Tere hea heligaja kuulaja. Tänast Neljateistkümnenda veebruari saadet toimetab Kersti Inno. Saate teemad. Grammy-võit jõudis esimest korda Eestisse. Kommentaarid osalistelt Paavo Järvi, Tiia-Ester laitme ampsod Maidomaadik Lääne-Saksa Ringhäälingu Kölni raadiokoorija, Ražeer saksofonikvartett ning open barokki finaalis esinenud sortisa valli ja tema ansamblites piiri on 21, käis kriitilise kõrvaga kuulamas Joosep Sang. Eesti riiklik sümfooniaorkester Olari Eltsi juhatusel esines neljapäeva õhtul Soomes Helsingi Finlandia talus kontserdil viibinud helilooja Märt-Matis Lille. Muljeid küsis Mirje Mändla. Tartus toimub täna Vanemuise teatri ooperisolistide ja sümfooniaorkestri sõbrapäeva pärigaala. Dirigent Aivo väljat. Intervjueeris Hedvig Lätt. Rahvusooper Estonia toob tuleval nädalal lavale uue eesti algupärandid Timo Steineri lühioopereid kosjas. Andrus Kivirähki libreto olen, see on mõlema debüüt ooperižanris, mida nad ka kommenteerivad. Täna toimub Tartus kab Tuljaku võistulaulmine ning edendatakse Miina härma laulumängu murueide tütar. Neil teemadel rääkis Valli Ilvikul, Kadri Leppojaga, Hedvig Lätt. Muusika uudised laiast maailmast toob meieni Priit Kuusk. Nädal algas pommuudisega Los Angelesest, kus pühapäeva öösel toimunud Grammy auhindade jagamise tseremoonial selgus, et koorimuusikakate teoorias kuulutati võitjaks firma vöötšinglassiks plaat Sibeliuse kontaatidega, esitajaks tütarlastekoor Ellerhein, Eesti rahvusmeeskoor ja Eesti riiklik sümfooniaorkester. See tähendab, et kuulus Grammy auhind jõudis esmakordselt Eestisse. Õigemini jõuab, sest kuldsed grammofonid saadetakse pärast graveerimist kolmele dirigendile Paavo Järvile, Tiia-Ester loid meele ja ant Sootsile. Kuigi plaadi andis välja, püüdsin klassiks, teostas kogu salvestusprotsessi ja montaaži Eesti raadio helirežissöör Maido maadik. Tähendab, kui ma nüüd ausalt tartlane kama, vööghinist ühtegi inimest puhtama ihusilmaga ei olegi näinud, sellepärast et see plaat tehti siin valmis ja saadeti sinna ära. Nemad kiitsid selle heaks ja panid töösse. Salvestus toimus Estonia kontserdisaalis Eesti raadiotehnikaga. Just nii salvestus toimus 2002. aasta septembrikuus, välja arvatud Sibeliuse Finlandia, mis oli 2003. aasta alguses. Ja mis sellest salvestusprotsessist meenub, kui pikk või kui pingeline soli? Kui see protsess käib, siis on nagu väga pingeline, aga kui asi juba valmis on, siis ta nagu läheb peast minema, sellepärast et uued projektid tulevad peale salvestuses, on see on ikkagi on tiimitöö seal iga inimene, iga lüli on oluline, sest muidu ei sünni head tulemust, mis konkreetse salvestuse puhul meenub nagu ikka aega, võib-olla oli sutsu vähevõitu, oleks võinud rohkem olla, et siis oleks saanud võib-olla veel rohkem materjali salvestada, et kust oleks pärast valida olnud. Aga ilmselt tundub, et sellest ajast piisas. Igal juhul on kindlasti ülimeeldiv see, kui maailma läinud laps ühel hetkel järsku niivõrd meeldivalt üllatab ja kuulsus toob kahtlemata palju õnne. Paavo Järvi oli meeldivalt üllatunud juba plaadi nominendiks nimetamisel ja peab seda võitu väga tähtsaks. Muidugi grammi populaarsus, suur just pop- ja rokkmuusika kas ning sellest räägitakse ja kirjutatakse palju. Klassikaringkonnale on see mõnes mõttes veel olulisem, sest kõigi teistega samas seltskonnas saab see muusika laiema kõlapinna. Paavo Järvi tunneb võidu üle erilist headmeelt just sellepärast, et tegemist on Eesti orkestri ja eesti kooriga. Et Eestist räägitakse jälle maailmas kui päikesest, aga kõrge kultuuriga. Paavo Järvi on alati pidanud oma missiooniks Eestit tema parimast küljest tutvustada ning leiab, et selle trioga on hea unistada ja oma unistusi teostada. Selle orkestriga eriti on võimalik Jegoriga minul eriti meil teha siin just põhjamaise muusika arusaamine on siin suurem kui näiteks. Blogima Tiia-Ester Lotman koos Ellerheinaga olete korduvalt kogenud ülevat võidujoovastust konkursi võitudega seoses Grammy auhind on aga midagi enneolematut ja erakordset. Olete te nüüd Ellerheina tütarlastega õnnetaevas? Kindlasti oleme kusjuures õnnetaevas suplemine ei ole olnud niukene närvide mäng, nagu konkusse on olnud, aga praegusel juhul potsus ta lihtsalt taevast alla. Nii lihtsalt see kremjeeki. Ometi. Tahan teile meelde hiljuti oma juubelisaates ütlesite, et Eesti rahvas on liigagi harjunud Ellerheina eduga Ellerheinakonkursi võitudega ja peavad seda iseenesestmõistetav tahaks aga, et see ei ole iseenesest mõistetav, seal on suurt tööd, aga jaa otsekui selle kinnituseks pitseriks on nüüd see Grammy auhind. Materjal, ma läksin õnnelikuks. Kõigepealt oli hea, et seda mulle praegu meelde tuletasid seda õppimise protseduuri ja kõike muud, sest kuigi see meie tiimi jaoks ei ole raske töö, kõik ikka tahavad, et see on mingi tampimine ja see minu jaoks see iialgi olnud mingi tampimine, vaid see on suur, ilus loominguline töö. Ja kui me kohtusime Paavo Järviga, siis me saime erilise õhkkonna osaliseks. Mis, ma kordan veel kord on nende inimeste küljes ripuks. See oli niisugune väike kuldne Ühendus, kes on ühelt poolt oma juurtega väga Eestimaa küljes kinni ja oma hinge ja südamega. Aga ometi on nende, et juuksed ja kõrvad on kuskil vabaduses, millel on omaette niisugune hingus. Vot see kokku annab siukse loomingulise tule. Kui menüüd kooriga neid hakkasime laome üldse segakoori moodustasime koos selle raamiga ei ole moodustatud, vaid ta on ikkagi niukene, juhuslik koostis siis oli palju tööd, sellega näiteks lepad kooriregistri muutmisega. Et ta ei oleks enam hele tütarlastekoor, vaid me tõime selle tämbri madalamale. Loomulikult oleme me koor meistriga ülesanduriga nagu sukk ja saabas ja jumal tänatud, et me mõtleme muusikasse täiesti ühtemoodi. Nagu mina kunagi kaljustega mõtlesin. Tähendab, see Nende nende rühmadega, mida me nüüd kahekesi jagame ja ja eraldi töötame nende lastega, see on ääretult produktiivne, tähendab praegu siis hääleseadekoormeister ja mina. Ja tegelikult jumal on meile õnnistanud ikkagi fantastilise kontsertmeistriga, kel on jõud näppudes eta ei pühi tolmu, vaid ta istub klaveriklahvide sees laitmatult kogu, nii et kõik kõlab, mis ümberingel. Nii et see on ühine suure naiskonna töö Los Angeleses käsitleda üksinda Grammy tseremoonial. Mis mulje see jättis? Ma läksin üksinda, aga tegelikult oli mul kuskil kõrvadega peegeldus, kogu see seltskond oli mul, kes grammi kõige põhilisem on loomulikult nende elu, hinge ja süda, see on siis popgrammi nimetama ta lihtsalt, seal on ju kohutavalt palju alaliike. Aga sellele eelnes klassikaline muusika ja kõike muud teades, et te näete siit grammofon, mis kõik välja voolab, siin on meil pilt, on laua peal näha kõike, kaunid kunstid, muusikateadus ja kõik muud sellised metsik suur saal. Seal on kohutavalt palju rahvast rohkem loomulikult kui meie laulupeol, kui midagi üldse rumalalt võrrelda. Valdavalt on nad ameeriklased, kõlab kaunis inglise keel, kui nad tervitavad oma emasid, saavad lapsi ja jumalat, mis ka ei oleks tegelikult nihukeste põrnikad nagu mingi eestlane seal mingi erandnähtus, isegi nende peres seal. Ja siis ma kuulasin, mis toimus, Jes ootavalt ilmus see koori osa, loeti nimede ette, ma võisin lugeda ka Paavo Järvi meid kõik ilusti seina peal ja siis tuli see hetk energiapaus. Sa, ja ma sain aru, et et me võitsime lihtsalt, mul oli selgete võitsime. Kui te sõitsite Los Angelesse, kas te läksite Grammy auhinna järele või läksite suurest uudishimust, et kuidas see asi seal? Toimib nii nagu cream'i reklaami seal ma läksin, sellepärast et ma olin seda väärt. Tähendab seda teeb inimene ise kõige rohkem ja alles oli mu mu juubel ja kuna see oli nii metsik segasumma suvila siis ma mõtlesin, et Peaksin nüüd seal rahulikult, ilma et ma ise muretseks mingisuguste asjade eest. Sest mind kutsutigi seal nominantide peole ja ma otsustasin sellest osa võtta. Sest oma sünnipäeval ma saine kultuuripreemia ja ma pean ütlema, see minu uudis, imutasimine maksab väga palju, aga kui nüüd küsitakse, kas ma uuesti sinna läheks, siis loomulikult ma ei taha seda tunnet veel enda pealt ära lasta, mul seesama pluus seljas, millega ma seal kõndisin, nii et et te näete, et ma seda pühadust hoian ivani mätsinud kujul oma seljas ikka veel edasi, et meelest ära ei läheks. Kohutav kumu kohe nelja päeva jooksul ära unustanud, mida ma tegin. Igal juhul palju õnne, Tiia-Ester laikne. Õnnitlen Grammy võidu puhul ka Eesti rahvusmeeskoori dirigenti Ants soodsi, aitäh. Mida tähendab see võit teile isiklikult, teie koorile? Ma alustaksin ehk sellest, et kui mõelda mõned ajad tagasi minu teada, on Eesti filharmoonia kammerkoor olnud viiel korral nominent. Kui arvestada seda, et sellel korral viie nominendi hulgas oli kaks Eesti esindajad, siis igal juhul on see olnud üks ka tugev signaal maailma muusika üldsusele, milleks meie muusikud võimelised. Teiseks on kuidagi teistmoodi hea meel, et sellele ühele plaadile mahtus nii palju Eestit, et siin on kaks suurt koorikollektiivi Ellerin ramm, siin on ERSO, siin on eesti dirigent Paavo Järvi, siin on eesti helirežissöör Maido maadik ja kogu selles esinejate nimistus on vaid üks välismaale lasen Jean Sibeliuse Ed äramärkimist ja reaktsiooni leidis loomulikult, see valmistab head meelt, mis endaga kõik kaasa toob ja misse grammile võiks tähendada. Ega me seda praegu ei oskagi hetkel aimata. Me teame vaid seda tehniliselt väga paljud olulised muusikategelased on seda plaati kuulanud, aga sellega tegelenud, kuivõrd grammi on toimunud ikkagi 46 korda, see tähendab, et see grammi märk kui selline ta on professionaalses muusikaelus niivõrd et kõigile mõistetav ja mõistetakse ju seda, kui iga muusik, organisatsioon ja iga plaadifirma tahabki oma kvaliteeti pakkuda niimoodi võistlemiseks välja, et kui oma Annotatsiooni CVsse lisada märg Grammy võitja 2004 siis kindlasti see ka võõrastele ütleb tunduvalt rohkem kui lihtsalt muidu huvitav. Annotatsioon. Sibeliuse kantaatide plaat võitis koorimuusika kategoorias konkureerides nelja Grammy nominendiks Eesti filharmoonia kammerkoori harmoonia mundile salvestatud plaadiga Baltic poissis esimene eelvoolanud Singers'i Arnshiento Oxfordi kolledži koorile, Bergoleezi maarjaVesbrite ja tsentuse kammerkoori Bachi Barber ja Mahleri töötluste plaadiga. Klassikaosas said erilise tähelepanu osaliseks seekord Mahleri kolmanda sümfoonia salvestised. Selle teose salvestis Viini Filharmoonikute ja Viini poistekooriga Pier Puleesi dirigeerimisel kuulutati parimaks orkestri esituseks. Mahleri kolmas sümfoonia koos tsükliga kindel liider Maicel tildsam Toomase ja San Francisco sümfooniaorkestriga nimetati parimaks klassikaliseks albumiks. Üleeile alustas oma väikest ringsõitu mööda Eestit kaunist avatu muusikaline kooslus, suur segakoor pluss saksofonikvartett ja mitte lihtsalt kooria kvartett, vaid nimekas Lääne-Saksa Raadio koor Anton Mariki juhatusel ja Reažeer kvartett USA-st. Eile toimus kontsert Tartus koos ja kordamööda neid kollektiive võimalik laval näha veel täna Pärnu kontserdimajas. Kahe pealtnäha väga vastandlikku kollektiivi ühiskontserdi seal süüdi tõenäoliselt Erkki-Sven Tüüri uudisteos meditatsioon mis just selliste ehitusaparaati nõuab. Teised teosed lisandusid küllap hiljem ja kui esinejad ka püüdsid kontserti mingit punast niiti või lausa tõusvat joon sisse tuua, ei saa öelda, et see neil päris õnnestus. Õhtu esimene teos oli Norra meistri Knud müsteedi moodsal Bach. Kompositsioon, mida viimasel ajal üsna sageli esitatakse. Suur koor jaguneb selles teoses viieks väikeseks kooriks, igaüks saali erinevas nurgas. Nii moodsal pah kasutab alusmaterjalina napi Bachidsid taati, mida koorid laulavad teineteisest nihkes, tekitades nii tõelise kõla mere, kus vibreerivad väikesed sekundid ja mitmesugused kobarakordid. Teos on eriti mõjuv suures katedraali akustikas. Estonias pole laealust ruumi ja kuulajate esinenud teatevahelist distantsi piisavalt ja nii kuulsid paljud saalis pigem oma versiooni. Rüüstati teosest sõltuvalt sellest, millise koori lähedale keegi sattus istuma. Esimese poole teine kooriteos Edvard kriigi aasta enne surma loodud neli psalmi hobust 74 andis Lääne-Saksa Raadio koorist juba hoopis selgema pildi. 40 kaheksaliikmeline koor suudab kõlada üsna mahukalt, kuid oskab seda kompenseerida ka väga läbipaistva kõlaga mis annab koorikõlale erilise fookuse, on nende suurepärane teksti artikuleerimine ja sellest lähtuv aktiivne vokaalne positsioon. Loomulikult on ka kreegi kõrgromantilised saksakeelsed psalmid selleks hea materjal. Tsüklis Ani tüüpilist kreegi lõiku lüürikat kui ka sisekaemust baritoni solist Andreas Schible. Ta heitis kohati koorilõikude komment, taatori kohati lausa eeslaulja rolli. Ava poole kooriteoste vahele mahtus Reažeer kvarteti esitatud Aleksander klaasünovi kvartett B-duur hobus 109 loodud eksiilis paar aastat enne helilooja surma. Brošüür kvarteti interpretatsiooni liste standardite kohta saab öelda vaid head. Küll ei arvama, et Clazonovi teos tervikuna kõige huvitavam oli. Saksofoniansambel kannab endaga sageli osas üsna suurt kõlamassi ja nii pole faktuur kohati just väga klaar. Osades, kus ta klaar oli, joonistusid erinevad liinid juba paremini välja. Oli nii venepärast ei leegilisest kui prantslaslik Espriid. Veel mängis Ražeer kvartett teises kava poolest Rascriptsioone Bachi fuuga kunstist, millesse ma ei oska erilise vaimustusega suhtuda. Tegemist oli üsna väheütleva ümber jutustamisega. Neljapäevane kontsert lõppes teosega, mida küllap publiku enim ootas Erkki-Sven Tüüri meditatsioon Eesti esiettekandega Canterbury ann, sõlmi tekst, mida Tüür kasutab, on intiimne ja sageli kõhklev pöördumine jumala poole. Teose koorifaktuur. Meil on paljuhäälne, siin on nii tugisammastele mõjuvaid tutiakorde kui afekteeritud teksti ütlemist, kuhu lisanduvad saksofoni, multifoonia ja aktiivsed passaažid, mis õhutavad veelgi tekstis peituvat Lootust. Siiski esines ka tüüri teoses minu meelest liigset materjali kuhjumist ja informatsioonikadu. Võib-olla oleks teatud kõlaline selgus aidanud helilooja kavatsusi paremini markeerida. Esinduslikult oli meditatsioon muljetavaldav. Oli tunda, et lääne raadiokoorma sajagun Jääražeer kvartett 250 spetsiaalselt neile valminud teosega ujuvad uues muusikas nagu kalad vees pööramata tähelepanu keerukas partituuris peituvatele, tehnilistele raskustele. Tänavuse festivali open, barokk uhke lõppakordi pakkus kontsert läinud laupäeval Estonia kontserdisaalis, mil lavale astusid Kataloonia muusikasaadikud hordis savanni ansambel Hezbeeri on 21. Tõsi, uhkeid akordioni, masoorseid, kuiminoorseid instrumentaal said kui ka vokaalseid, pakkus festival ju terve nädala vältel hellitades publikut selliste nimedega tooli krindenko Kathryn bot, Natalia Gutman või segakoor Latvia. Viola da gamba mängija saab all on vanamuusika üks eredamaid tähti muusikas on enam kui 30 aasta jooksul juhtinud kuulajate tähelepanu hispaania muusika võludele ja loomulikult oma pillile, mille mängijate seas on talle vähe võrdseid. Jesperi on 21, on aastatega imehästi kokku sulanud koosseis, mis valib osalisi vastavalt vajadusele. Tallinnas esinesid koos hordis valliga nii-öelda tema siseringi ja kogunisti pereringi kuuluvad muusikud lauljad, tarist abikaasa Monserafigeerast, tütar Marianna harfil ning Pedro Esstee Evan löökpillidel. Tegemist on nii oma oleku kui muusikalise eneseväljenduse poolest aristokraatlik muusikutega, kes tunnevad 16. seitsmeteistkümnenda sajandi hispaania muusika peensusi täielikult ning oskavad neid varjundeid sedasi esile tuua. Et muusika hakkab tõepoolest elama. Vioola, ta kambale kuulub üks renessanss barokkmuusika kaunimaid kõlavärv, seda eriti kantileensete liinide puhul. Ootuspäraselt kujunes just hordis savaliga hambast ansambli raskuskese. Väga lummavalt kõlas ka tema soolomäng debajas kiumi sarjas Musica arheomes mis eeldab mängijalt Viola da gamba kogu sõnavara perfektset valdamist. Tõsi, totakaid tileenia, erilist meditatiivsust, millist mäletame savalile erilise tuntuse toonud filmi kõik eluhommikut soundtrack'i prantslasega juba muusikast. Seda Hiiumi muusikas polnud. Kui välja jätta, kõlas kontserdil Hispaania Kataloonia muusika ilmalikud, sageli erinevatel tantsuvormidel ja ostinaatsel passifiguuril põhinevad teosed, kus meeleolu määravad selgelt hispaaniapärased rütmiimpulsid. Hezbeeriani musitseerimises joonistusid erinevad afektid selgelt välja. Iga fraas hingas ansambel kõlas napile instrumentaariumile vaatamata lopsakalt ja terviklikult. Monserafi keeras on kauni tämbriga lauljatar ja mulje temast, mis oli juba kontserdi alguses vaid hea, paranes veelgi iga tema uue lavaleilmumisega. Kontserdi lõpunumbreid ja eriti lisalood olid eriti magusad folkloor sele populaarsel materjalil põhinevad seaded. Ühes neist laulis harianna valgus emaga kaunis duetis. Kõik see kõlas pianosse isegi pianissimas, kuid vallandas muusika õhku hajudes tormilise aplause. Taas kord leidis kinnitust tõsiasi, mida ju tegelikult erinevate järkude muusika alati tõestanud on. Vaikselt öeldu on sageli kõnekam valjuhäälsust. Hezberi on 21, täitis Estonia suure saali vaevata imeliste helidega ja lõpetas festivali open barokk kõige sobilikum omal moel. Neljapäeval, 12. veebruaril andis Eesti riiklik sümfooniaorkester kontserdi Helsingis Finlandia talas. See oli osa Eesti riikliku sümfooniaorkestri ja Helsingi linnaorkestri omavahelisest koostööprojektist, mille raames mõlemad orkestrid annavad kontserdi naaberlinnas Tallinnas või Helsingis. Eesti riiklik sümfooniaorkester esitas kava, mida kuulsime ka Tallinnas. Kolmapäeval, 11. veebruaril kõlasid Nikolai Rimski kortsakovi avamäng ooperile tsaari mõrsja Pjotr Tšaikovski klaverikontsert number üks b-moll siinsoleeris Vladimir Mihhuk klaveril Venemaalt, kes 1990. aastal võitis küll Tšaikovski nimelise konkursi kuid selle teose Eesti ettekandes jättis pisut kahvatum mulje. Kontserdi teises pooles kõlas Arvo Pärdi sümfoonia number kaks ja Dmitri Šostakovitši sümfoonia number üheksa Esstuur kontserdi esialgse programmi, kus olid kavas Tšaikovski klaverikontsert number üks ja Arthur hoone keri. Sümfoonia number kolm koostas Eesti riikliku sümfooniaorkestri peadirigent Nikolai Aleksejev, kes soovitas ka kontserdil osalenud pianisti. Kavas viidi siiski läbi muudatused hea, meil õnnestus kuulata Ta teoseid dirigent Olari Eltsi interpretatsioonis. Järgnevalt jagab oma kontserdimuljeid eesti helilooja Märt-Matis Lill, kes hetkel õpib ja tegutseb Soomes Helsingis. Kuni lühidalt öelda, siis ütleme, et väga-väga head muljet tõesti ülivõrdes peaks rääkima. Aga kui natuke täpsustada, siis nagu tahaks ütelda, et see ülivõrre käis nagu eelkõige kontserdi teise poole kohta. Sellepärast et esimeses pooles no erituse, Tšaikovski klaverikontsert, see oli selline peatanubianistile ikka nagu üsna mannetu võiks öelda Pärdi varaseid lugusid minu arust alati hea kuulata, kuna tegemist on niivõrd erineva värgiga kui see, mida, nagu igal pool tuntakse väga paljudele ikka veel üllatuseks, et Pärt kirjutas omal ajal sellist muusikat, mis on, sellest andis ka väga hea muusikat selles mõttes minul on alati natuke selline misjonäri hinge ärkab kui värgist tuleb juttu, et ma seda üritan nii palju valgustada kui võimalik, aga loomulikult on kõige parem, kui lihtsalt seda muusikat mängitakse. Tahvliga väga hästi mängitud Olari interpretatsioon oli selles mõttes huvitav, et ilmselt paljud Neeme Järvi plaati nagu arvata võib, nagu Järvi läheneb sellele teosele üldjoonelisemalt ja, ja niimoodi võib-olla suurema orgastraalsusega. Olaril oli selline väga nagu detailne ja välja töötatud selline filigraanne lähenemine, mis mulle väga meeldis avastada. Teised aspekt selles osas, et võib-olla võiks olla selline puleesilik lähenemine minu jaoks. Aga mis puutub nüüd teise pooleteise loosse Šostakovitši üheksanda sümfoonia, noh see oli täiesti minu jaoks, ma pole tükk aega ERSO nii hästi mängimas kuulnud, seal oli nagu kõik seal oli tunne, et seal oli tehnika, seal oli õiget tunnetust sellest muusikast ja muidugi Olari ja selle loo suhe. Ma mõtlesin ka, et ma pole tükk aega näinud selles kontserdid, kus nagu dirigente lugu oleks niivõrd nagu üks see oli äärmiselt nauditav oli seda kuulata ja vaadata Juhiksin tähelepanu veel selle kontserdi ülesehitusele, et on, kuidas sulle Olari Eltsi programmi koostamine meeldib. Volareid tõenäoliselt suurt lisandus teine pool, et see oli tõesti väga hea paar, minu arust sobisid hästi kokku, Nad olid piisavalt erinevad, aga samas midagi nagu ka seostas mingil määral tervikuna mõtlesin, et kas nagu vene helilaid pidisel kontserdil nii palju olema esimest ost. Ma pean silmas, et et kui nagu eesti rahvusorkester esindama Eestit, et noh, võiks olla võib-olla natuke rohkem eesti muusikat. Aga mingi sealse tekkis ka Tšaikovski Pärdi vahel. Selles mõttes, et see oli nagu ilusat seal hoones on kasutatud ju Tšaikovski klaste albumist tsitaati, et selles mõttes muidugi sobisse kokku eriti sobisse kanistri lisalooga, mis lihast aegadest november kurvameelsem lugu, mis nagu täitsa otseselt oli see meeleolu, mis ka pärgis oli esituse kvaliteet paraku pianisti poolt töötas ikka väga soovida. On ka, võib-olla selline kava sobis saama publikule, et meil oli ka eile Juta sama Publica teatavast maitsest. Küsimus on Helsingi linnaorkestri publikus, sellepärast et see kontsert toimus teatavasti Helsingi linarkaste abonomendi raames. Linnaorkester, erinevalt järjest soost on väga konservatiivne orkester ja väga selline võiks öelda päike, kandikule publikule orienteeritud orkester, kes põhiliselt esitab sellist standardit Taarja ja eksponeerib kuulsaid soliste, seda nagu sealt oodata. Ja tänu sellele muidugi Tšaikovski klaverikontsert oli nagu kohustuslik. Mingil vahel võib öelda sedasorti lugu ja noh, see ilmselt seega paljuski öisele publiku kohale see publik nagu jäi üsna rahule kah sellega mingit pidi lähed, hundid söönud, lambad terved. Ja mis tunded sind ennast valdasid, ta vist ei ole varem Eesti riikliku sümfooniaorkestrit Helsingis kuulnud. Oi, väga patriootlikud tunded valdasid kohe esiteks, et nii hea esitada oma Eesti esindusorkestri poolt ja teiseks muidugi see, et siin Helsingis pikalt elada, siis ikka tunned igatsust nagu Eesti Kontsert Eesti kultuurielujärg ja kui see tuleb nii-öelda koju kätte ja Helsingisse, siis midagi nagu rohkemat tahta. Arvas helilooja, Märt-Matis Lill. Eesti riiklik sümfooniaorkester ja Soome dirigent John stuur koord 19. veebruaril Estonia kontserdisaalis. Kõla Pluuto, Slovski põnev tšellokontsert, samuti Sibeliuse ja masksi muusikasolist Eesti noorte interpreetide konkursi Con prio võitja ja mitmete rahvusvaheliste konkursside laureaat Silver Aino mäe. Eesti riikliku sümfooniaorkestri 19. veebruari kontsert on osa Põhja- ja Baltimaade kontserdiseeriast, euro raadios ning Se kontserti jõuab Eesti raadio vahendusel Soome, Rootsi, Norra, Taani, Leedu ja Läti raasiatesse kontserdiülekanne. 19. veebruaril algab kell 19 klassikaraadios. Liiga ja Vanemuise teater kutsub täna õhtul kõiki muusikat. Huvilisi sõbrapäeva ooperikalale, kus esinevad Vanemuise ooperisolistid ja Vanemuise sümfooniaorkester ja esimest korda on Vanemuise sümfooniaorkestri ees dirigent Aivo välja, kuidas koostöö alguse sai ja mis ooperi galal kõlab. Koostöö sai alguse kutsest tulla juhatama sõbrapäeva ka alati ja rõõmuga võtsin selle vastu, sest et huvitav on tulla uutesse kohtadesse näha uusi kollektiive, saada nendega nii-öelda kogemusi ja mis ma selline olen näinud ja tundnud, on väga sümpaatne nii orkestrit kui solistide poolt ja kontserdil me esitame suurepärast ooperiklassikat, võiks isegi öelda, mis on nagu kuskilt otsapidi seotud, ütleme, armastuse tunnete ja selliste asjadega. Muidugi, eks valdav ooperimuusika ei ole sellest kaugele, ütleme niimoodi. Aga me valisime jah, selliseid numbreid, kus sellised suhted tegelaste vahel võiksid teatud vihjeid anda ja veel huvitav on, ütleme see, et me natukene erinevate ooperite erinevaid tegelasi ja seome siin omavahel, et, et see on võib-olla nagu asi, mida ei ole tavaliselt tehtud. Ühest ooperist üks tegelane, teisest ooperis teine tegelane ja korraga laval. Korraga laulavad nad siiski ühest ooperist lugusid, aga korraga laval nad võivad küll olla ja siis niimoodi laulavad üksteise järel, ütleme ühesõnaga, saadan selles mõttes ühendunud. Selles mõttes on huvitav, et, et noh, tõesti ütleme väga erinevat muusikat, aga teatud mõttes me leiame nagu endale ühise suhtage. Palun tooge mõni näide näiteks vaagnerist Tanhaisleri ooperist volframi kantsoon ja siis Vutšiiniga vähendame selle loo, tulge kuulama, oma päris välja ei räägi, mis seal. Milliste heliloojate katkendeid ooperitest veel kuuleb sõbrapäeva ooperi galal? Parimad ooperiheliloojad ikka Mozart, Verdi otsiini, Wagneri oli juba korra juttu ja pise Tarkovski isegi kaheksa eks ole vene muusikat sekkovskit, et oleks huvitavam ja oleks värvi rohkem ja samas on meil ikkagi ma püüdnud seda nagu üles ehitada niimoodi mitte väga efektiivselt, vaid teatud vormi nagu silmas pidada ja, ja loodame, et see niimoodi nagu publikule ka arusaadavaks saabki. Solistid on Vanemuises väga kenad ja võimekad lauljad, alustama organitest Labopuova merre. Jalakas Valentiina kreemen, Karmen Puis, Jan Oja, Rando Piho, Taisto noor ja noor bass Märt Jakobson. Aare Saal. Ka. Vanemuise teatrisõbrapäeva ooperi galakontsert täna õhtul algusega kell 19 Vanemuise kontserdimajas ja esinevad Vanemuise ooperisolistid ja Vanemuise sümfooniaorkester, juhatab Aivo Välja. Sülgaja rahvusooperis Estonia on taas kibekiire prooviperiood eeloleval nädalal 19. ja 20. veebruaril jõuab lavale uus Eesti algupärand Timo Steineri lühiooper kosjas mida mängitakse koos kaks aastat varem lavale jõudnud Renee eespere lühiooperiga. Maanid, mille Libretist lavastaja kunstnik on Ervin õunapuu noore helilooja Timo Steineri ja liblikas dist. Andrus Kivirähki debüüt ooperižanris sisaldab vanamoodsa pealkirja all kaasaegse loo, mille tegevus toimub tinglikult määratledes Tartu Supilinna või Tallinna kalamaja kehvapoolses korteris. Elulised karakterid ja teemad, armastuskolmnurk, suured unistused ja lootused, vanemate ja laste kui ka vanemate endi vahelised keerukad suhted. Eestlaste viinalembus põimuvad selles kummaliste situatsioonidega. Kindlust lisavad rääkiv koer ja alussärgi väel ringi tatsab jeerum. Kõik kokku mõjub kentsakalt samas realistlikult, ühtaegu naljakalt, traagiliselt groteskselt Kivirähkile omaselt On kogu sündmustik ja teksti vürtsitatud maalähedase huumori ja eestlasliku irooniaga. Süzee leidmisest räägib helilooja Timo Steiner. See, et kas ta nüüd lõi koomiline või traagiline, peab tulema, aga seda ma alguses väga ei kujutanudki, mida ma otsisin, oli üks kiirenerg, kirjanduslik tekst, kus oleks väga eredad tekstikujundid, mida oleks nagu hea muusikaga edasi anda ja väga eredad, sellised lavakujundid. Ja ma käisin päris mitmeid autoreid läbi, kuni lõpuks jõudsin, kuidagi pidid. Andrus Kivirähki võiks olla see inimene, kes selle teksti võiks võiks teha ja vaatasin tema loomingut, mis kättesaadaval oli siis täiesti juhuslikult leidsin paar sellist lühijuttu. Ja kosjas oli nende seas ja siis ei jäänudki muud üle, kui kirjutasin Andrusele, et kas võib seda kasutada ja kas ta teeks Libretox ümber. Ta oli lahkelt nõus ja väga kiiresti, juba paari päeva pärast oli juba variant sellest vibretost valmis. Tegelaskujud on kõik ilmastatud muusikas mõningate niisuguste motiividega, et neid kuuleb ilmselt kuulase, kes saali läheb küllalt kiiresti, tajub ära selle, mis seal toimub. Aga see põhiteema võib-olla tahaks öelda kosjas ei olegi nagu see teema, mis see nagu pinnavirvendus, ainult et mis seal tegelikult toimub, et seda näeb ka muidugi kuulajad ja seal on muidugi tõsised jooma probleemid, mis on eesti rahvale kahjuks iseloomulikud ja mingis mõttes on ta niisugune kurb lugu nende pinnal ja nagu lavastaja Peeter Volkonski ütles, et ta on pisut natukene teineteise eesti lugu. Et kuidas üks seltskond ei saa välja oma ringist ja viin ei ole seal nagu ainult põhjustavaid, on tegelikult ainult selle olukorra nii-öelda kaaslane. Ja nad unistavad kangesti pääseda presidendi vastuvõtule või, või sinna ringkonda, aga see on üsna suur unistus enda jaoks, nagu välja nad oma ringist ei saa, selles mõttes on ta natukene ka traagilise alatooniga. Lavastaja Peeter Volkonski ütleb enda jaoks olevat selle ooperimärksõna paratamatus ja nimetab seda traagiliseks farsiks. Nagu ennist mainisin, on see debüüt ooperižanris ka stsenaristile, aga mitte ainult siin. Andrus Kivirähk ülestunnistus. Vaat ma peangi ütlema, et kui ma nüüd lähen esietendusel 19. veebruaril, siis ma lähen esimest korda, kas ooperit vaatama vat ja ega ma ei teagi, eks natuke piinlik on, aga samas on mis, mis teha ka, et et ega kõik kõiki asju ei jõua ju alati vaadata, et eks inimene valik, kust ta freimi, mis asju vaatamas ja tõesti pole nagu ooperis otseselt jõudnud, et on nagu kuulatud plaadi poolt vaadatud telekast, aga jah, päris nii elusale ooperile pole seni jõudnud selles mõttes minu jaoks ka tähtis päev. Ma mäletan lapsena väga palju draamat, teatritesse veeti ikka, peaaegu iga nädal käisin, käisin teatris, aga ooperis nagu vanemad mind mind ei viinud ja ju ta siis nii nii jäigi, nagu et huvid nagu kallasid kuskile mujale. Kuidas ooper lõpeb? Ma ütlen ikka õnnelikult, muidu inimesed ei julge vaatama tulla, et nad kardavad, et jälle saavad mingi ruineeriv elamuse osaliseks, aga lõpeb väga õnnelikult. Helilooja Timo Steineri jaoks on käesolev tööd täiesti uus kogemus. Sellepärast ma usaldan muidugi väga Peetrit Volkonski, kes on seda lavastada võtnud ja minu meelest päris ilusasti on need kujundid muusika kujundit sättinud, õnneks ta muusikatundja inimene, ma usun, et lauljatel on ka, kuna see tekst on iseenesest lõbus tegelikult, et on kindlasti üks lõbusamaid õppimisi ooperisuunast ühesõnaga kergem pähe õpitud tekst on eesti keeles ja, ja nii edasi, nii et ma usun, et see on positiivne kogemus kõigile see maht, kuna ta lühiooper kuigi kestab 40 minutit, on siiski kõige pikem teos, mida ma siiamaani olen kirjutanud, nii et lõpuks maht oli nagu kõige uuem kogemus, et kuidas oma võhma jagada 40 minuti peale, see ei olegi nii väga kerge lauljatega koostöös on see selles mõttes õnnelik asi, et kuna helilooja on elus ja lauljad on elus, siis saab seda kõike töö käigus ka saanud sättida, et mis seal on võib-olla teistmoodi arvanud lauljad. Nii et see ei ole nagu selles mõttes õnneks probleem. See on ooper seitsmele solistile ja suurele orkestrile. Osades on hinyweskus, Riina Irenne, Rauno L, Rostislav Gurjev, Priit Volmer, Väino Aren, Mati Palm. Rahvusooperi sümfooniaorkestrit dirigeerib Aivo Väljakunstnik on Hardi Volmer. Soovin edukat tööprotsessi, et neljapäeval esietendusel võiksid selle ooperiga jääda rahule. Nii need, kes on laval kui need, kes istuvad saalis. Seda vaatavad-kuulavad ja helilooja ise ka võiks loomulikult aitäh. Homme õhtul kell 18 15 Ene Pilliroo saatesarjas. Teatrilood tuleb lähemalt juttu mõlemast ooperist. Nii Timo Steineri uuest lühiooperist kosjas kui selle juba staažika vast lavapartnerist René ees tere ooperist gurmaanid. Usun, et sealt saate piisavalt hea teadmisi ja ettevalmistuse enne esietendusele minekut. Tänaga on pärast nelja-aastast pausi Estonia laval taas võimalik näha suurepäraseid balletisoliste, Birminghami Kuningliku balletijuhtivat esipaari molli smulenic ja Tiit Helimetsa hetkel kastroleerivad paljudes erinevates Euroopa maades, tantsides peamiselt balletiklassika tippteostes aga ka peaosi kaasaegsetest tantsulavastustes. Tänasele uinova kaunitari etendusele on veel pileteid. Kolmapäevane siseli etendus Birminghami Kuningliku balleti esipaariga on aga välja müüdud. Esmaspäeval aga alustab Rahvusooper Estonia piletimüüki kaheksandast seitsmeteistkümnenda oktoobrini Rocca al maare unistar tennisekeskuses toimuvale seitsmele Verdi Aida etendusele. Muusikaline juht ja dirigent on rahvusooperi uus loominguline juht Arvo Volmer. Lavastaja on Marianne Mürk Rootsist. Aastatuhandete taguse vaaraode ajastu hõngu aitavad vaatajani tuua Malmö ooperi ja muusikateatrist laenud, antud kostüümid ja dekoratsioonid. Peaosi laulavad maailmamainega ooperitähed, aga idaosas on kaks suurepärast sopranit erakordselt artistliku näitlejat. Estonias varem leedi Mckbeti abi, Kailina publikut vaimustanud šarmantne kreeklanna Sinti ja Makrys ja Marina Saguts Peterburi Maria teatrist. Radamesi osas kuuleb üht Moskva suure teatri juhtivat tenorit Roman Muravitiskit. Ameerise osas on hiljuti Carmenina furoori tekitanud Angeliinašovatška Ukrainale rahvusooperist ja Peterburi Maria teatri juhtiv metsosopran Mariannata rasva, kellele eesti publik hüüdis braavo. Kuu aega tagasi ERSO ooperi kaalale. Külalissolistide kõrval esineb ooperis ligikaudu 200 oma inimest. Rahvusooperi solistid, ooperikoor, sümfooniaorkester ja balletitrupp. Kuni esimese maini on pileti hind odavam 150-st kuni 500 kroonini, alates kuusk 200 kuni 600 krooni. Täna kulmineerub Tartus Miina härma 140.-le sünniaastapäevale pühendatud muusikanädal iga-aastase Tuljaku võistulaulmisega ja laulumängu murueide tütar etendusega. Sellel aastal toimub võistulaulmine Tartu Miina härma gümnaasiumis ja võistlustulle astuvad segakoorid, ansamblid ja koolikoorid üle Eesti. Tuljaku võistulaulmine toimub juba kaheteistkümnendat korda ja selle ürituse idee algatajaks on koorijuht, palli Ilvik laul kui selline, siis on 106 aastat vana noore tüdrukuna kuulist oma isa mängivat riiulil ühte toredat pulmaviisi ja siis, kui ta juba pisut vanemaks sai, tuligi aitäh sellest üks niisugune pulmatants võib olla esialgu teha, aga tantsust vähe. Miinal hakkasid mõlkuma mõtted ka teksti osas, et miks mitte koorilauluna ja iseenda koorile keel kõikjale repertuaari vajast Miina härma teatavasti esitas ju väga palju rahvamuusika seadeid eelkõige galati tema kontsertitel olite mu enda rahvalaulude seaded ja siis leides partnerina tollase Treffneri koolipoissi, Parssikes kirjutas teksti sündiski tuljak. Ilmselt köidab sisesärtsu, kus ja kenad meloodiad ja kompositsiooniline külg muidugi ta on väga tehniline laul ja kui veel tagasi tulla konkursite juurde, siis mõned aastad tagasi, kuna eesti koorid vähenesid ehk koosseisult tekkis ansamblit. Just väiksemates kohtades oli tarvis lülitada võistulaulmisega ansamblite kategooria ja tänaseni püsib ka ansamblite kategooria ja veel ka koolikoorid. Sellest mõnu tunneks, et siis juba päris mitmed aastad koolikooridel oma võistluskategooriad ja ka nemad võivad tuljakut võistlusel hooldega karikale kandideerida. Nii näiteks eelmise korra võitja oligi Rapla ühisgümnaasium. Kui palju koore sellel aastal osa võtab? Tuljaku võistulaulmisest ligi 30. Peale Tuljaku võistulaulmise on igal kategoorial ka oma kohustuslik laud. Jah, kategooriatele on tõemeeli kohustuslikud laulud, kas Ester Mägil, Erki meistrilt sellel laulupeoeelsel aastal näiteks Peep Sarapik rukkivihud rehe all, C-kategooria kohustuslik laul või Tormise kaks osa löörilistest rahvalauludest jätame, väärtustame ka laulupeorepertuaarile, need on kenad asjad nii uuemad kui vanemad ja nii peabki vist olema. Tuljaku võistulaulmise tulemused selguvad täna õhtul kell 21 Vanemuise teatri väikeses majas. Aga enne seda kell 19 kantakse Vanemuises Miina härma laulumäng murueide tütar, mille on ette valmistanud Tartu Miina härma gümnaasiumi segakoor Kaiv kontsertorkester. Dirigent Lilian Kaiv jätkab Miina härma gümnaasiumi segakoori dirigent Kadri Leppoja. Mind on alati huvitanud, et milline see murueide tütre muusika tegelikult on ja me teadsime seda, et partituur on olemas ainult käsikirjas, teatri muusikamuuseumis ja isegi väikeste puudujääkidega. Nüüd, kui Miina härma sünnipäev hakkas Läänemaa ja tuli mul äkki selline julge idee, et võiks proovida orkestratsioon, ma ei kujuta ette, kas on Miina härma selle kõik absoluutselt ise teinud või on tal keegi olnud abis, sest tõepoolest rohkem ta orkestriga kirjutanud ei ole. Aga Lilian Kaiv dirigent ütles, et muusika on korralik ja partituur on täiesti arvestatav. Muusika on suures osas eesti rahvamuusika, siin on hästi palju labajalga, siin on kallis mari, siin on vares, vaga linnuke, siin on hiir, hüppas, kass kargas, tuljak loomulikult, et siin on kõike ja tegelikult on siin ka vahel siis ilusaid ansambleid ja aariaid ja duette aitäh. Sisuks on siis haldja riigist ühe Murueide tütre armastuslugu, armumine talupoega Ilosse, see on muidugi vastastikune ja siis lugu, kuidas Ilosis ikka selle haldjaneiu endale saab, aga lõpp on väga kurb, tulge tama sinna, muide paljud raamat, kõik värss tekstina lastel pähe õpitud ja võib-olla alguses tundus neile isegi võõrastav, aga nüüd nad hakkavad juba sellest asjast ise Lõbu tundma. Ja Maido Saar on see, kes paneb küll iga noore ükskõik missuguse tüki juures kaasa elama, siin on ta tõesti lihtsalt lavastaja kohe. Selles mõttes on ta väga hea lavastaja. Selle tüki jooksete tunneb täielikult eesti folkloori, ta tunneb tantsu ja need rahvatantsud, mis ta siia meile pannud on tõesti, lummavad esitajad on noored gümnasistid Tartu Miina härma gümnaasiumist noored ja julgen arvata, et nad teevad seda lustiga. Need on tõesti päris tavalised gümnaasiumid, õpilased isegi mitte muusikaklassidest. Ja täna õhtul Vanemuise väikeses majas ja homme õhtul Vanemuise suures majas saab Miina härma laulumängu murueide tütar kuulata ja vaadata. Täna hilisõhtuks jõuab lõpule aasta esipooles suuremaid uue muusika festivale presens Pariisis. Presansse on esitlused. Näitajate poolest on tegu väga imposantne festivaliga, vaid mõned põiked varasemasse klassikasse ning 70.-tesse ülejäänus on tegemist päris uute teostega. See on prantsuse raadio. Festivali end tutvustas nüüd oma 16. päeva jooksul 82 helilooja loomingut, kes pärid 14-st riigist kavades 104 teost, nendest 76 maailma esiettekandel ja nendest omakorda 43 uus teost prantsuse raadio tellitud. Põiked varasemasse loomingusse tulite peamiselt interpreetide soovil, kuna üks teema telgi oli tänavu Põhjamaade muusika ja sealt toodi välja isegi Edward kriigijad. Carl Nielseni loomingut. Skandinaavia helilooja Est olid tuntumad Kar Haage Rasmussen, Aarne luur, käin lasse, tooressen, Bent Sörensen. Kadestamisväärne rohke oli Pariisis soomlaste esindus, kuigi pikka aega neil seal aktiivselt nähtav. Oma saadik väga tunnustatud Cayessaar jahu näol olid nüüd Pariisis tema kõrval ettekandega Magnus Lindneri Essabekas, salonen Harris suilamu Tabivad Nevad linna, Juhani komulainen, olli koske liin ka jo vankatherbajevits Soomet esindamas või Tabivatoomele oma teosega lee kutt ja loitsu perseanssi festivali keskseks heliloojaks oli valitud 53. aastal sündinud prantslane Filipp ersaal kelle loomingut värskeima näitena juba klassikaraadio kuulajadki eelmisel nädalal kuulsid tema viiulikontserti salvestatuna 31. jaanuaril festivali teisel päeval. Filipp Bersani teoseid kõlas muuseas 15-l kontserdil 21-st. Olgu siin nimetatud veel temalt muusikaliselt naljad altviiulile ja keelpillidele 2003.-st aastast solistiks Sherrarcossi dirigendist Kirill karaabits, veider vander kammerorkestriga meeskooriga ja teos keelpillikvartetile klarneti k Warren Land, samuti eelmisest aastast või 89.-st aastast pärit tšellokontsert, kus soleeris soomlane, Anssigaartunen, ansambel, orkester, ALDE, Pariis saatel son nelsoni juhatusel. Prantslased teevad festivali peaaegu oma jõududega, külas oli vaid Bergeni filharmoonia orkester Andrew littoni juhatusele. Omadest nimetaksin veel ansamblit, muusikat, reis just ka meil käinud ja Toivo Tulevi mänginud Guatoor Renuaari, prantsuse rahvusorkestri kõrvalt prantsuse raadio, filharmoonia orkestrit, kes ka tänasel lõppkontserdil esineb hernest Martiines siis, kui err juhatusel tänaval ava numbriski Philip Bersani teos Maastik varemetega metsosopran Ille orkestriga ja siis Magnus Linberi oma klaverikontserdiga 94.-st aastast ise solistiks siis François narmooni, orkestri teosla Loya ning kogu festivali lõputeosele Islandlase Jon Nurdaali veeniti vaata meelastekoorile orkestriga kaastegevad nii Islandi kui prantslase raadiokoorid. Nendest 104 teose hulgas on ka uued hobused, valdavalt kammerteosed, soolo ja duo lood. Aga eks kammeržanrolegi uue muusikaliikumiste oluline laboratoorium prantslaste esindusfestival present taas on tänavu järjekorras 14. tänane lõppkontsert toimub prantsuse raadio Oliv jänes siiani saalis ja läheb otse-eetrisse. Uue muusika agendast mujaltki. Mainiksin Uudad Zimmermani populaarse kammerooperi, valge roos etendusi brüsseli kuningliku teatril. Tarmo on nii nõndanimetatud ateljees kombel laval ooperis stuudio ansamblilt Peter Toomeki juhatusel. Üleeile eile täna ja homme Saksamaal marliteatris kõlavatena Jörg Pauri sümfoonilised metamorfoosi seisu valdu järgi. Jäärasseeri saksofonikvartett, kes veel tänagi Eestis esineb, jõuab järgmiseks reedeks juba kontserdile Saksamaale hiili, kus teeb kaasa rasseeri saksofoni orkestris Bern franke uue teose rasser fan paar ettekandel. Stuttgardis kuulsaks saanud festival EKLA jõudis lõpule eelmiseks pühapäevaks, mil kõlasid järgemööda maailma esiettekanded Hector Morold, Robert organilt, Marcos Dropalt ning lõbeduseks Gerhard vinklerilt dema Reekviem boreaalis 36-le soolohäälele, instrumentidele ja live-elektroonikale. Kohalike ansamblite kõrval tegid kaasa Pariisi ansambel anter, kontemparaani liikmed ning peategelasena Edela-Saksa Ringhäälingu vokaalansambel kõiks Rupert Huberi dirigeerimisel. Itaalias suviste ooperipidustuste linnas matšeratas avatakse teisipäeval 22. festival rassennijad, innuova muusika, mis jääb kestma neljaks päevaks. Siin on kavadest klassikalisel nüüdismuusika. John case'ist George grammi Helywatkata Riia Steve Richini selle Ameerika suund. Kaks heliloojad Frederick ževskija, Terry Raili, on ka ise kaasa tegemas. Nüüd aga Soome lahti sümfooniaorkestrile osaks saanud tunnustusest. 30 jaapani tuntud muusikakriitikut hääletasid 2003. aasta parima kontserdi väljavalimiseks ning tunnistasid selleks lahtisi foonia orkestri teisel oktoobril Tokyo sumida triphony hoolist toimunud kontserdi, kus kanti ette Sibeliuse kuller sümfoonia solistideks Päivi nisule ja Raimo laukam ning kaastaga Helsingi ülikooli meeskonna üliõpilaskonna lauljad. Dirigent Hosma vänske. Lahtiorkester edastas nii mõndagi hoopis kuulsamat orkestrit. Näiteks jäi teiseks jaapani n skey sümfooniaorkester märkli juhatusel ja kolmanda populaarsema kontserdi tiitli said nemad Agassi tütuaal dirigeerimisel. Kui kontsertkorras esitati Richard Straussi Lahtiorkester valiti parimaks ka nende eelmisel jaapani külalisreisil aastal 1999 aga Soomes endas veebruari alguses. Nädalalt vääriks mainimist Helsingi linnaorkestri kontsert nimetuse all Sibeliuse viiulikontserti 100 aastat, mil selle teose Finlandia talus esitas meilgi Oyster festivalil käinud Bieberi hinginen. Enam kui nädala on linnaorkester aga taas kutsutuna Kanaari saarte muusikafestivalil Santa kruusi järel üleeile ja eile Nad Jukka-Pekka sõnaste juhatusel mänginud, las Palmas Alfredo Krausi auditooriumis. Kaasas on meil kaks erinevat kava Sibeliuse üheksa orkestri laulu puhusiga solistina Šostakovitši 11. Ravelli klaverikontserdi, solistiks Sibriancatsaaris ja Velgaadeebeeessiid. Üleeile oli Kuopios publikul võimalus näha tuntud briti pianisti Pieter Donoffuud nii solisti kui dirigendina, Schumanni klaverikontserdis ning Thoolsaki üheksandast sümfooniast ja eesti muusikuid Soomes. Kolmapäeval Andres Mustonen Haydni, Šostakovitši Mozarti kavaga jõves Küles seostakovitši esimese tšellokontserdi, solistiks Natalja Kuutmann. Neljapäeval mängisid lappen rannas tegutsev Nils Rõõmus säär oboe solistina kaks põnevad Silvest triini pala kapuzzeedee Pulver, Edward maneer, maali järgitud kas 73 ja Hispaania ballett Claude mani samanimelise maali järgi aastast 1862 kontsert Lõuna-Karjala kunstimuuseumis ja eile veel kaks meie dirigenti Soomes Eri Klas Tamperes Sibeliuse viiulikontserdi solistiks hilja kringolts. Ning seejärel Wagneri Ring hänkide fliigeri seatud nõndanimetatud sümfooniline seiklus, mida klass 28. veebruaril ka ERSO ette juhatama tuleb. Tõnu Kaljuste dirigeeris eile esmakordselt Turu filharmoonia orkestrit. Turu toomkirikus, kus sarjas katedraal heliseb. Straussi serenaad, sallineni parabassi variatsioonid ning Arvo Pärdi Tedium koos sealse kooriga koorus katedraalis Avensis. Otseülekanne Londonis maailma tippinterpreedid liigmorfhoolis, lõunakontsert klassikaraadios, esmaspäeviti kell kolm. Kuueteistkümnendal veebruaril esineb vihmarhoolis metsosopran Magdaleena koosena, kes esitab Joseph Haydni, Benjamin Britteni modest Muu Sorski, Francis Bulanki ja Ervin surfilaule klaveril Mälkam Martino. Kontserdi otseülekanne algab kell kolm pärastlõunal. Euroraadio vahendusel toimuv klassikaraadio eetris 16. veebruaril esmaspäeval õhtul kell 21 null viis Ülekanne Vancouveris. Kontsert on seeriast raadio-orkestrite roll muusika ajaloos. Selles seerias on orkestreid valinud kontserdi kavasse teoseid, mida nad on kas aegade jooksul tellinud erinevatelt heliloojatelt või on tellitud teoseid spetsiaalselt sellel kontserdil esiettekandele toomiseks. Pika ja rikkaliku ajalooga. Kanada raadio sümfooniaorkester on juba aegade jooksul tellinud heliloojatelt teoseid. Esmaspäevasel kontserdil tulevad ettekandele nii 1939. aastal valminud noor Apollon. Coulthard ei 1962. aastal valminud serenaad keelpilliorkestrile Safari 2000. aastal valminud teos 440 keelpillikvartetile ja orkestrile ning esiettekandele tuleb harmanni klaverikontsert Mabushis. Sora Een siinsoleerib libiu kontserdiülekanne klassikaraadios algab esmaspäeva õhtul kell 21. Null viis. Selga ja muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetis. Teile sobival ajal teile sobival ajal.