Helga ja muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetis. Ei sobi vana ajal teile sobival ajal heliga ja tere head. Klassikaraadio kuulajad algab 10. aprilli heligaja saade. Mina olen toimetaja Tiina kuningas. Saate teemad on järgmised. Möödunud pühapäeval esines Vanemuise kontserdimajas koos Vanemuise sümfovnikutega noor pianist Sten Lassmann. Kontserti kommenteerib Tartu Heino Elleri nimelise muusikakooli direktor Kadri Leivategija. Samuti möödunud nädalavahetusel seal toimunud kaheksanda Eesti kammerkooride festivali tulemustest räägib žürii liige, Eesti Muusikaakadeemia emeriitprofessor kuu noorek. 14.-st kuni 21. aprillini toimuvad Eesti muusika päevad, millest kõneleb festivali kunstiline juht, helilooja Timo Steiner, keda küsitles Mirje Mändla. Lähemalt kuuleme festivali esimesel päeval toimuvast Toivo Tulevi autoriõhtust ja heliplaadist milles Tiina jokki vahendusel räägib helilooja Toivo Tulev. Rahvusooperis Estonia on järgmisel nädalal Tšaikovski ooperi Padaemand esietendus. Lavastaja Aarne Mikuga, kõneleb Kersti Inno. Täna ja homme esineb Rõuges ja Tartus ülestõusmispühadekontserdiga kai konsort orkester ja kammerkoor. Kontserti tutvustab dirigent Liliann Kaiv. Homme pühapäeval toimub Mustpeade majas järjekordne kontsert sarjast klassika koos klassiga. Solist Helin Lokutega vestleb Kersti Inno. Pühapäeval esinevad Kadrioru lossis akadeemilise kammermuusikasarjas Kalev kuljus ja Marko Martin. Ka tutvustab kale kuljus. Täna saab Jaani kirikus tobias kvarteti esituses kuulata Joseph Haydni teost seitse sõna ristil. Lähemalt räägib viiuldaja maala männi prantsuse kultuurikanal. Metso tellis Eesti televisioonilt muusikaprogrammi. Mida see endast kujutab, saame teada Eesti televisiooni muusikasaadete peatoimetaja Heidi Pruuli vahendusel. Ja saate viimases lõigus kuuleme Priit kuuselt, mis huvid toimub muusikaelus väljaspool Eestit. Head kuulamist. Sülgaja. Möödunud pühapäeval soleeris pianist Sten Lassmann koos Vanemuise sümfooniaorkestriga Tartus toimunud kontserdile kevadia klaver. Kavas oli Johannes Brahmsi klaverikontsert number üks d-moll ja Pjotr Tšaikovski sümfoonia number kolm D-duur. Dirigent oli Lauri Sirp. Kontserdimuljeid vahendab Heino Elleri nimelised Ta muusikakooli direktor Kadri Leivategija. Muljed on meeldivad ja tõesti, tegemist on ääretult omanäolise ja väga energiat täis noore interpreedi ka tõesti suurepärase tehnikaga, kus kõik kogu tema olemus on sellele teosele nagu suunatud ja pühendatud ja meeldiv oli see koostööorkestriga sedavõrd jõustete, laadsed tunnetust ja tõesti niisugust mastaapsusest arvestades seda, et tegelikult ju Vanemuise sümfooniaorkester unbraamsi jaoks natukene väike ja seda enam noh, oli niisuguste Oskestraalset täitmiste sellele suurele saalile ja teiseks ma ei mäleta, Ta kuna viimati sai kullatud Saikovski kolmandat sümfooniat ja taas tajusin muidugi seda, et kui nüüd oleks teadvus, kestused suuremad, et võib-olla teinekord jääb võib-olla viiulipartii pisut kitsaks, on mõningad ebatäpsused sealiniste, soleerivate häälte ja selles niisuguses pikemas joones, aga üldiselt meeldiv elamus. Ja noh, julge ettevõtmine, niisugused tõesti väga suure repertuaari puhul, kus kaks maailmas poolikut ja noh, suurt orkestrit nõudvat teost siin niisuguse väikse orkestri ära mängitud. Aga noor pianist Sten Lassmann ja Brahmsi klaverikontsert Sten ise oma intervjuus mainis, et, et see on suur väljakutse noorele pianisti lääts on raske klaverikontsert ja pikk klaverikontsert kindlasti noore pianisti puhul tegemist on ju siiski ka noored Raamsiga, et sedavõrd see on ju täis niisuguste suht tundemaailma ja tramsile omast pikka joonte, väga lüürilisi, kauneid, emotsionaalseid, lõike, stes pressiivast, palju ma nautisin seda ettekannet ja noore interpreedi puhul, kes on tõesti kontsertlavade pianist, ei, ei kipuks ma siin küll kritiseerima, pigem tunnustama selle suure tehtud töö eest. Ja tore oleks, kui ta seda saaks veel ette kanda, et see jääks ainult Tartasitluseks praegult. Noore pianisti Sten Lassmanni, Vanemuise sümfooniaorkestri ja dirigendi Lauri Sirbi koostöö laabus. No ma arvan, et seda võiks kõigepealt ehk Stenni enda käest küsida, kas laabus, aga minul kuulajana küll tunda? Möödunud nädalavahetusel toimus Rakveres Eesti kammerkooride liidu korrale vajadusel kaheksas eesti kammerkooride festival ja võistlus. Grand Prix pälvis kammerkoor Voogias musikaales noore talendika dirigendi Risto Joosti juhatusel. Kokku osales festivali 18 koori ligi 500 lauljaga Lääne-Viru maavalitsuse eripreemia parima Cyrillus Kreegi kooriteose esitamise eest ning klassikaraadio eripreemia Eesti muusika parima interpretatsiooni eest said Tartu Ülikooli akadeemiline naiskoor Vaike Uibopuu juhatusel. Klassikaraadio eripreemia neli tundi tasuta salvestusaega pälvis Tartu ülikooli kammerkoor Triin Kochi juhatusel lootuse preemia koos Eesti kooriühingu kutsega osaleda rahvusvahelisel koorifestivalil Tallinn 2005 sai Nõmme muusikakooli kammerkoor Indrek Tiiardi osutusel. Klassikaraadiole andis kommentaari žürii liige ja Eesti Muusikaakadeemia emeriitprofessor Kuno areng. Kõigepealt ma ütleks niimoodi, et see on väga tore ettevõtmine ja tervikuna jättis väga kena niukse koorimuusikaelamuse nii kuulajatele kui žüriile ja, ja kahtlemata ka kooridele endale. Ma tahan kõigepealt öelda, et kõigepealt see korralduslik pool oli ideaalne ja ma olen käinud paljudel festivalidel, aga nii täpselt ja nii korrektsed eksperimendi tööd on harva leida. Osa võttis 16 koori, Nad esinesid neljas kategoorias E kategooria, kus oli naiskoorid siis segakooride kategoorias kolm ABC. Kahjuks ei võtnud, osa oli võimalus ka mees kammerkooridel ja oli koolikooridel, aga kahjuks ei leidunud seal osavõtjaid. Kui nüüd üldiselt hinnata, siis muusikaliselt minu arust on kammerkorde esinemine teinud suure sammu edasi, ma olen olnud mitmed eelnevatel võistlustel ja kunagi varem ka ise osalenud kammerkooriga siis pean positiivselt märkima seda, et just vokaali niisugune kvaliteet on tunduvalt paranenud, siis see näitab seda, et kooride ees on küllaltki karvased koriselt, kes tajuvad seda vajadust ilusti ja erinevad ämbrites ja strichide kasutamist ühe või teise loo ettekandel mis viib selle ehitusele niukse kõvasti professionaalsusele lähemale. Kui rääkida nüüd nendest otsestest tulemustest, siis muidugi koorid ei ole oma result võrdsed ja siin on võib-olla natukenegi raske, ütleme, võrdlusi teha, kui meil näiteks A-kategoorias esines seal noh, ma ütleks nii välja kujunenud juba noortest professionaalsetest muusikutest Woodžesmuslikaales Risto Joosti esituses või siis näiteks ka Tallinna muusikakeskkooli kammerkoor, kes on juba omamoodi välja kujunenud, vähemalt andekad noored muusikainimesedki, seda õpivad erialaliselt. Aga ikkagi, kas nende kõrval pakkus väga kenad kontrastiga paljud toredad koorid, kellest ma tooks esile näiteks Tartu Ülikooli kammerkoor, kes on tavaliselt Tartu Ülikooli tudengid, kel ei ole muusikalist haridust, kuid saavutasid ääretult toreda tulemuse samuti Pärnu kammerkoor, kes on täitsa tavalised inimesed, kes mulgi harrastajad ja jällegi johtub see kindlasti väga heade dirigenditöödest, just nende ees on väga toredad noored kõrgharidusest saanud koorijuhid, kes oskavad vokaalset tööd teha ja samuti ka muusikaliste sihukeste ette kandilist veenvuse välja tuua. Ja küllaltki tore oliga c kammerkooride rühma kolm koori esines muidugi üks oli Keila kammerkoor, teine Rakverest, kammerkoor muidugi natuke keskpäraste muusikaliste võimetega, tegid väga südilt oma asja, seal lauldi. EBS kammerkoor, natuke parem, nii et üldiselt mulje oli väga positiivne ja mul on veel hea märkida seda, et ka žürii idee oli ääretult 11 mõistev ja võrdlemisi ühtlane, seal niukesi erinevaid arusaamasid, nagu nagu. Ma tahaks veel kriipsutada alla ühe koorile niisugust väga head tulemust, nimelt A-kategoorias julges kaasa lüüa ka nõmme endis. Nimetasin laste muusikakooli praegune muusikakool, noored lauljad, kes ei löönud kartma oma konkurentide ees ja esinesid väga toredasti väga veenvalt, väga musikaalselt. Ja kui ma nende koorijuhiga Indrek Viiardiga selle ülev vestlesin, et kas ta natukene liiga valed kategooriat ei valinud, et võib-olla oleks seal kuskil PVC-s parema tulemuse saavutanud, siis ta ütles, et ta nimme tahtis nende lastel näete, missuguses õhustikus või kus konkursi pinge on kõige tugevam, et nad harjuks oma tulevases elus kõikide ettetulevate niisuguste probleemidega joones mina kindlaks seda kammerkooride liidu poolt korraldatud festivali võistlust kõrge hindega ja kõige selle kõrval veel oli neil võimalus seal Rakvere linnas ja lähedase olevates mõisates kontserte anda. Ma väga loodan ja olen veendunud, et iga koor viis salt kaasa kena muusikalise mälestuse, mis. Nende dirigentide ja lauljate kõrvalkavaks sellisena suur tänu, kuna Rang. Kolmapäeval, 14. aprillil algavad taas eesti muusika päevad. Festivali tutvustab kunstiline juht Timo Steiner. Ta on tõesti selline, kus erinevate liidu jaoks kindlasti pühad ja aasta oodatuim sündmus. Ma arvan ka, et kontserdipubliku jaoks sellel festivalil, kui ma nüüd kokku lugesin, kõlama hakkavad 50 Eestil olla teosed ja 31 esiettekannet, nii et päris kõik ilmselt ei ole oma teosega siia ukse vahele saanud, aga väga suur osa küll erinevate aasta foorumiks või selleks ülevaateks võiks pidada seda festivali ikka, mis on uudsele. Kas tal on see, et lisaks sellele kirevale pillil autoritest oleme keskendunud nüüd ühele heliloojale, ühele autorile oleme mõelnud, et festival heliloojaks 2004 võiks olla Toivo Tulev. Esimesel õhtul avaõhtul toimubki Toivo Tulevi autorikontsert. Helilooja Toivo Tulev Eesti muusika päevadel saabuval kolmapäeval annab Nyyd ansambel Olari Eltsi juhatusel kontserdi teie loomingust. Ning just täpselt selleks ajaks saab valmis teie autori-CD-enam-vähem sama materjaliga. Millise valiku oma loomingust olete albumi ja kontserdi jaoks teinud? Kuivõrd esinejate koosseis ei saa olla lõputult suur, ühel kontserdil siis tegelikult määrasele ansambli ansamblite valik iseenesest ära ka väga paljus repertuaari, et kui siis nüüd ansambel, siis ka vastavalt see muusika, mis nüüd ansambli suurusele koosseisule kunagi on kirjutatud. Ja näiteks kontserdil teeb kaasa gregooriuse laulu ansambel Vox Clamantis. Kuidas te kirjeldaksite seda sidet gregooriuse lauluga oma loomingus? See detele ansambel, et kontserdil kaasa teeb, selleks on tõesti, ütleme see väline põhjus ja juba see, et üks lugu oli algselt kirjutatud kohe Vox Clamantis silmas pidades on see teos ja mida siis esma üritusel ette kandsid, Vox Clamantis Rootsis Masikaalase instrumentaalansambel. See oli nagu üks põhjus, miks nüüd ansambel siis ka muud muusikat tegelikult laulab ja kuivõrd õige mitu lugu on ühel või teisel moel seotud küll kurjuse lauluga selle repertuaariga, mida Vox Clamantis laulab, siis tundus üsnagi loomulik. Millised laulud on valitud Gregoriaani repertuaarist? Gregooriuse laulust on on valitud lood, mis on tegelikult sellel turgilise nädalaga seotud ja mis on seotud ka nende konkreetsete lugudega, mis kõlavad inter võitis resurrexi on intonatsiooniliselt kui tekstiliselt seotud päris esimese esiettekandele tuleva looga. Samuti on väga otsene sõida kandifoni aspirces Me ja vahel mõlemad räägivad samast asjast. Lõppeks on see päris viimane ettekandele tulev lugu iseenesest seotud väikese Anthony fragmendiga täpselt tsitaadiga ja kontsert algab esiettekandele tuleva teosega. See on üks lugu, mis on kirjutatud kübe suuremale koosseisule, kui nüüd nüüd ansambel tavapäraselt võimaldab, kuigi see ansambel iseenesest on küllalt sellise paindliku ülesehitusega alati olnud. Ometi on siin seoses teatud sellise, mitme koorilisusega selles struktuuris peidus, on võetud juurde mõned instrumendid, jõe pöördutud kui mõnel instrumentalist il mängida Pille, mida ta tavapäraselt ei mängi. Mis on kuumana tegelikult sellele viimasele pilostil. Luule niisiis on siin kaks löökpillimängijat ja kakssarv lisaks tavalise sümfonietta koosseisule jaagu kaks klahvpilli. Selle pealkiri on veel ärgata, siis ma olen sinu juures. Jah, see on nüüd seotud selle resorrexi Antifooniga, mis on siis resureksijad, Teekam summale lüüa? Liturgiline mugandus sellest algsest eksist, mis tegelikult oli Exurreksin produkti, kampsun, mis tähendab, et ma olen ärganud, ma olen ärganud ja olen sinu juures, need siin on ta tõlgitud siis liturgiliselt peaks olevat mullane. Ei ole alati sinuga niimoodi, et siin on, see pealkiri on ühtpidi seotud natukene rohkem selle algse psalmi 138 versiooniga, aga teistpidi on teda kübekene politiseeritud ja seda vaatenurka natukene intiimsemaks muudetud. Toivo Tulevi autorikontsert on saabuval kolmapäeval, 14. aprillil kell 19 Niguliste muuseum-kontserdisaalis. Esinevad nüüd ansambel ja Vox Clamantis. Dirigendid on Olari Elts ja Jaan-Eik Tulve. Kontserdi vaheajal esitleb Eesti raadio Toivo Tulevi esimest autoriplaati pilost hinda kool. Lisaks Toivo Tulevile on ka Urmas Sisask oma autorikontserdiga Vabaduse väljaku kunstihoones ja Vabaduse väljaku peal ka, nii et inimene, kes ei taha minna kunsti või sealt lihtsalt mööda jalutab, saab kuulata ka sellist üsna ilusat eestimaist klassikalist muusikat, mis oleks ka mõnes mõttes mõjus ka propagandana. Et tulge meie festivalile või kuulake siis tegelikult kodumist, muusikat. Ajalugu, mida ette kantakse, on üks järjekordne osa Urmas Sisaski tähistava tsüklist nimega eesti rahva taevas, et Eesti klaveri tuua. Ta on Tallinna kunstihoone akendel. Et seal on kõik paista, mida nad seal teevad ja kestab, sisse minna ja süvendatult kuulata, seisab ka tutvust teha nende müütidega, millele see on kirjutatud, nii et see on üsna põnev materjal. Ma peangi seda festivali selles mõttes hästi õnnestunuks, et meil ei ole sellist süvendatud koostööd. Kontserdi korral teeme koostööd erinevate organisatsioonidega ja minu meelest on praegu siin kohutavalt hästi õnnestunud. Et tõesti on selline tunne, et me kõik töötame ühise eesmärgi nimel, et see muusika tuua publiku ette. See aasta on minu arust väga huvitav ka Eesti riikliku sümfoonia, kes teil on kaks debüüti noortelt autoritelt, kes esimest korda kirjutatud rahvusorkestrile Märt-Matis Lill ja Tanja Kozlova. Juba eesti muusika klassikas ossa kuuluv Raimo Kangro muusika, lisaks mari vihmade glooria, mis on tunnustatud teos ja Toivo Tulevi ambra, nii et väga huvitav kava. Muidugi, Tõnu Kõrvitsalugu, mis on alati publiku lemmikuks Bergisoleerimise Martin Kuusk, just mis toob ilmselt ka võimalikult kontserdipublikut selle poole pealt, kes tahavad kuulata head solisti. Eesti tippkollektiivid on sellesse festivalis kaasatud, aga sa mainisid ka külaliskollektiive. Me oleme tõesti proovinud Eesti tippe interpreetide kõrvale kutsuda ka välismaised interpreet loomult nii-öelda sissepoole tuleb festivali avatumaks muuta ja ma pean ta järjest avatumaks, muutub see aasta Meie põhiline külale, minu arvates on Crash Ensemble, kes tuleb Iirimaalt, kes on natukene nüüd ansambli sarnase sihikuga kollektiiv, nimelt natuke muutuva koosseisuga ja mängivad nelja Eestile loa teoseid sinna kõrvale natuke külakosti ka. Et küllalt värske pilk saab olema, kui need teosed, mida me oleme harjunud kuulama heliloojate eesti kollektiivide esituses on nende kõrval Iirimaalt. Lisaks sellele on veel rõõm Sileesia kvarteti kontserdist, kes küll mängib kasuvertit, sest et üks tunnustad kvartett tahab näidata, kuidas nad oskavad traditsioonilist pilli häält teha. Aga selle kõrval ka Helena Tulve uudisteos. Võtan, nii tugevat külalised on meil seekord. Ja mainimata muidugi veel jäi Age Hirve teoses Tallinna kammerorkestrile ja klavessiini-le tuleb Petri Pitka Soome klavessiinivirtuoos meil külla. Millised on veel sellised uued mundreid, võiks siis nii-öelda Eesti muusika päevade 2004 raames, aga kuna ma istume raadiomajas ja teeme raadiosaadet, siis üsna ja selle teemaga seonduv tükk saab olema Jüri Reinvere Alt ise taburus nimetada Radio fooniliseks ooperiks mille pealkiri on vastaskallas ja on seotud Aino Kallase ja pisut selle Reigi õpetaja looga. See saab toimuma linnateatri hobuveski saalis aastal 1979, kui kõrvaldati Eesti esimene selline festival, kus on väga palju eesti muusikat järjest kõlamas. Et kui me nüüd selle aja kokku arvutame, siis me saame 25 aastat. Meil on juubelifestival muusikapäevad seekord lõpetabki selline kontsert nagu EMP 25, kus kõlavad teosed 99.-st aastast ja veel mõned läbilõiketeosed. Ja üks küsimus, mis meil jääb kripeldama hinge, aga millele ma oskan kindlasti sellel kontserdil vastata, on see, et mitmes muusikapäevast see täpselt on. Ajalugu uurides ei ole neid mitte igal aastal peetud ja see süsteem on praegu veel veel tuvastamata. Ma loodan, et me jõuame selleks ajaks selle trükise ka valmis, et see samal kontserdil esitlema raamatut Eesti muusika päevad, kus on siis kirjas ajalugu ja kontserdid ja, ja inimesed, kes on seal esinenud ja mõned muljefestivalidest et kuidagi seda väärikat ajalugu talletada ja infot kõige kergem on leida me Eesti hiljuti liidu kodulehekülje pealt. Festivali tutvustas kunstiline juht Timo Steiner siinkohal mainiks ära ka festivali esimesed kontserdid. Kolmapäeval, 14. aprillil kell 15 Estonia kontserdisaalis kõlavad eesti heliloojate tuntud palad muusika õpilaste esituses. Kontserdi pealkiri on kodumaine viis. Sama päeva õhtul kell 19 on Niguliste muuseum-kontserdisaalis Toivo Tulevi autorikontsert. Neljapäeval, 15. aprillil kell 19 on Mustpeade maja valges saalis Sileesia keebla kvarteti kontsert. Sama päeva õhtul kell 21 mängitakse Tallinna kunstihoones Urmas Sisaski tähistaevatsüklit. Reedel, 16. aprillil kell 16 toimub teatri- ja muusikamuuseumis Heino Elleri muusikapreemia laureaatide kontsert. Samal õhtul kell 19 esineb Estonia kontserdisaalis Eesti riiklik sümfooniaorkester Paul Mägi dirigeerimisel ning soleerib Martin Kuuskmann fagotil. Ja sellest kontserdist jääb ülekande klassikaraadio. Sama päeva õhtul kell 21 30 mängitakse linnateatri hobuveski saalis Jüri Reinvere Radio fonist ooperit vastas Kallas. Eesti muusika päevad jätkuvad 21. aprillini ja festivali teistpoolt tutvustame klassikaraadio järgmise nädala helistajas. Rahvusooperis Estonia käivad praegu suured ettevalmistused Tšaikovski suur ooperi Padaemand lavale toomiseks. Lavastaja Arne Mikk, mis tõmbab just selle ooperi poole. No Padaimandas on palju selliseid probleeme ja küsimusi milledele ei saagi vastata nii ooperis kui elus, et armastus, kirg mängude vastu ja traagiline lõpplahendus ja samal ajal veel mingisugune müstika, mingisugune saatus, mingisugune teispoolsuse jõud, mis võivad inimeste käitumisreegleid mõjutada. Ja muidugi kolme minategelase väga eredad kujud. Kas padaemandat lavastajat esimest korda me teeme peaaegu kõik seda lugu esimest korda ainult Eldur Renter on natuke vähem kui 50 aastat tagasi sellele kujunduse teinud noorem teatrimehena. Aga nii Eri Klas dirigendina kui mina, kui kõik peaosalised teevad seda lugu esimest korda, välja arvatud üks külaline Vadim sabletšini Moskvast, kes ka teisel esietendusel Hermanit laulab. Tema on teinud seda Moskva Heliconi teatrisse, käinud Saksamaal ja Kanadas seda rolli tegemas. Tema on ainukene selle etenduse kogemustega inimene. Et milline on teie lavastuslik kontseptsioon? Me tahame näidata kõigepealt natukene teise nurga alt Hermanni krahvinna suhteid. Miks Herman üldse Liisa juurest mööda läheb ja tormab sinna mänguruumi? Võib-olla üks niisugune detail peaks seda iseloomustama, kui Herman tuleb krahvinna juurde sinna pärast palli seal ja näeb seda vananevad daami ja samaaegsel imetleb tema püsti, kus krahvinna noorena siis ta varsti enam vahet, kellega ta räägib noore või vana grafinnaga de arvu minu jaoks selles kujuteldavas krahvinna noorusaega ja see viibki teda kuidagi mingisuguse taalse lõpplahenduseni, kelle olete kutsunud peaosadesse. No meil on oma maja poolt, et ütleme kaks Liisat, Nadia Kurem ja Pille Lill ja külalisena Inessa kalante lätlanna, kes töötab praegu Saksamaal. Herman nina on meil proove teinud oma majast Vello Jürna ja siis kaks tenorit. Lätimaalt Need on Aleksandr Antonenko ja oleks Orlov ja siis Vadim sabletšini Moskvast. Krahv hinnad on meil, Riina Erin juuli Lill ja Jeletski Rauno elt, Aare Saal, Tomski, Jassi Zahharov ja mitmetesse osadesse ühel etendusel teevad kaasa ka meie Muusikaakadeemia Sibeliuse akadeemia magistrandid. See on 30. aprillil selline üks noorempoolne koosseis. Ooperil Padaemand, mille Tšaikovski kirjutas valmis 44 päevaga eneseunustus naudinguga ning mida ta ise tõeliseks meistriteoseks pidas oli alates esietendusest 1890. aasta detsembris Peterburi Maria teatris tohutu menu publiku hulgas. Millisena see rahvusooperi Estonia lavale jõuab, seda saab näha esietendusel tuleval reedel. Esmaspäeval, 12. aprillil on klassikaraadio eetris stiibräsi dokumentaalne videokäiv. Selles ooperis mõtestab rikke loo Abraham-ist kolme erineva kultuuri vaate norrastamas. Näide. Christian emast kommenteerivad täistlikud Lääne heebrea palestiinlasest ida ränilinnaelanikud. Yorkis elavad inimesed kuivikaalsema Albaania lähi- tiiv Raike oopereid. Keiv esitab ansambel pool Hilleri dirigeerimisel rassi ooperis. Keiv on klassikaraadio eetris esmaspäeval, 12. aprillil kell 19. Oopereid tutvustab Anu Veenre. Öö Praha täna Tartumaal Rõuge kirikus ja homme Tartus Salemi kirikus esitab Kaiv kontsertorkester ja kammerkoor ülestõusmisnädala muusikat alapealkirjaga meistrid ja õpipoisid. Kontserdikava tutvustab dirigent Lilian Kaiv. Peateos on kindlasti markantoniesharpentjeedeum, see on niisugune omapärane teos, mis on kirjutatud 20 aasta jooksul on meil Prantsusmaal ladina keelt kujundama hääldusreegleid, et on just sellesama aja sisse kirjutatud ja, ja ta on oma keele küllalt väga huvitav tehased ja väga kevadine teos ja mõnes mõttes ka väga kuulus teosest. Avamäng on võetud Eurovisiooni tunnusmuusikaks, seal peateos, sinna juurde tuleb veel Salieri orelikontsert, mis on siis esmaettekandes Eestis meie andmetel ja Schuberti G-duur, mis sa, mis on ka oma olemuselt kevadine orelikontserti mängib Urmas Taniloo ja solistid teostes on nii, et sopran Pirjo Püvi, metsosopran, Ave terasmaaalti laulab Anne Alttenor, Mati kõrts ja bassi laulab Priit Volmer. Kooriks on ka Konsardson, siis koosneb 20-st lauljast 100 protsenti, ütleme siis muusikalise haridusega lähemalt orkestrist Kaiv kontsert, orkestri käiv Konsart. Ta ei ole enam ka võib-olla praegu veel päris välja kujunenud oma koosseisu mõttes, aga aeg paneb kõik paika. Mängivad professionaalsed muusikud Vanemuise teatrist, Elleri kooli õppejõud, mõningad Estonia teatrimängijad, Eesti muusikaakadeemiast, tublimad ärksamad tudengid. Aga üldiselt ma tahaks hakata välja kujundama kindlat koosseisu. Meistrid ja õpipoisid, et kas see on selline kontserdisari ainult need kaks kontserti. Me üldiselt tahame hakata kujundama seda oma imidžit või, või nišši, et peaks nagu kaugemale minema, et kuna see orkester ja koor tegelikult kuulub Võrumaale giidi turismitalu juurde asjast on huvitatud ka nagu Võru lastemuusikakool, et just nimelt nad tulevad kuulama meie proove ja et võib-olla tulevikus saavad orkestrandid siis teha võib-olla mingeid meistrikursuseid või tunde nendele lastele, kes soovivad või midagi koos teha, aga, aga pikem perspektiiv on see, et hakata Võrumaal tegema suviseid vabaõhukontserte ja võib-olla ooperi ettekandeid. On see tänane ja homne kontsert-Kaiv konsort orkestrile ja kammerkoorile esimene ülesastumine. Orkester mängis veebruaris Miina Härma ooperit Koroidi tütar Vanemuises, aga koorile on see esimene ülesastumine ja koos on see päris esimene. Täna Rõuge kirikus ja homme Tartus Salemi kirikus esineb kaev, konsort, orkester koos kammerkooriga ja solistidega, dirigent on Liliann Kaiv ja kavas on Antonia Salieeri orelikontsert c tuur, Franz Schuberti missa, G-duur ja Sharpentier dium. Rõuge kirikus algab kontsert täna õhtul kell 23 ja Tartu kontsert algab homme pool kaks päeval. Rõuge kontsert hakkab kell 23, null null, et andke romantilist hõngu juurde, et, et Deumann just ülestõusmispühademuusika ja see dium kõlab ilmselt juba 11. aprilli varahommikul, et anda just sellist algust sellele ülestõusmisesimesele pühale. Laupäeval, 10. aprillil kell 19 toimub Niguliste muuseum-kontserdisaalis kontsert, kus Hortus Musicus, tütarlastekoor Ellerhein, Andres Mustoneni juhatusel esitavad Giovanni Batista Bergoleezi teose staabat maalter. Teos on valminud 1736. aastal ja kirjutatud Antifoni tekstile. Selles teoses on tunda ka helilooja ooperikogemust kontserdist, mis algab Niguliste muuseum-kontserdisaalis. Kell 19 teeb ülekande klassikaraadiot. Pühapäeval toimub Tallinna Mustpeade majas Tallinna filharmoonia järjekordne telekontsert klassika koos Klasiga. Seekord saame Tallinna kammerorkestri esituses Eri Klasi juhatusel kuulata karismaatilist Carmeni muusikat. Kõigepealt Carmeni kaht kuulsat aariat Pisi ooperist Carmen ja seejärel ooperi teemadel põhinevat vene helilooja Rodion treeni Carmen sviiti. See trend kirjutas selle balleti süüdina keelpill teedele ja löökpillidele. Balleti esietendus toimus 1967. aasta aprillis Moskva suures teatris helilooja abikaasa priimabaleriini Maia Plyssetskajaga peaosas. Nõnda nagu Moskvasse treini balleti puhul sai kabiysii armanile 1875. aastal Pariisi esietendusel osaks tõrjuv vastuvõtt ning seejärel 37 aastaselt südameatakki surnud heliloojal jäigi nägemata tema ooperi triumf maailmas. Eri klasson omadele sarja kontsertidele alati kutsunud osalema noori soliste. Seekord kuuleme kuulsaid Carmeni aariaid metsosopran Helen Lokuta esituses, kellel palusin oma senisest laviateist rääkida. Minu lauljatee on küll sündinud õnnetähe all. Ma alustasin oma õpinguid Tartus, Elleri muusikakoolis ja edasi tulin siis Eesti muusikaakadeemiasse, kus ma õppisin Pille Lille juures ja nende õpingutega jooksul oli mul selline kena juhused. Karlsruhe muusikakõrgkoolist tuli professor Marja Venuuti kuulama siinseid õpilasi ja kuulates minu kontserti. Ta küsis peale seda, et kas ma olen huvitatud tema juures õppimas ja tänu siis Sokratese Rasmuse stipendiumile. Mul õnnestus minna Karlsruhe muusikakõrgkooli õppima tema juurde. Edasi ma juba astusin sinna kohalike ooperikõrgkooli ja koostöö jätkub, senimaani kaovad õppisite Saksamaal, olen õppinud seal neli aastat ja praegu käin seal ennast lihtsalt täiendamas benud juures. Kuidas suhtusite pakkumisse tulla, Carmeni muusikat, laulma sellele kontserdile? See oli väga meeldiv üllatus, karman üheks minu unistuste rolle Estonias praegu ma laulan Mercedes osa ja selles suhtes on Carmen mulle väga-väga südamelähedane. Milliseid osi olete veel laval teinud? Mul õnnestus teha minu ühte unistuste rolli Rossini tsenerentolat nimiosa Estonias, praegu ma teen veel Verdi Traviatast floorat, siis äsja esietenduvas Tšaikovski Bademandas poliinat laulan. Ja nagu ma enne juba mainisin see Carmenis Mercedest. Carmeni aariad on Helen Lokuta lemmikud, mida ta varem Kontsertidel esitanud seekord siis koos Tallinna kammerorkestriga kontserdist klassika koos Klasiga. Pühapäeval kell 16 teeb klassikaraadioülekande. Pühapäeval, 11. aprillil esinevad Kadrioru lossis akadeemilise kammermuusika raames oboesolist Kalev koljus, kes töötab käesolevast hooajast põhikohaga Hamburgi Ringhäälingu orkestris soolo-oboemängijana ning on teinud koostööd ka Birminghami sümfooniaorkestriga ja tema kammermuusika partner on Marko Martin. Sellest kontserdist kõneleb Kalev küljes. Marko Martiniga me mängisime juba siis, kui olime muusikakeskkoolis koos, õppisime seal ja miks mitte vanad luuad uuesti ellu äratada ja samas me täpselt sedasama kava mängime ka nädala pärast. Bratislavas toimuval Bratislava kevadine muusikafestival on seal ja selle raames siis toimub kammerkontsert kus on kaks duot. Esimeses pooles esitame siis sedasama kava, mis Tallinnaski, mina ja parku. Ja teises pooles mängib Tuua Ukrainast tšello ja pianist. 11. aprilli Kadrioru lossikavas on endale Beethoveni lutas laske kõrvitsa ja Schumanni looming. Sellel kavama valisingi selle põhimõttega, et mul läbilõige oboe muusikast, et alustaks päris vanast muusikast ja lõpetaks siis taevase muusikaga ja Endel on kunagi ise ka poeg mänginud, nii ta tunneb seda instrumenti päris hästi ja tal on hästi palju sonaate ja kontsert ta kirjutatud ja oboepäraselt Beethoven asjas rohelises piilu. See on selline teos, mida väga paljud ei tunne ka minu arvates peaks seda nagu tutvustama publikule, sellepärast et spetsiaalsete poel kirjutatud. Aga nagu pealkirigi ütleb, Euraasias süvenes piilu, see tähendab, et seda võiks mängida näiteks viiuli flöödi klarneti ja miks mitte ka tšello ka ükskõik. Aga see on väga kaunis meloodia, Beethoveni keskmisest loomeperioodist, edasi tulevad, lutas lovski Seppik ja on ka, ma kujutan, et tõesti publikule suhteliselt tundmatu lugusid selle noodi, ma leidsin ka Saksamaalt ühest küljest noodipoest ja, ja minu teada seda Eestis mängitud veel ei ole. Siis on kõrvitsa vaheld laupäev ehk metsalill, mis on ühtlasi pühendatud minule. Kaks aastat tagasi mängisime seda matti Nikolai ka Eesti muusika päevade raames mammutkontserdi, nüüd siis küllap see Marko Martiniga koos ja surmani nagu on tegelikult kirjutatud originaalis. Metsasarvele. Aga ta tegi sellest ise, seade kohe ka teistele pillidele peaks olema väga huvitav ja efektne. Kontserdi lõputeos. Sellel nädalavahetusel esineb Kalev kuljus koos Marko Martiniga Kadriorus 11. aprillil kell 17 klassikaraadio eetris on võimalus selle kontserdi salvestust kuulata esmaspäeval, kolmandal mail kell 19. Elliga ja Tobiase keelpillikvartett esitab täna Jaani kirikus just tänasele vaiksele laupäevale sobivat muusikat. Maane männi, mida nimelt? Täna kell 15, null null tuleb Jaani kirikus ettekandele Haydni monumentaalne instrumentaalteos Jeesus Kristuse seitse viimast sõna ristil kus siis muusika vahele loeta pühadekste õpetaja Aarne Hiiob. Teos on selles mõttes eriline, kuna Hayden on juba Hispaania akandisi piiskopi palvel komponeerinud teose seitsme sõna ainetel ja Need on pikad Fonumentaalsed osad. Kuid kokkuvõttes on see üldine. Sõnum on siiski helde ja kannab ilusti endas ülestõusmissõnumite. Nii et esimene osa on selline sissejuhatus. Pärast seda tuleb piiskop kantslist või siis ütleme, õpetaja lausub, esimese sõna tuleb altari ette, põlvitab ja algab muusika, samamoodi järgnevad ülejäänud kuus sõna. Nagu Hayden ise ütleb, tal polnud kerge üldse komponeerida seitse aeglast osa milles ka kuulade Tügineks, kuid Tobiase kvartetile ei ole see esimene. Selle teose ettekanne tegime suvel, ütleme sellise väikse Eksprongi katsetuse paremal kihelkonna kirikus ja kui kuulata seda teost võib-olla ilma pühakirja tekstita, tundub tõesti igav, kuid koos õpetaja sõnaga nende sonaatide vahel sügava mulje ja ja kirikutäis rahvast oli, noh, ütleme nii. Täiesti vapustatud, hingepõhjani liigutatud. Tobiase keelpillikvartett koosseisus Maano männi, Sigrid Kuulmann, Toomas Nestor ja Aare Tammesalu esitavad Joseph Haydni teoses seitse sõna ristil täna kell kolm Jaani kirikus. Kontsert on tasuta. Ja alates seitsmendast aprillist saab prantsuse kultuurikanalil metso näha Eesti televisioonis. Valminud Eesti muusikaprogrammi muusikasaadete peatoimetaja Heidi Pruuli. Kuidas selline koostöö üldse võimalikuks sai? Aga need on täiesti üle Euroopa nähtav muusikale orienteeritud kanal, mille vaateid on ka Eestis palju. Ja kontakt nendega tekkis seekord nende initsiatiivil. Ehk nad olid planeerinud endale uute Euroopa Liidu riikide muusikast saatekavasse saateajad ja võtsid meiega ise ühendust ütelda. Nad võtsid ühendust üsna ja neil oli väga kiire programmi saamisega asjad, mida nad olid kataloogidest meie rahvusvahelistelt üritustel, mida nad teadsid, et peaksid olema. Nendega me ei saanud välja minna, sest üks programm on alles töös ja teisel tehnilised tingimused ei olnud vastavad. Ja siis me tegime oma pakkumise, saatsime ka kohe kiiresti kassetid välja. Et kui nad olid need Teid ära vaadanud, siis nende valik langes kolmele programmile. Üks oli siis Flõksus, Vanemuise lavastus, Teet Kase koreograafia leia Erkki-Sven Tüüri muusikale. Teine programm oli Erkki-Sven Tüüri Ardar ehk siis kontsert marimbal sümfooniaorkestrile ja kolmas oli kooriprogramm, suvised palved Eesti filharmoonia kammerkoori ja pool Helleeri osalemisel. Ja tüüri teose ordu saab ju meie ERSO Olari Eltsi juhatusel. Ja see tegelikult on tõesti suur asi näha niisuguses kanalis oma eesti interpreedid oma Ersod oma Vanemuise tantsijaid oma Olari Eltsi juhatamas. Et see teeb tegelikult südame soojaks, kui sa näed kõrvuti paljude tuntud nimedega oma eesti muusikuid ja rääkimas ka veel eesti keeles. Kas need kolm üsna suurt asja, kas nad lähevad nagu ühe kontserdina või, või eraldi Nad on programmi paigutatud erinevatesse kohtadesse, esimesel näitamisel olid luksus ja tüüri Ardor kõrvuti, ehk siis sellest moodustus selline tore Erkki-Sven Tüüri muusikaga plokk. Suvised palved on eetris 14. aprillil esimest korda ja metsakanale eripärane see, et, et see, mis on programmi võetud, seda näidata, takse mitmeid kordi uuesti. Nii et need õigused on kolme aasta peale ja ma olen üsna kindel, et kes üldse metsad vaatab, see kindlasti näeb kõiki neid programme, mis ajavahemikus kõiki neid asju näha saab. No praegu esimene tsükkel on seotud aprilliga ja teine on augustis, sealt edasi mul praegu puuduvad andmed, aga ma tean, et nad soovivad neid näidata veel hiljemgi. Siis oli veel juttu ühest programmist, mille nimi on tormise ring, mille leviõigused kuuluvad inglise tootjafirmale ja mille hankimiseks nad siis omavahel seal ise koostööd teevad, nii et eesti muusikat ehk tuleb ka sealtkandist sel juurde. Ja ma peangi ütlema, et rõõmustades nii eesti muusikut pärast rõõmustama ka väga oma kolleegide pärast et need kolm saadet on tehtud kahe režissööri poolt tantsusaade Ruti murusalu poolt, kes on Eesti kõige pädevam ja kõige vilunum kogenum, tantsusaadete tegija ja teised kaks. Arthur ja suvised palved on Ülle õunateed, kelle looming on alati väga esteetiline, väga puhas, väga maitsekas. Nii et, et see on ka nende suur võit näha oma töid rahvusvahelisel ekraanil. Kui oluline on selline kultuurivahetus Eesti muusikaelule eesti kultuurile üldse? Ma arvan, et sellel on täiesti hindamatu väärtus, sellepärast et vaatajaid on nii palju. Iial ei saa üks väike festival või mõne koori või orkestri väike külaskäik kuhugi välisriiki, nii palju kontakte kui läbi tele-eetri ja siin jääbki ainult soovida, et sellist koostööd saaks rohkem teha ja mis selle väikeseks piduriks on ainult meie tehniline valmisolek, valmisolematus. Need, videotehnilised vahendid, mida me kasutame, on tegelikult Euroopas juba kasutuselt maas ja ja kõige nõrgem koht ongi selles töös just helipool. Et helisalvestus on muusikasaate pool ju kõige olulisem või vähemalt sama oluline nagu pilt ja millal konkreetselt siis Eesti muusikaprogramm nüüd lähiajal metsas nähtav ja kuuldav on. Luksust võib näha uuesti 13. aprillil ja suviseid palveid võib näha 14. aprillil. Metsakava on ka internetis kättesaadav nii et sealt kontrollida 13. aprillil kell 18 saab metsakanalil näha Vanemuise teatri tantsuetendust fluksus Erkki-Sven tüüri muusikale ja 14 10. aprillil kell 23 ja 16. aprillil kell 19 30 esineb samas Eesti filharmoonia kammerkoor ja kammerorkester kavaga suviselt. Palved. Kas vikerraadio kutsub kuulama kõiki rahvamuusikahuvilisi? Esmaspäeva õhtuti on eetris euroraadio seeria maailma muusikaõhtut. Järgmisel esmaspäeval kõlab muusika Belgia päritolu saksofonimängija Järva Yana ja Key naabrit doosima maadi käita. Juhatusel osaleb ka momandanzomachi, kellele seal üheks viimaseks etteasteks. Kontsert Lääne-Aafrika muusikast Anie pen. Kahva on klassikaraadio eetris esmaspäeval, 12. aprillil kell 21. Tänagi sobib neil alustada lihavõttefestivalil Viinis, mis läheb nimetuse all oster, eks siin on ju täna festivali üheksas päev igal nendest kaalukad muusikasündmused. Kui festival algas Frank Martin lääni oratooroniga kolgata, et selle kahe ettekandega music Feraini suures kuldses saalis ja seejärel oli viienness Nonii kvarteti aegade lõpule esitusest Minoriitide kirikus koos tekstidega osade vahel siis esmaspäeval jõudis mu siit suurde saali Peterburi Maria teatri orkester Valeri kergievigejal kontserdi pealkirjaks vene lihavõtted ja lustatigi Rimski korsakovi, Kure vene lihavõtteavamänguga, Sibeliuse viiulikontsert, Vadim reepyniga ning Rahmaninovi teine sümfoonia. Maria teatri orkester esines suure menuga samal festivalil 2001. aastal järgmisel õhtul orkestriga kava, Surma laulud, mussaski, Surma laulud ja tantsud, Jevgeni Nikitin igast solistina Šostakovitši Leningradi sümfoonia ja siis Nicolaus sarnon kuur koos Viini kontsentus muusikusega töösselli Sitsiilia päeva Wood ning Endel Utrechti teedeeoo Utrechti jubi laate kõik koos andnud ümbergi kooriga. Kaks Wagner Partsi palli etendust üleeile ja homme dirigent on Donald rannikles üleeile Mozarti saalis ka Kremerata Baltica Arvo Pärdi fraatress avamas, solistiks Gidon Kremer. Edasi barokkkontserdid solistideks Michal Peetri plokkflöödid aldist Uula uljona ansamblist veel mängivat festivalil Viini Raadio Sümfooniaorkester ja Viinis sümfoonikud. Viimane kergemaga kohaga kevad Viinis homse ülestõusmispüha õhtu kontserdi annab Vene patriarhaadi Moskva koor Anatoli krindenko juhatusel Püha Stefani katedraalis ning kavas vaid vene vaimulikud ja ilmalikud laulud kaheksalt heliloojalt Harenskist kuni Nikolai chi refiniinini. Vene patriarhaadi koor on ka tänavusel David ois Draghi festivali esineja. Ülehomme lõpetab festivali Rootsi raadio sümfooniaorkester. Märkigem veel, et unikaalse oreli õhtu andis festivali professor Martin Haasel vöök meilegi tuttav muusik. Nüüd kogu kava Mozarti oreli loomingust. Siin olid keskseks Mozarti kuus kirikus, siin ajakirjandusest võib lugeda Martin Hazel vöök asub Lübecki kõrgema muusikakooli oreliprofessori ametist ära tagasi Viini. Viini ülikooli juures asuva oreli ja oreliuuringute ning kirikumuusikainstituudi oreliprofessoriks liinist tuli äsja publiku ette ka uus eksperiment Ta Looper võluva noore naishelilooja Johanna toodelerit stroom jooper euri piidesse pakantide ainel etenduspaigaks, Viini muuseum, skvartiir, kahe mees solistiga ning viiner kontserte räini osalemisel. Salzburgi lihavõttefestivali asutas juba 1967. aastal Herbert von Karajan ja neist surma järel võttis festivali juhtida Georg Zolti, tema lahkudes aga Claudio Abado. Praegu on festivali kunstiline juht saieman rep ja ta on siin peategelasi koos Berliini Filharmoonikute. Seal sburgi festival lühem kui vini osterk lang aga lõpeb samuti ülehomme. Ajakirjandusfestivali keskseks sündmuseks hinnanud Mozarti Cosi fan. Hermanni uuslavastuses lähebki siin Berliini Filharmoonikute hotell ja Saimon rätliga dirigendina. Kosi etendub suures festivali majas nii festivali ava- kui lõpupäeval ooperikooriks European poiss kes solistidest tuntumad muidugi tšintšilja partali, pahale, parabonni, aga ka Thomas sällendi Akurts Trait. Võin magada linna Koseneja säranud džinni. Jälginud ka Berliini Filharmoonikute kontserte suures festivali majas neljandal aprillil solistideks Gidon Kremer ja Juri Bachelet. Maestro Järvul ees on nad valinud oma üleni pardoki kavasse. Raamivad tantsusõitja Võlumandariin vahepeal siis esimene viiulikontsert ning vioolakontsert. Lisaks kahele ooperietendusele ning kahele Mozarti Idome neokontsertettekandele annavad Berliini Filharmoonikute Salzburgis siis kokku neli kontserti. Ja kui Kanada eest klaveri tuua Katia ja Mariel PEC ka homme soleerivad pule Honky kahe klaverikontserdis saime rätli käe all siis Claudio Abado algatatud sarjas kontrapunkte mängib katsial Avec just täna hilisõhtul oma bändiga koos klahvpillide ja trummidega. Kontrapunkte särja kavas Mozarti suures saalis kolmapäeval noor saksa pianist Lars foogt. Esmaspäeval Londoni Vigmorfoolis mänginud ja meilgi kuuldud lärs foogt mängis siin põhilised ansambli teoseid klarneti viiuli ja metsasarvega. Eile sai samas endale portree kontserdi ajal spordist kaks aastat vanem noor briti helilooja Thomas i t s kus ta ise oli nii dirigent kui ansambli pianist. Kui Toomas, kes on varem naudinguga Sibeliuse kuller sümfooniat juhatanud, siis nüüd oli ta siia seadnud ühe François kuppel rääni teose ning oma tööd kõrvuti pannud Schubert tiga. Lõpuks dirigeerides Berliinis, run ansambli ees oma elus mänguasju. Salzburgist ei tahaks veel nimetamata jätta moodsate jõusaalis homset markantuanšarpantjee, Taaveti ja Jonathani esitust, valgustusajastu orkestrit ning koorilt fanaatiliselt asjatundja naisdirigent Emmanuel Haimi juhatusel. Ja veel nipp pani muusikafondi ja Salzburgi lihavõttefestivali ühisüritus erikontsert eelmisel pühapäeval, kus fon demonstreeris oma kollektsiooni neljateistkümned Stradivariuse viiulit küll tuua ansamblites, kuni oktetini neil riiulitel praegu mängijate hulgas on ja olid seal spordisiis. Mõtlesin, et ei oma suures saalis. Elizabeth Atia šviili, Julia Fischer, Vivian Haagner kiiko suvanai ja lõunanaabrite noor tippviiuldaja vaibas kriide. Nüüd ka Eesti muusikutest, kes lihavõttepäevil üles astunud. Paavo Järvi dirigeeris eile ja üleeile taas Prahas tšehhi filharmoonia orkestrit. Ursakkis saalis pakkus Paavo Tšehhidele Martinu Piero della frantšeskab reskosid gabartoki kontserti orkestrile. Aga esmakordselt kõlas siinmail ka Erkki-Sven Tüüri viiulikontsert. Ja nüüd oli sellel uus solist, tšehhitar Gabriela teenet Terava. Nädala pärast teeb Paavo debüüdi kuningliku kontsert Glebova orkestri ess Amsterdamis. Kristjan Järvi dirigeeris üleeile absoluutansambli ees New Yorgi Milleri teatris. Daniels, nii Terje autorikontserti kõlas autorisoleerimiselga tema saksofoni, kontserdite solgu puuk millega äsja menukalt esineti nii Austraalias kui Šveitsis. Aga oli ka maailma esiettekanne. Daniels niideri uus teos. Electric Ta on aprilli teisel poolel. Tule, Christian absoluut iga esinema jube Šveitsi. Klassikaraadio sünnipäeval Tallinnas ERSO ees debüteerinud kais. See tegi eile õhtul oma debüüdiga Leedu riikliku sümfooniaorkestris uues kongressi kontserdisaalis. Kavas olid Edward Elgari viiulikontsert ja Gabriel Foree reekviem siis suure reede õhtuks koos leedu kuulse poistekooriga asuval juukas ning Leedu solistidega. Elgari viiulikontserdi solistiks oli kiirsti kuusk Helsingborgis koos teost Kaisa Roose ka varem ette kandnud, ka Taanis jäi eespool nimetamata Kaisa Roose menuka ERSO debüüdiga. Samal päeval tegi oma Suurbritannia debüüdiga New Yorgi absoluutansambel Kristjan Järvi juhatusel esinedes üleni Frank Zappa kavaga Londoni muuseas paar pikka nii keskuses. Meie festivalid, ühendus Eesti muusikafestivalid käis end esimesel ja teisel aprillil tutvustamas Helsingis ja Stockholmis sealsetele festivali korraldajatele ja katusorganisatsioonidele. Kaasas ka juba jaanuaris kanni myydeenile kaasa viidud inglise prantsuskeelne nägus buklet Eesti muusikafestivalid 2004. Meie poolt esinesid kohtumistel Eesti muusikafestivalid, ühenduse juhatuses esines Jaan-Eik Tulve. Vastavalt Pärnut, Tallinna ja Muhu festivalide juhid, märkaksid dislill rahu langsepp Anne Erm ja Villu Veski, Villu Veski ja Tiit Kallustega musitseerimas. Üritus oli meie poolt esmakordne, aga õnnestunud äratades eesti muusikapidustuste vastu. Suurt huvi korraldamisel olid abiks Eesti Instituut ning Helsingi ja Stockholmi Eestis saatkonnad. Otseülekanne Londonist maailma tippinterpreedid ning morfoolis lõunakontsert klassikaraadios esmaspäeviti kell kolm. Esmaspäeval, 12. aprillil esineb pigmarhoolis Manderling kvartett. Ettekandele tuleb Felix Mendelsoni keelpillikvartett, et number üks s tuur, oopus 12 ja Johannes Brahmsi keelpillikvartett c-moll hobus 51. Otseülekanne Londonist algab kell kolm pärastlõunal. Tänasele heligajale tegid kaastööd Kersti Inno, Liina Fjuk, Mirje Mändla, Hedvig Lätt, Karin kopra ja Priit Kuusk. Saate toimetas Tiina kuningas, operaator oli Katrin maadik. Soovime teile ilusat kevadist nädalavahetust.