Tere, head klassikaraadio kuulajad. Mina olen toimetaja Karin kopra eetris on 24. aprilli heligaja saade. Juttu tuleb järgmistel teemadel. Fagotimängija Martin Kuuskmanni ka tegi intervjuu Priit Kuusk. Kuueteistkümnenda aprilli ERSO kontserdist räägib muusikateadlane Merike Vaikmaa ning tänavusest jazzkaarel, sest immo Mihkelson täna algavast Lõuna-Eesti lasteaia noorte rahvamuusika festivalist. Karupoja trall tegi ülevaate Hedvig Lätt. Kalev Kuljust intervjueeris Kersti Inno. Homme Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis aset leidvast kontserdist on armastus, see annab ülevaate Elena Lass. Ansambli Crash Aili uue albumi teemal tegi Robert Jürjendali intervjuu Pille Olde. Rammi kontserdid järgmisel nädalal rääkis Margeli roogerule Ants Soots. 29. aprilli Põhja-Baltimaade kontserdiülekandest ja 30. aprillil toimuvast Baieri ringhäälinguorkestri kontserdist räägib Mirje Mändla ning muusikauudiseid laiast maailmast vahendab ikka Priit Kuusk. Head kuulamist. Kotimängija Martin Kuuskmanniga, kes tuli esinemistel absoluutansambliga Šveitsist tegi tema sünnipäeval Tallinna lennujaamas intervjuu. Priit Kuusk. Martin oled nüüd absoluutansambliga järjest Austraalias, Londonis, New Yorgis, Šveitsis mänginud just praegu üles tantsi muusikapäevadest Šveitsist, kus publikust kõige suurem ja erilisem särts olnud ja mis teosed lähevad menuga ja kuidas sa ise seal kaasa teed ja kas eesti muusikat? Ka on olnud Londonis Varbekanis mängisime paar nädalat tagasi haapsalu, tegi kaks ja pool tundi Frank Zappa programmi. Seda kogesime kõikjal, seal läks meil kõige menukamaid siis ja aga Austraalias oli ka väga. Üldiselt igal pool on hea publik, aga need publiku tuleb lihtsalt üles. Frank Zappa muusikaga saga üsna kerge, sest seal seal, kes kohale tulevad, on enamasti ju fännid. Ja fänne oli seal palju, igas eas ja kontsert oli üsna lärmakas. Londonis heas mõttes ka Austraalias, Eesti muusikat me ei ole nii palju viimasel ajal teinud. Aga plaanis on mängida Erkki-Sven Tüüri, kas arhitoonikaga midagi tulevad jälle varsti esitusele, aga lihtsalt meil on erinevad programmid, aga praegu lihtsalt on välja valitud prograamikus ei ole eesti muusikat sees, selle kõrvas me teeme siis veel oma ansambli poolt loodud lugu siin näiteks Jim, kes on helilooja. Ja kui me reisime suure grupiga, siis temaga ja ka selles, kui kitarrist elektrikitarrist saan, siis me tegime näiteks mitut tema lugu, kaks neist olid täiesti uued, teine oli fagotikontserdi, ainult esimene osa ansamblis on tegelikult kõik solistid, kellel on siis mõnikord suurem koll. Ees on veel Kuhmu festival sull seanoveeriuga, sa oled nagu ainus Eesti märg sellelt suurfestivalil 90 kontserdiga maden Chanaberlasekvensad ja siis uut lugemist. Jon Paditutchi kirjutas mulle legendaarses bassimängija, see on keelpillikvartetile passile soolokotile teisel mängimine läheb väga hästi. See on 20 minutit järjest puhumist ilma ühegi vahepealse hingetõmbed põhineb siis ringsele hingamisele ja see lugu on omaette trikk. Seda endale väga huvitav mängida. Ma ei ole seda palja varem esitanud, sest seal lihtsalt kavadesse nii hästi sobinud. Aga sellisel juhul just õigel kohal, sest see sobib sellisesse kammerkavadesse, kus on erinevad teised instrumendid ja ja palad koos. Mis on need sinu jaoks eripärast Tõnu kõrvitsa uues fagotikontserdis, mille just Eestis esiettekandele. Tõnu on, ta on väga kena inimene, ta on hea sõber ja ma arvan, et see aitas ka kaasa. Tunneme 11 väga kaua aega. 33 saksi, ma tean teda vähemalt ühe aastasest saadik sest elasime ühel tänaval ja kindlasti aitas kaasa loo olemusele ja, aga lugu ise on äärmiselt romantiline. Vahele ta seal Ravelli või TPS-i, aga samas täielik uus muusika. Need seal on kõike koos, aga põhiline, mis on just märkimisväärne. Ta toob väga esile fagoti löörilisest. Seal on ka tehnilisi jooks, aga tehnika on enamuses kõik peidetud lüürilisi, siis seda on väga hea mängida. Seda kontserti ma kindlasti teen seda väga-väga palju ka tulevikus ja ma pean veel ütlema, et see on selline lugu sellise pikkusega, mida saab esitada ka Ühed mingi teise kontserdiga ühel samal kontserdil. Kas tüüri või Dambergiga. Kuueteistkümnendal aprillil toimus Eesti muusika päevade raames ERSO kontsert Paul Mägi juhatusel. Ettekandele tulid Toivo Tulevi, Tatjana Kozlova, Raimo Kangro, Tõnu Kõrvitsa mari vihmandi ja Märt-Matis Lille teosed. Oma muljeid kontserdist oli heligajale nõus avaldama muusikateadlane Merike Aidma. Kõigepealt väga tore, et Eesti muusika päevade ajal saadi teha ka sümfooniakontsert, seda ei juhtu mitte iga aasta. Orkestrile olid kõik asjad võõrad peale mari vihmandi Floreo. Ainult et ma ei ole kindel, kas väga palju mängijaid on praegu ERSO-s aastast 96. See teos on, ma ütleks küll, eesti uue muusikaklassika Jubada esines Rostrumil väga hästi, samal 96. aastal sai esikoha alla kolmekümneaastaste heliloojad teoste seas. See oli erakordselt hea ettekanne ja autor oli see ka väga õnnelik sekk külla ja see faktuurid, niuke peenus, kõik tulid välja rõõmus tõesti õitsemise teos, nagu Pealkiri ütleb, siis varem oli mänginud Eesti Muusikaakadeemia orkester Toivo Tulevi teost ambra, see on jälle üks praegusel festivali peakangelase Tulevi väärt teos. Ettekanne oli igatahes vahendas teose nii adekvaatselt, kuigi jah, autorites akadeemia orkester tema meelest mängis paremini. Raimo Kangro Display 10. Perteetum Mobile külas on minu meelest ka täiesti adekvaatselt diaPaul. Mägil on Kangro muusikaga ammune ja heakontaktse rütmijärgsus, talle sobib toredad solistid olid. Vaat peale rütmienergia on Kangro muusikast teine joon, niisugune julge tämbrikasutus ja palju fantaasiat ämbrite jaoks. Ühes kümnendas display-is on ta andnud kaks soolopartiid orkestri kõige kõrgemale pillile ja kõige madalamale pillile Piccolo flöödi-le ja tuubale ja Jaanikalentsius ja Andrei seller olid mõlemad väga tublid. Muidugi see, kuidas tuba püüab mäleduselt pidada sammu nii-öelda Piccolo flöödi, kas see on päris naljakas, ta oli nii Virtoosne partii mängis väga vapralt selle ära. Kolm esiettekannet täiesti suurepärane ettekanne oli Tõnu kõrvitsa teispool päikese väljusolist Martin Kuuskmann. Et mängida nii ilusti fraseerides riskantses kõrges registris fagoti il, ma kujutan ette, et see ei ole väga kerge. Oma kommentaaris Tõnu Kõrvits kirjutab, et teos põhineb eesti karjase viisidel. Tal on üks imetore võrdlus seal, karjaseviis on eesti pluus. Tõnu Kõrvitsa muusika on üldse niisugune, et see meeldib kõigile. Ta on väga avalalt emotsionaalne ja samas ta on väga hea orkestritaju. Katse oli väga kena esiettekanne. Tatjana Kozlova karje, vari ja Märt-Matis Lille kadunud metsade kaja on kummalgi autoril esimest korda on käes olnud nii suur koosseis. Nemad on väga andekad, noored inimesed väga suure fantaasiaga, sealjuures üsna erinevad Märt-Matis Lille kadunud metsade kaja. Tohutu rahu sellest teost, sest ja väga palju poeesiat. Ettekandes oli rahu, aga poeesiat nagu vä, eks ja umbes sama asi oli Tatjana Kozlova teosega koos laval on eriline kiindumus huvitavatesse ämbrites ja tal on väga palju uusi võtteid alati tema teostes pillidel, mida ta suure vaimustusega katsetab ja need on tõesti nauditavad ja mõlemal neil on külatähtis ja lillel see idamaine joon siis sealjuures. Ja mõlemas teoses jäi natuke puudu sellest selgusest, mis toimub orkestri sees. Kokkuvõttes ikkagi oli ilus kontsert ja nagu ütles Erkki-Sven Tüür pärast kontsert ja mina olen ka mõelnud, et küll on tore, et meil on nii palju noori autoreid, kellelt on võimalik tellida ja vaja tellida, nad kirjutavad ja vist ei ole kunagi olnud nii palju heliloojaid Eestis noorte põlvkondade seas, kui praegu on see seitsmekümnendatel sündinud põlvkond nende suure hulga sees on ka palju häid, kohtume mammutkontserdi vahe praegu Merike võitma, aga milline on selline vahetu esmamulje tänasest mammutkontsert? Mammutkontserdil võib nautida seda, et meil on palju häid pillimehi kõigepealt ja võrratult on tõusnud esitused lase viimase umbes viie aastaga, ma arvan. Siin oli mitu sümpaatset teost Mari-Liis valdkonenis, lamp klaverile, Sten laskma suurepäraselt mängis natuke teistmoodi Marilis, kui ta seni on mänginud, natuke komplitseeritum, samas mitmekesine, läbi mõeldud ilusad värvid. Või siis Malle Maltis, saiang kahele viiulile loivaske, Kristjan Hallik, väga ilus poeetiline teos. Galina Grigorjeva Hockeetus, erakordselt ilus teos löökpillidele ja küllaltki raske, mulle tundub. Aga noh, kui on niisugune löökpillientusiast nagu Vambola Krigul, kes on ju ka väga noor. Ta mängis kõik ära ja mõnugajas selgelt ja ilmekalt paar niisugust huumoriteost, mulle meeldis. Kruusimäe, kevadine vasikas, niisugusel laia lõuaga naer võiks öelda osalt introvisatoorne natukene niisugune peenem nali, aga siiski iga igaühele arusaadav. Tõnis Kaumanis, Sherlock Sherlock Holmsi alateemad. Õuna pole vist söödud, kuna muusikateose ette kanda ämbrid alistatud muusikateoste ettekannete ajal kõiki tehtud, kas just selles saalis või Eestis, ma ei tea, pead anda. Aga selliste häppeningi taoliste teoste puhul on kõike tehtud. Käimas on jätskaar. Neljapäeval esines jazzkaarel Soome paralleelselt toimuva jäätis festivali Heypril sääs peaesineja ja seoses sellega tuli meelde see üsnagi nädala keskel Helsingi sadamates sele Hezbo džässfestivali teine peaesineja Douglas, kes samuti aastaid tagasi on jätskaarel ka esinenud, rääkis sellest, milline on tänapäeval džäss. Ta ütles niimoodi, et kui temalt küsitaks, kuhu džäss läheb või kuhu tema ise siirdub, siis tema ütleks džässi lähe kuhugi ja tema ise siirduga, mitte kuhugi. Et tegemist on muusikaga, mis praegu on kaotanud oma selle terminoloogilise tähendusi ning hõlmab väga mitut stiili, mis toimivad koos ja korraga. Seda on väga raske kirjeldada, ütles teiegi tagalas ja samamoodi on vist väga raske kirjeldada ka seda festivali jätskaar aga juba möödunu põhjal mulje Tsetitades võiks öelda, et üksiooni tänavusel festivalil, mis erineb mõnevõrra eelmistest õnnekorkestraalses ehk siis püüd suuremate koosseisude poole sellise võimsama kooskõla poole. Näiteks kolmapäeval oli Markko Stokausini trio koos erzoga jätkare laval päev enne seda teisipäeval bändi koos Estonian Dream Big bändiga ning ees on veel laupäevane kontsert džungliorkestrilt. Ja ka see peaesineja, kes linnahalli laval oli. Neljapäeval oli 14 liikmeline praktiliselt bigbänd või Seenov orkester seal nagu ühest küljest halb, teisest küljest hea-halb on see niisugune pompöössus ja suuruse ihalus tähendab suuremaid kulusid ja võib-olla ka suuremat pileti hinda tulevikus. Hea on aga see, et seda on päris hea kuulata, kuidas suuremat koosseis koos musitseerivad, muusika on kuidagi hõrgum ja peenekoelisem umbes nõnda nagu see noh, mõnes mõttes oli see Marcus tacausena ERSO kontserdil, kus ta oli mul küllaltki huvitav kogemus kontserdi lõpust. Mis omal moel resümeeris seda džässi sümfoonia kokkusaamist. See oli see hetk, kus harilt Andersen mängis oma pala põhiliselt mängisite üksinda, kasutades kontrabassil elektroonikat ja eriti huvitav oli see, millele ka kollektiiv, kus need pöörasime tähelepanu ning ma sain aru, et ma olin täpselt sedasama asja vaadanud. Vaadanud seda, kuidas ERSO muusikud, kes selle pala esitusel ei osalenud, vaatasid, jälgisid seda Harrilt Anderseni musitseerimist. See pilt oli väga huvitav, selles oli kogu ühiskonna nii-öelda ballett või spekter sees, mõned olid ükskõiksed, teised huviga, mõned külmalt uudishimulikult, teised kirglikult teisigi uudishimulikud. Mõne näol oli naeratus, mõnel mitte. Ja see vaatepilt oli, ma ütleksin, lausa sümboolne sümfoonia kohtus Tšassiga erinevad maailmad, erinevad stiilid ja taolist põrkumist, eriti just nende suuremate koosseisude puhul on muusikas ju alatasa nii olnud. Tuleb ja ma arvan, et seda tuleb eriti sellel laupäevasel kontserdil, kus New York Orchestra mängib taanlase hullu kitarristi Pier tõrjeansambel, mis kogu maailmast sünteesib muusikastiile. Aga kui rääkida seni personaalsest suurimast jätkare elamusest siiamaani, ma arvan, et võib-olla see jääbki selle festivali suurimaks, see oli see, kui festivali avapäeva päris hilisöösel Rotermanni soolalaos mängis Norra, mitte Neliqvaid trio, sest yks liigaljanud kolu Supressaelanud vot see oli muusika, mis tegelikult on niisugune tänapäevane improvisatsiooniline jutumärkides džässmuusikale, sest ma olen täiesti veendunud, et ka ansambli liikmed ise ei taha nimetada seda, mida nad tegid, mida nad kuuldavale tõid, džässmuusikaks. Tegemist oli võrratu ja hõrgu impositsiooniga, kus ei kasutatud džässmuusika traditsioonilisi nurgakive, mis baseeruvad siingi piiboppil ja muudel niisugustel traditsioonidel. See traditsioon ja need kolm muusikut kasutasid, oli teistsugune, seal oli elemente muusikast seal oli nende klassikakogemust, seal oli läbitud või üksikuid elemente ka Tšassist, rokkmuusikast kõigest, aga see oli nii kokku sünteesitud, et see ei olnud niisugune postmodernistlik kirju kaltsu, vaid, vaid see oli tõeline tervik ja see imprositsioonilises, mis selles muusikas avaldus. Vaata selle poolest, et need kolm muusikut, kes kõik kasutasid ka elektroonilisi abivahendeid nad suutsid niimodi improviseerida, et nad kõik olid tervikus, indiviidid. Neil kõigil oli oma hääl ja sellest tervikust moodustus veel tugevam ühishääl. Vaat see ongi tegelikult võib-olla džässmuusika tulevik, see, millesse teie taglase keset ärgem nimetagem asju nende nimedega, mida nad enam ei ole. Vaadakem asja avatud meelega ja võtkem vastu seda muusikat, mis meile sealt kostab. Taolines jupper, sõelanti näide võiks ehk olla see kamist, jazzkaare tulevik on niisugune mitmest muusikast koosnev ühine kirju keel. Aga küllap on veel häid hetke tulekul, laupäeval ja pühapäeval jätskaar ju jätkub ja mida John Scofield kuuldavale toob, seda me veel ei tea. Helga ja täna toimub Otepää kultuurikeskuses Lõuna-Eesti laste ja noorte rahvamuusikafestival karupoja trall, mis tänavu toimub juba teist korda. Telefonil on festivali peakorraldaja Lille Tali, kuidas tekkis festivali idee? Otepääl on meil endal laste rahvamuusikaorkester nimega karupojad ja siis neid osavõtjaid või lapsi, kes tahtsid mängida, oli palju, mõtlesin, noh, teeme siis algusel omavahel ühe Trallitamise, aga läks igavaks, siis laiendasime edasi, et maakonnas Valga maakonnas, aga selgus, et ei peale Otepää laste rahvamuusikaorkestrite ei olegi rohkem pilli mehisi. Ja eelmisel aastal oli siis 110 osavõtjat üllatavalt palju sellel aastal teist korda toimub ja on registreerinud 150 osalejat, need on lasteaiad, noorte rahvamuusikakollektiivid, alates siis seitsmeaastaselt ja keskkooli lõpuni, kes kõik armastavad folkloor, sed kui ka rahvalikku ja rahvamuusikat ja edendavad seda. Sellel aastal on kuus maakonda järjest helistavad ja tahavad, et kas ikka tohib tulla. Algab Jõgevamaa, Tartumaa tuleb sealt Viljandi, Valga, Võru, Põlva maakond ja kokku on 19, orkestrid, 18 tuleb nagu kohale. Kuna täiskasvanutel on üle aasta toimub vabariiklik rahvamuusikapäev aga nende repertuaar on just lastele ja noortele raskevõitu, siis miks ei võiks teha näiteks üks aasta täiskasvanut, teine aasta laste ja noorte rahvamuusikapäev üleriigiline ja ka vastav siis nende laste noortele raskusastmega repertuaar. Täna kell 11 avatakse Otepää kultuurikeskuses Lõuna-Eesti laste ja noorte rahvamuusikafestival karupoja trall. Peale avamist on meie otepää kollektiividel kolm kollektiivi andmeid, karupojad, karu, Otid ja väikeselt artistid, nende kontsert ja siis metrallitame lõunatama ja kella neljal palume kõiki kuulama meid ja me mängime muidugi rahvamuusikat. Täna esineb Tallinna Mustpeade Majas Tallinna kammerorkester Juha kangase juhatusel soome dirigendi käe all oleme orkestrilt ikka kuulnud kaunilt viimistletud kavu. Seekordse kontserdi teeb haruldaseks solist Kalev kuljus, kelle virtuoosse oboe mängumaailmas üha enam võetakse ja seetõttu koduseid esinemisi järjest vähemaks jäänud. Endine ERSO esioboe käesolevast hooajast Hamburgi ringhäälinguorkestri soolo-oboe mängija Kalev kuljus on pillimängubaashariduse saanud Tallinnas. Seejärel täiendanud end Leonia Karlsruhe koolides. Lisaks parimate oma ala professorite meistriklassides. Kalev kuljuse rahvusvaheline karjäär sai hoogu võidust rahvusvahelisel interpreetide konkursil Praha kevad 2001 millele eelnesid konkursivõidud nii Eestis, Soomes kui Saksamaal. Koos Tallinna kammerorkestriga esitab Kalev kuljus Soome helilooja Per Henrik noort greni meditata aktiivse põhjamaiselt karge oboekontserdi Kalev koljust. Kuidas meeldib teile endale seda nukrani kontserti mängida võrreldes just muu kaasaegse muusikaga? Mulle tundub, et, et see on senini kõige ilusam ja kõige paremini kirjutatud tänapäevane oboekontsert, mida ma olen seni mänginud. Nii et mul on see tõesti ees, on südamelähedane see muusika. Ja võib-olla tuleb see sellest, et me oleme mõlemad põhjamaa inimesed ja tema muusika keel on mulle tõesti väga südamelähedane. Tallinna kammerorkestriga ei olnud see esimene kord esitada seda kontserti varem mängisite samuti Juha kangasega, aga tema soomeorkestriga. Just see oli siis tema inglisekeelne nimetus on Ostra Botnia rokist rääkis soome keeles keskib ohjan, ma Kammerorkester ja seda mängisime muusikafestivalil kaustisel, mis toimus jaanuari lõpus ja esitasime seda toredas saalis, mis on suhteliselt uus ja näeb välja umbes, kui inimesed teavad nagu tembeli audio kirkumise Helsingis akustikaga mitte liigse kajaga ja see teos sobis väga hästi sinna. Et see on suhteliselt uus teos. See on suhteliselt uus teos ja seda on kirjutatud, et aastal 2001 Rootsi oboe mängijale selleni Aaronile, kes siis 2001. aastal sellega esmaette kandis. Seekord orkestrid erinevad, kas seda on tunda ka kontserdil mängides? On ikka natukene tunda, sest et Juha Kaagase oma orkester, ta tunneb seda orkestrit ja orkester tunneb teda võib-olla isegi veel paremini, kui Tallinna kammerorkester siis tunneb Juha kangast. Ja loomulikult on tema enda orkestrile sisse Ostrobotnian. Ta on mänginud ka varem päris palju noortrin teoseid, esmaesitusi ja lindistanud seda muusikat ja see helikeel nendele on võib-olla natukene tuttavam, aga ma pean ütlema, et härra kangas on teinud fantastilist tööd kammerorkestriga. Ja ütleme siis selliste tasemele, vahet ei ole lihtsalt võib-olla, ja natukene inimesed saavad teistmoodi aru sellest muusikast. Aga ma olen kindel, et see lõpptulemus tuleb sama huvitav või oli see soomes? Tallinna kammerorkester alustab kontserti aga Läti helilooja Petteri svasksi teosega kantaabile, mille loomise kohta helilooja on väitnud, et tema eesmärk oli rääkida kaheksa minuti jooksul, kui ilus mooniline on maailm. Kontserdi teine pool on Bachist raamitud kollaaž teemal PA CH aastast 1964 avas Arvo Pärdi loomingus kollaažitehnikas teoste rea, mis kõik sisaldavad eelmiste ajastute kunstmuusikat ja mille kohta helilooja on öelnud, et need on seks istutada lill talle võõrasse keskkonda. Dmitri Šostakovitši silt on kavas tema üks sagedamini esitatavaid teoseid kammersümfoonia kuigi sellise pealkirjaga teost pole ta kunagi loonud. Tegemist Moskva Kammerorkestri asutaja ja kunstilise juhi Rudolf Parzai helilooja loal tehtud orkestriseadega Šostakovitši keelpillikvartetis number kaheksa, milles ost akovitšeri võttas mälestuseks ise endale kasutades põhiteemana kombinatsiooni oma nimetähtedest T S CH. Samuti leidub seal hulgaliselt viiteid helilooja varasemaga Talle teostele. Šostakovitši muusika pinge laheneb Bachi kauni Saarias orkestri süüdist kolm. Tallinna kammerorkestri kontserdist täna õhtul kell seitse teeb klassikaraadioülekandevaheaja intervjuus kuuleme pikemalt ka Kalev kuljuse tegemistest. Taisto noor on laulja, keda tunneme rohkem suurtelt lavadelt. Ja ega ta viimase paari aasta jooksul kammermuusikat väga laulnud ka pole. Homme esineb ta koos kahe muusikuga kitarrist Heiki Mätliku ning Fletistoxanasinkovaga Tartu Ülikooli ajaloomuuseumis. Esitatakse mitmete Itaalia ja Hispaania autorite armastuslaule ja instrumentaalmuusikat seitsmeteistkümnendast kuni 19. sajandini. Kontsert kannabki pealkirja on armastus, see muusikutega koos esineb samuti ka baleriin annaga Wranski. Kõneleb Taisto noor. Koosseisu ei kuku, lihtsalt tekkis mõte laulda 16.-st kuni 18. isegi 19. sajandi alguse muusikat ja ei ole saladus, et tol ajal oli saatepilliks kitarr. Heigimetlik on suurepärane kitarrimängija ja, ja siis, kui ma selle ettepanekuga juurde läksin, siis koostööaldis ja tegi ettepaneku, et võiks olla veel flööt juures, sest tal on ka hea orkestreerida vaist ja ta kirjutas ka flöödipartii. Kogu see pealelõuna koosneb instrumentaalmuusikast lauludest ja koosneb Cavel tantsust, nii et tants on pikitud siis nii laulu juurde kui instrumentaallugude juurde. Seal on siis heidujatestas Carlat. D-Berliini kõige hilisema helilooja Kaczyini on Duranud kaldera kolla paisi ellu, nii et need, kes selle muusikaga nagu on tutvust teinud, need autorid peaks päris palju rääkima neile. Kõik need laulud räägivad armastusest, kas otsesemalt või kaudsemalt ka instrumentaal palades on paras toosselist kevadist armumise olekut. See on tegelikult see periood, kus kuulusid veel Gando koolkond number üks lakkas eksisteerimast tuli asemele number kaks, see on tegelikult selline piirimaa, nii et tegelikult kõik need laulud ja muidugi rääkimata Berliinist, kes on siis kõige tunnustatum nendest rahval on kindlasti kõige rohkem tuntud-teatud nimi, nad tegelikult kõik on siiski peal kando stiili esindajad, selliseid suuri suuri Stivistilisi ümber muudatusi ei ole. See kava on stiivselt kaunis üks tervik tantsudele kasvatada, et see on üsna ebatavaline. See muusika on väga tantsuline, et on väga kerge, ma arvan, see kasvas välja lihtsalt muusika kuulamisest, näiteks on laul seal dance dance, fan, sulla, mis on otseses tõlkes. Tantsi, tantsi, tütarlaps, seal siis tõesti nii, et otsene käsked tantsigu sa kuuled mu laulu ja, ja vaatad, sa tantsid läbi oma terve elu. Tantsijanna annaga Bronskaja, ta on Vanemuise balletis stuudio õpilane. Anna ka. Meid seob juba ammuaegne kuusk aastat kolm tagasi ta oli üks Amori osatäitjatest, Henry püsseli Taedasi aeneses, mis oli siis Eesti Muusikaakadeemia Tartu filiaali lõpuetendus, aga seekord jah, see kontsert, siis on uus koostöö, vorm, külalised märksa laiema piirilisem kitarr, flööt, laul ja, ja mõtleme ka siin pisut tuleviku peale, et miks mitte seda viia Eesti mõisates, sest et ta on ääretult kammerlik. Mida võib-olla kammeresinemistest on kasulikum võtta kaasa? Suurele lavale detaili peensust sellepärast et kammermuusikaõpetajad väga süvenema teksti, ta nõuab esitajalt väga suurt, väga kiiret ümberkehastust. Iga romanss on mingisugune uus muusikamaailm, ta nõuab statistilisi iseärasuste tundmist. Ta teeb interpreedi palju, palju rikkamaks. Selge, et ta võtab interpreedid väga palju aega. Aga see on selline õnnis aia äravad, sellepärast et läbi selle saab märksa rikkamaks ja tegelikult juba ainuüksi see, et sa seisad publiku ees sinu vahele orkestriauku, sinul suunatuid, prožektorid, sulile grimmi, kostüümi, Zulia distantsi, mis hajustab, see on väga vajalik ja väga rikastav kogemus. Kammermuusika tegemine. Taisto noor Heiki Mätlik ning Oksana sinkova alustavad kontserdiga on armastus see homme kell neli Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis Toomemäel. Esmaspäeval Von Krahli teatri baaris ansambli Fräätšell plaadiesitluskontsert algusega kell kuus Arvo Urb mängib trumme, Robert Jürjendal kitarri ja nende taustaks, nagu ikka ja alati maalib seda hetke kunstnik Tõnu Talve. Plaadi nimi on saad, mille kohta Jaan J ICOM plaadil kirjutanud kaheksa erinevat tähendust sellele sõnale, see on haarabi tähestiku 14-st täht. Samas on ta selles samas keeles tähendusega. Hea õnn, õnnelik juhus ja õndsus, eesti talupoeg, teab Heino saadu. Ordukeeles on aga selle tähega sõnad isand puhas süütus. Hommik, õigusrahu, kannatus loomulikus. Ja loomulikult on tuttav eestikeelne sõna, saad näiteks, unista küll siis ka saad. Kui Tõnu Talve pilte vaadata, on sellest nagu üks teine reaalsus, aga need tööd on sündinud sellest muusikast inspireerituna küsisin Robert Jürjendal eilt, kas räägib ansambel enne loo sündi mingitel une näolistel teemadel või millest see lugu kõigepealt tekkima hakkab? Ka hea oleks siis selgitada, et kuigi on plaadil tegevat kolm inimest kaks muusikut, üks kunstnik, et me ei liigu siiski ühesuunaliselt kogu see ettevõtmine ei ole mitte teps programmiline, et meie muusika ja ja see, mis piltidel on, need, need on siiski elavad oma elu, aga kokku nad saavad meie kontserditel siis, kui Tõnu maalib ja kui me mängime ja siis antud juhul annad, siis siin plaadiümbrisel koos plaadiga plaadi nimi on, saad nagu siin kirjas on, on selle üle vaata sõnast saad, mida see tähendab, on koostanud Jaan Leppik ja meie heakskiidul võiks nii-öelda Jaan pakkus selle nime kunagi välja ja meil hakkas see meeldima ja tol hetkel, kui ta selle välja pakkus, ei rääkinud ta nendest tähendustest. Need on nüüd hiljem siia juurde tulnud. Aga mida meile see võib-olla kõige esimesena muidugi eestlastele üldse assotsieerub sõnastatud? Võib-olla heinasaadu peaks, on ju selline vägev asi, mingisuguse töö tulemus. Kas tähendab see seda, et see saade on nüüd valmis ja tahate midagi täiesti uut ette võtta? Selle plaadi kõlavärvides kuulsin küll juba täiesti uusi toone. No kindlasti tuleb nüüd pikem paus, mis puudutab seda ansamblit üldse plaadi tegemist ja meil on ees hoopis teised eesmärgid, siin juba rändavad, aga see on oluline olla lihtsalt üllatuslik ja võimalikult värske oma ideede realiseerimisel. Kui olete laval, kas on teada, milline see lugu tuleb? Tegemist on tegelikult totaalse proportsiooniga, Arvo Urb isegi on maininud niimoodi omavahelises vestluses, et tegemist on tegelikult sellise biit improvisatsiooni, teatakse, eks ole, kõige rohkem džässimprovisatsiooni siis muusikaakadeemias on ka siis sellise võib olla klassikalise muusika printsiipidel põhinevat inkvisitsiooni klassid, aga see, et informatsioon on rokkmuusikas sees, et see on selline. Ta on noh, meie nagu sellest ainult lähtumegi ainult improviseerima plaat, loomulikult on midagi muud, siin on ikkagi hetk seisma pandud välja mõeldud ja siis edasi töötatud, aga laval kontsert olukorras on seda võimatu teha, see, kuidas alustad, seda on vaja, siis noh, sa pead olema võimeline seda edasi arendama ja seda lõpetama. Ratasel on see õrn, mis võib kergesti puruneda. Jah, selles on nüüd kaks mõtet sellel nimel, üks on selline materiaalne õrn, võib katki minna, mida ta ka algselt oli nimelt minu koostöö. Tõnu talvega algas sellest, et Tõnu maalis karastatud klaastahvlitele ja need olid tõesti noh, kergelt purunevad tööd nüüd mittemateriaalne osa võib-olla on see just osutus sellele, et asjad siin maailmas ei ole nii väga kindlad ja asised väga tähtis on silmapilku tabada, hetke tunnet hoida. Ansambli Frathel plaadiesitluskontsert on siis esmaspäeval Von Krahli teatri baaris kell kuus. Kella kuueks võivad kõik huvilised kohale saabuda, kes hilineb, pole ka lugu ja kostitame malt poolt siis väikese kontserdiga ja võin juba öelda, et on ka külalisesinejad. Kes jäävad praegu saladuseks? Eesti rahvusmeeskoor kutsub kontserdile. Järgmisel nädalal on Eesti rahvusmeeskooril kavas kevadine värske muusikaline reis Itaaliasse itaalia muusika kava. Kannate kaks kontserti. Rääkige palun, Ants Soots, täpsemalt, mis seal kavas leidub. Seal on nii vaimulike kui ilmalik. Kui aga ooperimuusikat ja ma alustaksin sellest, et see laiet itaalia muusikaga meil teine ka viis aastat tagasi tegime esimesega. Sest Itaalia muusika on lihtsalt väga rikas juba ajalooliselt ja nende pärand on ikkagi väga rikas. Kontserdi esimene osa on sügavalt vaimulik. Kui siin nimetatud autorid, pale, seinaneerijodorante floti, Gabrieli meile kõik tuntud klassikut, Itaalial sügavalt usklik maa ja rahvas. See pärand on väga rikas ja meel, et sain sellise valiku mida võiks kokku siduda nimega olemine, mõtisklus koos Jeesus Kristusega. Ja ma tahaksin peatuda veel Giovanni bonaato teosel sündinud 1961 esiettekanne Eestis Crux Fideeris, mis koos Loti krutsifiksi moodustabki sisulise kulminatsiooni selles osas. Kes on see teos Cruxphideedis ustav rist? See on mõtisklus. Ta ristis ristipuust selle tähendusest, mis sellega meile kangastub, mis see tähendab? See on väga tõsine pika tekstiga teos kirjeldab neljale meeskoorile ja Gregoriaani rühmale. Koolid paigutuvad siis mööda saali laiali. See on kontserdi esimene osa. Teine osa vastandina on hästi ilmalik ja maine Nalja muusika puhul, loomulikult peavad olema solistid, tenorid, meie tenorid, Andrus Kirss ja Mart Kroon laulavad romantilisi soololaule. Loomulikult ei saa itaalia kava läbi tulla tuttooperikooridega Verdi, Hernani, Verdi truba, tuul kaks koori kolmandast vaatusest. Siis leidsime ühe hästi vahva kepsaka Madrigari. Kuidas tõlkida niimoodi, et kõik, kes soovivad toppima, tulgu meie meeste juurde seda õppima? Me oleme sellel alal tõelised meistrid ja see on kirjutatud lausa 1000 viiesajandatel aastatel ja avastasime veel ühe meie ehk vähe seatud koorihelilooja Vitoorovenetsiaani, kes on kirjutanud hästi nostalgilise stonis kolm Veneetsiat. Et need kontserdiosad on vaimult ja sisult hästi vastandlikult teadlikud kohe niisiis teise ossa sisse minekul, me pakume vahepalaks kuulajatele tõelist Itaalia veini. Tõeline Itaalia muusika, tõeline Itaalia meelsus kahel päeval. 27. aprillil me laulame seda kava Pärnu kontserdimajas kell 19 ja 29. aprillil Tallinnas Mustpeade maja valges saalis kell seitse õhtul ja oodatud on kõik muusika austajad. Neljapäeval, 29. aprillil kell 19 on klassikaraadio eetris Põhja- ja Baltimaade raadiote kontserdihooaja raames otseülekanne Lätist. Riias esineb Läti rahvuslik sümfooniaorkester, mille peadirigent on meie eesti dirigent Olari Elts. Seekord on dirigendipuldis küll Andres Nelson, 25 aastane Läti päritolu dirigent, kes juhib käesolevast hooajast Läti rahvusooperit. Tegemist on dirigendi ka, kes on õppinud nii maris Jansons Neeme Järvi, Jorma panula, Aleksander Titovi käe all. Lisaks tööle Läti orkestrite juures debüteeris Nelson hiljuti Rootsis kuumasümfooniaorkestri juures kavaga Veeberi, Beethoveni ja Brahmsi loomingust. Teda ootab ees debüüt Tampere filharmoonia orkestri juures, kus ta dirigeerib Luikede järve. 29. aprilli kontserdi kavas Arravellita ahvlise Klooe teos, mille interpreteerimise ka on Nelsanud juba sel hooajal õnnestunult üles astunud koos sümfoonia Baltikaga Riias. Kuna Nelson selle pole võõras ka Läti kaasaegne muusika on kavas 1959. aastal sündinud läti helilooja Ilona räige sümfoonia esiettekanne. Kava esimeses pooles kõlab Wolfgang Amadeus Mozarti looming. Sümfooniakontsert Dantes soleerivad viiuli Sandy Steinberg, kes on eelkõige tuntud kui Kremerata Baltica kontsertmeister ning Läti rahvastikuorkestri üks kontsertmeistritest. Vioolal soleerib Ilze Klava, kes on 1996.-st aastast alates Bernini sümfooniaorkestri kontsertmeister. Ta õpetab ka riigi muusikaakadeemias ning tema plaadistuste seast leiame Vassi loomingu interpreteerimist. Kontserti Aga alustab Mozarti avamänguooper, Võluflööt. Võluv kontsert läti muusikutelt on klassikaraadio eetris neljapäeval, 29. aprillil kell 19. Ülekannet vahendavad Mirje Mändla ja Elena Lass. Eesti Kontsert kutsub 30. aprillil Estonia kontserdi lisa oli pidulik kontsert taadilinevale euroopale sümfooniaorkester des Baieris runud funks dirigent Toomas Taukar, kavas tornis, traus ja Prantsusmaailma tunnustatumaid eliitorkestreid, kelle külaliskontserdid on suursündmusteks Euroopas, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas ning Aasias. Nüüd esmakordselt Eestis. Meeldivaid muusikaelamusi. Käesoleval kevadhooajal on eesti publikul olnud võimalus osa saada nii Helsingi linnaorkestri kui BBC Šoti Sümfooniaorkestri interpreteerimiskunstist. Aprillikuu lõpul jõuab Eestisse aga Baieri raadio sümfooniaorkester, mida dirigeerib seekord Toomas Tauts kaard Madis Kolk Eesti kontserdist annab nüüd ülevaate, millisel tasemel orkestriga tegemist on. See on vähemalt oma ajaloo ja legendi staatuse poolest on kindlasti üks üldse silmapaistvamaid kollektiivi orkestrit, kes Eestis iganes käinud. Baieri raadio sümfooniaorkester, nad peavad ennast nähtuseks muusikamaailmas, seda kahtlemata ka on. Nii et korrektne on öelda sümfooniaorkestrites Baieri siin run funks Münchenist. Nad asutati pärast sõda Eugen Johumi poolt. Praegu on nüüd mõnda aega olnud nende uus peadirigent maris Jansons, mis on, eksole praegu üks kõige otsituma dirigente maailmas teda ju küll, ta pidi ju saama kontseptki pao peadirigendiks ja New Yorgi Filharmoonikute peadirigent. Neid dirigeerib üks teine dirigent, kellega, kes on nende kõige lähemas koostöönimekirjas. Toomas Tauts kaar, et kelle põhipositsiooniks on Taani rahvusorkestri peadirigent? Ja kavas ma näen, et on olemas ka eesti helilooja teos Veljo Tormise Avamäng number kaks, kas see on nüüd jälle siis meie poolt selline väike nõutav tingimus? Eks ta on omamoodi loomulik koostöös kava arendamises tekkinud tulemus, sest et sellistel suurtel muusikalistel külaskäikudel visiitidel tihtipeale ju mängitakse midagi oma motika kummardusena kohale, muusikaelule, kuhu minnakse ja samal ajal on see Tormise teos. Kas võib olla mööda maailma kõige rohkem ringi rännanud eesti orkestrimuusikalugu, mis oli, eks ole ju ka kõige esimene vist Eesti kas üldse heliteos või sümfooniline teos, mis näiteks jõudis omal ajal Varssavi sügisele 60.-te algul. Teised teosed on valminud 19. sajandi lõpule kuuluvad sümfoonilise muusika põhirepertuaari. Pidasime ka nõu siin Eestis alates Eeri klassist ja teiste orkestrimuusikaekspertide korüfeede ka, et mida me võiksime soovida võimelised, suundame siitpoolt, pakuks ette, paneks suurepärasele kollektiivile ning oli üsna ühine arvamus, et nad võiks mängida seda, millest nad on kõige tugevamad ja saksa klassikaline repertuaar, seda kahtlemata on. Arvas Madis Kolk Eesti kontserdist Baieri raadio sümfooniaorkestri kontsert on pühendatud taas ühineval Euroopale. Selle sündmuse tähistusena on kontserdi alguses Eesti presidendi pöördumine kontserdipubliku ja ka Eesti tele ja raadio publiku poole, sest televisioonist ei ole kontserdi terves ulatuses otseülekannet. Aga raadios on küll ja kõik see kokku? Jah, tõepoolest, tähista seda hetke, et järgmisest päevast on Eesti täiel määral Euroopa Liidu liige. Eile just tuli Euroopa Komisjoni presidendilt Romano pruudilt spetsiaalne tervitus pöördumine kontserdiosalistele ja Romano Prodi on ka kontserdi patroon ning ka ilma selle sündmuse ja ühiskondliku tagapõhjata. Ilmselt ei oleks ka niisuguse kaalu ja mahuga projekt võimalikuks saanud. Näiteks Saksa välisministeerium on selle kontserdi väga suur toetaja. Ja tegelikult lisaks õhtusele kontserdile, kontserdil no nii vähe vaid üks siin Tallinnas Estonia kontserdisaalis on publikul, kes ei mahu õhtal saali, võimalus kuulata sedasama kavaga päeval. Õhtune mahtumine on nüüd juba väga problemaatiline ja ilmselt võimalik, ainult kui peaks juhtuma tagasi toodud või tagasi antud pileteid. Aga hommikul kell 11 algav ja kaks-kolm tundi kestev avalik proov sinna praegu veel pääseb ning seal võetakse läbi kogu kava. Baieri sümfooniaorkester esineb reedel, 30. aprillil kell 19 Estonia kontserdisaalis ja sellest kontserdist teeb ülekande klassikaraadio. Uue muusikapäeva Saksamaa väikelinnas Wittenis on juba aegsete traditsioonidega üritusi vaid kolmel päeval, reedest pühapäevani aga reaalmaailma esiettekannetega nimekatelt heliloojatelt, kes peavad Witteni festivali oluliseks Lääne-Saksa Raadio Kölnis toetamas tänavugi kuus kontserti, neli perfomance, kolm heliinstallatsiooni. Then Housisse on siis rahvamajas, kontserdid Witteni teatris ning Rudolf Steineri nime kandvas koolis. Eilsel avakontserdil lase tegemas Lääne-Saksa Raadio koor körnist kõlli löökpillikvartett Rupert Huberi juhatusel. Lustamas kuulus tossi Johozzakkava oma uue teosega main Hertzenscrunud une end lifti if marimbal ja häältele. Seejärel uued teosed samaviisi Natalja kavioolalt ja Klaus langilt. Viimaselt Vergetroime tšellole origa hilisõhtusel kontserdil kõlamastel Anssolliger või Georg Friedrich Haas ja tänaõhtusel kontserdil kohal harditi kvartett Londonist koos ansambli ressursiga dirigendiks Lucas viis Lifousselsi kaks uut teosklaus Huberilt öösel Steineri koolis, kolmas performans. Luisi Nono muusik jah, manifeste ka homsele jääb veel kolm üritust ansambel Modern lõpukontserdiga Ants holligeri juhatusel. Meilegi tuttav rootsi sopran Maleena Hernman, solistiks päikesel festivalil kohal nii palju kuulsusi, nendega kõrvalheliloojate uustulnuk, kättena, kreeklanna atanassi, Otsa nõu, šveitslane Roland Mooser või erikoon jahis taaniast viimane oma sündmusliku suure kuue käe klaveriteosega. Anders Timmen, mis kogugava täitmas sama viisid, toimub reedest pühapäevani Ukrainas suurimaks uue muusikafestivaliks kujunenud ettevõtmine Odessas, mis kannab nimetust kaks päeva ja kaks ööd uut muusikat. Sino, kontsertide ja muusika kogumaht ja mitte nii omast suuremgi, kokku 20 uus teost Laine ja välismaa autoritelt. Festivali organiseerib rahvus rajalise nüüdismuusika ühingu Ukraina osakond, karnella sepp kolenkoigu kunstilisel juhtimisel ja nüüd siis juba kümnendat korda ka meistrikursused, workshop, pid, thanova nimelises Odessa, muusikaakadeemias, samuti muusikamänedžeride festivalijuhtide rahvusvaheline konverents märgitakse osalisi turites, solistide, kriitikute ja mänedžeride na on enam kui 300 kõikjalt maailmas. Loomulikult on tähelepanu all Ukraina mõned heliloojad, aga ka naaber, vaade Ida-Euroopa esindajaid Rumeeniast, Leedust, Saksamaalt, Serbiast, Tatarimaalt. Festivali juht Camilla tseb Kaleynkuga ise heliloojana. Siis veel Valentin Silvestrav, Jevgeni Harkovis, Aleksander radiviloovis mujalt Violetta Dynescu tiiter, Rebel Morris, Egert või Georgiasse Bergis. Festivali president Bernhard Wulf-Aga dirigendina. Vilniuses käis uue muusika festival Jauna muusika terve nädala ja lõpeb homme päris kaalukas elektromuusika osa just alates 2002. aasta festivalist. Kuigi Auna muusika ise toimub juba üheteistkümnendat korda. Leedu heliloojate liidus kohtumised, Lahinguid, vööksopid nimekamate külalisesinejatele kohal. Multimeedia tipp. Andist improvisatsioonilised interaktiivse muusikagrupp farmerts manuaal Austriast ning jaapanlaste legendaarne Merts mow oma elektromuusikalise programmiga veel eraldi. Mõned üritused lähevad edasi ka Klaipeda muusika kevadele, mis samuti lõpeb sel nädalavahetusel. Leedu muusikal ja heliloojatel on head ajad üha rohkem neid märgatakse ka rahvusvaheliselt. Sellest on rõõm lugeda Leedu muusika- ja kirjastuste infokeskuse järjekordsest juba numbrit kaheksa kandvast infolehest Lithuania Music hel link. Siit väärib praegu ühegi faktina meenutamist, et Läti rahvusorkestri poolt korraldatud teistkordsel sümfoonilise teoste konkursil sümfoonia Baltika läks seekordne võit Leetu. Esimese preemia sai Jurgis Joosep baitise sümfooniline poeem Tower Counter-points. Ja näiteks onuten arvuta aite kolmandat Kelbli kvartetti mängib täna homme Norras Bergenis ja oodas Vilniuse kvartett. Ent Müncheni uue muusikateatri biennaalil tuleb festivali tellimus teosele järgmisel kuul maailma esilavastusele noore viikintas vältakas ooperkantio. Teemegi nüüd kannapöörde ooperisse. Siin oli asjaga kaalukas juubel. 80 aastaseks sai nimekas ameerika ooperitegelane ja dirigent madam säära kool duell. Teinud lavastajadebüüdi 23 aastasena tängel uudis asutas ta 1957 bostonisse sinna esimesel alaliselt tegutseva professionaalse ooperitrupi oli selle kunstiline juht, lavastaja dirigent tõi teatri ameerika paremate hulka, tuues vaatajate ette mitmedki, et 20. sajandi väärtteoste Ameerika esiettekanded Sarah kool duell oli ka esimene naisdirigent üldse, kes New Yorgi Metropolitan Opera etendusi juhatanud. Debüüt toimus aastal 1970. Naabruses Houstonis aga on oma uue ooperiga läinud kuul publiku ette tulnud vaid 33 aastane helilooja Jack hegi. Tema edulavadel võrreldakse nüüd jube stayniga häigi esimene suur ooper Teed Männagooging oli esmalaval San Franciscos aastal 2000 ning on jõudnud nüüd juba mõnda teisigi teatrisse, sealhulgas New York City jo peresse. Nüüd tükk leiame kriini Taani lapsan tülli, soon ühe läheduse lõpp järgi samanimelisele Houstoni granda operes dirigeeris kaheksat etendust. Nüüd on teada ka noored solistid, kes Ateena olümpiamängude kultuuriprogrammis laulavad olümpusel Albaanlase Vassil Toole uus ooperi eumeniides maailma esietendustel juuni lõpul. Need on üheksa mitropulase lauljate konkursil realisti Ateenast muuseas väga erinevatest rahvustest. Lavastajaks tuleb jaanis, kookostöö spetsialistidega käib ja nii see olümpialavastus oma tegijad peale jaanis kokku see kokku sai. Kolmelt Metro Pauluse konkursilt ühelt ooperiteose, teiselt dirigendi ja nüüd viimaselt ka solistid Lyoni rahvusooperis Prantsusmaal on publiku ees unikaale lavastus Monte Verdi ooperist Orpheus. Solistil jooni uue ooperistuudiost lavastaja ja dirigendi vähetuntud aga avalikkus eelkõige telekanali metsu kaudu jälgis lausa minutitega lavastuse valmimist pooleteise kuu jooksul. Esietendus oli 14. aprillil ja seitsmeteistkümnendal aprillil andis metso sellega otse-eetrisse. Igatahes ehtsamad lavastust ja kogu etendust annab ooperimaailmas otsida. On tunne, et just nii seda maantee verd jooma pärit aastal 1607 Firenzes just mängiti seda maailma üldse esimeste hulka kuuluvat ooperiteost. Nüüd ka Eesti muusikutest. Üleeile oli suur päev kõigil muusikutel Järvidel selles mõttes publiku ees olid kõik neli. Ja nii järgnesse ka eile või tänagi neljapäeval Neeme Järvi debüütkontserdi sümfooniaorkestri ees selle määratud peadirigendina sügisest eile ja veel kolmel õhtul kontserdid Joakis ja selle ümbruses ja solistiks on Maarika Järvi flöödid Eino Tambergi muusikat, rist ja Boriss pääsudeniaani flöödikontsertkavas raamitud hindemiti ja paar tokki kontsertidega orkestrile. Nende siis neil päevil kogu 10 Eesti muusikaettekannet Järvidelt Ameerikas. Paavo Järvi üleeile esimese kontserdiga kuulsate Müncheni Filharmoonikute ees. Eile ja tänagi sama luttaslowski Prokofjevi paardoki kava Münchenis. Muuseas temalgi kavas Vaardaki orkestri kontsert ja Kristjan Järvi debüüt andina üleeile Põhja-Saksa Raadio filharmoonia orkestri ess ooperis. Prokofjevi koday Martinu, teine Rumeenia. Ka temal oli eile korduskontsert sama kavaga. Aga Olari Elts tegi üleeile oma debüüdi Kuulsa šoti kammerorkestri ees, esindades eile korduskontsert kavas pealkirja allpooltiks Sauns Sibeliuse Linberi kõrval koguni neli Eesti teost. Arvo Pärdi kantik, Diegree orientia oksident ning sotsiilia versine romana koos kammerorkestrikooriga. Ning siis Erkki-Sven Tüüri kristallisats ju mitte kaugel siit Iirimaa linnakeses kool võis, on aga alanud pidustused Eesti vastuvõtmiseks kui Euroopa liitu kohal kirjanikke, filmimehi, linal nimed marmortahvlil järgmisel reedel filharmoonia kammerkoor ja Tallinna kammerorkester kena eesti kavaga Tõnu Kaljuste juhatusel, mis päev hiljem, esimesel mail ka tablinis kõla. Kui avate internetilehekülje wwwerr poee kaldkriips klassik, siis näete, et klassikaraadio kodulehekülg on saanud uue näo. Lisaks linkidele, kust saab infot saatekava, toimetuse, sageduste, kontserdiülekannete ja muu sellise kohta on kuulajatel võimalik kuulata raadiot reaalajas, kuulata viimast heligaja ning räägivad saadet kuid avaldada ka arvamust meie saadete kohta ning osaleda kultuurifoorumil lingi alt. Soovi teos on igalühel võimalik tellida oma lemmikteos, mis kõlab eetris saabuva pühapäeva soovi kontserdil. Selline sai 24. aprilli heligaja, mille aitasid kokku panna Hedvig Lätt, Elena Lass, Marge-Ly Rookäär, Kersti Inno, Pille Olde, Mirje Mändla, Priit Kuusk ning operaator Helle Paas. Mina olen toimetaja Karin, kopra ilusat päeva.