Helga ja muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetti. Distsipliini sobival ajal teile sobival ajal heliga ja olen helikaja toimetaja Liina Fjuk, siin saate teemad. Täna algavale jazzkaarele teevad kaare peale immo Mihkelson ja Tiit, kus need Märt-Matis Lill kõneleb, mõte eesti mulje Est Toivo Tulevi autorikontserdilt. Pühapäevasel kontserdil Tabula Rasa juhatab Tallinna kammerorkestrit ja filharmoonia kammerkoori dirigent Risto Joost. Intervjuu tegi Mirje Mändla. Eile õhtul esietendus Tallinna linnateatri hobuveski saalis raadioteatriklassikaraadio koostöös valminud Radio fooniline ooper, vastas Kallas. Esiettekanded vikerraadios ja klassikaraadios on täna ja homme intervjuulõik helilooja Jüri Reinvere. Ka esmaspäeval on klassikaraadio eetris otseülekanne Sloveeniast. Kontserdi vaheajal on eetris kuuldemäng Ljubljana filharmoonia ajaloost. Sellest räägib Mirje Mändla. Eestis annab kolm kontserti briti vokaalkvartett Orlando kontsert, tutvustab Kersti Inno. Eile õhtul esietendus Eesti rahvusooperis Pjotr Tšaikovski ooper Padaemand. Lavastusest rääkisid muusikaline juht Eri Klas ja peaosade solistid, küsis Karin kopra. Eestis annab kontserte ja meistrikursusi metsosopran Agnetha Christensen. Temast räägib korraldaja rahu Langsepp, küsis Elena Lass. Täna on Tartus rahvamuusikapäev, mida tutvustab peakorraldaja Toivo Sõmer, vahendab Hedvig Lätt. Eesti rahvusmeeskoor esitles kaht uut albumit, räägivad helilooja Veljo Tormise RAMi peadirigent Ants Soots. Esitlusel käis Kersti Inno. Saate lõpetab Priit Kuuse muusika. Info laiast maailmast. Täna algab jätskaar ja jaskar toimub seekord juba viieteistkümnendat korda, mis tähendab seda, et on pikk traditsioon. On asju, mis on mälus settinud ja on seega ka asju, mille vastu huvi tuntakse. Järsku are sünnipäeva üritus on pikem festival vaata et kui kunagi varem vähemasti teisest linnast Tallinna tulnule tundub küll, et kontserdikohti on leitud üles muid kui varemalt ja see, mis algab seitsmeteistkümnendal aprillil, laupäeval, saab otsa alles rohkem kui nädala aja pärast, pühapäeval, 25.-le aprillil ja kontsete muidugi. Tegelikult toimub lisaks Tallinnale ka Tartus, Viljandis, Jõhvis, Rakveres, Haapsalus, Paides. Aga see pikk sünnipäev köidab endasse nii hästi suuri nimesitlessi lavadelt laiali maailmast etnograafilisi suundi mitmeid uhkeid üritusi suurte orkestri vägede saatel, kus džässiklassika kohtuvad. Ja tegelikult on sellel sünnipäeva jätskaarel tublisti ruumi, lavaruumi, eetriruumi ja aega ka eesti esinejatele. Ja Eesti esinejaid on oma festivali kavas oma poole jagu, üle 40 kontserdi see toimub ja järelikult siis paarkümmend on eesti esitajatel. Tõsi küll, nad on natukene väiksemates saalides kui suurte tähtede omad ja kõige suurema kõige peamisema esineja kontsert toimub sedapuhku linnahallis, mis Anne Ermi sõnul on jätskaar jaoks selline ainulaadne areen, kuna jõulijad seal varem on toimunud linnalist kontserdi jätskaarel mitte. Seal esitab ansambli head muusikat. Ansambli kunagise kitarristi Halmäkey hool stars ansambel ja väidetavalt oli, nagu fännid räägivad, pidi tegema seda veel tulisemalt, kui originaalansambel ise. Võib-olla kui need kaldume, kas võib öelda, et vastand kaldale aga tibake teistsugusesse muusika valdkonda, kus seesugune Chessiga pipardatud maitsestatud populaarmuusika suure vastuväega on ühel pool, siis teisel pool võiks leida orkestreid, mis klassikate chissi ühendavad, nii teistmoodi on üritus, mis omavahel tegelikult kokku jätskaar ja Eesti muusika päevad. Sest siis Vene Draamateatris mängib Estonian Dream Bigbänd koos teises pooles ilmakuulsa trompetit Kristjani andi projektoriga dirigeerib seda üritust Örjelfaastram. Samamoodi all suure orkestri vägi platsis, kui esineb meie ehk esindusorkester ERSO, Marko Stockholm sonid riiuga koos dirigeerib Erki Pehk ja see kontsert saab ka ülekantud klassikaraadio eetris Estonia kontserdisaalist kolmapäevast, 21.-st aprillist. Ja neid orkestrid on veelgi ehki veidikene jutumärkidega, nagu näiteks on klubisid Bon Bon kontserti andmas, Soome orkester, John Don Johnson, Bigbänd, mis tegelikult ei olegi mingi bigbänd, vaid koosneb neljast kutist. Aga kuna Big nimes sees, siis selline väikene petukaup nagu sobib küll ning Sakala keskuse suurel laval. Üsna festivali lõpupoole esineb taanist orkester, son New Yorgi Orchestra, selline väike bigbänd, mis on alguse saanud vot niuke Wellingtoni džungli džungliviisidest. Ja on küllaltki seikluslik, eripärane ja omamoodi. Mitmedki päevad, nagu jätskaar kavades viimastel aastatel tavaks, on katsutud ka temaatiliselt ära märkida kuulajale huvilisele sellega aimu anda, mis toimuma saab. Nõnda on olemas ka päev, kus Chess kohtab oma juuri või väga tegelikult mitmesuguseid ja mitme mitmemõõtmelisi ja kujulisi muusikalisi juuri. See on reedene päev, 23. aprill, kus esinemisi, eks Sakala suures saalis Joss, Brasiilia samba ja üldse laiemalt populaarmuusika võib öelda veteran esineja. Samuti mängib Sakalas duo nimega Tuud Tuneesia Alžeeria ansambel baseerub küll pigem Prantsusmaal ja seesugune pill nagu uud. Lisaks ohtra elektroonikale on selles maailma muusika sünteesis oluline. Maudi mango Kamerun juba Prantsusmaalt ja maailma muusika staar juba aastakümneid on samuti öökavas. Samal reedesel päeval. Ja näib, et niisugune maailma muusikahõnguga liin jazzkaarel on üks etemaid, vähemalt publiku arvates. Šveitsi kontsert on juba mõnda aega läbi müüdud ja huvi do uudi ega manudki panga vastu on päris suur. Aga selline maailma muusikaline orkester on ka gruprojekt, mis festivali lõpupäeval astub üles küll ühes väiksemas saalis ning muudel tegevust jätkub ka küllaga. Eesti muusikute päralt on näiteks terve pühapäevane päev, kui galeriid, kunstisaalid ja muud on täis huvitavat kammerlikum lüürilist, džässi, improvisatsiooni, eesti muusikutelt. Lühidalt veel Pierre tõrje ja New Journal orkestrile, orkestrile, mis laupäeval on kuuldav Sakala saalist ja Johnson ohvild maailma džässi kitarri üks staare on ka laupäevaseid peaesinejaid. Ülekandeid on suur hulk klassikaraadio eetris. Laupäeval siis Andresen Norra lauljanna Niguliste muuseum-kontserdisaal. Pühapäeval Eesti muusikute päevalt, Raivo Tafenau, Meelis Vindi duo, samuti Nigulistest üle kant. Teisipäeval, 20. aprillil Estonian Dream Bigbänd, ländi, breker dirigente Remfaastran draamateatrist kolmapäeval samuti orkestri kontsert ERSO koos Marcustok house'i trioga. Ja siis jõuame juba reedesse päeva, kus raadioid ter jätkarberalt õige tihedasti joissa tuud ülekannetes. Laupäeval tulevad Chest huvid, Pir tõrje, Jon kloorkestram, kahtlemata üks peaesinejaid, kui mitte selle festivali peaesineja Chessiniinilt John Scofield Sakalas. Ja meie, mina, immo Mihkelson ja minu meelest on need, kus need neid kuulate, veel ülekannet eetris piisavalt selle jätskaar nädala jooksul, nii et olge kuuldel. Heligaja. 14. aprillil toimumas Niguliste kirikus Toivo Tulevi autorikontsert. Ja see oli võib-olla esimesi selliseid tõeliselt võimsaid sissevaateid üldse Tulevi mõttemaailma. Ma ütleks just mõttemaailma mitte ainult tema muusikasse, sellepärast et see muusika nagunii tihedalt seotud selle eripärase vaimulaadiga, mis Tulevi muusika taustal on, et see muusika ja mõttemaailm on tema puhul kuidagi väga lahutamatult seotud, et raske näiteks oleks rääkida ainult muusikast ja jätta kõrvale see muusikaväline pool ja tervikuna kontserti peale mõelda, siis ütleme, et see kava oli väga ühtne ja terviklik. Tulevi lood moodustasid sellise väga ilusa kaare. Ja neid lugusid, siis omakorda liigendasid Gregory koraalid mis selles mõttes sobisid sinna väga hästi, et nad on kantud üsnagi sarnasest vaimust nagu tulebi instrumentaalmuusikapaiga vokaalmuusika. Kui nüüd mõelda, mis selle kontserti puhul eriti võlus ja paelus, siis nimetaksin sellist omadust nagu mingisugune ajaloolises või arhailisus, mis kumab tugevalt Tulevi muusikast läbi tule puhul väga tihti tuleb meelde Pärt ja noh, see on ka omadus, mis kindlasti seob teda Pärdiga, aga mis, nagu tulevik selgelt pärist eristab, on see, et tulem on ka samaaegselt väga kaasaegne. Et see on selline, mõjub õnnestunud sulam ajaloolistest ja kaasaegse, sest tema muusikas on nagu tugev selline modaalne struktuur aga samas kõlata teiselt poolt jälle kohati täiesti nagu spektraalmuusika. Et ühesõnaga üks nagu kasvab teisest välja. Teinekord jälle tuleb meelde varajane mitmehäälsus, ütleme sellised Purdoon muusikad, aga samas käsitletajal sedasama bordaanset materjali jällegi väga Sonoristlikult. Ühesõnaga, et see on nagu mingisugune ajalooline järjepidevus, mis, mis sealt muusikast vastu kõlab ja mis minule isiklikult väga imponeerib. Ja mul tuli nagu selline mõte kontserdi ajal häätted, värti võib-olla võiks võrrelda mingis mõttes Tolkiniga loomulikult mitte sisuliselt, aga ütleme vormiliselt, et see on nagu selline võlumaailm, kus on nagu hea olla ja mis nagu haarab väga sugestiivse sind endasse. Aga et, et võib-olla Tulevi muusika sarnaneb pigem maagilise realismiga, et seal on selline väga tugev arhailine tasand. Aga samas ütleme, see tegevus toimub nagu kaasajal. Ja võib-olla see võrdlus selles mõttes polegi nii vale, et kui mõelda näkku tulev muusika tähendab hinda, siis on ka kindlasti muusika, mis ei piirdu pelgalt asjatundjatega. Ilmselt tal oli ka väga selgelt näha, et see muusika mõjub, muusika läheb korda paljudele tavalistele kontserdikülastajatele, mis on uue muusika puhul, valati, väärib tegelikult tähelepanu selles mõttes selliseid heliloojaid, kes samal ajal rahuldavad asjatundjaid ja liigutavad tavalisi inimesi, selliseid heliloojatelt on tänapäeval väga vähe või sellised erinevad on tänapäeval erandlikud. Kui sellest muusikast nüüd rääkida, siis Tulevi muusika mõjub väga sümbolistlikult, seal on nagu mingisugused kujundid, mis käivad loost loosse ja viivad nagu mõtted sellistele sarnastele radadele. Eelkõige minu jaoks on need sellised heledad tämbrid ja kõrge register ja tihtipeale ütleme, mitmed lood lõppevad kõrgesse registrisse. Minu jaoks mõjuvad need kujundid nagu igatsusena igatsusena ülenemise vaimse selginemise järele. Ja kui jällegi tulla selle sellise ajaloolise või ürgsuse juurde tagasi, siis on see igatsus, mis sealt dollari muusikast vastu kõlab, et see ongi sama vana kui inimkond ise. Ja see on ka üks põhjus, miks see muusika mõjub nagu sellise ürgse ja teiselt poolt ajaloolasena ta on erakordselt, mõjub muusika minule isiklikult üks võib-olla sügavamaid elamusi kontserdilt oli see Adioos, mis seal kirjeldatu ühe inimese mälestuseks. Et see mõjus kuidagi väga isiklikuna, aga teisalt ka väga universaalse reekviemi invemoorium teosena. Helikaja. Eesti muusika päevade raames toimub pühapäeval, 18. aprillil kell 17 metodisti kirikus kontsert, mis kannab pealkirja tabula roosa. Sellel kontserdil dirigeerib Eesti filharmoonia kammerkoor ja Tallinna kammerorkestrit noor dirigent Risto Joost. Viimasel ajal on tema põhitähelepanu all olnud siiski tema kammerkoor Woodžosmosikaalas, mis on võitnud Eestis ka Tuljaku ning Rakveres toimunud kammerkooride festivali uuenenud koosseisus. Koor on teel ka suvisele Pablo kaasalse nimelisele festivalile Prantsusmaale pühapäevasel kontserdil Aga dirigeerib Risto Joost kava, kus kõlavad esiettekandes Toivo Tulevi Age Hirveteosed. Nii tutvustab lähemalt dirigent Risto Joost. Toivo Tulevi saame süü on teos koorile ja orkestrile ja seal on ka mõned soolod tekst üks on prantsuskeelne, teine ladinakeelne vahel vastandatud ja ladinakeelne tekst on dramaatilisem ja, ja mul on kõik on religioosse taustaga, siis ladinakeelne tekst toob välja rohkem kannatust ja prantsuse keelne. Ja seevastu on palve ja seda nii muusikalises kui tekstil ses mõttes seal on väga selgelt eristatud väga intensiivne, mingis mõttes väga dramaatiline teos, nagu juba tulevilt oleme varemgi kuulnud. Teine teos, mage hirve, ühe kivi elu on keelpillikoosseisule ja seda võib-olla ilmasteks kõige rohkem kõla, värvingute otsing, otsimine, tämbri dünaamika suhetes. Et siin võib mingeid paralleele tuua. Kui varasemalt tegin ühte teost, oli Märt-Matis Lill taevajõgi selline teoska kammerorkestriga ja kandsime, et eelmisel aastal siis mingid paralleelid seal selle faktuuri vahel on, see oli samamoodi hästi tihe ja solistlik, kõik mängijad omasid eraldi partiid nagu ka nüüd. Ja siin on veel siis lisaks klavessiin. Kujuta ette, et seda teostada üsna keeruline, hästi kõlama panna, et igal pillimäng, tohutu vastutus, kuidas kammerorkester sellega toime tuleb? Praegu minu arvates need on fantastilised, see on mu õudu, rõõm töötada selliste inimestega, kes saavad aru, mida nad teevad ja miks nad seda teevad ja neil ei ole kadunud lustide musitseerida. Ja seda enam, et musitseerida seda professionaalselt ja noh, mina olen nende pealt võrreldes selle eelmise aastaga õppinud tohutult kontakt nende inimestega ja just kontakt läbi muusika paneb nii enda peas mutti rohkem liikuma kui loomulikult arendab ka tehniliselt ja ja muusikaliselt väga kiiresti haaravad ja töö intensiivsus on väga-väga suur. Loomulikult kammerorkestris on see koosmänguelement ka täpsem paratamatult mistõttu on ka nüansse ja detaile lihtsam välja tuua. Lisaks Toivo Tulevi esiettekandele tulevale teosele soosime süüria ange hirveteosel ühe kivi elu kus muide soleerib klavessiini Petteri Bitco. Soomest kõlavad kontserdil ka nimilugu Tabula Rasa, mille autor on Arvo Pärt, Sinsoleerivad Harry Traksmann, Juta õunapuu, Eino Tambergi teekond keelpillidele ja Jaan Räätsa maagiline ruum. Klassikaraadios algab Tabula Rasa kontserdist ülekanne pühapäeval kell 17. Helikaja. Täna õhtul vikerraadios ja homme päeval klassikaraadios kõlab esmakordselt Jüri Reinvere Radio fooniline ooper, vastas Kallas, mis valmis Eesti raadio raadioteatriklassikaraadio ja üles. Raadio on raadioteater koostöös helilooja Jüri Reinvere ja lavastaja Tamur Tohver kahasse kirjutatud libreto tugineb samale algmaterjalile kui Aino Kallase romaan Reigi õpetaja ning ajalooliste arhiivimaterjalide põhjal tehtud järeldustele. Teoses on kasutatud üksikuid fragmente Aino Kallase Reigi õpetajast ning tema luuletustest aastatest 1942 kuni 45. Sinul läks teisiti. Aga mina ütlesin olija pärast No tähendab kõige esimene kujund üldse, mis selles vastaskaldas andma just eile mõtlesin selle peale umbes 10 aastat tagasi tekkinud aga niimoodi intensiivselt selle teose peale olen mõelnud üks neli-viis aastat, millest siis maastat oli kaevamist vales kohas üks aasta oli kaevamine ütleme nii, suhteliselt õiges kohas, žanri määratlus, ametlikult Radio fooniline ooper, aga see ei tähenda seda, et seda ei võiks nimetada ka kuidagi teisiti. Ma justkui otsisin kaua seda teost kirjutades üldse sellist, vabadus tähendab vabadust käsitleda heli, inimese poolt toodetud heli kui ka siis looduse heli kui ka inimesed tegevusest lähtuvaid helisid ja üldse meid ümbritsevat helimaailma käsitleda, seda niivõrd vabalt kui üldse võimalik on. Ja paradokse reaalselt. Selle lõpptulemus oli see, et ühel päeval seisin ma sellise probleemi ees, et ma ei teadnud enam, mis selle žanron ja öelda, et see on tugevdatud muusikalise küljega, kuuldemäng, kas ei oleks õige? Võib öelda, et seal raadioooper ka see oleks õige, ehkki seal jälle just konkreetselt laulmis, kui sellist on küllalt vähe. Nii-öelda ükskõik milline teine žanri, arvatavasti see kehtiks selle kohta täpselt niisama palju. Kas sa seda tõesti ei näe? Korraks? Ühel viisil ning teisel viisil. Vikerraadios esietendub vastas Kallas laupäeval, seitsmeteistkümnendal aprillil kell 19, null viis klassikaraadios pühapäeval, 18. aprillil kell 15, null viis. Prestoni Figranski head klassikaraadio kuulajad esmaspäeva õhtul, 19. aprillil kell 21 on klassikaraadio eetris otseülekanne Ljubljanast Sloveenia filharmoonia saalist. Sloveenia filharmoonia orkester mängib oma peadirigendi Georg Peli Vanyanni juhatusel ja ettekandele tulevad Ludwig van Beethoveni avamäng Prometheus ning francesti sümfooniline poeem, millest kõnelesid mäed. Ljubljanas avatakse selle kontserdiga 19. Sloveenia muusikapäevad ja ilmselt ka seetõttu kõlab kontserdi jooksul ka üks esiettekanne Kuressaare Voika akordionikontsert. 1954. aastal sündinud Urs. Raiko on õppinud margil Ligeti juures Hamburgis. Ta on komponeerinud üle 100 teose, neist mõnedki on saavutanud kõrgeid hinnanguid ka kaasaegse muusikafestivalidel broiga. Akordionikontserdis soleerib saksa pärit Oro virtuaalse Stefan Hussong. Kontserdi vaheajal aga on teil võimalus osa saada Sloveenia filharmoonia ajaloost. Nimelt on see asutus loodud 1701. aastal ning Sloveenia raadio on kokku pannud omapärase kuuldemängu. Selle filharmoonia ajaloost. Ülekanne Ljubljanast on klassikaraadio eetris esmaspäeval, 19. aprillil kell 21. Eeloleval nädalal annab Eestis kolm kontserti Suurbritannia vokaalkvartett Orlando kontsort loodud aastal 1986 saavutas Orlando kontsert imekiiresti vanamuusikaekspertide kõrge tunnustuse. Ka kriitikud kasutavad ansamblist kirjutades Superlatiive, pidades ansambli esitusi täiuslikuks, vaimustavaks vapustavalt ilusaks ja tuues eraldi esile laitmatu intonatsioon Nonii rikka tämbri peene stiilitunnetuse. Näiteks on New York Timesis kirjutatud, et konsorti lauljat tõid salapära, lastesse repertuaari, selgust, meelerahu ja kirkust 11-st kuni seitsmeteistkümnest sajandist. Ajavahemik, mille muusikastiile ansambel eriti meisterlikult valdab. Kuid viimasel ajal on tekkinud huviga nüüdismuusika ja improvisatsiooni vastu. Selles valdkonnas on tähelepanu väärne nende koostööd jazzkvartetiga Perfect hosplants läheks pikale lugeda ettemaid, kus esinetud ja plaate, mida salvestatud peamiselt kolmele firmale Seidisk Deutsche oma fonja harmoonia, mundi. Mitmel korral on oldud Edisoni ja grammofoniauhindade nominent. Kahel korral on Lando konsort pälvinud grammofoni kõrgeima tunnustuse viimati eelmisel aastal tunnustatud kavaga Rekolov fööniks. Peenikesi kutse tuleb ansambel ka Eestisse. Tegemist on stiilipuhta programmiga ühest Inglismaa viljakamast muusikaperioodist keskajast. Tolle seal olid inglise muusikud, imetletud eeskujuks nende ametivendadele Mandri-Euroopas. Eriti võlutud oldi inglise lauljatest. Pole ka ime, kuna juba 13. sajandi lõpuks olid Inglismaal välja kujunenud oma koorikoolid, mille pinnasest võrsunud tänase Inglismaa kuulsaimad koorid ja ansamblid. Kõrgelt tunnustatud oli ka keskaegsete inglise heliloojate panus uue kunsti ars ova kujunemisse. Kavas fööniksi kutse kuuleme inglise keskaegse polüfoonia näiteid mitmekatet Itaalia kloostri käsikirjadest ja tolle aja tuntumaid heliloojalt Tansteil bittering, päimor, forest, Plammer, Dorfvee lämbe, üks laul on kavas ka kuningat Henrik Briti vokaalkvarteti Orlando konsort. Kontserdid toimuvad 22. aprillil Vanemuise kontserdimajas 23. aprillil Estonia kontserdisaalis ja 24. aprillil Pärnu kontserdimajas. Kõikjal õhtul kell seitse. Eile õhtul esietendus rahvusooperis Estonia Pjotr Tšaikovski ooper Padaemand. Maailma ooperiklassikasse kuuluv teos jõudis rahvusooperilavalaudadele pärast viiekümneaastast pausi. Seega on kokkupuude selle ooperiga kõigile tegijatele esmakordne. Lavastusmeeskonna moodustavad kolm vana Estoniast Aarne Mikk, Eri Klas ja Eldar Renter. Teisipäeval toimunud pressikonverentsil kirjeldasid tegijad oma uut kogemust. Muusikaline juht Eri Klas. Padaemand isegi loopima, millest kõik täiesti unistavad rohkem kui isegi mõne teise teose ettekandel, sest geniaalne teos, mis on geeniuse poolt loodud 44 päevaga. Siin on kõike, mis Sooperitel tuuris ette võib tulla, kui vaadata kas või seda tšikostvourkestratsiooni, kus nüansse on neljast pianost nelja Forteni kõik võimalik märkeid eri nüansside koha pealt tempude koha pealt sellesse sisse elada oleks tegelikult vaja võib-olla palju-palju rohkem veel vaeva näha. Ma arvan, see kooper ei saa kunagi valmis ja haruharva üldse leitakse koosseisu, kes ta saab ette kanda. Esietendusel laulis Hermanni osa külalissolist Lätist Alexandra skantonienko, kes pressikonverentsil ütles järgmised sõnad. Esimene kord on alati eriline. Kuidas reedel sündiv laps jalgadele tõuseb, näitab aeg. Need, kes lapse ilmale aitasid. Lavastaja, dirigent ja kunstnik on kõik teinud selleks, et laps sünniks elujõuline jalaks kaua. See on mul juba neljas lavastus, milles Estonias osalen. Enne olen laulnud tundmatavijat, pakud Manuel defalia lühikeses elus, Alfredo Traviatas ja nüüd siis Hermanni. Mul on oma 28 eluaasta juures raske laulda Tšaikovski peptiid, mis on tenori jaoks madal testituur, sest minu spetsiifika on olnud laulda Verditi putšiinid, kelle partiid tõusevad rohkem kõrgustesse. Aga Hermanni otsustasin proovida ja muidugi hakkama seda laulma iga kahe päeva tagant vaid kord kuus. Ja arvan, et see roll ei tekita minu häälele mingeid probleeme. Hermanni armastatu Liisa rollis oli esietendusel teine külaline Läti päritolu, kuid praegu Saksamaal vabakutselisena töötav Inessa galantne. Hermanni partii on maailma üks raskemaid partiisid üldse, seda teab iga muusikakooli lauluõpilane. Aga minu jaoks on Liisa samuti esmakogemus ja mitte sugugi nii lihtne, üheselt mõistetav. See on tõepoolest raske ja dramaatiline ja ma tegin selle kallal kaua mõttetööd. Saša Antonienguga oleme koos laulnud juba Riias. Ma arvan, et ta on väga julge ja andekas noormees. Võta selline partii nii noores eas see suur julgustükk. See, kuidas ta rolli teeb ja kuidas täna laulis, on lausa Schumacher lik saavutus. Estoniaga seovad mind väga armsad mälestused ja siin on inimesed, kes mind mäletavad. See kõik on väga meeldib. Riina Irene mängib Bademandas võtmeisikut krahvinnat. Kui mulle see osa pakuti, siis ma ei oleks osanud küll arvata, et sellest kujuneb nii vaheldusrikas ja nii ütleme selline muutumismäng, et ma pean ütlema, et ega väga suure osa peavad siin ära tegema krineerised, kostümmeerijad ja mina pean õigeks ajaks lihtsalt lavale jõudma ja ma pean ütlema, et mida rohkem ma seda nüüd teen, seda rohkem see hakkab mulle huvi pakkuma ja kaks on väga süveneda sellesse osasse ja ma olen väga õnnelik, et ma saan. Nüüd, kus Aarne on saamas sel nädalal 70 aastaseks enamat võib Aarne endale soovida, kui lavastada bana emandate ja minu arvates, kui sinu ümber on sind austavad kolleegid ütleksin siin juhtkolmikust, on mul eriti hea meel, et selle kolmiku sees on ta Eldur Renter, tähendab see sama tiim, mida me oleme nii kaua-kaua aega tagasi koos teinud, nii et tore on, et meile sekulteerivat noored kolleegid, noored osatäitjad ja meil kõikidel on tegelikult üks suureks, kui me sellega maha saama ja ma olen õnnelik, et ma olen, sellest tuleb vale kaart. Pärast eilset esietendust võib öelda, et erinevalt ooperi peategelasest Hermanist homsele juubilarile Aarne Mikule valekaarti ei tulnud. Helikaja. Täna õhtul kell seitse annab Tartu Ülikooli aulas kontserdi metsosopran Agnetha Christensen. Tallinnas saab teda kuulata ka esmaspäeval kell kuus Rootsi-Mihkli kirikus. Täna ja homme juhendab need, ka distants on Tartus ka kursust. Vokaalkunstialused. Kõigest sellest räägib Raho Langsepp. Magneeto Kristjan, siin on Eestis käinud ju ka mitmeid kordi varem Tartu vanamuusikafestivalil ta maailmakuulus on, see on, vastan täiesti tõele, et nad on väga paljud tipp koosseisudega teinud muusikandiga Kell osast loomulikult ei vaja kommentaare. Nüüd viimastel aastatel on ta käinud väga palju koostööd teinud. Tähelepanuväärne on Ta väga mitmes mõttes sest tema ampluaa on väga lai, tema häälematerjal on sedavõrd paindlik ja heabaasiga, et see nagu on tõepoolest ilmselt õnnestunud väga erinevates stiilides. Seekord kõlavad siis laulud, mis on juurtega nagu rahvatraditsioonis soolokontsert ja seda huvitavam võib-olla võrrelda neid eri maade laule, mis siin kavas on. Soome-Eesti-Venemaa, kui nendest rääkida, siis võib-olla ei ole nii palju erinevusi vokaalstiilis, aga Rootsis on küll ka väga huvitavaid erinevaid häälekasutuspärisstiile kohal, pigem vaimulike rahvalaulude hulgast, tulevad need tõenäoliselt, see on täiesti tema soolokontsert, aga ta saadab ennast küll seitsmekeelsel kandlel mõnes loos keskaja muusikat on ta õppinud Andrea Fan rammi juures, kes tegelikult on nii-öelda varase muusika laulukooli üks pioneere 20. sajandil. Ta õpetas aastaid skoolagantorbosidencises laulis ansamblist stuudio mosaiik, mis samuti tegutses Baselis. Millele keskendub saivokaal kursus? No see on üsna universaalne ja me oleme palju temaga vestelnud, sellest ka, et miks see ikkagi niimoodi on, et need inimesed, kes on lõpetanud klassikalise laulukooli kohe, et ei saa teinekord või pahatihti enamikul juhul hakkama varasema muusikaga ja need, kes on võib-olla varasema muusika juurest alustanud, ei saa jälle hakka hilise. Aga, aga need on rõhutanud seda, et tegelikult on ju ikkagi tegemist universaalsete tõdedega mingisugust vahetsin aas tõdedes, absoluutselt ei ole ükskõik soovid laulda ooperiaariaid või, või keskaja muusikat või siis hoopis tänapäeva muusikat. Oluline on ikkagi see, missugune on see häälega tekitamis metoodika, kuidas õppida seda häält valitsema, nii et sa oled tõesti tema peremees ja siis eri stiilides saad seda kasutada nii nagu sa ise soovid, ilma tehnika nagu jalgu jääks. Ma arvan, et tunduvalt suurem huvi võiks tulla küll ka Muusikaakadeemia Muusikakoolide poolt, sellepärast et et sealt on väga vähe osalejad siiamaani küll olnud ja et oleks väga paljudest vahessionaalidel kaapis on väga, väga nagu innustaks kõiki, kes õpetavad laulmist või õpivad erikoolides eri tasemetel tulla ja, ja kuulata, laulda, proovida, vaadata, kas on midagi kõrva taha panna või, või vähemasti saada kogemusi, kuidas tehakse nende inimeste osas, kes asjaarmastaja tasemel ka koolides tegelevad, nad ikka on huvi tundnud ja kursustel varem osalenud. Ja loomulikult on nad teretulnud ka seekord, sest et mingit sellist vahet siin praegu ei ole, nagu on väga edasijõudnud ja algajad. Kursus toimub täna ja homme Tartus aadressil Veski tänav kuus. Rohkem infot selle kohta saab telefonil viis null üheksa neli kuus üks kaks. Iitsaid laule saab Taani metsosopran, Agnetha Christian seni esituses kuulda. Täna kell seitse. Ülikooli aulas esmaspäeval kell kuus Rootsi-Mihkli kirikus. Täna toimub Tartus rahvamuusikapäev, mille raames koguneb siia rahvamuusikuid Tartust Tartumaalt ja kindlasti ka palju külalisesinejaid. Rahvamuusikapäev. Tartus toimub juba viiendat korda rahvamuusikapäeva üks peakorraldajatest Toivo Sõmer, mis on sel korral teistmoodi. Tere siis kõikidele rahvamuusikahuvilistele traditsioon, see, et see üritus on olnud suhteliselt selline, mitte nii-öelda selline tubane, ta on olnud nagu lavaesinemiste jada, aga see aasta me tahaksime natuke teha ta siukseks kodusemaks, et oleks nagu folkloor näeb, et seal nagu esinemine, vaid nagu olemisviisi tutvustamine pigem. Kui palju raha muusikuid tuleb täna Tartusse pidu kestab 12 tundi. Jah, et hakkab kell ühest päeval pihta kirikukontserdid, aga, ja lõpeb siis tõesti impraditsioonilises korras kuskil kesköösel või noh, mida nad ei lõpeta pidu vägisi ära, vaid sellised kulgeb nii palju, kui ta kulgeb. Aga oodata on siis umbes võib-olla praeguste prognooside umbes 100 kolmekümmet muusikut, üksiku pillimeest ja ansambleid. Rahvamuusika seostub vana ja uuema rahvalauluga, mida kuulda saab täna? No ma ise nagu meie enda nagu eelistasid, ütleme seekord me oleme tõesti nagu enda eelistusi rohkem nagu tahtnud kuulata või nende valiku teinud, et siis üritame rohkem sellist vanemat asja ikkagi, just nagu ma eelnevalt mainisin, sellist lavatantsulava musitseerimine on igal pool palju, aga just siis kodust ja sellist folkloor samat, asja, mis on nagu hästi soe ja mõnus, vot sellist asja tahame. Need valikud on selle tõttu nagu rohkem siukse vanema asja peal. Meil oli eriline rõhk nii-öelda Lõuna-Eesti peale, et kuna me festival on nagu alganud eelkõige just sellest, et anda nagu tartu pillimeestele, siis rahvamuusikutele rohkem esinemisvõimalusi ja ka maakonnale, et siis nagu, et oleks hea, kui need tooksid oma maakonnast need pärimuse nii-öelda kaasa. Neid esinejaid on tõesti väga palju, aga mõni ansambel, kes tuleb esinema Võib-olla oleks tore kutsuda inimesi hoopis külalisi kindlasti vaatama, sest ütleme Tartusse tuntud punte nägudes setu meestelaulu pundist Liinatsuradega, setu naiste pundist, leil on ase ja paljud teised ja vaimuliku rahvamuusikaansamblit riskile ja vara ja, ja nii edasi. Nimesid on palju, kes on tegelikult Tartu inimestele küllaltki tuttavad juba, aga võib-olla külalistena on seekord tore maininud ära, et samal ajal on ka külas meile hoopiski üks Taanist eriline lauljanna, kes teeb siin ka laulukursuseid samal ajal temal on ka väga huvitav kontsert ülikooli aulas kell seitse õhtul. Tema esitab sel vaimulikke rahvalaule Rootsist, Soomest, Venemaalt, see on kindlasti üks huvitav külaline ja siis on lisaks meil ka sugulasrahvaid, kuid murte Marisid me oleme jah, üritatud teha natuke niimoodi süsteemsemalt natukene reljeefsemalt tuleks välja erinevad kihistused rahvamuusikas ehk siis see, et alustame sellest kammerlike mast asjadest kandlemuusika, siis lähme liigume sealt edasi pisut kärtsamat asjade juurde. Kandled, siis tuleb nagu rõhk regilaulul eelkõige ja ansamblid, kes siis teevad koos laulu ja kanneldega asja ja siis õhtupoole kella seitsmest hakkab asi juba rohkem Tansulisemaks minema, tuleb lõõtspillimuusika ja, ja igasugused riiulid ja kõik muud toredad pillimis rahvamuusikas. Mainisid intervjuu keskel, et rõhk on Lõuna-Eesti rahvamuusikal, mis iseloomustab lõunaeesti rahvamuusikat kõige rohkem. Nagu teada on, et üks märg Lõuna-Eestist on ju mitmehäälne laul vanemast ajast, see on teada neid üleskirjutusi, kus on tõesti täheldanud mitmehäälset laulu ja seda tõesti Põhja-Eestis ei ole. Nii et, et see on nagu kindlasti üks asi, mis nagu meie identiteeti natuke nagu peaks nagu laskma välja paista sellisel moel ja ilmselt siis üritame, need, kes vähegi nüüd ärksama on, viitsivad just võtta spetsiaalselt selles stiilis laule, siis ma arvan, nad võtavad neid laule. Aitäh Toivo Sõmer selle intervjuu eest, Tartu viies rahvamuusikapäev algab täna kell 13 vaimuliku rahvamuusika kontserdiga roomakatoliku kirikus. Veski tänav üks ja edasised kontserdid toimuvad Veski villas Veski tänav. Kuus tere tulemast siis Veski villasse ehk siis endisesse EPA klubisse. Helikaja. Üleeile esitles Eesti rahvusmeeskoor kahte uut CDd, üks neist Veljo Tormise loomingust sarjast Eesti visioonid ja teisel plaadil antke rubiini reekviem. Plaadid andis välja Soome firma Alba, kes varemgi eesti heliloomingut Eesti interpreetide ka produtseerinud. Koostöös Eesti raadio helirežissööri Maido maadikuga. Meenutagem kas või Tubina kõiki sümfooniaid Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri Arvo Volmeriga. Nüüd on jõudnud esmakordselt heliplaadile rahvusmeeskoori Eesti riikliku sümfooniaorkestri ja dirigent Andres Mustoneni koostöö. Rubiini reekviem on üks kaunimaid suurune vorme, mis loodud spetsiaalselt meeskoorile ja orkestrile. See on teos millegi rubiini, kirjutas neli aastat enne oma surma. Iseenda matusteks. Teadaolevalt pole maailmas teisi kutselisi meeskoore ning seetõttu meeskooriga suurvorme eriti sageli ei esitanud jäta, rääkimata plaadistustest, mistõttu äsja ilmunud heliplaate rammilt eriti tänuväärne. Eesti rahvusmeeskoori peadirigent Ants Soots toonitas, et suurvormid meeskoorile on tähtis nism muusikaelus, millest meie koorile ka edaspidiseks põnevaid väljakutseid. Ei oleks rammil väga tähtis töölõik, kui arvestada 30-st suuremast teosest on praeguseks plaadis viis Schuberti vaimude vete kohal Sibeliuse Sanders, Sibeliuse kullervoor, Šostakovitši 13-st sümfoonia ja nüüd rubiini reekviem, siis on see alles viis. Nii et nende jäädvustamine organisatoorselt muidugi väga keeruline, aga Me püüame seda kogu aeg päevakorral hoida ja sellega sihikindlalt tegeleda ja järge ootaksin Brahmsi kantaat Rinaldo haldjad, absoodia, Stravinski, Oidipus, Rex, Richard Straussi päeva ajal. Hindamatu väärtusega on aga Veljo Tormise meeskooriloomingu salvestamine eesti visioonide kolmesest tsüklist on nüüd kuulajani jõudnud teine. Esitlusel viibinud plaadifirma Alba esindaja Timo rootinen kinnitas, et esimese plaadi vastu on maailmas suurt huvi tuntud helilooja Veljo Tormis. Te viibite praegu ühe uue Tormise teose sünni juures, selle nimi on visioonid Eestist või kuidagi teisiti. Selle teose paneb kokku Ants Soots oma meeskorjabil. Kaks osa sellest teosest on nüüd valmis ja teist osa praegu siin esitatakse, kolmas on, praktiliselt on ka valmis, meil on vaja ainult kujundus ja formulatsioon teha valmis, see peaks ka selle aasta jooksul nagu kinnitatakse, valmis saama, nii et siin on tegemist uue kompositsiooniga. See on väga õnnelik, et niisugune kaasautor on mul olemas. Ja niisugune kollektiiv olen väga aktiivselt selle plaadi tegemise juures olnud. Mulle väga meeldib seda, kuidas seda tööd on tehtud ja tehakse mõnda asja on tulnud isegi sättida selle jaoks spetsiaalselt, näiteks siin on paar segakooriteost, mis on meeskoorile seatud seal ütleme Ernesaksa mälestuseks kirjutatud meelespea või siis just selle teise plaadi jaoks tegime spetsiaalselt seade sarjast mõtisklusi, Hando Runnel, iga mida pole ammu kuuldud segakoori ettekandes ütelda meeskooril olemas mees, koristaja, mõni nuut ka juurde pandud, nii et see on ikke uus versioon sellest meeskonnal mu südames tõepoolest ja, ja ühena esimestest, kes mulle üldse südamesse on läinud. Kui tormi sees segakooriloomingut tuntakse maailmas üsna hästi, siis meeskooriloomingu kohta seda öelda ei saa, tõdeb Ants Soots. Siiski maailm alles avastab meeskooritormist, seda tuleb mitmetes artiklites hüüatus täna välja, et nad alles märkavad, missugune heliloojal olemas, missugust koori kompositsiooni kirjutatud tornis on niivõrd rikkalik isiksus ja niivõrd laiahaardeline, et igas tema kompositsioonis on üks tahk nendest esindatud ja ma olen proovinud, et kolme plaadi peale oleks kõik tormised olemas, sel hoiatav manitsev tormis see muretsev ja protestib tormis. See on meelde tuletav ja juurdekutsuv tormis. Aga see on ka rahvalik ja rahvaga olev tormis. Uusi plaate tutvustame klassikaraadios neljanda ja 11. mai albumitundides. Äsjast, sest suurejooneliste ülestõusmispühademuusikapidustustest tuleks juba räägitud Viini Salzburgi ja lutserni omade kõrvale kindlasti meenutada ka Beethoveni nimega kandvad suure reede festivali Varssavis asutatud 1997 Krakowis nüüd kaheksandat korda, tuli festival üle Varssavisse, et olulisema sündmusena tähistada just pealinnas poole astumist Euroopa liitu. Festival algatajaks oma kodulinnas Krakowis oli ja on praegugi selle ees kunstilise juhina helilooja reaksistoph, Penderetski abikaasa piieta Penderetski. Ja nüüdseks on juba mõnda aastat ka Beethoveni nime kandev festival saanud kuulsa Varssavi uue muusika sügise kõrval olulisemaks muusikapidustusteks klassikapoolel kogu pooles. Testimine läks tänavu nimetuse all Beethoven ja Euroopa rahvaste muusika. Samal teemal peeti kaks päevaga muusikateaduslikku konverentsi ajakirjanikke akrediteeritud Varssavisse paljudelt maadelt. Enam kui 100 Poola oma ajakirjaniku sündmuste juures. Tõepoolest oli tippinterpreetide valik külluslik Kiidonkreemer koos festivaliga ühe vanuse Kremerata Baltica pianisti tarri Douglas ja Rudolf pinder, viimane koguni Beethoveni kolme klaverikontserdisolistina lõhtugaga pianist Nelson körner Kletist patrikkalluva, siis tšellistid Frans Helmerson ja Ardonoras, viimane Horsake tšellokontserdisolistina Boris Bergamentikovs järgnevasse Stakovitši teisest tšellokontserdis. Lauljatari Violetta Urmana ja Stella Dufiksis kuulus Hartmute hell, nende pianistina kohal kaamera vaata Air land või Leedu riiklik sümfooniaorkester Verdi reekviemi ettekandjana. Nendel soni psalm 105 kõrvuti Brahmsi saksa reekviemi lõputeoseks Toolsakistabat mater, dirigent Heats'e Gazpsik Varssavi suure teatri koori ja orkestri ees. Ajakirjanduski tõstis esile unikaalset talentide koosseisu, on siiani kvarteti aegade lõpule ettekandel kus peale viiuldaja teised muusikud, neilegi tuttavad viiuldaja Erika Raum, aldist Grigori siis liin selliste Ardo noores pianist Marri nõugles ning klarnet-ist Mishelli, Kiek teaduskonverentsi avapäev läks teemal Beethoven, inspiratsioon, kontekst ja resonants. Teisel vabama teemapäeval ikka Beethoven, istoli põnevaim Helmut loosi ettekanne Beethoven ja saksa natsionalism kahekümnendatel, Viljandil. Krakowisse jäid mõned kontserdid ning tine vanade muusika käsikirjade näitus jagi Ello ülikooli raamatukogus. Kaks päeva pärast seda, kui Rootsi raadio sümfooniaorkester lõpetas esmaspäeval Viini lihavõttefestivali, kus Kremerata Baltica Arvo Pärdi fraatrist esitas kõlas fraatris samas versioonis nüüd mu siig therani suures saalis Londoni orkestrid filharmoonia dirigendiks kuulus Christoph Ohnani. Ent Londonis lõunakalda kontserdikeskuses algas üleeile suureluczyanoveerio festival, mis kestab aprillikuule puni ja missugust polevat siin toimunud viimase 10 aasta jooksul. Nüüd siis juba mälestusfestivali läinud aastal lahkunud heliloojale sarjas nimetusega omaatio pühendus, kõlas avakontserdil sümfonietta. Samas kontsert Dante vioolal ja tšellole viiuleid. Algvideos Naturali orkestriseadeid taritoniga pools Alfred Brendali tekstidele veerijo viimaseks jäänud orkestriteose stantse Briti esiettekanne ja Kassari Iieszekventsi viimane osa soolotšellole London Sinfoniettaga rediti, kvartett siin viie kesksema kontserdi peategelasteks lutsianobeerivale tehtud pühendusi märkab tänavu veel mitmelt mujalt, vot festivalilgi, sealhulgas suvistel pidustustel Soomes Kuhmos. Kussekventsas soolova kotile esitab meie Eesti muusika päevade eileõhtune fagotisolist Martin Kuuskmann New Yorgist tänavu Kuhmus, siis ainsa nii-öelda eestimärgina Londonis edasi korraks ka kammersaali Olli, kus klassikaraadio Ki igal esmaspäeval BBC Lõuna-kontserdiülekande osaliseks saab. Tigmarohoolist toimub näiteks aprillikuul kokku 47 kammerkontserti erinevates sarjades. Ülehomme esineb seal soolokavaga neilegi lähedane Ameerika viiuldaja Leila José fovitš. Just nüüd korraldati seal erikontsert koos vestlusega Emmanuel perie loomingust. 21. mail algab wig Morris Aga Camilsanssaansi festival mille kunstiliseks juhiks Antsialist stiivanisserlis avakontserdirongides solistiks kõrvuti viiuldaja. Tellige veel maikuuski. Kuni 18. maini jätkub seanssi festival kuue kontserdiga, milles saadavad huvitavad vestlused. Nüüd ka sellest, kus lihavõttenädalal Eesti muusikud üles astusid. Suure neljapäevalapsele ansambli brittide tüüt, Londoni Paabikanis Frank Zappa kavaga Kristjan Järvi juhatusel. Tuleva teisipäeval absoluutansambel taas New Yorgist Euroopas stantsi festivalil Šveitsis. Meie noor sopran Aile assoni suurel reedel soprani, solistiks Bachi Matteuse passioon ja amsterdami kontsert Kebow suures saalis ettekandel. Nende viiesajakohaline saal pilgeni täis taga menukas ettekanne. Kaisa Roose debüüt Leedu riikliku sümfooniaorkestri, kes suure reede õhtul Vilniuses fore reekviemi iga ning Kirsti Kuusk Edward Elgari viiulikontserdi solistiks. Reede õhtul Paavo Järvi teise kontserdiga tšehhi filharmoonia orkestri Esprafaa tursakkis saalis teist korda kõlamassehhi esiettekandes ka Erkki-Sven Tüüri viiulikontsert Gabriela teemeteeruva. Kas solistina? Aga eile tuldigi Paavo Järvi juhatanud seni paljusid kuulsaid orkestreid Euroopas ja Ameerikas, alles nüüd debüüdiga kuningliku kontserdi bow orkestri ess Amsterdamis orkestri oma residentsis kontsert käib aus suures saalis. Eks on see ikka Euroopa Liidu laienemise märg, pigem nagu ka eelmised sõnumid, et eesti dirigent ei eile Amsterdamis maailma esiettekandele Prantsusmaal elava nimeka soomlase Aulis sallineni uue kaheksanda sümfoonia sügisfragmendid on Amsterdamis selle kordus esiettekanne. Samas Kawasel Bartowski, kolmas klaverikontsert Larry tõuglasega solistina ning karniilseni viies sümfoonia On ju. 22. aprillil toimub Paavo Järvi seekordne avakontsert Müncheni Filharmoonikute ees. Ja samal päeval debüteerib Kristjan Järvi Põhja-Saksa Raadio orkestri ess Hannoveris. Ning tuleval neljapäeval alustab Olari Elts oma debüütkontsertidega Kuulsa šoti kammerorkestriga avakava enim peres, kus kõlab kolm teost Arvo Pärdi ja üks teose Erkki-Sven Tüürilt kavale pealkirja all Baltics Sauns. Sama 22. aprill on ka maestro Neeme Järvile uueks alguseks. Ta juhatab esimese õhtu viiest öösse sümfooniaorkestri ees New Yorgi külje all Engel uudis. Järvist saab sügisest selle orkestri uus peadirigent. Kava, mis viiel korral kõlab, on uhke ka Eesti muusika seisukohad, nagu jätkuks Tallinnas päev varem lõppenud eesti muusikat laevadele hindemit ja parte, orkestrikontsertide vahel kõlav Eino Tambergi muusikat ristflöödi-le orkestrile ning Boriss pärssadeniaani flöödikontsert kõigil viiel korral nende teoste solistiks Maarika Järvi. Ja veel lühidalt siit-sealt. Eile algas Vilniuses 10-ks päevaks järjekordne uue muusika festival Jauna muusika. Ning täna algab väga mainekaks muusikasündmuseks kujunenud neljas Kelly muusikat ajal, mis kestab üheksanda maini Euroopa päevani. Just täna esietendub Kölni ooperis tšehhi päritolu helilooja, dirigendi, Salzburgi, festivalide praeguse kunstilise juhi Peter rusid ska poeet poots, Nonii elule pühendatud ooper, sellaan ning hilisõhtuses kavas kõlavad bankeerimonte Verdi jäädi lasso. Teosed kõrvuti Louisi Nono omadega. Kolmapäeval alustas kontserdiga Sao Paulos oma reisilõunat Ameerikas Meidki hiljuti rõõmustanud Helsingi linnaorkester Leipzigi kestame juhatusel. Solistidena kaasas suvel meiereis Draghi festivalilgi esinev viiuldaja Reikas Silvi ning tšellist Jan Erik Gustav son. Sao Paulo järel kontserdid Riioodisaneerus ja Buenos Aireses. Kontserdireisi organiseerib briki agentuur Fan Valsum, kelle katusel. Eks meiegi dirigendid Kristjan Järvi ja Olari Elts. Helikaja.