraadio vahendusel. Igapäevastes kultuuriteadetes. Chopini konkurss on Narva visiitkaart sellest, et kord kahe aasta jooksul koguneb Narva mitukümmend noort muusikut näitama oma oskusi šotaani mängus teavad kõik hakad, teatakse konkursiga Eestis, Venemaal ja eriti Poolas. Kui näiteks rootslaste jaoks on Narva seotud eelkõige põhjasõjaga, siis poolakatele, nagu kinnitab sultani konkursi peasponsor poolakas Miroslav pinkovski, on Narva linn, kus armastatakse ja mängitakse Schopeni. Samas vaatamata tugevale meedia survele. Konkursist räägitakse tõepoolest väga palju, kinnitab Kauaaegne Schottani konkursi žürii liige, Eesti Muusikaakadeemia klaveriala õppejõud professor Lilian Semper ei suuda konkursi ümber käiv melu muusikalist poolt siiski varjutada. Üldiselt mulle tundub, et muusikalises mõttes see on ikka väga tõsiseltvõetav asi, järjest tõsisemaks nägu läheb vot täna vastu näiteks oli üks siin kirja pandud juba juba 70 osa, tähendab, see hulk on kasvanud pidevalt jäämised õnneks tuli küll 60 kohale, nii et muidu võib-olla ei oleks jõudnud lihtsalt kuulatagi neid kõiki ja see geograafiaga ikka laieneb kord-korralt. Seekord on eriti suur ja tugev Poola võistkond, kui nii võiks nimetada, kuigi klaveri see on ju kõik individuaal igal võistlejal ja nad on tõesti väga head, kui ma arvan, et ikka mängukvaliteet on tõusnud kõvasti. Noh, alati võib juhtuda, et on mõni eriti särav täht ja küllap seekord ta on, aga nimedest ei tahaks praegu veel rääkida, sest kõik on veel pooleli. Aga see üldine keskmine tase näiteks mind väga rõõmustavalt väikesed, kõige oleme grupp. Siin on tase kohe silmnähtavalt tõusnud, kasvõi seesama Narva ja Jõhvi enda lapsed on ikkagi väga head suures osas nad on nendest konkurssidest kõvasti õppinud, mu meelest see mänguoskus, mängukultuur ja see šopäenile omane niisugune spetsiifika, see on nagu kõvasti juurde tulnud meie võistlejatel, ma mõtlen. Aga öelge, mis asub plaanitud siiski? Seda muidugi kaunis raske, nii lühidalt öelda, aga ma arvan, see on poeetilisus ja see on kõla pehmus ja samas väga suur amplituud sisuline, ütleme kõige õrnemast kõige kirglikumalt. Muidugi lastel on amplituud väiksem kahtlematult selles suhtes, neil ei ole elukogemus ja muidugi on selles muusikas väga palju muud tantsulisust ja kõik niisugust ja lauluvust ja ja lapsed mängivad ikka suhteliselt lihtsamaid paelu, mis on neile aru saada see osa sellest repertuaarist, mida on olla pisut raskem tabada lastel. Aga siiski on siin olnud ka niisuguseid, kes kes seda tunnetavad, näiteks mul on meelde jäänud. Kahjuks ei mäleta ta nime, üks pime poiss mängib meil siin Poolast ja ma olin päris liigutatud, kui hästi või üllatatud, kui hästi ta tajus Mazur katsetama Surkad, mis ta oli valinud muidugi, või tema õpetaja, sest eks seal on ka raskemaid ja kergemaid. Tundu mingit erinevust rahvustab või, või riikide vahel kas sobrate pere, lapsi, eesti lapsi, poolakaid, ukrainlasi, erinevused seekord mul on tõesti suur nauding poolakaid olnud, kuulata siis kuidagi kuidagi väga selle muusika sees nad alati, kui keegi poolakas läheb mängima, siis ta nagu ütleks, natuke imelikult, kõlab, aga ta teeb nagu kunsti, ta läheb väga kujundisse sisse. Venesool on ka Slaavi kool ja vene koolile on ju üldiselt alati olnud omane väga suur virtuoosse ja hea klaverimäng muidugi seekord huvitaval kombel on ka häid mängijaid venest, aga, aga ütleme, Poolas ja Ukrainas on nagu isegi paremad see tort. Kuidas kunagi juht tähendab selget temperament on pisut teistsugune, üldiselt eestlastel, aga sellegipoolest on ka väga temperamentsed eestlasi ja väga-väga õrnahingelisi, nii et võib-olla natuke kooriku sees rohkem eestlane, aga ma siiski ei julge sildistada täiesti raudselt. Aga võib-olla jah, suures massis, kui me võtame kõiki kui ja siis ütleme kõiki poolakaid näiteks ja kõiki eestlasi, kes esinevad siin, siis võib-olla tõesti võib nii-öelda natukemeelsed, et poolakad, temperamentsemad, avatumad ja venelased ka muidugi sellegipoolest eestlaste hulgas on ka seda tüüpi esinejaid. Narva šotaani konkurss annab noortele muusikutele eelkõige konkursi kogemuse ja teiseks, mis on kindlasti väärtuslikum ülevaate erinevate koolkondade tasemest ja esinemismaneerist. Järgmine shop, kus toimub 2006. aastal ikka Narvas. Konkursi žürii liige Lilian Semper soovib, et järgmine kord oleks rohkem esinejaid Eestist ja mitte ainult Põhja-Eestist, vaid ka teistest Eestimaapiirkondadest. Šotaania konkursi lõppkontsert ja võitjate väljakuulutamine toimub laupäeval Narva kultuurikeskuses. Konkursi laureaatide esinevad aga veel pühapäeval Tallinnas Estonia kontserdisaalis. Klassikaraadiole Jüri Nikolajev, Eesti Raadio Narva stuudio. Eelmisel nädalal andis Eesti kooriühing esmakordselt välja koori- ja puhkpillimuusika aastapreemiad. Vabariigi kultuuriminister Urmas Paet rõhutas oma kõnes laulu- ja tantsupidude traditsiooni hoidmise tähtsust. Eelmisel aastal nimetati Eesti laulu- ja tantsupidude traditsioon Unesco vaimse pärandi nimekirja. See on väga oluline rahvusvaheline hinnang meie koorimuusikatraditsioonidele. Lisaks sellele said eesti koorimuusikud mitmeid väga olulisi auhindu paljudelt rahvusvahelistelt koorikonkurssidel. Eeloleval suvel on üleriigiline laulu ja tantsupidu. Selle õnnestumiseks on vaeva nähtud nii eelmisele, eelmisel kui ka kõigil varasematel aastatel. Et see, mida kolme päeva jooksul Tallinna lauluväljakul juulikuu alguses näeb on jäämäe veepealne ja, ja kõige läikivam osa. Lisaks rohketele tänu kirjadele anti pidulikul aasta kontserdil üle kaheksa tiitlit, millele kandideeris 25 nominenti. Valiku tegi Eesti kooriühingu muusikatoimkond. Niisiis aastapreemiate laureaadid on aasta tegu on Eesti meestelaulu seltsi poolt korraldatud Eesti mees- ja poistekooride võistulaulmine. Aasta korraldaja, huu nurme külaseltsi juhatuse esinaine Mare Remmel. Aasta noor dirigent, Tartu Ülikooli kammerkoori ees olev Triin Koch aasta orkestri dirigent, Tapa linnaorkestrist Jüri tüli aasta puhkpilliorkester Harjumaa noorte puhkpilliorg orkester, dirigent Harri Illaku käe all. Aasta kooriks valiti rivaal ja kammermeeskoor ja aasta dirigendiks sellesama mees kuri ees olev Hirvo Surva anti välja ka kaks aasta toetaja tiitlit. Salvestis Eesti kooriühingu aastakontserdilt on klassikaraadio eetris esmaspäeval, üheksandal veebruaril kell seitse õhtul. Teisipäeval esineb Estonia kontserdisaalis uus Tallinna Trio koosseisus Marek Gerretz-Traksmann, Harry Traksmann ja Kaido Kelder. Palusin kava tutvustama pianisti Maret Gerretz-Traksmanni, mida seekord mängib. Mängime Vošaki Kitmis klapp teises pooles ja kuna helilooja surmast möödub käesoleval aastal 100 aastat, siis keegi Eesti Kontsert ettepaneku mängida triat seal varsaki üks originaalse maid ja Slavilgum vaid kammerteoseid osaki tunki on kuueosaline teos ja põhineb ukraina rahvalaulul. Teos on väga meditatiivse ja mõtisklema loomuga, et mõtisklus olnu üle. Kuna esimene pool on väga jõuline ja võib-olla nõuab rohkem pingelist kuulamist, siis vasak peaks olema selline lõõgastav. Kontserdi alguses kõlab Beethoveni hoopis 70 number üks trio kruust mille kirjutamiseks olla Beethoven inspiratsiooni saanud Šveits piirilt ja tema Hamletit lugeda. Teine teos on meie suurepärase helilooja Erkki-Sven Tüüri uus trio Fata Morgana. Selle loo saamislugu on niisugune, et kreek trio norrast mängis ühel hoo seal sellist abonomenti Beethoven pluss tähendab see pluss siis ühendas endaga kas kontserdis ühe uue teose seal oli Pietro märgsel tavaliselt ja kui ma ei eksi, siis töödi kurtaagilt ja, ja veel ühelt teiselt, nii et, et mina sattusin ka nende erinevate ringi ja see abonoment oli siis möödunud hoo rajal Londonis, Vigmarhoolis, kus toimus seal esiettekanne ja pärast nad mängisid seda ka veel Budapestis kevade festivalil Hailbergis. Nüüdne ettekanne on selle loo juba vist mingi neljas või viies ehitus. Aga mu üks mõte oli nüüd võrreldes akvaga väga erinevat vormi luua ja seal on ka niisugune erinevat vormiüksust üksteisesse sulamine ja vaheldumine ja, ja hakata väga intensiivse üle keelte edasi-tagasi poogendamisega keelpillide poolt. Seal on väga keerukad Microbolümfoonilised muutumised selles näiliselt seisva struktuuris, mis tegelikult kogu aeg nagu krutib ennast edasi ja ja koer annab, annab väga madalas registris selliseid järjest pikkamööda ülespoole ronivaid, akorde siukest nagu tuge, millest kogu muu muusikaline materjal saab mingeid impulsse edasiminekuks ja siis need, et kogu see lugu nagu hakkab ühe suure kulminatsiooniga ja siis toimuvad niisugused küllaltki hallutsinogeenseid pärast seda kulminatsiooni, seal on selliseid imelik tesa voolatseid paiku, kus tekib tunne, et ma olen seda varem kuulnud ja kui mingite mingite selliste filtrite samas noh, kogu aeg, kogu aeg toimuvad nagu muutused, ka siuksed afektimuutused mingil moel, mõned inimese jaoks on see lugu kõlanud nagu väga romantilisena, samal siis kolmas lõik, toimub jälle üks niisugune pikemat sorti kruvimine, milles noh, keegi on seal leidnud selliseid allusioone sellistele kruvivatele, Tšassilikele, arendustele. Erkki-Sven tüüri Fata Morgana saab kuulata koos Beethoveni kummitust trio jäetworsacedrioga tunki teisipäeval Estonia kontserdisaalis uus Tallinna Trio kontserdil. Klassikaraadio teeb kontserdist ülekande. Heligaja. Pärnus on täna toimumas isamaaliste laulude päev. Isamaa ja emakeel. Pärnu kontserdimajja sõidavad täna õhtuks kokku parimad õpilassolistid üle Eesti, et laulda Isamaateemalisi laule. See on esimene omataoline üritus, mida korraldajad püüavad traditsiooniks muuta. Et aastast aastasse ühed ja samad laulud korduma ei hakkaks, kuulutatakse kontserdile välja uute isamaaliste laulude konkurss. Kontserdist räägib lähemalt korraldaja Elmar Trink. Teema iseendast isamaa ja emakeel on tohutult lai, meil on 16 esinejat. Paneme esineja, on kaheksateistkümneaastane noormees, kes esitab omaloomingulise laulu sellel teemal. Ja kõige noorema seitsme aasta peale laste on meil veel mõned üllatusesinejad sealjuures nii et ma usun, et kontsert tuleb meeleolukas idee autoriks on tegelikult aasta naine Jana Trink. Selle idee arenguetapp piss, jõu andis selleks tõukega Pärnu kontserdimaja valgustades seda ideed Eesti Kontserdi direktori Aivar Mäega, kes ongi ürituse patroon. Leidsime, et see on väga hea idee, moodustasime sellise töögrupi ja hakkasime väga aktiivselt siis ühendust võtma. Maakondadega võistulaulmist ei toimu, võistulaulmine laulude osas peaks toimuma nüüd aasta pärast, kus seal tegutsev žürii ja antakse välja ka muidugi auhinnad, tehakse alles kontserdi teatavaks võitnud laulude autoreid, kes saavad ka preemia. Konkursi tingimustega saab lähiajal tutvuda meedia vahendusel, tööde esitamise tähtaeg on 20. august 2004. Konkurssi tutvustab lähemalt Toomast. Tere, kui me nüüd vaatame praegu, mis laule esitatakse sellel laulupäeval, siis tegu on ikkagi nende heade ja ilusate tuntud eesti lauludega, mida on ikkagi läbi aegade esitatud erinevate esitajate poolt ning samuti ka uute lauludega, me ju kõik teame Alo Mattiiseni Rein Rannapi väga kuulsaid ilusaid laule ka neid esitatakse aga pärast seda juba jupp aega sündinud selliseid uusi Isamaateemalisi teoseid, kui konkurss välja kuulutatud saabki. See on konkursis kõikidele heliloojatele ja poeetidele, saamaks uusi Isamaateemalisi laule solistidele ja ansamblitele et loodame siis ka sellelt konkursilt head saaki saada. Muidugi on plaanis korraldajatele, et niisugune laulupäev võiks muutuda traditsiooniks. Tegu on esimese laulupäevaga isamaa ja emakeel, mis nüüd toimub ja loodame, et see ei jää mitte viimaseks, vaid on ühe kauni uuendatud traditsiooni alguskontsert, et isamaa ja emakeel algab Pärnu kontserdimajas täna õhtul kell 19 heligajale Pärnast, Ülle Hallik. Heligaja. Järgmisel reedel kannab klassikaraadio üle Eesti riikliku sümfooniaorkestri kontserti. Kontserdi kavasse ja esinejatest annab ülevaate orkestri toimetaja Maarja Kasema. Laval on lisaks ERSO mängijatele veele muusikud Eesti Muusikaakadeemia sümfooniaorkestrist ja nimelt tegemist on juba aastaid toimunud projektiga, kus samal kontserdil on koos Muusikaakadeemia Sümfooniaorkester ja ERSO mängijad. Taas on dirigendiks Arvo Volmer. Kontsert algab itaalia helilooja autoriinorest piigi sümfoonilise poeemi Rooma pidustused. Edasi tuleb Vene helilooja Sergei Prokofjevi viiulikontsert number kaks. Teises pooles kõlab tšehhi rahvusliku koolkonna esindaja leos Yana tšeki info, nii et see peaks olema selle teose esiettekanne Eestis. Ja selle põhjus on Ühest küljest küllaltki proosaline nimelt see on eriti suur puhkpillide koosseis, näiteks on laval korraga 12 trompetit ja sellist trompetistide koosseisu ei olegi nii lihtne kokku saada. Tavaliselt mängib ühes sümfooniaorkestri täiskoosseisus neli trompetis ligi kahe sümfooniaorkestri peale. Me saame kokku kaheksa, nii et on laval veel lisajõudu. Sergei Prokofjevi viiulikontserdis soleerib noor artist Eva-Maria Mägila. Et meil on hästi hea meel, et muusikaakadeemias on tublisid noori solist Nad nimelt korraldavad igal aastal konkursse, kust valivad välja parimad interpreedid, keele annavad siis võimaluse soleerida kas Muusikaakadeemia Sümfooniaorkestri ees või siis nüüd antud juhul selle muusikaakadeemia, ERSO ühise kontserdil ja Eeva Maarja Mägila on praegu Muusikaakadeemia magistriõppes. Urmas Sulbi õpilane. Ta on väga aktiivne olnud ka oma bakalaureuseõppeperioodil, nimelt on ennast käinud täiendamas küll Ameerika Ühendriikides, küll erinevatel suvekursustel teeva Maarja esitas oma lõpueksamil seda Prokofjevi teist viiulikontserti, nii et hetkel üks teoseid, mis tal on väga hästi sisse mängitud. Ja loomulikult on ERSO hästi hea meel näha enda ees taas kauaaegsed peadirigent Arvo Volmeri, kes viimastel aastatel on teinud nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt väga olulist karjääri vääri dirigendina. Käesoleva aasta jaanuarist on ta Austraalias Adelaide sümfooniaorkestri muusikajuhte. Nagu on juba kuuldud, hakkab ta eelolevast sügisest tööle Rahvusooper Estonia loomingulise juhina. Lisaks sellele on ta aastaid juhtinud vägesid olu linnaorkestris. Ülekanne Estonia kontserdisaalist algab reedel kell 19. Null null. Esmaspäeval möödub 84 aastat Tartu rahulepingu allkirjastamisest Eesti vabariigi sünnitunnistuseks. Nimetatud Tartu rahulepingus saavutati kokkulepe Nõukogude Venemaaga kõigis tähtsamates poliitilistes küsimustes. Eesti meestelaulu seltsi juhatuse esimees Jaan Ots korraldab juba neljandat korda pidulikku kontsertaktust, tähistamaks Tartu rahu aastapäeva. Minu hinnangul Eesti ajaloo kõige tähtsam päev, sest kui Tartu rahu poleks olnud, siis Eesti vabariik 86 aastat tagasi poleks olnud. Võib-olla selle kontserdi finaal oli see, mis, mis oli nagu selle kontserdiideeks nimelt Urmas Sisaski oratoorium Pro Patria kaks viimast Reekviem ja lõppu olid niisugused, mida me arvasime, et need oleks sellisel üritusel väga sobivad ette kanda ja siis sealt sündiski see ülejäänud idee, alustame traditsiooniliselt ikka hümniga, siis järgneb sellele Peterson Eesti kaitseväe orkestri ettekandes Eduard Tamme sood ja mis on nüüd värskelt puhkpillile seatud Petersoni enda poolt, siis läheb tuntud solisti Mick terved ja tema kannab ette Koit Tamra ilusa loo. Sellele järgneb siis Itaalia kammermeeskoori esinemine, siis Türi ühisgümnaasiumi noormeeste ansambli esinemine ja siis ongi juba Teaduste Akadeemia meeskoori tormise laulja, nii nagu on meie plaan, et tark rahuaastapäev ikka jälle pidada. Nii, ma olen kindel, et alati esineb ka president, me hakkasime seda päeva üldse tähistama selle tõttu, et meie arvates riik oli seda nii tähtsat päeva nagu üldse väga vähe tähtsustanud. Tundsime, et midagi ei ole teha, tuleb hakata ise tegema. Sissepääs on vaba. Et Eesti meestelaulu selts annab jälle võimaluse pead pööramaks eesti rahva ajaloo poole ja esmaspäeva õhtul kell seitse on otseülekanded rahvusringhäälinguprogrammides. Heligaja. Neljapäeval avati Tallinna kunstihoone galeriis Rauno Remme mälestusnäitus Mcremme. Näituse on koostanud ja kujundanud Anneli Remme ja Tõnu Kaalep. Näitusest käis klassikaraadiole rääkimas kunstiteadlane. Varblane seda klassiku majamuuseumit tulebki võtta kui niisugust mitust paroodiat, aga tegelikult niisugust simulatsiooni kogu selle väljapaneku Mcremme niisuguseks võtmeteoseks on, siis vaata, mida nad siis koos Annely Remmega tegid ja kus suur koht on Rauno Remme jutul. Vaataja satub näotsi Rauno emme endaga, kes siis räägib sellest, kes ta on ja mis ta teeb. See oleks nagu niisugune autobiograafiline võtmeteos. Paremale vaadates tulevad seina peale siis Ronoremme maalid, tegelikult slaidid, millele Rauno ränne on siis jätnud ka veel oma käejälje. Meil on ta siis kõikvõimalike koduste vahenditega viltpliiatsite värvidega kujutanud midagi veel, nad on üldiselt abstraktsed teosed ja sealt edasi võib vaataja jalutada juba siis kunstihoone galerii tagumisse ruumi, kus on siis väljas kaks päris kunstiteost, ütleme need, mille kaudu ikkagi nüüd kunstimaailm. Paulo tremet tunneb eelkõige siis videoviilu torniga, mis oli väljas soos aastanäitusel, Eesti kui märk, mis tegelikult jäi ka nendest teistest teostest veidikene kõrvale, et kui üldiselt Eesti kunstnikud olid väga maiad selle teema peale suures osas osas nii nagu eesti kunstil omale on, oli tegelikult ka nendest väga heades teostes sellist küünilisust, Rauno Remmeli, sellest vabagalerii esimese ruumi, siis vasakpoolne osa ongi siis see simulatsioon, tema klassikumuuseumist aknalaual ja seintel on siis raamitult Rauno Remme oma käsikirjad ja ka siis artiklid, mis on kirjutatud temast ja mida tema on kirjutanud. Ma hindaksin teda kui teerajajat väga laialt mõtlevat inimest, kes ka selle piiride niukse hammustamisega on tegelenud. Täna kõigepealt Londoni kontserdi ja Inglismaa muusikaelust, üks selle põhjusiga Neeme Järvi ja Jöteboris sümfooniaorkestri kontserdireis sealmail kaks nädalavahetust tagasi toimunud John Gates'i festivalist Londoni Varbikanis tegime pikemalt juttu. Eelmisel laupäeval oli juttu, et kokku 18-l üritusel oli kaastegev terve rida nimekamaid inglise, eeskätt uue muusika pianisti. Aga nimetamata jäi viimaselt festivalipäevad David portselaniga BBC sümfooniaorkestrisolistina üles astunud Joanna MacGregor, kes ka Tallinnas oma muusiku isiksuse ja mänguga neid eelmisel nüüd festivalil vaimustas. Neil päevil Ambavikanis Budapesti festivaliorkestri, kes toob kaks kava nimetusele Wagner Budapestist tänaõhtuses teises kavas listi esimese Ungari rapsoodia ja Fausti episoodide järel kolmanda vaatuse kolmas pilt Wagneri Valküürist rahvusvahelises solistide koosseisuga. Tere, lange Brunhilde Jon Tomlinson ootani partiis esimeses kavas, eile esitati aga val küüri esimene vaatus mõlemal õhtul, dirigendiks Ivan Fischer. Kuninglikus festival Hollis oli aga kaks õhtut. Juhatas Londoni orkestri filharmoonia ees Tšhehhi muusikat solistideks pianisti Zoltan Kotšissija, viiuldaja Miduri. Täna õhtul juhatab festival hoopis selle teist residents orkestrit Londoni filharmooniaorkestri taga, peadirigent kurtma suur ja Beethoveni kolmikkontserdi solistideks Anne-Sophie mutter, linn Harryl, Andrei Briewin entsama Elbeeoo Bachi koosseisu ees olini solistiks kui dirigendiks just seesama Anne-Sophie mutter Bachi viiulikontsertide slami, nooria myymašoor ning reeminaarses kaksikkontserdi solid oma partneriteks kutsunud noorukese Sergei Adžeatriaani. Esmaspäeval tuleb siia värske peadirigent oma Baieri raadio sümfooniaorkestriga maris Jansons Beethoveni viies Berlioosi, fantastiline sümfoonia. Aga kuninganna Elizabeth hoolist, kus Aarne Saluveer, kes sügisel oma TV tüdrukutega konkursil piiblil sing. Tahaksin meenutada London Symphony, jäta kontsert selle kunstilise juhi, helilooja Oliver nässani käe all. Selles kavas kõlasid Maurizio Kaagen, Silvina Milstend, maailmameistrite kanne, ameeriklanna Augusta Reet Toomas ning veel ameeriklane, detsembris 90 viiendat sünnipäeva tähistanud Elliott Caater. Oliver Klaassen kui helilooja Elliott teri tõeline patroon oli eakalt maestrot välja võlunud veel ühe uusteose. Tema käe all kõlasid maailma esiettekandes Caateri dialoogid ja Vihmar. Koolis, kust nüüd klassikaraadiogi esmaspäeviti otseülekandeid teeb, mängis eile õhtul ka oma sooloõhtu viiuldaja Sergei Hatšhaturjan, klaveripartneriks Liusiine Hatšhaturjan. Nüüd aga Neeme Järvis Londonis ja mujal Inglismaal koos Jöteboris sümfoonikutega hetkel polegi võimalik öelda mitmes kordama, 20. nii aastase peadirigendi ametiajal Neeme Järvi Jöteboris sümfoonikud briti mainekamat pallidesse on toonud. Igatahes Londoni kuninglikus festival hoolis nõuna kalda kontserdikeskuses mängisid nad omas selle reisi avakava teisipäeva, 27. jaanuari õhtul Stravinski balletist hüüdkaardimäng, Sibeliuse, viiulikontserdi ja Rahmaninovi kolmas sümfoonia kogu reisil on Sibeliuse viiulikontserdi, solistiks Nikolai Schneider Taanist. Selle üks suurepärasemaid esitate viimastel aegadel ja just ka Neeme Järvi eelistusena Jötebori orkestri järgmiselt kontserdid kolmapäeval ningamis Symphony hoolis. Neljapäeval Manchesteri kuulsas Spris jõuate roolis väga kuulsad saalid Heile New Gasly linnahallis ning täna viimasena liitsi raekoja saalis. Reisi teises kavas Sibeliuse kõrval Hugo Albweeni esimene Rootsi rapsoodia ja Tšaikovski kuues ajakiri BBC Music Too Põhja-Inglismaa kontserdi sündmustena eraldi välja. Neeme Järvi kolm kontserti väljaspool Londonit. Inglismaalt lõpetuseks veel pööning, Hämi, kus City of Birmingham Symphony Orchestra on teinud kaks ettekannet, oli viienness Jaani Durancalilast sümfooniast. Sündmused iseenesest on need seda huvitavamad, et sümfoonia ettekande eel paluti esinema mõlemal õhtul hindia traditsioon, ansamblid ühel Nathan Mandžerii ja teisel samm joon mis Jaani sümfooniat dirigeeris, kasus joono solistideks pianist Joanna McGregor ning Ondmarte nool Takassi haarada hetkeks ka veel Londoni kuningliku päris ooperi uus muusikadirektor Antonio Papano koos ooperi direktriss Bademooriga On juba nähtavalt muutnud kuningliku esindusteatri repertuaari palet. Näiteks praegu etenduvale Hoffmanni lugudele Richard Hycoxi dirigeerimisel eelnes jaanuari esipoolele hoopiski Stevenson taimi. 979. aasta muusikal Sweeney toonud ja veebruaris publik põnevil ootel noore briti Toomas essi uus ooperipärast. See on oopersesse ekspiri tormi põhjal ning maailma esiettekandena on see Thomas essi esimene õhtud täitev suuru per jälgine nüüdismuusika agendat ka mujalt. Täna Münchenis ksistav Penderetski uue kuuenda sümfoonia, teine maailma esiettekannet, Müncheni esindussaalis kastik juhatab seda Müncheni Filharmoonikute ees eelmine peadirigent liivaim sest tema oli ka teose tellija, Penderetski sümfoonia kolmas esitus veel homme. Muuseas, eile hommikul tehti õhtuse ettekande eel ka avalik peaproov. Odavate piletitega. Jenslywayne alustas aga oma uues ametis Mostoni sümfooniaorkestri peadirigendina just selle kuu algul. Sellelt nädalalt võiks New Yorgi kaarnegi hoolist nimetada ka Kaarel Huusa mälestus pühendust Tšehhi 1968. aasta sündmustele. Teost lussik For praegu New Yorgi filharmoonia orkestrit või siis Sarbrückeni raadio eilset kontserti Luxembourgis ana Nestori Günter Herbi käe all, kus kõlas Eino Juhani raudawara klarnetikontsert 2001.-st aastast pühendusena Richard Stoltsmanile, kes sellest skan nüüd soleeris. Homme mängitakse teosti säärabrücenis endas kodusaalis Norras arstaadis, seal, kes eile uue muusika festival hiilios. Ent Salzburgis on suures festivali majas sündmus täna Taaniel varemboin kirigeerimas mängivad Viinis sümfoonia Isabel mundri ulatusliku suureorg, kunstiteose klaveriga Panorama Tseego. Ma olen ise ka klaverisolist. Ning Pariisis on startinud iga-aastane kogu pealinna üks suuremaid nüüdismuusikafestivale Presanssis preesensi inglise keeles kohalolekut, mille peakorraldajaks on prantsuse raadio. Uus teoste hulgas on üks esimesi täna raadio kontserdisaalis kõlav Alessandro hiigla SIas Rossi sooloklaveriteos Ell, Condor, Rooh, Condor festivali tellimusteos, mille helilooja pühendas oma õpetaja sõbra Sersi teega mälestusele. Teose esitab ansambel anter, kond temperänis, solist Dmitri passilaki. Ja täna lõpetuseks veel sõnum eesti muusikutest. Lisaks Järvile. Alates pühapäevast andis viis menukat kontserti täissaalidele Kanadas Vancouveris. Tuua martiini tagatist Martin Kuuskmann ja dist Maarika Järvi. Selim Maarika Järvile esimene esinemine pärast tütre sündi septembris Vancouveris kuulsas muusikaakadeemias astuti üles, esitati sama kava, mis kaks suve tagasi Pärnus ammende villas menukalt külas, kus ka Taavi tross Tracy festivalil Soomes. Erkki-Sven Tüüri mängiti veebruari algul Martin kuuskmanil soolokontsert taas New Yorgis. Seejärel minnakse kolmeks nädalaks koos Kristjan Järvi ja absoluutansambliga kontserdireisile Austraaliasse. Helga ja muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetti. Kes teile sobival ajal teile sobival ajal? Tänasele heligajale tegid kaastajaid kriitiki ja Remmel. Lugusid tõid meile Tiina-Mai, Poom on Jüri Nikolajev, Kersti Inno, Marge-Ly Rookäär, Elena Lass ja Ülle Hallik. Saadet aitas kokku mängida Helle Paas ja toimetas Mirje Mändla.